dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigikohus
Väljaminev kiriAvalik

Pöördumine

Riigikohus · 6. juuni 2017
Viit
7-7/17-400-1
Registreeritud
6. juuni 2017
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu Kantselei, Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
7 Juhtimine
Sari
7-7 Riigikohtu esimehe kirjavahetus
Toimik
7-7/2017
Vastutaja
Kadri Nõmm (Riigikohus, Üldosakond)

Failid

  • 📎7-717-400-1 06.06.2017 Väljaminev kiri.bdoc401 KB

Sisu (failidest)

Rahanduskomisjon 06.06.2017 nr 7-7/17-400 Eesti Keskerakonna fraktsioon Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Eesti Reformierakonna fraktsioon Eesti Vabaerakonna fraktsioon Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (456 SE) Riigikogu menetluses on riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (456 SE), millega on kavas muuta seniseid riigieelarve projekti koostamise põhimõtteid. Muudatused riigieelarve projekti koostamise põhimõtetes mõjutavad oluliselt ka esimese ja teise astme kohtute eelarve kujundamist. Kohtute seaduse järgi haldab esimese ja teise astme kohtuid Justiitsministeerium koostöös kohtute haldamise nõukojaga (KS § 39 lg 1). Justiitsministeerium vastutab kohtusüsteemi igapäevase toimimise eest ning nõukoja roll on tagada, et kohtusüsteemi kui eraldiseisva riigivõimu haru sõltumatus on piisavalt tagatud. Esimese ja teise astme kohtuid finantseeritakse Justiitsministeeriumi eelarvest, kuid kohtusüsteemi sõltumatuse tagamiseks on eelarve koostamise protsessi kaasatud ka kohtute haldamise nõukoda. Kohtute seaduse (§ 41 lg 2) järgi annab nõukoda eelneva seisukoha kohtute aastaeelarvete kujundamise ning muutmise põhimõtete kohta ning kehtiva riigieelarve baasseaduse § 35 lõike 3 kohaselt lisatakse Justiitsministeeriumi eelarve projekti juurde kohtute haldamise nõukoja arvamus maakohtutele, halduskohtutele ja ringkonnakohtutele planeeritud vahendite vastavuse kohta kohtute aastaeelarve kujundamise põhimõtetele. Kehtiva riigieelarve baasseaduse § 37 näeb ka ette, et maakohtutele, halduskohtutele või ringkonnakohtutele riigieelarve eelnõus ettenähtud vahendite mahtude muutmisel või vahendite väljajätmisel esitab Vabariigi Valitsus tehtud muudatused koos kohtute haldamise nõukoja arvamusega riigieelarve eelnõu seletuskirjas. Riigikogu menetletava riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga soovitakse Riigikogu kinnitatavast iga-aastasest riigieelarve seadusest jätta välja ministeeriumide valitsemisalade liigenduse tase ning anda Vabariigi Valitsusele volitus otsustada riigieelarve vahendite Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee jaotamine valitsemisalade vahel.1 Seejuures kavandatakse muuhulgas tunnistada tervikuna kehtetuks eelmainitud paragrahvid 35 ja 37, mistõttu ei ole kohtute haldamise nõukojal senisel kujul võimalik enam esimese ja teise astme kohtute eelarve kujundamise protsessis osaleda. Eelnõus ei pakuta ka välja alternatiivset lahendust, kuidas nõukoja senist, Justiitsministeeriumi tasakaalustavat rolli säilitada. Eelnõu kohaselt toimuks esimese ja teise astme kohtute eelarvestamine samadel alustel ministeeriumide eelarvestamisega ning kohtusüsteemi käsitletaks kui Justiitsministeeriumi valitsemisalasse kuuluvat asutust, mitte kui iseseisvat võimuharu. Eeltoodust tulenevalt ei kajastu esimese ja teise astme kohtutele nende tegevuseks eraldatav raha riigieelarves ja ei ole seetõttu ka laiemale avalikkusele teada. Kuigi esimese ja teise astme kohtuid rahastatakse Justiitsministeeriumi eelarve kaudu, ei tohiks esimese ja teise astme kohtutele riigieelarvega eraldatavate vahendite mahu kujunemine olla üksnes Justiitsministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse siseküsimus, vaid selles osas peab kaasarääkimise võimalus jääma ka Riigikogule. Kavandatav riigieelarve koostamise protsess, kus esimese ja teise astme kohtute eelarve on täies mahus täidesaatva võimu otsustada ning kohtusüsteemi ei käsitata eraldiseisva võimuharu, vaid täidesaatva võimu allasutusena, seab kohtusüsteemi rahastamise sõltumatuse kahtluse alla. Kohtute haldamise nõukoda leiab, et kohtusüsteemi sõltumatuse tagamiseks on vajalik säilitada Riigikogu ja kohtute haldamise nõukoja roll esimese ja teise astme kohtute kui eraldiseisva võimuharu eelarve kujundamisel, ning palub rahanduskomisjoni ja Riigikogu fraktsioonide toetust küsimuse lahendamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Priit Pikamäe Riigikohtu esimees Kohtute haldamise nõukoja esimees Teadmiseks: justiitsminister 1 Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (456 SE) seletuskiri, p 1.1. 2(2)
Allikas: Riigikohus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel