Kohtulahendi edastamine

R I I G I K O H U S P�HISEADUSLIKKUSE J�RELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-4-1-17-16 Otsuse kuup�ev 11. mai 2017 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikam�e, liikmed Hannes Kiris, J�ri P�ld, Malle Seppik ja Tambet Tampuu Kohtuasi T��turuteenuste ja -toetuste seaduse � 6 l�ike 5 punkti 4 ja t��tuskindlustuse seaduse � 6 l�ike 1 punkti 1 p�hiseadusp�rasuse kontroll Menetluse alus �iguskantsleri 15. detsembri 2016. a taotlus Asja l�bivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada �iguskantsleri 15. detsembri 2016. a taotlus. 2. Tunnistada t��turuteenuste ja -toetuste seaduse � 6 l�ike 5 punkt 4 ja t��tuskindlustuse seaduse � 6 l�ike 1 punkt 1 p�hiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles need v�listavad t��tuskindlustuse seaduse � 3 l�ikes 1 nimetatud kindlustatule, kellel oleks t��tuskindlustuse seaduse �-st 6 tulenevalt �igus saada t��tuskindlustush�vitist, h�vitise maksmise ainu�ksi p�hjusel, et ta on �ri�hingu juhatuse liige, prokurist, t�is- v�i usaldus�hingut esindama volitatud osanik, v�lismaa �ri�hingu filiaali juhataja v�i mitteresidendi muu p�siva tegevuskoha juht. ASJAOLUD JA MENETLUSE K�IK 1. �iguskantsler esitas 17. detsembril 2015 Riigikogule ettepaneku viia t��turuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) � 6 l�ike 5 punkt 4 koostoimes t��tuskindlustuse seaduse (TKindlS) � 6 l�ike 1 punktiga 1 p�hiseadusega koosk�lla. 2. Riigikogu n�ustus 9. veebruari 2016. a istungil �iguskantsleri ettepanekuga ja tegi sotsiaalkomisjonile �lesandeks algatada eeln�u vaidlustatud s�tete p�hiseadusega koosk�lla viimiseks. Praeguse ajani ei ole Riigikogu viinud vaidlusaluseid s�tteid p�hiseadusega koosk�lla. 3. 15. detsembril 2016 esitas �iguskantsler Riigikohtule taotluse tunnistada TTTS � 6 l�ike 5 punkt 4 koostoimes TKindlS � 6 l�ike 1 punktiga 1 kehtetuks. �IGUSKANTSLERI TAOTLUS 4. �iguskantsler leiab, et vaidlustatud s�tted on vastuolus p�hiseaduse (PS) � 12 l�ikega 1, �-ga 31 ja � 32 l�ikega 2 osas, milles j�tavad TTTS � 6 l�ike 5 punktis 4 nimetatud isikud (juhatuse liige) t�ise sissetuleku katkemisel ilma �igusest saada t��tuskindlustush�vitist. 5. T��tuskindlustusskeem on loodud PS � 28 l�ikest 2 tuleneva riigi kohustuse t�itmiseks, et anda abi sotsiaalsete riskide realiseerumise korral. T��tuskindlustus on sundkindlustus, mille eesm�rgiks on osaliselt kompenseerida kindlustatule t��tuse korral t��otsingute ajaks kaotatud sissetulek. Seega kindlustatakse t��tuskindlustusmaksete maksmisega t�ise sissetuleku kaotuse riski, mille realiseerumisel tekib kindlustatud isikul �igus saada t��tuskindlustush�vitist. T��tuskindlustush�vitis ei ole aga seejuures sihtotstarbeline toetus, mille puhul riik peaks kontrollima, kuidas isik h�vitist kasutab. Riski realiseerumise v�imalus peab v�hemalt teoreetiliselt eksisteerima nende isikute puhul, kellelt kindlustusmakset n�utakse. 6. Juhatuse liikmel ei ole �igust saada t��tuskindlustush�vitist, kuna TKindlS � 6 l�ike 1 punktist 1 tulenevalt on h�vitise saamise eelduseks t��tuna arvelolek, mis on juhatuse liikme puhul TTTS � 6 l�ike 5 punktist 4 tulenevalt v�listatud. T��tuskindlustusmakse maksmise kohustus ilma kindlustatud riski realiseerumisel vastusooritust saamata riivab v�ga tugevalt PS �-s 32 tagatud omandip�hi�igust, mis kaitseb ka rahaliselt hinnatavaid n�ude�igusi. Lisaks sellele riivavad vaidlustatud s�tted PS �-s 31 tagatud ettev�tlusvabadust ja PS � 12 l�ikes 1 tagatud v�rdsusp�hi�igust. Juhatuse liikmed, kes on kaotanud neile p�hisissetuleku taganud palgat��, on samas olukorras isikutega, kellel on �igus saada t��tuskindlustush�vitist. 7. Riive �igustamiseks ei ole asjakohane v�ide, et �ri�hingu juhtimine on t��ga sarnanev tegevus (olemuselt t��), kuna riski realiseerumisel on m��rav, kas t�ise sissetuleku kaotus on aset leidnud v�i mitte. Sellest, et juhatuse liige varem t��tas, saab esiteks j�reldada, et juhatuse liikmeks olemine ei taksita palgat�� tegemist, ning teiseks, et sellisel isikul on vaja lisaks palgat��d teha. Kuigi mittetulundus�hingu juhatuse liikmel on �ri�hingu juhatuse liikmega sarnased kohustused ja vastutus, ei kehti vaidlusalune piirang neile juhul, kui nad tasu ei saa. V�ide, et juhatuse liikmele tagab sissetuleku �ri�hing, �igustab riivet �ksnes juhul, kui juhatuse liikme tegevus �ri�hingus on tasustatud. Olukorras, kus ta tasu ei saa, ei kaitse juhatuse liikme staatus teda t�ise sissetuleku katkemise riski eest. 8. Riivet ei �igusta ka p�hjendus, et juhatuse liikmed v�iksid �ri�hingu juhtimise eest tasu saada. �ri�hingu juhtorgani liikmeks olekuga ei kaasne automaatselt �igust saada tasu. Eeldus, et juhatuse liikme tegevus peaks olema tasustatud, kehtib ainult juhul, kui puudub selgesti m�istetav motiiv tasuta tegutsemiseks, nt kui isik t�idab juhatuse liikme �lesandeid �ri�hingus, mis ei kuulu talle, ning tasuta t��tamine pole p�hjendatav m�ne muu asjaoluga (nt optsioonileping, edasil�katud tasu saamise v�imalus). Tasu maksmise vajadust ei saa aga alati eeldada olukorras, kus juhatuse liige tegutseb samal ajal ka osaniku rollis. Seda eelk�ige alustava �ri�hingu puhul, kus ei pruugi tasu (ega dividendide) maksmine olla isegi faktiliselt v�imalik. Teisalt ei saa ka kasumit teeniva �ri�hingu puhul ette heita otsust investeerida kasum �ri�hingusse. Lisaks sellele ei ole Eesti �igusruumis n�uet, et �riregistris oleksid registreeritud vaid tulu teenivad v�i aktiivse majandustegevusega ettev�tted. 9. T�ise sissetuleku kaotuse risk v�ib realiseeruda ka juhul, kui juhatuse liikme tasu ei maksta, kuid juhatuse liikmest osanikule v�i aktsion�rile makstakse dividende. Kehtiv seadus ei sea t��tuna arvelev�tmist ega t��tuskindlustuse saamist s�ltuvusse omaniku�iguste teostamisest. �ri�hingu aktsion�r v�i osanik v�ib t��tuna arvel olla ja t��tuskindlustush�vitist saada, ilma et dividendide saamise fakt v�i suurus seda �igust m�jutaks. 