Kohtulahendi edastamine

3-2-1-134-16 RIIGIKOHUS �LDKOGU KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-134-16 Otsuse kuup�ev 2. mai 2017 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikam�e, liikmed Peeter Jerofejev, Henn J�ks, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu K�ve, Saale Laos, Viive Ligi, Jaak Luik, J�ri P�ld, Peeter Roosma, Malle Seppik ja Tambet Tampuu Kohtuasi Ain Tammvere m��ruskaebus ja Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) m��ruskaebus Tartu Ringkonnakohtu 28. juuni 2016. a m��ruse peale Interfurgo O� (pankrotis) pankrotimenetluses �rikeelu kohaldamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 28. juuni 2016. a m��rus tsiviilasjas nr 2-14-16404 Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Puudutatud isik Ain Tammvere, esindaja vandeadvokaat Anto Kasak Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu), esindaja Alar Must Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ain Tammvere m��ruskaebus Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) m��ruskaebus Asja l�bivaatamine Kirjalik menetlus Asja l�bivaatamise kuup�ev 21. m�rts 2017 RESOLUTSIOON 1. Tunnistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku � 172 lg 8 kolmas lause p�hiseaduse vastaseks ja kehtetuks osas, milles see ei v�imalda j�tta kohtuv�liseid kulusid riigi kanda, kui �rikeeldu ei kohaldata isikule, kellele ei ole antud menetlusabi. 2. T�histada Tartu Ringkonnakohtu 28. juuni 2016. a m��rus tsiviilasjas nr 2-14-16404 osas, millega ringkonnakohus j�ttis lahendamata Ain Tammvere taotluse m�ista Eesti Vabariigilt Ain Tammvere kasuks v�lja 4080 euro (koos k�ibemaksuga) suuruse kohtukulu (asjatundja arvamuse kulu). 3. Saata asi t�histatud osas uueks l�bivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. 4. J�tta Tartu Ringkonnakohtu 28. juuni 2016. a m��rus tsiviilasjas nr 2-14-16404 muutmata osas, millega ringkonnakohus j�ttis Ain Tammvere menetluskulud Eesti Vabariigi kanda, kuid muuta m��ruse �iguslikke p�hjendusi. Samuti j�tta Tartu Ringkonnakohtu 28. juuni 2016. a m��rus tsiviilasjas nr 2-14-16404 muutmata osas, millega ringkonnakohus rahuldas Ain Tammvere avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksm��ramiseks osaliselt ja m��ras Ain Tammvere kohtuv�liste kulude (lepingulise esindaja kulude) suuruseks 1560 eurot (koos k�ibemaksuga) ning m�istis selle summa Eesti Vabariigilt Ain Tammvere kasuks v�lja. Tartu Ringkonnakohtu 28. juuni 2016. a m��rus tsiviilasjas nr 2-14-16404 j�tta muutmata ka osas, millega ringkonnakohus j�ttis Ain Tammvere avalduse menetluskulude kindlaksm��ramiseks rahuldamata 2964 euro (koos k�ibemaksuga) suuruse kohtuv�lise kulu (lepingulise esindaja kulu) v�ljam�istmise osas. 5. Ain Tammvere m��ruskaebus rahuldada osaliselt. Eesti Vabariigi m��ruskaebus j�tta rahuldamata. 6. Tagastada Ain Tammvere m��ruskaebuselt tasutud kautsjon O� Advokaadib�roo Kasak & Missik kontole. ASJAOLUD JA MENETLUSE K�IK 1. Interfurgo O� (pankrotis, v�lgnik) pankrotihaldur Sirje Tael ja pankrotitoimkonna esimees Oliver N��s esitasid 28. augustil 2015 Tartu Maakohtule �hise taotluse v�lgniku juhatuse liikme Ain Tammvere (puudutatud isik) suhtes �rikeelu kohaldamiseks. 2. Tartu Maakohus edastas 2. septembril 2015 taotluse puudutatud isikule ning andis talle t�htaja sellele vastamiseks. 3. Puudutatud isik leidis, et �rikeelu kohaldamiseks puudub objektiivne vajadus ja avalik huvi. Menetluskulud palus puudutatud isik j�tta pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna esimehe v�i alternatiivselt Eesti Vabariigi kanda. A. Tammvere menetluskulude nimekirja kohaselt taotles ta lepingulise esindaja kulu 4524 eurot (sh k�ibemaks) ja asjatundja arvamuse kulu 4080 eurot (sh k�ibemaks) v�ljam�istmist. 4. Tartu Maakohus tegi 24. m�rtsil 2016 m��ruse, millega l�petas �rikeelu kohaldamise menetluse puudutatud isiku suhtes �rikeeldu kohaldamata. Menetluskulud j�ttis kohus puudutatud isiku kanda ja rahaliselt kindlaks m��ramata. 4.1. Maakohtu m��ruse p�hjenduste kohaselt ei ole �rikeelu kohaldamise eeldused t�idetud. Kuriteokahtlus peab tuginema konkreetsetele andmetele ja kohus ei saa selle p�hjendamisel piirduda �ksnes �lds�nalise t�demusega, et praegu esineb p�hjendatud kuriteokahtlus. �rikeelu kohaldamiseks peab esinema ka t�sine oht, et �rikeelu kohaldamata j�tmisel v�ib isik toime panna uusi sarnaseid kuritegusid. Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isiku ohtlikkus t�endatud. 4.2. Maakohtu hinnangul on lepingulise esindaja kulude riigi kanda j�tmine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) � 172 lg 8 kolmanda lause alusel v�listatud. Pankrotimenetluse raames �rikeelu kohaldamise otsustamise menetluses tuleb menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksm��ramisel arvestada pankrotimenetluse erisustega, sh pankrotimenetluse eesm�rkide ja v�lgniku juhatuse liikme rolliga menetluses. Pankrotimenetluse raames �rikeelu kohaldamise otsustamise menetluses osaleb menetlusosalisena ainult isik, kelle suhtes kohus kaalub �rikeelu kohaldamist. TsMS � 172 lg 2 alusel tuleb puudutatud isiku menetluskulud j�tta tema enda kanda. 5. Puudutatud isik palus m��ruskaebuses t�histada maakohtu m��ruse menetluskulude jaotuse osas ja teha t�histatud osas uue m��ruse, millega j�tta menetluskulud pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna esimehe v�i alternatiivselt riigi kanda. Puudutatud isik palus menetluskulud rahaliselt kindlaks m��rata ning m�ista pankrotihaldurilt ja pankrotitoimkonna esimehelt v�i alternatiivselt riigilt v�lja menetluskulude katteks kokku 8604 eurot. 6. Pankrotihaldur ja pankrotitoimkonna esimees ning Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu) vaidlesid m��ruskaebusele vastu ja palusid j�tta selle rahuldatama. 7. Tartu Maakohus m��ruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. 8. Tartu Ringkonnakohus tegi 28. juunil 2016 m��ruse, millega t�histas maakohtu m��ruse menetluskulude jaotuse osas ja tegi t�histatud osas uue m��ruse, millega j�ttis puudutatud isiku menetluskulud riigi kanda. Kohus rahuldas puudutatud isiku menetluskulude kindlaksm��ramise avalduse osaliselt, m��ras puudutatud isiku lepingulise esindaja kulude suuruseks 1560 eurot ning m�istis selle riigilt v�lja. 8.1. Ringkonnakohtu m��ruse p�hjenduste kohaselt peab kohus �rikeelu kohaldamise menetluses tegutsema viisil, mis ei p�hjusta menetlusosalisele suuri menetluskulusid ja �ldjuhul ei v�lju v�lgniku teabe andmise kohustuse raamidest. Praegusel juhul on kohus kohustanud puudutatud isikut vastama halduri taotlusele �rikeelu kohaldamiseks oluliselt suuremas ulatuses, kui seda eeldab v�lgnikule pandud teabe andmise kohustus pankrotiseaduse (PankrS) � 85 j�rgi. Seet�ttu on puudutatud isikul �igus �rikeelu kohaldamata j�tmise korral saada menetluskulude eest m�istlikku h�vitist. 8.2. �rikeelu kohaldamise otsustamise menetluses ei ole pankrotihaldur ja pankrotitoimkonna esimees menetlusosalised, mist�ttu ei kohaldu TsMS � 172 lg 1 teine lause. Samuti ei ole nimetatud isikutelt menetluskulude v�ljam�istmise aluseks TsMS � 172 lg 7. Pankrotihaldur ja pankrotitoimkonna esimees ei olnud menetluse algatamisel raskelt hooletud ega alustanud tahtlikult p�hjendamatut menetlust. Kuna pankrotihaldur ja pankrotitoimkonna esimees ei ole menetlusosalised, ei saa menetluskulusid h�vitada pankrotivara arvel. 8.3. Praegusel juhul ei kohaldu ka TsMS � 172 lg 2. Puudutatud isik ei ole avaldaja ning teisi menetlusosalisi ei ole. �rikeeldu kohaldatakse eelk�ige avalikes huvides ning ka �rikeelu kohaldamise otsustamise menetlus toimub eelk�ige avalikes huvides, mist�ttu tuleb puudutatud isiku menetluskulud maakohtus j�tta TsMS � 172 lg 1 esimese lause alusel riigi kanda. Tsiviilasja keerukust ning mahtu arvestades luges kohus puudutatud isiku lepingulise esindaja p�hjendatud kuluks 1560 eurot. 9. Puudutatud isik palub m��ruskaebuses t�histada ringkonnakohtu m��ruse osas, milles ringkonnakohus j�ttis puudutatud isiku m��ruskaebuse rahuldamata, ning teha t�histatud osas uue m��ruse, millega m�ista puudutatud isiku menetluskulud 8604 eurot v�lja Interfurgo O� (pankrotis) pankrotihaldurilt ja pankrotitoimkonna esimehelt v�i alternatiivselt riigilt. 9.1. M��ruskaebuse p�hjenduste kohaselt on TsMS � 172 lg 7 kohaldamise tingimused t�idetud. Kuigi PankrS � 91 lg 2 ja TsMS � 476 lg 1 kohaselt m��rab �rikeelu kohus omal algatusel, alustati praegusel juhul menetlust pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna esimehe taotluse alusel. Kuna puudutatud isiku suhtes �rikeeldu ei kohaldatud ja kohus rikkumisi ei tuvastanud, oli tegemist p�hjendamatu menetlusega. Taotlus on esitatud tahtlikult v�i v�hemalt raskelt hooletult, sest ilmselgelt rohkem kui aasta p�rast pankroti v�ljakuulutamist ei ole v�imalik �iguslikult p�histatud taotlust esitada �ksnes hooletusest. Alternatiivselt tuleb menetluskulud TsMS � 172 lg 1 alusel j�tta riigi kanda. 9.2. Lisaks leidis puudutatud isik, et menetluskulude kindlaksm��ramisel on ringkonnakohus rikkunud TsMS � 175 lg-t 1. 10. Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu) palub m��ruskaebuses t�histada ringkonnakohtu m��ruse osas, milles ringkonnakohus t�histas maakohtu m��ruse, j�ttis puudutatud isiku menetluskulud ja m��ruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud riigi kanda, rahuldas puudutatud isiku menetluskulude kindlaksm��ramise avalduse osaliselt, m��ras puudutatud isiku menetluskulude suuruseks 1560 eurot ning m�istis selle riigilt v�lja. 10.1. M��ruskaebuse p�hjenduste kohaselt v�listab TsMS � 172 lg 8 kolmas lause puudutatud isiku kohtuv�liste kulude riigi kanda j�tmise. TsMS � 172 lg 8 teine ja kolmas lause on erinormiks TsMS � 172 lg 1 esimese lause suhtes. Puudutatud isiku kulud on tervikuna tarbetud ning p�hjendamatud. Arvestades kohtu selgitamiskohustust ja uurimisp�him�tet, samuti asjaolu, et v�lgniku juhatuse liikme seadusest tulenev kohustus on maksej�uetuse tekkimise asjaolude kindlakstegemisele igak�lgselt kaasa aidata, ei saanud puudutatud isikul olla �igustatud ootust, et �rikeelu kohaldamise menetluse �igusabikulud m�nelt teiselt menetlusosaliselt v�i riigilt v�lja m�istetakse. 11. Puudutatud isik ja Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu) vaidlesid teineteise m��ruskaebusele vastu. RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI M��RUS 12. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi hinnangul reguleerib menetluskulude jaotust hagita menetluses TsMS � 172. Viidatud s�te sisaldab nii �ld- kui ka eriregulatsioone. Samas ei sisalda TsMS � 172 eriregulatsiooni �rikeelu kohaldamise otsustamise menetlusega seotud menetluskulude kohta. Ka pankrotiseadus ei reguleeri menetluskulude kandmist �rikeelu kohaldamise menetluses. 13. Praegusel juhul ei pea kolleegium v�imalikuks kohaldada TsMS � 172 lg 1 teist lauset, lg-t 2 ega lg-t 7. TsMS � 172 lg 1 teine lause reguleerib olukorda, kus menetluses osaleb mitu isikut, ja lg 2 v�imaldab j�tta menetluskulud avaldaja kanda. �rikeelu kohaldamise menetluses osaleb menetlusosalisena �ksnes isik, kelle suhtes �rikeelu kohaldamist kaalutakse, ning selles menetluses puudub avaldaja. 14. Kuigi TsMS � 172 lg 7 v�imaldab j�tta menetluskulud menetlusv�lise isiku (praegusel juhul nt pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna esimehe) kanda, eeldaks see menetluse p�hjendamatust ning menetlusv�lise isiku tahtlust v�i rasket hooletust menetluse p�hjustamisel. Asjas puuduvad asjaolud, mis viitaksid menetluse p�hjendamatusele ja menetlusv�liste isikute tahtlusele v�i raskele hooletusele menetluse p�hjustamisel. 15. TsMS � 172 lg 1 esimene lause s�testab �ldp�him�tte, mille kohaselt j�etakse menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides lahend tehakse. Kolleegium n�ustub ringkonnakohtuga, et �rikeelu kohaldamine ja seega ka �rikeelu kohaldamise otsustamise menetlus toimuvad avalikes huvides. Samas v�listab praegusel juhul selle menetlusega seotud menetluskulude riigi kanda j�tmise TsMS � 172 lg 8 kolmas lause, mis s�testab reegli, et kohtuv�lised menetluskulud (esindaja kulud) v�ib riigi kanda j�tta �ksnes juhul, kui isikule on antud menetlusabi. 16. Riigikohtu varasemas praktikas on leitud, et menetluskulude kindlaksm��ramise menetlus on analoogne kahju h�vitamise menetlusega, kuna menetluskulude kindlaksm��ramise menetluses toimub sisuliselt kohtumenetlusega kaasnenud kahju (�igusabikulu) v�ljam�istmine tsiviilkohtumenetluse seadustikus s�testatud korras (vt nt Riigikohtu �ldkogu 4. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-29-13, p 43.1; 26. juuni 2014. a m��rus kohtuasjas nr 3-2-1-153-13, p 56). 17. Olukorras, kus isiku suhtes menetletakse �rikeelu kohaldamist ning isik kasutab �igusabi, tekivad tal �igusabikulud, mis on k�sitatavad �rikeelu kohaldamise otsustamise menetlusega kaasneva kahjuna. Kuiv�rd �rikeelu kohaldamise otsustamise menetlusega seotud menetluskulude h�vitamise kohta puudub eriregulatsioon ning lisaks sellele v�listab menetluskulude riigi kanda j�tmise TsMS � 172 lg 8 kolmas lause, tekkis kolleegiumil kahtlus, et tegemist v�ib olla p�hiseaduse (PS) �-s 25 s�testatud p�hi�iguse (�igus �igusvastaselt tekitatud kahju h�vitamisele) rikkumisega. 18. Seet�ttu leidis kolleegium, et asja lahendamine tuleb TsMS � 19 lg 4 p 3 ja � 690 lg 1 esimese lause ning p�hiseaduslikkuse j�relevalve kohtumenetluse seaduse � 3 lg 3 teise lause alusel �le anda Riigikohtu �ldkogule. MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED 19. Riigikogu p�hiseaduskomisjon leidis, et PS �-s 25 s�testatud p�hi�igus �igusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju h�vitamisele on lihtsa seadusereservatsiooniga p�hi�igus, mida v�ib riivata igal p�hiseadusega otseselt keelamata eesm�rgil. Kohtuv�liste kulude riigi kanda j�tmise piirangu eesm�rgiks v�ib pidada avaliku v�imu kulutuste v�hendamist ning seel�bi riigi rahaliste huvide kaitsmist. Riigikohus on leidnud, et riigi rahanduslike huvide kaitsmine on legitiimne eesm�rk p�hi�iguste piiramiseks. 20. �rikeelu kohaldamist reguleerib pankrotiseaduse � 91. Selle l�ike 2 kohaselt v�ib kohus juriidilisest isikust v�lgniku pankroti korral m��rata, et selle juhtorgani liige ei v�i pankrotimenetluse l�puni olla ettev�tja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. �rikeeldu menetleb kohus TsMS � 475 lg 1 p 122 kohaselt hagita menetluses. TsMS � 476 lg 1 kohaselt algatab hagita menetluse kohus omal algatusel v�i huvitatud isiku v�i asutuse avalduse alusel. TsMS � 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus aga seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega rakendab kohus hagita asjas uurimisp�him�tet ning kogub ise aktiivselt t�endeid. See aga ei v�lista, et hagita menetluse puhul puuduks menetlusosalistel vajadus kasutada �igusabi. �rikeeld seab ulatuslikke piiranguid f��silise isiku majandus- ja kutsetegevusele, piirates isiku v�imalusi tulu teenida ja oma vara suurendada. Professionaalse �igusabi kasutamine v�ib aidata kaasa sellele, et asi lahendatakse �igesti ja m�istliku aja jooksul. 21. �rikeelu kohaldamise otsustamise menetlust ei toimu menetlusosalise algatusel ega huvides. Menetluses puudub ka teine pool ning avaldaja, kellelt oleks v�imalik menetluskulud v�lja m�ista TsMS � 172 lg 2 alusel. �rikeelu kohaldamise menetluses osaleb menetlusosalisena �ksnes isik, kelle suhtes �rikeelu kohaldamist kaalutakse. �rikeelu p�hiliseks eesm�rgiks on olla preventiivne sunnivahend, mida kohaldatakse �ksnes isiku suhtes, kes on pannud pankrotistunud juriidilist isikut juhtides suure t�en�osusega toime kuriteo, kuid keda ei ole selle eest veel s��di tunnistatud (p�hjendatud kuriteokahtlus) ning kelle puhul on t�sine oht, et ta v�ib �rikeelu kohaldamata j�tmisel toime panna uusi sarnaseid kuritegusid. Seega kohaldatakse �rikeeldu avalikes huvides, mitte menetlusosalise huvides. 22. Menetlusosalisel puudub v�imalus avalikes huvides toimuvat �rikeelu kohaldamise otsustamise menetlust v�ltida. Kui menetlusosaline on menetluses teinud p�hjendatud kohtuv�liseid kulutusi ja menetluse tulemusena tema suhtes �rikeeldu ei kohaldata, v�ib menetlusosalise p�hjendatud huvi tema kantud materiaalse kahju (menetluskulude) h�vitamise vastu kaaluda �les riigi huvi neid kulutusi v�ltida. P�hiseaduskomisjon leidis, et TsMS � 172 lg 8 ei pruugi olla koosk�las PS �-ga 25 osas, milles see ei v�imalda kohtul �rikeelu kohaldamise otsustamise menetluses j�tta kohtuv�liseid kulusid riigi kanda. 23. Riigikogu �iguskomisjoni hinnangul tuleb TsMS � 172 lg 8 kohaselt kohtuv�lised kulud �ldjuhul kanda menetlusosalistel endil, nende kandmist ei saa n�uda riigilt. Vaid juhul, mil kohus j�tab need m�ne menetlusosalise kanda, saab n�uda nende h�vitamist. �iguskomisjon oli seisukohal, et vaidlustatud TsMS � 172 lg 8 teine ja kolmas lause v�listavad puudutatud isiku menetluskulude riigi kanda j�tmise. TsMS � 172 lg 8 teine ja kolmas lause on erinormiks TsMS � 172 lg 1 esimese lause suhtes, mis n�eb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Arvestades kohtu selgitamiskohustust ja uurimisp�him�tet, samuti asjaolu, et v�lgniku juhatuse liikme seadusest tulenev kohustus on maksej�uetuse tekkimise asjaolude kindlakstegemisele igak�lgselt kaasa aidata, ei saanud puudutatud isikul olla �igustatud ootust, et tema menetluskulud �rikeelu kohaldamise taotluse esitajatelt v�i riigilt v�lja m�istetakse. Seega peaks �iguskomisjoni hinnangul puudutatud isiku m��ruskaebuse menetlemisega seotud kulud j��ma tema enda kanda. 24. �iguskomisjoni arvates ei ole praegusel juhul tegemist PS �-s 25 s�testatud p�hi�iguse (�igus �igusvastaselt tekitatud kahju h�vitamisele) rikkumisega. Asjaolu, et pankrotihaldur ja pankrotitoimkonna esimees esitasid kohtule �hise taotluse puudutatud isiku suhtes �rikeelu kohaldamiseks ei ole k�sitatav �igusvastase tegevusena, mist�ttu ei saa sellest ka �igusvastast kahju tekkida. �rikeelu kohaldamise taotlus esitati puudutatud isiku (pankrotiv�lgniku juhatuse liikme) varasema tegevuse hindamise tulemusena �igustatult, sest pankrotitoimkonnal tekkis menetluse k�igus kahtlus, et ta on toime pannud kuriteo. Kuigi kohus j�ttis v�idetava kuriteokahtlusega seotud asjaolusid arvestades �rikeelu kohaldamata ja l�petas menetluse, ei j�reldu sellest taotluse �igusvastasus. Eeltoodust tulenevalt oli �iguskomisjon seisukohal, et TsMS � 172 lg 8 on p�hiseadusega koosk�las. 25. A. Tammvere hinnangul tuleneb PS �-st 25 iga�he �igus talle �ksk�ik kelle poolt �igusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju h�vitamisele. PS � 25 peamine eesm�rk on rikutud �iguste taastamine, mist�ttu tuleb h�vitisega luua isiku �igush�vedes v�imalikult sarnane olukord sellisele olukorrale, mis esineks siis, kui �igusi ei oleks rikutud. �hegi isikute grupi �igust kahju h�vitamisele ei saa PS � 9 lg 1 alusel t�ielikult v�listada. 26. P�hiseaduse � 25 on lihtsa seadusereservatsiooniga p�hi�igus, mida saab piirata �ksnes seadusandja. Teisalt lasub seadusandjal kohustus s�testada t�hus menetlus p�hi�iguste kasutamiseks ja kaitsmiseks. �igusvastaselt tekitatud kahju h�vitamise aluseid ja korda reguleeriva seaduse kehtestamata j�tmine v�i kahju h�vitamist v�listav regulatsioon riivab PS �-s 25 s�testatud p�hi�igust ning PS �-dest 14 ja 15 koostoimes tulenevat �igust t�husale kohtumenetlusele. 27. Isikult, kellel ei ole �igust saada menetlusabi, on TsMS � 172 lg 8 kolmanda lause kohaldamisel v�etud PS �-s 25 s�testatud p�hi�igus saada temale tekkinud kahju eest h�vitist. PS � 25 ei sea kahju h�vitamist s�ltuvusse isiku majanduslikust seisust. Isiku varaline olukord ei tohi olla tema p�hi�iguste intensiivsema riivamise aluseks. See, et isik suudab ise tasuda �igusabikulusid, ei �igusta temale kahju tekitamist ja tema vara v�hendamist. Kui isikule on kahju tekitatud, siis selle h�vitamine ei tohi s�ltuda kahju kannatanu varanduslikust seisust. Teisis�nu ei saa asjaolu, et isik suudab tasuda lepingulise esindaja kulusid ja ei kvalifitseeru menetlusabi saama, �igustada isikule kahju tekitamist ega saa piirata riigi vastutust. 28. Justiitsminister leidis, et juhul, kui Riigikohus peaks tunnistama TsMS � 172 lg 8 kolmanda lause kehtetuks, ei oleks v�listatud menetluskulude riigi kanda j�tmine. J�relikult on k�nesolev s�te asjassepuutuv. Justiitsminister r�hutas, et eeln�u ettevalmistajate eesm�rgiks oli j�tta hagita menetluse kohtuv�lised kulud, kui kohus ei j�ta menetluskulusid m�ne teise menetlusosalise kanda, aga ka juhul, kui menetluses on vaid �ks menetlusosaline, sh kui kohus algatab menetluse omal algatusel, menetlusosalise enda kanda. �rikeelu kehtestamise menetluses peab kohus rakendama uurimisprintsiipi, mist�ttu on kohtul k�rgem selgitamiskohustus. Seega peaks olema �igusabi kasutamise vajadus sellises menetluses v�iksem. Samas v�ib �rikeelu kohaldamise menetlus olla mahukas ja ka �iguslikult keeruline ning menetlusosalisele ei saa sellises menetluses �igusabi kasutamist ette heita. 29. �iguskantsler j�udis seisukohale, et TsMS � 172 lg 8 kolmas lause on vastuolus p�hiseadusega osas, milles see v�listab v�imaluse kaaluda �rikeelu seadmisega seotud kohtuv�liste kulude riigi kanda j�tmist juhul, kui isikule ei ole antud menetlusabi. �iguskantsleri hinnangul riivab kohtumenetluse kulude puudutatud isiku kanda j�tmine PS �-i 25, mille j�rgi on iga�hel �igus talle �ksk�ik kelle poolt �igusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju h�vitamisele. P�hiseaduse � 25 m�ttes on kahjuks ka isiku �iguste kaitseks vajalikud menetluskulud. Praegusel juhul seostub menetluskulude kandmine ka p�hiseaduse �-st 31 tuleneva ettev�tlusvabaduse ning �-s 15 s�testatud t�husa �iguskaitse tagamisega. 30. Selline piirang on ebaproportsionaalne, sest ei v�imalda menetluskulude jaotuse otsustamisel hinnata kulude �iglast jaotust. Piirangu tulemusena v�ib riik kanda kohtuv�lised kulud �ksnes siis, kui isik ise ei ole neid suuteline kandma ning kohus on menetlusabi andes pidanud t�iendava �igusabi andmist vajalikuks. Kulude �iglase jaotuse tagamiseks peab kohtul olema v�imalik v�tta arvesse ka muid asjaolusid. Proportsionaalse lahenduse tagaks see, kui kohus saaks otsustada, kas kohtuv�liste menetluskulude riigi kanda j�tmine on p�hjendatud ka muudel juhtudel kui menetlusabi andmise korral. VAIDLUSALUNE S�TE 31. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku � 172 �Menetluskulud hagita menetluses": �(1) Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, v�ib kohus otsustada, et menetluskulud kannab t�ielikult v�i osaliselt m�ni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades �iglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas p�hjendamatu taotluse, v�ite v�i t�endi. (2) Kui menetluses osaleb �ksnes avaldaja v�i kui kohus ei j�ta menetluskulusid m�ne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Riigil�iv m��ruskaebuselt tagastatakse m��ruskaebuse rahuldamise korral vastavalt k�esoleva seadustiku �-s 150 s�testatule. (3) Isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja sellega seotud menetluse kulud kannab riik, kui kohus ei j�ta neid t�ielikult v�i osaliselt isiku enda v�i tema eestkostja kanda, kuna see on kohtu arvates �iglane ja isik suudab kulusid eeldatavasti kanda. Isikule eestkostja m��ramise v�i selle t�histamise v�i eestkostega seotud abin�ude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja l�henemiskeelu v�i muu sellesarnase isiku�iguste kaitseabin�u rakendamise menetluse kulud v�ib kohus j�tta t�ielikult v�i osaliselt riigi kanda. /---/ (7) Kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse v�i avalduse t�ttu, v�ib kohus j�tta menetluskulud menetluse p�hjustanud isiku kanda, kui menetlus on p�hjendamatu ja p�hjustati isiku poolt tahtlikult v�i raske hooletuse t�ttu. Kui menetluse v�ib algatada �ksnes avalduse alusel ja avaldus j��b rahuldamata, j�tab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. (8) Vajalikud kohtuv�lised kulud h�vitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava h�vitisega. Kohtuv�liste kulutuste h�vitamist saab n�uda �ksnes juhul, kui kohus j�tab need m�ne menetlusosalise kanda. Riigi kanda v�ib kohtuv�lised kulud j�tta �ksnes juhul, kui kohtuv�liste kulude kandmiseks anti isikule menetlusabi. See kehtib ka k�esoleva paragrahvi l�ikes 3 nimetatud juhul." �LDKOGU SEISUKOHT 32. �rikeelu kohaldamise menetluses oli A. Tammvere kohtukuluks (TsMS � 143 p 2) dokumentaalse t�endi hankimise kulu 4524 eurot (sh k�ibemaks). T�endiks oli asjatundja A. Juhkami arvamus maksej�uetuse aja ja �ritegevuse j�tkamise abin�ude kohta. A. Tammvere kohtuv�liseks kuluks (TsMS � 144 p 1) oli lepingulise esindaja kulu 4080 eurot (sh k�ibemaks) ning ta tasus m��ruskaebuselt ringkonnakohtusse riigil�ivu 50 eurot. �ldkogu leiab, et Eesti Vabariigil on kaebe�igus ringkonnakohtu m��ruse peale tulenevalt TsMS � 178 lg-st 2, mille kohaselt v�ib menetluskulude kindlaksm��ramise kohta tehtud m��ruse peale edasi kaevata menetluskulude h�vitamiseks �igustatud v�i menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa �letab 200 eurot. 33. �ldkogu anal��sib esmalt �rikeelu kohaldamise menetluses tekkinud kohtukulude (dokumentaalse t�endi saamise kulu) h�vitamise regulatsiooni (I) ning seej�rel kohtuv�liste kulude (lepingulise esindaja kulud) jaotust reguleeriva TsMS � 172 lg 8 kolmanda lause p�hiseadusp�rasust (II). �ldkogu kontrollib, kas menetluskulude h�vitamise regulatsioon on �igusp�rane sellise isiku puhul, kelle osas �rikeelu kohaldamise menetlus k�ll algatati, kuid kelle suhtes �rikeeldu ei kohaldatud. L�puks lahendab �ldkogu m��ruskaebuse (III). I 34. Menetluskulude jaotust hagita menetluses reguleerib TsMS � 172, mille lg 1 j�rgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Selle normi rakendamise eelduseks on, et menetluses on olemas isik, kelle huvides lahend tehakse. Tsiviilkolleegiumi praktika kohaselt on �rikeelu kohaldamise menetluses menetlusosaliseks vaid isik, kelle suhtes �rikeelu kohaldamist kaalutakse (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22. veebruari 2010. a m��rus asjas nr 3-2-1-124-09, p 28). Lisaks kohaldatakse Riigikohtu tsiviilkolleegiumi varasema praktika j�rgi PankrS � 91 lg-s 2 s�testatud �rikeeldu preventiivse sunnivahendina (samas, p 15). Preventiivse �iguskaitsevahendina v�ib �rikeeld seega sarnaselt kriminaalmenetluses rakendatavate t�kenditega (n�iteks ametist k�rvaldamisega kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) � 141 alusel) t�kestada edasiste kuritegude toimepanemist (samas, p 16). �rikeeldu kohaldatakse kohtu algatusel avalikes huvides ning menetlusosalisel puudub v�imalus menetlusest hoiduda. 35. TsMS � 172 lg 1 teist lauset saab kohaldada, kui menetluses osaleb mitu isikut ning kohus j�tab menetluskulud �he isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades �iglane. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktika j�rgi ei ole �rikeelu kohaldamise menetluses teisi menetlusosalisi, kelle kanda menetluskulusid oleks v�imalik j�tta (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22. veebruari 2010. a m��rus asjas nr 3-2-1-124-09, p 28). TsMS � 172 lg 1 ei s�testa v�imalust j�tta menetluskulusid ka riigi kanda. �ldkogu leiab, et TsMS � 172 lg 1 ei reguleeri menetluskulude jaotust ja kindlaksm��ramist olukorras, kus �rikeeldu ei kohaldata. 