Kiri

ÜLEVAADE „EESTI Foto: SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus SPORDIPOLIITIKA PÕHIALUSTE AASTANI 2030” ELLUVIIMISEST 2025. AASTAL Kultuuriministeerium Tallinn 2026 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................................... 4 1. Hetkeolukorra ülevaade................................................................................................................ 8 1.1. Sport arvudes............................................................................................................................ 9 1.2. Spordivaldkonna rahastamine............................................................................................... 15 2. Liikumisharrastuse edendamine................................................................................................ 20 2.1. Liikumisaktiivsuse tegevuskava............................................................................................ 21 2.2. Treeneri tööjõukulu toetuse meetme lühianalüüs................................................................ 25 2.3. Treenerikutse süsteemi arendamine..................................................................................... 30 2.4. Lasteaedade liikumis- ja sportimisvõimaluste kaardistamise uuring................................. 31 3. Saavutusspordi arendamine....................................................................................................... 34 3.1. Muudatused spordialaliitude rahastamisel.......................................................................... 35 3.2. Rahvusvaheliste võistluste toetamine ja mõju..................................................................... 38 3.3. Team Estonia tegevused........................................................................................................ 42 4. Aus ja turvaline sport.................................................................................................................. 44 4.1. Spordiürituste korraldamise nõuete ajakohastamine.......................................................... 45 4.2. Kokkuleppemängude uuringu tulemused............................................................................. 46 5. Rahvusvaheline tegevus ja projektid.......................................................................................... 50 5.1. Kultuuriminister valiti WADA asutavasse kogusse............................................................... 51 5.2. Erasmus+ projekt Action+...................................................................................................... 52 5.3. Erasmus+ projekt “Shaping EU Sport”................................................................................... 55 5.4. Eesti spordiregistri rahvusvaheline tutvustamine................................................................. 57 5.5. Erasmus+ projekt loodusradade arendamiseks................................................................... 58 5.6. Erasmus+ projekt liikumisharrastuse edendamiseks.......................................................... 59 6. Vaade tulevikku........................................................................................................................... 60 3 SISSEJUHATUS Riigikogus 18. veebruaril 2015. a vastu võe- Jaanuari lõpus toimusid Tallinna Tondiraba tud­spordivaldkonna pikaajaline strateegia- Jäähallis Euroopa meistrivõistlused iluuisu- dokument „Eesti spordipoliitika põhi­alused tamises, kus Niina Petrõkina tuli esimese aastani 20301“ (edaspidi „Sport 2030“) Eesti iluuisutajana Euroopa meistriks. Ilu­ määrab kindlaks Eesti spordipoliitika visioo- uisutamise Euroopa meistrivõistlused tõid ni, üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed Tallinnasse üle 2000 väliskülalise. Võistluse arengu­ suunad. „Sport 2030“ kohaselt on majanduslikust mõjust on võimalik pikemalt sport ja liikumine kõikide demograafiliste ja lugeda käesoleva aruande 3. peatükis. sotsiaalsete sihtgruppide tegevuse tervista- va, hariva, meelelahutusliku ning sotsiaalse Veebruaris käsitleti Riigikogus esimest korda toimega osa, mis mitmekesistab kultuuri olulise tähtsusega riikliku küsimusena spor- ja noorsootööd ning panustab lõimumisse, ti. Arutelu teemaks oli „Spordi tuleviku plaan: tööhõivesse ja majandustegevusse. „Sport kuidas tuua medalid ja panna lapsed liikuma“. 2030“ kohaselt on sport ja liikumine kõikide demograafiliste ja sotsiaalsete sihtgruppide Veebruaris alustas Spordikoolituse- ja Tea- tegevuse tervistava, hariva, meelelahutus- be Sihtasutuse juhatuse liikmena tööd se- liku ning sotsiaalse toimega osa, mis mit- nine Kultuuriministeeriumi spordiosakonna mekesistab kultuuri ja noorsootööd ning nõunik Jarko Koort. Sihtasutuse senine juht panustab lõimumisse, tööhõivesse ja ma- Toomas Tõnise oli otsustanud oma 45 aasta jandustegevusse. pikkusele spordijuhi tööle joone alla tõmma- ta. Sihtasutusel on oluline roll treenerikutse Oluline osa dokumendis „Sport 2030“ kokku süsteemi rakendamisel ja arendamisel ning lepitud põhimõtetest eeldab järjepidevat ja treeneri tööjõukulu toetuse eraldamisel. Mõ- kavandatud tegevust, kusjuures tulemusi ei lemas teemas toimunud arengutest 2025. ole võimalik mõõta iga kalendriaasta kaupa. aastal on võimalik lugeda käesoleva aruan- Siinses ülevaates on toodud välja eelkõige de 2. peatükis. need uued tegevused, mille riik ja spordi­ organisatsioonid viisid ellu 2025. aastal või Märtsis sõlmisid Eesti Reformierakond ja milles toimus varasemaga võrreldes oluline Erakond Eesti 200 koalitsioonileppe ehk areng. valitsus­ liidu programmi aastateks 2025–­ 2027. Leppest ei puudunud ka spordi ega Spordiaasta 2025 oli spordile omaselt täis liikumisharrastusega seotud punktid. ootamatusi, pakkudes kuhjaga emotsioone nii spordiväljakutel, terviseradadel kui ka tri- 12. mail alustas Kultuuriministeeriumi spor- büünidel. di asekantslerina tööd senine Eesti Olümpia- komitee Team Estonia juht ning alaliitude koordinaator Raido Mitt. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002 4 Foto: Eesti Olümpiakomitee Mais otsustas FIBA Euroopa juhatus, et Eesti Lõuna-­Eestisse üle 50 000 inimese. Ürituse on üks 2029. aasta korvpalli EM finaalturniiri majandusliku mõjuga on võimalik täpsemalt alagrupiturniiri korraldajariik. Teisteks EMi tutvuda aruande 3. peatükis. võõrustajateks kinnitati Hispaania, Kreeka ja Sloveenia. Populaarse spordiala finaalturnii- Augusti lõpus ja septembri alguses suun- ri Eestisse toomisele aitas kaasa ka 2024. dus üle 10 000 eestlase Riiga, kus toimusid aastal loodud toetusmeede suurvõistluste korvpalli Euroopa meistrivõistlused. Eestla- Eestis korraldamise toetamiseks, millest on sed värvisid Riia spordihalli siniseks ja Eesti võimalik pikemalt lugeda käesoleva aruande koondis mängis justkui oma kodus täismaja 3. peatükis. publiku ees. Eesti koondise rohkearvulist fän- niarmeed kajastati ka rahvusvahelistes mee- Juunis võttis riigikogu vastu spordiseaduse diakanalites, tuues taaskord tuntust Eestile. muudatused, millega ajakohastati spordi­ eetika reeglite järgimist, muudeti spordi­ Suvel toimusid taaskord ka suured liikumis- ürituste korraldamise nõudeid ja suurendati harrastuse üritused nagu IRONMAN Tallinn ja vabatahtlikele kohtunikele makstava hüviti- Tallinna Maraton. Tallinnas kümnendat korda se piirmäära. Valdav osa muudatusi jõustus toimunud triatlonifestival tõi kohale rekordi- 20. juulil. Spordiürituste korraldamise nõue- lised 5000 osalejat 90 riigist. Tallinna Mara­ te muudatustest on võimalik pikemalt luge- toni kõikidele kavas olnud distantsidele kok- da aruande 4. peatükist. ku registreeris rekordiliselt 32 016 jooksjat ja liikumisharrastajat 93 riigist. Nende ja teiste Juulis sõideti aastase vaheaja järel Peip- majandusliku mõjuga seotud meetmest toe- si­ääres ja Lõuna-Eesti teedel taas auto- tatud ürituste majandusliku mõjuga on või- ralli MM-etapp – Rally Estonia. Võistlus tõi malik tutvuda käesoleva aruande 3. peatükis. 5 Foto: Kultuuriministeerium 23.–30. septembrini toimunud üleeuroopa­ Septembris toimunud 2026. aasta riigi­ lise spordinädala ning terve septembri kest- eelarve­kõnelused tõid spordivaldkonna nud liikumiskuu raames toimus ligi 1200 lii- jaoks lisaraha järgmistesse valdkondades- kumissündmust ja registreeriti üle 234 000 se: Team Estonia toetus suurenes kahe mil- osaluskorra. Spordinädal toimus Eestis 11. joni euro võrra, rahvusvaheliste kultuuri- ja korda ja selle korraldajaks oli SA Liikumis- spordisündmuste toetus samuti kahe miljo- harrastuse kompetentsikeskus. Sihtasutus ni euro võrra ja treenerite tööjõukulu toetus on riigi peamine partner liikumisharrastuse ühe miljoni euro võrra. Muudatustest spordi- edendamisel. Detsembris valiti SA Liikumis­ alaliitude rahastamisel on võimalik pikemalt harrastuse kompetentsikeskus juhatuse lugeda käesoleva aruande 3. peatükis. uueks liikmeks sama asutuse senine koos- töösuhete juht Maiu Merihein. 2022. aastast Oktoobris toimusid kohaliku omavalitsuse sihtasutuse juhiks olnud Alo Lõokese viima- volikogu valimised. Uued juhid saavad nüüd ne tööpäev oli 2. detsembril. Liikumisaktiiv- järgmise nelja aasta jooksul kaasa aidata suse olukorrast Eestis ja 2025. aasta olulis- liikumis­võimaluste parandamisele ja spordi- test tegevustes on võimalik pikemalt lugeda taristu arendamisele oma piirkonnas. käesoleva aruande 2. peatükis. Novembris peeti Jaapani pealinnas Tokyos Septembri lõpus valiti kultuuriminister Heidy 25. kurtide olümpiamängud. Eesti spordi- Purga üheks Euroopa Liidu liikmesriikide ajalugu tegi Tanel Visnap, kes võitis kolm esindajaks Rahvusvahelise Dopinguagen- kuldmedalit: 100 meetri jooksus, 200 meetri tuuri (WADA) Asutavas Kogus. Pikemalt on jooksus ja kaugushüppes. sellest kirjutatud käesoleva aruande 5. pea- tükis. 6  Foto: Eesti Olümpiakomitee Eesti ujumisspordi ajalugu tehti 7. detsemb- Sarnaselt varasematele aruannetele antak- ril, kui viie minuti jooksul võideti kaks kuld- se põhjalik ülevaade spordivaldkonna olu- medalit. Esmalt tuli 50 meetri selili­ujumises liste arvnäitajate muutumisest Eesti spordi­ Euroopa meistriks Ralf Tribuntsov ning registri andmete põhjal. Aruande viimane seejärel 50 meetri rinnuliujumises Eneli Je- peatükk annab ülevaate järgmiste aastate fimova.­ Neli päeva varem võitis Jefimova väljakutsetest. 100 meetri rinnuliujumise. Team Estoniast ja Eesti sportlaste sportlikest tulemustest „Sport 2030“ kohaselt esitab Vabariigi­Valit­ on võimalik pikemalt lugeda aruande 3. pea­ sus­alates 2016. aastast igal aastal Riigi­ tükis.­ kogule ülevaate strateegia elluviimisest. Vaba­riigi Valitsuse seaduse kohaselt on Tallinn kandis 2025. aastal esimese Balti sport Kultuuriministeeriumi valitsemis­ riigi linnana Euroopa spordipealinna tiitlit. alas, mistõttu koostab ülevaate Kultuuri­ Spordipealinna põhiprogrammi raames toi- ministeerium. Kuna „Sport 2030“ on vald- munud treeningutest ja väljakutsetest võttis kondadeülene dokument, on ka see aruanne aasta jooksul osa rohkem kui 30 000 ning valminud koostöös teiste ministeeriumide ja pealtvaatajana sai sündmustest osa 21 000 paljude spordivaldkonda kuuluvate organi- inimest. satsioonidega. Suured tänud kõigile, kes on aruande valmimisse oma sisendi andnud. Aruande elektrooniline versioon on leitav veebis: www.spordiregister.ee/aruanne/ 7 1. HETKE- Eesti spordi põhinäitajad 2025 (muutus 2024. aastaga) Allikas: www.spordiregister.ee OLUKORRA ÜLEVAADE 254 734 Foto: SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus organiseeritud harrastajat +12 839 +4505 +95 132 281 4167 noort harrastajat spordiobjekti 7406 526 +19 spordikooli treeneri +242 töökohta 4373 treenerikutset +120 2986 +64 -19 spordi- 254 organisatsiooni medalit rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt 8 1.1. SPORT ARVUDES Harrastajaskond: 15 aastaga on Kõige rohkem harrastajaid - 28 193 - oli seo- harrastajate arv kahekordistunud tud jätkuvalt My Fitnessi klubiga. Jõusaalis käijate arv ületas 50 000 piiri. Populaarse- mate spordialade esikümnes toimusid ka Spordiorganisatsioonide ja spordikoolidega mõned liikumised – kergejõustik möödus seotud harrastajate arv jätkas kasvu ning korvpallist, võrkpall tennisest ja laskesport ulatus aasta lõpuks 254 734 harrastajani. lükkas välja judo. Ainsana spordialadest Eelmise aastaga võrreldes suurenes arv 12 kaotas harrastajaid jalgpall. 839 võrra ehk 5%. Kasvu vedas eeskätt tee- nusepõhiselt korraldatud spordi harrasta- mine, mis võimaldab sportida paindlikult ja Noored harrastajad: ligi pooled iseseisvalt – osaleda rühmatreeningutes, ka- tegelevad olümpiaaladega sutada personaaltreeneri teenust või spordi­ klubi ruume ja seadmeid. Teenuse­ põhiste Spordiorganisatsioonide ja -koolidega seo- harrastajate arvu suurenemine moodustas tud noorte (5-19-aastased) harrastajate arv 62% kogukasvust ning nende koguarv tõu- kasvas 4505 võrra, jõudes aasta lõpuks 132 sis 74 877 harrastajani, mis moodustab 29% 281 harrastajani. Samaealisest elanikkon- kõigist harrastajatest. Traditsioonilistes nast moodustasid organiseerunud noored treeningrühmades või indi­ viduaalse tree- harrastajad 57%. ningplaani alusel harrastajate arv kasvas 4827 võrra ehk 3%, ja selliste harrastajate Kui jaotada spordialad kolme gruppi – pal- arv (179 857) moodustas 71% ehk endiselt limängud, olümpiamängudel kavas olevad valdava osa spordiklubide ja -koolide organi- spordialad ja mitte-olümpiaalad –, siis ligi seeritud spordi harrastajaskonnast. Harras- pooled (48%) noortest harrastajatest tegele- tajaskonna kogukasvust moodustasid 40% vad olümpiamängudel kavas olevate spordi- täiskasvanud naised. aladega, pallimängudele kuulub 28% ja mit- te-olümpiaaladele 24%. Olümpiaalad võivad Viimase 15 aastaga on organiseeritud spor- küündida ka 60%-ni (Hiiumaa) ja 14 maakon- diga tegelevate harrastajate arv sisuliselt nas on nad kõige arvukama harrastajaskon- kahe­ kordistunud. Seejuures on COVID-19 naga. Erandiks on Raplamaa, kus ainuüksi pandeemia järgselt nelja aasta vältel lisan- jalgpall võtab 27% noortest ning esikolmi- dunud üle 70 000 harrastaja. kus on ka korvpall ja võrkpall. Nii kujunebki Harrastajate arv aastate kaupa. 254 734 241 895 225 848 193 274 192 114 184 481 184 337 181 195 175 968 157 007 152 722 142 888 136 830 130 839 129 839 129 402 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 9 Populaarsemad spordialad kogu harrastajaskonna arvult ja muutus viimase aasta jooksul Kulturism ja fitness 53 776 +6 173 Võimlemine 28 850 +565 Jalgpall −295 24 348 Ujumine 19 684 +1176 Tantsusport 9046 +191 Kergejõustik 8904 +402 Korvpall 8846 +208 Võrkpall 7580 +378 Tennis 7455 +62 Laskesport 5001 +669 OM-alade, pallimängude ja MOM-alade osakaal noortest harrastajatest maakonniti Harjumaa 48% 26% 26% Hiiumaa 60% 32% 8% Ida-Virumaa 47% 30% 23% Jõgevamaa 38% 37% 25% Järvamaa 45% 39% 16% Lääne-Virumaa 47% 35% 18% Läänemaa 57% 33% 10% Põlvamaa 36% 35% 28% Pärnumaa 46% 36% 19% Raplamaa 35% 51% 14% Saaremaa 37% 29% 34% Tartumaa 54% 23% 22% Valgamaa 53% 39% 8% Viljandimaa 45% 32% 23% Võrumaa 50% 36% 14% OM-alad Pallimängud MOM-alad 10 Raplamaal pallimängude osakaaluks 51% ja Harrastajatega spordiorganisatsioonide olümpiaalad jäävad kaugele selja taha. näidud maakonniti 2025. aastal. 74% Spordiorganisatsioonid: Harjumaa 58% harrastajatega organisatsioonid 36% erinevad maakonniti 53% Hiiumaa 38% 23% Eesti spordiregistris oli 2986 spordiorga- nisatsiooni, neist 2750 tegutsevad (92%). 76% Ida-Virumaa 57% Spordi aktiivse harrastamisega tegeles 2083 30% organisatsiooni (70%); ülejäänute põhitege- vus oli suunatud spordiürituste korraldami- 79% Jõgevamaa 44% sele või sporditegevuse toetamisele. Aasta 25% jooksul lisandus spordiregistrisse 170 ning kustutati 106 spordiorganisatsiooni. Spordi­ 91% Järvamaa 56% organisatsioonide personali (juhid, treenerid 38% ja muud töötajad) koguarv suurenes 397 võrra ja ulatus 12 005-ni. Organisatsiooni- 82% Lääne-Virumaa 50% de haldussuutlikkus püsib kõrgel tasemel 35% – 2025. aastal esitas Eesti spordiregistrile andmed 94% organisatsioonidest. 85% Läänemaa 57% 17% Noori harrastajaid oli 76% spordi harrasta- 81% misega tegelevatest organisatsioonidest. Põlvamaa 35% Maakondlikud erinevused on seejuures mär- 27% kimisväärsed: Järvamaal olid noored kaasa- 72% tud üheksas klubis kümnest, Hiiumaal aga Pärnumaa 43% 32% vaid napilt enam kui pooltes. Kutsega tree- nerid olid treeningtegevusse kaasatud 51% 78% klubidest. Kui viies maakonnas ületas vas- Raplamaa 42% 25% tav näitaja 50%, siis Saaremaal oli kvalifit- seeritud juhendamine kättesaadav vaid alla 74% 30% harrastajatega organisatsioonidest. Saaremaa 29% 17% Eesti meistrivõistlustel (põhiklass, juuniorid ja noored) jõudis medalini 34% harrastaja- 78% Tartumaa 48% tega klubidest. Saavutussport on kõige laia- 38% põhjalisem Viljandimaal, kus 2025. aastal pälvis Eesti meistrivõistlustelt medali 42% 80% Valgamaa 44% klubidest. Suurim saavutuste kontsentrat- 39% sioon ilmneb Läänemaal ja Saaremaal, kus sama näitaja oli 17%. 72% Viljandimaa 46% 42% 79% Võrumaa 43% 32% noorte harrastajatega spordiorganisatsioonid kutsega treeneritega spordiorganisatsioonid Eesti meistrivõistlustel medali võitnud spordiorganisatsioonid 11 Kutsega treenerite arvud naiste ja meeste hulgas erinevate vanuserühmade kaupa. Naised 9 > 80 19 Mehed 18 76-80 32 27 71-75 66 51 66-70 99 76 61-65 115 96 56-60 145 144 51-55 211 154 46-50 237 197 41-45 304 269 36-40 336 272 31-35 333 265 26-30 267 353 kuni 25 278 Treenerid: kuni 30-aastaste hulgas on Spordiobjektid: ujumisvõimaluste naistreenerite ülekaal piirkondlik ebaühtlus Aasta lõpu seisuga püstitas kehtivate tree- Spordiregistrisse on kantud 4167 spor- nerikutsete arv uue rekordi - 4373. Aasta diobjekti ja 7057 sportimispaiga andmed. jooksul omistati 1370 kutset, millest 403 olid Viimasel aastal kanti registrisse 203 uut taotlejad, kellel varem treenerikutse puudus. spordiobjekti ja kustutati 108 spordiobjekti. Pesemisvõimalusi pakuti 41% objektide juu- Kutseomanikest oli 56% mehi ja 44% naisi res ja puuetega inimestele mõeldud infrast- ning kutseomanike keskmine vanus oli 41,7 ruktuuri omas 13% spordiobjektidest. aastat. Kui kuni 25 aasta vanuste hulgas on naisi rohkem kui mehi ja 26-30-aastaste Eestis oli 2025. aasta lõpu seisuga 82 sise- hulgas võrdselt, siis järgnevates vanuserüh- ujumisbasseini, kus radade pikkus vähemalt mades domineerivad mehed. Nii kujuneski 25 meetrit. Ujumistreeningute läbiviimise naistreenerite keskmiseks vanuseks 39,7 ja seisukohast on basseinide arvu kõrval vä- meestel 43,2 aastat. hemalt sama oluline ka kasutusel olevate radade arv, milleks oli 350. Pooled treenin- guteks kasutavatest radadest asusid Harju- 12 Vähemalt 25 m pikkuste siseujumisbasseinide radade arv ja organiseerunud harrastajaid ühe raja kohta maakonniti. Harjumaa 173 78 Hiiumaa 4 16 Ida-Virumaa 45 32 Jõgevamaa 4 24 Järvamaa 7 21 Läänemaa 6 8 Lääne-Virumaa 22 15 Põlvamaa 3 34 Pärnumaa 19 39 Raplamaa 8 2 Saaremaa 11 43 Tartumaa 16 127 Valgamaa 10 28 Viljandimaa 15 4 radade arv maakonnas Võrumaa 7 45 organiseerunud harrastajaid ühe raja kohta maal, kuid samas moodustas Harjumaa uju- Saavutussport: meeste medalid üle mistreeningutel käivate harrastajate arv 69% pika aja ülekaalus kõigist organiseerunud ujujatest. Treenin- gutel osalejate suhtarv ühe ujumisraja koh- 2025. aastal võideti rahvusvahelistel tiitli- ta oli riigiüleselt 56. Kui Raplamaal pakkus võistlustel kokku 43 spordialal 254 medalit ujumistreeninguid vaid üks organisatsioon – 71 kulda, 74 hõbedat ja 109 pronksi. Enim ja sedagi seenioridele, siis kujunes samaks medaleid saadi kulturismis ja fitnessis (43), suhtarvuks ainult 2. Kõige väiksem oli rada- sumos (33) ning purjetamises ja veemooto- de kättesaadavus Tartumaal, kus koguneb rispordis (18). 127 harrastajat ühe raja kohta. Basseine ei kasutata aga ainult organiseeritud tree- ninguteks, vaid see on oluline kogu elanik- Täiskasvanute MM- ja EM-võistlustelt pää- konnale liikumisvõimaluste pakkumiseks. seti olümpiaaladel esikolmikusse viiel kor- Eestis tervikuna saame 2025. aasta seisu- ral. Talialadel tõi kodujääl EMi kulla Niina ga rehkendada 3902 inimest ühe raja kohta, Petrõkina. Suvise hooaja avas Mart Seimi aga ka selle näitaja kõikumised võivad maa- hõbemedal EM-võistlustel tõstmises. Kolm konniti erineda kuni viis korda – Tartumaal medalit võideti vehklemises – Katrina Lehis üle 10 000 ja Hiiumaal 2 000 ligidal. vehkles nii MM-i kui ka EM-i finaalis, kuid pidi mõlemas kaotusega leppima. Irina Embrich 13  Rahvusvaheliste tiitlivõistluste medalid ja naiste osalusel 327 võidetud medalite osakaal perioodil 2015-2025. 272 273 254 191 180 168 169 158 146 52% 57% 55% 40% 48% 53% 43% 37% 32% 35% 2015 2016 2017 2018 2019 2021 2022 2023 2024 2025 jõudis MM-il Lehise kõrval poodiumile ja sai Kui kümmekond aastat tagasi tõid naised kaela pronksmedali. umbes kolmandiku autasudest ja enne COVID-19 tingitud võistluspausi jõuti 40% Kui 80% täiskasvanute olümpiaalade me- joonele, siis pärast pandeemiat oli neljal dalitest tõid naised, siis kogu medalisaagis aastal järjest rohkem neid medaleid, mis murdus viimaste aastate trend, kus naiste saadud naiste osalusel. osalusel võidetud medalid olid ülekaalus. Foto: Eesti Olümpiakomitee 14 1.2. SPORDIVALDKONNA RAHASTAMINE Spordiklubide tulubaas püstitas taas Sarnaselt eelmisele aastale oli 31 klubil rekordi tulu üle miljoni euro ja need jõukamad moo- dustasid tulubaasist 39%. Kogutulu kasv baseeruski peamiselt suurtel klubidel, kes Spordiklubide tulud olid 2024. aastal2 216,4 tegelesid teenuse pakkumisega. Mediaan- miljonit eurot ja kulud 212,6 miljonit eurot. tulust – 12 168 eurot – allapoole jäävatel Tegemist on uute rekordtasemetega, aas- organisatsioonide puhul oli 57% juhtudel ku- taga kerkis tulubaas 15,7 miljonit. Viimase lud suuremad kui tulud ning koguni 63% juh- seitsme aasta jooksul on klubide tulud pea- tudel jäi tulu väiksemaks kui aasta varem. aegu kahekordistunud. Mitte kunagi varem Lisaks oli “alumise poole” klubidest koguni pole ka üksikisikud nii palju tasunud – 112,1 38% selliseid, kellel puudub eraisikute panus miljonit eurot on uus tipptulemus nii abso- täielikult. luutsumma poolest kui ka osakaaluna (52%). Aastases võrdluses oli kasv 11,1 miljonit. Ka maakonniti on suured erinevused. Me- diaantulu vahe on enam kui viiekordne ja Kui tulubaasist jätta välja spordiklubid, kus suurima tuluga klubide summad erinevad teenusepõhiste harrastajate arv ületab 60%, üle 200 korra. siis ei ole tulude kasv nii hoogne. Peale pan- deemiaperioodi toimus küll hüpe, kuid 2024. aastal kasvasid tavapärast treeningtegevust pakkuvate ja spordiüritusi korraldavate klu- bide tulud vaid 6% . Spordiklubide tulud ja eraisikute tasud 216,4 Spordiklubide, kus teenuse- miljonites eurodes aastatel 2014-2024. põhiste harrastajate osakaal 200,7 on väiksem kui 60%, tulud ja eraisikute tasud miljonites tulud kokku eurodes aastatel 175,3 eraisikute tasud 167,5 165,3 2020-2024. 145,9 139,7 136,4 138,6 127,7 122,9 111,6 112,2 90,1 86,5 112,1 101 65,8 81,2 77,2 70,1 66,9 61,3 57,8 57,6 56,8 56,2 41,8 39,5 39,9 37,3 27 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2020 2021 2022 2023 2024 2 2025. aasta andmed selguvad 2026. aasta suvel 15 Spordiklubide mediaantulu ja maksimaalne tulu maakonniti. 21 347 515 Lääne- 18 313 Virumaa Ida-Virumaa Harjumaa 8 277 7 023 578 825 120 291 694 742 4 312 Raplamaa 2 667 445 6 287 9 502 3 491 104 035 Läänemaa 558 670 Hiiumaa 785 842 Järvamaa 8 690 Jõgevamaa 4 263 829 Pärnumaa Saaremaa Viljandimaa 15 558 12 864 7 050 5 964 Tartumaa 318 586 394 999 1 516 661 Põlvamaa 7 827 379 734 Valgamaa 10 505 Võrumaa 150 032 7 660 Mediaantulu Suurim tulu 335 027 Kohalike omavalituste toetus spordile Investeeringuid kärbiti 11,3 miljoni euro võr- kahanes ra ja need hõlmasid 23% kogumahust. Infra- struktuuri ülalpidamisele kulus 0,3 miljonit rohkem ning halduskulude osakaal kerkis Kohalikud omavalitsused eraldasid 2024. 48% peale. Viimase 10 aasta jooksul on ülal- aastal3 spordile 104,5 miljonit eurot. Toe- pidamiskulude kasv olnud 2,5-kordne. Toe- tusmaht vähenes aastaga 8,5 miljoni võrra. tustele leiti raha 2,5 miljoni võrra rohkem kui Kahanemist põhjustas peamiselt Tallinna 2023. aastal ja pehmed toetused moodusta- linn, kus eraldised spordile kahanesid üle 12 sid spordile tehtud eraldistest 29%. miljoni võrreldes 2023. aastaga. Plusspoo- lele jäi 7 maakonda, enim kasvatasid mahte Saaremaa, Järvamaa ja Ida-Virumaa. Spordivaldkond on jätkuvalt suurim maksumaksja kultuuris Kuna eelarve maht omavalitsustes jätkas tõusu, siis spordi osakaal kogukuludest lan- Sporditegevusega seotud organisatsioonid ges 3,3% tasemelt 2,95% peale. Vähem kui maksid 2025. aastal riiklikke makse 55,2 ja 3% oli see näit viimati aastal 2018. Per capi- tööjõumakse 44,4 miljonit eurot, olles sel- ta panustati 76,27 eurot. 18 kohalikku oma- lega jätkuvalt suurima osakaaluga kultuuri­ valitsust ületas 100 euro piiri, tipus oli Paide valdkond 30%-ga tööjõumaksude osas. linn (389 eur/inimene), mis kulutas spordi- Aasta jooksul kasvas riiklike maksude lae- tegevusele ainsana rohkem kui kümnendiku kumine 7,3 miljonit (15%) ja tööjõumaksude eelarvest. ­tasumine 5,3 miljonit (14%). ­Tööjõumaksu­de 3 2025. aasta andmed selguvad 2026. aasta suvel 16  2004 12 966 453 16 909 919 6 979 623 2005 15 580 373 22 750 895 7 883 353 2006 18 854 915 22 853 356 11 814 872 Ülalpidamine 2007 20 233 489 16 633 887 12 975 299 2008 23 547 250 22 633 606 16 170 636 2009 20 242 677 13 540 344 15 151 662 2010 16 847 538 5 768 241 18 130 160 Investeeringud 2011 20 470 620 9 331 773 13 895 030 2012 16 433 000 10 995 386 16 172 495 2013 22 051 895 17 437 357 Toetused 18 705 409 17 2014 14 926 476 23 556 917 20 347 441 2015 14 570 422 6 909 744 24 002 155 2016 16 692 514 16 934 843 26 135 334 2017 18 509 206 14 704 522 29 968 486 Kohalikelt omavalitsustelt spordile tehtud kulutuste summad aastate kaupa. 2018 19 808 381 11 888 146 31 922 749 2019 25 367 419 21 650 102 35 186 985 2020 26 436 669 25 367 410 34 155 338 2021 26 049 771 36 616 633 39 785 315 2022 25 399 801 26 705 633 47 040 078 2023 27 794 403 35 802 391 49 366 232 2024 30 315 097 24 528 652 49 648 609 Kultuurisektori ja spordivaldkonna tööjõumaksud miljonites eurodes aastatel 2019-2025. 148,9 129,9 117,8 102,8 88,9 80,5 81,5 Kultuur kokku Sporditegevus 44,4 35,7 39,1 27,3 30,8 24 22,7 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 laekumine oli kvartaalselt väga stabiilne ja Tegevus- ja projektitoetustest suurema osa tegemist on spordi jaoks läbi aegade suu­ moodustavad toetused spordialaliitudele rima maksusummaga. Kasvutempo ületas ja Eesti Olümpiakomiteele, treenerite töö- riigi keskmist. jõukulu toetus ja rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetus. Need kolm eelarverida Suurim riiklike maksude maksja spordis oli moodustavad 70% Kultuuriministeeriumi My Fitness AS 3,8 miljonit euroga, mis andis spordivaldkonna eelarvest. kultuuriga seotud organisatsioonide hulgas koha kaheksa parema hulgas. Tööjõumak- sude osas ületas nii Tallinna Spordikesku- Kultuuriministeeriumi toetused ja investeeringud se kui ka Eesti Jalgpalli Liidu poolt tasutud spordivaldkonda aastatel 2021–2025 (mln euro). summa 2 miljoni piiri ja kultuurisektoris jät- Toetused Investeeringud tis see nimetatud organisatsioonid esimese- na esikümnest välja. Kultuuriministeeriumi toetused 9 2,7 2,6 spordile 17 11,8 Kultuuriministeerium eraldas 2025. aasta eelarvest spordivaldkonnale kokku 43,7 mil- jonit eurot, millest 41,1 miljonit eurot eral- dati spordiorganisatsioonidele tegevus- ja projektitoetusteks ning 2,6 miljonit eurot investeeringuteks spordiobjektidesse. Tule- 42 39,8 41,1 36,3 nevalt riigieelarve olukorrast ei ole viimas- 33,2 tel aastatel tehtud otsuseid suuremahuliste spordiobjektide rajamiseks (välja arvatud Tehvandi multifunktsionaalne hall, mis on vajalik laskesuusatamise tiitlivõistluste kor- raldamiseks). 2021 2022 2023 2024 2025 18 Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna tegevus- ja projektitoetused miljonites eurodes aastatel 2021-2025 2021 2022 2023 2024 2025 Spordialaliidud ja EOK 13,1 12,9 14,1 13,7 13,7 Treenerite tööjõukulu toetus 7,8 7,8 12,2 12,2 11,8 Rahvusvahelised võistlused 6,1 6,4 5,2 4,2 6,4 Jõulumäe ja Tehvandi tegevustoetused 1,7 1,7 2,1 2,1 2,0 Liikumisharrastuse organisatsioonid 1,0 2,1 2,4 2,3 2,2 Puuetega inimeste organisatsioonid 0,9 1,0 1,2 1,2 1,1 Teised partnerorganisatsioonid 1,0 0,9 1,1 1,2 1,1 Audentese Spordigümnaasiumi riiklik tellimus 2,4 2,4 2,4 2,4 Muud toetused 0,5 0,6 0,6 0,5 0,4 19  2. LIIKUMIS- EDENDAMINE HARRASTUSE 20 Foto: SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus 2.1. LIIKUMISAKTIIVSUSE TEGEVUSKAVA Hetkeolukord Liikumisharrastusele ja spordile pühendatud aeg nädalas (2023-2025). SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse tellimusel ja Turu-uuringute ASi 2025. aasta 2025 lõpus läbi viidud uuringust selgub, et liiku- Mitte üldse 3% Üle 5 tunni misharrastusega tegeleb vähemalt paar kor- 20% 18% 2024 da kuus 73% elanikkonnast (15-69a), mida 5% 17% on 5% enam kui aasta varem. 21% 2023 5% 14% Maailma Terviseorganisatsioon WHO soovi- 19% tab täiskasvanutel liikuda nädalas vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega või 26% 24% vähemalt 75 minutit tugeva intensiivsusega. Enam kui 2,5 tundi nädalas mõõduka inten- 36% siivsusega liikumisaktiivsust saavutas 46% 26% 33% vastanutest. Antud näitaja on aastatega 33% tõusnud – 2024. aastal oli see vastavalt 41 ja 2023. aastal 40 protsenti. Kuni 2,5 tundi 2,5–5 tundi Kõndimine on jätkuvalt populaarseim liiku- misviis ja üha enam treenitakse üksi. Kui 2024. aastal harrastas liikumist omal käel 58% vastanutest, siis 2025. aastal on see Populaarseimad liikumisharrastuse viisid (vastajad näitaja tõusnud 62-ni. Rühma- või juhenda- said nimetada kuni kolm). tud treeningut peab oma peamiseks liiku- misvormiks 12% elanikest. Samas näitab 5% Tants uuring, et treeningrühmas või treeneri juhen- damisel liikujad on keskmiselt aktiivsemad 13% 7% kui iseseisvalt treenijad. Võimlemine, akrobaatika 29% 11% Jõusaal, Jooga, pilates, Liikumissoov on elanike seas endiselt suur – Ujumine fitness BodyBalance 62% vastanutest sooviks liikuda praegusest rohkem. Täiendava liikumise soov on suurim 68% nende seas, kes juba liiguvad vähesel mää- ral, ning väikseim nende hulgas, kes üldse 31% ei liigu. Peamiste takistustena nimetatakse Kõnd, matkamine Jalgrattasõit väsimust, motivatsiooni ja huvi puudumist ning ajapuudust. 3% Aeroobika 21 Üha enam kasutatakse tehnoloogilisi abiva- Spordi- ja liikumisharrastuse hendeid – liikumisaktiivsust mõõtvaid sead- taristu kaugus inimestest. meid kasutab 58%. Tehisintellektil (AI) põhi- Üle 20 km Alla 1 km nevaid rakendusi enda liikumisharjumuste 2024 2025 10–20 km 2% kujundamisel kasutab 7% vastanutest. 10% 5–10 km 3% küsitletutest pole AI lahendusi veel kasuta- 2% 6% nud, kuid on sellele mõelnud. 5% 8% Kodulähedaste liikumisvõimaluste kättesaa- Kergliiklustee 53% davus on võrreldes 2024. aastaga parane- või matkarada 57% nud. Matkarada või kergliiklustee asub ühe 25% 27 kilomeetri raadiuses 57% elanike kodudest % ning spordihall, jõusaal või ujula on viie ki- lomeetri kaugusel 68% vastanutest. Kokku 1–5 km hindab 61% elanikest, et sobivad liikumisvõi- malused on nende kodu lähedal olemas. Uuring kinnitab ka liikumise positiivset mõju vaimsele ja füüsilisele tervisele. 84% vasta- nutest leiab, et regulaarne kehaline aktiivsus Alla 1 km 2024 2025 aitab hoida tervist tasakaalus, 77% ütleb, et Üle 20 km liikumine vähendab stressi ja parandab töö- 10–20 km 2% võimet, ning 76% tunneb end liikumispäeva- 3% 4% del õnnelikuma ja rahulolevamana. 