Sissetulev kiri

OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam [email protected] 18.12.2023 nr DM-125304-13 OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-162843 muutmise otsuse eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Keskkonnaamet edastab Teile tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam (registrikood 10938397, aadress Tooma tn 14 // Väomurru tn 1, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond) keskkonnakompleksloa eelnõud (haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1). Teie arvamust ootame 14 päeva jooksul eelnõude kättesaamisest arvates e-posti aadressile [email protected]. Kui Te ei ole esitanud määratud tähtajaks arvamust või vastuväiteid ega palunud määratud tähtaega pikendada, loeb Keskkonnaamet, et Teil arvamused või vastuväited eelnõudele puuduvad. Keskkonnaamet teeb ettepaneku asja arutamiseks ilma avalikku istungit läbi viimata. Lugupidamisega Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Mägi juhataja Kliima- ja välisõhubüroo Lisad: 1. Keskkonnakompleksloa väljastamise korralduse eelnõu 2. Keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-162843 eelnõu 3. RE Utilitas Tallinna Elektrijaam OU põlevmaterjalide ladustamise plaan.msg Teadmiseks: Konkurentsiamet, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Strateegiakeskus Evely Mälton 5699 2032 [email protected] Anni Aasa 5698 7154 (vesi) [email protected] Katrin Vene 5624 0883 (jäätmed) [email protected] 2(2)  EELNÕU (18.12.2023) KORRALDUS Keskkonnakompleksloa väljastamise korralduse eelnõu 1. OTSUS Võttes aluseks tööstusheite seaduse § 27, haldusmenetluse seaduse § 53 lg 1 p 1, lg 2 § 64 lg 1, 2, § 68 lg 2, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 5, § 52 lg 1 p 3 ja 4 ning lg 3, § 59 lg 1 p 1, lg 2 p 3 ja keskkonnaministri 17.12.2019 määruse nr 73 „Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnakompleksloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 2 otsustan: 1.1 Muuta OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaama Harju maakonnas Tallinnas, Lasnamäe linnaosas Tooma tn 14 kinnistul (registriosa 17022101 katastritunnus 78403:313:0005) asuvale käitisele antud keskkonnakompleksloas nr L.KKL.HA-162843 järgnevalt: 1.1.1. Tööstusheite osas 1.1.1.1 Muuta tabelit T2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine järgmiselt: lisades PVT allikana loetellu viitedokumendi ROM ja täiendatud keskkonnajuhtimissüsteemi võrdlust PVT nõuetega. 1.1.1.2. Määrata tabelisse T3 käitisele lubatud heitepiirväärtused (HPV). 1.1.1.3. Määrata tabelisse T4 PVTga saavutatav energiatõhususe taseme lubatud vahemik. 1.1.2. Jäätmete käitlemise osas 1.1.2.1. Muuta keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-162843 jäätmeliike ja koguseid järgnevalt: 1.1.2.2. Vähendada tabelis J2 jäätmeliigi 03 01 01 (puukoore- ja korgijäätmed) kogust 14 000 tonnilt 2 800 tonnile; 1.1.2.3. Suurendada tabelis J2 jäätmeliigi 17 02 01 (puit) kogust 8 400 tonnilt 16 800 tonnile; 1.1.2.4. Eemaldad tabelites J2 ja J4 jäätmeliik 20 01 38 (puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 37*); 1.1.2.5. Lisada tabelisse J3 jäätmekäitlustoimingu kirjeldus ja aastane käitlusmaht; 1.1.2.6. Täiendada tabelis J6 tegevusele esitatavad keskkonnakaitsenõuded ja lisada tabel J7 jäätmekäitluse lõpetamisel rakendatavad keskkonnakaitsemeetmed. 1.1.3. Vee erikasutuse osas 1.1.3.1. Lisada keskkonnakompleksloale nr L.KKL.HA-162843 õigus heit- ja sademevee suublasse juhtimiseks käitise territooriumilt ja selle lähi-kinnistutelt heitvee väljalaskmega Tallinna Elektrijaam (kood TL021) vastavalt käesolevas korralduses toodule; 1.1.3.2. Määrata keskkonnakompleksloaga nr L.KKL.HA-162843 saastesisalduse piirväärtused (V4), väljalaskme seire nõuded (V7), suubla seire nõuded (V8), reostuskoormuse määramise nõuded (V5), puhastusefektiivsuse hindamise nõuded (V6), meetmed vee erikasutuse mõju vähendamiseks (V16) ja nõuded teabe esitamiseks loa andjale (V17). 1.1.4. Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku osas 1.1.4.1. Muuta ja vormistad tabelid A1, A3, A4, A5, A6 vastavalt taotlusele. 1.1.4.2. Täpsustada eritingimuste sõnastust (tabel A7). 1.2. Jätta kehtivaks ülejäänud keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-162843 tingimused. 1.3. Keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-162843 versioon jõustub korralduse allkirjastamisel. 2. ASJAOLUD OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam (registrikood 10938397), tegeleb elektri- ja soojusenergia tootmise ja jaotamisega kaugküttevõrku keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-162843 alusel. Käitis, Tallinna Elektrijaam, asub kinnistul aadressiga Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Tooma tn 14 // Väomurru tn 1 (registriosa 17022101, katastritunnus 78403:313:0005, edaspidi ka Tooma tn 14 / käitise territoorium) Käitisele on väljastatud keskkonnakompleksluba, sest käitises toimub suurte (üle 50 MWth) põletusseadmete abil elektri- ja soojusenergia tootmine (tööstusheite seadus, edaspidi THS § 19 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 06.06.2013. a määruse nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ § 1). Keskkonnakompleksluba on sisult viimati muudetud Keskkonnaameti 01.06.2020 korraldusega DM-105995-19. Käitise 12.10.2021 korrapärase kontrolli tulemusena otsustati, et keskkonnakompleksluba vajab ajakohastamist (käitise kontrolli aruanne nr 1108996 ja Keskkonnaameti otsus 26.11.2021 nr DM-117821-2). OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam esitas 01.08.2022 Keskkonnaametile keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-162843 muutmise taotluse nr T-KL/1013549 (DM-120934-1, menetlus registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS, (edaspidi KOTKAS) nr M-120934 all). Viimane versioon taotlusest nr T-KL/1017156-2 esitati 19.09.2023 (DM-125304-4, menetlus nr M-125304). Kompleksloa muutmist taotletakse sooviga suunata käitise territooriumil tekkiv sademevesi ning tehnoloogiline heitvesi suublasse. Välisõhu saastamist käsitletavates andmetes muudetakse heiteallikaid. Samuti soovitakse kompleksloa muutmisega muuta jäätmete liike ja koguseid. Keskkonnaamet kontrollis esitatud keskkonnakompleksloa muutmise taotluse ja täiendavate materjalide vastavust THS § 28 ja § 29 sätestatud nõuetele. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 64 lg 1 teise lauses kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut kohaldatakse ka haldusorgani poolt haldusakti muutmise suhtes. HMS § 68 lg 2 koostoimes HMS § 64 lg 1 annab haldusakti muutmise otsustamise pädevuse haldusorganile, kelle pädevuses oleks haldusakti andmine haldusakti muutmise ajal. THS § 27 järgi annab keskkonnakompleksloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaametil pädevus antud keskkonnakompleksloa muutmiseks. HMS § 5 lg 1 kohaselt määrab haldusorgan haldusmenetluse üksikasjad kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. THS § 3 kohaselt kohaldatakse keskkonnakompleksloa menetlusele HMS, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki ja vastavalt KeÜS § 59 lg 4 vaatab keskkonnaloa andja keskkonnakompleksloa muutmise taotluse läbi keskkonnaloa andmiseks sätestatud korras. Keskkonnakompleksloa taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine KeÜS § 47 lg 2 alusel avalikustab Keskkonnaamet teate keskkonnakompleksloa taotluse menetlusse võtmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. KeÜS § 47 lg 1 p 7 kohaselt võib teade sisaldada ka antava haldusakti eelnõu väljapaneku aega ja kohta. KeÜS § 46 lg 1 kohaselt teavitab loa andja keskkonnakompleksloa taotluse esitamisest isikut, kelle õigusi keskkonnaloa andmisega või selle andmisest keeldumisega võidakse rikkuda või kelle kohustusi puudutada sealhulgas: 1) kavandatud tegevuse asukoha kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikku; 2) isikut, kelle valduses olevat kinnisasja kavandatud tegevus mõjutab määral, mis ületab oluliselt tavapärast mõju. Sellest lähtuvalt avaldas Keskkonnaamet OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam kompleksloa muutmise taotluse menetlusse võtmise kohta koos keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA- 162843 muutmise eelnõude valmimise teatega väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.09.2023. Teates määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja vastuväidete esitamise ajaks 2 nädalat eelnõu kättesaamisest arvates, vastavalt HMS § 49 lg 2 ja KeÜS § 48 lg 4. Avalikustamise käigus ei ole huvitatud isikud Keskkonnaametile arvamusi/vastuväiteid esitanud. Keskkonnaamet edastas 29.09.2023 kirjaga nr DM-125304-6 keskkonnakompleksloa muutmise taotluse ja valminud keskkonnakompleksloa muutmise eelnõu Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti arvamuse saamiseks.(KeÜS § 43 lg 1). Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ei ole nimetatud tähtajaks AS-i Utilitas Tallinn keskkonnakompleksloa muutmise taotlusele ja keskkonnakompleksloa muutmise eelnõudele arvamust avaldanud. Keskkonnaamet edastas _._.__ kirjaga ___ keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-162843 muutmise eelnõu Tallinna Keskkonna-ja Kommunaalametile tutvumiseks ja arvamuste avaldamiseks. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet esitas/ei esitanud arvamusi vastuväiteid keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-162843 muutmise eelnõule. Arvamuse esitamata jätmisel teeb Keskkonnaamet otsuse keskkonnakompleksloa muutmise osas ilma kohaliku omavalitsuse arvamuseta (HMS § 16 lg 2). Samuti lähtudes HMS § 40 lg 1, edastati muudetud keskkonnakompleksloa eelnõu 29.09.2023 kirjaga DM-125304-5 ettevõttele OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam tutvumiseks ja arvamuste esitamiseks. OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam esitas 13.10.2023 taotluse arvamuste esitamise tähtaja pikendamiseks tulenevalt täiendava puhastusseadme häälestamise vajadusest (registreeritud KOTKASes 16.10.2023 kirja nr DM-125304-7 all). Keskkonnaamet pikendas 18.10.2023 kirjaga nr DM-125304-8 arvamuste esitamise tähtaega kuni 10.11.2023. Tulenevalt suitsugaaside kondensaadi puhastusprotsess tööle võtmise ja analüüsimise ajakulukusest palus ettevõte 10.11.2023 veelkord arvamuste esitamise tähtaega pikendada (registreeritud KOTKASes 13.11.2023 kirja nr DM-125304-9 all). Keskkonnaamet pikendas 13.11.2023 kirjaga DM-125304-10 arvamuste esitamise tähtaega kuni 24.11.2023. Ettevõte esitas 24.11.2023 arvamused keskkonnakompleksloa muutmise eelnõule (registreeritud KOTKASes 27.11.2023 kirja nr DM-125304-11 all; edaspidi ka 24.11.2023 arvamus). 21.11.2023 arvamusele on lisatud ka OÜ Hendrikson & Ko (registrikood 10269950) töö nr 23004796 "OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam käitise Tallinna Elektrijaam sademevee ja tehnoloogilise heitvee juhtimine suublasse" (edaspidi eksperthinnang) ning puhastatud suitsugaaside kondensaadi analüüsiakt EE23004290. Arvestades esitatud arvamusi ja keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-162843 muutmise eelnõus sisse viidud täiendusi edastas Keskkonnaamet lähtuvalt HMS § 40 lg 1 _._.__ kirjaga __uuesti muudetud eelnõud tutvumiseks ja arvamuste avaldamiseks. Ettepanekute ja vastuväidete arvestamine on toodud käesoleva korralduse ptk 3.7. Keskkonnaloa muutmise menetlusega seotud dokumendid on digitaalselt kättesaadavad KOTKASes ( https://kotkas.envir.ee/), menetluse nr M-125304 juures. 3. KAALUTLUSED 3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lg 3 kohaselt ja § 6 lg 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) selle vajadust põhjendamata. KeHJS § 6 1 lg 3, § 11 lg 2 ja 4 kohaselt tuleb KeHJS § 6 lg 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lg 21 viidatud tegevuse korral anda eelhinnang ja otsustada KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 6 lg 2 esitatud tegevusvaldkondade loetelu täpsustatakse Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224). KeHJS § 6 lg 1 p 3 kohaselt soojuselektrijaama või muu põletusseadme ehitamise, kui selle nominaalne soojusvõimsus on 300 megavatti või rohkem, korral algatatakse kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda soojuselektrijaama või muu põletusseadme rajamine (püstitamine) või laiendamine ning elektri- või soojusenergia tootmine, kui põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 50–299 megavatti (määrus nr 224 § 2 p 1). Otsustamiseks lähtus Keskkonnaamet THS § 56 lg 3 sätestatust, mille kohaselt loa andja loeb oluliseks käitise, põletusseadme, jäätmepõletus- ja koospõletustehase tegevuse muutmise või laiendamise, mille maht ületab THS § 19 lg 3 alusel kehtestatud alltegevusvaldkonna künnisvõimsuse või kui sellega kaasnev oluline risk avaldab olulist ebasoodsat mõju keskkonnale või inimese tervisele. Käesoleva kompleksloa menetluse raames ettevõte ei soovi rajada uut üksust. Kehtiva loa järgi on Tallinna Elektrijaama summaarne nimisoojusvõimsus ca 82 MWth, mis jääb taotluse kohaselt samaks. Sellest tulenevalt ei ole keskkonnamõju hindamine vajalik. Käitisest tulenev potentsiaalne keskkonnamõju reguleeritakse keskkonnakompleksloas sätestatud tingimustega. Käitise kavandatav tegevus heit- ja sademeveega saasteainete suublasse juhtimine ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuste nimekirja. Tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 nimetatud tegevuste alla, kuid ei ole nimetatud määruse nr 224 § 11. Tegevuspiirkonnas ei asu kaitstavaid alasid ja üksikobjekte. Lähimad kaitstavad loodusalad (Pirita jõe hoiuala, keskkonnaregistri kood, edaspidi KKR kood KLO2000005; Pirita jõeoru maastikukaitseala, KKR kood KLO1000216; rahvusvaheline Natura 2000 Pirita loodusala, KKR kood RAH0000039) ja üksikobjektid (hink Cobitis taenia, KKR kood KLO9102650; võldas Cottus gobio, KKR kood KLO9102651; laiujur, Dytiscus latissimus, KKR kood KLO9200901; Maasepa kivi, KKR kood KLO4000102) asuvad ca 0,8 km kaugusel. Ettevõte senine tegevus ei ole teadaolevalt põhjustanud ebasoodsat mõju kaitstavatele loodusobjektidele. Esitatud eskpertarvamuse kohaselt ei ole kavandatava tegevuse saastenäitajate sisaldust ja vooluhulka arvestades ette näha ebasoodsa mõju avaldumist pinnaveekogumile Pirita Vaskjalalt suudmeni (pinnaveekogumi kood 1089200_4), Pirita jõe hoiualale, Pirita loodusalale ja kaitstavate liikidele hink (Cobitis taenia) ning võldas (Cottus gobio). Keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-162843 muutmisega antav vee erikasutuse õigus (keskkonnaloa nõuetele vastav heitvee suublasse juhtimine) ei põhjusta eeldatavalt negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele. Ebasoodsat mõju ei ole põhjust eeldada ka teistest L.KKL.HA-162843 muudatustest (heiteallikate ja jäätmeliikide muutmine). Eeltoodust tulenevalt ei ole kavandatava tegevuse puhul KMH kohustuslik, samuti ei ole kavandatava tegevuse puhul vajalik eelhinnata KMH vajalikust (KeHJS § 6 lg 23, määrus nr 224 § 15 p 8). 