36. Seadusandja on TsMS �-s 172 nimetanud muid menetlusi, kus menetluskulud v�ivad j��da riigi kanda. Seega ei ole seadusandja p�him�tteliselt v�listanud kulude riigi kanda j�tmist. Nii nimetab TsMS � 172 lg 3 mitmed muu hulgas ka avalikes huvides toimuvad hagita menetlused, kus kohus saab menetluskulud j�tta osaliselt v�i t�ielikult riigi kanda. Sellisteks menetlusteks on isiku kinnisesse asutusse paigutamine ja isikule eestkostja m��ramisega seotud menetlused. Samuti v�ib kohus t�ielikult v�i osaliselt j�tta riigi kanda hagita perekonnaasja ja l�henemiskeelu v�i muu sellesarnase isiku�iguste kaitseabin�u rakendamise menetluse kulud. Sealjuures on seadusandja j�tnud kohtu otsustada, kas ja millises ulatuses menetluskulud riigi kanda j�etakse. 37. �ldkogu hinnangul on seadusandja tahteks olnud avalikes huvides toimuvates menetlustes anda kohtule v�imalus j�tta olenevalt asja sisust kohtukulud t�ielikult v�i osaliselt riigi kanda. Sellist j�reldust toetavad 10. detsembril 2008. aastal TsMS � 172 muudatused s�testanud seaduse eeln�u seletuskiri (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud seaduste muutmise seadus 194 SE, Riigikogu 11. koosseis) ja stenogrammid. 38. �ldkogu on eespool leidnud, et �rikeelu kohaldamise menetlus toimub avalikes huvides. TsMS � 8 lg 2 lubab menetlussuhet reguleeriva seaduses�tte puudumise korral kohaldada s�tet, mis reguleerib vaieldavale suhtele l�hedast suhet; l�ike 3 kohaselt v�ib l�htuda seaduse �ldisest m�ttest (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30. novembri 2016. aasta m��rus asjas nr 3-2-1-67-16, p 19). Kuna praegusel juhul ei vasta �igussuhte reguleerimata j�tmine �ldkogu arvates seaduse m�ttele ega eesm�rgile, tuleb analoogia p�hjal kohaldada s�tet, mis reguleerib olukorda, kus hagita menetlus algatatakse muu hulgas kohtu initsiatiivil ja kus menetluse tulemusena v�ib esineda isiku p�hi�iguste oluline riive. 39. �ldkogu hinnangul saab leida �rikeelu kohaldamise menetlusega kaasnevate kohtukulude jaotuseks p�hiseadusp�rase regulatsiooni ning kohaldada TsMS � 172 lg 3 teist lauset, mis sarnaselt praeguse asjaga rakendub avalikes huvides toimuvates hagita menetlustes. Selle s�tte analoogia alusel rakendamine j�tab kohtule vajaliku otsustusruumi, mis v�imaldab konkreetse kohtuasja asjaoludest l�htuvalt otsustada, kas ja millises ulatuses j��vad �rikeelu kohaldamata j�tmisel kohtukulud riigi kanda. II 40. TsMS � 172 lg 8 s�testab erinormina kohtuv�liste kulude jaotamise ja kindlaks m��ramise korra. Selle s�tte kolmanda lause kohaselt v�ib kohtuv�lised kulud j�tta riigi kanda �ksnes juhul, kui kohtuv�liste kulude kandmiseks anti isikule menetlusabi. Praeguses asjas ei ole A. Tammvere menetlusabi saanud ning seega on tegemist normiga, mis v�listab A. Tammvere kantud kohtuv�liste kulude riigi kanda j�tmise. 41. Selline kohtuv�liste kulude h�vitamise keeld riivab �ldkogu hinnangul mitmeid p�hi�iguseid. Menetlusosalised on v�lja toonud, et selline keeld v�ib riivata PS �-s 32 s�testatud omandi�igust, PS �-dest 14 ja 15 tulenevat �igust t�husale ja �iglasele kohtumenetlusele, PS �-s 25 ette n�htud �igust kahju h�vitamisele ning kutse- ja ettev�tlusvabadust (PS � 31). 42. �ldkogu anal��sib esmalt selle piirangu koosk�la PS �-s 32 kaitstava omandip�hi�igusega, mis muude omandisuhete k�rval kaitseb ka isiku vara kui tervikut. Pole kahtlust, et kohtuv�liste kulude kandmine v�hendab isiku vara ning riivab tema omandip�hi�igust (vt ka Riigikohtu �ldkogu 18. juuni 2013. a otsus asjas nr 3-2-1-169-12, p 45). Seega tuleb kaaluda, kas regulatsioon, mille kohaselt saab kohtuv�liseid kulusid j�tta riigi kanda vaid juhul, kui isikule on antud menetlusabi, on p�hiseadusp�rane. 43. Sarnaselt muude p�hi�igustega tuleb ka omandip�hi�iguse piiramisel l�htuda PS �-st 11, mille kohaselt peab p�hi�iguse piirang olema demokraatlikus �hiskonnas vajalik ega tohi moonutada piiratava �iguse olemust. Piirangu proportsionaalsus t�hendab seda, et piirang peab olema eesm�rgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja m��dukas (vt Riigikohtu p�hiseaduslikkuse j�relevalve kolleegiumi 26. m�rtsi 2009. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-16-08, p 29). 44. TsMS � 172 lg 8 kolmanda lause eesm�rk on piirata riigi h�vitatavaid kulusid, v�hendada avaliku v�imu kulutusi kohtupidamisele ja kaitsta riigi rahalisi huve. Riigikohus on leidnud, et selline normi eesm�rk on legitiimne (vt nt Riigikohtu �ldkogu 22. m�rtsi 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-85-09, p 121). 45. PS � 11 m�ttes on regulatsioon sobiv, kui see soodustab eesm�rkide saavutamist. Vaieldamatult ebaproportsionaalne on sobivuse m�ttes abin�u, mis �helgi juhul ei soodusta eesm�rgi saavutamist. Sobivuse n�ue kaitseb isikut avaliku v�imu tarbetu sekkumise eest (vt nt Riigikohtu p�hiseaduslikkuse j�relevalve kolleegiumi 6. m�rtsi 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-1-02, p 15). Menetluskulude h�vitamise piiramine v�hendab riigi kulutusi tsiviilkohtumenetlusele ning seega soodustab seatud eesm�rgi saavutamist. Seega v�ib sellist regulatsiooni pidada sobivaks. 46. Abin�u on vajalik siis, kui eesm�rki ei ole v�imalik saavutada m�ne teise, kuid isikut v�hem koormava abin�uga, mis on v�hemalt sama efektiivne kui esimene. Arvestada tuleb ka seda, kuiv�rd koormavad erinevad abin�ud kolmandaid isikuid, samuti erinevusi riigi kulutustes (vt nt Riigikohtu p�hiseaduslikkuse j�relevalve kolleegiumi 6. m�rtsi 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-1-02, p 15). �ldkogu hinnangul saab TsMS � 172 lg 8 kolmandas lauses s�testatut pidada ka vajalikuks. 47. Regulatsiooni m��dukuse anal��simisel tuleb �helt poolt kaaluda p�hi�igusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesm�rgi t�htsust. Selleks tuleb hinnata, kas isikul on �rikeelu kohaldamise menetluses vaja kasutada �igusabi. 48. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikast tuleneb, et kuigi tavap�rases hagita menetluses h�vitatakse menetlusosaliste �igusabikulusid �ldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 2011. a m��rus asjas nr 3-2-1-18-11, p 19), tuleb menetluskulude vajalikkuse ja p�hjendatuse hindamisel arvestada hagita asjade menetluste erinevat iseloomu. Nii iseloomustab m�nda liiki hagita menetlust keerukus ja sisuline vaidlus (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. oktoobri 2016. a m��rus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-16, p 12). 49. �ldkogu leiab, et �rikeelu m��ramise menetlus on �ldjuhul keerukas, muu hulgas p�hjusel, et PankrS � 91 lg 2 s�testab �ksnes selle, et kohus v�ib m��rata pankrotis �ri�hingu juhtorgani liikmele �rikeelu, kuid ei t�psusta, milliste kriteeriumide alusel kohus otsustab, kas �rikeeld m��rata v�i mitte. Kuna �rikeelu m��ramine t�hendab isiku jaoks p�hi�iguste m�rkimisv��rset riivet, kuid samas ei n�e seadus ette kriteeriume, mille alusel kohus otsustab, kas �rikeeld tuleb m��rata v�i mitte, siis tuleb pidada p�hjendatuks, et isik, kelle suhtes �rikeelu m��ramist kaalutakse, kasutab enda kaitseks ja �rikeelu m��ramise v�ltimiseks lepingulise esindaja osutatavat �igusabi ning teeb t�endite hankimiseks kulutusi. Lisaks on Riigikohtu tsiviilkolleegium leidnud, et �rikeelu kohaldamise menetluses tuleb isik kindlasti �ra kuulata (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22. veebruari 2010. a m��rus asjas nr 3-2-1-124-09, p 29). �rikeelu kohaldamine piirab lisaks omandi�igusele ka teisi p�hi�iguseid, sealhulgas n�iteks tegutsemis- ja ettev�tlusvabadust, mist�ttu v�ib isiku �igust kasutada lepingulise esindaja osutatavat �igusabi pidada menetluse iseloomu arvestades vajalikuks. Seega on �ldkogu hinnangul tegemist menetlusega, kus �igusabi v�i lepingulise esindaja kasutamine v�ib olla isiku p�hi�iguste kaitseks vajalik ja �igustatud. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on menetluskulude riigi kanda j�tmise kaalumisel pidanud muu hulgas oluliseks seda, kas isikul on v�imalik menetlust v�ltida ning kui intensiivselt v�ib kohaldatav meede riivata menetlusosalise p�hi�iguseid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. veebruari 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-1-16, p-d 9.2 ja 9.3). 50. Riigikohtu tsiviilkolleegium on viidanud sellele, et �rikeelu kohaldamine on olemuslikult sarnane karistusseadustiku �-des 49 ja 491 sisalduvate sanktsioonidega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22. veebruari 2010. a m��rus asjas nr 3-2-1-124-09, p 16). Kokkuv�tvalt v�ib �rikeelu kohaldamise menetlus n�uda isikult sisulist ja p�hjalikku kohtuga suhtlemist ning tegemist on menetlusega, mis kohaldatava �igusj�relmi poolest sarnaneb kriminaalmenetlusega. Kriminaalmenetluses kannab �igeks m�istva otsuse korral menetluskulud riik (KrMS � 181). Sellise regulatsiooniga v�lditakse omandip�hi�iguse �lem��rast piiramist olukorras, kus riik algatas menetluse, mida isikul ei olnud v�imalik v�ltida, ning kus isik �igeks m�isteti. Sama p�him�tet tuleb rakendada ka kriminaalmenetlusega olemuslikult sarnases �rikeelu kohaldamise menetluses. 51. �ldkogu leiab, et TsMS � 172 lg 8 kolmandas lauses sisalduv piirang, mille kohaselt v�ib �rikeelu kohaldamata j�tmisel kohtuv�liseid kulusid riigi kanda j�tta vaid juhul, kui isik on saanud menetlusabi, ei ole m��dukas. Riigi rahanduslike huvide kaitsmise vajadus ei saa kaaluda �les �rikeelu kohaldamise menetlusega seotud intensiivset omandi�iguse piirangut. Silmas tuleb pidada, et �rikeelu kohaldamise menetluse algatajaks on kohtu vahendusel riik ning sellele allutatud isikul ei ole v�imalik menetlust v�ltida. Kuigi �rikeelu kohaldamise vajalikkus konkreetse isiku suhtes saabki selguda alles kohtumenetluse tulemina, mis ei saa olla ette �ra otsustatud, t�hendab �rikeelu kohaldamata j�tmine sisuliselt seda, et �rikeelu kohaldamise menetlus on algatatud isiku vastu p�hjendamatult. Samas t�hendab eel�eldu ka seda, et kui menetlusosaline on �rikeelu kohaldamise kohtumenetluses osalemise t�ttu teinud m�rkimisv��rseid kulutusi, siis on ta pidanud katma oma vara arvel talle ebavajalikke kohtuv�liseid kulusid. �ldkogu hinnangul ei saa lugeda p�hiseaduslikus m�ttes m��dukaks menetlusosalisele pandud kohustust kanda kohtukulusid, mis on seotud avalikes huvides toimuva menetlusega, mille tulemusena selgub, et sunnivahendi kohaldamiseks puudub alus. Kui vastupidisel juhul ehk �rikeelu kohaldamise korral v�ib v�ita, et menetlusosaline on oma varasema taunitava k�itumisega ise p�hjustanud tema suhtes sunnivahendi rakendamismenetluse l�biviimise, siis olukorras, kus kohus �rikeeldu ei kohalda, puudub avalikes huvides toimetatava menetluse kulude menetlusosalise kanda j�tmiseks vajalik legitimatsioon. Olles algatanud �rikeelu kohaldamise menetluse, peab riik arvestama, et kohtumenetlusega v�ivad kaasneda kulutused ka menetlusosalise jaoks. Analoogiliselt eelviidatud kriminaalmenetlus�igusliku menetluskulude h�vitamise regulatsiooniga �igeksm�istva kohtuotsuse tegemise korral tuleb ka �rikeelu kohaldamata j�tmise korral tsiviilkohtumenetluses silmas pidada, et sel juhul pole kohtuv�liste kulude menetlusosalise kanda j�tmiseks alust. Seet�ttu tunnistab �ldkogu TsMS � 172 lg 8 kolmanda lause p�hiseaduse vastaseks ja kehtetuks osas, milles see ei v�imalda �rikeelu kohaldamise hagita menetluses j�tta kohtuv�liseid kulusid riigi kanda, kui isikule ei ole antud menetlusabi. Seega saab kohtuv�liseid kulusid j�tta selle s�tte alusel riigi kanda ka juhtudel, kus isikule ei ole antud menetlusabi. Kuna �ldkogu tuvastas TsMS � 172 lg 8 kolmanda lause vastuolu omandip�hi�igusega, pole vaja anal��sida selle s�tte koosk�la teiste p�hi�igustega. III 52. Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu m��rus t�histada osas, millega ringkonnakohus j�ttis lahendamata A. Tammvere taotluse m�ista Eesti Vabariigilt tema kasuks v�lja 4080 euro (koos k�ibemaksuga) suuruse asjatundja arvamuse kulu kui kohtukulu. T�histatud osas tuleb asi saata TsMS � 701 lg 3 teise lause alusel uueks l�bivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu m��rus tuleb j�tta muutmata osas, millega ringkonnakohus j�ttis k�ik A. Tammvere menetluskulud Eesti Vabariigi kanda, kuid muuta tuleb m��ruse �iguslikke p�hjendusi. Samuti tuleb ringkonnakohtu m��rus j�tta muutmata osas, millega ringkonnakohus rahuldas A. Tammvere menetluskulude rahalise kindlaksm��ramise taotluse osaliselt ja m��ras A. Tammvere kohtuv�liste kulude (lepingulise esindaja kulude) suuruseks 1560 eurot (koos k�ibemaksuga) ning m�istis selle summa Eesti Vabariigilt A. Tammvere kasuks v�lja. Ringkonnakohtu m��rus tuleb j�tta muutmata ka osas, millega ringkonnakohus j�ttis A. Tammvere avalduse 2964 euro (koos k�ibemaksuga) suuruse kohtuv�lise kulu (lepingulise esindaja kulu) v�ljam�istmise osas rahuldamata. A. Tammvere m��ruskaebus rahuldatakse osaliselt, Eesti Vabariigi m��ruskaebus j��b rahuldamata. 53. �ldkogu on seisukohal, et olukorras, kus kohus kaalub �rikeelu kohaldamist pankrotis �ri�hingu juhtorgani liikme suhtes ja �rikeeld j��b m��ramata, on alus j�tta menetluskulud (nii kohtukulud kui ka kohtuv�lised kulud) Eesti Vabariigi kanda. Kohtud j�tsid �rikeelu m��ramata ja ringkonnakohus j�ttis A. Tammvere menetluskulud �igesti Eesti Vabariigi kanda, kuid p�hjendas seda ekslikult sellega, et riik on TsMS � 172 lg 1 esimese lause j�rgi isik, kelle huvides menetlus toimub. �ldkogu leidis eespool, et ringkonnakohtu kohaldatud �igusnorm ehk TsMS � 172 lg 1 esimene lause ei ole asjas kohaldatav (vt otsuse p-d 34 ja 35) ja et kohtuv�liste kulude riigi kanda j�tmist piirav TsMS � 172 lg 8 kolmas lause on p�hiseadusega vastuolus osas, milles see ei v�imalda j�tta kohtuv�liseid kulusid riigi kanda (vt otsuse p 51). Rakendades TsMS � 172 lg 3 teist lauset analoogia korras, tuleb ringkonnakohtu m��rus j�tta menetluskulude riigi kanda j�tmise osas k�ll muutmata, kuid muuta tuleb ringkonnakohtu m��ruse �iguslikke p�hjendusi. 