6% 5–10 km 40% 39% 8% Spordiplats 12% Täispika uuringuga saab tutvuda SA Liikumis- või välijõusaal harrastuse kompetentsikeskuse kodulehel4. Valdkondadeülese tegevuskava 31% edasiminekud 35% 1–5 km Valdkondadeülese liikumisaktiivsuse tege- vuskava raames toimus 2025. aastal oluli- ne edasiminek, kui liitusid kaitsevaldkond ja transpordivaldkond. Koos Kultuuriministee- riumi-, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Üle 20 km Alla 1 km 2024 2025 Sotsiaalministeeriumiga haarab tegevuska- 5% va nüüd viit valdkonda. 10–20 km 7% 27 6% % 25 Kaitseministeeriumi ja Kaitseressursside % % 10 Ameti vaates on liikumisaktiivsuse ja ke- 5–10 km Spordihall, 13% halise võimekuse tõstmine oluline väga jõusaal või 15% lihtsal põhjusel – Eesti riigi kaitsevõimeku- ujula ses mängib füüsiline vorm väga suurt rolli. Ühelt poolt on oluline, et ajateenijad oleksid 39% 42% 1–5 km 4 https://liigume.ee/studies/eesti-elanike-liikumis­ harrastustega-tegelemine-2025/ 22  teenistusse saabudes ning sealt väljudes võivad toetust saada. Sarnaselt riigikait- piisavalt heas kehalises vormis, kuid samal seõpetajatele saab nüüd premeerida ka ajal tuleb meeles pidada, et Eesti riigikaitse liikumisõpetajaid, kes on silma paistnud põhijõu moodustavad reservväelased. Et noorte hea vormi toetamisega. kaitseväelased oleksid heas vormis rahu- ja sõjaaja ülesannete täitmiseks, arendatakse Transpordivaldkonna liitumine on seotud nende kehalisi võimeid ja propageeritakse eelkõige Eesti rattastrateegia 2040-ga5, mil- liikumisharrastust. le eesmärgid on tugevas seoses liikumisak- tiivsuse tegevuskava visiooniga. Strateegia Kaitsevaldkonnaga seotud konkreetsed läbivateks põhimõteteks on rattaga liikujate punktid tegevuskavast: võrdne ja õiglane kohtlemine, kus rattaka- • Kaitseväel on valminud spordirakendus sutust nähakse võrdväärse liikumisviisina „Spordivägi“, mille eesmärgiks on erine- ja samas võetakse neid arvesse kui vähem- vate äpis sisalduvate treeningkavade ja kaitstud liiklejaid. Arvestatakse kasutajate programmide kaudu pakkuda eelkõige erinevustega – rattataristu peab sobima nii nii kutsealustele kui ka ajateenijatele lastele kui ka eakatele ning olema mugav võimalust juhendatult treenida ja oma aasta ringi kasutamiseks. Planeerimisel ar- füüsilist vormi parandada. Rakendus on vestatakse nõudluse potentsiaali, lahenda- tasuta ning sellega on võimalik ka kõigil des esmalt kõige olulisemad lülid asulates teistel oma tervist ja vormi edendada. ning luues seeläbi järjest terviklikumat taris- • Muudeti kaitseministri 30. augusti 2021. tuvõrgustikku. Taristu peab olema sujuvalt a määrust nr 10 „Riigikaitseõpetuse vald- ühendatud ühistranspordiga ning kavanda- konna toetamise tingimused ja korda“ mine toimub koostöös eri osapoolte ja taris- selliselt, et laieneks õpetajate ring, kes tuomanikega. Suuremahulisi tegevusi erinevatest valdkondadest Pallikastid SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus kutsus suve alguses koostöös Kultuurimi- Foto: SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus nisteeriumiga kohalikke omavalitsusi üles paigaldama avalikele spordirajatistele pal- likaste. Omavalitsused tulid üleskutsega kaasa ja praegu leiab üle Eesti juba ligi 300 pallikasti. Pallikastid on paigaldatud avali- kele spordirajatisele ning neis on kohapeal mängimiseks neli jalg- ja neli korvpalli. SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse kodulehelt leiab ka kaardi, kus kõikide palli- kastide asukohad toodud: https://liigume.ee/pallikastid/ 5 https://www.transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2026-02/Eesti_rattastrateegia_2040.pdf 23 SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse nõudeid. Nõuete uuendamisel peeti silmas, tellimusel ja Turu-uuringute ASi 2025. aasta et need edendaks laste tervist ja soodustaks lõpus läbi viidud uuringust selgub, et elani- lasteasutuses ohutut liikumist. Uus seadus, kest 19 protsendile teadaolevalt on nende mis reguleerib tervisekaitsenõudeid ei too kodukoha mängu- või spordiväljakutel palli- enam välja temperatuure, mil võib teha õue- kaste, 45 protsendile teadaolevalt neid pole tunde. See annab koolidele oluliselt rohkem ning 36% ei teadnud pallikastide olemas- vabadust õpilastega suusatada ja uisutada. olu kohta. Regioonide võrdluses märkisid pallikastide olemasolu kõige sagedamini Spordi- ja liikumisabivahendite hankimine Lääne-Eesti (31%) ning kõige harvemini Kir- spordikeskustesse de-Eesti vastajad (8%). Ülejäänud regiooni- des märkis pallikastide olemasolu 15–22% Kultuuriministeerium eraldas Eesti Para- vastajatest. lümpiakomiteele 2025. aastal 49 555 eurot selleks, et parandada puuetega inimeste RITA+ projekt õpilaste kehalise aktiivsuse võimalusi tegelemaks liikumisharrastusega. suurendamiseks Spordikeskustes on sageli võimalus rentida treenimiseks vajalikku inventari (suusad, re- Kultuuriministeerium ning Haridus- ja ketid jm). Samas on puuetega inimestel va- Teadus­ministeerium, koostöös SA Liikumis- jadused teistsugused ja hetkel nende jaoks harrastuse kompetentsikeskusega taotlesid selliseid võimalusi ei ole või on väga vähesel edukalt rahalisi vahendeid Eesti Teadus­ määral. agentuuri programmist „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakenda- Koostöös Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalmi- mise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning nisteeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriu- selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ mi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning KOV (RITA+) 2023–2029. Pärast konkursi edukat esindajatega koostas Eesti Paralümpiako- korraldust sai alguse projekt „Teise kooliast- mitee 2025. aasta esimesel poolel ülevaate, me õpilaste liikumisaktiivsust ja -agentsust millised spordiabivahendid on potentsiaal- toetav tõenduspõhine sekkumisprogramm“6, selt kõige laiema kasuteguriga ja kasutata- mille eesmärgiks on II kooliastme õpilaste vad võimalikult mitmekülgselt. 2026. aastal kehalise aktiivsuse suurendamine ning sel- jõuavad paraspordivahendid (mh käsiratas, lega nende vaimse heaolu ja kehalise võime- istemurdmaasuusk, jooksuraam, tandemra- kuse paranemine. Projekti elluviijateks on tas, multispordiratastool) kaheksasse Eesti- Tartu Ülikool (juhtpartner), Tallinna Ülikool ja maa paika: Tallinn, Tartu, Pärnu, Kose, Kääri- Ljubljana Ülikool. ku, Lüganuse, Kuningamäe ja Lüllemäe. Tervisekaitsenõuete uuendamine Kõigi tegevuskava raames elluviidud tege- vustega on võimalik tutvuda siin: Rahvatervishoiu seaduse7 uuendamise raa- www.liigume.ee/tegevuskava mes muudeti lasteasutuste tervisekaitse- 6 https://liigume.ee/activities/liikumisharrastuse-treeneri-kooliuuring/ 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/109072025002 24 Treenerite toetuse mahu arvulised näitajad aastate kaupa. 12,2 12,2 toetus mln eurodes 11,8 toetust saanud treenerite arv toetust saanud organisatsioonide arv 7,8 7,8 7 6,8 5,5 4,4 3,9 3,4 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 1 021 1 156 1 199 1 238 1 275 1 306 1 361 322 1 434 1 435 1 501 1 578 368 378 384 400 409 404 405 421 436 452 2.2. TREENERI TÖÖJÕUKULU TOETUSE MEETME LÜHIANALÜÜS Treenerite toetuse meede on üks keskseid treeneritele; EKR 7-8 osakaal oli 13%. Kuni riiklikke hoobasid, millega suunatakse res- aastani 2020 oli EKR 5 ja EKR 6 osakaalud sursse laste ja noorte treeningtöö kvaliteeti võrdsed, viimastel aastatel on EKR 5 ülekaal ning kättesaadavusse. Perioodil 2015–2025 aina kasvanud. Kõrgeima kvalifikatsiooniga maksti treeneritoetust kokku 81 miljonit eu- treeneritele on läbi aastate eraldatud toetust rot. 2025. aastal oli toetuse maht 11,8 mln eu- keskmiselt 13%. Seejuures moodustasid vii- rot, toetust sai 452 organisatsiooni ning mee- mati EKR 5 treenerid arvuliselt 54%, EKR 6 de puudutas 1578 unikaalset treenerit. Kogu treenerid 35% ja EKR 7-8 treenerid 12%. ajaloo jooksul on saanud toetust 632 erinevat organisatsiooni ja 2275 erinevat treenerit. Toetuse mahu järgi oli 2025. aastal sooli- ne jaotus: mehed 66% ja naised 34%. Selli- Meetme sihtimine on selgelt kvalifikatsioo- ne jaotus on püsinud väga stabiilsena kogu nipõhine ning see toetab Sport 2030 ees- meetme jooksul ja on järginud (kõikumine märki tagada treeningtöö kvaliteet. 2025. kuni 1 protsendipunkt) ka toetust saavate aastal läks toetuse kogumahust ligikaudu treenerite soolist jagunemist. 49% EKR 5 taseme ja 38% EKR 6 taseme 25 Toetuse jagunemine kutsetasemete vahel aastate kaupa. 2016 44% 44% 12% 2017 44% 43% 13% 2018 44% 43% 13% 2019 44% 43% 13% 2020 44% 42% 13% 2021 47% 40% 13% 2022 47% 39% 14% 2023 49% 38% 13% 2024 48% 39% 13% 2025 49% 38% 13% 2026 52% 36% 12% EKR 5 EKR 6 EKR 7-8 Toetuse jagnunemine erinevate nädalakoormuse gruppide vahel aastate kaupa. 2015 13.4 30.1 20.7 35.8 2016 11.4 28.8 22 37.7 2017 12.2 27.4 22.1 38.3 2018 12.5 29 23.5 35 2019 13.6 29.5 22.3 34.6 2020 11.5 29.6 24.8 34.1 2021 10.1 27.2 25.6 37.1 2022 10.1 28.1 22.5 39.4 2023 8.8 27.3 22 41.9 2024 10.2 27.2 21.9 40.8 2025 10.8 28.5 22.8 37.9 kuni 8 ak.h 8-16 ak.h 16-24 ak.h vähemalt 24 ak.h 26 Treenerite töökoormuse vaates näeme, et Tingimustele vastanud organisatsioonidest täiskoormusega (vähemalt 24 kontakttundi (kus tegutseb vähemalt üks EKR 5 või kõrge- nädalas) treenerid moodustasid 2025. aas- ma tasemega treener ja kus on noori harras- tal umbes 38% kõigist treeneritest ehk suur tajaid) sai toetust 59%. Kõigist noortest har- osa treeningtööst toimub endiselt osakoor- rastajatest on toetust saavate treeneritega musega. Seni pole toetussumma kasvata- seotud 40%. See tähendab, et osa tingimus- mine täiskoormusega treenerikohtade osa- tele vastavatest treeneritest ja organisat- kaalu suurendanud. sioonidest jääb toetuse saajate ringist välja. Peamisteks põhjusteks meetme tingimus- Regionaalses plaanis koondub toetus tõm- tega sätestatud omaosaluse kohustus või bekeskustesse, kus on suurem treeningtöö ettenähtust väiksem töökoormus või grupis maht ja osalejate arv. 2025. aastal jõudis osalevate laste arv. toetuse kogumahust Harjumaale ja Tartu- maale kokku 67%. Selline koondumine ise- Spordialade lõikes domineerib jalgpall, mis enesest ei ütle veel, kas ligipääs treening- saab peaaegu viiendiku toetusest. Viis suu- teenusele on regionaalselt tasakaalus, sest remat ala omandavad poole meetme ma- kogusumma peegeldab ka osalejate arvu ja hust ja üheksa suuremat spordiala kaks sporditaristu kontsentratsiooni. kolmandikku meetmest. 86% toetusest ja- guneb 20 spordiala vahel. Kokku on ajaloo Seetõttu on mõistlik vaadata, kui suur osa- jooksul toetust saanud 62 erineva spordiala kaal tingimustele vastavatest treeneritest treenerit. (kutsetase EKR5 või kõrgem ja kes tegut- sevad noori harrastajaid omavates orga- Toetuse jaotuse koondumise vaates on po- nisatsioonides) saab toetust. 2025. aasta sitiivne, et kontsentratsioon ei ole ajas kas- andmetel saavad toetust 71% kõigist tingi- vanud. Kui 2015. aastal moodustas küm- mustele vastanud treeneritest. Samas on ne suurima toetust saava organisatsiooni siin piirkonniti suuri erinevusi. osakaal kogu toetusest ligikaudu 24%, siis 2025 toetuse jagunemine erinevate maakondade vahel (toetuse kogusumma ja osakaal). Hiiumaa 68 683 0,6% Järvamaa Lääne-Virumaa 211 207 1,8% 362 713 3,1% Läänemaa 153 951 1,3% Ida-Virumaa Pärnumaa 136 566 1,2% Põlvamaa 1 271 637 10,9% 634 656 Harjumaa 5,4% Jõgevamaa 124 909 1,1% Valgamaa 125 367 1,1% 117 869 1% Raplamaa 6 079 151 179 140 1,5% 52,2% Viljandimaa Tartumaa 263 609 1 737 136 2,3% Saaremaa 14,9% Võrumaa 189 863 1,6% 27 Toetust saavate treenerite ja Toetuse jaotumine organisatsioonide osakaal kõigist spordialade lõikes all tingimustele vastanud treeneritest ja aastal 2025. lgp Ja organisatsioonidest. ,8% 18 75% Harjumaa 62% Sulgp all 48% Jalgrattas 1,7% Hiiumaa port 1,8 ine 25% % 9,1% Ujum Jäähoki 1,8% % 63% Käsipall 2,1 Ida-Virumaa 2,3% 8,4 53% satamine 2,7% 8% % m aasuu d o 2, Ker gej Murd J u s õus 8,1 70% dl u 9% tik aa 2, % Jõgevamaa M 62% ine Ko 7% Võim % 6,2% m rv 3,9 a ut pa uis ll 64% Ilu is Järvamaa pall nn 42% Te lemine Võrk 63% Läänemaa 50% 62% Lääne-Virumaa 44% 2025. aastal oli see 17%. See viitab, et mee- 78% de on ajas jõudnud suurema hulga organi- Põlvamaa satsioonideni. Keskmine treenerite arv or- 43% ganisatsiooni kohta on läbi aastate jäänud 81% vahemikku 3,3-3,7. Pärnumaa 68% Toetuse jaotuse stabiilsus on klubide tööjõu 50% planeerimise jaoks oluline. 2024. ja 2025. Raplamaa 45% aasta võrdlus näitab, et 59% organisatsioo- nidest jäi toetuse muutus ±10% vahemikku, 59% Saaremaa samas kui 12% organisatsioonidest kasvas 63% toetus üle 20% ja 14% organisatsioonidest 73% langes üle 20%. Lisaks toimus „liikumist“ ka Tartumaa osalejaskonnas: 2025. aastal tuli võrreldes 63% 2024. aastaga juurde 40 organisatsiooni ja 77% välja jäi 24 organisatsiooni; treenerite tasan- Valgamaa dil lisandus 197 ja välja jäi 120 unikaalset 89% treenerit. See dünaamika on loomulik, kuid 66% liiga suur volatiilsus võib tähendada, et osa Viljandimaa 38% klubisid ei saa töökohti stabiilselt planeeri- da. 54% Võrumaa 56% Meetme jätkusuutlikkuse ja riskijuhtimise vaates on oluline mõista, kui suureks kujuneb toetust saavate treenerite osakaal kõigist tingimustele vastanud treeneritest spordiklubide sõltuvus treeneritoetusest. toetust saavate organisatsioonide osakaal kõigist Antud juhul väljendab mediaan paremini tingimustele vastanud organisatsioonidest 28 olukorda kui keskmine, sest toetuse saajate Samuti on märkimisväärsed erinevused hulgas on organisatsioon, kelle tulubaas on maakondade lõikes (võrdluses 2024. aasta suurem kui 10 miljonit eurot (My Fitness AS), tulubaasiga), kuid siin mängivad rolli väik- mis moonutab oluliselt keskmise väärtust. sed valimid teatud maakondades. Kogu meetme perioodi jooksul (2015–2024) on toetus organisatsiooni kogutuludest me- Kokkuvõttes näitab 2015–2025 andmestik, diaanina moodustanud ligikaudu 10,5%. et treeneritoetuse meede on Sport 2030 ees- Samas ülemises otsas on sõltuvus oluliselt märkide elluviimisel strateegiliselt oluline: suurem. Kümnendikul organisatsioonidest see toetab kvalifikatsioonipõhist kvaliteeti, moodustas toetus vähemalt veerandi orga- annab märkimisväärse rahalise aluse tree- nisatsiooni kogutuludest. Selline sõltuvus ningtööle ning jõuab suure hulga organisat- võib muuta organisatsioonid haavatavaks. sioonide ja treeneriteni. Mediaan on aastate jooksul veidi tõusnud ja kahel viimase aastal püsinud 12-13% peal. Toetuse osakaalu mediaan toetuse saajate kogutuludest aastate kaupa. 13% 11,9% 11% 11,1% 11% 9,9% 9,8% 8,9% 8,8% 8,4% 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Toetuse osakaalu mediaan toetuse saajate kogutuludest maakondade lõikes aastal 2024. 25% 17,3% 17,6% 16,4% 16% 12,7% 17,2% 15,5% 15,8% 9,3% 10,3% 10% 9% 7,5% 4,1% Jõgevamaa Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Järvamaa Läänemaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Pärnumaa Raplamaa Saaremaa Tartumaa Valgamaa Viljandimaa Võrumaa 29 2.3. TREENERIKUTSE SÜSTEEMI ARENDAMINE Treenerite kutsekvalifikatsioonisüsteem on Kaasamisprotsessi käigus kogutud tagasi- olnud Eesti spordivaldkonna professionaal- side näitas, et treenerikutse süsteem toimib se arengu üks olulisemaid tugisambaid. tugeva struktuurse raamistikuna ning on ai- Süsteem rakendus 2004. aastal ning 2013. danud tagada treeneritöö miinimumnõuete aastal viidi treenerite kutsekvalifikatsioon ja kvaliteedistandardite ühtlustamise. Samal täielikku vastavusse Eesti Kutsekvalifikat- ajal on treeneri roll ühiskonnas laienenud siooni Raamistikuga (EKR). Eesti Olümpia- ning treenerilt oodatakse üha enam panust komitee on kuni 2030. aastani kinnitatud inimeste liikumisharjumuste kujundamisse, spordivaldkonna kutsete andjaks ning Spor- motivatsiooni toetamisse ja turvalise ning dikoolituse ja -Teabe SA (SKT) täidab EOK- arengut soodustava treeningkeskkonna loo- ga sõlmitud kokkuleppe alusel treenerikutse misse, eriti laste ja noorte puhul. Seega on edendamise ja kutseandmise koordineerimi- vajalik süsteemi täiendada, et raamistik toe- se ülesannet. taks võimalikult hästi ja paindlikult muutu- nud ühiskonna vajadusi. Esimesed treenerikutsed anti välja 2004. aastal. 