3.2 Keskkonnakompleksloa muutmine Keskkonnaamet muudab keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-162843 tingimusi lähtudes 19.09.2023 esitatud taotlusest nr T-KL/1017156-2 (edaspidi taotlus) ja ajakohastab nõuded vastavalt õigusaktidele. Keskkonnakompleksloa vormindust (tabelite numeratsioon ja liigendus) on muudetud vastavalt 01.01.2020 jõustunud keskkonnaministri 17.12.2019 määruse nr 73 „Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnakompleksloa taotluse ja loa andmekoosseis“(RT I, 20.12.2019, 20). Keskkonnaamet analüüsis tuginedes THS § 26 sätestatule käitise kasutamise põhimõtteid, kontrollis KeÜS § 52 lg 1 ja lg 2 nimetatud kompleksloa andmise/muutumisest keeldumise aluseid. Esitatud materjalide põhjal vastab käitise senine tegevus THS § 26 nimetatud käitise kasutamise üldpõhimõtetele, õigusaktide nõuetele. Lähtudes ettevõtte taotletavast tegevusest ja KeÜS § 52 lg 3 ja kehtivast õigusest muudab Keskkonnaamet keskkonnakompleksluba nr L.KKL.HA-162843 vastavalt käesolevas korralduses kaalutletule. 3.3 Tööstusheide T2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine Kehtiva loa ja taotluse andmetel käitise keskkonnajuhtimissüsteem põhineb ja juhindutakse parima võimaliku tehnikat käsitlevatest järgmistest dokumentidest: suurte põletusseadmete (LCP BATC (12.2021)) PVT-järeldustest ja hoidlate heite (EFS BREF (07.2006)) ja energiatõhususe suurendamise (ENE BREF (02.2009)) PVT-viitedokumenditest. Taotluses on lisatud veel võrdlus seire (ROM BREF (07.2018)) PVT-viitedokumendiga. Käitisele nõuded tulenevad Komisjoni rakendusotsusest (EL) 2017/1442, 31.07.2017, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks (edaspidi LCP). Käitise tegevust on võrreldus LCP järelduste nõuetega viimasel loa muutmisel (Keskkonnaameti 01.06.2020 korraldus DM-105995-19). Lisaks eeltoodule taotleb ettevõte suitsugaaside kondensaadi juhtimist keskkonda koos sademeveega LCP PVT nr 15 alusel. LCP PVT nr 15 seab meetodid suitsugaasitöötlusest pärit saasteainete vetteheite vähendamiseks ja nende meetodite asjakohase kombinatsiooni kasutamiseks ning lahjenemise vältimiseks sekundaarmeetodite kasutamiseks allikale võimalikult lähedal. Taotluse kohaselt rakendatakse käitises LCP PVT nr 15 primaarmeetodit a), milleks on optimeeritud põlemine ja suitsugaasi töötlemise süsteemid (nt selektiivne katalüütiline või mittekatalüütiline taandamine) ja katla lisaveena kasutusele võtmiseks süsteemi siseselt sekundaarmeetodeid (e) koagulatsioon ja helvestamine ning g) filtreerimine. Käitises rakendatakse PVT nr 15 nimetatud sekundaarseid meetodeid uuesti ringlusse võetava vee puhastamiseks, mis vastab LCP PVT nr 13 meetodile a). Ettevõtte 24.11.2023 vastuskirja kohaselt võeti 16.10.2023 suitsugaaside kondensaadi puhastamiseks kasutusele PVT-s toodud sekundaarse puhastusmeetmena kohaldatav filtreerimisprotsess. Protsessis toimub suitsugaaside kondensaadi neutraliseerimine, selitamine (lamellseliti) ja filtreerimine liivafiltris Dynasand (lisaks vt ka korralduse p 3.5). Tulenevalt suitsugaaside kondensaadi puhastamismeetodite kasutusele võtmisest vastab käitise tegevus suitsugaasitöötlusest pärit saasteainete vetteheite vähendamiseks meetodite asjakohase kombinatsiooni kasutamisele ning lahjenemise vältimiseks sekundaarmeetodite kasutamisele allikale võimalikult lähedal (LCP PVT 15 a, e, g ja m). Tulenevalt puhastatud kondensaadi suunamisest veekogusse rakenduvad ka LCP PVT 5 kohased PVTga saavutatavad heitetasemed, mis on esitatud otseheite kohta heite käitisest väljumise kohas. LCP PVT nr 14 kohaselt on PVT saastumata reovee saastumise vältimiseks ja vetteheite vähendamiseks reoveevoogude eraldamine ja nende eraldi töötlemine olenevalt saasteainete sisaldusest. Keskkonnakompleksloa muutmisega taotletakse ka sademevee juhtimist suublasse. Käitise territooriumil tekkiv sademevesi ja suitsugaaside kondensaat puhastatakse eraldi (vt korralduse ptk 3.5), millest lähtuvalt vastab tegevus LCP PVT nr 14. Suitsugaaside kondensaat ja puhastatud sademevesi juhitakse käitisest välja ühisvoolselt. Keskkonnaamet määrab heite piirväärtused korralduse ptk-s T3. Lubatud heitepiirväärtused (HPV). Käesoleva loa muutmisel lisanduvad LCP-järeldustest PVT punktid, mis puudutavad käitise veekasutust ja vetteheite piiranguid (vt tabelis T2 LCP PVT nr 5 ja nr 15). Tulenevalt eelnevalt kirjeldatud muudetakse tabelis T2 Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine vormistust: PVT allikana lisatakse allikana ROM BREF (07.2018)) PVT- viitedokument ja samuti lisatakse veekasutust käsitlevad PVT punktid. Keskkonnaameti hinnangul vastab käitise tegevus PVT-järeldustes toodud nõuetele (võrdlus on kajastatud loa tabelis T2 Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine). T3. Lubatud heitepiirväärtused (HPV) THS § 44 lg 3 sätestab, et kui käitises toimuva tegevuse või tootmisprotsessi liigi suhtes on avaldatud PVT-järeldusi käsitlev otsus, määrab Keskkonnaamet keskkonnakompleksloas heite piirväärtused, mille järgimise korral on tagatud, et tavapärastel käitamistingimustel ei ületa käitise heide sellele käitisele kohalduvates PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga saavutatavat heitetaset. Keskkonnaamet määrab kompleksloas suure põletusseadme heite piirväärtused lähtuvalt LCP PVT-järeldustest. Kui parima võimaliku tehnikaga saavutatavad heitetasemed on esitatud eri keskmistamise ajavahemike kohta, tuleb järgida kõiki neid parima võimaliku tehnikaga saavutatavaid heitetasemeid. Parima võimaliku tehnikaga saavutatavad õhkuheite tasemed PVT-järeldustes esitatud parima võimaliku tehnikaga saavutatavad õhkuheite tasemed on kontsentratsioonid, mis on väljendatud saasteaine massina suitsugaasi ruumalaühiku kohta järgmistes standardtingimustes: kuiv gaas temperatuuril 273,15 K ning rõhul 101,3 kPa, mõõtühikutes mg/Nm3, µg/Nm 3 või ng I-TEQ/Nm 3 . Põletusseadmete heide väljutatakse välisõhku ühise korstna kaudu (heiteallikas E1, heiteallika kood HEIT0010685). Heite piirväärtus kehtib heite käitisest väljumise kohas (THS § 44 lg 9). PVTga saavutatav õhkuheite tasemed olemasolevatel seadmetel tahke biomassi ja/või turba põletamisel on toodud tabelis T3 (vt jrk nr 1 – 12). HPV väärtus on märgitud lähtudes taotluse tabelis 2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine tulbas käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused toodud tehnoloogiaga saavutatav heitetaseme näitajast. Parima võimaliku tehnikaga saavutatavad vetteheite tasemed Puhastatud suitsugaaside kontsentraat suunatakse veekogusse koos käitise territooriumil ja lähikinnistutel tekkiva sademeveega (vt ka korralduse ptk 3.5). LCP PVT nr 15 kohaselt on PVTga saavutatavad heitetasemed esitatud otseheite kohta heite käitisest väljumise kohas. Heite piirväärtust määrates ei arvestata heite hajutamist või lahjendamist muude ainete või keskkonnakomponentidega enne keskkonda väljutamist (THS § 44 lg 3 ja lg 9). Arvestades eeltoodut rakenduvad heite piirväärtused vetteheitele käitisest väljumise kohas. HPV väärtus on märgitud lähtudes valitud parima võimaliku tehnika puhastusvõimekusest, esitatud seiretulemustest ning riiklikult kehtivatest piirmääradest veekogusse juhitavale heitveele. T4. Lubatud keskkonnatoime tasemed LCP PVT-järelduste dokumendis nähakse ette PVT saavutatavad energiatõhususe tasemed tahke biomassi ja/või turba põletamise puhul (vt LCP PVT-järeldused lk L469/36 Tabel 8). Kütuse kasutamise summaarne netokasutegur olemasoleva üksuse kohta on vahemikus 73-99%. Taotluses on antud näitaja puhul leitud, et see on vahemikus 87-90%. Antud näitajat arvutatakse igakuiselt (kirjeldatud tabelis T2 (lisatud tabelisse T6). 3.4 Jäätmete käitlemine Ettevõte on kavandatava jäätmekäitlustegevuse, kasutatava tehnoloogia ning rakendatavate meetmete kirjelduse esitanud kompleksloa muutmise taotluses ja selle lisades. Kompleksloa muutmise taotluses kirjeldatud tehnoloogia mitte rakendamisel tegevuse alustamisel ja tegevuse käigus käsitleb loa andja seda muuhulgas taotluses valeandmete esitamisena. Kirjelduse kohaselt on käitise tootmisterritooriumi, Tooma tn 14 kinnistu suureseks on 13,8 ha ning alal paiknevad tootmisüksuse tootmisobjektid - koostootmisjaam, biokütuse laoplats, päikese elektrijaam, reservgeneraator ning Väo Reservkatlamaja CHP käitis) Tallinna Elektrijaama tegevuse mõjupiirkonna 3500 m raadiusse jäävad elamumaad (sh Lasnamäe linnaosa), maatulundusmaad, transpordimaad, ühiskondlike ehitiste maad, tootmismaad ja ka Natura 2000 ala. Põhjast käitise territoorium piirneb tühermaaga. Tühermaal paikneb Tooma järv, esineb vertikaalhaljastust valdavalt lehtpuude näol. Lähimaks hoonestuseks võib pidada mööda Tallinn-Narva mnt paiknevaid hooneid: Tooma tn 5 (Esvika Elekter, büroo-ja kaubanduspinnad); Tooma tn 1-3 (Peterburi tee Hyper Rimi, kaubanduspinnad); Tooma tn 1, (Alexela Väo tankla). Vahemaa antud hooneteni on vahemikkus ca 300 kuni 350 m. Lähim elamurajoon asub tootmisterritooriumi piirist 230 m kaugusel Peterburi tee ääres. Käitises tegevuse eesmärk on elektri- ja soojusenergia tõhus tootmine ning toodetud soojuse jaotamine kaugküttevõrku ning toodetud elektri edastamine elektrivõrku. Tootmisprotsess koosneb mitmest erinevatest tehnoloogilistest etappidest: kütuse vastuvõtt ja etteanne, kütuse põletamine kateldes, toitevee ja kondensaadi pumpamine, demineraliseeritud vee ettevalmistamine, ülekuumendatud auru tootmine, suitsugaasi puhastamine; tuha eemaldamine; elektrienergia tootmine auruturbiini ja generaatoriga, kaugkütte soojuse tootmine ja ülekandmine. Tallinna Elektrijaama põhiseadmeteks on keevkiht kõrgrõhu aurukatel (82 MW), vasturõhu auruturbiin, suitsugaasi kondensaator/pesur, katla lisavee ettevalmistussüsteem, kaugkütte soojusvahetid ja tahkekütuse vastuvõttu ja etteande süsteem. Ettevõtte kasutab vastuvõetud puidujäätmed (19 12 07, 17 02 01, 15 01 03, 03 03 01, 03 01 05, 03 01 01, 02 01 07) kuni 180 000 t/a kütusena elektrijaamas. Käitise territooriumil on olemas puidujäätmete ladustamiskoht, kus toimub puidujäätmete vaheladustamine. Ettevõtte jäätmete vaheladustamiskoht on näidatud põlevmaterjali ladustamise asendiplaanil. Tekkiva tuha 10 01 01 (Koldetuhk, räbu ja katlatuhk (välja arvatud koodinumbriga 10 01 04* nimetatud katlatuhk ning koodinumbritega 10 01 96* ja 10 01 97* nimetatud jäätmed)) maksimaalne kogus on 800 t/a ja 10 01 03 (Turba ja töötlemata puidu põletamisel tekkinud lendtuhk) maksimaalne kogus on 6000 tonni aastas. Lisaks tekib metallijäätmeid 17 04 05 (raud ja teras) kuni 45 t/a. Tekkivad jäätmed antakse üle edasiseks käitlemiseks vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Ettevõte peab puidujäätmete vastu võtmisel veenduma, puidujäätmetest valmistatud hake vastab THS §-is 10 sätestatud biomassi definitsioonile. Vastavalt THS-i § 10 p-le 5 tohib biomassina käsitleda üksnes selliseid puidukaitseainetega töödeldud puidujäätmeid ja neist valmistatud haket, mis ei liigitu EÜ määruse nr 1272/2008 (käsitleb ohtlikke kemikaale) tähenduses ja keskkonnaministri 14.12.2015 määruse nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ §-i 6 ja §-i 7 silmas pidades ohtlikeks, ega sisalda puidukaitseainetega töötlemise tulemusena raskmetalle ja halogeenitud orgaanilisi aineid rohkem, kui on looduslikus puidus. Keskkonnaministri 03.11.2022 määruse nr 49 „Puidujäätmetest valmistatud kütusena kasutatava puiduhakke jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumid“ (edaspidi määrus nr 49) lisas 2 on toodud keemilise ebapuhtuse piirväärtused (Tabel 1), mille ületamise korral ei ole lubatud kemikaalidega töödeldud puidujäätmeid põletada jäätmepõletustehase nõuetele mittevastavates põletusseadmetes ega põletusseadmetes, mille installeeritud summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on väiksem kui 50 MWth või millele ei rakendata heite piirväärtusi. Samuti on puidujäätmete partii suurus, millest keemilise analüüsi proovid tuleb võtta, piiritletud 1500 tonniga. Lisaks on määruse nr 49 § 8 p-s 2 toodud välja maksimaalne lubatud võõriste osakaal (2%) puiduhakkes. Keskkonnaamet leiab, et määruses nr 49 toodud keemilise ebapuhtuse piirväärtusi, puidujäätmete partii maksimaalset suurust ning võõriste maksimaalset lubatud sisaldust tuleb rakendada ka jäätmestaatusesse jäävate puidujäätmete biomassiks lugemisel. Puidujäätmed võib biomassiks lugeda ja põletamiseks üle anda jäätmepõletusnõuetele mittevastavatele põletusseadmetele ainult juhul kui ei ületata ühtegi järgnevalt toodud piirväärtust - S 0,2%, N 0,9%, Cl 0,05%, As 4 mg/kg, Cr 30 mg/kg, Cu 30 mg/kg, Cd 1,2 mg/kg, Hg 0,1 mg/kg, Pb 30 mg/kg, Zn 233 mg/kg, võõriseid <2% massist. Lubatav tegevus Korralduse otsustava osa punktiga 1.1. muudetav kompleksluba nr L.KKL.HA-162843 annab selle omanikule õiguse puidujäätmete (19 12 07, 17 02 01, 15 01 03, 03 03 01, 03 01 05, 03 01 01, 02 01 07) taaskasutamiseks (põletamine R1) (JäätS § 73 lg 2 p 2). Kompleksluba nr L.KKL.HA-162843 ei anna selle omanikule õigust jäätmete vedamiseks. Keskkonnaametis registreeritakse selle isiku tegevus, kes veab jäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses (JäätS § 987 lg 2 p 2). Nõuded jäätmete käitlemisele Loa andja kandis keskkonnaloa tabelisse J6 nõuded jäätmete käitlemisele ja ladustamisele ning tabelisse J7 nõuded jäätmekäitluse lõpetamisel rakendatavate tervise- ja keskkonnakaitsemeetmete kohta. Ettevõte soovib keskkonnaloa taotluse kohaselt jäätmekäitluskohas üheaegselt ladustada 7000 tonni (21 000 m3) jäätmeid. Loa andja nõustus ettevõtte poolt taotluses välja toodud üheaegselt ladustatavate kogustega ning kandis kompleksloa nr L.KKL.HA-162843 tabelisse J4 üheaegselt ladustatavate jäätmete koguse vastavalt taotlusele. Vastavalt JäätS § 98 3 lg-le 1 peab isik, kes taotleb luba või registreeringut jäätmete ladustamiseks, sealhulgas jäätmete käitlemisega kaasnevaks ladustamiseks, esitama loa andjale koos taotlusega Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokumendi ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks (edaspidi finantsgarantii). Vastavalt JäätS § 983 lg-le 3 on garantii või finantstagatise puudumisel jäätmete ladustamine keelatud. Ettevõte on Keskkonnaametile esitanud JäätS § 98 3 lg-s 1 nimetatud dokumendid. Esitatud dokumentide kohaselt on finantsgarantii kehtiv kuni 04.04.2024. Kuivõrd keskkonnakompleksluba nr L.KKL.HA-162843 antakse tähtajatult, peab loa omajal kogu loa kehtivusaja jooksul olema kehtiv finantsgarantii, mis tagab ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmise. Vastavalt JäätS § 98 3 lg-le 3 ei ole ettevõttel finantsgarantii puudumisel õigust jäätmeid