10. �iguskantsleri hinnangul ei ole eesm�rk kulusid kokku hoida legitiimne juhul, kui selleks j�etakse h�vitis maksmata isikutele, kelle puhul risk on realiseerunud. V�imalik oleks luua regulatsioon, mis v�listab h�vitise saajate hulgast sellised juhatuse liikmed, keda t�ise sissetuleku kaotuse risk ei puuduta. Seda saaks teha, hinnates riski realiseerumist konkreetse isiku puhul v�i v�listades h�vitise saajate hulgast juhatuse liikmed, kes saavad juhatuse liikme tegevuse eest tasu. 11. Praegune regulatsioon ei pruugi kulusid olulisel m��ral ka kokku hoida, kuna juhatusest vormiliselt lahkunud, kuid variisiku kaudu �ri�hingu tegelikku juhtimist j�tkaval isikul on v�imalik registreerida ennast t��tuks. Seega j�tab vaidlusalune regulatsioon t�ise sissetuleku kaotuse korral t��tuskindlustush�vitisest ilma k�ik need juhatuse liikmed, kelle puhul on risk realiseerunud, kuid kes ei saa v�i ei soovi leida piirangu eesm�rgiga vastuolus olevaid viise selle v�ltimiseks. 12. Piirang ei aita oluliselt ka kuritarvitusi v�ltida, kuna n�ilise t��koha loomine, t��tasu, t��tuskindlustusmaksete ja muude t��j�umaksude maksmine ning muud pingutused on liiga suured, et �rgitada selliseid fiktiivseid �igussuhteid looma. Ka muud kuritarvituste v�imalused (v�la�iguslik leping kindlustusstaa�i omandamiseks v�i t��suhte l�petamine viisil, mis annab alust maksta kindlustush�vitist) ei �igusta piiranguid, kuna sellised kuritarvitused on v�imalikud ka teiste isikute, mitte ainult juhatuse liikme puhul. Kuritarvitamise ajendiks v�ivad olla ka muud t��tuna arvel olekuga kaasnevad eelised (ravikindlustuskaitse, �igus saada t��turuteenuseid ja t��turutoetusi). Selliste kuritarvituste vastu v�itlemiseks ei ole aga vaidlusalune piirang sobiv meede. 13. V�imalus, et juhatuse liikmed n�itavad, et nende puhul on risk realiseerunud, varjates juhatuse liikmele t��tasu maksmist dividendide, kuluh�vitiste v�i muude tasude maksmisega, pole v�ga t�en�oline, kuna t�ita tuleb ka teisi t��tuskindlustush�vitise saamise eeldusi. Varjatud t��tasu maksmise juhtumite v�ljaselgitamine ja sellega seotud riskide maandamine on Maksu- ja Tolliameti p�devuses. Kui varjatud t��tasu maksmise fakt on kindlaks tehtud, on v�imalik alusetult makstud h�vitis tagasi n�uda. MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED Riigikogu 14. Riigikogu p�hiseaduskomisjon leiab, et vaidlusalust regulatsiooni ei saa pidada p�hiseadusp�raseks. TTTS � 6 l�ige 5 punkt 4 kehtestati 2014. aastal ning seejuures l�htuti kaalutlusest, et �ri�hingu juhtimine tasu saamata on isiku vaba tahe. �ri�hingu eesm�rk on eelk�ige tulu saamine, mist�ttu ei ole �ige v�ita, et isik tegutseb vabatahtlikkuse alusel mittetulunduslikul eesm�rgil. Sooviti, et t��tuna v�etaks arvele ja t��turuteenuseid ning -toetusi, samuti t��tuskindlustush�vitist saaksid isikud, kes on t��ta ja otsivad t��d. Enne seadusemuudatust ei olnud t�htis mitte see, kas isik on t��ta, vaid see, kas ta saab oma tegevuse eest tasu v�i mitte. Regulatsiooni muutmise eesm�rgiks 2014. aastal oli v�ltida kuritarvitusi ja hoida kokku kulusid. 15. Kindlustus toimib p�him�ttel, et pooled t�idavad kokkulepitud tingimuste kohaselt kumbki oma kohustusi. Kindlustatu peab tasuma makseid ja kokkulepitud riski korral on teisel poolel kohustus maksta h�vitist. Kindlustatud riski saab lugeda saabunuks ka juhul, kui isik on kaotanud palgat��, kuigi on �ri�hingu juht, mille eest ta tasu ei saa. Kehtiva regulatsiooni j�rgi j��vad aga h�vitisest ilma nii need �ri�hingu juhid, kes tasu saavad, kui ka need, kes ei saa. Eesm�rki v�ltida kuritarvitusi saab k�ll pidada legitiimseks, kuid mitte sobivaks. 16. Ka Riigikogu sotsiaalkomisjon leiab, et vaidlusalused s�tted on p�hiseadusega vastuolus. Sotsiaalkomisjon soovib algatada eeln�u nende s�tete p�hiseadusega koosk�lla viimiseks ning alustada selle menetlust esimesel v�imalusel. Justiitsminister 17. Vaidlusalused s�tted on p�hiseadusega vastuolus osas, mis ei v�imalda TTTS � 6 l�ike 5 punktis 4 nimetatud isikute puhul kaaluda, kas isikule tuleks t��tuskindlustush�vitist maksta. 18. TTTS � 6 l�ike 5 punktis 4 nimetatud isikutele makstavalt tasult peetakse kinni t��tuskindlustusmakseid. Kuiv�rd tegemist on sundkindlustusmaksega, peaks selle makse tasumine tagama ka vastusoorituse, kui realiseerub kindlustatud risk. Seadusandja on soovinud soodustada t��otsinguid sunnitud p�hjustel t��turult eemaloleku ajal. Juhatuse liikme t�� ei pruugi olla tasustatav. Seet�ttu ei tohiks �ksnes juhatuse liikmeks olemine olla t��tuskindlustush�vitise maksmist v�listavaks asjaoluks. Lahenduseks oleks Eesti T��tukassale asjakohase kaalumisruumi andmine hindamaks, kas t��tuskindlustush�vitise maksmine konkreetsel juhul on p�hjendatud. Sotsiaalkaitseminister ning tervise- ja t��minister 19. PS � 28 l�ige 2 ei kirjuta seadusandjale ette, millises vormis tuleb abivajavale isikule abi tagada. T�ise sissetuleku kaotamisel ei pea isik saama alati t��tuskindlustush�vitist, abi v�ib anda ka toimetulekutoetusena v�i muu sotsiaalabina. 20. T��tuskindlustush�vitise saamise eelduseks on isiku t��tuna arvelev�tmine. T��tu on isik, kes on ilma t��ta ja otsib t��d, eesm�rgiks on isiku t��le aitamine. Eestis v�etakse t��tuna arvele ainult isikud, kes on t�ielikult t��ta (t�ieliku t��tuse p�him�te). �ri�hingu juhtorgani ja �ri�hingu vaheline �igussuhe on lepingusarnane v�la�iguslik suhe, mist�ttu ei saa v�ita, et �ri�hingu juht v�i prokurist on ilma t��ta. Ettev�tlusega tegelemist k�sitatakse t��tamisena, kuigi juhatuse liikmeks olemine ei pruugi pakkuda �raelamiseks rahalisi vahendeid. Seet�ttu ei saa v�listada, et juhatuse liige v�ib p�hit��koha kaotamise korral sattuda raskustesse ning tema jaoks on oluline uue t��koha leidmine. Ettev�tlusega tegelemine on aga �igus, mitte kohustus ja isik v�ib igal ajal juhatuse liikme staatuse l�petada ning ettev�tte likvideerida. 21. TTTS � 6 l�ike 5 punkti 41 kohaselt on tehtud osale �ri�hingu juhtimis- ja kontrollorgani liikmetest erisus ja nad v�etakse t��tuna arvele juhul, kui nad ei saa juhtimis- v�i kontrollorgani liikmena tasu. Erisus on tehtud ka mittetulundus�hingu juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele, kes samuti v�etakse t��tuna arvele �ksnes juhul, kui nad ei saa tasu. Nende erisuste eesm�rgiks on v�imaldada ka t��tuna arvel oleku ajal vabatahtlikkuse alusel tegutseda mittetulunduslikul eesm�rgil, samuti on arvestatud osa juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tegevuse perioodilisusega (n�ukogu liige, revident, revisjonikomisjoni liige, asutaja kuni juriidilise isiku registrisse kandmiseni, likvideerija jt). 