2025. aasta lõpuks on treenerikutse Analüüsi ja kaasamisprotsessi tulemusena andmist korraldatud enam kui 21 000 korral koostati treenerikutse arenguvisiooni doku- ning kutsega treenerite arv oli 2026. aasta ment, mis kirjeldab treeneri tulevikurolli ning jaanuari seisuga 4376. Senised tegevused seab suuna treenerikutse ja väljaõppesüs- treenerikutse arendamisel on loonud tugeva, teemi edasisele arendamisele. Visioon läh- usaldusväärse ja rahvusvaheliselt võrrelda- tub elukaare- ja pädevuspõhisest lähenemi- va raamistiku, mis on võimaldanud ühtlus- sest, kus treeneri professionaalset arengut tada treenerite kvalifikatsiooninõudeid ning toetatakse kogu karjääri vältel ning senisest siduda treenerikutse süsteemi spordivald- suurem rõhk asetub praktilisele õppimisele, konna rahastamise ja kvaliteedijuhtimisega. mentorlusele, koostööl põhinevale teadmus- siirdele ja ühtlasema kvaliteedi tagamisele 2025. aastal viis SKT läbi treenerikutse spordialade ja piirkondade lõikes. ja treenerite väljaõppesüsteemi tervikliku analüüsi, mille eesmärk oli hinnata kehti- Käesolev arendusprotsess ja selle tulemu- va süsteemi toimivust ning vastavust Ees- sena valminud visioon loovad tugeva aluse ti spordi ja liikumisharrastuse pikaajaliste treenerikutse süsteemi järgmisele arengue- arenguvajadustega. Analüüsi valmimisse tapile ning toetavad „Eesti spordipoliitika kaasati spordialaliitude esindajad, erineva põhialused aastani 2030“ eesmärke suuren- taseme ja kogemusega treenerid ning vald- dada liikumisaktiivsust, parandada treening- kondlikud eksperdid nagu spordipsühholoo- keskkondade kvaliteeti ja tagada Eesti spor- gid ja spordiarst. di kestlik areng. 30 2.4. LASTEAEDADE LIIKUMIS- JA SPORTIMISVÕIMALUSTE KAARDISTAMISE UURING Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus viis Uuringu tulemused seitsme alamteema lõi- 2025. aastal läbi üleriigilise uuringu, mil- kes on järgmised: le eesmärgiks oli kaardistada lasteaedade tingimused ja võimalused laste liikumisak- 1. Organiseeritud liikumistegevus tiivsuse ja liikumisoskuste kujundamiseks. Uuringu läbiviimist toetas Kultuuriministee- rium, partneriteks olid Haridus- ja Teadusmi- • Kuni 3-aastastel toimub 70% lasteaeda- nisteerium, Sotsiaalministeerium, TÜ Spor- dest organiseeritud liikumistegevus 2 diteaduste ja füsioteraapia instituut, Tervise korda nädalas, seejuures on enamlevi- Arengu Instituut ja SA Liikumisharrastuse nud (42%) kestvuseks 20 minutit. kompetentsikeskus. Nii paljude partnerite- • 3-7-aastastel toimuvad 2 korda nädalas ga uuring koolieelsete haridusasutuste lii- liikumistunnid 80% lasteaedadest ning kumis- ja sportimistingimuste kaardistami- populaarseimaks (54%) kestvuseks on seks viidi läbi esmakordselt. Küsimustele 30 minutit. vastas 465 lasteaeda ehk uuringus osales • Spordi- ja pedagoogilise kõrghariduse- 88% lasteaedadest. ga liikumisõpetajat saab organiseeritud liikumistegevuse läbiviimiseks kasutada 44% lasteaedadest. • Regulaarseid ujumistunde pakub 27% lasteaedadest. Lasteaialaste populaarsemad liikumistegevused väljaspool organiseeritud liikumistegevusi. Jalutamine 95% Kelgutamine Jooksmine Tantsimine 84% 76% 58% Liikumismängud 91% Sportmängud (nt jalgpall) Võimlemine 54% 44% Matkamine 88% Uisutamine Jalgrattasõit Suusatamine 48% 7% 20% 31 2. Liikumise osa päevakavas • 91% spordiringidest on tasulised ja ko- halik omavalitsus pakub spordiringidele • Talveperioodil (november-märts) käib sihtotstarbelist toetust 21% juhtudest. lastega õues: 2 korda päevas 11%, 1-2 • Valdavalt tuleb algatus ringi käivitami- korda päevas 52%, 1 kord päevas 36% seks spordiklubi poolt (65% juhtudest). lasteaedadest. • Liikumis- ja spordiringide organiseeri- • Kevad- ja sügisperioodil (aprill-oktoober) mist takistavateks teguriteks on peami- käib lastega õues: 2 korda päevas 70%, selt korraldajate puudus, tegutsemispai- 1-2 korda päevas 26%, 1 kord päevas 1% kade puudus ja asjaolu, et piirkonnas on lasteaedadest. juba piisavalt spordiklubisid, kus lapsed • Populaarsemateks liikumistegevusteks saavad spordiga tegeleda. (väljaspool organiseeritud tegevusi) on jalutamine, mida rakendab 95% lasteae- 5. Liikumis- ja spordivahendid dadest ja liikumismängud (91%). • Lasteaiad on kõige paremini kaetud 3. Liikumisaktiivsust toetav kõnni- ja jooksuoskuse omandamiseks lasteaiakeskkond seotud vahenditega (hüppenöörid, koo- nused). Puudust tuntakse palli löömis- oskuste arendamise vahenditest (võrk- • 49% lasteaedadest on olemas vähemalt pallid, märklauad, kompressorid) ja üks eraldi liikumissaal, 41% kasutab üld- suusavarustusest. saali ning liikumissaal puudub 10% las- • 37% lasteaedadest on võimalus vajalik- teaedadest. ke spordivahendeid laenutada (näiteks • Lasteaia rühmaruumis spetsiaalse ak- piirkondlikest spordikeskustest või koo- tiivse liikumise koha vajadus ja olemas- lidest) ning 34% lasteaedadest on seda olu on erinev. Kui 15% lasteaedades on ka teinud (laenutatakse peamiselt uisu- vastav koht olemas kõikides rühmaruu- ja suusavarustust). mides, siis 21% lasteaedadest teatab, et • 66% lasteaedadest hindab rahulolu ole- vastav paik puudub ja seda polegi vaja. masoleva spordivarustusega heaks või Kolmandik lasteaedadest tõdeb, et rüh- väga heaks, 28% rahuldavaks ja vaid 6% maruumides liikumisnurk puudub, aga tunnetab olulist mahajäämust. vajadus on olemas. • Oma ujula kasutamise võimalus on igal kümnendal lasteaial. 67% lasteaedadest 6. Sotsiaalne keskkond tõdeb, et nende lapsed ujumas ei käi ja ülejäänud leiavad muid lahendusi (kasu- • 62% nõustub väitega, et lasteaias on ole- tavad kogukonna ujulat vms). mas liikumist toetav initsiatiivgrupp, kes • 37% lasteaedadest hoiab hoovi avatuna pakub õpetajatele tegevuse kavandami- mängimiseks ka õhtuti ning 34% nädala- sel ja korraldamisel tuge. 22% jääb kaht- vahetustel. levale seisukohale ja 16% tunneb taoli- sest toetusest puudust. 4. Spordiringid • Lasteaia juhtkonnad on liikumise eden- damise osas väga toetavad – 92% las- teaedadest tunnetab seda, 7% kahtleb ja • 83% lasteaedades tegutsevad spordirin- vaid 1% kurdab juhtkonna vähese toetu- gid. Kõige enam pakutakse võimalust se üle. tegeleda jalgpalliga (46%), järgnevad tantsimine (43%) ja mitmekülgsusele suunatud spordiring (33%), ülejäänud võimalused on juba harvemad. 32 Lasteaedade rahulolu olemasoleva spordivarustusega maakondade kaupa. Harju maakond 33 89 51 11 2 Hiiu maakond 2 2 Ida-Viru maakond 7 12 9 1 Järva maakond 1 5 4 1 Jõgeva maakond 1 7 2 1 2 Lääne maakond 2 2 Lääne-Viru maakond 3 13 5 1 1 Pärnu maakond 3 20 7 2 Põlva maakond 1 3 3 1 Rapla maakond 4 13 3 Saare maakond 14 5 2 Tartu maakond 10 33 20 Valga maakond 1 6 3 1 Viljandi maakond 2 12 9 1 1 Võru maakond 2 7 4 5- väga rahul 4 3 2 1- ei ole üldse rahul 7. Liikumisharjumuste Peamised takistused laste liikumise toetamisel. kujundamine li s aa e a in • Peamised takistused o biv dum S uu laste liikumise toeta- p % misel on: sobiva saa- 26 li puudumine (26%), õpetajate huvi ja suh- Laste eri tumine (16%) ning vajaduse d 1% spordivahendite nap- Heitlik ilm 2% pus (11%). Spordivahend ite 3% • Kõige enam vajavad ho iu st am in e lasteaiad liikumise tõ- 4% al us 16 hustamiseks koolitusi võim % Ajali ne a 4% (23%), spordivahen- taj hu Õpe pe e 5% vi/ taj 6% õ is in su ate deid (17%) ja rahalist um um htu 11% Liik puud d mi gu la tuge (12%). ne dum uea n ra pii Spordiva s puu ljaku/õ ine ed lis puudu ha ä Ra rdiv hendite Spo 33 3. SAAVUTUSSPORDI Foto: Eesti Olümpiakomitee ARENDAMINE 34 3.1. MUUDATUSED SPORDIALALIITUDE RAHASTAMISEL 2025. aastal toimunud riigieelarvekõnelu- Kolme taotlusvooru ühendamine spordiala- sed olid spordivaldkonna jaoks edukad, sest liidu tegevustoetuseks võimaldab: lisaraha said mitmed toetusmeetmed. 2026. • spordialaliitudel ise otsustada, kuidas aastast suurenes Team Estonia toetus kahe toetust vastavalt oma arengukavale ja miljoni euro võrra, rahvusvaheliste kultuuri- hetkeseisule kasutada; ja spordisündmuste toetus samuti kahe mil- • vähendada halduskoormust ja lihtsusta- joni euro võrra ja treenerite tööjõukulu toe- da kogu taotlemise protsessi; tus ühe miljoni euro võrra. • toetada paindlikku ja strateegilist juhti- mist, andes spordialaliitudele võimaluse Toetuste suurenemise kõrval tehti 2025. reageerida kiiremini muutuvatele vaja- aastal sügisel ka ümberkorraldused, mis dustele. puudutasid spordialaliitude rahastamise põhimõtteid. Valdkonnaga koostöös kavan- Muudatus teeb spordialaliitude toetamise datud muudatused võimaldavad väiksema selgemaks ja sihipärasemaks, tugevdab bürokraatia ning suurema paindlikkuse ja spordialaliidu rolli oma ala arendajana ning selgusega toetada spordialaliite ning suu- loob selgemad sihid ja paremad võimalused rendada nende rolli spordiala arendamisel. spordi korraldamiseks. Spordialaliit vastu- tab toetuse läbipaistva ja sihipärase kasu- Erinevate spordialaliidu toetuste tamise eest, kuid saab suurema vabaduse otsustada, kuidas toetust kasutada. Samas liitmine väheneb halduskoormus ning tekib võima- lus kasutada ressursse seal, kus need kõige Lisaks Team Estonia saavutusspordi toetus- paremini toetavad spordiala terviklikku aren- meetmetele oli aastani 2025 spordialaliidu gut ja sportlike tulemuste saavutamist. tegevuse toetamiseks veel kolm meedet: • tegevustoetus; Sarnane lähenemine – üldise tegevustoe- • noortespordi toetus; tuse kaudu mitme eesmärgi täitmine – on • spordikohtunike arendamise toetus. kasutusel ka teistes kultuurivaldkondades, samuti haridusvallas. See toetab usalduspõ- 2025. aasta suvel analüüsis Kultuuriminis- hist partnerlust riigi ja organisatsioonide va- teerium antud toetusmeetmeid. Eesti Olüm- hel ning soodustab lihtsustatud ja tulemus- piakomitee ja spordialaliitudega toimunud põhist rahastamismudelit. Spordialaliidu ühiste arutelude tulemusena jõuti järeldu- toetuste liitmine üheks tegevustoetuseks on sele, et alates 2026. aastast liidetakse kolm oluline samm toetussüsteemide kaasajas- taotlusvooru üheks spordialaliidu tegevus- tamisel, mis loob eeldused efektiivsemaks, toetuseks. Kolme vooru liitmisel on taotlus- paindlikumaks ja sisulisemaks spordialade vooru mahuks kokku 4,35 miljonit eurot. arendamiseks. Senine süsteem, kus iga toetuse liik on eraldi Spordialaliitudele jääb jätkuvalt võimalus reguleeritud, ei võimaldanud piisavalt arves- toetada noortega tegelevaid spordiklubisid tada alaspetsiifilisi prioriteete. See tähendas ja -koole. Toetuse eraldamise põhimõtted ka suurt halduskoormust – spordialaliidud ja edasijaotatava summa otsustab alates pidid arvestama erinevate taotluste, tähtae- 2026. aastast spordialaliit spordiala katus- gade, kriteeriumite ning aruannetega, mis organisatsioonina. muutis protsessi keerukaks ja killustatuks. 35 Noortespordi toetuse suurus on ajas batahtliku spordikohtuniku hüvitise piirmäär järjest vähenenud tõusis alates 2025. aasta 20. juulist 45 eu- roni ühe päeva eest. Samuti on spordikoh- tunike arendamise toetuse osakaal spordi- 2026. aastal oleks spordialaliitudele anta- alaliidule suunatud toetuste kogumahust va noortespordi toetuse summa olnud 1,5 aasta-aastalt vähenenud. miljonit eurot. Sellest summast vähemalt 75% on spordialaliidud pidanud varasematel aastatel edasi jagama oma spordiklubidele Koos Team Estonia saavutusspordi meet- ja -koolidele ning on saanud kuni veerandit mega toetati 2025. aastal Kultuuriministee- kasutada noortespordi arendamiseks. Toe- riumi eelarvest spordialaliite 12,1 miljoni eu- tuste edasijagamist analüüsides selgus, et roga. Spordikohtunike arendamise toetus oli 2023. aastal jagasid spordialaliidud toetust 2025. aastal 422 750 eurot. Selle muudatu- 632 spordiklubile või -koolile, keskmine toe- sega suurendatakse spordialaliitude paind- tuse summa oli 2153 eurot ning mediaan likkust ja vabadust riigi toetust kasutada. 1022 eurot. Seega said pooled spordiklu- bid ja -koolid spordialaliidult toetuseks vaid Riiklikest spordistipendiumidest 1022 eurot või veelgi vähem. Eesti Olümpiakomitee Team Estonia prog- Üheks põhjuseks, miks otsustati noorte­ ramm pakub lisaks rahastusele sportlasele spordi toetus liita spordialaliidu tegevus- ka professionaalseid tugiteenuseid (spordi- toetusega, oli ka asjaolu, et noortespordi meditsiin, taastumine, psühholoogiline tugi, toetus ei ole viimase kümne aasta jooksul treeninglaagrite ja võistlustel osalemise ku- tõusnud. 2023. aastal moodustas noortes- lude katmine) ning seda sihipäraselt sportla- pordi toetus spordiklubi või -kooli eelarvest se tulemuste, taseme ja arengupotentsiaali keskmiselt 1,1%. Samas on noortega tegele- alusel. Samuti toetab noorsportlasi Eesti vate spordiorganisatsioonide tulud viimase Kultuurkapital, jagades stipendiumi „Noor ja kümne aastaga enam kui kolmekordistunud andekas“. Ka spordi sihtkapitalist jagatakse ehk kasvanud 50 miljonilt 150 miljoni euroni. sportlastele sihtotstarbelisi toetusi eesmär- giga võimaldada pühendumist sportliku saa- Noortespordi toetuse liitmine tegevus­ vutusvõime arendamiseks. toetusega ei tähenda, et riik enam spordi- klubides ja -koolides noortega tehtud tööd Seejuures on Kultuuriministeerium ühtlasi ei väärtustaks. Vastupidi, muudatusega suu- täiendavalt jaganud riiklikke spordistipen- rendatakse spordialaliitude rolli ja tähtsust diume, ühekordseid individuaalseid rahalisi noortespordi arendamisel. toetusi, et toetada sportlase ettevalmistust ning osalemist järgmistel rahvusvahelistel Lisaks toetab riik spordiklubisid ja -koole jät- tiitli- ja suurvõistlustel. Poolaastaks eralda- kuvalt treenerite tööjõukulu toetuse meetme tud stipendiumi suurus on olnud 900 eurot kaudu, mille maht 2026. aastaks kasvas mil- sportlase kohta ja keskmiselt on stipendium joni euro võrra ehk 12,7 miljoni euroni, olles määratud poolaastas 75 sportlasele. alates 2015. aastast kasvanud 3,6 korda. Kuna kõigi kolme toetuse eesmärk sisuliselt Vabatahtliku spordikohtuniku hüvitise kattus, muutus riiklik stipendium aga dub- piirmäär tõusis 20 eurolt 45 euroni leerivaks ega loonud enam lisandväärtust - eesmärki täidavad praegu juba teised ole- ühe päeva eest masolevad ja tõhusamad toetussüsteemid. Alaliitudel tuleb samaväärset toetust taot- Spordikohtunike arendamise toetuse liitmist leda eri süsteemidest, erinevate taotluste tegevustoetusega toetas ka asjaolu, et va- 36  ja tähtaegadega. Seega liideti spordialaliidu • kaovad senised protsentuaalsed jaotu- toetuste muudatuste raames alates 2026. sed, mis seni määrasid ära, kui suur osa aastast ka riiklike spordistipendiumide eral- toetusest tuli suunata edasi spordiklubi- damiseks ette nähtud raha spordialaliidu te- dele ja -koolidele ning spordikohtunike gevustoetusega. arendamiseks; • toetuse edasijaotamise otsustab spordi- Muudatus aitab vähendada killustatust ja alaliidu juhtkond, lähtudes oma spordi- suunata vabanevad eelarvelised vahendid ala spetsiifikast ja arengukavast; spordivaldkonna teiste meetmete katteks, • kehtivad ühed kriteeriumid, mis asenda- eesmärgiga tugevdada alaliitude igapäe- vad kolme eri toetuse erinevaid tingimu- vast toimimist, kandepinda, nähtavust, aren- si. gueesmärke ja sportlikke tulemusi. Muudatus annab spordialaliitudele suurema Kokkuvõtteks vastutuse ja vabaduse suunata vahendeid sinna, kus neist on kõige suurem kasu, olgu selleks noortesport, saavutussport, kohtuni- Spordialaliitude toetamise peamised muu- ke arendamine või muu prioriteetne alaliidu datused ja selle eesmärgid: arendamiseks ja nähtavuse suurendami- • spordialaliidud esitavad edaspidi ühe seks vajalik tegevus. taotluse, mille alusel eraldatakse kogu tegevustoetus, ja peale toetuse kasuta- mist ühe aruande; Kokkuvõttes – vähem bürokraatiat, rohkem sporti. Foto: SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus 37 3.2. RAHVUSVAHELISTE VÕISTLUSTE TOETAMINE JA MÕJU Kultuuriministeerium toetab rahvusvaheliste 1. varasematel samalaadsetel suurvõist- spordisündmuste Eestis korraldamist kol- lustel on piletiga pealtvaatajaid olnud mest meetmest: välistingimustes vähemalt 10 000 ja si- • rahvusvaheliste suurvõistluste korralda- setingimustes 7000; mise toetus; 2. suurvõistluse telepilti edastatakse su- • rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisünd- vealadel vähemalt 40 riiki ja talialadel 30 muste toetus; riiki. • rahvusvaheliste spordisündmuste korral- damise toetus. 