Justiitsministeerium Teie 06.04.2017 nr 7-1/2974
[email protected]
Meie 31.05.2017 nr 6-6/17-20
Arvamuse andmine
Täname võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv COM
(2017) 142 kohta. Käesolevaga edastame arvamuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kask
Riigikohtu koolitusosakonna juhataja
õigusteabe osakonna juhataja ülesannetes
Lisa 1: Riigikohtu arvamus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv COM (2017) 142 kohta
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post
[email protected]
www.riigikohus.ee
Lisa 1
Riigikohtu arvamus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv COM (2017) 142 kohta
Justiitsministeerium edastas Riigikohtule arvamuse avaldamiseks Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu direktiivi ettepaneku (COM(2017) 142), mille eesmärk on anda liikmesriikide
konkurentsiasutustele volitused konkurentsieeskirjade täitmise tagamise tõhustamiseks ja
tagada siseturu nõuetekohane toimimine konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja. Riigikohtu tsiviilkolleegium leiab, et
direktiivi väljatöötamine on põhjendatud ja vajalik. Üldiselt on võimalik direktiivi
väljatöötamisega ettepanekus esitatud kujul ka jätkata. Tsiviilkolleegium peab vajalikuks
esitada siiski paar laiemat märkust.
Tsiviilõiguslikust seisukohast on oluline, et konkurentsiõiguse rikkumisest tulenevaid
tsiviilõiguslikke nõudeid oleks lihtsam maksma panna. Euroopa Liidus konkurentsiõiguse
rikkumiste tuvastamine ja asjakohaste sanktsioonide ühtlustamine ja tõhustamine peaks aitama
kaasa ka sellele, et kannatanul oleks lihtsam võimalik saavutada temale tekitatud kahju
hüvitamine. Eelkõige tuleks tagada, et väljatöötatav direktiiv toimiks ka koosmõjus Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2014/104/EL, mis näeb ette konkurentsiõiguse rikkumise
tõttu kahju kannatanud isiku jaoks kahju hüvitamise nõude esitamisel mitmeid
menetlusõiguslikke lihtsustusi. Kui käesoleva direktiivi ettepaneku üks oluline eesmärk on
konkurentsiasutuste koostöö tõhustamine ning otsuste piiriülene täitmine, siis tuleks ka kahju
hüvitamise nõuete lahendamisel tagada samal viisil konkurentsiasutuste materjalide piiriülene
kasutamine. See tähendab, et liikmesriikide konkurentsiasutuste otsuste täitmine ja
tunnustamine tuleks tagada ka selliste tsiviilhagide lahendamise olukorras. Praegu näeb vastava
direktiivi art 9 lg 2 ette, et konkurentsiasutuse otsus on teises liikmesriigis vähemalt prima facie
tõend rikkumise olemasolu kohta. Samuti reguleeritakse eelviidatud direktiivis
tsiviilkohtumenetluses tõendite kasutamise korda. Võiks mõelda sellele, kas ja kuidas on
võimalik tagada, et ettepanekus kirjeldatud viisil oleks võimalik tõendeid (st teise liikmesriigi
konkurentsiasutuse toimikus olevaid tõendeid) kasutada piiriüleselt ka tsiviilkohtumenetluses,
või jääks need küsimused üksnes üldist liikmesriikide koostööd reguleerivate sätete lahendada.
Lisaks pöörame tähelepanu sellele, et osa ettepanekus esitatud sätteid ei pruugi oma
üldsõnalisuse tõttu täielikult oma eesmärki saavutada. Ettepanekus on ilmselt piisavalt
üksikasjalikult reguleeritud, millised volitused peaksid konkurentsiasutusel olema, samuti
trahve ning leebusprogramme puudutav. Küllaltki üldsõnalised on aga sõltumatust ja eriti
ressursse puudutavad sätted. Kuivõrd direktiiv näeb ette, et liikmesriikidel tuleb tagada
vajalikud inim- ja raharessursid ning tehnilised vahendid, siis võib liikmesriikides jääda
konkurentsiasutuste töö sisuliselt ikkagi ebaühtlaseks. Liikmesriigiti võivad prioriteedid
ressursside jagamise mõttes oluliselt erineda. Samas nendime, et direktiiv ei olegi instrument,
millega täielikku ühtlustamist saavutada.
1