22. T��tuna arvelev�tmise eesm�rgiks on isiku t��le aitamine. V�ide, et hooajaline v�i ebaregulaarne majandustegevus v�i tagasihoidlik k�ive j��b p�hit�� k�rval paratamatult k�rvaltegevuseks, seab kahtluse alla selliste ettev�tete loomise ja s�ilitamise vajaduse. T��tuna arvelev�tmine otsustatakse �riregistri, t��tamise registri jms andmekogude andmete alusel. Nende andmete �igsuse kahtluse alla seadmine ei ole Eesti T��tukassa p�devuses. Seni, kuni isik kajastub �riregistris, saab eeldada, et isiku tegutsemine ettev�tjana on p�siv. Kui isik ei sooviks ettev�tlusega tegelda v�i tema tegevus ei oleks p�siv, ei peaks olema ka �riregistri sissekannet. Ettev�tjast endast s�ltub, millisel m��ral ta tegutseb. 23. Juhatuse liiget ei saa v�rrelda isikutega, kes on kaotanud igasuguse v�imaluse teenida t�ist sissetulekut. Ka isik, kes t��tab kahel t��kohal ja kaotab �he t��, ei saa vaatamata muude eelduste t�itmisele t��tuskindlustush�vitist. Sellest saab j�reldada, et alles j��nud t�� v�imaldab tal teisel t��kohal t��tada ning tal on olnud vaja teist palgat��d teha. Erinevus juhatuse liikmega on vaid selles, et kahel kohal t��tanud isik peab oma senise sissetuleku taastamiseks leidma uue t��koha. Juhatuse liige saab aga valida, kas leida endale uus palgat�� v�i elavdada ettev�tte majandustegevust. Juhatuse liikmega samas olukorras on ka f��silisest isikust ettev�tja, keda samuti t��tuna arvele ei v�eta. VAIDLUSTATUD S�TTED 24. T��tuskindlustuse seaduse � 6 ��igus t��tuskindlustush�vitisele� l�ige 1 punkt 1 (RT I 2001, 59, 359; RT I 2005, 54, 430): �(1) �igus t��tuskindlustush�vitisele on kindlustatul: 1) kes on t��tuna arvele v�etud t��turuteenuste ja -toetuste seaduse � 6 kohaselt ja [---].� 25. T��turuteenuste ja -toetuste seaduse � 6 �Isiku t��tuna v�i t��otsijana arvelev�tmine� l�ige 5 punkt 4 (RT I 2005, 54, 430; RT I, 16.04.2014, 5): �(5) Isikut ei v�eta t��tuna arvele, kui ta: [---] 4) on �ri�hingu juhatuse liige, prokurist, t�is- v�i usaldus�hingut esindama volitatud osanik, v�lismaa �ri�hingu filiaali juhataja v�i mitteresidendi muu p�siva tegevuskoha juht; [---].� KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 26. Vaidluse keskmes on k�simus, kas TKindlS � 3 l�ike 1 t�henduses kindlustatud isikul peaks kindlustatud riski realiseerumise korral (t�ise sissetuleku kaotus, mida kindlustatu ei ole ise p�hjustanud, vt otsuse punkt 41 jj) olema �igus saada t��tuskindlustush�vitist ka juhul, kui ta on �ri�hingu juhatuse liige, prokurist, t�is- v�i usaldus�hingut esindama volitatud osanik, v�lismaa �ri�hingu filiaali juhataja v�i mitteresidendi muu p�siva tegevuskoha juht (TTTS � 6 l�ike 5 punktis 4 nimetatud isikud). �iguskantsler leiab, et seda �igust v�listavad TTTS � 6 l�ike 5 punkt 4 koostoimes TKindlS � 6 l�ike 1 punktiga 1 on p�hiseadusega vastuolus. 27. Kolleegium k�sitleb k�igepealt p�hi�iguste riivet (I) ja hindab seej�rel riive p�hiseadusp�rasust (II). I 28. T��tuskindlustush�vitis on osa t��tuskindlustuse seaduses s�testatud t��tuskindlustuse regulatsioonist, mis on �les ehitatud sundkindlustuse p�him�ttel (TKindlS � 2). Sundkindlustus t�hendab, et kindlustusv�tja kohustus tasuda kindlustusmakset v�i -maksu tuleneb seadusest (v�la�igusseaduse (V�S) � 4221 l�ige 2). Kindlustusandjaks on t��tuskindlustuse puhul Eesti T��tukassa (TKindlS � 3 l�ige 3), kellel on kindlustusjuhtumi toimumisel h�vitamise kohustus. Lisaks t��tuskindlustush�vitisele h�lmab t��tuskindlustuss�steem ka t��tajale koondamise korral makstavat h�vitist (TKindlS 21. peat�kk) ja h�vitist t��andja maksej�uetuse korral (TKindlS 4. peat�kk), mille puhul on kindlustusmakset kohustatud tasuma t��andja. Viimati nimetatud h�vitiste maksmist puudutav regulatsioon ei ole praegu vaidluse all. 29. T��tuskindlustush�vitise eesm�rgiks on osaliselt kompenseerida isikule t��tuse korral t��otsingute ajaks kaotatud sissetulek (TKindlS � 2). Kindlustusv�tjaks on t��tuskindlustush�vitise puhul t��tavad inimesed, kellel on kohustus maksta neile t��tamise eest tehtavatelt v�ljamaksetelt t��tuskindlustusmakset. Eesti T��tukassa kogub kindlustusmaksed t��tuskindlustush�vitise sihtfondi (TKindlS � 37 l�ige 1), mida kasutatakse nimetatud h�vitise maksmiseks. 30. TKindlS � 3 l�ikes 1 on loetletud t��tavad isikud, kes on t��tuskindlustush�vitise puhul kindlustatuteks ehk kes on kohustatud maksma kindlustusmakset (TKindlS � 4 l�ike 1 punkt 1). Nendeks on t��taja, ametnik, v�la�igusliku lepingu alusel teenust osutav f��siline isik, riiklik lepitaja, valla- v�i linnavalitsuse liige, osavalla- v�i linnaosavanem, pikaajalisse v�lisl�hetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittet��tav abikaasa ja Eesti Vabariigi v�lisesinduses t��tava teenistujaga kaasasolev mittet��tav abikaasa. Sellest v�ib j�reldada, et seadus loeb t��tamiseks nii t��lepingulise suhte (sh avalikus teenistuses), teenistussuhte avalikus teenistuses ametnikuna kui ka teenuse osutamise v�la�iguslike lepingute (nt t��v�tu- v�i k�sundusleping) alusel. Kindlustatud on kohustatud tasuma kindlustusmakset neile t�� eest tehtud v�ljamaksetelt (TKindlS � 40 l�ike 1 punkt 1). 31. TKindlS � 3 l�ikes 2 nimetatakse isikud, kes ei ole kindlustatud ja kellele ei laiene kohustus tasuda t��tuskindlustusmakseid. Nendeks on f��silisest isikust ettev�tja (punkt 1); notar, kohtut�itur v�i muu avalik-�iguslikku ametit pidav s�ltumatu isik, samuti vabakutseline loovisik loovisikute ja loomeliitude seaduse � 3 t�henduses, keda k�sitatakse maksustamise alal f��silisest isikust ettev�tjana (punkt 2); Vabariigi President, Riigikogu liige, Vabariigi Valitsuse liige, riigikontrol�r, �iguskantsler, kohtunik ja kohaliku omavalitsuse �ksuse volikogu liige (punkt 4); isik, kes on j�udnud riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) �-s 7 s�testatud vanaduspensioniikka v�i kellele on m��ratud RPKS �-s 9 s�testatud ennet�htaegne vanaduspension (punkt 5). 32. TKindlS � 3 l�ike 2 punkti 3 j�rgi ei ole kindlustatuks ka juriidilise isiku juhtimis- v�i kontrollorgani liige tulumaksuseaduse (TuMS) � 9 t�henduses, kellele ei laiene t��lepingu seadus (TLS). TuMS � 9 l�ike 1 j�rgi on juriidilise isiku juhtimis- v�i kontrollorgan igasugune volitatud organ v�i isik, kellel on tulenevalt vastava juriidilise isiku kohta k�ivast seadusest, �hingulepingust, p�hikirjast v�i muust juriidilise isiku tegevust reguleerivast �igusaktist �igus osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel v�i juhtorgani tegevuse kontrollimisel. Juhtimis- v�i kontrollorganiks on muu hulgas juhatus, n�ukogu, t�is- v�i usaldus�hingut esindama volitatud osanik, prokurist, asutaja kuni juriidilise isiku registrisse kandmiseni, likvideerija, pankrotihaldur, audiitor, revident v�i revisjonikomisjon. Juhtorganina k�sitatakse ka v�lismaa �ri�hingu filiaali juhatajat ning mitteresidendi muu p�siva tegevuskoha tegevjuhti (TuMS � 9 l�ige 2). 