2025. aastal eraldati antud meetmest toe- tust järgmiste ürituste korraldamiseks või Kolmest meetmest toetas Kultuuriministee- ettevalmistamiseks: rium 2025. aastal toimunud rahvusvahelisi 1. Autoralli maailmameistrivõistluste etapp spordisündmusi kokku 6,4 miljoni euroga, Delfi Rally Estonia 2025 - 2 000 000 eurot; mis on läbi aegade kõige suurem summa. 2. Iluuisutamise Euroopa meistrivõistlused 2025. aastal – 400 000 eurot; 3. Laskesuusatamise IBU CUP finaaletapid Kultuuriministeeriumi toetused rahvusvaheliste – 250 000 eurot; võistluste Eestis korraldamiseks. 4. Korvpalli EM 2029 ettevalmistamine – 180 000 eurot. 6.4 6.4 6.1 Autoralli maailmameistrivõistluste etapp Delfi Rally Estonia 2025 mõju 5.2 FIA autoralli maailmameistrivõistluste etapp 4.2 Delfi Rally Estonia sõideti 17.-20. juulini 3.8 2025. Rally Estonia on Lõuna-Eestis toimuv Eesti suurim autospordivõistlus, mis sai al- guse 2010. aastal. Võistlus on aastate jook- sul pidevalt kasvanud ja arenenud. 2025. aastal tähistab Rally Estonia 15. toimumis­ aastat. 2020 2021 2022 2023 2024 2025 WRC Delfi Rally Estonia 2025 tulude maht oli 4,36 miljonit eurot. Riiklik toetus oli 2,0 mil- jonit eurot ja kohalike omavalitsuste toetus Rahvusvaheliste suurvõistluste 166 000 eurot. Seega poole eelarvest moo- Eestis korraldamise toetusmeetme dustas avaliku sektori panus ning teise poo- rakendamine le erasektori panus ja omatulu, mis jagunes järgmiselt: piletitulud ja muud sarnased tulu- Antud meedet on rakendatud alates 2024. allikad andsid kokku 1,4 miljonit eurot, osa- aastast. Taotlusvooru eesmärk on tuua Ees- lustasudena kogunes 361 000 eurot, sise- tisse nii välisraha kui ka tutvustada Eestit riiklikud sponsorid toetasid üritust 350 000 turismisihtkohana. Taotlusvooru eelarve on euroga ja rahvusvahelised sponsorid 87 500 kolm miljonit eurot aastas. Meetmest toeta- euroga. takse võistlusi, mille puhul: 38 Unikaalsete pealtvaatajate arv ulatus 51 115 • üritusele eelnev pan-baltic Delfi online inimeseni (sh 27 115 piletiga pealtvaatajat) reklaamkampaania saavutas tulemu- ning pealtvaatamiskordi kogunes 196 793. seks 23 895 903 näitamist; Piletiga väliskülalisi oli 8524 ja piletita vä- • Rally Estonia enda sotsiaalmeedia kana- liskülalisi 4800. Lisaks pealtvaatajatele saa- lite kõigi aegade rekord 5 807 956 views bus Eestisse veel välisriikidest 1217 mees- (14.–22.07.2025) ning kui lisada juurde konnaliiget/võistlejat ja 376 korraldamisega Instagramis loodud collaboration pos- seotud isikut. titused oli kogu Rally Estonia sotsiaal- meedia kanalite (Facebook, Instagram) WRC Delfi Rally Estonia raames olid mitmed tulemuseks 20 313 679 views. alad ja ralliga seotud sündmused tasuta, • WRC promootori sotsiaalmeedia kana- sealhulgas Tartu kesklinnas toimunud avat- lites tõi WRC Delfi Rally Estonia 2025 seremoonia, Eesti Rahva Muuseumi territoo- sündmusele fokusseeritud sisu 79,4 riumil asuv Service Park ja EXPO ning Elva miljonit impressionit, 2,9 miljonit enga- linna kiiruskatse. Lisaks said külastajad nau- gementi ning videosisu vaadati enam kui tida mitmesuguseid üritusi ja meelelahutust, 46,6 miljonit korda; mis tõid kokku laia publiku ja aitasid luua po- • ülemaailmset teleülekannet näidati üh- sitiivset kuvandit Eesti kui turismisihtkoha tekokku 107 erinevas riigis ning kumula- kohta. tiivne telepublikuarv oli 103,8 miljonit vaatajat; • kogu WRC 2025 hooaja lõikes oli WRC WRC Delfi Rally Estoniaga seoses viibisid Delfi Rally Estonia vaadatavuselt neljan- väliskülalistest rallipassiga pealtvaatajad dal kohal. Kusjuures esimesed kolm koh- sündmuse piirkonnas keskmiselt 3,58 päe- ta kuulusid Jaapani, Monte Carlo ning va ja kulutasid keskmiselt 251 eurot päevas. Keenia legendaarsetele etappidele ning Suurimad kulud olid majutus ja transport. Delfi Rally Estoniale järgnes vaadatavu- Meeskonnaliikmed, ametnikud ja võistlejad selt Soome MM-etapp viiendal kohal. veetsid kohapeal keskmiselt 7,27 päeva ja kulutasid keskmiselt päevas 269 eurot. Kor- raldamisega seotud isikud välismaalt viibi- Iluuisutamise Euroopa sid Eestis 5,43 päeva ja kulutasid keskmiselt meistrivõistlused 2025. aastal mõju 182 eurot päevas. Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises WRC Delfi Rally Estonia tõi Eestisse kokku toimusid Tallinnas 28. jaanuarist kuni 2. vähemalt 12,7 miljonit eurot välisraha, mil- veebruarini 2025 Tondiraba Jäähallis. Tege- lelt laekus riigile käibemaksu vähemalt 2,4 mist oli kolmanda samalaadse võistlusega, miljonit. Kokkuvõttes tõi WRC Delfi Rally esimest korda toimusid Euroopa iluuisuta- Estonia riigile vahetult rohkem tulu, kui riik mise meistrivõistlused Tallinnas 2010. aas- toetusena välja maksis, kasvatas ettevõtlus- tal ja teist korda 2022. aastal. 2025. aasta sektori käivet ja lõi positiivset hoiakut, mis iluuisutamise EMi eelarvetulud olid 2 miljonit soosib tulevasi külastusi ning täiendava et- eurot, mis jagunes järgmiselt: 993 000 rah- tevõtlustulu tekkimist. vusvahelise spordialaliidu panus, 535 000 eurot piletitulu, 400 000 riigi toetus ja 80 000 Lisaks kohapealse publiku rekordile tegi eurot kohaliku omavalitsuse toetus. WRC Delfi Rally Estonia sündmus nii Baltiku- mi kui ülemaailmse kajastuse ja teleülekan- Iluuisutamise EMil osales korraldaja and- nete näitajate poolest 2025. aastal tohutu metel kokku 1598 isikut, neist 161 võistlejat, kasvu. Olulisemad numbrid: 470 treenerit ja abilist, 226 meedia esindajat ning 741 korraldusega seotud isikut. Kõigist osalejaist pärines välisriikidest kokku 808 39 ja Eestist 790 isikut. Kokku soetati 14 393 makse ei arvestata) peab olema vähemalt piletit, neist 5735 välisriikidest. Välismaalt võrdne toetuse 1,2-kordse suurusega. Mi- saabunud pealtvaatajad käisid keskmiselt nimaalne eraldatav toetus on 65 000 eurot, vaatamas nelja võistlust ja seega tuli Eestis- mis tähendab, et riiki peab tulema üritusega se 1362 väliskülastajat. Majandusliku mõju välisraha (välisosalejate ja -külastajate kulu- analüüsist selgus, et väliskülastajad viibisid tused) vähemalt 460 000 eurot. Tegemist on siin keskmiselt 5,2 päeva ja kulutasid kesk- Eesti majandust otseselt elavdava meetme- miselt 126 eurot päevas. Välisosalejad koos ga, mille mõju riigi eelarvepositsioonile on taustajõududega viibisid Eestis keskmiselt positiivne. 6,5 päeva ja kulutasid 72 eurot päevas. Taotlusvooru maht oli alates 2018. aastast 2 Välisriikidest saabunud külastajate ja osale- miljonit eurot, mida üksikotsustega aeg-ajalt jate kulutused olid hinnanguliselt 1,46 miljo- suurendati. 2025. aastal tegi Vabariigi Valit- nit eurot ja nende Eestisse toodud maksutulu sus otsuse suurendada taotlusvooru mahtu hinnanguliselt 210 000 eurot. Iluuisutamise alates 2026. aastast 2 miljoni euro võrra, EMi rahvusvaheliste kaaskorraldajate toetu- kokku 4 miljoni euroni aastas. se arvelt Eestis tehtavad kulud olid 699 860 eurot, hinnanguline maksutulu sellelt oli 114 2025. aastal toetas riik antud meetmest 15 463 eurot. Piletimüügist laekus 262 735 eu- sündmust, millest 13 olid spordi- ja 2 kul- rot välisriikide elanikelt, millelt maksutulu oli tuurisündmused, kokku 2 688 910 euroga. 44 324 eurot. ISU auhinnarahade suurus oli Meetmest toetatud üritused tõid riiki vähe- 292 733 eurot, neilt tasuti Eestis tulumaksu malt 5 miljonit eurot maksutulu välisrahalt. 31 937 eurot. Koos nende summadega oli Seega keskmiselt tõi iga toetuseks eralda- Eestisse toodud maksutulu hinnanguliselt tud euro riigile tagasi 1,86 eurot maksutulu 400 000 eurot. Seega sai riik ka sellele suur- välisrahalt. võistlusele eraldatud toetuse maksudena tagasi. Rahvusvaheliste spordisündmuste Eestis korraldamise toetusmeetme Lisaks otsesele majanduslikule mõjule jõu- dis telepilt Eestist 32 riiki. rakendamine Rahvusvaheliste spordisündmuste ­Eestis­ Eestis toimuvate rahvusvaheliste korraldamise toetusmeede on kolmest kultuuri- ja spordisündmuste meetmest kõige vanem ja kõige laiapõhjali- toetusmeetme rakendamine sem. Taotluste hindamisel võetakse arvesse sündmuse ja spordiala populaarsust Eestis Alates 2018. aastast rakendab Kultuurimi- ja maailmas ning sündmuse rahvusvahelist nisteerium meedet, mille eesmärk on tuua ja üleriigilist tähtsust ning eeldatavat vald- Eestisse olulise majandusliku mõjuga rah- kondlikku ja sotsiaalmajanduslikku mõju. vusvahelisi kultuuri- ja spordisündmusi. Toe- Taotlusvooru eelarve oli 2025. aastal 1,05 tuse andmise peamiseks tingimuseks on, et miljonit eurot ja taotlusvoorust toetati 31 välisosalejate ja -külastajate kulutustelt Ees- spordisündmust. ti riigile laekuv käibemaks (muid võimalikke 40 Majandusliku mõjuga seotud toetusmeetmest toetatud projektid ja nende majanduslik mõju. Majanduslik Arvesse Lõplik Maksutulu/ mõju kokku võetud toetuse eraldatud Projekti nimi (miljonit eur) maksutulu summa toetus IRONMAN Tallinn ja IRONMAN 70.3 Tallinn 2025 6,2 kuni 8,0 1 151 510 790 000 1,46 Tallinna Maraton 2025 4,5 kuni 6,0 861 500 605 000 1,42 Iluvõimlemise Euroopa meistrivõistlused 2025 1,6 kuni 2,2 313 331 250 000 1,25 Tallink Floorball 2025 3,0 kuni 4,1 592 538 130 000 4,56 WT Euroopa Taekwondo meistrivõistlused 2025 2,6 kuni 3,4 423 674 120 000 3,53 2025 Tallinn Open - K. Palusalu noorte 1,6 kuni 2,1 292 999 119 300 2,46 maadlusvõistlus 2025.a. Euroopa meistrivõistlused õhkrelvadest 0,7 kuni 0,9 137 576 100 000 1,38 laskmises U/16U/18 vanuseklassidel korraldamine Taekwondo ITF Euroopa meistrivõistlused 2025 0,9 kuni 1,2 144 450 90 000 1,61 U-23 vanuseklassi Euroopa meistrivõistluste 0,9 kuni 1,2 154 694 85 000 1,82 korraldamine Tallinnas 51. Tartu Maraton 0,5 kuni 0,6 89 306 74 422 1,20 Euroopa muusikakonverentsi LEADING VOICES 0,5 kuni 0,6 87 092 72 577 1,20 ettevalmistamine ja korraldamine Tallinnas ORC 2025 maailmameistrivõistlused 1,8 kuni 2,5 369 959 70 000 5,29 avamerepurjetamises Piljardi Euroopa meistrivõistlused 2025 0,8 kuni 1,0 135 990 66 000 2,06 Industry@Tallinn & Baltic Event 2025 1,0 kuni 1,3 191 712 65 000 2,95 44. Tartu Rattaralli - UCI Gran Fondo World Series 0,3 kuni 0,4 61 933 51 611 1,20 sarja etapp KOKKU 26,9 kuni 35,5 5 008 264 2 688 910 1,86 Suuremad toetuse saajad rahvusvaheliste spordisündmuste Eestis korraldamise toetusmeetmest. Võistlused Toetuse summa FIS kahevõistluse maailmakarika etapp meestele ja naistele 120 000 Tour of Estonia 2025 velotuur ja Ladies Tour of Estonia võidusõit 85 000 Tallinn International Horse Show 2025 75 000 FIS murdmaasuusatamise maailmakarika etapp Tallinn 2025 70 000 41 3.3. TEAM ESTONIA TEGEVUSED Rahuloluhinnang Team Estonia toimimisele 5-palli skaalal valdkondade kaupa. Team Estonia struktuuriüksuse juhiks sai 2024. aasta lõpus ametisse valitud Eesti 3,5 Olümpiakomitee asepresident Gerd Kanter. 2025. aasta keskseks fookuseks oli Team Estonia senise tegevuse põhjalik analüüsi- mine ning võimalike arengusuundade kaar- Eesmärgid ja fookus distamine järgmisteks aastateks. Tugiteenuste süsteemi piloteerimine 3,4 Vaheetapina rakendati 2025. aastal Team Estonia tugiteenustes süsteem, kus teenus- te maht seoti konkreetse sportlasega ning Koostöös Spordimeditsiini SA-ga igale sportlasele kehtestati rahaline piir- määr, mille ulatuses oli võimalik tugiteenu- seid kasutada. Piirmäärad olid järgmised: • A- ja B-kategooria sportlane: 2500 eurot 3,2 • C-kategooria sportlane: 1500 eurot • Noorsportlane: 1000 eurot Tugiteenused Piloodi tulemused näitasid, et tippude puhul jäi tugiteenuste maht sageli ebapiisavaks, samas kui noorsportlaste seas kasutati tu- giteenuseid märkimisväärselt vähem, kui kehtestatud piirmäär võimaldas. Analüüsi 3 tulemusena tehti ettepanek alates 2026. aastast koondada kogu spordiala tugitee- nuste eelarve alaliitude hallata, võimaldades Valikuprotsess seeläbi paindlikumat ja vajaduspõhisemat toetab sportlase arengut teenuste kasutamist. Noorsportlaste toetussüsteemi 3 muudatused EOK tippspordikomisjoni otsusega kaotati Rahastusotsuste selgus 2025. aasta oktoobris senine süsteem, kus Team Estonia noortele eraldati nimeline toetus. Selle asemel loodi uus mudel, mille kohaselt suunatakse Team Estonia noortele mõeldud vahendid alaliitude kasutusse. pakett. Muudatuse eesmärk on suurendada EOK tippspordikomisjon kinnitas 2026. aas- alaliitude vastutust noorte valikul ja toeta- tat silmas pidades Team Estonia noorte misel ning siduda noorsportlaste toetamine sihtrühma suuruseks 104 sportlast, kelle va- tugevamalt spordialade arenguplaanidega. hel jaotub kogu senine Team Estonia noorte- 42 Haridustee ja tippspordi sidumine kommunikeerima nii individuaal- kui koon- diste toetuste põhimõtteid. Olulise arengusuunana alustati 2025. aastal läbirääkimisi Haridus- ja Teadusministeeriu- Team Estonia rahastuse mi ning Eesti ülikoolidega, et tagada Team suurendamine Estonia liikmetele ja tippspordi ambitsioo- niga noortele võimalus omandada kõrghari- 2025. aastal toimunud riigieelarve läbirääki- dust sportlaskarjääri kõrvalt tasuta. mistel otsustas Vabariigi Valitsus suurenda- da 2026. aastast Team Estonia toetust kahe Põhimõtteline kokkulepe saavutati rektorite miljoni euro võrra. Lisaraha tulemusena on nõukogu tasandil 150 õppursportlase koha 2026. aastal Team Estonia eelarve 9,3 mln loomiseks. 