ladustada. Et Keskkonnaametil oleks vajaduse tekkimisel piisavalt aega ladustatud jäätmete käitlemise korraldamiseks ning käitluskulude sisse nõudmiseks, tuleb uuendatud finantsgarantii esitada hiljemalt 1 kuu enne eelmise finantsgarantii kehtivuse lõppu. Keskkonnaametil on õigus finantsasutusele esitada nõue garanteeritud summa väljamaksmiseks enne finantsgarantii kehtivuse lõppu. Kuivõrd loa andjal on õigus keelduda jäätmete ladustamiseks keskkonnaloa andmisest kui ettevõttel puudub finantsgarantii, leiab Keskkonnaamet, et jäätmete ladustamise lubatavus tuleb siduda finantsgarantii olemasolu tõendamisega. Juhul kui ettevõte esitab uue finantstagatist tõendava dokumendi, pikeneb jäätmete ladustamise õigus samadel tingimustel automaatselt. Lisaks leiab Keskkonnaamet, et jäätmete ladustamine on vältimatult seotud muu plaanitava jäätmekäitlusega ning ladustamise õiguse lõppemisel ei ole võimalik ettevõttel jätkata ka muude käitlustoimingutega. Seetõttu seab Keskkonnaamet keskkonnaloal tabelisse J6 täiendava tingimuse, mille kohaselt on loa andjal õigus tunnistada kompleksluba nr L.KKL.HA-162843 ladustamise õiguse lõppemisel kehtetuks. Lisaks kannab loa andja kompleksloa nr L.KKL.HA-162843 tabelisse J6 nõude, mille kohaselt peab ettevõttel loa kehtivuse ajal olema kehtiv finantsgarantii, millega on tagatud üheaegselt ladustada lubatud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud. Ettevõte peab vähemalt üks kuu enne finantsgarantii lõppemist esitama Keskkonnaametile uue finantsgarantii olemasolu tõendavad dokumendid. Juhul kui ettevõte hiljemalt üks kuu enne finantsgarantii lõppemist uut finantsgarantii olemasolu tõendavat dokumenti ei esita, lõppeb ettevõttel õigus kompleksloa nr L.KKL.HA-162843 alusel jäätmete ladustamiseks ning Keskkonnaametil on õigus tunnistada kompleksluba nr L.KKL.HA-162843 kehtetuks. Pärast jäätmete ladustamise õiguse lõppemist esitab Keskkonnaamet finantstagatise andjale või kindlustusandjale nõude ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude väljamaksmiseks. Loa andjal on õigus keelduda keskkonnaloa andmisest, kui keskkonnaloa taotlejal ei ole tegevuskoha omaniku nõusolekut viimase omandis oleva kinnisasja kasutamiseks (KeÜS § 52 lg 1 p 1). Käitluskoha kinnistu on ettevõtte omandis. Ettevõte on kohustatud loa andjat viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul jäätmekäitluskohaks oleva kinnistu kasutusõiguse muutumisest või lõppemisest teavitama. 3.5 Vee erikasutus Lubatud tegevus – saasteainete juhtimine suublasse Käitajal on veeluba kohustuslik kui juhitakse suublasse saasteaineid või heitvett ja jahutusvett ja kui juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile (VeeS § 187 p 4 ja 6). Ettevõte taotleb heitveega, siinkohal suitsugaaside kondensaadiga saateainete juhtimist suublasse koos käitise kinnistul tekkiva sademeveega. Nõuded heit ja sademevee juhtimisele Ettevõte tegeleb elektri- ja soojusenergia tootmisega ja toodetud soojuse jaotamisega kaugküttevõrku Tooma tn 14 kinnistul. Veevõtt tootmiseks toimub veevõrgust vee-ettevõtjaga (AKTSIASELTS TALLINNA VESI, registrikood 10257326) sõlmitud lepingu alusel. Ettevõte kasutab tootmises vett muutes veeauru siseenergia kineetiliseks energiaks. Vesi kondenseerub jahtumisel ja võetakse uuesti ringlusesse. Kaod kompenseeritakse veevõrgust. Lisaks kasutatakse suitsugaaside märgtöötlemist SNCR-süsteemiga, mille puhul pihustatakse demineraliseeritud vesi koos karbamiidiga (CH4N2O) suitsugaasidele, lämmastikuühendite (NOx) eemaldamiseks atmosfääri suunatavatest suitsugaasidest. Protsessis tekib tahkeid aineosakesi sisaldav jääkvesi (edaspidi ka kondensaat), mis sisaldab põlemisgaasidest eraldatud tolmu, orgaanikat ja raskmetalle. Protsessi tarbeks vajaminevat vett, sealhulgas kasutuses olnud kondensaati puhastatakse uuesti kasutusele võtmiseks (selitatakse, filtreeritakse ning suunatakse PO ja EDI puhastusseadmesse; vt taotluse tabel 2.2.) Alates 16.10.2023 võeti käitises kasutusele filtreerimisprotsess ka suitsugaaside kondensaadi puhastamiseks enne suublasse juhtimist. Tekkiv kondensaat suunatakse neutraliseerimis ja helvestamise mahutisse. Flokulatsiooniks kasutatakse raudkloriidi (FeCl3). Sealt suunatakse vesi edasi lamellselitisse. Viimane puhastusetapp toimub liivafiltris (DynaSand DST30), kus puhastamisel kasutatavat liiva puhastatakse omakorda protsessi käigus. Liivafiltri loputusvee mahuti tühjendatakse ühiskanalisastiooni. Puhastusprotsessi käigus kõrvaldatakse veest heljum, sh raskmetallid. Puhastussüsteemi projekteeritud võimsus on 23 m3/h ning hüdrauliline jõudlus 2,5 m 3/h. Viibeaja suurendamiseks on puhastusseadme tootlikust vähendatud, neutraliseerimispaagi aladimensioneerimisega (käitise kontrolli raames esitatud lisaandmed). Puhastatud kondensaat suunatakse eraldi kogumismahutisse (400 m3). Käitises tekib tehnoloogilist vett hinnanguliselt ca 5,18 l/s (447,6 m 3/ööpäevas). Tehnoloogiline heitvesi koosneb suitsugaaside kondensaadist, süsteemijahutusest (linnavõrgu vesi) ja katla läbipuhke veest. Vahetult enne tehnoloogilise vee kogumismahutit olemasolevatele isevoolsetele torudele rajatud liivakotiga proovivõtu kaevud PVK-2 (asukohakoordinaadid X: 6589251, Y: 551465) ja PVK-3 (asukohakoordinaadid X: 6589234, Y:551481). Tehnoloogilise vee kogust mõõdetakse enne eelvoolu suunamist. Reostuse avastamisel on võimalik isevoolsesse süsteemi juhitud vesi sulgeda ning suunata vesi ühiskanalisatsiooni. Käitise territooriumil tekkivad reoveed juhitakse ühiskanalisatsiooni. Kogumismahutist juhitakse tööstuslik heitvesi koos sademeveega (kokku ca 2 608 m3/ööpäevas; 951 920 m 3/aastas) sademeveekanalisatsiooni kaudu suublasse väljalaskmest Tallinna Elektrijaam (TL021). Nii sademevee kui ka kondensaadi trassil on oma kraanid, mida saab vajadusel sulgeda. Käitise territooriumil tekkiva sademevee arvutuslikuks koguseks on 25 l/s (2 160 m3/ööpäevas). Käitise territooriumil tekkiv sademevesi puhastatakse nii liivapüüduriga (võimsus 450 l/s) kui ka kahe õlipüüduriga (ENP-1HD NS80) ja juhitakse seejärel betoonist sademevee kogumis- ja settebasseini (maht 500 m3). Sademevee basseinist juhitakse sademevesi olemasoleva pumpamissüsteemi kaudu isevoolsesse torustikku (ühisvoolne tehnoloogilise heitveega) ja sealt sademevee kogumistiiki kinnistul Tooma tn 17. Enne käitise kinnistu piiri on proovivõtmise kaev PVK-1 (asukohakoordinaadid X: 6589231, Y: 551492). Ettevõte territoorium paikneb aluspinnast madalamal Väo karjääris. Lisaks sademe ja lumesulaveele juhitakse piirkonnast sademeveekanalisatsiooniga suublasse ka liigvett (karjäärist immitsev pinnasevesi). Käitise territooriumilt kondensaadi ja sademevee suublasse juhtimiseks kui ka kõrval- kinnistutelt tuleva sademe- ja liigvee ära juhtimiseks on ettevõtete Harju maakonnas Tallinnas Lasnamäe linnaosas rajanud uue sademeveekanalisatsiooni süsteemi. Sademeveekanalisatsioon algab kinnistult lähiaadressiga Tooma tänav T4 (registriosa 17022101; katastritunnus 78403:313:0012) ja suubub kinnistult aadressiga Tooma tänav T5 (registriosa 17022101; katastritunnus 78403:313:0013) kinnistule Tooma tn 17 (registriosa 17022101; katastritunnus 78403:313:0007) rajatavasse sademeveetiiki. Sademeveetiigist pumbatakse sademevesi edasi kinnistuid Lagedi tee 14b (registriosa 341301; katastritunnus 78403:313:0024), Lagedi tee T12 (registriosa 17022101, katastritunnus 78403:313:0004), Lagedi tee T11 (registriosa 24143001, katastritunnus 78403:313:0025) ja Lagedi tee 14 (registriosa 17022201; katastritunnus 78401:101:4431) läbivasse sademeveekanalisatsiooni, mis suubub Väo ojja (KKR kood VEE1092900) kinnistul Lagedi tee T2 (registriosa 25867001, katastritunnus 78403:313:0017), põhimaantee Tallinna ringtee (tee nr 11 alt väljudes; asukohakoordinaatidel X: 6589055.88, Y 551946.88). Sademeveekanalisatsiooniga saab sademevett Väo ojja juhtida ka käitise piirkonda jäävatel kinnistutelt. Teistelt kinnistutelt koguneva sademevee kvaliteeti ei ole hinnatud, sest piirkonnas ei toimu teadaolevalt suuremaid sademevee kvaliteeti ohtustavaid tegevusi. Väo oja suubub ca 530 m kaugusel Pirita jõkke (kekskonnaregistri kood VEE1089200), mis on selles lõigus pinnaveekogum Pirita Vaskjalalt suudmeni (pinnaveekogumi kood 1089200_4), mille koodseisund oli Keskkonnaagentuuri poolt koostatud pinnaveekogumite seisundiandmete[1] kohaselt halb. Pinnaveekogumi halva koondseisundi põhjuseks on olnud halb keemiline seisund (2017. a alates, peamisteks näitajateks elavhõbe kalas, metallid ja polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, edaspidi PAH-id (benso(a)püreen ja benso(h,g,i)perüleen). Pirita jõgi on selles lõigus ka Pirita jõe hoiuala (KKR kood KLO2000005), Natura 2000 loodusala (Pirita loodusala, KKR kood RAH0000039) ja kaitstavate liikide hink (Cobitis taenia, KKR kood KLO9102650) ning võldas (Cottus gobio, KKR kood KLO9102651) elupaik. Veekaitse eesmärkideks on vähendada inimtegevuse mõju veekeskkonnale; vältida veeökosüsteemide, nendest sõltuvate maismaaökosüsteemide ja märgalade seisundi halvenemist ning parandada nende seisundit; lõpetada prioriteetsete ohtlike ainete heide ja piirata saasteainete, sealhulgas muude ohtlike ainete heidet veekeskkonda (VeeS § 31 lg 1, 2 ja 4) Pinnavee kaitse eesmärk on pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude vähemalt hea seisund. Selle saavutamiseks tuleb ka pinnaveekogumiga hõlmamata veekogudes vältida prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja vesikonnaspetsiifiliste saasteainete piirväärtuste ületamist ning vee kasutamiseks ja elustiku kaitseks vajalike kvaliteedinäitajate halvenemist (VeeS § 32 lg 1 ja § 33 lg 3). Liaks vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks on iga vesikonna kohta koostatud veemajanduskavad ning nende juurde meetmeprogramm[2], mis on veemajanduskava lahutamatu osa. Kehtiva perioodi 2022‒2027 kohta koostatud veemajanduskava ja meetmeprogramm kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt 07.10.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/357 (edaspidi kehtiv VMK). Meetmekava kohaselt on pinnaveekogum Pirita Vaskjalalt suudmeni halvas keemilises seisundis ja üheks pinnaveekogumi meetmeks on ennetava tegevuse korraldamine riikliku keskkonnapoliitika elluviimiseks. Üheks riiklikuks meetmeks on ka veekasutuse reguleerimine keskkonnalubadega. Heitvee suublasse juhtimine peab vastama VeeS § 128 lg 1 ja 7 ja keskkonnaministri 08.11.2019 vastu võetud määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) seatud nõuetele. Vastavalt määruse nr 61 § 5 lg 2 peavad veekogusse juhitava vee saastenäitajad vastama määruse nr 61 lisas 1 esitatud piirväärtustele sõltuvalt reoveekogumisala koormusest. Kui reoveekogumisala puudub, lähtutakse saastenäitajate piirväärtuste või puhastusastmete määramisel reoveekogumisala koormuse asemel reoveepuhasti koormusest ning reoveepuhasti koormuse puudumise korral saasteallika koormusest. Suublasse juhitava heitvee ja sademevee ohtlike ainete sisaldus peab vastama määruse nr 61 lisas1 sätestatud piirväärtustele. Ettevõte jääb välja reoveekogumisala Tallinn ja ümbrus (KKR kood RKA0370010) (määrus nr 61 § 5 lg 2; VeeS § 128 lg 1, 3, 4). Ettevõtte on hinnanguliseks reostuskoormuseks esitanud keemilise hapnikutarbe ja seadme hüdroloogilise jõudluse põhjal arvutuslikult leitud reostuskoormuse (25 inimekvivalenti, edaspidi ie). Ettevõtte reostuskoormus jääb esialgse hinnangu alusel reostuskoormuse vahemikku 0-300 ie. Heitveele peab loaga määrama vähemalt biokeemilise hapnikutarbe (edaspidi BHT7), keemilise hapnikutarbe (edaspidi KHT), heljumi ning üldlämmastiku (edaspidi Nüld) ja üldfosfori (edaspidi Püld) sisalduse piirväärtused sõltuvalt koormusest koos vastava seirekohustusega. Sademeveele peab loaga määrama vähemalt BHT7, heljumi ja naftasaaduste piirväärtuse. Muud määruse nr 61 lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse loas reovee päritolu ja riskihinnangu põhjal. Ettevõte soovib suublasse juhtida suitsugaaside kondensaati koos käitise territooriumilt kogutava sademeveega. Vastavalt esitatud taotlusele tekib suitsugaaside kondensaati ca 5,18 l/s (442,4 m 3/ööpäevas). Vastavalt esitatud analüüsiaktidele jäävad suitsugaaside kondensaadis saastenäitajad enne töötlust BHT7 (<3 mg/l), KHT (<14 mg/l; 22 mg/l), P üld (0,13 mg/l, 0,18 mg/l), heljum (5 mg/l; 7 mg/l) ja naftasaadused (<20 µ ) üldiselt alla määruse nr 61 lisa 1 kehtestatud piirväärtuseid[3]. Lisaks sisaldab tehnoloogiline heitvesi sulfaati (SO4- 100 mg/l, 80 mg/l), orgaanilist süsinikku (TOC 5,8 mg/l) ja kloriidi (Cl- 350 mg/l), millele ei ole saasteaine piirväärtust määratud, kuid mis on reguleeritavad PVT dokumentidega v.a. kloriid (analüüsiaktid EE22000547 ja EE23001374). Lisaks eeltoodule sisaldab suitsugaaside kondensaat ka mitmesuguseid ohtlikke aineid: fluoriid, antimon (Sb), arseen (As), kaadmium (Cd), kroom (Cr), mangaan Mg), nikkel (Ni), plii (Pb), seleen (Sn), tsink (Zn), vask (Cu), elavhõbe (Hg), ühealuselised fenoolid (fenool, ja 2,3- dimetüülfenool), bromodiklorometaan, dibromoklorometaan, triklorometaan (kloroform), naftaleen, tsüpmetriin (isomeeride segu: 1,8 µg/l) ja monooktüültina-katioon (MOT 0,007 µg/l). Vastavalt esitatud analüüsiaktile esineb ka puhastatud suitsugaaside kondensaadis saasteaineid ja ohtlike aineid (KHT 31 mg/l, Püld 0,32 mg/l; N üld 14 mg/l, heljum <2 mg/l; ja naftasaadused <20 µg/l; üldorgaaniline süsinik TOC 1,7 mgC/l; sulfaat (SO 4) 22 mg/l; arseen (As) 0,51 µg/l, kaadmium (Cd) 0,19 µg/l, kroom (Cr) 3,8 µg/l, mangaan (Mg) 70 µg/l, nikkel (Ni) 0,51 µg/l, plii (Pb) 0,082, tallium (Ti) 0,28 µg/l, tsink (Zn) 35 µg/l, vask (Cu) 1,2 µg/l, elavhõbe (Hg) 0,36 µg/l, triklorometaan (kloroform) 0,17 µg/l, ja monooktüültina-katioon (MOT) 0,008 µg/l; analüüsiakt EE23004290), kuid mitmete saasteainete sisaldus on märkimisväärselt vähenenud. Ettevõtte 24.11.2023 arvamuse kohaselt tuleneb monooktüültina-katioon veevõrgust. Protsessi lisatakse 10-minutilise intervalliga ja 15-sekundilise kestusega linnavõrgu vett. Linnavõrgu vee analüüsimisel oli joogivee monooktüültina-katiooni sisaldus 0,010 μg/l . Puhastatud kondensaadi vees 0,008 μg/l. Ettevõttel on käivitamisel kondensaatori II aste, peale mida MOT sisaldus kondensaadis väheneb. Vastavalt taotlusega esitatud analüüsiaktile (analüüsiakt EE2200548) jäävad sademevee saasteainenäitajad alla kehtestatud piirväärtust[4] (heljum 10 mg/l; BHT 7 <3 mg/l. KHT 41 mg/l, Püld 0,64 mg/l; N üld 28 mg/l, naftasaadused <20 µg/l). Lisaks sisaldab suublasse juhitav sademevesi sulfaati (SO4 260 mg/l). Sademevee ühelauseliste fenoolide kahealuseliste fenoolide ja ohtlike ainete sisaldus ei ole teada, kuid arvetades sademevee kogumise alal toimuvaid tegevusi (liiklus, puiduhakke transport) võib neid sademevees esineda. Kinnistult kogutav sademevesi seguneb enne