Arvamus

Lisa 1 Riigikohtu arvamus tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 404 SE kohta Riigikohtu tähelepanekud eelnõu osa kohta, mis puudutavad EIÕK 16. lisaprotokolli riigisisest rakendamist ja sellega seotud KarS-i, KrMS-i ja VTMS-i muutmist. § 3. Karistusseadustiku muutmine Väärteo aegumise katkemine EIK-ile taotluse esitamisel lahendab küll väärteo lühikesest aegumistähtajast tuleneva probleemi, kuid ei pruugi olla õiguslikult lõpuni loogiline ja põhjendatud, sest eelnõu järgi kuriteo puhul aegumistähtaeg ei katke. Väärteod kui kergemad süüteod peab saama lahendatud kiiresti, eelnõu järgi lõplik aegumistähtaeg EIK-ilt eelotsustuse küsimuse tõttu üldjuhul kahekordistuks. Soovitame kaaluda aegumise katkemise asemel aegumise peatumist, vajadusel koos KarS § 81 lõikes 8 toodud üldtähtaja nt aasta võrra pikendamisega. § 6. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine KrMS § 3522 lg 6 räägib kõigi menetlustähtaegade katkemisest, seletuskirjas viidatakse õigesti üksnes KrMS § 363 lg-le 7. Muid menetlustähtaegu KrMS kassatsioonimenetluses ette ei näegi, mõistliku menetlusaja kulgemine ei ole seotud konkreetse tähtajaga. Seetõttu võiks ka norm rääkida selgelt otsuse tegemise aja edasilükkamisest kuni EIK-ilt vastuse saamiseni koos võimalusega taotlusest loobuda, millega saab siduda otsuse tegemise tähtaja uue kulgema hakkamise. KrMS § 3522 lg 7 ehk taotluse tõlkimine – normitehniliselt võiks kaaluda tõlkimisega seonduva reguleerimist ka KrMS §-s 10 (kriminaalmenetluse keel), nii nagu on tehtud TsMS muudatuse sõnastamisel. Seejuures piisaks sõnastusest „riigi arvel“, sest on ju selge, et ükski teine riik sellist kulu ei tasu. Seletuskirja järgi 16. lisaprotokoll lubab praegu (veel) taotluse esitada eesti keeles, eelnõu sõnastus aga näib eeldavat alati taotluse eelnevat Eestis tõlkimist. Eelnõu seletuskirjas võiks õigusselguse mõttes kajastada ka seda, kas „riigi arvel“ tõlkimine tähendab, et tegu on KrMS § 177 p 5 mõttes lisakuludega, mille hüvitamise kohustust ei saa panna menetlusosalisele ja mis jäävadki riigi kanda. § 12. Väärteomenetluse seadustiku muutmine – samad märkused, mis KrMS-i kohta. Keele osas rakendatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid.  Riigikogu õiguskomisjon Teie 03.05.2017 nr Carina Rikart [email protected] Meie 15.05.2017 nr 6-6/17-23 Arvamuse andmine Täname võimaluse eest avaldada arvamust tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 404 SE kohta. Käesolevaga edastame arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kask Riigikohtu koolitusosakonna juhataja õigusteabe osakonna juhataja ülesannetes Lisa 1: Riigikohtu arvamus tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 404 SE kohta Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee