Rahandusministeerium
Riigikontroll 28.04.2017 nr 10-2/17-318
Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi § 11 lg 9² alusel esitame teile ülevaate
Riigikohtu 2016. aasta tegevustest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kerdi Raud
Riigikohtu direktor
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post
[email protected]
www.riigikohus.ee
TEGEVUSARUANNE 2016 AASTA KOHTA
Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus, mille pädevus ja ülesanded on sätestatud
põhiseaduses, kohtute seaduses ja kohtumenetluse seadustes. Põhiseaduse järgi on Riigikohus
kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu kui Eesti kõrgema
kohtu ülesanne on aidata kohtulahendite läbivaatamisega kaasa seaduste ühetaolisele
kohaldamisele ja ühtse kohtupraktika kujundamisele. Samuti on Riigikohtu rolliks kaasa
aidata õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamisele kogu kohtusüsteemis, seda
eelkõige kohtunike omavalitsuskogude tööd korraldades ja tagades.
2016. aastal esitati Riigikohtusse 3 428 (2015. aastal 3 395) menetlusloa andmise taotlust,
kokku oli menetluses koos eelmise aasta jäägiga 4 056 (2015. aastal 4 225) taotlust ning neist
vaadati läbi 3 497 (2015. aastal 3 613) taotlust. Läbi vaatamata jäänud taotlused jäid jääki.
Läbivaadatud taotlustest otsustati menetlusse võtmine 2 839 (2015. aastal 2 877) taotluse
osas, millest võeti menetlusse 432 (2015. aastal 457) taotlust, s.o 15%. Ülejäänud avaldused
ja taotlused kas tagastati, taotlusest loobuti, jäeti käiguta või tehti muu lahend.
Põhiseaduslikkuse järelevalve asju vaadati läbi 10 (2015. aastal 39). Viimasel kümnel aastal
on pidevalt jätkunud esitatavate menetlustaotluste arvu tõus. Võrreldes eelneva aastaga esitati
33 menetlustaotlust rohkem. Menetlustaotluste läbivaatamiseks tehtav töö on intensiivne ning
2016. aastal suudeti vaatamata menetlustaotluste kasvule jääki vähendada.
Kohtu tegevust iseloomustavaks näitajaks on jõudlus, mis on aasta jooksul läbivaadatud
taotluste suhe samal perioodil sissetulnud taotluste arvu. Riigikohtu jõudlus menetlustaotluste
läbivaatamisel 2016. aastal oli 102% (3497:3428), 2015. aastal oli jõudlus 106,4%
(3613:3395).
Riigikohtu lahendid avaldatakse Riigikohtu veebilehel koos märksõnade ja annotatsioonidega,
veebilehel toimib lahendite tekstipõhine otsing ning koos märksõnastiku ning annotatsioonidega on
tagatud ülevaade Riigikohtu seisukohtadest ning nende lihtne leitavus. 2016. aastal jätkati Riigikohtu
aktuaalse praktika ülevaadete koostamist ja nende veebilehel kättesaadavaks tegemist.
Justiitsministeeriumi poolt arendatava ühtse kohtute infosüsteemi sai Riigikohus kasutada osalises
funktsionaalsuses, paralleelselt tuli sisestada andmeid Riigikohtu vanasse infosüsteemi selleks, et oleks
tagatud menetlustaotluste otsuste, istungite ja Riigikohtu lahendite kättesaadavus veebilehel ning
ülevaade kohtustatistikast. Ühtse kohtute infosüsteemi toimimises kõigi astmete kohtuametnike
tööriistana on jätkuvalt arenguruumi.
12. veebruaril 2016 toimus Eesti kohtunike aastakoosolek, mille keskseks teemaks oli „Eesti
kohtusüsteem täna ja homme“. Tegemist oli järjekorralt viieteistkümnenda korralise
täiskoguga. Kohtunike täiskogu on suurim kohtunike esindusorgan, kuhu kuuluvad kõik Eesti
kohtunikud. Täiskogu koguneb igal aastal veebruari teisel reedel. Täiskogul arutatakse
õigusemõistmise probleemide ning kohtute ja kohtunikutööga seotud küsimuste üle, valitakse
kohtunike omavalitsuskogude liikmed ning esindajad teiste õiguskutsete eksami-,
kutsesobivus- ja distsiplinaarkomisjonidesse.
Kohtunike koolituse eest vastutav kohtunike koolitusnõukogu kiitis heaks 2016. aasta
koolitusprogrammi täitmise aruande ning kinnitas 2017. aasta koolitusprogrammi. 2016. aastal
korraldati kokku 40 erinevat koolitust, mille kestus oli 81 koolituspäeva. Koolitustel osales
kokku 568 kohtunikku ja kohtuametnikku.