33. TKindlS � 3 l�ike 2 punktist 3 ja TuMS �-st 9 tulenevalt ei ole t��tuskindlustush�vitise puhul kindlustatuks seega �kski juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liige, s�ltumata sellest, kas tegemist on era- v�i avalik-�igusliku juriidilise isikuga. Samuti ei ole oluline, kas tegemist on �ri�hinguga �riseadustiku � 2 l�ike 1 t�henduses (t�is�hing, usaldus�hing, osa�hing, aktsiaselts, tulundus�histu), sihtasutuse v�i mittetulundus�hinguga. See t�hendab, et juhul kui neile isikutele tehakse TuMS �-s 9 nimetatud organi liikmeks olemise eest v�ljamakseid, ei tule nendelt v�ljamaksetelt tasuda t��tuskindlustusmakset. 34. Kuna TuMS �-s 9 toodud loetelu h�lmab ka TTTS � 6 l�ike 5 punktis 4 nimetatud isikud (�ri�hingu juhatuse liige, prokurist, t�is- v�i usaldus�hingut esindama volitatud osanik, v�lismaa �ri�hingu filiaali juhataja v�i mitteresidendi muu p�siva tegevuskoha juht � edaspidi �ri�hingu juhatuse liige), ei ole ka nemad TKindlS � 3 l�ike 2 punkti 3 j�rgi kindlustatuteks ja neile juhatuse liikmeks oleku eest tehtud v�ljamaksetelt ei tule seet�ttu tasuda t��tuskindlustusmakset. Praeguses asjas ei ole vaidluse all k�simus, kas �ri�hingu juhatuse liikmed peaksid olema TKindlS � 3 l�ike 1 t�henduses kindlustatuteks, maksma kindlustusmakset ja saama �iguse t��tuskindlustush�vitisele. 35. T��tuskindlustush�vitise saamiseks peab olema t�idetud kolm eeldust. Kindlustatu peab olema t��tuna arvele v�etud (TKindlS � 6 l�ike 1 punkt 1) ja tal peab olema t��tuskindlustusstaa�i v�hemalt 12 kuud t��tuna arvelev�tmisele eelnenud 36 kuu jooksul (TKindlS � 6 l�ike 1 punkt 2). Lisaks sellele ei tohi kindlustatu TKindlS � 6 l�ikes 2 nimetatud t��- v�i teenistussuhte l�ppemise alused v�listada t��tuskindlustush�vitise maksmist. 36. �igust saada t��tuskindlustush�vitist ei ole kindlustatul, kelle viimane t��- v�i teenistussuhe l�ppes t��lepingu �les�tlemisel t��taja algatusel v�i teenistussuhte l�petamisel ametniku algatusel, v�lja arvatud t��suhte l�petamisel TLS � 37 l�ikes 5 (t��taja �tleb lepingu �les, kui t��tasu v�hendatakse t�� andmata j�tmise korral), � 91 l�ikes 2 (t��taja �tleb t��leping �les t��andjapoolse kohustuse olulise rikkumise t�ttu) ja � 107 l�ikes 2 (t��lepingu l�petab kohus v�i t��vaidluskomisjon p�rast t��lepingu �les�tlemise t�hisuse tuvastamist v�i t�histamist) nimetatud alustel (TKindlS � 6 l�ike 2 punkt 1); t��suhe l�ppes TLS � 88 l�ike 1 punktides 3�8 nimetatud p�hjusel (t��lepingu erakorraline �les�tlemine t��andja poolt t��tajast tuleneval p�hjusel) v�i avaliku teenistuse seaduse � 94 alusel distsiplinaars��teo eest teenistusest vabastamisega (TKindlS � 6 l�ike 2 punkt 2); t��- v�i teenistussuhe l�petati poolte kokkuleppel (TKindlS � 6 l�ike 2 punkt 3). Seega ei maksta t��tuskindlustush�vitist juhul, kui t��suhte l�ppemine on seotud kindlustatu enda k�itumisega, kindlustatu ise algatab t��suhte l�petamise v�i on t��suhte l�ppemine talle mingil moel etteheidetav. 37. Praeguses asjas on oluline, et TKindlS � 6 l�ike 1 punkt 1 seob t��tuskindlustush�vitise saamise �iguse t��tuna arvelolekuga. TTTS � 2 punkti 3 j�rgi on t��tu isik, kes ei t��ta, on t��tuna arvele v�etud Eesti T��tukassas ja otsib t��d. Isikut ei v�eta t��tuna arvele v�i tema arvelolek l�petatakse, kui ta vastab m�nele TTTS � 6 l�ikes 5 nimetatud juhule (TTTS � 7 l�ike 1 punkt 3). Sellisel juhul kaotab isik �iguse saada t��tuskindlustush�vitist. 38. TKindlS � 4 l�ike 1 punktist 1 tulenev kohustus maksta sundkindlustusmakset riivab kindlustatu PS �-s 32 tagatud omandip�hi�igust. PS � 32 l�ike 2 esimese lause j�rgi on iga�hel �igus oma omandit vabalt vallata, kasutada ja k�sutada. Omandip�hi�igus kaitseb muude omandisuhete k�rval ka isiku vara kui tervikut, mida seadusest tulenev raha maksmise kohustus riivab (Riigikohtu �ldkogu 18. juuni 2013. a otsus asjas nr 3-2-1-169-12, punkt 45; Riigikohtu �ldkogu 2. mai 2017. a otsus asjas nr 3-2-1-134-16, punkt 42). 39. PS � 32 l�ike 2 esimene lause kaitseb ka rahaliselt hinnatavaid �igusi ja n�udeid (Riigikohtu �ldkogu 17. juuni 2004. a otsus asjas nr 3-2-1-143-03, punkt 18). Ka �igus saada sundkindlustush�vitist on rahaliselt hinnatav �igus ja kuulub seet�ttu omandip�hi�iguse kaitse alla. 40. Sundkindlustuse puhul on omandip�hi�iguse riive seotud kindlustusjuhtumi ja kindlustatud riskiga. P�hi�iguse riive tuleneb k�igepealt sellest, et seadusandja m��rab seaduses kindlaks kindlustusjuhtumi ehk s�ndmuse, mille toimumise korral kindlustusandja peab t�itma oma t�itmise kohustuse (vrd V�S � 423 l�ige 1). Nii piiravad �igust saada t��tuskindlustush�vitist kindlustusstaa�i n�ue (TKindlS � 6 l�ike 1 punkt 1), t��suhte l�ppemise tingimuste s�testamine seaduses (TKindlS � 6 l�ige 2) ja isiku t��tuna arvelev�tmise n�ue (TKindlS � 6 l�ike 1 punkt 1). Kuigi �iguskantsler on taotluses vaidlustanud TTTS � 6 l�ike 5 punkti 4 koostoimes TKindlS � 6 l�ike 1 punktiga 1, ei ole �iguskantsler seadnud kahtluse alla TKindlS � 6 l�ike 1 punktist 1 tuleneva n�ude (t��tuna arvelev�tmine) p�hiseadusp�rasust. Seet�ttu ei hinda kolleegium praeguses asjas nende s�tete (TKindlS � 6 l�ige 1 punktid 1 ja 2 ning l�ige 2) koosk�la p�hiseadusega. 41. Omandip�hi�iguse intensiivse riivega on tegemist juhul, kui kindlustatud risk on realiseerunud, kuid h�vitise maksmine on v�listatud. Arvestades t��tuskindlustush�vitise eesm�rki ja h�vitise maksmise eeldusi, v�ib kindlustatud riskiks pidada t�ise sissetuleku kaotust, mida kindlustatu ei ole ise p�hjustanud. Seega ei ole otsustavaks mitte see, kas isikul on t�� v�i t��ks loetav tegevus, vaid m��ravaks on selle tegevuse eest tasu saamine ehk sissetuleku olemasolu. Samuti ei loeta kindlustatud riski realiseerunuks juhul, kui isik on k�ll kaotanud t�� ja sissetuleku, mis oli kindlustussuhte aluseks ehk mille eest saadud v�ljamaksetelt ta tasus kindlustusmakset, kuid isikul on olemas muu t�ine sissetulek. Riski realiseerumise hindamiseks on seet�ttu oluline selgitada, mida praeguses asjas tuleb m�ista t�ise sissetulekuna. Selleks k�sitleb kolleegium TTTS � 6 l�ikes 5 s�testatud aluseid, mis v�listavad t��tuna arvele v�tmise. 