Väo ojja juhtimist ka lähi-piirkonnast kogutava sademeveega (valdavalt tootmismaad, ärimaad ja transpordimaad), mille päritolu ja saasteainete sisaldus ei ole teada, ja suubub Väo ojja põhimaantee alt väljuvast truubist (asukohakoordinaatidega X 6589055; Y 551947). Ohtlik aine VeeS tähenduses on element või ühend, mis mürgisuse, püsivuse või bioakumulatsiooni tõttu põhjustab või võib põhjustada ohtu inimese tervisele ning mis kahjustab või võib kahjustada teisi elusorganisme või ökosüsteeme. Ohtlikud ained liigituvad kui prioriteetsed ained; vesikonnaspetsiifilised saasteained ja prioriteetsed ohtlikud ained. Millest viimased põhjustavad märkimisväärset ohtu veekeskkonnale või veekeskkonna kaudu inimese tervisele ja kahjustades ka teisi elusorganisme ja ökosüsteeme ning mille veekeskkonda juhtimine on VeeS kohaselt keelatud või piiratud nende ainete veekeskkonda juhtimise lõpetamise või järkjärgulise kõrvaldamise eesmärgil (VeeS § 75 lg 1, 2 ja 5). Ohtlike ainete nimekirja, saasteainete kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid on kehtestatud keskkonnaministri 24.07.2019 määrusega nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ (edaspidi määrus nr 28). Vastavalt määruse nr 28 on tributüültina ühendid (siinkohal monooktüültina-katioon), elavhõbe (Hg) ja kaadmium (Cd) prioriteetsed ohtlikud ained, millest elavhõbe vee-elustikus on üheks pinnaveekogumi kehva keemilise seisundi põhjuseks (VeeS § 75 lg 3; määrus nr 28 § 2 ja 3). Prioriteetse ohtliku aine suublasse juhtimine on keelatud, välja arvatud erandjuhtudel, kompleksloa alusel. Keskkonnaamet peab märkima prioriteetse ohtliku aine veeloas või kompleksloas, kui seire tulemus näitab prioriteetse ohtliku aine esinemist heitvees. Keskkonnaamet võib kompleksloas märkida prioriteetse aine ja vesikonnaspetsiifilise saasteaine ning määrata nende ainete heite piirväärtuse, arvestades aine ohtlikkust, kontsentratsiooni heitvees, suubla seisundit, aine kontsentratsiooni põhjavees, ettevõtte tegevusvaldkonda ja tegevuse mõju suublale (VeeS 125 lg 3 ja 4).Suublasse juhitava heit- ja sademevee ohtlike ainete sisaldus peab vastama määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtustele (määrus nr 61 § 11 lg 1). Arvestades eeltoodut, LCP PVT nr 5 seatud jälgimisnõudeid kui ka ohtlike ainete esinemist määrab Keskkonnaamet keskkonnakompleksloaga nr L.KKL.HA-162843 väljalaskmest Tallinna Elektrijaam (väljalaskme kood TL021, asukohakoordinaadid X 6589055; Y 551947) suublasse juhitava heitvee saasteainete piirväärtused ja seirenõuded järgmiselt 1) Määratavad piirväärtused: BHT 7 40 mg/l, KHT 150 mg/l, heljum 35 mg/l, naftasaadused 1 mg/l, ühealuselised fenoolid 0,1 mg/l, kahealuselised fenoolid 15 mg/l, pH 6-9, kaadmium (Cd) 5 μg/l, elavhõbe (Hg) 1 μg/l, tributüültina ühendid (monooktüültina-katioon) 0 μg/l, arseen (As) 10 μg/l, nikkel (Ni) 34 μg/l, plii (Pb) 14 μg/l, tsink (Zn) 50 μg/l, vask (Cu) 15 μg/l, ja kroom (Cr) 50 μg/l. 2) Arvestades keskkonnatasude seaduse § 17 ja suublasse juhitava heitvee saasteainete koostist ja lisab Keskkonnaamet keskkonnakompleksloa tabelis V4 lahtrisse "Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse" saasteained sulfaat (SO4), Püld ja N üld. 3) Keskkonnakompleksloaga reguleeritud saasteainete seiret tuleb teostada käitisest väljumise kohas (kontrollkaev X: 6589231, Y: 551492). 4) Saasteained BHT 7, KHT, naftasaadused, P üld, ühealuselised fenoolid, kahealuselised fenoolid, tributüültina ühendid tuleb seirata sagedusega üks kord poolaastas. Saastetasu deklareerida üks kord kvartalis viimase analüüsiakti alusel; 5) Saasteained heljum (TSS), orgaanilise süsiniku kogusisaldus (TOC), fluoriid, kergesti vabanev sulfiid (S), sulfaat (SO4), sulfit (SO3), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), nikkel (Ni), plii (Pb), tsink (Zn), vask (Cu), kroom (Cr), kloriid (Cl-) ja Nüld tuleb seirata vastavalt PVT-le sagedusega üks kord kuus. 6) Vool, pH ja temperatuur seirata pidevseirega. 7) Omaseire tulemused esitada vastavalt nõutule tärkandmetena KOTKASe seireandmete moodulis sagedusega vähemalt üks kord kvartalis lisades juurde tulemusi tõendavad analüüsiaktid. Suubla seire nõuded Loa andja määrab loaga suubla seire kohustuse suublasse juhitavale heit-, karjääri ja sademeveele (määrus nr 61 § 10). Esitatud eksperthinnangu kohaselt ole ette näha, et heitvee juhtimisega suublasse kaasneks ebasoodne mõju Pirita jõele. Lähtudes esitatud eksperthinnangust, teatavatest suublasse juhitava heit ja sademevee saasteainesisaldustest ja pinnaveekogumi Pirita Vaskjalalt suudmeni kaugusest, ei sea Keskkonnaamet esialgu suubla seire nõudeid pinnaveekogumi Pirita Vaskjalalt suudmeni vee kvaliteedi seiramiseks. Arvestades, käitise territooriumil teostatavat tegevust (suure põletusseadmega elektrienergia tootmine, autotransport, puiduhakke ladustamine) ning arvestades, et nii käitise territooriumilt kui lähi-kinnistutelt kokku kogutava sademevee ohtlike ainete, prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete sisaldus ei ole teada, ning arvestades, et tegemist on uue tegevusega (heitvee suublasse juhtimine), millel võib olla võimalik mõju ka nii suublaks olevale veekogu (Väo oja) seab Keskkonnaamet ajutiselt täiendavad seirenõuded suublasse juhitava heit- ja sademevee kvaliteedi hindamiseks ja võimaliku mõju esinemise või mõju puudumise tuvastamiseks. Samaaegselt väljalaskme seirega proovivõtukohas seirata väljalaskme asukohas (Väo ojas) saasteained: sulfaat (SO4), BHT5, KHT, N üld; Püld heljum, kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), nikkel (Ni), plii (Pb), tsink (Zn), vask (Cu), kroom (Cr) ühealuselised fenoolid, kahealuselised fenoolid ja naftasaadused sagedusega üks kord poolaastas kuni 31.12.2027. Kui seire tulemustest või muul moel ilmneb suurenenud saasteainete suublasse juhtimine või negatiivne mõju veekogu (Väo oja) või pinnaveekogumi (Pirita Vaskjalalt suudmeni) seisundile, jätab Keskkonnaamet endale õiguse keskkonnakompleksloa muutmiseks ja rangemate tingimuste ning täiendavate suubla seire nõuete seadmiseks (VeeS § 47 HMS § § 53 lg 1 p 4). Kui seire tulemusel ilmneb loas reguleerimata ohtlike ainete suublasse juhtimine, tuleb käitajal jätkata seiret, teavitada Keskkonnaametit ohtlike ainete suublasse juhtimisest ning vajadusel esitada keskkonnakompleksloa muutmise taotlus täiendavate ohtlike ainete piirväärtuse keskkonnakompleksloale lisamiseks. Kui nii käitise asukohas kui ka suublasse juhitavas sademevees jäävad seiratavad näitajad alla kehtestatud piirväärtusi, võib edaspidi teostada seiret üks kord kahe aasta jooksul. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise nõuded Saasteallika koormust väljendatakse ie-des ja arvutatakse aasta kestel saasteallika suurima nädala keskmise saasteaine hulga alusel. Reoveepuhasti või muu saasteallika rajamisel või rekonstrueerimisel määrab esialgse saasteallika koormuse keskkonnaloa andja projekteeritud koormuse alusel kuni reoveepuhasti häälestamise lõpuni või veeheidet reguleerivas loas määratud tähtpäevani. Pärast esialgse koormuse määramist peab loa omaja määrama tegeliku koormuse. Saasteallika koormus määratakse taotleja korraldatud veeproovide analüüsi ja vooluhulga mõõtmise tulemuste alusel. Saasteallikal, mille koormus on alla 2000 ie, määratakse koormus üks kord seitsme aasta jooksul ning saasteallikal, mille koormus on alla 50 ie, määratakse koormus loa andja nõudmisel või siis, kui toimub oluline muudatus reoveepuhasti või muu saasteallika töös. Saasteallika koormuse määramiseks peab reoveepuhastisse sisenevast reoveest võtma seitse keskmistatud veeproovi ühe nädala kestel igal päeval üks proov ja mõõtma vooluhulka VeeS § 236 lg 7 alusel kehtestatud proovivõtumeetodite järgi loas määratud aegadel. Seitsme päeva jooksul võetud keskmistatud proovid ja vooluhulgad tuleb mõõta ja analüüsida eraldi proovidena nii, et nädalal jooksul tekib kokku seitse proovitulemust. (Määrus nr 61 § 4 lg 1, 5 ,6, 8-10) Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et ettevõte on esitanud suitsugaaside kondensaadi reostuskoormuse kohta arvutusliku hinnangu, tuleb teostada tööstusliku reoveepuhasti Tallinna Elektrijaama reoveepuhasti (KKR kood PUH0001647) reostuskoormuse määramine esimesel võimalusel peale puhasti häälestamise lõppu, kuid mitte hiljem kui 31.03.2023. Edaspidi tuleb reostuskoormus määrata üks kord seitsme aasta jooksul või siis kui toimub oluline muudatus reoveepuhasti töös. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse määramise nõuded Kui reoveepuhasti koormus on alla 2000 ie, peab vee erikasutaja reovee puhastusastme väljaselgitamiseks võtma proovi ühel ajal nii reoveepuhastisse sisenevast reoveest kui ka sealt väljuvast heitveest. Võetud proov võib olla punktproov. Proov tuleb võtta üks kord aastas. Kui reoveepuhasti koormus on alla 50 ie, peab vee erikasutaja reovee puhastusastme välja selgitama loa andja nõudmise korral (määrus nr 61 § 15 lg 4 ning § 16 lg 2-4). Arvestades asjaolu, et käitises on suitsugaaside kondensaadi puhastamiseks kasutusel uus tööstuslik reoveepuhasti, Tallinna Elektrijaama reoveepuhasti, mille reostuskoormus ja puhastusaste erinevate elementide ja ühendite osas ei ole teada, seab Keskkonnaamet keskkonnakompleksloaga nr L.KKL.HA-162843 nõude puhastusastme määramiseks näitajate osas KHT, heljum, sulfaat (SO4) Nüld, fluoriid, raskmetallid (As, Cd, Cr, Cu, Ni, Pb , Zn, Hg), sagedusega üks kord aastas kuni 31.12.2027. Kui puhasti efektiivsus jääb määratavate näitajate osas 70-100% vahemikku, võib edaspidi määrata puhastusefektiivsust loa andja nõudmisel. Kui puhasti efektiivsus jääb määratavate näitajate osas väiksemaks kui 50 % ja määratavad näitajad ületavad saasteainete piirväärtust suublasse juhitavas heitvees, jätab Keskkonnaamet endale õiguse täiendavate nõuete seadmiseks. Proovivõtunõuded VeeS § 243 lg 1 on sätestatud, et kui proove võetakse veeuuringu käigus, peab proovivõtja olema atesteeritud vastavas valdkonnas VeeS § 243 lg 5 alusel kehtestatud korra kohaselt, kasutama veeuuringu eesmärgiga sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat. Tulenevalt VeeS § 236 lg 2 on veeuuring VeeS tähenduses vee, vee-elustiku, veekogu põhjasette, pinnase ja reoveesette ning naftasaaduste ja muude saastavate ainete proovi võtmine ja analüüsimine veeseisundi hindamise, saastatuse kindlakstegemise, veeloa taotluse ja selle lisade kontrollimise, veeloa omaja üle tehtava kontrollseire, keskkonnatasu arvutamise ning veeloaga nõutava omaseire eesmärgil. Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad on kehtestatud määrusega nr 53 „Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad, proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogramm, atesteerimise kord, atesteerimistunnistuse vorm ja atesteerimiskomisjoni töökord“. Vastavalt määruse nr 61 § 14 lg 1 ja 2 peab vee erikasutaja tagama suublasse juhitava heit- ja sademevee saasteainete ning ohtlike ainete sisalduse ja pH määramiseks loaga määratud kohtadest proovide võtmise ning korraldama proovide analüüsi. Suublasse juhitavast heit- ja sademeveest peab olema võimalik võtta esinduslikke proove. Täiendavad nõuded Tagada kanalisatsiooniehitise vastavus keskkonnaministri 31.07.2019 vastu võetud määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“. Rajatav sademeveekanalisatsioon peab võimaldama käitise kinnistult ja naaberkinnistutelt heitvee ja sademevee vooluhulga tõrgeteta ära juhtimise. Rajatava kanalisatsiooni läbilaskevõime peab vastama kinnistutelt ära juhitava heit ja sademevee kogustele. Sademekanalisatsiooni tuleb perioodiliselt hooldada nii, et oleks tagatud süsteemide nõuetekohane toimimine. Keskkonnatasu maksab isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, väljutada keskkonda saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust omamata, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti (keskkonnatasu seadus edaspidi KeTS § 5 lg 1). KeTS § 33 3 lg 1 järgi esitab KeTS § 31 lg 1 nimetatud isik keskkonnatasu deklaratsioonis keskkonnatasu arvutuse. KeTS § 333 lg 3 alusel on keskkonnatasu deklaratsiooni vorm ja täitmise kord kehtestatud keskkonnaministri 05.04.2011 määrusega nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja täitmise kord ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad nõuded, aruande vorm ja esitamise kord”. Keskkonnatasu deklaratsioon esitatakse KeTS-s märgitud tähtajaks ja mahus. Keskkonnatasu tuleb maksta Maksu- ja Tolliameti poolt avatud ettemaksukontole kvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Ettemaksukontolt maha arvestamine toimub automaatselt kohustuse tähtaja saabudes. Veeloa omaja on kohustatud esitama üks kord aastas veekasutuse aruande, mis tuleb täita vastavalt keskkonnaministri 16.01.2020 määruses nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord” esitatud nõuetele (VeeS 195 lg 1 ja 3). 