54. Ringkonnakohtu m��rus tuleb t�histada osas, millega ringkonnakohus j�ttis lahendamata A. Tammvere taotluse m�ista Eesti Vabariigilt tema kasuks v�lja asjatundja arvamuse kui dokumentaalse t�endi saamise kulu. Selles osas saadab �ldkogu asja uueks l�bivaatamiseks ringkonnakohtule. Asja uuel l�bivaatamisel tuleb A. Tammvere eelnimetatud taotlus lahendada. Dokumentaalse t�endi saamise kulu puhul tuleb hinnata selle vajalikkust ja p�hjendatust sarnaselt lepingulise esindaja kuludega TsMS � 175 lg 1 j�rgi (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. veebruari 2015. a m��rus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 13; 3. novembri 2014. a m��rus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-14, p 22). Kohaldatavad on kahju h�vitamise �ldreeglid, sh v�la�igusseaduse � 128 lg 3, mille j�rgi loetakse otseseks varaliseks kahjuks mh kahju tekitamise t�ttu kantud m�istlikud kulud. Dokumentaalse t�endi saamise kulude puhul on nende m�istlikkus ehk vajalikkus ja p�hjendatus seega kohtus kontrollitav. Muu hulgas saab hinnata tehtud t�� vajalikkust, st seda, kas t�endi hankimine oli poole seisukohtade kinnitamiseks vajalik. Samuti tuleb hinnata, kas arvamuse andmiseks tehtud ajalist ja rahalist kulu v�ib ka suurusj�rguna pidada m�istlikuks, hinnates muuhulgas v�imalikke alternatiive kulu kandmiseks. 55. Ringkonnakohtu m��rus tuleb j�tta muutmata osas, millega ringkonnakohus lahendas A. Tammvere taotluse m�ista Eesti Vabariigilt tema kasuks v�lja kohtuv�lise kuluna lepingulise esindaja kulu ning m�istis Eesti Vabariigilt A. Tammvere kasuks v�lja 1560 eurot (koos k�ibemaksuga) ja j�ttis 2964 euro (koos k�ibemaksuga) suuruse lepingulise esindaja kulu v�lja m�istmata. 56. TsMS � 175 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude p�hjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelk�ige �igusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse k�rgema astme kohus sekkub �ksnes juhul, kui kohus on �letanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 9. m�rtsi 2016. a m��rus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-16, p 14; 11. veebruari 2015. a kohtum��rus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18. mai 2010. a m��rus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). �ldkogu leiab, et ringkonnakohus on A. Tammvere taotletavate lepingulise esindaja kulude p�hjendatust ja vajalikkust kontrollinud ega ole diskretsioonipiire �letanud ega menetlus�iguse norme rikkunud. 57. A. Tammvere on muude menetluskulude hulgas palunud j�tta riigi kanda ja m�ista riigilt tema kasuks v�lja ka riigil�ivu. Ringkonnakohus m�rkis oma m��ruses, et A. Tammvere on riigil�ivu tasunud seaduses etten�htud m��ras (50 eurot) ja see tuleb menetlusosalisele h�vitada. �ldkogu m�rgib, et TsMS � 150 lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse riigil�iv m��ruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi v�i kui kohus ei j�ta riigil�ivu m�ne teise menetlusosalise kanda. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt tagastab riigil�ivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigil�ivu tasus v�i kelle eest riigil�iv tasuti. 58. Kuna A. Tammvere m��ruskaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb TsMS � 149 lg 4 esimese lause j�rgi m��ruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada. Priit Pikam�e, Peeter Jerofejev, Henn J�ks, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu K�ve, Saale Laos, Viive Ligi, Jaak Luik, J�ri P�ld, Peeter Roosma, Malle Seppik, Tambet Tampuu Riigikohtunike Peeter Jerofejevi ja Villu K�ve eriarvamus asjas nr 3-2-1-134-16, mille p-dega 1-4 ja 6-9 on �hinenud ka riigikohtunik Tambet Tampuu 1. Me ei n�ustu �ldkogu enamusega, et k�esolevas asjas tuli menetluskulud j�tta riigi kanda ega sellega, et TsMS � 172 lg 8 kolmas lause on p�hiseadusega vastuolus, samuti sellega, ja et TsMS � 172 lg 3 teist lauset tuleks analoogia alusel laiendavalt kohaldada. Meie arvates oli �ige j�tta menetluskulud A. Tammvere enda kanda. 2. K�esolev asi sai maakohtus alguse sellest, et v�lgniku pankrotihaldur ja pankrotitoimkonna esimees p��rdusid kohtu poole taotlusega kohaldada v�lgniku juhatuse liikmeks oleva A. Tammvere suhtes �rikeeldu. Maakohus saatis taotluse A. Tammverele edasi ja k�sis selle kohta seisukohta. A. Tammvere esitas seisukoha ja palus �htlasi talle vastamisest tekkinud menetluskulud (lepingulise esindaja ja asjatundja arvamuse kulud) j�tta pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna esimehe v�i Eesti Vabariigi kanda. Seepeale tegi maakohus m��ruse, millega l�petas �rikeelu kohaldamise menetluse �rikeeldu kohaldamata ning j�ttis menetluskulud A. Tammvere kanda ja rahaliselt kindlaks m��ramata. 3. Esiteks on meie arvates k�sitav, kas maakohtul oli �ldse vaja teha sellist eraldi vormistatud m��rust nn �rikeelu kohaldamise menetluse l�petamise kohta ja mis oli selle m��ruse t�hendus. See ongi hilisemas menetluses segaduse allikaks saanud. PankrS n�eb ette, et kohus v�ib �rikeelu m��rata pankrotiv�lgniku juhatuse liikmele. Seega tuleb eraldi m��rus teha �rikeelu kohaldamise kohta, mitte aga kohaldamataj�tmise kohta (PankrS � 91 lg-d 2 ja 4). Menetluse eelduseks ei ole kellegi taotlus ja kohus ei ole sellega ka seotud (TsMS � 476 lg 1, � 477 lg 5; vt ka Riigikohtu 22. veebruari 2010. a m��rus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-09, p 27). Samuti ei v�inuks taotluse esitajad ega keegi kolmas vaidlustada �rikeelu m��ramata j�tmist. Tegu on hagita menetlusega, mille k�igus kohus kujundab siseveendumuse, kas �rikeeldu on vaja m��rata. Kuna meie arvates ei ole �rikeelu m��ramataj�tmisel ka menetluskulude h�vitamise kohustust (vt allpool, eriarvamuse p-d 6-9), ei pidanud maakohus kas sel p�hjusel tegema eraldi m��rust A. Tammvere taotluse kohta kulude jaotamiseks ja kindlaksm��ramiseks, millega ta kulud tema enda kanda j�ttis. 4. Kui ka lugeda maakohtu m��ruse tegemist p�hjendatuks, pidanuks A. Tammverel olema selle vaidlustamiseks ringkonnakohtus kui ringkonnakohtu m��ruse vaidlustamiseks Riigikohtus seadusest otse tulenev alus (PankrS � 5 lg 1, TsMS � 660 lg 1, � 696 lg 1). �ldkogu otsuses kaebe�igust andvat normi m�rgitud ei ole ning meie arvates seda ka seadusest ei tulene. Kaebe�igust ei anna TsMS � 178 lg 2, mis lubab vaidlustada menetluskulude kindlaksm��ramist, kuid antud juhul maakohus kulusid kindlaks ei m��ranud. A. Tammverel pidanuks seadusest tulenema v�imalus vaidlustada menetluskulude jaotust TsMS � 173 lg-te 1 ja 4 m�ttes ning alles selleks aluse leidmisel saanuks r��kida kulude kindlaksm��ramise vaidlustamisest. Nimelt eeldab menetluskulude kindlaksm��ramine TsMS � 174 lg 1 j�rgi esmalt kulujaotuse otsustamist. Menetluskulude jaotust saab TsMS � 178 lg 1 esimese lause j�rgi vaidlustada �ksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks m��rati. Kuna m��rus tehti pankrotiseaduse alusel, pidanuks ka kaebe�igus tulenema sealt (vt PankrS � 5 lg 1). PankrS � 91 lg 4 lubab aga vaidlustada �ksnes �rikeelu kohaldamise m��rust, mitte