42. T�iseks sissetulekuks tuleb kindlasti pidada v�ljamakseid, millelt t��taja peab tasuma t��tuskindlustusmakseid. Nii ei v�eta t��tuna arvele isikut, kes t��tab t��lepingu alusel, t��v�tu-, k�sundus- v�i muu teenuse osutamiseks s�lmitud v�la�igusliku lepingu alusel v�i on avalikus teenistuses (TTTS � 6 l�ike 5 punkt 3), kes on ametis riikliku lepitajana, valla- v�i linnavalitsuse palgalise liikmena, sealhulgas vallavanema v�i linnapeana, osavalla- v�i linnaosavanemana (TTTS � 6 l�ike 5 punkt 31) v�i kes on Eesti Vabariigi v�lisesinduses t��tava teenistujaga kaasasolev mittet��tav abikaasa, kellele makstakse abikaasatasu, v�i pikaajalisse v�lisl�hetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittet��tav abikaasa, kellele makstakse abikaasatasu (TTTS � 6 l�ike 5 punkt 10). TTTS � 6 l�ike 5 punkt 3 v�listab t��tuna arvelev�tmise n�iteks siis, kui kindlustatu on t��tanud rohkem kui �hel t��kohal korraga, millest �he ta on kaotanud, v�i on kindlustatu p�rast t��koha kaotust ja enne t��tuna arvelev�tmist leidnud uue t��. Seaduse s�nastusest n�htub, et t��tuna arvelev�tmise v�listab juba eelnimetatud �igussuhte olemasolu, kuid seaduses on t�en�oliselt l�htutud eeldusest, et nimetatud �igussuhetes makstakse isikule ka tasu. 43. Lisaks eeltoodule j�reldub TTTS � 6 l�ikest 5, et seaduse kohaselt peetakse t�iseks sissetulekuks ka sellist tulu, millelt ei tule tasuda t��tuskindlustusmakset. Tegemist on olukordadega, kus isikud saavad oma tegevuse eest tasu, kuid neid ei loeta kindlustatuks TKindlS � 3 l�ike 2 t�henduses. Nii on t��tuna arvelev�tmine v�listatud juhul, kui kindlustatu on ametis Riigikogu liikmena, Euroopa Parlamendi liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, kohtunikuna, �iguskantslerina v�i riigikontrol�rina, (TTTS � 6 l�ike 5 punkt 31) v�i on avalik-�iguslikus ametis (TTTS � 6 l�ike 5 punkt 32). Need isikud ei pea neile tehtud v�ljamaksetelt maksma kindlustusmakset, sest nende sotsiaaltagatised on s�testatud eriseadustes. Seadus loeb t�iseks sissetulekuks, mis v�listab t��tuskindlustush�vitise maksmise, ka vanaduspensioni (TTTS � 6 l�ike 5 punkt 2) v�i vanaduspensioni ootel oleva p��steteenistuja toetuse, mida makstakse p��steteenistuse seaduse � 19 alusel (TTTS � 6 l�ike 5 punkt 11). 44. Seadus peab t�iseks sissetulekuks, mis v�listab kindlustatud riski realiseerumise, ka tasu, mida makstakse kohaliku omavalitsuse �ksuse volikogu palgalisele esimehele v�i aseesimehele (TTTS � 6 l�ike 5 punkt 31) ning juriidilise isiku TuMS �-s 9 nimetatud juhtimis- v�i kontrollorgani sellisele liikmele, keda ei ole nimetatud TTTS � 6 l�ike 5 punktis 4 (TTTS � 6 l�ike 5 punkt 41). Tegemist on isikutega, kes v�ivad, kuid ei pruugi oma tegevuse eest tasu saada, mist�ttu on nende t��tuna arvele v�tmine seatud s�ltuvusse oma tegevuse eest tasu saamisest. 45. TTTS � 6 l�ike 5 punkt 4 v�listab isiku t��tuna arvelev�tmise juhul, kui isik on �ri�hingu juhatuse liige (�ri�hingu juhatuse liige, prokurist, t�is- v�i usaldus�hingut esindama volitatud osanik, v�lismaa �ri�hingu filiaali juhataja v�i mitteresidendi muu p�siva tegevuskoha juht). Nagu eespool m�rgitud (otsuse punkt 34) ei ole �ri�hingu juhatuse liikmed TKindlS � 3 l�ike 2 j�rgi kindlustatuks ega maksa kindlustusmakset v�imalikelt v�ljamaksetelt, mis tehakse neile �ri�hingu juhatuse liikmeks olemise eest. K�simuse all on aga olukord, kus �ri�hingu juhatuse liige on olnud m�nes teises �igussuhtes (nt t��tamine t��lepingu alusel) kindlustatuks, ta on maksnud t��tuskindlustusmakset ja vastab �lej��nud t��tuskindlustush�vitise maksmise eeldustele (olemas on piisav kindlustusstaa� (TKindlS � 6 l�ike 1 punkt 2) ning t��suhe on l�ppenud alusel, mis h�vitise maksmist ei v�lista (TKindlS � 6 l�ige 2)). Kuna TTTS � 6 l�ike 5 punkt 4 ei sea �ri�hingu juhatuse liikme t��tuna arvele v�tmist s�ltuvusse sellest, kas isik saab oma tegevuse eest �ri�hingu juhatuse liikmena tasu, v�listab s�te sellise kindlustatu t��tuna arvele v�tmise s�ltumata sellest, kas tal on olemas t�ine sissetulek. 46. Kolleegium leiab, et juhul kui �ri�hingu juhatuse liikmeks olev kindlustatu, kes vastab muudele t��tuskindlustush�vitise maksmise eeldustele, ei saa oma tegevuse eest tasu ehk tal puudub t�ine sissetulek, tuleb kindlustatud risk lugeda tema puhul realiseerunuks. TTTS � 6 l�ike 5 punkt 4 koostoimes TKindlS � 6 l�ike 1 punktiga 1, mis v�listavad �ri�hingu juhatuse liikmeks olevale kindlustatu t��tuna arvele v�tmise ja j�tavad ta ilma t��tuskindlustush�vitisest, riivavad sellisel juhul intensiivselt kindlustatu omandip�hi�igust. Kindlustatu on kohustatud maksma sundkindlustusmakset, kuid tal puudub kindlustatud riski realiseerumisel �igus vastusooritusele. Selleks, et �ri�hingu juhatuse liikmeks olev kindlustatu saaks ennast t��tuna arvele v�tta ja �iguse t��tuskindlustush�vitisele, on tal v�imalik oma tegevus �ri�hingu juhatuse liikmena l�petada. Kolleegium m�rgib, et selline sunnitud valik v�ib riivata puudutatud isiku ettev�tlusvabadust (PS � 31) (eelk�ige juhul, kui juhatuse liige on �htlasi �ri�hingu omanik), samuti �igust vabalt valida tegevusala, elukutset ja t��kohta (PS � 29). 47. TTTS � 6 l�ige 5 v�listab t��tuna arvelev�tmise veel mitmel juhul, mis ei ole otseselt seotud kindlustatu t�ise sissetuleku puudumisega (f��silisest isikust ettev�tja (TTTS � 6 l�ike 5 punkt 5); f��silisest isikust ettev�tja ettev�tte tegevuses osalev abikaasa, kes on kantud maksukohustuslaste registrisse (TTTS � 6 l�ike 5 punkt 51); �ppeasutuses statsionaarses �ppes v�i t�iskoormusega �ppes �ppiv isik (TTTS � 6 l�ike 5 punkt 6) v�i aja-, asendus- v�i reservteenistuses olev isik (TTTS � 6 l�ike 5 punkt 7)). Nimetatud olukorrad ei ole praeguses asjas vaidluse all, mist�ttu ei hinda kolleegium nendel juhtudel kindlustusriski realiseerumist ega v�imalikke omandip�hi�iguse riiveid. 