3.6 Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku Heiteallikad Kehtiva loa järgi on käitises 5 heiteallikat (korsten E1, kütuse etteanne E2, puiduhakke laoplats E3, diislimahuti laadimine E5 ja diiselmahuti hingamine E6). Taotlusega soovitakse liita heiteallikas E3 heiteallikaga E2, eemaldada heiteallikas E6 ja lisada uus heiteallikas avariigeneraator G1 ehk muudatuse järgselt on käitises 4 heiteallikat (korsten E1, kütuse etteanne ja puiduhakke laoplats E2, diiselkütuse mahuti hingamisava E5 ja avariigeneraator G1) Põletusseadmed Tallinna Elektrijaam on kasutusel keevkihtkatel, mille soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 82 MWth. Katlamajas kasutatakse puiduhaket (100%) kuni 280 000 t/a või küttesegu puiduhake 75% (kuni 192070 t/a) ja turvas 25% (kuni 66172 t/a). Võrreldes kehtiva loa ja taotluse andmeid, siis freesturba kogust vähendatakse. Selle tulemusena muutub ka välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkogused aastas (vt tabel A4). Õhukvaliteet Välisõhku eralduvatele saasteainetele on kehtestatud piir- ja sihtväärtused (AÕKS § 47 lg 1 ja 2, § 48 lg 1). Kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest välisõhku väljutatava saasteaine maksimaalne hetkeline heitkogus ei tohi summaarselt ületada keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 sätestatud piirväärtustele „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ (RT I, 06.03.2019, 12, edaspidi määrus 75) kehtestatud õhukvaliteedi piirnorme väljaspool käitise tootmisterritooriumi (AÕKS § 94 lg 2). Õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise korral eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist (AÕKS § 10 lg 3). Keskkonnaamet kontrollis taotluse vastavust määruses nr 75 sätestatud piirväärtustele. Taotluse kohaselt heieallikatest pärinevad heited ei ületa tunni-, ööpäeva- ega aastakeskmist õhukvaliteedi piirväärtust (ÕPV). Taotluses on järeldatud, et hajumisarvutuse piirkonna heiteallikate koosmõjus esinevad arvutuslikult suhteliselt kõrgemad õhukvaliteedi tasemed mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) puhul 1,451 ÕPV1 ning 1,243 ÕPV24, PM10 õhukvaliteedi tase vastavalt 3,453 ÕPV24 ja 2,138 ÕPVa, NO2 1h õhukvaliteedi taseme puhul 3,398 ÕPV1, SO2 õhukvaliteedi taseme vastavalt 1,037 ÕPV1 ja 1,542 ÕPV24, Ni 0,969 ÕPVa ja Cu 0,966ÕPV24, Cr 0,4 ÕPVa ja 0,73 ÕPV24, CO 0,599 ÕPV8. Kõrgemad õhukvaliteedi tasemete väärtused ja piirväärtuse ületamised tingitud ümberasuvatest ettevõtetest ja jäävad valdavalt teistele tootmisaladele. Ülejäänud saasteainete (ja saasteainete kontsentratsioonide keskmistamisaegade) osas jäävad õhukvaliteeditasemed tunduvalt madalamateks võrreldes piirväärtustega. Piirkonda jäävate elumajade juures saasteainetele kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuseid ei ületata. Heite piirväärtused Heite piirväärtuse all mõeldakse põletusseadmest õhku väljutatavates heitgaasides sisalduva aine kontsentratsioon, mida kindlaks määratud ajavahemikus ei tohi ületada. Piirväärtus sõltub põletusseadme võimsusest, kasutatavast kütusest ning tüübist. Käitisele kohaldub, lähtudes põletusseadmete soosjussisendile vastav nimisoojusvõimsusest, suure võimsusega põletusseadme heite piirväärtused tulenevad LCP PVT-järelduste dokumendist (Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/1442, 31. juuli 2017, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks, käsitletud eespool). Heite piirväärtused on kajastatud Tabel T3. Lubatud heitepiirväärtused (HPV) Heiteseire ja muud nõuded Loa tabelis A7 on kirjeldatud nõuded pidevseire seadmele, heiteallikaga seotud näitajate dokumenteerimise ja heite piirväärtuste järgimisele. Hetkel muudetakse eritingimuste sõnastust/vormistust (pidevseire ja pisteline seire). Lisatakse juurde pidevseire seadmete kontrollimist tõendavate dokumentide (QAL1, QAL2, ATS) esitamise kohustus ja töökorraldusliku nõudena, et püüdeseadmeid kontrollitakse vastavalt loa tabelis A6 toodud sagedusele. 3.7. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Keskkonnakompleksloa muutmise avalikustamise ja keskkonnakompleksloa eelnõude väljapanekule esitas 24.11.2023 arvamuse ettevõte (registreeritud KOTKAS 27.11.2023 kirja nr DM-125304-11 all). Keskkonnaamet toob alljärgnevalt välja peamised arvamused ja Keskkonnaameti selgitused ning põhjendused. Ettevõte soovib selgust suitsugaaside kondensaadi suublasse juhtimise keelu osas tulenevalt mittevastavusest parimale võimalikule tehnikale ja kondensaadis leiduvate ohtlike ainete mittevastavusest kehtestatud piirväärtuse. Ettevõte selgitab, et suitsugaaside kondensaadi puhastamiseks on 16.10.2023 kasutusele võetud filtreerimisprotsess, ning seiratud kondensaadis leiduvad ohtlikud ained ei pärine käitise tegevusest. Ettevõte kirjutab järgmiselt: "MOT sisaldus suitsugaasi kondensaadis tuleb tõenäoliselt joogiveest. Protsessi lisatakse 10- minutilise intervalli ja 15-sekundilise kestusega linnavõrgu vett. Oleme teostanud linnavõrgu veest tinaorgaaniliste ühendite analüüsi ning selle kohaselt on joogivees MOT sisaldus 0,010 μg/l. Kontsentratsioon suitsugaasi kondensaadis aga 0,008 μg/l. Peagi on käivitamisel kondensaatori II aste, peale mida MOT sisaldus kondensaadis väheneb. Mõnevõrra segadust tekitavad kloroformi ja tsüpemetriini sisaldused kondensaadis, sest esimese puhul on tegemist tööstuskemikaaliga ning teisel juhul taimekaitsevahendi ja pestitsiidiga. Utilitas Tallinna Elektrijaam tehnoloogilises protsessis neid ühendeid ei kasuta ja meile olevate andmete baasil ei teki need ühendid biomassi põlemise käigus. Triklorometaani (kloroform) varasema analüüsi kohaselt on 7,2 μg/l, mis ületab piirväärtust 2,5 μg/l. Kordusanalüüsis puhastatud SGP kondensaadist on triklorometaani (kloroform) sisaldus 0,17 μg/l ning tsüpemetriini (isomeeride segu) sisaldus < 0,0004 μg/l, seega vastab lubatud piirväärtustele." Keskkonnaamet selgitab, et arvestades LCP PVT nr 15 mainitud sekundaarmeetodi kasutusele võtmist suublasse juhitavate saasteainete ja ohtlike ainete vähendamiseks, vastab käitise tegevus parimale võimalikule tehnikale. Veekogusse juhitavate saasteainete, ohtlike ainete, prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete sisaldus suublasse juhitavas heit- ja sademevees peab vastama määruse nr 61 Lisas 1 toodud piirväärtustele ( VeeS § ; määrus nr 61 § 11 lg 1, vt ka korralduse ptk 3.5). Vastavalt määruse nr 61 lisale 1 peab tributüültina ühendite sisaldus suublasse juhitavas heitvees jääma alla määramispiiri. Keskkonnaametil puudub võimalus tributüültina ühendite suublasse juhtimise lubamiseks vastuolus kehtiva seadusega. Eeltoodust tulenevalt määrab Keskkonnaamet keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-162843 tributüültina ühendi saasteainesisalduse piirväärtuseks 0 mg/l. Kui 24.11.2023 arvamuses toodud kavandatav meetod (kondensaatori II) ei toimi saasteainesisalduse vähendamiseks, tuleb arvestada määruse nr 61 § 11 lg 6 nimetatud erandi seadmise vajadust. Ettevõte soovib selgust, miks on kavandatud tegevus määratud siiski Tallinna reoveekogumisalasse ning täiendab, et Tallinna reoveekogumisalale kehtivate saasteainete piirväärtuse arvestamist ei ole investeeringutes arvestatud. Ettevõte palub menetluse käigus üle hinnata piirväärtused ja otsuse, et elutähtsa teenuse pakkujana oleks ettevõttel võimalik suunata ka tehnoloogilist heitvett suublasse. Ettevõte on arvamusega esitanud ka eksperthinnangu, mille kohaselt ei ole ette näha, et heitvee juhtimisega suublasse kaasneks ebasoodne mõju Pirita jõele. Keskkonnaamet selgitab, et tulenevalt esitatud suitsugaaside kondensaadi reostuskoormuse hinnangu puudumisest on suitsugaaside kondensaadi saastenäitajaid Keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-162843 muutmise eelnõus pelgalt vaadeldud Tallinna reoveekogumisalale kehtivate reostuskoormuse näitajatega, et iseloomustada kondensaadi vastavust keskkonnanormidele ja võimalikku mõju suublaks olevale pinnaveekogumile. Käitise tegevus jääb väljapoole Tallinna reoveekogumisala ja saasteallikast tulev reostuskoormus on esitatud hinnangu kohaselt 25 ie. Lisaks VeeS ja määruse nr 61 alusel seatavatele piirväärtustele, peab käitise tegevus vastama ka LC PVT-s seatud heitepiirväärtustele. Keskkonnaamet peab suublasse juhitava heitvee ja suitsugaaside kondensaadi heite piirväärtused seadma vastavalt kehtivatele nõuetele keskkonnakompleksloa tabelites T3 ja V4 (vt ka korralduse ptk 3.5). Ettevõte soovib lisaks selgust eelnõu punktis J6 osas, kus toob välja Keskkonnaameti „Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded“ nõude, milles on toodud, et katlamajades on lubatud põletada ainult biomassi (st selliseid puidujäätmeid, mille halogeenitud orgaaniliste ühendite ja raskmetallide sisaldus ei ületa looduslikku fooni). Ettevõte peab veenduma, et analüüsitavad näitajad küttesegudes vastavad biomassi nõuetele. Pidevalt tuleb esitada küttesegust analüüsitavad näitajad vastuvõetavate jäätmete saatekirjadel: väävel (S), lämmas k (N), kaalium (K), naatrium (Na), kloor (Cl), arseen (As+), kroom (Cr+), vask (Cu), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), plii (Pb), tsink (Zn). Ettevõte vastab kirjas, et ettevõte on sertifitseerinud oma kütusena kasutatava biomassi tarneahela PEFC sertifikaadiga, ning teostab kõikidele jaama saabuvatele koormatele päritoludokumentatsiooni kontrolli, et veenduda biomassi vastavuses RED II tulenevatele biomassi säästlikkuse kriteeriumile. PEFC sertifikaat oli lisatud loa taotlusele. Ettevõttel on täielik ülevaade kasutatava materjali päritolust ja saab seda ka vajadusel tõendada. Seega küsib ettevõte: "Kas juhul, kui puiduhake on biomass THS §10 mõistes ning see vastab säästlikkuse kriteeriumitele ning päritolu on tõendatud, on samuti vajalik pidev analüüs eespool toodud näitajatest? Leiame, et analüüs on vajalik jäätmepuidu kasutamisel, mitte puidujäätmete puhul. Selline lähenemine esiteks tõstab toorme hinda ning seejuures ei ole mõistlik loodusliku puidu pidev analüüsimine." Keskkonnaamet selgitab, et biomassile vastavuse tõendamine ei ole nimetatud sertifikaadiga tagatud, ehk siis sertifikaat tõendab puidu päritolu ehk tarneahelat, kuid ei välista, et biomassi nõuetele vastavus on tagatud. Ettevõttel peab oma tegevuses olema ülevaade puidumassist, mida katlamajades kasutada on lubatud ja omama pidevat ülevaadet puuidujäätmetest ehk tuleb üleandmisel kontrollida saatedokumente ning neis peab olema biomassile vastavus tõendatud. Kuna taotluses on nimetatud jäätmeliike nagu: 19 12 07, 17 02 01, 15 01 03 ja 03 01 05, võivad need Keskkonnaministri 14.12.2015. a määruses nr 70 toodud jäätmenimistust lähtuvalt sisaldada ka töödeldud puitu sisaldada. Seega nende jäätmete puhul on biomassile vastavuse tõendamine nõutav (Ettevõte veendub nende jäätmete vastuvõtmisel, et ettevõte on esitanud biomassile vastavuse tõendavad dokumendid). Keskkonnaamet täpsustab keskkonnaloa tabelit J6 ning toob välja, milliste jäätmeliikide puhul on biomassile vastavuse tõendamine nõutav. 3.8. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnakompleksloaga kaasnevad käitajal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima THS, AÕKS, JäätS, VeeS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnakompleksloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/keskkonnakaitseluba/loa- omaja-meelespea. [1]Pinnaveekogimite seisundiinfo leitav Keskkonnaportaalis: https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo (11.09.2023) [2] VMK dokumendid leitavad kliimaministeeriumi kodulehel: https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (13.09.2023) [3] Määruse nr 61 lisas 1 võetud vahemik 100 000 ja rohkem ie Tallinn ja ümbrus reoveekogumisala reostuskoormuse järgi ( 499581 ie ): BHT7 15 mg/l, KHT 125 mg/l; Püld 0,5 mg/l, Nüld 10 mg/l; heljum 15 mg/l [4] Määruse nr 61 lisas 1 võetud vahemik sademeveele: BHT7 15 mg/l, KHT 125 mg/l; Püld 1 mg/l, Nüld 45 mg/l; heljum 40 mg/l, naftasaadused 5 mg/l (määrus nr 61 § 7 VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Meelis Mägi 5063491 [email protected]  Keskkonnakompleksluba EELNÕU 18.12.2023 Loa registrinumber L.KKL.HA-162843 Loa omaja Ärinimi / Nimi OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam andmed Registrikood / Isikukood 10938397 Tegevuskoha Nimetus Tallinna Elektrijaam andmed Aadress Tooma tn 14, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond Katastritunnus(ed) 78403:313:0005 Territoriaalkood EHAK 0387 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Tooma tn 14 // Väomurru tn 1 (78403:313:0005). Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Tööstusheide ehk kompleksluba; Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine; Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima periood hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev Tööstusheide T1. Käitise tegevus Käitiste register Käitise kood KNR0000109 Käitise nimetus Tallinna Elektrijaam Käitise asukoha kirjeldus Tallinna Elektrijaama tootmisüksus asub Harju maakonnas, Talliinna linnas, Lasnamäe linnaosas Tooma 14 / Väomurru tn 1 kinnistul (katastritunnus 78403:313:0005). Käitise tootmisterritooriumi suureseks on 13,8 ha ning alal paiknevad tootmisüksuse tootmisobjektid - koostootmisjaam, biokütuse laoplats, päikese elektrijaam, reservgeneraator ning Väo Reservkatlamaja CHP käitis. Tallinna Elektrijaama tegevuse mõjupiirkonna 3500 m raadiusse jäävad elamumaad (sh Lasnamäe linnaosa), maatulundusmaad, transpordimaad, ühiskondlike ehitiste maad, tootmismaad ja ka Natura 2000 ala. Põhjast käitise territoorium piirneb tühermaaga. Tühermaal paikneb Tooma järv, esineb vertikaalhaljastust valdavalt lehtpuude näol. Lähimaks hoonestuseks võib pidada mööda Tallinn-Narva mnt paiknevaid hooneid: Tooma tn 5 (Esvika Elekter, büroo-ja kaubanduspinnad); Tooma tn 1-3 (Peterburi tee Hyper Rimi, kaubanduspinnad); Tooma tn 1, (Alexela Väo tankla). Vahemaa antud hooneteni on vahemikkus ca 300 kuni 350 m. Lähim elamurajoon asub tootmisterritooriumi piirist 230 m kaugusel Peterburi tee ääres. Aadress Tooma tn 14, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond Territoriaalkood EHAK 0387 Katastritunnus(ed) 78403:313:0005 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Tooma tn 14 // Väomurru tn 1 (78403:313:0005). Seotud käitised Seotud käitise kood Seotud käitise nimetus Käitise tegevus 2/36 Käitise tegevus Käitises tegevuse eesmärk on elektri- ja soojusenergia tõhus tootmine ning toodetud soojuse jaotamine kaugküttevõrku ning toodetud elektri edastamine elektrivõrku. Tootmisprotsess koosneb mitmest erinevatest tehnoloogilistest etappidest: kütuse vastuvõtt ja etteanne, kütuse põletamine kateldes, toitevee ja kondensaadi pumpamine, demineraliseeritud vee ettevalmistamine, ülekuumendatud auru tootmine, suitsugaasi puhastamine; tuha eemaldamine; elektrienergia tootmine auruturbiini ja generaatoriga, kaugkütte soojuse tootmine ja ülekandmine. Katlast väljuvad suitsugaasid juhitakse 70 m kõrgusesse korstnasse. Tallinna Elektrijaama põhiseadmeteks on keevkiht kõrgrõhu aurukatel (82 MW), vasturõhu auruturbiin, suitsugaasi kondensaator/pesur, katla lisavee ettevalmistussüsteem, kaugkütte soojusvahetid ja tahkekütuse vastuvõttu ja etteande süsteem. Katlamajas kasutatakse puiduhaket (100%) kuni 280 000 t/a või küttesegu puiduhake 75% (kuni 192070 t/a) ja turvas 25% (kuni 66172 t/a). Esitatud puiduhakke aastased kasutatavaid koguseid seejuures ei summeerita (st segukütuses oleva puiduhakke osa 192070 t/a sisaldub koguses 280000 t/a). Planeeritav aastatoodangu maht on: elekter kuni 220 GWh ja soojus kuni 555 GWh. Tootmisprotsessi käigus tekkinud reovesi ja tehnoloogiline heitvesi antakse üle vee-ettevõtjale. Tootmisterritooriumilt kogutud sadevesi juhitakse suublasse. Tallinna Elektrijaam asub tehnogeense maastikuga Väo karjääris. Ettevõtte mõjuala on 50*70 m (korstna kõrgus) = 3500 m. Mahealasid selles piirkonnas ei ole. Käitise mõjualasse jäävad mitmed kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid. Tootmisterritooriumile on rajatud on insenerivõrgud: elektrikaabelliinid, veevarustuse, kanalisatsiooni ja drenaažitorustikud. Rajatud hooned ja ehitised on esitatud käitise asendiplaanil. Ohukategooria C kategooria ohtlik Lähteolukorra aruanne Lisa 1: Tallinna_Elektrijaam_OU_KKL_LOA__1_.docx Lisa 2: Lisa_1.docx Lisa 3: Lisa_4.docx Lisa 4: Lisa_5.pdf Lisa 5: Boilex_500__2_.pdf Lisa 6: diislikutuse_ohutuskaart_est_0__002_.pdf Lisa 7: DREWPHOS_3000_ee_sds_ghs.pdf Tegevusala Tegevus- ja alltegevusvaldkond Energia tootmine - Kütuse põletamine käitises, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MW. Tööaeg tundides ööpäevas 24 Tööaeg tundides aastas 8 250 3/36 Ülesseatud tootmis​võimsus 82 MW Aastane