aga �rikeelu m��ramata j�tmist (vt ka Riigikohtu 22. veebruari 2010. a m��rus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-09, p 27). Seega lahendas ringkonnakohus v��ralt A. Tammvere m��ruskaebuse ja A. Tammverel ei olnud �igust esitada m��ruskaebus ka Riigikohtule. Isegi kui pidada kaevatavaks maakohtu m��rust, v�listanuks kaebuse Riigikohtusse PankrS � 5 lg 2, mis lubab ringkonnakohtu m��ruse peale m��ruskaebuse kohta edasi kaevata �ksnes siis, kui see on pankrotiseaduses ette n�htud. Kui �ldkogu arvates oleks kaebe�iguse puudumine menetluskulude jaotuse k�simuses p�hiseadusega vastuolus, pidanuks esmalt seda leidma, mitte aga tunnustama vaikides kaebe�igust asjas, kus seda seaduse j�rgi ei ole. 5. Kaebe�igust Riigikohtule ei olnud meie arvates ka Eesti Vabariigil, kelle kanda menetluskulud ringkonnakohus osaliselt j�ttis (olgugi meie arvates ekslikult). P�hiseadusp�rasuse k�simust riigi kaebe�iguse puudumisel ei teki. �ldkogu enamus j�reldas kaebe�iguse TsMS � 178 lg-st 2, mille j�rgi menetluskulude kindlaksm��ramise peale v�ib edasi kaevata menetluskulude h�vitamiseks �igustatud v�i menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa �letab 200 eurot. Nimetatud s�ttest �ksi kaebe�iguse j�reldamine oli aga v��r, kui veidigi vaadata normide s�steemi ja TsMS loogikat. Nimelt eeldab TsKS � 178 lg 2 j�rgne menetluskulude kindlaksm��ramise vaidlustamine v�itega, et isik �ldse ei pidanud kulusid kandma esmalt seda, et eelnevalt oleks vaidlustatud ka menetluskulude jaotust. See tuleneb selgelt TsMS � 178 lg-te 1 ja 2 koostoimest (vt ka eriarvamuse p 4). Menetluskulude jaotuse osas Eesti Vabariigil kaebe�igust ei ole, see saab olla vaid menetlusosalisel. Seda ei ole TsMS �ldise loogika j�rgi ka vaja, sest kulud m��rabki kindlaks Eesti Vabariik ise kohtu kaudu. Kohtu omal algatusel toimuvas �rikeelu otsustamise menetluses Eesti Vabariik eraldi menetlusosaline ei ole. Vaid erandlikel juhtudel v�imaldab TsMS t�itevv�imule eraldi kaebe�iguse kohtu otsustusele menetluskulude k�simuses nagu seonduvalt t�enditega (TsMS � 159 lg 2 ja � 161 lg 4), Eesti Vabariigi kasuks menetluskulude v�ljam�istmisega (TsMS � 179 lg 3) v�i menetlusabiga (TsMS � 191 lg 1). �ldkogu poolt TsMS � 178 lg-le 2 antud laia t�lgenduse valguses ei oleks neid eris�tteid Eesti Vabariigi kui menetlusv�lise kulude kandja kaebe�iguse kohta vaja ja t�itevv�imul on v�imalik sisuliselt vaidlustada k�iki riigi kanda kulude j�tmisi. Enamgi veel, �ldkogu t�lgendust TsMS � 178 lg-le 2 �hmastab erinevust menetluskulude jaotuse ja suuruse (kindlaksm��ramise) vaidlustamise vahel, j�ttes mulje, et kulujaotust saab vaidlustada ka menetluskulude kindlaskm��ramise raames, mida tsiviilkolleegiumi praktikas seni eitatud on. 6. Oleme p�him�tteliselt seda meelt, et hagita menetluse korras kohtu omal algatusel tehtavate lahendite tegemise eeldusena tehtud j�relep�rimiste v�i seisukohtade k�simisel ei pea selle adressaadil olema �igust automaatselt vastusega seotud kulude h�vitamisele, kui hiljem lahendit ei j�rgne. Iga isik peab taluma riigi tehtavaid seaduslikke menetlustoiminguid, olgu haldus- v�i kohtumenetluses, kuni see tema �igusi ebaproportsionaalselt ei riiva. Vastasel juhul ei saaks riik oma avalik�iguslikke �lesandeid, eriti j�relevalve�lesandeid efektiivselt t�ita, kui iga andmete k�simisega v�i j�relep�rimise esitamisega v�ib kaasneda kulude h�vitamise kohustus. �rikeelu m��ramine otsustatakse TsMS � 475 lg 1 p 122 j�rgi hagita menetluses (vt ka Riigikohtu 22. veebruari 2010. a m��rus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-09, p 27). Isiku kulude tema enda kanda j�tmist �igustab muu hulgas hagita menetluses kehtiv uurimisprintsiip (TsMS � 5 lg 3, � 477 lg-d 5 ja 7). Kuna kohus peab enne �rikeelu m��ramist isikule k�sima tema seisukohta (vt ka Riigikohtu 22. veebruari 2010. a m��rus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-09, p 29), peab �ldkogu otsuse j�rgi juba seisukoha k�simisel arvestama seega, et �rikeelu m��ramataj�tmisel tuleb isikule riigieelarvest kulusid h�vitada. See v�ib aga p�rssida kohtu soovi ja huvi j�relp�rimisi teha (ja seega ka j�relevalvet teostada), kuna hiljem v�ivad sellega kaasneda etteheited riigile asjatute kulutuste p�hjustamises. 7. �rikeelu m��ramise menetlus sarnaneb paljuski haldusmenetlusele j�relevalvetoimingute tegemiseks, kus j�relp�rimiste tulemusena v�idakse isiku suhtes alustada ka s��teomenetlust v�i teha tema suhtes ettekirjutusi, maksumenetluses v�ib see aga viia maksuotsuse v�i vastutusotsuse tegemiseni. Need ei pruugi isikut v�hem riivata kui �rikeeld. Ometigi ei n�e ei haldusmenetluse seadus ega maksukorralduse seadus ega avalik�iguslikku j�relevalvet reguleerivad seadused (nt finantsinspektsiooni seadus, konkurentsiseadus) samuti ette, et j�relevalvemenetluse k�igus kelleltki andmete k�simine v�iks hiljem haldusotsustuse tegemataj�tmisel isiku kahjuks viia tema poolt vastamiseks tehtud �igusabikulude v�i asjatundja arvamuse kulude h�vitamisele. Seda ei ole ette n�htud isegi eduka vaidemenetluse l�biviimise juhuks. Nt finantsinspektsiooni seaduse � 38 j�rgi tuleb finantsj�relevalve subjektidel suisa endal jooksvalt j�relevalve tasu maksmisega enda �le teostatavat avalik�iguslikku j�relevalvet finantseerida. �ldkogu otsuse valguses tuleks ka muudes menetlustes p�hiseaduslikku probleemi n�ha. P�hjendatud ei ole �ldkogu otsuses toodud v�rdlus kriminaalmenetluses isiku �igeksm�istmisega, sest sellele eelnevalt on isik juba tunnistatud s��distatavaks, st tema suhtes toimub s��teomenetlus. K�esoleval juhul kohus �ksnes k�sis A. Tammverelt seisukohta avalduse kohta temale �rikeelu m��ramiseks. Selleks ei pidanud viimane tegema suuri kulutusi. Kui kohus oleks �rikeelu m��ranud, saanuks A. Tammvere seda vaidlustada, millisel juhul olnuks ka t�en�oliselt p�hjendatud esindaja v�tmine ja asjatundja arvamuse koostada laskmine ja nende kulutuste h�vitamine riigi poolt kaebuse rahuldamisel (milleks ei ole seaduses samuti alust ja mida tuleb pidada m�rka t�sisemaks probleemiks). 8. Meie arvates n�eb TsMS vaid erandina ette v�imaluse j�tta kohtumenetluse kulud riigi kui menetlusv�lise isiku kanda. Seda isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses ja muudes isiku�iguste piiramisega seotud menetlustes (TsMS � 172 lg 3). Seda ei peaks laiendavalt t�lgendama j�relevalve korras seisukohtade k�simusele. �ldkogu otsus j�tab ebaselgeks, kas ja millistele juhtudele v�iks TsMS � 172 lg 3 veel kohaldada, sest seisukohtade k�simist tuleb ette ka muudes menetlustes. 9. Meie arvates tasakaalustab isikute �igusi TsMS � 172 lg 7 esimene lause, mis lubab tahtlikult v�i raskelt hooletult hagita menetluse p�hjustamise korral j�tta menetluskulud p�hjustaja kanda. Seega pahatahtliku p��rdumise esitamisel kohtule v�inuks menetluskulud j�tta pankrotihalduri ja toimkonna esimehe kanda. Peeter Jerofejev, Villu K�ve, Tambet Tampuu