48. Omandip�hi�iguse riive kaalukust suurendab see, et vaidlusalused s�tted (TTTS � 6 l�ike 5 punkt 4 koostoimes TKindlS � 6 l�ike 1 punktiga 1) riivavad ka PS �-s 12 tagatud v�rdsusp�hi�igust, kuna kohtlevad juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorganite (TuMS � 9) liikmeid erinevalt. Nagu eespool (vt otsuse punkt 44) v�lja toodud v�listab TTTS � 6 l�ike 5 punkt 41 juriidilise isiku TuMS �-s 9 nimetatud juhtimis- v�i kontrollorgani liikme, keda ei ole nimetatud TKindlS � 6 l�ike 5 punktis 4, t��tuna arvele v�tmise �ksnes juhul, kui nad saavad oma tegevuse eest tasu. See t�hendab, et erinevalt TTTS � 6 l�ike 5 punktis 4 nimetatud �ri�hingu juhatuse liikmeks olevatest t�ise sissetulekuta kindlustatutest (v�rreldav grupp 1), v�etakse �lej��nud TuMS �-s 9 nimetatud juriidiliste isikute juhtimis- ja kontrollorganite liikmeks olevad kindlustatud, kellel t�ine sissetulek puudub (v�rreldav grupp 2), t��tuna arvele ja neil on �igus saada t��tuskindlustush�vitist. Tegemist on v�rreldavate olukordadega. M�lema grupi puhul on kindlustatud risk realiseerunud, kuna m�lemal juhul puudub kindlustatud isikutel t�ine sissetulek. Erinev kohtlemine seisneb aga selles, et esimesel grupil puudub �igus saada kindlustush�vitist, teisel grupil on �igus saada t��tuskindlustush�vitist. 49. J�rgnevalt hindab kolleegium, kas TTTS � 6 l�ike 5 punktist 4 koostoimes TKindlS � 6 l�ike 1 punktiga 1 tulenev p�hi�iguste riive on p�hiseadusega koosk�las. II 50. PS � 32 l�ike 2 teine lause, mille j�rgi s�testab omandi kitsendused seadus, n�eb ette omandi�iguse piiramiseks lihtsa seadusereservatsiooni (Riigikohtu p�hiseaduslikkuse j�relevalve kolleegiumi 17. aprilli 2012. a otsus asjas nr 3-4-1-25-11, punkt 37). See t�hendab, et PS � 32 l�ikes 2 tagatud �iguse piiramise p�hjuseks v�ib olla iga eesm�rk, mis pole p�hiseadusega vastuolus (vt Riigikohtu p�hiseaduslikkuse j�relevalve kolleegiumi 30. aprilli 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-3-04, punkt 27). 51. PS � 28 l�ike 2 j�rgi on Eesti kodanikul �igus saada riigilt abi vanaduse, t��v�imetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra s�testab seadus. PS � 28 l�ikest 2 tuleneb riigi kohustus anda abi nimetatud sotsiaalsete riskide puhul ja luua ning hoida toimivana riskide v�ltimiseks ja abi andmiseks vajalik s�steem. Kuigi PS � 28 l�ike 2 esimene lause ei nimeta otses�nu t��tust, on Riigikohtu halduskolleegium t�lgendanud PS � 28 l�ike 2 esemelist kaitseala laialt ja leidnud, et sellesse kuulub ka �igus saada h�vitist t��ta oleku puhul (Riigikohtu halduskolleegiumi 21. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-27-11, punkt 11). T��tuse arvamine PS � 28 l�ike 2 kaitse alla on p�hjendatud, kuna t�� kaotamine v�ib kaasa tuua inimese puudusesse sattumise. 52. Seadusandjal on avar otsustusruum, kuidas PS � 28 l�ikest 2 tulenevat kohustust t�ita. Riigikohtu halduskolleegium m�rkis, et �PS � 28 l�ige 2 ei n�e ette seda, et t��tuks j��mise puhul peab olema �igus just t��tuskindlustush�vitisele, ega ka seda, et t��tuskindlustush�vitist tuleb maksta isikule, kes ei ole kindlustatud. P�hiseaduse � 28 l�ikes 2 silmas peetud abi v�ib riik anda ka teistes vormides� (Riigikohtu halduskolleegiumi 21. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-27-11, punkt 13). PS � 28 l�ikes 2 tagatud sotsiaalse p�hi�iguse kujundamisel peab seadusandja aga arvestama, et sellega kaasnev omandip�hi�iguse riive oleks koosk�las PS �-st 11 tuleneva proportsionaalsuse p�him�ttega, samuti tuleb arvestada PS �-st 12 tulenevat n�uet kohelda isikuid v�rdselt. 53. T��tuskindlustush�vitis on osa PS � 28 l�ikest 2 tuleneva kohustuse t�itmiseks loodud t��taja sotsiaalse kaitse s�steemist. Seadusandja on valinud t��tu sotsiaalse kaitse tagamiseks lahenduse, mille v�ib jagada �ldjoontes kaheks. Esimesena rakendub sundkindlustusel p�hinev t��tuskindlustuss�steem, kuid juhul kui t��tuks j��nud isikul ei ole �igust saada t��tuskindlustush�vitist, maksab Eesti T��tukassa isikule t��tutoetust (TTTS � 25 punkt 1). Raha t��tuskindlustush�vitise maksmiseks saadakse kindlustatute kindlustusmaksetest, mille Eesti T��tukassa kogub t��tuskindlustusfondi, raha t��tutoetuse maksmiseks eraldatakse aga riigieelarvest. 54. Valides t��tu kaitsmiseks sundkindlustusel p�hineva s�steemi, on seadusandja oma otsustusruumi PS � 28 l�ikes 2 s�testatud kohustuse t�itmiseks regulatsiooni kujundamisel oluliselt kahandanud. PS � 113 eristab riiklikke makse ja sundkindlustuse makseid. Kui riik kasutab maksuna kogutud raha, on seadusandjal suurem vabadus otsustada selle kasutamise tingimuste �le. Erinevalt sundkindlustuse maksest puudub maksul otsene vastutasu maksja jaoks ning kohtulik kontroll maksukohustusest tuleneva omandip�hi�iguse riive materiaalse p�hiseadusp�rasuse (eelk�ige proportsionaalsuse) �le on seet�ttu piiratud (vrd Riigikohtu �ldkogu 21. veebruari 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-48-16, punkt 41). Nagu eespool m�rgitud, on sundkindlustusmakset maksnud kindlustatu �igus saada h�vitist rahaliselt hinnatav �igus, mida PS � 32 l�ige 2 kaitseb. Kindlustatud riski realiseerumisel kindlustush�vitise maksmise piiramine riivab intensiivselt kindlustatu omandip�hi�igust, sellisel riivel peab olema p�hiseadusp�rane eesm�rk ja riive peab olema proportsionaalne. 55. Kolleegium n�ustub Sotsiaalministeeriumiga, et PS � 28 l�ikest 2 ei tulene �igust n�uda, et riik maksaks t��tuskindlustush�vitist. PS � 28 l�ikest 2 tuleneb �igus saada riigilt abi puuduse korral. T��tuskindlustush�vitist makstakse, s�ltumata sellest, milline on kindlustatu varaline seis v�i kas tal on sissetulekuid, mis ei ole seaduse m�tte j�rgi t�ised. PS � 28 l�ikes 2 nimetatud abiks puuduse korral v�ib pidada t��tutoetust, mille maksmisel arvestatakse isiku varalist seisu. T��tuskindlustush�vitis erineb vanemah�vitisest, mille puhul Riigikohus on leidnud, et tegemist on riigi heast tahtest ja poliitilistest eesm�rkidest l�htuvalt isikutele antava h�ve v�i soodustusega, mille puhul tuleb l�htuda eelk�ige v�rdse kohtlemise n�uetest (Riigikohtu p�hiseaduslikkuse j�relevalve kolleegiumi 27. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-4-1-23-11, punkt 68). T��tuskindlustush�vitise maksmisel tuleb arvestada kindlustatud riskiga, mist�ttu ei saa seadusandja luua meelevaldseid tingimusi h�vitise maksmise piiramiseks. Seet�ttu ei n�ustu kolleegium Sotsiaalministeeriumi arvamuses v�ljendatud seisukohaga, et seadusandjal on t��tuskindlustuse s�steemi �lesehitamisel ulatuslik otsustusruum. 