tootmis​maht Soojus (bruto) - 555 000 MWh sh pesurist - 130 000 MWh, omatarve - 5 500 MWh. Soojus (neto) - 549 500MWh. Elektrienergia toodang (bruto) - 220 000 MWh, omatarve - 26 000 MWh. Elektrienergia toodang (neto) - 194 000 MWh. Põhitegevusala Jah T2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine PVT allikad Jrk nr Lühend Allika nimetus Viide (URL) Avaldamise kuupäev Jõustumise kuupäev 1. LCP PVT-alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32017D1442 17.08.2017 17.08.2021 2. ENE Reference Document on Best Available Techniques for Energy Efficiency https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/ENE_Adopted_02-2009.pdf 01.04.2009 01.04.2013 3. EFS Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf 01.07.2006 01.07.2010 4. ROM JRC Reference Report on Monitoring of Emissions to Air and Water from IED Installations https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-12/ROM_2018_08_20.pdf 01.07.2018 01.07.2022 Jrk Tootmisetapid Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused PVT nõude kirjeldus PVT lühend ja nr viide PVT PVT lühend number 1. Keskkonnajuhtimissüsteemid ISO 9001:2015, ISO 14001:2015, ISO Ettevõttes on juurutatud juhtimissüsteemid ISO 9001:2015, ISO 14001:2015, LCP PVT1. Üldise keskkonnatoime parandamiseks on PVT järgida ja LCP PVT 1 45001:2018. Rohekontori sertifikaat. ISO 45001:2018. Käitise kontor omab Rohekontori sertifikaati. rakendada keskkonna juhtimissüsteemi, mis hõlmab kõiki järgmisi omadusi: ENE ptk Utilitase energiakontsern tähtsustab oma tegevuses energiatõhusust, i. juhtkonna, sh tippjuhtkonna pühendumus; 4.2.1,ptk soojuskadude vähendamist ning taastuvate ja kohalike kütuste kasutamist ning ii. juhtkonna poolt sellise keskkonnapoliitika määratlemine, mis muu hulgas 4.2.4 jätkusuutlikku ja vastutustundlikku keskkonna ja sotsilaasete mõjude juhtimist näeb ette käitise keskkonnasäästlikkuse pidevat täiustamist; (ESG). Asjakohased varade, tegevuse ja vastutustundliku juhtimise meetmed ja iii. vajaliku korra, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine põhimõtted. Investeeringute ja hangete korral on üheks oluliseks parameetriks koos finantsplaneerimise ja investeeringutega; energiatõhusus. iv. korra rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) struktuur ja vastutus; b) värbamine, väljaõpe, teadlikkus ja pädevus; c) kommunikatsioon; d) töötajate kaasamine; e) dokumentatsioon; f) tõhus protsessijuhtimine; g) kavandatud korralise hoolduse programmid; h) valmisolek hädaolukorraks ning hädaolukorras tegutsemine; i) vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele; v. täitmise kontrollimine ja parandusmeetmete võtmine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) seire ja mõõtmine (vt ka Teadusuuringute Ühiskeskuse võrdlusaruanne tööstusheidete direktiiviga hõlmatud käitistest pärit heite seire kohta – tulemustele suunatud seire, ROM); b) parandus- ja ennetusmeetmed; c) dokumenteerimine; d) sõltumatu (võimaluse korral) auditeerimine sise- ja välisaudiitori poolt, et teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavakohaselt ja kas seda rakendatakse ning järgitakse nõuetekohaselt; vi. keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe hindamine tippjuhtkonna poolt; vii. puhtama tehnoloogia arengu jälgimine; 4/36  vii. puhtama tehnoloogia arengu jälgimine; viii. uute seadmete projekteerimise ajal seadmete tulevase demonteerimise ning kogu nende tööea jooksul aset leidva keskkonnamõjuga arvestamine, sealhulgas: a) allmaarajatiste vältimine; b) demonteerimist soodustavate lahenduste kasutamine projektis; c) lihtsalt puhastatavate pinnakatete valimine; d) sellise seadmekonfiguratsiooni kasutamine, kus on vähendatud suletud kemikaalitaskute teke ning mille tühjendamine või puhastamine on lihtne; e) etapiviisiliselt suletava paindliku seadmestiku projekteerimine; f) võimaluse korral biolagunevate ja ringlussevõetavate materjalide kasutamine; ix. korrapärane sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine. Konkreetselt selle sektoriga seoses on oluline käsitleda ka keskkonnajuhtimissüsteemi järgmisi omadusi, mida on kirjeldatud asjakohase PVT juures: x. kvaliteeditagamis-/kvaliteedijuhtimisprogrammid, millega tagatakse kõigi kütuste omaduste määramine ja kontrollimine (vt PVT 9); xi. juhtimiskava õhku- ja/või vetteheite vähendamiseks muudes kui tavapärastes käitamistingimustes, kaasa arvatud käivitus- ja seiskamisperiood (vt PVT 10 ja PVT 11); xii. jäätmekava, millega tagatakse jäätmete tekke vältimine või nende korduskasutuseks, ringlussevõtuks või muul viisil taaskasutuseks ettevalmistamine ja mis hõlmab PVT 16 juures kirjeldatud meetodeid; xiii. süstemaatiline meetod võimaliku kontrollimatu ja/või ettenägematu keskkonnaheite tuvastamiseks ja ohjamiseks, eriti järgmiste heidete korral: a) heited pinnasesse ja põhjavette kütuste, lisaainete, kõrvalsaaduste ja jäätmete käitlemise ja ladustamise tõttu; b) ladustamis- ja käitlemistoimingute käigus toimuva kütuse isekuumenemise ja/või -süttimisega seotud heited; xiv. tolmukontrollikava, millega välditakse, või kui see ei ole teostatav, siis vähendatakse kütuste, jääkide ja lisaainete laadimisel, ladustamisel ja/või käitlemisel tekkivat hajusheidet; xv. müratekke piiramise kava, kui eeldatakse mürasaaste tekkimist või püsimist tundlikel aladel; kava hõlmab järgmist: a) müraseirekava müra jälgimiseks seadme piiril; b) müratekke vähendamise kava; c) müratekkejuhtumitele reageerimise kava, mis hõlmab asjakohaseid meetmeid ja tähtaegu; d) varasemate müratekkejuhtumite ja parandusmeetmete läbivaatamine ning teabe levitamine müratekkejuhtumite kohta mõjutatud isikutele; xvi. halvalõhnaliste ainete põletamise, gaasistamise või koospõletamise korral lõhnatekke piiramise kava, mis hõlmab järgmist: a) lõhnaseire kava; b) vajaduse korral lõhnatekke kõrvaldamise kava lõhnaheite tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks või vähendamiseks; c) lõhnatekkejuhtumite registreerimise kava koos asjakohaste meetmete ja tähtaegadega; d) varasemate lõhnatekkejuhtumite ja parandusmeetmete läbivaatamine ning teabe levitamine lõhnatekkejuhtumite kohta mõjutatud isikutele. ENE ptk 4.2.1 on tippjuhtkonna pühendumus ning käitise energiatõhususe poliitika määratlemine juhtkonna poolt. 5/36 2. Tootmisprotsessi jälgimine Jaama kasutegur (arvutatakse kord kuus) Jaama kasutegur on üks tähtsamaid näitajaid efektiivsuse ja energiatõhususe LCP PVT2 on gaasistusseadmete, IGCC seadmete ja/või põletusüksuste LCP PVT 2 (seire) osas. Põletusseadme kasutegur arvutatakse koos ja ilma suitsugaasi elektrilise netokasuteguri ja/või kütuse kasutamise summaarse netokasuteguri LCP PVT 23 kondensaatorita igakuiselt. Sarnaselt ka elektriline netokasutegur. ja/või mehaanilise netokasuteguri kindlaks tegemine EN standarditele vastaval ENE ptk 4.2.5 Katla kasutegur performance testi kohaselt on 89,6%. Aastal 2022 kütuse täiskoormusega toimimise katsel pärast seadme kasutussevõttu ja igat kasutamise summaarne netokasutegur oli kvartalite kaupa 87,8%, 89,8%, muutmist, mis võib elektrilist netokasutegurit ja/või kütuse kasutamise 90,1%, 90,2% ning koos kondensaatoriga vastavalt 104,3%, 98,7%, 91,2%, summaarset netokasutegurit ja/või mehaanilist netokasutegurit oluliselt 102,4%. mõjutada. LCP 2.2. PVT-järeldused tahke biomassi ja/või turba põletamise kohta 2.2.1 Energiatõhusus Tabel 8. Kütuse kasutamise summaarne netokasutegur on 73-99%. ENE ptk 4.2.5 on energiatõhususe säilitamine läbi juhtimissüsteemi, energiakasutuse arvestamine tegelikel (mõõdetud) väärtustel, efektiivsuse hindamine. 3. Tootmisprotsessi jälgimine Heitmete mõõtmine. Suitsugaasi mõõdetakse pidevalt temperatuur ja rõhku, hapniku ja niiskuse LCP BAT 3. PVT on õhku- ja vetteheite seisukohalt oluliste protsessinäitajate, LCP PVT 3 (seire) sisaldust. sealhulgas allpool esitatud näitajate pidev jälgimine. Voog - Näitajad - Seire Suitsugaasi töötlemise reovees määratakse pidevalt vool, pH ja temperatuur. 1) Suitsugaas - Vool - Perioodiline või pidev määramine; 2) Suitsugaas - Hapnikusisaldus, temperatuur ja rõhk -Perioodiline või pidev mõõtmine; 3) Suitsugaas - Veeaurusisaldus - Perioodiline või pidev mõõtmine; 4) Reovesi suitsugaasi töötlemisest - Vool, pH ja temperatuur - Pidev mõõtmine. 4. Tootmisprotsessi jälgimine Suitsugaasi heitmete pidevseire - AMS. NOx, CO, SO2, HCl, NH3 ja osakeste (PMsum) sisalduse mõõtmine LCP BAT 4. PVT on õhkuheite jälgimine vähemalt allpool esitatud sagedusega LCP PVT 4 (seire) Perioodilise seire korraldamine. pidevseirena. ja vastavalt EN-standarditele. EN-standardite puudumise korral on PVT selliste ROM ptk ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamine, mis tagavad 4.3.2.2 ROM peatükk 4.3.2.2 on kvaliteedi tagamine. samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise. Pidevserie seadmetele on väljastatud QAL1 sertifikaat ning on teostatud võrdlusmõõtmised ja QAL2 01-04.11.2021 a ning AST 01.11.2022 aastal. Biokütuse ja turba põletamisel seire järgmine: Pidevseire aine/näitaja:NH3, NOx, CO, SO2, tolmu ja HCl. HF, Hg ning raskmetallide mõõtmine toimub akrediteeritud labori poolt kord Üks kord aastas aine/näitaja HF, raskmetallid ja Hg. aastas. 5. Tootmisprotsessi jälgimine, Suitsugaasi kondensaatori tehnoloogilise Neutraliseeritud suitsugaasi kondensaatori tehnoloogiline heitvesi LCP BAT 5. PVT on suitsugaasi töötlemisel tekkiva vetteheite jälgimine LCP PVT 5 seire heitvee jälgimine. neutraliseeritakse, selitatakse ja filtreeritakse käitise tehnoloogilises vähemalt allpool esitatud sagedusega ja vastavalt EN-standarditele. EN- reoveepuhastis. Seire toimub keskkonnakompleksloa nõuete kohaselt. standardite puudumise korral on PVT selliste ISO, riiklike või muude Käitise territooriumil tekkiv sademevesi suunatakse Väo ojja peale puhastamist rahvusvaheliste standardite kohaldamine, mis tagavad samaväärse teadusliku liivapüüduris ja õlipüüdurites. Tekkiv heit- ja sademevesi suunatakse tasemega andmete saamise. veekogusse ühisvoolselt peale eraldi puhastussüsteemide läbimist. Minimaalne seiresagedus ja aine/näitaja 1) üks kord kuus orgaanilise süsiniku kogusisaldus (TOC) 2) üks kord kuus keemiline hapnikutarve (KHT) 3) üks kord kuus Hõljuvaine kokku (TSS) 4) üks kord kuus Floriid (F-) 5) üks kord kuus Sulfaat (SO4 2-) 6) üks kord kuus kergesti vabanev sulfit (SO3 2-) 7) üks kord kuus metallid ja poolmetallid (As, Cd, Cr, Cu, Ni, Pd, Zn, Hg) 8) üks kord kuus kloriid (Cl-) 9) üks kord kuus üldlämmastik 6. Kütuse põletamine (üldine Rakendatakse kombinatsiooni b, d, c ja e. Toimub pidev põlemisprotsessi parameetrite jälgimine. LCP BAT 6. Põletusseadmete üldise keskkonnatoime parandamiseks ning CO LCP PVT 6 keskkonnatoime ja Kord aastas jaam seisatatakse inspekteerimise ja vajalike hooldus-remonttööde ja põlemata ainete õhkuheite vähendamiseks on PVT optimeeritud põlemise põletamise tarbeks. tagamine ja allpool esitatud meetodite asjakohase kombinatsiooni kasutamine. tõhusus). a. Kütuste segamine b. Põletussüsteemi hooldus c. Täiustatud juhtimissüsteem d. Põletusseadmete hea konstruktsioon, e. Kütuse valimine 6/36 7. Tootmisprotsessi jälgimine, SNCR ja suitsugaasi pidevseire AMS. Käitises kasutatakse/rakendatakse põlemisprotsessi optimeerimist; LCP BAT 7. Selleks, et vähendada ammoniaagi õhkuheidet NOX-i heite LCP PVT 7 seire. õhu astmelist lisamist; vähendamiseks kasutatava selektiivse katalüütilise ja/või mittekatalüütilise suitsugaasi ringlust. taandamise tulemusena, on PVT selektiivse katalüütilise ja/või Lisaks on NOx parameetrite kontrolli all hoidmiseks kasutusel SNCR seade - mittekatalüütilise taandamise korralduse ja kasutamise optimeerimine (nt karbamiidi lahust pritsitakse koldesse. Pidevseire NOx ja NH3 reagendi ja NOx-i optimaalne suhe, reagendi homogeenne jaotus ja kontsentratsioonide jälgimiseks. reagenditilkade optimaalne suurus). Tehnoloogiaga saavutatav NH3 aasta keskmine heitetase on 3 mg/Nm3. PVTga saavutatav heitetase PVTga saavutatav NH3 õhkuheite tase selektiivse katalüütilise ja/või mittekatalüütilise taandamise tulemusena on < 3–10 mg/Nm3 aasta või proovivõtuperioodi keskmisena. Vahemiku alampiiri on võimalik saavutada, kui kasutatakse selektiivset katalüütilist taandamist, ning ülempiiri, kui kasutatakse selektiivset mittekatalüütilist taandamist ilma heitevähenduse märgmeetoditeta. Biomassi põletavate muutuva koormusega töötavate seadmete ning rasket kütteõli ja/või gaasiõli põletavate mootorite korral on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 15 mg/Nm3. 8. Kütuse põletamine (üldine Töökorras heitevähendussüsteemide Toimub pidev seadmete parameetrite ning jaama heakorra kontroll. LCP BAT 8. Õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks tavapärastes LCP PVT 8 keskkonnatoime ja kasutamine optimaalsel võimsusel. Kord aastas seisaku raames seadmete inspekteerimine ja remont/hooldus. käitamistingimustes on PVT asjakohase konstruktsiooni, käitamise ja hoolduse põletamise tõhusus) Käitises kasutusel kahe väljaga elektrifilter. abil kasutada heitevähendussüsteeme optimaalsel võimsusel ja tagada nende SNCR seade. töökorras olek. 7/36 9. Kütuse põletamine (üldine OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam on Kütuse vood on dokumenteeritud järgmiselt: allkirjastatud saatekirjad, LCP BAT 9. Põletus- ja/või gaasistamisseadmete üldise keskkonnatoime LCP PVT 9 keskkonnatoime ja kehtestanud tarnitavale kütusele (biomass) ostulepingud, seadmete taatlemisdokumendid, tarbitud kütuse energia sisaldus. parandamiseks ja õhkuheite vähendamiseks on PVT koostada põletamise tõhusus) lepinguga nõuded kütuse kvaliteedile sh PEFC sertifikaadi audit. keskkonnajuhtimissüsteemi (vt PVT 1) osana kõigi kasutatavate kütuste niiskusele. Kütusevood: algandmed (päritolu, kaal, kütteväärtus, niiskuse sisaldus, kvaliteedi tagamise ja juhtimise programmid, mis hõlmavad järgmisi elemente: Kütus ei tohi sisaldada võõrkehi ega vajadusel tuhasus) sisestatakse platsilogistiku poolt. Andmebaas on lisandeid (liiv, kivid, plastik, kumm, ligipääsetav ka tarnijatele, et jälgida kütusevoogu reaalajas. Sõltuvalt i. kasutatava kütuse esialgne täielik kirjeldus, mis sisaldab vähemalt allpool kemikaalid, asfalt, metall jne), lund, jääd koormaproovist ja niiskuse määramise tulemusest selgub, kas on vajalik saata loetletud näitajaid ja on kooskõlas EN-standarditega. Kasutada võib ISO, ega külmunud panku. Tarnija esitab iga proov akrediteeritud laborisse, et teostada kontrollmõõtmised niiskuse ja riiklikke või muid rahvusvahelisi standardeid, kui need tagavad samaväärse koormaga saatelehe. Oleme sertinud oma tuhasuse osas. teadusliku kvaliteediga andmed; tarneahela - omame PEFC sertifikaati. ii. kütuse kvaliteedi regulaarne katseline kontroll, et veenduda kütuse vastavuses esialgsele kirjeldusele ja seadme konstruktsioonist