2026. aasta jooksul tuleb kokku- eurot. Lisaraha suunatakse järgmistesse te- lepe vormistada, et see jõustuks 2027/28. gevustesse: õppeaastast. • noortesport (sealhulgas Audentese Spordigümnaasium); Tagasisideküsitlus Team Estoniale • A- ja B-kategooria sportlaste toetuste suurendamine; 2025. aasta lõpus EOK liikmetele saadetud • tugiteenuste mahu kasvatamine; tagasisideküsitlusest ilmnes, et spordiala- • koondiste toetuste suurendamine; liidud hindavad Team Estonia tegevust üldi- • paralümpiaspordi kaasamine Team Es- selt rahuldavalt. Kõige paremini hinnati ees- tonia süsteemi. märkide ja fookuste selgust, mis näitab, et Team Estonia suund ja prioriteedid on alalii- Eesti sportlaste medalivõidud tude üldiselt arusaadavad. Spordimeditsiini SA tegevust hinnati samuti rahuldavalt, kuid Eesti sportlased võitsid rahvusvahelistelt soovitakse tihedamat ja paremini koordi- noorte, juunioride ja täiskasvanute tiitlivõist- neeritud koostööd. Tugiteenuste osas toodi lustelt 2025. aastal kokku 254 medalit, mil- esile vajadust suurema paindlikkuse järele, lest 30 võideti olümpiamängude kavas ole- eelkõige sportlastele, kes ei kuulu Team Es- vatel spordialadel ja 224 olümpiamängude tonia nimekirja, kuid on teinud arenguhüppe. kavasse mitte kuuluvatel spordialadel. Olüm- Olulise sammu on EOK siinkohal juba teinud piamängude kavas olevatel spordialadel või- tugiteenuste süsteemi muudatusega. Kõige detud 30-st medalist saavutati 5 täiskasvanu- madalamalt hinnati rahastusotsuste arusaa- te, 7 juunioride ja 18 noorte klassides. davust, mis näitab, et EOK peab selgemalt Olümpiamängude kavasse kuuluvate spordialade täiskasvanute klassi medalivõitjad 2025. Koht Võistlus Sportlase nimi Spordiala Võistlusala 1 Euroopa meistrivõistlused Niina Petrõkina Iluuisutamine Naiste üksiksõit 2 Maailmameistrivõistlused Katrina Lehis Vehklemine N epee (individuaalne) 2 Euroopa meistrivõistlused Mart Seim Tõstesport M üle 109 kg 2 Euroopa meistrivõistlused Katrina Lehis Vehklemine N epee (individuaalne) 3 Maailmameistrivõistlused Irina Embrich Vehklemine N epee (individuaalne) 43  SPORT 4. AUS JA TURVALINE 44 Foto: SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus 4.1. SPORDIÜRITUSTE KORRALDAMISE NÕUETE AJAKOHASTAMINE Spordiürituste korraldamise regulatsiooni lähenemine aitab vähendada spordiorga- ajakohastamine oli oluline uuendus spor- nisatsioonide põhjendamatut halduskoor- diseaduses, kuna tegemist oli selle ühe va- must ning toetada sündmuste korraldamise nima osaga. Uus jõustuv sõnastus peaks võimekust. senisest paremini toetama Sport 2030 stra- teegias seatud eesmärkide elluviimist — Samas viiakse loakohustuse alla mootoris- ­tagada turvaline, kvaliteetne ja hästi toimiv pordiüritused, kus osalejate ja pealtvaataja- spordikeskkond ning mõistlik ja proportsio- te riskid on kõrgemad. Selline muudatus on naalne haldusruum spordiürituste korralda- valdkonna katusorganisatsioonides ooda- jatele. Muudatuste keskmes on riskipõhine tud, et tugevdada sporditurvalisust. lähenemine, vastutuse selgem jaotus ning bürokraatia vähendamine seal, kus see ei Uuendatud regulatsioon määratleb laiemalt loo lisandväärtust. ka kõrgendatud turvanõuetega spordiüritusi, näiteks väljaspool tavapärast toimumispai- Senise korra järgi oli kohaliku omavalitsuse ka toimuvad võistlused, ajutiste suuremahu- luba nõutav mitmete tipptasemel pallimän- liste rajatistega sündmused või pürotehnikat guvõistluste puhul. Praktika näitas, et osa- kasutavad üritused. Pürotehnika kasutamise del spordialadel ei ole loakohustus enam osas on Eesti Euroopas seni negatiivselt sil- põhjendatud ega mõjuta tegelikku turvali- ma paistnud väga liberaalse lähenemisega. sust. Seetõttu loobuti loa taotlemise nõu- Euroopa praktikat arvestades on tegemist dest valdkondades, kus riskitase on madal potentsiaalselt kõrge riskiga tegevusega ja korralduspraktika väljakujunenud. Selline kuni 31.12.2025 alates 01.01.2026 Spordiüritused, mille korraldamiseks Spordiüritused, mille korraldamiseks on vaja taotleda valla- on vaja taotleda luba, on: või linnavalitsuse luba, on: 1) jalgpalli, jäähoki ja korvpalli 1) autospordi, mootorrattaspordi ja veemotospordi võistlused A-koondise mäng või turniir; sellisel võistlusalal või võistlusklassis, kus korraldatakse või on taotluse esitamisele eelnenud kahel aastal korraldatud 2) jalgpalliklubi UEFA karikasarja rahvusvahelisi tiitlivõistlusi, Eesti meistrivõistlusi või mäng või turniir; karikavõistlusi; 3) meistriliiga jalgpalli-, jäähoki- või 2) jalgpalli täiskasvanute rahvuskoondise mäng või turniir; korvpalliklubi sõpruskohtumine välismaa klubi või koondisega. 3) jalgpalliklubi UEFA karikasarja mäng või turniir; 4) võistlus, mis toimub välitingimustes ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni või puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni ja võib tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte; 5) suurenenud turvariskiga spordiüritus. Muudatused jõustusid 01.01.2026, välja arvatud auto, moto ja veemoto punkt, mis jõustub 01.06.2026 45 ning see võib heidutada võimalikke pealt- Mootorispordi valdkonnas suureneb spordi- vaatajaid tribüünidele tulemast. alaliitude roll turvanõuete kehtestamisel ja kinnitamisel, kuna neil on parim teadmine rahvusvahelistest nõuetest. Nõutav on lä- bipaistev, objektiivne ja mittediskrimineeriv Suurenenud turvariskiga on spordi- kord ning sõltumatu vaidluste lahendamise üritus: mehhanism. Kõik alaliitude otsused on eda- sikaevatavad vastavalt juulis rakenduvatele 1) millega kaasneb liikluse ümber- Eesti Spordieetika reeglitele, mis aitavad korraldamine; vältida võimalikke subjektiivseid otsuseid, 2) kus pakutakse alkohoolseid jooke mida osa valdkonnas tegutsevaid võistluste või toimub nende jaemüük, välja korraldajaid on võimaliku riskikohana välja arvatud üritus, mis toimub alalise toonud. müügikohaga siseruumis; 3) mida korraldatakse selleks mitte Täiendava lihtsustusena luuakse võimalus ette nähtud ehitises või kohas või taotleda hooajaluba regulaarselt samas ko- õhuruumis; has ja samale sihtrühmale toimuvate spordi- 4) kus kasutatakse suuremõõtmelist ürituste jaoks. teisaldatavat tribüüni, lava, telki või muud konstruktsiooni või ini- Kokkuvõttes muudavad muudatused spor- mese elule ja tervisele ohtlikku diürituste korraldamise raamistiku riskipõ- muud lisainventari; hisemaks, läbipaistvamaks ja tõhusamaks, 5) kus korraldaja kasutab pürotehni- toetades Sport 2030 strateegia põhisuundi: lisi tooteid turvaline spordikeskkond, kvaliteetne korral- duspraktika ja mõistlik regulatiivne koormus. 4.2. KOKKULEPPEMÄNGUDE UURINGU TULEMUSED 2025. aasta sügisel viis Kultuuriministee- Kokkuleppemängude ulatus ja rium koostöös Norstat Eesti AS-iga läbi teadlikkus kordusuuringu, mille eesmärk oli kaardis- tada Eesti pallimängualade (jalgpall, jääho- Uuringu põhjal ei ole kokkuleppemängud ki, korvpall, käsipall, saalijalgpall, tennis ja Eesti spordimaastikul laialt levinud. Alla 1% võrkpall) sportlaste, treenerite ja kohtunike vastanutest on saanud ettepaneku spor- kokkupuudet kokkuleppemängudega ning divõistluste tulemustega manipuleerida. nende hoiakuid spordivõistluste tulemuste- Eestis kokkuleppemängudes osalemist tun- ga manipuleerimise suhtes. nistas 3% ning välismaal 2% vastanutest – näitajad, mis ei erine oluliselt 2022. aasta 2022. aastal läbi viidud küsitluse jätku-uu- tulemustest. ring näitab, et kuigi Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA (EADSE) töö tulemusel on Teadlikkus teistest Eestis kokkuleppemän- kokkuleppemängude teemaline koolitus gudes osalenud isikutest on mõnevõrra lan- jõudnud senisest rohkemate sportlaste, genud: 2022. aastal 14%, 2025. aastal 12%. treenerite ja kohtunikeni, ei ole siiski enamik Enamasti olid need juhtumid toimunud roh- sihtrühmast veel vastavaid teadmisi saa- kem kui kolm aastat tagasi. Välismaal toi- nud. Samuti on jätkuvaks probleemiks kok- munud kokkuleppemängudest teadis 2025. kuleppemänge soosivad hoiakud. aastal 7% vastanutest. 46 Teavitamine ja hoiakud Lähiaastatel tuleb leida viise, kuidas julgus- tada spordis tegutsejaid kokkuleppemängu- Ligikaudu 60% vastanutest teavitaks enda dest teavitama. Oma spordi ausa ja puhtana suhtes tehtud kokkuleppemängu ettepane- hoidmine peaks olema kõigi spordivaldkon- kust ning umbes pooled annaksid teada ka nas tegutsejate auasi. Isegi juhul, kui uuri- kellelegi teisele tehtud pakkumisest. Kõige mise tulemusena selgub, et tegu ei ole kri- sagedamini peetakse sobivaks teavitada minaalkorras karistatava teoga, võivad need spordialaliitu, spordiklubi, treenerit või EAD- juhtumid kvalifitseeruda spordisiseste reeg- SEt. Võrreldes 2022. aastaga on kasvanud lite rikkumiseks. 1. juulil 2026 rakenduvad just valmisolek pöörduda EADSE poole, sa- Eesti spordieetika reeglid (ESER), mis sätes- mas kui spordialaliidu teavitamise osakaal tavad kokkuleppemängu spordisiseselt ka- on mõnevõrra langenud. ristatava teona ka spordialadel, kus see seni mingil põhjusel karistatav ei ole olnud. Hoiakutes ilmneb siiski arenguruumi. Kuigi enamik vastanutest suhtub kokkuleppemän- Koolituste kasvav roll gudesse taunivalt, leiab 11% (2022. aastal 12%), et teatud juhtudel võivad need olla Positiivse arenguna on märgatavalt kasva- õigustatud. Samuti ei pea 18% vastanutest nud kokkuleppemängude koolituse läbinu- kokkuleppemänge suureks ohuks spordi te osakaal. Kui 2022. aastal oli koolitusel mainele ning 29% leiab, et pettused on spor- osalenud 21% vastanutest, siis 2025. aastal dis paratamatud. juba 40%. Kõige aktiivsemalt on koolitustel osalenud kohtunikud (50%), neile järgnevad treenerid (47%) ja sportlased (37%). Teavitamine sihtrühmade lõikes (vastanute protsent). 2022 2022 14% 2022 2025 2025 13% 2025 47% 47% Spordialaliitu Politseid Spordiklubi % 68 % 75 2022 14% 2022 2022 2025 2025 2025 23 28 % % 33 42% 45% Eesti Treenerit/ Perekonna- % Antidopingu ja võistkonna liiget/sõpra Spordieetika SA liiget 47 Koolitusel osalejate võrdlus aastatel 2022 ja 2025. Uuringu tulemused näitavad, et 57% enim harrastatavatel pallimängualadel tegutse- 50% 47% jatest saab oma spordialase tegevuse eest mingis vormis tasu. Töötasu saab 33% vas- tanutest, ligikaudu viiendik saab stipendiumi 37% ning alla kümnendiku muid hüvitisi. Samas 32% ei saa 46% vastanutest oma spordialase tegevuse eest mingit tasu. Võrreldes 2022. aasta küsitlusega on tasu mittesaajate osa- 20% kaal kasvanud 5 protsendipunkti võrra. 18% Rollide lõikes ilmnesid märkimisväärsed eri- nevused: töötasu saab 80% kohtunikest ja 76% treeneritest, kuid vaid 19% sportlastest. 2022 2025 2022 2025 2022 2025 Isiklikke rahalisi raskusi on oma sportlas- kohtunikud treenerid sportlased karjääri jooksul kogenud 16% vastanutest. Viimase aasta jooksul on rahalisi probleeme esinenud 5% sihtrühmast. Võrreldes 2022. Kõige sagedamini osaleti EADSE korralda- aastaga olulisi muutusi selles osas ei ilm- tud koolitustel (43%), samuti spordialaliitu- nenud. Samuti on vähenenud juhtumid, kus de ja rahvusvaheliste alaliitude koolitustel. spordiklubi või -organisatsioon on olnud See kinnitab EADSE rolli olulist kasvu kokku- tasude maksmisega üle kolme kuu võlgu – leppemängude ennetamisel ja teadlikkuse 2025. aastal 13%, võrreldes 19%ga 2022. tõstmisel. Samas tuleb arvestada, et küsit- aastal. lusele vastasid koondislased, koondise kan- didaadid ja meistriliiga tasemel sportlased Panustamine ja sõltuvusriskid – osadel spordialadel ka esiliiga mängijad – ning vastaval tasemel kohtunikud ja tree- Ligi kolmandik Eesti pallimängualadel te- nerid. Just nemad moodustavad sihtrühma, gutsejatest on vähemalt üksikutel kordadel kes peaks olema antud teemadel koolitatud. teinud rahalisi panuseid sporditulemustele See tähendab, et tuleb leida veel paremaid kas ametlikes ennustuskanalites või sõpra- viise, kuidas infot sihtrühmani viia. de ringis. Regulaarselt panustab ametlikes kanalites 3% vastanutest. Oma mängudele Spordialane tasustamine ja panustamist tunnistas nii 2022. kui ka 2025. majanduslik toimetulek aastal vaid 1% vastanutest. Uuringu raames vaadeldi ka pallimängu- Teadlikkus kolleegidest, kes panustavad aladel tegutsejate tasustamist ning nende või on panustanud oma mängudele Eestis, majanduslikku toimetulekut, sest nii rahvus- püsis mõlema küsitluse järgi 16% tasemel. vaheline kirjandus kui ka uuringud viitavad, Välismaal toimunud selliste juhtumite tead- et näiteks palkade hilinemine8 ning isiklik likkus on kasvanud – 2025. aastal 8%, mis või finantsiline kasu saamine9 soodustavad on kaks korda enam kui 2022. aastal. Oluline kokkuleppemängule minemist. on siinkohal rõhutada, et vastavalt hasart- 8 Overdue athletes’ salaries in professional football and match-fixing (Vandercruysse jt, 2024), leitav siit: https://backoffice.biblio.ugent.be/download/01HSV6Y4G14FFT0JRVBFWWHB8F/01HW5Q85MW0ZGJ3P3B1MK2FM16 9 Match-fixing: socio-economic and psychological factors (Muraška, Šimkus), leitav siit: https://www.researchgate.net/ publication/397493967 48 mänguseaduse § 34 lõikele 6 ja §-le 100 on jadusele jätkata süsteemset ennetustööd. tegemist karistatava väärteoga. Eriti oluline on teadlikkuse tõstmine, selgete seisukohtade kujundamine ning koolituste Lisaks teab ligikaudu 36% vastanutest mõn- kättesaadavuse edasine suurendamine, et da sportlast või sporditöötajat, kellel on mõni hoida Eesti sport ausa ja usaldusväärsena. sõltuvuslik harjumus (nt spordis panustami- ne või muu hasartmängurlus, alkoholi liigtar- Järgnevatel aastatel tuleks täiendavalt tähe- vitamine, narkootikumide tarvitamine). Ha- lepanu pöörata koolitustele – nii osalejate sartmängurlus võib rahvusvahelise uurimise arvule kui ka sisule. Kokkuleppemängude järgi olla üks kokkuleppemängude riskitegu- vastane koolitus peaks jõudma ennekõike reid10 nagu ka teised sõltuvused, mis võivad nendeni, kelle puhul on risk suurim. Nii Eesti viia rahalisse kitsikusse. Ise tunnistas sõltu- kui ka rahvusvaheline praktika näitab, et eel- vuslikku käitumist 6% vastanutest, mis on kõige on tegemist probleemiga pallimängu- püsinud muutumatuna võrreldes varasema aladel. Samuti tuleks läbi arutada, kas seni- uuringuga. ne koolitus on piisav ka kokkuleppemänge soosivate hoiakute muutmiseks või on vaja Kokkuvõte rakendada täiendavaid meetmeid, et spordi- valdkonnas valitseks nulltolerants kokkulep- pemängude suhtes. Uuringule vastajateks olid igalt pallimängu alalt naiste ja meeste koondiste liikmed ja koondiste kandidaadid, meistriliiga ning esi- 1. juulist 2026 rakenduvad Eestis spordiee- liiga klubide mängijad ja treenerid ning vas- tika reeglid, mis aitavad spordisiseselt kok- taval tasemel vilistamisõigust omavad koh- kuleppemängude vastu võidelda. ESERi ra- tunikud. Kogu sihtrühma suurus oli ligikaudu kendamiseks otsustas Kultuuriministeerium 2400 inimest, mis jagunes erinevate spordi- tõsta 2026. aastast EADSE tegevustoetust alade vahel. Kokku oli vastajaid 823, küsit- 150 000 euro võrra 501 000 euroni. Samu- luse vastamismäär oli 33,8% ja 2022. aasta ti tuleb tähelepanelikult jälgida Riigikohtu küsitlusele oli vastajaid 504 ning küsitlusele seisukohta Tallinna Ringkonnakohtu süüdi- vastamismäär 27%. Küsitlus toimus ano- mõistva otsuse osas11, mis puudutab jalg- nüümselt ning lähtuvalt vastaja keele eelis- palli kokkuleppemängudes osalenud ja neid tusest kas eesti- (82,1%), vene- (14,8%) või korraldanud isikuid. Vastavalt lõppotsusele ingliskeelsena (3%). tuleb läbi mõtestada, kas praegune menet- luspraktika on piisavalt tõhus ning millise signaali annab kokkuleppemängude korral- Uuringule vastas 623 sportlast, mis moodus- dajate ja osalejate süüdimõistmine arvuti- tas 75,7% kõigist vastanutest, 109 kohtunik- kelmuse paragrahvi alusel. ku (13,2% vastanutest) ja 91 treenerit (11,1% vastanutest). Kõige rohkem vastajaid olid seotud võrkpalli (23%), jalgpalli (19%), korv- Kuna kokkuleppemängud on rahvusvaheline palli (17,9%), jäähoki (15,9%) ja käsipalliga probleem, kavatseb riik 2026. aastal liituda (15,7%). Uuring kinnitab, et kokkuleppemän- ka Euroopa Nõukogu spordivõistlustega ma- gud ei ole Eestis laialdane probleem ning nipuleerimise vastase konventsiooniga, et olukord on võrreldes 2022. aastaga püsinud tugevdada rahvusvahelist koostööd selles stabiilsena. Samas viitavad teatud hoiakud, valdkonnas. panustamiskäitumine ja sõltuvusriskid va- 10 Match-fixing: The current discussion in Europe and the case of the Netherlands (Spapens, Olfers, 2015), leitav siit: https://research.tilburguniversity.edu/en/publications/match-fixing-the-current-discussion-in-europe-and-the-case-of-the/ 11 https://www.kohus.ee/ajakirjanikule/uudised/tallinna-ringkonnakohus-muutis-jalgpalli-kokkuleppemangude-otsust 49  PROJEKTID TEGEVUS JA 5. RAHVUSVAHELINE 50 Foto: SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus  5.1. KULTUURIMINISTER VALITI WADA ASUTAVASSE KOGUSSE 2025. aastal valiti kultuuriminister Heidy sat, turvalist ja eetilist sporti. Euroopa Liidu Purga Euroopa Liidu esindajana Rahvusva- esindajana osaleb minister Euroopa seisu- helise Dopinguagentuuri (WADA) asutavas- kohtade kujundamises ja esindamises ning se kogusse. Tegemist on WADA kõrgeima loob täiendavaid võimalusi Eesti kogemuse otsustuskoguga, kuhu kuuluvad valitsuste ja praktikate jagamiseks antidopingu vald- ja olümpialiikumise esindajad ning millel konnas. on keskne roll organisatsiooni strateegili- ses juhtimises ja suunamises. Asutav kogu Eesti roll rahvusvahelises dopinguvastases kinnitab agentuuri pikaajalise