56. Kindlustatu omandip�hi�iguse riive, mis tuleneb kohustusest maksta t��tuskindlustusmakset (TKindlS � 4 l�ike 1 punkt 1), eesm�rgiks on seega koguda raha PS � 28 l�ikes 2 s�testatud kohustuse t�itmiseks. Seda eesm�rki ei saa aga pidada TTTS � 6 l�ike 5 punktist 4 (koostoimes TKindlS � 6 l�ike 1 punktiga 1) tuleneva omandip�hi�iguse riive eesm�rgiks. Kolleegiumi hinnangul ei saaks p�hiseadusp�raseks pidada regulatsiooni, mis kohustab isikut maksma kindlustusmakset, kuid kindlustatud riski realiseerumisel v�listab �iguse saada kindlustush�vitist ainu�ksi p�hjusel, et t��tuskindlustuse sihtfondi rahalised vahendid ei v�heneks. Kuna kindlustusmakse tasumise kohustuse eesm�rgiks on pakkuda kaitset kindlustatud riski vastu, oleks selline regulatsioon selle eesm�rgi saavutamiseks ebasobiv. 57. Samal p�hjusel ei �igusta kolleegiumi hinnangul TTTS � 6 l�ike 5 punktist 4 (koostoimes TKindlS � 6 l�ike 1 punktiga 1) tulenevat piirangut p�hjendus, mis toodi esile t��turuteenuste ja -toetuste seaduse ning t��tuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eeln�u (521 SE) seletuskirjas. Seletuskirjas leiti, et �tasu saamise v�i mittesaamise p�hjal ei saa v�ita, et �ri�hingu juht v�i prokurist on ilma t��ta. Isegi, kui ta on kokku leppinud tasu mittesaamises peab ta t�itma neid �lesandeid, milleks ta on andnud n�usoleku�. Kolleegium leidis eespool, et kindlustatud riskiks ei ole mitte t�ise tegevuse, vaid t�ise sissetuleku kaotamine. Seet�ttu ei saa h�vitise maksmist v�listada ainu�ksi p�hjusel, et isikul on olemas t�ine tegevus. 58. TuMS �-s 9 nimetatud juriidiliste isikute juhtimis- v�i kontrollorgani liikmete erineva kohtlemise (omandip�hi�iguse ebav�rdse riive kohta vt otsuse punkt 48) p�hjendusena toodi t��turuteenuste ja toetuste seaduse ning t��tuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eeln�u (521 SE) seletuskirjas v�lja soovi �v�imaldada t��tutel j�tkuvalt vabatahtlikkuse alusel tasuta tegutseda mittetulunduslikel eesm�rkidel, osaleda juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani t��s [v.a TTTS � 6 l�ike 5 punktis 4 nimetatud �ri�hingu juhatuse liikmetel � kolleegiumi t�iendus] vabatahtlikkuse alusel v�i l�hiajaliselt�. Lisaks sellele m�rgiti, et ��ri�hingu eesm�rk on tulu saamine ja seet�ttu ei saa v�ita, et inimene tegutseb vabatahtlikkuse alusel mittetulunduslikul eesm�rgil�. 59. TTTS � 6 l�ike 5 punktis 4 nimetatud �ri�hingu juhatuse liikmeks oleva kindlustatu omandip�hi�iguse riivet ja ebav�rdset kohtlemist p�hjendati seega sisuliselt sooviga v�listada t��tuskindlustush�vitise saajate seast isikud, kes v�ivad oma tegevuse tagaj�rjel saada (praegu v�i tulevikus) tulu, mida seadus t�ise sissetulekuna ei k�sitle. Seadusandja on t��tuskindlustuse puhul valinud kindlustatud riskiks t�ise sissetuleku puudumise, mist�ttu ei ole t��tuskindlustush�vitise maksmine seatud s�ltuvusse kindlustatu varalisest olukorrast ega v�imalikest muudest sissetulekuallikatest (nt dividenditulu). Seet�ttu ei saa h�vitise maksmist �he isikute grupi puhul v�listada �ksnes seet�ttu, et tema tegevus v�ib talle mingil ajahetkel tulu tuua. 60. TTTS � 6 l�ike 5 punktist 4 tuleneva riive eesm�rgina on v�lja toodud vajadust v�ltida s�steemi kuritarvitamise v�imalusi. Silmas on peetud eelk�ige olukorda, kus kindlustatu saab t�ist tulu, kuid varjab seda. Teise kuritarvituse v�imalusena on peetud silmas olukorda, kus isik tekitab n�ilise t��suhte ja maksab kindlustusmakseid eesm�rgiga saada kindlustusstaa� ning �igus t��tuskindlustush�vitisele. Kolleegium m��nab, et kuritarvituste v�ltimist v�ib pidada iseenesest legitiimseks eesm�rgiks. Kui h�vitist tuleb maksta isikutele, kellel on t�ine sissetulek tegelikult olemas, v�heneb sihtfondi rahaliste vahendite hulk, mis on vajalik h�vitiste v�ljamaksmiseks. See ohustab s�steemi j�tkusuutlikkust ning v�ib tekkida vajadus suurendada t��tuskindlustusmakset, mis riivaks t�iendavalt k�igi kindlustatute omandip�hi�igust. 61. Nimetatud eesm�rk ei kaalu �les sedav�rd intensiivset omandip�hi�iguse riivet. Esimese kuritarvituse v�imaluse puhul on tegemist olukorraga, kus riik ei suuda kontrollida seda, millised on tegelikult isiku sissetulekud. Sisuliselt on tegemist maksu�igusliku probleemiga, mille lahendamiseks on riigi k�sutuses maksu�iguslikud abin�ud. Teise kuritarvituse v�imaluse puhul n�ustub kolleegium �iguskantsleri seisukohaga, et selle t�en�osus on v�hene, kuna selle korraldamiseks peaks isik tegema �pris suuri kulutusi (tasuda tuleb nii t��taja kui ka t��andja t��tuskindlustusmakset ning makse). 62. Kuigi lisaks �igusele saada t��tuskindlustush�vitist kaasnevad t��tuna arvele olekuga ka muud �igused (�igus ravikindlustusele ja t��tutoetusele), v�hendab kolleegiumi hinnangul s�steemi kuritarvitamise ohtu TKindlS 6 l�ike 1 punktis 2 s�testatud n�ue, et �igus t��tuskindlustush�vitisele on kindlustatul, kellel on t��tuskindlustusstaa�i v�hemalt 12 kuud t��tuna arvelev�tmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Samuti v�hendavad kuritarvituste ohtu t��tu kohustused. T��tu p�hikohustused on n�iteks kohustus osaleda individuaalse t��otsimiskava koostamisel ja seda t�ita; tulla isiklikult talle m��ratud ajal ja korras v�hemalt kord 30 p�eva jooksul Eesti T��tukassasse vastuv�tule; olla valmis vastu v�tma sobiv t�� ja kohe t��le asuda; otsida t��d iseseisvalt ja teavitada Eesti T��tukassat t��otsimise protsessist (TTTS � 31 l�ige 1). T��tu peab olema valmis kohe t��le asuma, kui puuduvad tema t��lerakendumist takistavad asjaolud v�i need on sellised, mida on v�imalik TTTS-s v�i selle alusel antud �igusaktis s�testatud meetmetega k�rvaldada. Eeldatakse, et t��tu viibib t��otsingu ajal Eestis. V�lisriigis t�� otsimine peab olema eelnevalt Eesti T��tukassaga kokku lepitud (TTTS � 31 l�ige 2). Seega peab ka �ri�hingu juhatuse liikmest kindlustatu t�itma seadusest tulenevaid t��tu kohustusi, mille t�itmata j�tmisel t��tuna arvel olek l�petatakse (vt TTTS � 7). 63. Eeltoodust l�htudes ja tuginedes p�hiseaduslikkuse j�relevalve kohtumenetluse seaduse � 15 l�ike 1 punktile 2 tunnistab kolleegium TTTS � 6 l�ike 5 punkti 4 ja TKindlS � 6 l�ike 1 punkti 1 p�hiseadusevastaseks ning kehtetuks osas, milles need v�listavad t��tuskindlustuse seaduse � 3 l�ikes 1 nimetatud kindlustatule, kellel oleks t��tuskindlustuse seaduse �-st 6 tulenevalt �igus saada t��tuskindlustush�vitist, h�vitise maksmise ainu�ksi p�hjusel, et ta on �ri�hingu juhatuse liige, prokurist, t�is- v�i usaldus�hingut esindama volitatud osanik, v�lismaa �ri�hingu filiaali juhataja v�i mitteresidendi muu p�siva tegevuskoha juht. Priit Pikam�e, Hannes Kiris, J�ri P�ld, Malle Seppik, Tambet Tampuu Riigikohtunike Priit Pikam�e ja Tambet Tampuu eriarvamus Riigikohtu p�hiseaduslikkuse j�relevalve kolleegiumi 11. mai 2017. a otsuse kohta kohtuasjas nr 3-4-1-17-16 1. J�ime k�esoleva kohtuasja arutamisele eriarvamusele ja arvame, et �iguskantsleri taotlus tulnuks j�tta rahuldamata. Nii taotluse kui kohtuotsuse p�hjendused TTTS � 6 l�ike 5 punkt 4 koostoimes TKindlS � 6 l�ike 1 punktiga 1 p�hiseaduse vastasteks ja kehtetuks tunnistamiseks pole veenvad, mist�ttu oleme seisukohal, et nimetatud s�tted tulnuks j�tta p�hiseaduse vastasteks tunnistamata. 