tulenevatele eeskirjadele. Kontrollimise sagedus ja allpool esitatud tabelist valitavad näitajad põhinevad kütuse varieeruvusel ja saasteainete heite asjakohasuse hindamisel (nt kontsentratsioon kütuses, kasutatav suitsugaasitöötlus); iii. seadme seadete järgnev reguleerimine, kui see on vajalik ja teostatav (nt kütuse kirjelduse ja kontrollimise integreerimine täiustatud juhtimissüsteemi (vt kirjeldus, punkt 8.1)). Kirjeldus Kütust regulaarselt kontrollida ja selle esialgse kirjelduse koostada võib käitaja ja/või kütuse tarnija. Kui seda teeb tarnija, esitab ta käitajale täielikud tulemused toote (kütuse) tarnija spetsifikatsiooni ja/või garantiidokumendi kujul. Kütus: biomass/turvas Kirjeldavad ained/näitajad: 1) alumine kütteväärtus, 2) niiskus 3) tuhk 4) C, Cl, F, N, S, K, Na 5) metallid ja poolmetallid (As, Cd, Cr, Cu, Hg, Pb, Zn) 10. Kütuse põletamine (üldine Juhtimissüsteemi protsesside tabelisse on Kontrollmeetmed: LCP BAT 10. Õhku- ja/või vetteheite vähendamiseks muudes kui tavapärastes LCP PVT 10 keskkonnatoime ja koondatud ettevõtte kvaliteedi-, - trendide analüüs käitamistingimustes on PVT koostada keskkonnajuhtimissüsteemi (vt PVT 1) põletamise tõhusus) töötervishoiu- ja tööohutuspoliitikad, - võrdlused referentsväärtustega osana juhtimiskava ja see rakendada, kusjuures see peab vastama võimalike juhtkonna ja konkreetsete isikute vastutust - aruande perioodi auditeerimine saasteainete heite olulisusele ja hõlmama järgmisi elemente: kajastavad dokumendid, ettevõtte - vastavus väljastatud kompleksloale — nende süsteemide asjakohane konstruktsioon, mida peetakse oluliseks juhtimissüsteemi ning protseduure ja niisuguste muude kui tavapäraste käitamistingimuste põhjustamisel, mis protsesse kirjeldavad dokumendid. Tehniline informatsioon koondatakse igakuises tootmisaruandes: võivad mõjutada heidet õhku, vette ja/või pinnasesse (nt madalkoormuse - Katla kasutegur projektilahendused, mille eesmärk on vähendada miinimumkoormust Käsiraamatus on esitatud ka meetmed - Protsessikasutegur käivitamisel ja seiskamisel, et tagada stabiilne tootmine gaasiturbiinides); õhku- ja/või vetteheite vähendamiseks - Töötatud tunnid muudes kui tavapärastes - Avariiolukorrad, allakoormamised. — nende asjaomaste süsteemide spetsiaalse ennetava hoolduse kava käitamistingimustes. Avariiaruannete koostamine ning tulemuste tutvustamine, vajadusel personali koostamine ja rakendamine; Kord aastas toimuvad seisaku raames koolitamine. remont- ja hooldustööd. — muude kui tavapäraste käitamistingimuste põhjustatud heidete ja seotud asjaolude läbivaatamine ja registreerimine ning vajaduse korral parandusmeetmete võtmine; — muude kui tavapäraste käitamistingimuste ajal tekkiva üldise heite perioodiline hindamine (nt juhtumine sagedus, kestus, heitkoguse arvväärtuse leidmine/hindamine) ning vajaduse korral parandusmeetmete võtmine. 8/36 11. Kütuse põletamine (üldine Juhtimissüsteemi osana peetakse arvestust Käivituse ajal tekkivat heidet hinnatakse arvutuslikult. LCP BAT 11. PVT on õhku- ja/või vetteheite asjakohane seire muude kui LCP PVT 11 keskkonnatoime ja stardi-ja abikütusena kasutusel oleva See esitatakse välisõhuaastaaruandes. tavapäraste käitamistingimuste korral. põletamise tõhusus). diislikütuse üle. Enamasti on käivitus- ja seiskamisprotsess ootamatu. Lisaks peetakse arvestust seisakute ja Kirjeldus allakoormamiste osas igakuiselt. Seiret saab läbi viia heite otsese mõõtmise või kaudsete näitajate jälgimise SO 9001:2015, ISO14001:2015, ISO teel, kui viimase teaduslik kvaliteet osutub samaväärseks või paremaks kui 45001:2018 heite otsene mõõtmine. Käivituse ja seiskamise ajal tekkivat heidet saab hinnata üksikasjaliku heitemõõtmise põhjal, mida tehakse tüüpilise käivitus- ja seiskamisprotsessi puhul vähemalt kord aastas, ning kasutades selle mõõtmise tulemusi iga aasta jooksul toimuva käivitamise ja seiskamise korral tekkiva heite hindamiseks. 12. Energiakasutus Kütuse kasutamise netokasuteguri põhine Käitis töötab täiskoormusel, > 1500 tundi aastas. LCP BAT 12. Vähemalt 1 500 tundi aastas käitatavate põletus- ja LCP PVT 12 (energiatõhusus). energiatõhususe tase osutab Suitsugaaside kondensaatori kasutamisega tõstetakse soojatootmise gaasistamisüksuste ning IGCC seadmete energiatõhususe suurendamiseks ENE ptk 4.3, täiskoormusega töötavale põletusüksusele. efektiivsust veelgi. on PVT allpool esitatud meetoditest asjakohase kombinatsiooni kasutamine. ptk 4.2.4 Kasutusel on suitsugaasikondensaator. a) Põlemisprotsessi optimeerimine Tehnilist informatsiooni jälgitakse pidevalt ning igakuine aruanne. b) Töökeskkonna tingimuste optimeerimine Kasutatakse/rakendatakse: meetodeid - Katla kasutegur c) Aurutsükli optimeerimine punktides a), d), e), g), h), i), j) ja k). - Protsessikasutegur d) Energiakulu minimeerimine - Töötatud tunnid e) Põletusõhu eelkuumutamine Meetod o) ei kohaldata, sest käitise f) Kütuse eelkuumutamine protsessi jaoks sobilik kütuse niiksus on g) Täiustatud juhtimissüsteem tarnijatele ette antud. Meetod r) ei ole h) Toitevee eelsoojendus tagastatud soojusega kohaldatav kuna auru parameetrite i) Soojustagastus soojus- ja elektrienergia koostootmisel tõstmine ei ole tehniliselt teostatav. j) Soojus- ja elektrienergia koostootmise valmidus k) Suitsugaasikondensaator l) Soojuse salvestamine m) Märg korsten n) Väljalaskmine jahutustornist o) Kütuse eelkuivatamine p) Soojuskao minimeerimine q) Kõrgtehnoloogilised materjalid r) Auruturbiini täiustamine s) Auru superkriitiline ja ultrasuperkriitiline olek ENE ptk 4.3 on energiatõhususe optimeerimine asjakohaste tehnikate abil. ENE ptk 4.2.4 on protsessi integreerimine, kasutades selleks nt optimaalset tooraine kasutamist. 13. Veekasutus (vee tarbimine Rakendatakse meetodeid a) ja b) Meetod a) rakendamise kohta on koostatud juhend "SGK puhastusprotsessi LCP BAT 13. Vee tarbimise ja heitveekoguse vähendamiseks on PVT LCP PVT 13 ja vetteheide) juhend". kasutada ühte või mõlemat allpool esitatud meetodit. Suitsugaaside kondensaadi kvaliteedist sõltuvana kasutatakse seda a) vee ringlussevõtt puhastusprotsessi läbides katlavee lisaveena. Selleks kondensaat selitatakse, b) kuiva koldetuha käitlemine filtreeritakse ning suunatakse PO ja EDI seadmesse. 14. Vee tarbimine ja vetteheide Reoveevoogude eraldamine ja nende eraldi Käitises tekkiv reovesi suunatakse vee-ettevõtja ühiskanalisatsiooni. Tekkiv LCP BAT 14. Saastumata reovee saastumise vältimiseks ja vetteheite LCP PVT 14 töötlemine olenevalt saasteainete tehnoloogiline reovesi (suitsugaaside kondensaat) ja sademevesi puhastatakse vähendamiseks on PVT reoveevoogude eraldamine ja nende eraldi töötlemine sisaldusest. eraldi seadmetes ja suunatakse ühisvoolselt veekogusse. olenevalt saasteainete sisaldusest. Kirjeldus Reoveevood, mis tavaliselt eraldatakse ja eraldi töödeldakse, hõlmavad pindmist äravooluvett, jahutusvett ja suitsugaasitöötlusest pärit reovett. Kohaldatavus Kohaldatavus võib olemasoleva seadme korral olla piiratud äravoolusüsteemi konfiguratsiooni tõttu. 9/36 15. Vee tarbimine ja vetteheide Rakendatakse meetodid a). a- kontrollitud põlemissüsteem ning vajadusel SNCR kasutamine. Pidevseire LCP BAT 15. Suitsugaasitöötlusest pärit saasteainete vetteheite LCP PVT 15 Sekundaarmeetoditest rakendatakse NH3 jälgimine. e ja g - Sobiva kvaliteedi korral kasutatakse puhastatud vähendamiseks on PVT allpool kirjeldatud meetodite asjakohase meetodeid e) ja g) nii katla lisavee suitsugaaside kondensaati katla toiteveena. Mitte sobiva kvaliteedi korral kombinatsiooni kasutamine ning lahjenemise vältimiseks sekundaarmeetodite ettevalmistuseks kui ka vetteheite suunatakse eelpuhastatud heitvesi suublasse koos sademeveega. kasutamine allikale võimalikult lähedal. vähendamiseks. Puhastusprotsess hõlmab endas koagulatsiooni, selitamist ja filtreerimist. Suitsugaasi kondensaadi kvaliteet muutub sõltuvalt kütuse kvaliteedist, see Primaarmeetodid omakorda sõltub keskkonnast, kus puit kasvab. SGK analüüsi kohaselt PVTga a) Optimeeritud põlemine (vt PVT 6) ja suitsugaasi töötlemise süsteemid (nt toodud heitasemed on saavutatavad. selektiivne katalüütiline või mittekatalüütiline taandamine, vt PVT 7) välditakse/vähendatakse orgaanilisi ühendeid, ammoniaaki (NH3). Sekundaarmeetodid b) Adsorbeerimine aktiivsöele (rakendamisel välditakse/vähendatakse orgaanilisid ühendid, elavhõbe (Hg)) c) Aeroobne bioloogiline töötlemine (rakendamisel välditakse/vähendatakse biolagunevaid orgaanilisi ühendid, ammooniumi (NH4+)) d) Anoksiline/anaeroobne bioloogiline töötlemine (rakendamisel välditakse/vähendatakse elavhõbedat (Hg), nitraati (NO3–), nitriti (NO2–)) e) Koagulatsioon ja helvestamine (rakendamisel välditakse/vähendatakse hõljuvainet) f) Kristallimine (rakendamisel välditakse/vähendatakse metallideja poolmetallide, sulfaati (SO42–),fluoriidi (F–)) g) Filtrimine (nt liivfiltrimine, ultrafiltrimine, mikrofiltrimine) (rakendamisel välditakse/vähendatakse hõljuvainet, metalle) h) Flotatsioon (rakendamisel välditakse/vähendatakse hõljuvainet, vaba õli) i) Ioonivahetus (rakendamisel välditakse/vähendatakse metalle) j) Neutraliseerimine (rakendamisel välditakse/vähendatakse happeid, leeliseid) k) Oksüdeerimine (rakendamisel välditakse/vähendatakse sulfiide (S2–), sulfit (SO3 2–)) l) Sadestamine (rakendamisel välditakse/vähendatakse sulfiide (S2–), sulfit (SO3 2–)) m) Setitamine (rakendamisel välditakse/vähendatakse hõljuvainet) n) Läbipuhumine (rakendamisel välditakse/vähendatakse ammoniaaki (NH3)) Tabel 1 PVTga saavutatavad heitetasemed suitsugaasi puhastamisel tekkinud otseheite korral vastuvõtvasse veekogusse Aine/näitaja = PVTga saavutatavad heitetasemed ööpäeva keskmine Orgaanilise süsiniku üldsisaldus = 20–50 mg/l Keemiline hapnikutarve (KHT) = 60–150 mg/l Hõljuvaine kokku (TSS) = 10–30 mg/l Fluoriid (F–) =10–25 mg/l Sulfaat (SO4 2–)= 1,3–2,0 g/l Kergesti vabanev sulfiid (S2–) = 0,1–0,2 mg/l Sulfit (SO32–) = 1–20 mg/l Metallid ja poolmetallid As =10–50 µg/l Cd = 2–5 µg/l Cr =10–50 µg/l Cu =10–50 µg/l Hg = 0,2–3 µg/l Ni = 10–50 µg/l Pb = 10–20 µg/l Zn =50-200 µg/l 10/36 16. Jäätmekäitlus Lendtuha kasutamine väetisena Põlemisel tekkiv lendtuhk eraldatakse kaheväljalise elektrifiltri abil, mis LCP BAT 16. Põlemis- ja/või gaasistamisprotsessil ning LCP PVT 16 metsanduses ja põllumajanduses. kogutakse lendtuha silosse ja veetakse ära selleks spetsiaalselt kohandatud heitevähendusmeetodite kasutamisel tekkivate ja kõrvaldamisele saadetavate veoautodega. jäätmete koguse vähendamiseks on PVT korraldada töö selliselt, et viia Tuhka kasutatakse metsanduses ja põllumajanduses leelisväetisena. tähtsuse järjekorras ja olelusringil põhinevat lähenemisviisi järgides maksimumini: Tuha kasutamine sõltub selle omadustest, nagu põlemata jäänud kütuse a. jäätmetekke vältimine, nt nende jääkide osakaalu suurendamine, mis on sisaldus, raskmetallühendite lahustuvus jne. kasutatavad kõrvalsaadustena; b. jäätmete ettevalmistamine korduskasutuseks, nt vastavalt konkreetsetele nõutavatele kvaliteedikriteeriumidele; c. jäätmete ringlussevõtt; d. muu jäätmete/jääkide taaskasutamine (nt energia taaskasutus). Selleks tuleb rakendada näiteks järgmiste meetodite asjakohast kombinatsiooni. a) Kipsi saamine kõrvalsaadusena b) Jääkide ringlussevõtt või taaskasutus ehitussektoris c) Energia taaskasutus jäätmete kasutamisega kütusesegus d) Kasutatud katalüsaatori regenereerimine 17. Mürateke Rakendatakse meetodeid a), b) ja c). Käitise territooriumil on müra mõõtmised teostatud. LCP BAT 17. Müratekke vähendamiseks on PVT ühe või mitme allpool LCP PVT 17 Vähest müra tekitavate seadmete kasutus, Ületamisi ei ole. esitatud meetodi kasutamine. töökorralduslikud meetmed, müra Seadmed asuvad kinnises ruumis. a) Töökorralduslikud meetmed tõkestamine. Müra leviku vältimiseks käitisesiseselt ja ka käitisest väljapoole hoitakse uksed b) Vähest müra tekitavad seadmed võimalusel suletuna. c) Müra tõkestamine Seadmetele on ette nähtud korrapärased plaanilised hooldustööd vastavalt d) Müratõrjeseadmed tarnija soovitustele. e) Seadmete ja ehitiste sobiv paigutus Käitises kasutatavad seadmed on uued ning projekteeritud vähese müratekkega. 18. NOX-i ja CO heide NOx-i õhkuheite vähendamiseks Põlemisprotsessi optimeerimine- see saavutatakse eri meetodite LCP BAT 24. Tahke biomassi põletamisel tekkiva NOX-i õhkuheite vältimiseks LCP PVT 24 kasutatakse/rakendatakse kombineerimisega, sealhulgas põletamisseadmete temperatuuri ja hapniku või vähendamiseks, piirates samas CO ja N2O õhkuheidet, on PVT ühe või meetodeid a), c) ja f (SNCR süsteem). lisamise optimeerimisega (näiteks kütuse ja põletusõhu hea segamine) ja mitme järgmise meetodi kasutamine. põlemistsoonis viibimise optimeerimisega. Meetodid Käitise tehnoloogiaga saavutatav NOx heite tase on: a) Põlemisprotsessi optimeerimine Aasta keskmine tase – 225 mg/Nm3 b) Vähe lämmastikoksiide tekitava põleti (LNB) kasutamine Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine tase – 225 mg/Nm3. c) Õhu astmeline lisamine d) Kütuse astmeline lisamine CO puhul e) Suitsugaasi ringlus Tõhusad jälgimise ja juhtimise meetodid ning põletussüsteemi nõuetekohane f) Selektiivne mittekatalüütiline taandamine hooldus. Jälgitakse põlemisrežiimi. Käitise tehnoloogiaga saavutatav aasta g) Selektiivne katalüütiline taandamine keskmine heitetase on 75 mg/Nm3. Tabel 9 PVTga saavutatav NOX-i õhkuheite tase tahke biomassi ja/või turba põletamisel Põletusseadme summaarne nimisoojusvõimsusega 50-100 MWth PVTga saavutatav heitetasemed (mg/Nm3) on järgmised: aastakeskmine 70–225 mg/Nm3 ja ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine 120–275 mg/Nm3 CO heite aasta keskmine tase on orienteerivalt järgmine: — < 30–250 mg/Nm3 olemasoleva põletusseadme puhul, mille võimsus on 50–100 MWth ja mida käitatakse vähemalt 1 500 tundi aastas, või uue põletusseadme puhul võimsusega 50–100 MWth. 11/36 19. SOx heide SO2 õhkuheite vältimiseks või Suitsugaasikondensaatorit kasutatakse nii põletusüksuse energiatõhususe LCP BAT 25. Tahke biomassi ja/või turba põletamisel tekkiva SOX-i, HCl-i ja LCP PVT 25 vähendamiseks kasutatakse/rakendatakse suurendamiseks kuid see seob ka suitsugaasist SO2. HF-i õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks on PVT ühe või mitme järgmise suitsugaasikondensaatorit ja kütuse meetodi kasutamine. valimist ehk meetodeid f) ja h) SO2 mõõdetakse pidevseire seadmega. Meetodid Kütuse valimine (vähese väävli-, kloori- ja/või fluorisisaldusega kütuse a) Sorbendi sissepritsimine katlasse (ahju või keevkihti) kasutamine). b) Sorbendi sissepritsimine hõrenduse all olevasse gaasikäiku (duct sorbent injection, DSI) Käitise tehnoloogiaga saavutatav SO2 heite tase on: c) Pihustusega kuivabsorber Aasta keskmine tase = 15 mg/Nm3 d) Ringleva keevkihiga kuivskraber Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine tase = 30 mg/Nm3. e) Märgskraber f) Suitsugaasikondensaator g) Suitsugaasi märgväävlitustamine h) Kütuse valimine Tabel 10 PVTga saavutatav SO2 õhkuheite tase tahke biomassi ja/või turba põletamisel Põletusseadme summaarne nimisoojusvõimsus <100 (MWth) PVTga saavutatav heitetasemed (mg/Nm3) on järgmised: SO2 heite aasta keskmine tase olemasoleva seadme puhul 15-100 mg/Nm3. SO2 heite ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine tase olemasoleva seadme puhul 30-215 mg/Nm3. 