Arvamus PSJV asjas nr 3-4-1-9-17

Riigikohus Teie 22.05.2017 nr 4-3-38-17 [email protected] Meie 19.06.2017 nr 1.2-4/2225-2 Arvamuse küsimine PSJV asjas nr 3-4-1-9-17 Tartu Maakohus tunnistas 29.12.2016. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-13482 põhiseadusega vastuolus olevaks seaduslünga, mis kohustaks riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi RPKS) § 28 lg 2 p 12, § 24 lg 7, 8 ja 9 koosmõjus üht õigustatud isikut loobuma teise isiku kasuks õigusest suuremale pensionile. Palusite arvamust nimetatud normi põhiseaduspärasuse kohta. 1. RPKS § 2 kohaselt on riiklik vanaduspension solidaarsuspõhimõtetele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse korral, mida makstakse riigieelarvest riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest. RPKS § 28 lõike 2 punktis 12 on sätestatud vanema õigus vanaduspensioni aluseks olevale pensioniõiguslikule staažile lapse kasvatamise eest aastate lisamiseks. Lapse kohta, keda vanem on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, arvatakse vanema pensioniõigusliku staaži hulka kaks aastat. Täiendava pensioniõigusliku staaži (edaspidi pensionisoodustus) andmise eesmärgiks on hüvitada ühele vanematest lapse kasvatamisele kulunud aeg, mille tõttu ei olnud tal võimalik osaleda täiel määral tööelus või tegeleda muu pensioniõiguslikku staaži mõjutava tegevusega, millest omakorda sõltub pensioni suurus. RPKS sätete alusel on pensionisoodustuse kasutamise õigus ühel vanematest. RPKS § 24 lõigete 7, 8 ja 9 kohaselt peavad vanemad leppima kokku pensionisoodustuse õiguse kasutamises. Kui kokkuleppele ei jõuta, on ühel või mõlemal vanemal õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse. Samas leiab Tartu Maakohus, et materiaalõigusega ei ole ette nähtud, kuidas täpselt peaks kohus sellisel juhul vaidluse lahendama. Tartu Maakohtu hinnangul tekib RPKS § 28 lõike 2 punkti 12 ja § 24 lõigete 7, 8 ja 9 koosmõjus puudulikust regulatsioonist lünk, mistõttu on regulatsioon põhiseadusega vastuolus. 2. Sotsiaalministeerium on seisukohal, et olukorras kus pensioniotsuse tegemisel ei ole võimalik kõiki üksikjuhtumeid puudutavaid asjaolusid hinnata, ongi põhjendatud vaidluste suunamine kohtumenetlusse. Kohtumenetluse käigus on võimalik kohtul selgitada välja vaidluses tähtsust omavad asjaolud, sealhulgas see, kes kui palju on lapse kasvatamises osalenud ja kelle pensioniõiguslikku staaži on see mõjutanud. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on kohtutes olnud ligikaudu 30 vaidlust laste kasvatamise eest antava pensioniõigusliku staaži küsimuses. Vanemate vahelisi vaidlusi on olnud 10. Näiteks Tartu Halduskohtu 27.09.2011. a otsusega nr 3-11-812 ja Tartu Halduskohtu 01.12.2014. a otsusega nr 3-14-52739 on kohus määranud, kumma vanema pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse lapse kasvatamise eest antavad lisa-aastad. Gonsiori 29 / 15027 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Eeltoodust tulenevalt saab öelda, et varasemaid kohtuasju arvestades ei ole tegemist seaduslüngaga, sest kohtud on suutnud vaidlused lahendada ning tuvastada, kellel vanematest on õigus pensionisoodustusele. 3. Samas leiame, et ka olukorras kui vanemad ei jõua pensionisoodustuse jagamises kokkuleppele ja pöörduvad vaidluse lahendamiseks kohtusse, on kehtiva RPKS-i regulatsiooni raames kohtul piisavalt võimalusi otsustada, kuidas võiks toimuda vanemate vahel pensioniõiguslikule staažile lisatavate aastate jagamine. Kui kohtu hinnangul on RPKS-i kohaselt pensionisoodustusele võrdselt õigustatud isikuteks mõlemad vanemad, on kohtul võimalus otsustada pensionisoodustuste ajaliselt vahetuv kasutamine. Näiteks üks vanem saab pensionisoodustust teatud aastad ja pärast seda saab pensionisoodustust teine vanem samapalju aastaid ning vastavaid ümberarvestusi tehakse järjepidevalt. Selle skeemi kohaselt kasutaksid vanemad sama pensionisoodustust kordamööda ehk ühel aastal lisatakse lapse kasvatamise eest antavad lisa-aastad ühe vanema pensioni aluseks olevale pensionistaažile ja järgmisel aastal teise vanema pensionistaažile. Sellest tulenevalt arvutatakse pension iga kord ümber. Nimetatu aluseks oleks sotsiaalministri 12.12.2016. a määruse nr 70 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“ § 9 lõige 1, mille kohaselt üks õigustatud isikutest võib ajutiselt loobuda oma pensionisoodustuse kasutamisest teise isiku kasuks. Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli 2016. aastal taolisi loobumisi teise vanema kasuks 550 juhul. Teise alternatiivina saame välja tuua lahenduse, mis on samuti kehtiva seadusega kooskõlas. RPKS sätete alusel määratakse pensionisoodustused eraldi iga lapse kohta, keda on vanem vähemalt kaheksa aastat kasvatanud. Antud juhul tekitas vaidluse kahe lapse kasvatamise eest antavate aastate jagamine. RPKS-i kohaselt on võimalik pensionisoodustuste jagamine ka selliselt, et ühele vanematest makstakse pensionisoodustust ühe lapse eest ja teisele vanemale teise lapse eest. 4. Eeltoodust lähtuvalt leiame, et kohtul on vanemate vahelise kokkuleppe puudumise korral olemas erinevad võimalused pensionisoodustuste jagamise küsimuse lahendamiseks. Seda ka olukorras, kui kohus on tuvastanud, et mõlemal vanemal on võrdne õigus penisonisoodustusele. Regulatsioon, millega vanemate vahelise vaidluse lahendamine on antud kohtu pädevusse, on eesmärgipärane ja seega ka põhiseaduspärane. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva Sotsiaalkaitseminister Alice Sündema 626 9271 [email protected] Liidia Soontak 626 9236 [email protected]