2. K�esolev kohtuasi puudutab sotsiaalkaitse valdkonda, t�psemalt t��tuskindlustust. Vaidluse keskmeks on k�simus, kas p�hiseadusega koosk�las olevaks saab pidada olukorda, kus �ri�hingu juhtimis- v�i kontrollorgani liikmeks olek TTTS � 6 lg 5 t�henduses v�listab �iguse saada t��tuskindlustush�vitist. Saab vaid soostuda nii praeguses kohtuotsuses kui Riigikohtu praktikas varem korduvalt v�ljendatud t�demusega, et sotsiaalkaitset puudutavate k�simuste lahendamisel on seadusandjal avar otsustusruum (otsuse p 51). See t�hendab muu hulgas ka seda, et sotsiaalkaitsepoliitika �le otsustamine on peaasjalikult parlamendi p�devus ning kohtus�steem ei tohi p�hiseaduslikkuse j�relevalvemenetluse kaudu parlamendi asemel asuda seda poliitikat kujundama. Paraku ei ole kolleegium k�esolevas kohtuasjas nimetatud p�him�tet j�rginud. 3. Vaatamata pealtn�ha pikale p�hjendusele ei ole raske m�rgata, et sisuliselt on kohtukoosseis vaidlustatud s�tteid p�hiseadusvastasteks tunnistades tuginenud vaid kahele argumendile: intensiivsele omandip�hi�iguse riivele, mida kujutavat endast TTTS � 6 lg 5 p 4, kuna seadusandja on otsustanud t��tu kaitseks rajada sundkindlustusel p�hineva s�steemi, mitte ei rahasta seda maksutuludest, ning PS � 12 tagatud v�rdsusp�hi�igusele, kuna seadus kohtleb juriidilise isiku juhtimis- ja kontrolliorgani liikmeid p�hjendamatult erinevalt (otsuse p-d 53, 58�59). Kumbki nimetatud argument ei ole meie arvates koos ega eraldi v�etuna piisavad tunnistamaks vaidlustatud s�tteid p�hiseadusvastasteks. 4. Esiteks on kolleegium v�rdsusp�hi�iguse puhul tuginenud v��rale alusele, n�udes riigilt selliste gruppide v�rdset kohtlemist, kelle puhul seda tegema ei pea. V�rdsusp�hi�igus ei t�henda, et riik peab ebav�rdseid v�rdselt kohtlema ning ei v�iks ka v�rdseid erinevalt kohelda, kui selleks on kaalukas p�hjus. Sidudes otsuses ebav�rdse kohtlemise etteheite sellega, et seadusandja kohtleb juriidilise isiku juhtimis- ja kontrolliorgani liikmeid alusetult erinevalt, on kohtukoosseisu enamus asunud p�hjendamatult taotlema olemuslikult t�iesti erinevate juriidiliste isikute juhtimis- ja kontrollorgani liikmete osas sarnast l�henemist. V�rdsustada mittetulundus�hingute ja �ri�hingute juhtimis- ja kontrollorganite liikmeid on eba�ige juba ainu�ksi p�hjusel, et kui mittetulundus�hingud ei ole m�eldud majandustegevuse kaudu tulu saamiseks, siis �ri�hingud nimelt seda eesm�rki kannavadki (vrd MT�S � 1 lg 1 ja �S � 1). Erinevat liiki juriidiliste isikute meelevaldset v�rdsustamist on �igesti t�rjutud ka Riigikohtu p�hiseaduslikkuse j�relevalve kolleegiumi varasemas praktikas (vt Riigikohtu p�hiseaduslikkuse j�relevalve kolleegiumi kohtuotsus 10. m�rtsist 2015. a kohtuasjas nr 3-4-1-51-14). Sel p�hjusel on v��r n�uda ka �ri�hingute ja mittetulundus�hingute juhtimis- ja kontrollorganite liikmete v�rdset kohtlemist: p�hiseaduslikkus m�ttes on igati aktsepteeritav, et riik teeb muu hulgas sotsiaalkaitse valdkonnas soodustusi mittetulundus�hingute juhtimisega seotud isikutele. Taolisi mittetulundus�hingute ja �ri�hingute erisusi v�ib �iguskorras leida muudestki seadustest (vt nt TuMS � 27 lg 1). Seega on kohtukoosseisu enamus v�rdsusp�hi�igust puudutavalt samastanud v�rreldamatuid gruppe. 5. N�ustuda ei saa ka kohtukoosseisu enamusega selles, nagu riivaks vaidlustatud s�tted eriti intensiivselt omandip�hi�igust. Seda esiteks p�hjusel, et otsustus olla �ri�hingu juhtimis- v�i kontrollorgani liikmeks on iga vastava isiku enda teha. Loobumine nende funktsioonide t�itmisest tagab t��tuskindlustush�vitise saamise. Keeruline on pidada �intensiivseks� p�hi�iguse riivet, mille esinemine s�ltub p�hi�iguse kandja enda tahtest. Teiseks ei t�henda isegi �ri�hingu juhtimis- ja kontrollorgani liikmeks olek seda, et nende �lesannete t�itja j��b ilma igasugusest riigi toetusest. Kolmandaks v�ib k�ll soostuda kohtuotsusega selles, et sundkindlustel p�hineva s�steemi puhul on seadusandja v�imalused regulatsiooni kujundada m�rksa piiratumad kui see oleks maksutulul p�hineva l�henemise korral, kuid meie arvates ei saa sellest automaatselt j�reldada, justkui poleks sundkindlustustee valimise korral riigil �ldse lubatud teatud juhtudel kindlustush�vitise maksmisest keeldumise aluseid s�testada. Nimelt ei v�lista ka kindlustussuhte olemasolu kindlustush�vitise maksmist v�listavate asjaolude etten�gemist isegi olukorras, kus kindlustuskaitse on kehtiv. Taoliste v�listusklauslite lubatavus on vaieldamatu ka v�la�iguslike kindlustuslepingute puhul. TTTS � 6 lg 5 p 4 koostoimes TKindlS � 6 lg 1 p-ga 1 kujutabki endast �hte taolist t��tuskindlustush�vitise maksmist v�listavat klauslit t��tuskindlustuse korral. 6. K�esolevas asjas tehtud kohtulahendi praktilise j�relmina kujuneb aga t�en�oliselt olukord, kus �ri�hingu juhtimis- v�i kontrollorgani liikme palgakulu j�etakse t��tuskindlustuse s�steemi kaudu avalikele vahendite kanda. Kohtukoosseisu enamus m�rgib iseenesest p�hjendatult, et t��tuskindlustush�vitise maksmist ei saa v�listada ainu�ksi p�hjusel, et isikul on olemas t�ine tegevus (otsuse p 56). Teisalt on arusaamatu, et kui isikul on olemas t�ine tegevus, siis miks ei maksta talle selle eest tasu, vaid ta peab saama enda �lalpidamiseks t��tuskindlustush�vitist. Silmas tuleb pidada sedagi, et �ri�hingu olemuslik eesm�rk on tulu teenimine. Seet�ttu seavad selle juhtimis- ja kontrollorgani liikmed eelduslikult oma ametisse astumise tingimuseks tasu saamise. K�esolev kohtulahend loob eeldused praktikaks, kus isik tegutseb igap�evaselt erahuvides, kuid nende �lesannete t�itmise eest maksab talle t��tuskindlustuse s�steemi kaudu avalik institutsioon, samal ajal kui �ri�hing s��stab selle kaudu end kulutuste tegemisest (tasu maksmisest), mis oleks tavaolukorras eeldatav. 7. Leiame ka, et t��tuskindlustus tervikuna ei peaks soodustama olukorda, kus isikul on t��, kuid talle ei maksta selle eest t��tasu. Priit Pikam�e, Tambet Tampuu