strateegia, tegevuses on viimastel aastatel kasvanud prioriteedid, tegevuskavad ning peamised — lisaks aktiivsele panusele UNESCO do- reeglid ja poliitikad, sealhulgas maailma an- pinguvastases koostöös osaletakse nüüd tidopingu koodeksi, samuti eelarve ja rahas- ka WADA juhtimistasandil. See toetab Sport tamisskeemi ning täitevkomitee, presidendi 2030 prioriteetvaldkonda - Eesti on rahvus- ja asepresidendi tegevuse. vahelisel tasemel väärikalt esindatud. WADA asutav kogu koosneb 42 liikmest: 18 WADA asutava kogu kohtumisel 5. detsemb- valitsuse esindajat, 18 spordiliikumise esin- ril 2025 Busanis võeti vastu uus maailma dajat, 2 sportlaskomisjoni esindajat, 2 riikli- antidopingu koodeks, mis jõustub 2027. ke dopinguvastaste organisatsioonide esin- aastal. Samuti kinnitati järgmise aasta eel- dajat ning WADA president ja asepresident. arve ning 2026–2028 eelarveraamistik. Uue koodeksi rakendumine toob kaasa muuda- Eesti osalemine WADA kõrgeimal otsustus- tused ka Eesti antidopingu regulatsioonides tasandil tugevdab riigi panust rahvusvahe- ja menetlusstruktuuris, vajalikud õiguslikud lisse dopinguvastasesse koostöösse ning ja institutsionaalsed muudatused viiakse toetab Sport 2030 eesmärki edendada au- ellu 2026. aasta jooksul. Foto: Kultuuriministeerium 51 5.2. ERASMUS+ PROJEKT ACTION+ Viimase kahe aasta jooksul läbi viidud Eras- juhatuse ametiaegade piiramine ning aktiiv- mus+ projekt Action+ tõi Eesti spordivald- ne aruandlus. Need järeldused moodustasid konnas esile mitu olulist juhtimisvaldkonna ühisosa nii 2024. aastal läbi viidud intervjuu- kitsaskohta. dest kui ka 2025. aasta töötubade ja lõpuse- minari aruteludest. Projektis osalesid lisaks Kultuuriministee- riumile Poola Spordijuhtimise Instituut, Bul- Samas kerkis esile ka mitu tugevust, mis gaaria Noorte- ja Spordiministeerium, Malta loovad hea aluse edasi liikumiseks: Eesti or- Spordi Aususe Amet, Luksemburgi LU:NEX ganisatsioonide demokraatlik otsustusprot- ülikool, Belgiast UCLouvain’i ülikool, Lee- sess, avatud suhtlus ning tugevad üldkogud. du Riiklik Spordiagentuur, Kreeka Kultuuri- ja Spordiministeerium, Portugali Spordi ja Kuidas selliste tulemusteni jõuti? Noorsoo Instituut ja Küprose Spordiorgani- satsioon. Euroopa Liit toetas projekti Eras- mus+ programmist 400 000 euroga, millest Action+ oli rahvusvaheline, kümmet riiki hõl- Eestile eraldati 30 000 eurot. mav projekt, mis keskendus spordijuhtimise läbipaistvuse, vastutuse ja kvaliteedi paran- damisele. Projekti esimeses etapis viidi igas Projekti käigus läbi viidud intervjuud, töötoad riigis läbi viis põhjalikku intervjuud eriilme- ning lõpuseminari enesehindamised näita- liste spordiorganisatsioonidega. Intervjuude sid selgelt, et Eesti spordiorganisatsiooni- eesmärk oli hinnata, kuivõrd need organi- des on kõige nõrgemini rakendatud huvide satsioonid vastavad Action projekti käigus konfliktide ennetamine, juhatuse otsuste ja määratletud 20-le hea juhtimistava elemen- taustainfo avalikustamine, keskkonnahoid, dile viies teemavaldkonnas. Foto: Kultuuriministeerium 52 Analüüs andis väärtusliku ülevaate spor- seisu­kohtade aktsepteerimine ja demo- diorganisatsioonide levinud praktikast ning kraatlik otsustusprotsess. Arengukohtadena tuvastas peamised takistused, millega töö- ilmnesid sportlaste heaolu- ja ausa mängu tajad ja juhid iga päev oma töös kokku puu- meetmed ning keskkonnahoid. Mentorluse tuvad. Uuring keskendus ka sellele, millist käigus valmis keskkonnasäästliku tegutse- välist tuge riiklikud spordiorganisatsioonid mise põhimõtete kogum, mille rakendamine vajavad juhtimisreformide tõhusaks ellu- on alanud ja viiakse lõpule 2026. aasta algu- viimiseks. Intervjuude põhjal püüti vastata seks. küsimusele, miks reformid õnnestuvad või ebaõnnestuvad, ja millised strateegiad toe- Eesti Võimlemisliit, Eesti üks suuremaid tavad muutuste elluviimist kõige paremini alaliite, paistis silma tugeva üldkogu tööga. erinevates riikides ja kontekstides. Intervjuu- Mentorlus aitas sõnastada selgemad rollid de käigus kogutud sisend aitas ette valmis- juhatuses, suurendada komiteede kaasatust tada igas riigis ka hea juhtimistava vahenda- ning arutada juhatuse liikmete taustainfo jad, kelleks Eestis valiti välja Jüri Järv ja Piret avalikustamist. Lisaks alustatakse sport- Lauk-Oiov. Hea juhtimistava vahendajate ko- laste küberkiusamise ennetamise tegevus- hustus oli läbi viia ka töötoad. tega ning planeeritakse ühendavaid üritusi üld­ kogude kõrvale. Keskne arengukoht oli Intervjuudest praktiliste lahendusteni: samuti keskkonnahoid, millele soovitakse ühine arusaam heast juhtimistavast senisest enam tähelepanu pöörata. 2025. aasta juunis toimunud kolmes töötoas Lõppseminari peamised järeldused: (üle 30 inimese, 27 organisatsiooni) selgus, sarnased mured, ühised võimalused et kuigi juhtimistava tundub esmapilgul teo- reetiline, peetakse seda tegelikult igapäe- 16. septembril toimunud Action+ Eesti lõpu- vatööd selgemaks muutvaks praktiliseks seminar tõi kokku ligi 60 osalejat enam kui tööriistaks. Töötoad kinnitasid intervjuudes 30 organisatsioonist. Aruteludes võrreldi Eu- välja toodud järeldusi: läbipaistvus, huvide roopa ja Eesti hea juhtimistava põhimõtteid konfliktid ja rollide jaotus on kõige vajaliku- ning hinnati oma organisatsioonide hetke- mad arendusvaldkonnad. seisu. Anonüümne enesehindamine näitas, et kõige vähem on Eesti organisatsioonides Tõdeti ka, et sageli alahinnatud üldkogu võib rakendatud: tegelikult olla tugev tööriist organisatsioo- • huvide konflikti ennetamist, ni huvide eest seismisel. Ainsaks laiemaks • juhatuse liikmete info ja otsuste avali- arutelukohaks osutus keskkonnasäästlik- kustamist, kus, mille käsitlemine on spordis alles are- • keskkonnahoidu, nemas. • juhatuse ametiaegade piiramist, • aastaaruannete avaldamist (kuigi need Mentorlus aitas tulemusi rakendada on äriregistris kättesaadavad). Pärast töötubasid toimus mentorlusprog- Paneeldiskussioonis rõhutasid käsipalli- ja ramm, milles osalesid vabatahtlikult Eesti võimlemisliidu esindajad, et mentorlusprog- Käsipalliliit ja Eesti Võimlemisliit. ramm andis praktilisi ja kasulikke suuniseid. Osalejate peamine järeldus oli, et hea juhti- mistava ei ole tüütu lisakohustus, vaid spor- Eesti Käsipalliliit, väike, ent tugeva tegev­ diorganisatsiooni igapäevase hügieeni osa, juhiga organisatsioon, vastas valdavalt hea mis tagab usalduse ja tõhusa toimimise. juhtimistava põhimõtetele. Suurimateks tugevusteks toodi välja avatud suhtlus, eri 53 EUROOPA SPORDI HEA JUHTIMISTAVA KOONDAV KOODEKS TÕHUS ÜLDKOGU Alaliidu liikmed kogunevad üldkogul vähemalt kord aastas. Alaliidu üldkogu teostab järelvalvet juhatuse töö osas. Alaliit avaldab üldkogu päevakorra ja protokolli VASTUTUSTUNDLIK ALALIIT oma veebilehel. SEADUSLIK JUHATUS Alaliit harib antidopingu ja kokkuleppemängude Alaliit kehtestab juhatuse liikmetele selge huvide vastastel teemadel. konflikti vältimise korra. Alaliit edendab õiglast kohtlemist ja kaasamist kõigi Alaliit tagab oma juhatuse laiapõhjalise ja oma sidusrühmade hulgas. mitmekesise koosseisu. Alaliit rakendab poliitikat igasuguse ahistamise Alaliidu juhatuse liikmed nimetatakse ja väärkohtlemise vältimiseks. demokraatlikult ametisse selgete ja läbipaistvate protseduuride, sealhulgas ametiaja piirangu alusel. Alaliit rakendab oma sportlaste arengu ja heaolu poliitikat. Alaliit avaldab juhatuse liikmete taustainfo oma veebilehel. Alaliit tagab oma keskkonnasäästlikkuse. VASTUTAV ALALIIT AKTIIVNE JUHATUS Alaliidul on selge struktuur, mis määratleb selle Alaliidu juhatuse liikmed peavad regulaarselt juhatuse liikmete ja palgaliste töötajate rolli. koosolekuid. Alaliidu juhatus teostab järelevalvet palgaliste Alaliit avaldab oma uuendatud põhikirja, poliitikad, töötajate üle. strateegiad ja sisemised eeskirjad oma veebisaidil. Juhatuse liikmed konsulteerivad regulaarselt peamiste Alaliit rakendab välist finantskontrollisüsteemi. sidusrühmade esindajatest koosnevate komiteedega. Alaliit avaldab aastaaruanded, sealhulgas Alaliit avaldab juhatuse otsused oma veebilehel. majandusaasta aruanded, oma veebisaidil. Ees ootab Eesti oma juhtimistava Projekti mõju ja järjepidevus ajakohastamine Rahvusvaheline kirjandus toob välja, et hea Kultuuriministeerium tegi seminari lõpp- juhtimistava elemendid, nagu läbipaistvus, sõnas ettepaneku, et Euroopa juhtimista- vastutus ja ausus, on organisatsiooniliste va koondav koodeks võiks saada aluseks struktuuride ja spordi eetiliste väärtuste üht- Eesti oma juhiste uuendamisel. Lisaks tu- lustamise alus. Ilma nende põhimõteteta on letati meelde, et alates 1. juulist 2026, kui organisatsioonidel raskusi eetilise käitumi- rakenduvad Eesti Spordieetika reeglid, või- se ja ausa mängu toetamisega. vad spordiorganisatsioonid vastutada hea juhtimistava rikkumiste eest, mis võib kaasa Action+ tuli Eesti spordile õigel ajal. Kui pro- tuua isegi riikliku toetuse äravõtmise. See- jektiga liitusime, alustati samal ajal ka Eesti tõttu on juhtimistava ja spordieetika tihe Spordieetika reeglite koostamist. Action+ seos eriti oluline. andis aktiivses faasis (kui alaliidud osale- sid hea juhtimistava töötubades) võimaluse pöörata tähelepanu ka alaliitude ülesannete- le spordieetika reeglite rakendamisel. 54  5.3. ERASMUS+ PROJEKT “SHAPING EU SPORT”: 15 AASTAT EUROOPA LIIDU SPORDIPOLIITIKAT ÜHES VAATES 2024. aastal möödus 15 aastat Lissaboni le- Aastatel 2010–2025 on ELi eesistujariigid ja pingu jõustumisest, millega Euroopa Liit sai Euroopa Komisjon kujundanud ühtseid spor- spordivaldkonnas ametliku pädevuse. Toe- dipoliitika seisukohti väga erinevatel teema- tav pädevus võimaldab Euroopa Liidul (EL) del, alates spordi väärtustest ja osalemisest liikmesriikide tegevust spordivaldkonnas kuni innovatsiooni ja kestlikkuseni. Selle tu- toetada, koordineerida ja täiendada, arvesta- lemusel on loodud sidus poliitikaraamistik, des spordi eripära, selle vabatahtlikku mõõ- mis mõjutab miljoneid eurooplasi. det ning sotsiaalset ja hariduslikku rolli. EL ei ühtlusta riikide spordiseadusi, vaid soo- ELi spordipoliitika pärand on aga killustu- dustab koostööd ja parimate tavade vahe- nud ja seetõttu keeruline leida ja hoomata tamist. Sporditeemasid arutatakse EL Nõu- – vastuvõetud dokumendid ja prioriteetse- kogu spordi töörühmas, mille koosolekutel te teemade arengut kajastavad materjalid osalevad kõikide liikmesriikide esindajad paiknevad erinevate ELi institutsioonide (EL ning mis valmistab ka ette kaks kord aastas Nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa Par- toimuvaid spordiministrite kohtumisi. lament) allikates. Sellest vajadusest kasvas välja idee koostada terviklik ülevaade ELi Projekti idee spordipoliitika arengust ning koondada olu- lisemad poliitikadokumendid ja materjalid “SHAPING EU SPORT” algatus sündis kolme ühtsele, kasutajasõbralikule veebilehele. riigi - Slovakkia, Küprose ja Eesti - EL Nõuko- gu spordi töörühma endiste juhtide nägemu- Projekti kirjeldus ja partnerite sest koondada, mõtestada ja jäädvustada tööjaotus ELi spordipoliitika areng alates 2009. aas- tast, mil sport integreeriti ametlikult ELi te- “SHAPING EU SPORT” on kolme riigi, Slovak- gevuskavasse Lissaboni lepingu artikli 165 kia (Run and Smile), Küprose (Cyprus Sports kaudu. Organisation) ja Eesti (Spordikoolituse ja -Teabe SA) ühisprojekt, mida rahastati ELi Erasmus+ spordiprogrammi raames 60 000 euroga. Projektipartnerid otsustasid toetuse jagada omavahel võrdselt. Foto: Kultuuriministeerium Väikesemõõtmeline koostööprojekt kestis kaks aastat, 1. jaanuarist 2024 kuni 31. det- sembrini 2025. Projekti tegevused hõlma- sid viit kohtumist - kaks Brüsselis ning üks Eestis,­Küprosel ja Slovakkias, lisaks mit- ­ meid veebikoosolekuid. Projekti kaks pea- mist tulemust on interaktiivne veebileht ja trükis „SHAPING EU SPORT“. Slovakkia juhtivpartner koordineeris projekti­ taotluse koostamist, aruandlust ja tegevusi ning vastutas intervjuude läbiviimise, kom- munikatsiooni, visuaalse indentiteedi ja trü- 55 kise koostamise eest. Eesti partnerina osa- kokkuvõtteid. Neli kombineeritavat ot- lenud Eesti spordiregistri meeskond töötas singufiltrit võimaldavad materjale leida välja veebilehe kontseptsiooni, sh millised institutsiooni (EL Nõukogu ja Euroopa dokumendid ja mis vormis sinna koondada, Komisjon), aasta, dokumendiliigi ja enam ning arendas veebilehe sisulise ja tehnilise kui 30 teema alusel. lahenduse, tuginedes Eesti 2017. aasta ees- 4. Commission – ülevaade Euroopa Ko- istumise kogemusele ning olemasolevale misjoni kümnest olulisemast spordivald- kompetentsile spordi andmekogude ja digi­ konna algatusest ning spordi eest vas- lahenduste valdkonnas. Küprose partneri tutavate volinike ja spordiüksuse juhtide tugevuseks oli aastate jooksul kogutud ELi kronoloogia. spordipoliitika dokumentide ulatuslik arhiiv. 5. Testimonials - rubriik, kus endised EL Küprose rolliks oli koostada kokkuvõte ELi Nõukogu spordi töörühma esimehed ja- spordipoliitika arengust ja Euroopa Komis- gavad oma kogemusi ning selgitavad, joni algatustest ning korraldada projekti kuidas eesistujariikide prioriteedid polii- tulemuste tutvustamine Brüsselis ELi liik- tikakujundamises ellu viidi. mesriikide esindajatele ja partneritele ning ELi spordidirektoritele Küprose eesistumise Projekti mõju ja järgmised sammud ajal. Projekti tulemusena valmisid 171-lehekül- Projekti käigus valminud veebileht jeline esinduslik trükis ja veebileht www. shapingeusport.eu, kuhu on koondatud Veebileht www.shapingeusport.eu on pro- kronoloogiline ülevaade ELi spordipoliitika jekti keskne väljund ja praktiline tööriist polii- kujunemisest, kokkuvõtted EL Nõukogu liik- tikakujundajatele, ekspertidele, spordiorga- meriikide eesistumistest, spordivaldkonna nisatsioonidele ning laiemale avalikkusele. poliitikadokumendid alates 2010. aastast Ingliskeelne veebileht on üles ehitatud viie (sh kõik EL Nõukogus vastuvõetud järeldu- põhiploki alusel: sed, resolutsioonid ja soovitused) ja peami- sed Euroopa Komisjoni materjalid ning EL 1. 15 years of EU sport – kronoloogiline Nõukogu spordi töörühmade juhtide vaated ülevaade ELi spordipoliitika olulisema- spordipoliitika kujundamisele. test poliitilistest ja õiguslikest verstapos- tidest alates 1975. aastast kuni Lissabo- SHAPING EU SPORT trükis ja veebileht pälvi- ni lepinguni ja tänapäevaste algatusteni. sid positiivset vastukaja nii 2025. aasta det- 2. Presidencies – EL Nõukogu eesistu- sembris Brüsselis toimunud esitlusel kui ka miste kronoloogia spordivaldkonnas, EL 2026. aasta veebruaris Küprosel aset leid- Nõukogu järledused ja resolutsioonid nud ELi spordidirektorite kohtumisel. eesistujariikide kaupa, samuti arutelude ja kõrgetasemeliste dialoogide teemad Spordikoolituse ja -Teabe SA kogemused ja ning taustamaterjalid. Järelduste ja re- Eesti spordiregistri kandev roll projektis aita- solutsioonide täistekstid on kättesaada- sid kinnistada Eesti kuvandit usaldusväärse vad inglise keeles koos tehisaru loodud ja innovaatilise partnerina ELi spordivald- lühiülevaadetega ning otselinkidega konnas, tuginedes nii eesistumise kogemu- Eur-Lexi keskkonda, kus dokumendid on sele kui ka digilahenduste arendamise kom- avaldatud kõigis ELi ametlikes keeltes. petentsile. 