Kohtunikuks saamise korralduse muutus tõi kaasa muudatusi ka koolitustegevuses.
01.08.2016 jõustunud kohtute seaduse muudatuste kohaselt peavad kohtunike
koolitusprogrammis sisalduma iga-aastased kindla sisuga koolitused, et võimaldada alustaval
kohtunikul arendada oma ametioskusi. Alustava kohtuniku koolitusprogramm ehk
noorkohtuniku koolitusprogramm põhineb koolitusnõukogu ja kohtunike eksamikomisjoni
kinnitatud kohtunike ametioskuste loetelul. 01.08.2016 jõustunud kohtute seaduse
muudatustega muutus seni kehtinud kohtunikuametisse kandideerimise regulatsioon
paindlikumaks. Edaspidi ei pea kohtunikuks kandideerijad läbima ettevalmistusteenistust ning
neilt ei nõuta kohtunikuametisse asumisele eelnevat kohtuniku ametioskuste omandamist.
Kohtuniku ametioskuste õpetamine toimub lühikese perioodi jooksul pärast kohtunikuna
ametisse asumist, kusjuures esimese kuue kuu jooksul pärast ametisse asumist on kohtuniku
töökoormus väiksem. Koolitusprogrammis osalemine on ametisse asuvatele kohtunikele
kohustuslik. Kõrgelt kvalifitseeritud juristide kohtusüsteemiga liitumise hõlbustamiseks
tunnustatakse reguleeritud elukutsete (advokatuur, prokuratuur) eksameid. See tähendab, et
kohtunikueksami sooritamist ei nõuta vandeadvokaatidelt ja prokuröridelt (v.a
abiprokuröridelt), kes on teadmiste kontrolli läbinud juba prokuratuuri või advokatuuri
astudes. Kohtunikueksamikomisjon võib kohtunikueksamist vabastada ka teistelt
õiguserialadelt kandideerijaid (nt õiguskantsler).
2016. aastal ilmus järjekordne kohtute aastaraamat, mis annab ülevaate Eesti kohtusüsteemi
käekäigust 2015. aastal, ning mille keskmes on kriminaalmenetlus põhirõhuga
jälitustegevusel. Lisaks leiab aastaraamatust ülevaate menetlusstatistikast, mõningatest
Riigikohtu lahenditest 2015. aastal ning möödunud aasta kokkuvõtted. Kohtute aastaraamat
ilmub eesti- ja ingliskeelsena ning on suunatud eeskätt kohtunikkonnale ja õigusvaldkonna
spetsialistidele. Aastaraamat on kättesaadav Riigikohtu veebilehel.
Korraldati üheteistkümnendat korda traditsiooniline õpilaste kaasuskonkurss, millele oodati
9.–12. klassi õpilaste võistlustöid. Kaasuskonkursile laekus 58 tööd, millest 2 olid
venekeelsed. Kaasused, nende parimad lahendused ja loovtööd on koondatud konkursi
kogumikku, mis on kättesaadav Riigikohtu veebilehel.
2016. aastal oli Riigikohtu struktuuris 109 ametikohta, sh 19 riigikohtuniku kohta. 2016. aasta
jooksul lahkus Riigikohtu teenistusest 16 teenistujat ning tööle asus 19 teenistujat sh lahkus
ametist 2 riigikohtunikku ning asus ametisse 2 riigikohtunikku.
2016. aastal moodustasid Riigikohtu poolt kogutud tulud 291 tuhat eurot, millest 259 tuhat
eurot olid kautsjonid ning menetluskulude hüvitised. Toetusi saadi 2016. aastal 22 tuhat eurot.
2016. aasta Riigikohtu tegevuskulud olid ühtekokku 4 973 tuhat eurot, millest 4 270 tuhat
eurot (85,9%) tööjõukulud. Kohtunike töötasud olid koos sotsiaalmaksuga kogusummas 1 424
tuhat eurot. Riigikohtu majandamiskulud moodustasid 2016. aastal 545 tuhat eurot (koos
käibemaksuga 615 tuhat eurot). Diskonteeritud pikaajalistelt kohustustelt arvestati intressi 742
tuhat eurot.
Kehtivatest kordadest muudeti töökorralduse eeskirja, teenistus- ja töölähetuste korda ning
raamatupidamise sise-eeskirja. Olulise muutuse läbis riigihangete läbiviimise kord.