3. Policies & Studies – ELi spordivaldkon- na dokumentide kogu, mis hõlmab 12 eri tüüpi dokumente, sealhulgas EL Nõu- kogu järeldusi ja resolutsioone, Euroopa Komisjoni teatisi ning ekspertgruppide 56  5.4. EESTI SPORDIREGISTRI RAHVUSVAHELINE TUTVUSTAMINE 2025. aasta maikuus kogunesid Tallinnas ke spordiinfosüsteemide arendamist ja and- 20 Euroopa riigi spordi- ja andmevaldkonna mepõhise spordipoliitika kujundamist. Toi- eksperdid, et rääkida riiklikest spordiinfosüs- munud seminaril jagati teadmisi ja vahetati teemidest ning andmepõhisest spordipolii- kogemusi sellest, kuidas spordiga seotud tika kujundamisest. Üritust toetas Euroopa andmeid kogutakse, hallatakse ja kasutatak- Komisjon Erasmus+ programmist 25 000 se poliitikakujundamises. euroga. Euroopa Komisjoni esindaja Stefano Pintus Alates 2011. aastast on Eestis kasutusel tutvustas Euroopa Liidu hiljutisi ja kavanda- spordiregister, mis toetab nii spordiorgani- tavaid samme spordistatistika ühtlustami- satsioonide kui ka treenerite treenerite tööd, seks ning rõhutas spordisektori majandus- olles aluseks näiteks treenerikutse taotle- likku ja sotsiaalset kaalu. Valmimas on neli misel ja spordialaliitude tegevustoetuste aruannet, mis käsitlevad metoodikate üht- jagamisel. Infosüsteem võimaldab pidada lustamist, spordis osalemise mõõtmist ning arvestust spordiorganisatsioonide, -koolide, spordi sotsiaalset ja majanduslikku väär- treenerite, -objektide, Eesti meistrivõistlustel tust. Pintuse sõnul töötab spordisektoris üle ja rahvusvaheliste tiitlivõistlustel saavutatud üheksa miljoni inimese ning selle otsene ja tulemuste, sportlasestipendiumide, sport- kaudne majanduslik panus ulatub üle 500 lasega sõlmitud lepingute ja sportlasetoe- miljardi euro aastas. See kinnitab spordi olu- tuste üle ning on asendamatu tööriist Eesti list mõju mitte ainult tervise, vaid ka majan- spordipoliitika kujundamisel. Euroopa Liidu duse ja tööhõive seisukohalt. kontekstis on meie spordiregister­unikaal- ne­– tegemist on ühe Euroopa süsteemse- Spordikoolituse ja -Teabe SA ning Kultuuri- ma riikliku spordiinfosüsteemiga. ministeeriumi esindajad selgitasid registri ülesehitust, andmestikku ja kasutusvõima- 19.–21. mail kogunesid Tallinnas Kultuuri- lusi. On rõõm tõdeda, et Eesti kogemused ja ministeeriumi ning Spordikoolituse ja -Teabe lahendused pakkusid teistele riikidele roh- Sihtasutuse kutsel 20 Euroopa riigi spordi- ja kelt huvi ja inspiratsiooni. andmevaldkonna eksperdid, et arutada riikli- Foto: Kultuuriministeerium 57 Lisaks Eestile tutvustasid oma infosüstee- Seminaril tõstatusid olulised ühishuvid ja me ja arendustegevusi Portugal, Horvaatia, väljakutsed: isikupõhiste andmete kogu- Sloveenia, Soome, Belgia (Flandria), Ungari, mine ja töötlemine spordi- ja liikumisharju- Läti, Leedu, Austria, Bulgaaria, Holland, His- muste analüüsimiseks, andmete kvaliteedi paania ja Saksamaa. tagamine ning õiguslike aluste täpsustami- ne. Need teemad tekitasid elavat arutelu ja Esitluste põhjal joonistusid välja mitmed huvi edasiseks koostööks. Usaldusväärsed ühised jooned ja arengusuunad. Ligi pooled andmed võimaldavad täpsemat sekkumist, osalenud riikidest on juba loonud või loomas sihitud toetuste jagamist ning valdkondlike digitaalseid spordiandmebaase ning liiguvad arengute kaardistamist. reaktiivsest andmekogumisest üha enam proaktiivsete analüüside suunas. Samas tõ- Tallinnas toimunud seminar kinnitas, et Eu- deti, et andmete kogumist ja töötlemist ning roopa Liidu spordivaldkond liigub kindlalt infosüsteemide arendamist takistavad mit- digitaalse andmejuhtimise suunas. Rahvus- mel pool õiguslikud piirangud, selge kont- vaheline koostöö tugevdab valdkonna jätku- septsiooni puudumine ja piiratud ressursid. suutlikku arengut, võimekust ja ühiskondlik- ku mõju kogu Euroopas. 5.5. ERASMUS+ PROJEKT LOODUSRADADE ARENDAMISEKS SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse osaleb aastatel 2026-2028 Erasmus+ Sport roll projektis on koordineerida Eesti piloot- vahenditest rahastatavas rahvusvahelises tegevusi, mis keskenduvad eelkõige tervi- koostööprojektis ROUTES (Responsible se- ja loodusradade kestlikule kasutusele. Overall Use of Trails). Koostöös kohalike partnerite ja radade hal- dajatega testitakse, kuidas suunata inimes- ROUTES-projekti eesmärk on edendada loo- te liikumist viisil, mis toetab nii tervist kui ka dusradade ohutut, kestlikku ja eri liikumisvii- looduskaitset. se arvestavat kasutust üle Euroopa. Projekt keskendub matkamis-, maastikuratta- ja rat- Üleeuroopalisse ROUTES-projekti kuuluvad sutamisradadele ning loob ühtse raamisti- spordi-, looduskaitse- ja teadusorganisat- ku, mis aitab vähendada kasutajatevahelisi sioonid mitmest riigist. Projekti tulemused konflikte, kaitsta tundlikke looduskeskkondi on mõeldud kasutamiseks nii radade halda- ning parandada radade kasutajamugavust ja jatele, kohalikele omavalitsustele kui ka loo- ligipääsetavust. duses liikujatele üle Euroopa. Projekti käigus töötatakse välja ühised põhi- ROUTES projekt valiti välja Erasmus+ Sport mõtted ja juhised radade haldamiseks ning 2025 taotlusvoorus. Projekti rahastatakse katsetatakse neid reaalsetes looduskesk- Euroopa Liidu Erasmus+ Sport programmist kondades eri Euroopa piirkondades. Piloot- ning selle eelarve on 400 000 eurot. Projekti tegevused toimuvad Eestis, Rootsis, Itaalias, tegevused algavad 2026. aasta alguses ning Prantsusmaal ja Hollandis, hõlmates muu projekt kestab kokku 36 kuud. hulgas märgalasid ja rabasid, rannikualasid, metsasid, mägiseid piirkondi ning suure ka- sutuskoormusega linnalähedasi loodusala- sid. 58 5.6. ERASMUS+ PROJEKT LIIKUMISHARRASTUSE EDENDAMISEKS SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus di, millega rada läbides saab punkte koguda. osaleb aastatel 2026-2027 Erasmus+ prog- Süsteem koostab kiipkaardil olevate andme- rammi vahenditest rahastatavas rahvusva- te põhjal liikumisteekonna, arvutab distantsi helises koostööprojektis Wise Move. ja lisab mängus punkte, mis võiks osalejaid rohkem liikuma innustada. Wise Move pilootprojekti eesmärk on suu- rendada kehalist aktiivsust just nende ini- Pilootprojekti eesmärk on kaasata vähemalt meste seas, kelle võimalused senini on 30 000 osalejat kolmest riigist. Vähendada olnud piiratumad. Projekti käigus julgusta- osalejate liikumispassiivsust 10 protsendi takse täiskasvanuid ja lapsi tegema oma võrra ja suurendada 15 protsendi võrra nen- igapäevaelus samme tervislikumate liiku- de osalejate arvu, kes täidavad Maailma Ter- misharjumuste suunas. Läbi mängulise lä- viseorganisatsiooni liikumissoovitusi. henemise muudetakse liikumine projektis osalejate jaoks lõbusamaks. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu Eras- mus+ Sport 2025 vahenditest ja selle eelar- Üleeuroopalisse Wise Move projekti kuulub ve on 400 000 eurot. Töögrupp alustab täp- seitse organisatsiooni. Tõid koordineerib semate tegevustega 2026. aasta alguses Belgia spordiagentuur Sport Vlaanderen ning projekt kestab kokku 26 kuud. ning partneritena osalevad Belgia tervisee- dendamise instituut (VIGeZ), Hollandi tervi- Erasmus+ Sport 2025 taotlusvoorus esitati seuuringute asutus ZorgOnderzoek Neder- kokku 1039 taotlust, välja valiti 124 projekti. land Zon, Hollandi InnoSportLab Sport en Beweeg, Prantsusmaa spordiekspertiisi kes- kus CREPS Rhône-Alpes, Iiri ettevõte Intel- lithrive Limited ja Eestist Liikumisharrastuse kompetentsikeskus. Eestis ja partnerriikides piloteeritakse Ühendkuningriigis arendatud „Beat the Street“ tänavamängu süsteemi. Linnaruumi paigaldatakse ajutised digitaalsed punktid, mida saab valideerida mobiilirakenduse või kaardi abil. Punktide vahel liikudes koguvad Foto: SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus osalejad punkte. Mänguline ja kaasav lähe- nemine muudab liikumise osalejate jaoks atraktiivsemaks ning suurendab osalust eel- kõige vähem aktiivsete inimeste seas. Foo- kuses on koolid ja kogukonnad, kelle kaudu jõutakse laiema sihtrühmani. Projekti käigus viiakse mängulised liikumis- teekonnad inimeste elukeskkonda. Katse- tamise piirkondades luuakse koos kohalike omavalitsuste ning kogukondadega liikumi- se- ja tervisepunktid. Osalejad registreerivad end üksi või meeskonnana, saavad kiipkaar- 59  6. VAADE TULEVIKKU 60 Foto: SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus EES SEISAB STRATEEGIA VIIMANE KOLMANDIK Riik ja spordiorganisatsioonid on spordivald- 2 miljonit eurot lisaraha ning Team Estonia konna strateegiadokumendist „Eesti spordi­ eelarve on kokku ligikaudu 10 miljonit eurot poliitika alused aastani 2030“ lähtunud aastas. Lisavahendite kõrval on oluline käivi- spordi­ poliitika kujundamisel ja elluviimisel tada lähitulevikus tippspordi teadus- ja aren- alates 2015. aastast. Teemad, millele tuleb duskeskus, luues senisest oluliselt parema lähiaastatel tähelepanu pöörata, ei ole võr- sünergia tippspordi toetuste ning ülikoolide reldes viimaste aastatega oluliselt muutu- ja spordimeditsiini kaasamiseks, andes või- nud. Küll aga tuleb üha pingelisemaks muu- maluse teha otsuseid objektiivseid andmeid tuvas eelarve olukorras aina enam rõhku kasutades. See on tänapäeva tippspordis panna seniste toetusmeetmete tõhususele. ainuõige lahendus, aga Eesti on selles osas teistest riikidest oluliselt veel maas. Liikumisharrastuse edendamisel on endi- selt oluline valdkondadeülene koostöö ning 2026. aastal tähistab 2011. aastal loodud edaspidi reaalsete tegevuste elluviimine. riiklik spordi andmekogu, Eesti spordiregis- Kultuuriministeeriumi senistele peamistele ter, 15. sünnipäeva. Spordiregistril on olnud partneritele Sotsiaalministeeriumile ja Ha- oluline roll läbi aastate spordipoliitika ku- ridus-­ja Teadusministeeriumile on alates jundamisel, spordiajaloo säilitamisel ja toe- 2025. aastast kaasatud ka Kaitseministee- tuse eraldamise otsuste tegemisel. Spordi­ rium ja Kliimaministeerium. Lähiaastate registril võiks tulevikus olla ka oluline roll eesmärk on tegevuste elluviimisel kaasata tipp­spordi ja tippsportlastega seotud and- kõik valdkonnad. Vähetähtis ei ole ka liiku- mete kogumisel ja haldamisel. misaktiivsuse tegevuskava elluviimise ka- jastamine esmakordselt Vabariigi Valitsuse Saavutusspordi üheks oluliseks osaks on koalitsioonilepingus aastateks 2025-2027. ka rahvusvaheliste võistluste korraldamine Eesmärk on endiselt elanikkonnast vähe- Eestis, mis võimaldab meie sportlastel ko- malt 2/3 regulaarselt liikuma panna, tehes dupubliku ees võistelda, aga elavdab oluli- ulatuslikult koostööd regionaalsel tasandil. selt ka majandust, tuues Eesti riiki välisraha Lisaks on inimeste liikuvus olulise teemana ning tutvustab Eestit meediakanalite kaudu kajastatud ka Euroopa Liidu uue rahastamis- miljonitele välismaalastele. 2026. aastaks perioodi aastateks 2028-2034 aruteludes. sai üks kolmest rahvusvaheliste sündmus- te meetmetest, majandusliku mõjuga seo- Tippsport on läinud aina konkurentsitiheda- tud meede, baastoetuseks juurde 2 miljo- maks ning väikese riigina ja piiratud vahendi- nit eurot. Kuna enamus meetme üritustest tega peame lähitulevikus tegema otsuseid, on spordiüritused, on alates 2026. aastast mis aitaksid Eestil konkurentsis püsida. See rahvusvaheliste spordiürituste toetuseks võib tähendada ka valitud spordialade, kus ligikaudu 8 miljonit eurot. See aga ei kata meil on soodsamad võimalused konkurent- endiselt kõigi kuni aastani 2029 Eestisse sis püsimiseks, eelistamist ja nende ula- planeeritud spordiürituste vajadusi. Eesti tuslikumat toetamist. Tippspordi toetamise usaldusväärset ja väga head korraldustaset süsteem Team Estonia sai 2026. aastaks näitavad lühiaastatel Eestis korraldatavad 61 suurüritused: 2026. ja 2027. aastal laske- sellest tulenevalt ka treenerite hulk, kes toe- suusatamise MK etapp, 2027. aastal laske- tusele kvalifitseeruvad. Seega on jäänud suusatamise MM ning 2029. aastal korvpalli täiendav rahastus ebapiisavaks. 2026. aas- EM finaalturniiri alagrupimängud. tal on plaanis teha antud meetme analüüs ning otsustada erinevate tegevusvariantide 2025. aasta lõpus võeti vastu otsus lange- vahel, kuidas on antud ressurssidega kõige tada kaughasartmängu maksu, suunates otstarbekam edasi liikuda, et spordisüstee- laekuv lisatulu peamiselt spordi- ja kultuu- mile võimalikult suur kasu oleks. rivaldkonda. Sellega seoses luuakse Eesti Kultuurkapitali juurde riiklikult tähtsate spor- 2026. aasta 1. juulil jõustuvad Eesti spordi­ diehitise fond, mille kaudu on eesmärk toe- eetika reeglid, mis kehtestavad ühtse lähe- tada suurte ja riigile oluliste spordiehitiste nemise kogu Eesti spordivaldkonnas ning rajamist ning renoveerimist. Üheks selliseks luuakse Eesti Spordikohus. Kultuuriminis- on multifunktsionaalne suurhall, kus korral- teerium suurendas 2026. aastast Eesti Anti- dada spordiüritusi vähemalt 10 000 pealt- dopingu ja Spordieetika SA toetust 150 000 vaataja ees. Kuigi spordiüritused on üks osa euro võrra, arendamaks välja õigus- ja plaanitavatest üritustest, on Eesti Olümpia- uurimis­võimekust. komitee projekti vedajaks. Lisaks suurüri- tuste korraldamisele on suurhallil ka oluline Järgmised riigikogu valimised toimuvad küll majanduslik väljund, tuues Eestisse veelgi 2027. aastal, aga juba 2026. aastal hakka- enam väliskülastajaid. vad erakonnad arutama programme. Sel- lest tulenevalt peab spordivaldkond olema 2026. aastaks eraldati 1 miljon eurot lisa- aktiivne, et erakondade programmidesse rahastusena ka treenerite tööjõukulu toe- jõuaksid ka spordi ja liikumise teemad. Siin tuseks, tõstes kogutoetuse 12,8 miljoni eu- on oluline, et koostööd teeksid kõik spordi- roni ning andes võimaluse tõsta noortega valdkonna organisatsioonid, eeskätt Eesti tegeleva treeneri minimaalse töötasu se- Olümpiakomitee, spordivaldkonna sihtasu- nise 1400 eurolt 1520 euroni. Ajas kasvab tused ja spordialaliidud. aga treeningutel osalevate noorte arv ning 62 MÄRKMED 63 64  Riigikantselei [email protected] 13.04.2026 nr 8-3/424-1 Strateegia „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimise ülevaate esitamine Riigikogu võttis 18. veebruaril 2015 vastu strateegiadokumendi „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ (edaspidi „Sport 2030“), millega määrati kindlaks Eesti spordipoliitika visioon, üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed arengusuunad. Strateegiadokumendi „Sport 2030“ punkti 9 kohaselt esitab Vabariigi Valitsus igal aastal Riigikogule ülevaate strateegia elluviimisest. Vabariigi Valitsuse seaduse § 62 järgi on sport Kultuuriministeeriumi valitsemisalas. Seepärast koostab aruande Kultuuriministeerium ja ülevaate Riigikogule teeb kultuuriminister. On kokku lepitud, et kultuuriminister annab „Sport 2030“ elluviimisest 2025. aastal ülevaate Riigikogule strateegia „Eesti 2035“ rakendamise kõne raames 13. mail 2026. „Sport 2030“ on valdkondadeülene dokument ning sellest lähtudes on ka „Sport 2030“ aruanne 2025. aasta kohta valminud koostöös teiste ministeeriumide ja paljude spordivaldkonna organisatsioonidega. Aruande põhiosas esitatakse ülevaade hetkeolukorrast, olulisematest arengutest ja tegevustest, mida riik ja spordiorganisatsioonid viisid ellu 2025. aastal. Aruandes kajastatud tegevused ja andmed on esitatud 31. detsembri 2025 seisuga. Tulenevalt eeltoodust esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ ülevaate 2025. aasta kohta. Palume nimetatud punkt lisada Vabariigi Valitsuse aprillikuu istungi päevakorda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Lisad: 1. Protokollilise otsuse eelnõu 1 lehel 2. „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ ülevaade 64 lehel Margus Klaan 628 2328 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  EELNÕU 06.04.2026 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Toompea aprill 2026 nr Päevakorrapunkt nr ... „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ 2025. aasta ülevaade 1. Kiita heaks kultuuriministri esitatud ülevaade Riigikogu 18. veebruari 2015 otsusega vastu võetud „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimisest 2025. aastal. 2. Kultuuriministril anda Riigikogule punktis 1 nimetatud ülevaade riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ oma vastutusvaldkonna ettekande raames. 3. Kultuuriministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud ülevaade ministeeriumi veebilehel. Kristen Michal Keit Kasemets Peaminister Riigisekretär