20. HCL heide HCl-i õhkuheite vältimiseks või Suitsugaasikondensaatorit kasutatakse nii põletusüksuse energiatõhususe LCP BAT 25. Tahke biomassi ja/või turba põletamisel tekkiva HCl-i heite aasta LCP PVT 25 vähendamiseks kasutatakse/rakendatakse suurendamiseks , kuid see vähendab ka HCl sisaldust suitsugaasis. õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks on PVT ühe või mitme järgmise suitsugaasikondensaatorit ja kütuse HCl mõõdetakse suitsugaasist pidevseire seadmega. meetodi kasutamine. valimist ehk meetodeid f) ja h). Kütuse valimine- põletatakse võimalikult homogeense koostisega kütust. Tabel 11 Käitise tehnoloogiaga saavutatav HCl heite tase on: PVTga saavutatav HCl-i õhkuheite tase tahke biomassi ja/või turba Aasta keskmine tase – 3 mg/Nm3 põletamisel Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine tase – 3 mg/Nm3. Põletusseadme summaarne nimisoojusvõimsus <100 MWth PVTga saavutatav heitetasemed (mg/Nm3) on järgmised: HCl heite aasta keskmine või ühe aasta jooksul saadud proovide keskväärtus olemasoleva seadme puhul 1-15 mg/Nm3. HCl heite ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine tase olemasoleva seadme puhul 1-35 mg/Nm3. 21. HF heide HF-i õhkuheite vältimiseks või Suitsugaasikondensaatorit kasutatakse nii põletusüksuse energiatõhususe LCP BAT 25. PVTga saavutatav HF-i õhkuheite tase tahke biomassi ja/või LCP PVT 25 vähendamiseks kasutatakse/rakendatakse suurendamiseks kuid see vähendab ka HF sisaldust suitsugaasist. turba põletamisel suitsugaasikondensaatorit ja kütuse HF mõõdetakse kord aastas akrediteeritud labori poolt. valimist ehk siis f) ja h). Kütuse valimine- võimalikult homogeenne kütus. Tabel 11 PVTga saavutatav HCl-i õhkuheite tase tahke biomassi ja/või turba Käitise tehnoloogiaga saavutatav HF ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine põletamisel tase = 1 mg/Nm3. Põletusseadme summaarne nimisoojusvõimsus <100 MWth PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) on järgmine: HF-i heite proovivõtuperioodi keskmine tase olemasoleva seadme puhul <1,5 mg/Nm3 12/36 22. Tolmu ja tahkete osakestega Tolmu ja tahkete osakestega seotud Elektrifilter (ESP)- Elektrifiltri tööpõhimõte on osakestele laengu andmine ja LCP BAT 26. Tahke biomassi ja/või turba põletamisel tekkiva tolmu ja tahkete LCP PVT 26 seotud metallide heide õhku metallide õhkuheite vähendamiseks nende eraldamine elektrivälja toimel. Elektrifiltril on kaks sadestamisvälja. osakestega seotud metallide õhkuheite vähendamiseks on PVT ühe või mitme kasutatakse/rakendatakse elektrifiltrit Kord aastas toimub ESP hooldus- ja remont. järgmise meetodi kasutamine. (ESP); Kütuse valimine - Kütuse tarnijatele on seatud tuhasuse sisalduse piirmäär. a) Elektrifilter (ESP) suitsugaasikondensaatorit; b) Kottfilter kütuse valimist. Käitise tehnoloogiaga saavutatav PMsum heite tase on: c) Kuiv või poolkuiv suitsugaasi väävlitustamine Ehk rakendatakse meetodeid a), e) Aasta keskmine tase = 5 mg/Nm3 d) Suitsugaasi märgväävlitustamine Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine tase =10 mg/Nm3. e) Kütuse valimine Tabel 12 PVTga saavutatav tolmu õhkuheite tase tahke biomassi ja/või turba põletamisel Põletusseadme summaarne nimisoojusvõimsus < 100 MWth PVTga saavutatav heitetase tolmu puhul (mg/Nm3) on järgmised: tolmu heite aasta keskmine olemasoleva seadme puhul tase on 2-15 mg/Nm3. tolmu heite ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine tase olemasoleva seadme puhul 2-22 mg/Nm3. 23. Elavhõbeda õhkuheide Elavhõbeda õhkuheite vältimiseks Elektrifiltri tööpõhimõte on tahketele osakestele laengu andmine ja nende LCP BAT 27. Tahke biomassi ja/või turba põletamisel tekkiva elavhõbeda LCP PVT 27 kasutusel elektrifilter (ESP). eraldamine elektrivälja toimel. Väiksem tolmu sisaldus tähendab ka väiksemat õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks on PVT ühe või mitme järgmise Kütusena kasutatakse biomassi - kütuse elavhõbeda sisaldust. Kasutusel on kaheväljaga elektrifilter. meetodi kasutamine. pidev kontroll. Kemikaalidega töödeldud Meetodid on puitu ei ole lubatud kasutada. Elavhõbeda sisaldust mõõdetakse akrediteeritud labori poolt üks kord aastas. Spetsiaalsed elavhõbedaheite vähendamise meetodid Ehk siis meetodeid c) ja d) Käitise tehnoloogiaga saavutatav Hg ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine a) Süsiniksorbendi (nt aktiivsüsi või halogeenitud aktiivsüsi) sissepritsimine tase on 1 µg/Nm3. suitsugaasi b) Halogeenitud lisaainete kasutamine kütuses või nende sissepritsimine ahju c) Kütuse valimine Eelkõige muude saasteainete heite vähendamiseks kasutatavate meetodite kasulik kõrvaltoime d) Elektrifilter (ESP) e) Kottfilter f) Kuiv või poolkuiv suitsugaasi väävlitustamine g) Suitsugaasi märgväävlitustamine PVTga saavutatav proovivõtuperioodi keskmine heitetase tahke biomassi ja/või turba põletamisel tekkiva elavhõbeda õhkuheite korral on < 1–5 µg/Nm3 24. Tootmisprotsess Automatiseeritud tootmisprotsess. Toimub tootmisnäitajate jälgimine. Pidevseire jm andmete alusel korrigeeritakse ENE ptk 4.2.9 on protseduuride kehtestamine ja säilitamine jälgimiseks ja ENE ptk 4.2.9 Pidevseire süsteem. Korraline seadmete pidevalt põlemisprotsessi. Toimub regulaarne seadmete kontroll ja hooldus, et mõõtmiseks. Läbi viia hooldustöid nii, et need parandaks energiatõhusust. kontroll - operaatori ringkäik. Sertifitseeritud tagada ilma avariideta töö. juhtimissüsteemid. 25. Tootmisprotsessi jälgimine Pidevalt seiratakse: NOx, CO, SO2, Korstnas on pidevseire seadmed. Perioodilisi mõõtmisi teostab akrediteeritud ROM ptk 4.3.2.1 on peamiste saasteainete pidevseire. SO2, NOx, CO, tahkete ROM ptk 4. osakesed (PM-sum), NH3, HCl. labor. osakeste, HCl ja NH3 õhkuheite pidevseire toimub EN standardite EN 15267- 3.2.1 1 kord aastas mõõdetakse HF, Metallid ja 1, EN 15267-2, EN 15267-3 ja EN 14181 kohaselt, tahkete osakeste korral poolmetallid, (As, Cd, Co, Cr, Cu,Mn, Ni, täiendavalt EN 13284-1 ja EN 13284-2 kohaselt. Pb, Sb, Se, Tl, V, Zn) ja elavhõbeda (Ag). Kontrollitakse kord aastas N2O sisaldust keevkihikatla heites. Mõõtmised tehakse vastavalt standarditele. 26. Tahkematerjali hoiustamine. Tuha käitlemine. Lendtuhk säilitatakse silos, koldetuhk suletud konteinerites. EFS ptk 3.3.3. PVT on tahke, kuiva ja peenema materjali ladustamiseks EFS ptk kasutatakse hoidlaid, mis võivad olla betoonist, metallist, plastikust. Avatud 3.3.3. hoidlatele on eelistatud suletud hoidlad. 27. Kemikaalide hoiustamine Pakendatud ohtlike ainete ladustamine: Kemikaale hoitakse originaalpakendites ja siseruumides. Jälgitakse kemikaalide EFS ptk 5.1.2 EFS ptk 5.1.2 ladestusala kokkusobivust. Pakendid hoitakse suletuna ning betoneeritud põrandaga ruumis. Pakendid antakse pärast kasutamist üle jäätmekäitlejale või tagastatakse kemikaalide tootjale. 13/36 28. Pakendatud ohtlike ainete Tuleohutus Käitises on nõuetele vastavad tuleohutussüsteemid. EFS ptk 5.1.2 PVT on piisavate tulekustutussüsteemide olemasolu. EFS ptk 5.1.2 ladustamine 29. Kemikaalide hoidmine ja Koolitus ja vastutus Kemikaale kasutavad isikud on saanud väljaõppe ning oskavad tegutsed EFS BREF 5.1.2. EFS ptk 5.1.2 käitlemine ohuolukordades. Käitises on erinevad ettevaatusabinõud rakendatud 30. Mahuti projekteerimine Mahutid Käitaja lähtub mahutite projekteerimisel EFS BREF 5.1.1.1. toodud nõuetest EFS BREF 5.1.1. PVT on mahuti projekteerimisel võtta arvesse: EFS 5.1.1 • Ladustatava aine füüsikalisi ja keemilisi omadusi. • Mahuti kasutamiseks vajalikus instrumendid, mõõteseadmed, inimressurss jne. • Alarmsüsteemide olemasolu • Konstruktsioonimaterjalide valik • Hooldusvajadus • Hädaolukordades käitumise reeglistik 31. Juhtimissüsteem Juhtimissüsteem: kontroll ja hooldus Juhtimissüsteemis on kirjeldatud protseduurid ja hooldused vältimaks EFS BREF 5.1.1. PVT on rakendada ennetavad protseduurid ja hooldused EFS 5.1.1 õnnetusjuhtumeid. vältimaks õnnetusjuhtumeid. 32. Mahutid Mahutid Mahutite kaitsemeetmed on erinevad ning lähtutakse hoiustava materjali EFS BREF 5.1.1 PVT on maapealsete mahutite kasutamine. EFS 5.1.1 omadest. Nt on paigaldatud alusvannid, lekkeandurid, topeltseinad jne. PVT on kasutada ja hoida töös protseduurid: • Täituvuse või kõrge rõhu alarmid. • Ületäitmise ennetamise protseduurid. • Kessooni olemasolu. PVT on automaatsete lekete süsteemi rakendamine mahutitel, milles ladustatakse keskkonnale/pinnasele ohtlikke aineid. PVT on saavutada „olematu riskitase“ mahuti aluse pinnase reostamiseks. Selleks kasutada: • Kessoone. • Topeltseintega mahuteid. • Topeltmahuteid (cup-tank). • Topeltseintega mahuteid, millel on lekkeandurid. 33. Mahutid Mahutid Mahutid on heledad ning soojustatud. EFS BREF 5.1.1. PVT on kasutada mahutitel soojuse või valguskiirguse EFS 5.1.1 peegeldumisvõimega värvi, mis peegeldab vähemalt 70%. 34. Juhtimissüsteem Juhtimissüsteem: õnnetuste vältimine, Juhtimissüsteemis on kirjeldatud protseduurid, et vältida õnnetusti ning EFS BREF 5.1.1. PVT on rakendada organisatoorsed meetodid, millega EFS 5.1.1 protseduurid ja koolitus vastutajad, kes on läbinud vastava koolituse. tagatakse kvalifitseeritud ja koolitatud meeskonna olemasolu. 35. Ladustamine Ladustusalad Hakkepuit hoitakse eraldatud tsoonis. EFS BREF 5.1.2. PVT on omada eraldi ladustusalasid tuleohtlikele ainetele, EFS 5.1.2. hoida tuleohtlikud ning omavahel mitte kokku sobivad ained eraldi. 36. Biokütuste ladustamine Biokütuste ladustamine Biokütuse vaalude paigutamisel on arvestatud valitsevate tuulte suunaga. ESF 5.3.1 Meetmed tahkete materjalide suures koguses avaladustamisel on EFS 5.3.1 Kütused ladustatakse mitmes kuhjas lähtudes tuleohutusnõuetest. tolmuheite vähendamiseks võimalusel ja sobivusel kuhjade pindkihi Ladustamiskohad on paigutatud territooriumile selliselt, et käitlemisel tekkida niisutamine, kuhjade paigutamine vastavalt valitsevate tuulte suunale, võiv tolmuheide ei kandu territooriumilt välja. Kui prognoositakse tuult üle 10 käitlemise vältimine suurte tuulte kiiruse korral. m/s, siis välditakse kütuste teisaldamist. Põhimõtteliselt on võimalik kuhjade pinna niisutamine, kui ilmastikutingimustest lähtuvalt tekib oht tolmuhäiringu tekkeks väljapool käitise territooriumi. 37. Tootmisprotsessi jälgimine Hoolduse korraldamine Juurutatud on defektide kirjapanemise ja käsitlemise juhend, mille eesmärk on ENE ptk 4.2.8 on käitiste hooldustööd energiatõhususe optimeerimiseks ENE ptk 4.2.8 kindlustada avastatud defektide kirjeldamine ja dokumenteerida nende rakendades kõike järgmist: kõrvaldamiseks teostatud tegevused andmebaasis Minimo. Juurutatud on a. selgelt jaotades vastutuse hoolduse planeerimise ja läbiviimise eest; tootmisseadmete hoolduse ja remondi protseduur , mis on loodud eesmärgiga b. tehnilistel kirjeldustel põhineva struktureeritud hooldusprogrammi loomine tagada elektrijaama seadmete tõrgeteta ja häireteta töö. Tootmisseadmete seadmed, normid jms, samuti seadmete rikked ja tagajärjed. Mõned kontroll toimub põhi- ja abiseadmete ning süsteemide korralise kontrolli graafiku hooldustööd võib kõige paremini planeerida tehase seiskamisperioodidele; alusel. c. hooldusprogrammi toetamine asjakohaste arvestussüsteemidega ja diagnostiline testimine; d. rutiinse hoolduse, rikete ja/või kõrvalekallete põhjal võimalike kahjude tuvastamine energiatõhusus või kus saaks energiatõhusust parandada; e. lekete, katkiste seadmete, kulunud laagrite jms tuvastamine. 14/36 T3. Lubatud heitepiirväärtused (HPV) Jrk PVT PVT Nimetus, aine või muu Nimetus, aine või muu näitaja täpsustav kirjeldus PVT heitetaseme (HT) HT keskmistamise ajavahemik, seire sagedus, proovivõtu täpsustus Lubatud HT ja HPV Erandi nr lühend number näitaja vahemik HPV ühik lõpp 1. LCP 7 NH3 Heiteallikast nr E1 ammoniaagi tase biomassi ja/või turba <3 -15 Aasta keskmine, pidevseire. 3 mg/Nm3 põletamisel 2. LCP 24 Tabel 9 NOx Heteallikast nr E1 - NOx õhkuheite tase biomassi ja/või turba 70-225 Aasta keskmine, pidevseire. 225 mg/Nm3 põletamisel 3. LCP 24 Tabel 9 NOx Heiteallikast nr E1 - NOx õhkuheite tase biomassi ja/või turba 120-275 Ööpäeva või proovivõtu keskmine, pidevseire 225 mg/Nm3 põletamisel 4. LCP 24 Tabel 9 CO Heiteallikast E1- CO heite tase biomassi ja/või turba <30-250 Aasta keskmine, pidevseire. 75 mg/Nm3 all põletamisel 5. LCP 25 Tabel SO2 Heiteallikas E1 - SO2 õhkuheite tase biomassi ja/või turba 15-100 Aasta keskmine, pidevseire. 15 mg/Nm3 10 põletamisel 6. LCP 25 Tabel SO2 Heiteallikas E1 - SO2 õhkuheite tase biomassi ja/või turba 30-215 Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine, pidevseire 30 mg/Nm3 10 põletamisel 7. LCP 25 Tabel HCl Heiteallikas E1 - HCl õhkuheite tase biomassi ja/või turba 1-15 Aasta keskmine, pidevseire. 3 mg/Nm3 11 põletamisel 8. LCP 25 Tabel HCl Heiteallikas E1 - HCl õhkuheite tase biomassi ja/või turba 1-35 Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine, pidevseire 3 mg/Nm3 11 põletamisel 9. LCP 25 Tabel HF Heiteallikas E1 - HF õhkuheite tase biomassi ja/või turba < 1,5 Proovivõtuperioodi keskmine. Keskmistatud tulemus pistelise seire 1 mg/Nm3 11 põletamisel mõõtmistest. Üks kord aastas 10. LCP 26 Tabel Tolm (PMsum) Heiteallikas E1 - tolmu õhkuheite tase biomassi ja/või turba 2-15 Aasta keskmine, pidevseire. 5 mg/Nm3 12 põletamisel 11. LCP 26 Tabel Tolm (PMsum) Heiteallikas E1 - tolmu õhkuheite tase biomassi ja/või turba 2-22 Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine, pidevseire 10 mg/Nm3 12 põletamisel 12. LCP 27 Hg Heiteallikas E1 - elavhõbeda õhkuheite tase biomassi ja/või < 1-5 Proovivõtu keskmine. Keskmistatud tulemus pistelise seire mõõtmistest. Üks 1 µg/Nm3 turba põletamisel kord aastas. 13. LCP 15 TSS Otseheide vastuvõetavasse veekogusse 10-30 Üks kord kuus 30 mg/l 14. LCP 15 As Otseheide vastuvõetavasse veekogusse 10-50 Üks kord kuus 10 µg/l 15. LCP 15 Cd Otseheide vastuvõetavasse veekogusse 2-5 Üks kord kuus 5 µg/l 16. LCP 15 Cu Otseheide vastuvõetavasse veekogusse 10-50 Üks kord kuus 15 µg/l 17. LCP 15 Cr Otseheide vastuvõetavasse veekogusse 10–50 Üks kord kuus 50 µg/l 18. LCP 15 Hg Otseheide vastuvõetavasse veekogusse 0,2–3 Üks kord kuus 1 µg/l 19. LCP 15 Ni Otseheide vastuvõetavasse veekogusse 10–50 Üks kord kuus 34 µg/l 20. LCP 15 Pb Otseheide vastuvõetavasse veekogusse 10–20 Üks kord kuus 14 µg/l 21. LCP 15 Zn Otseheide vastuvõetavasse veekogusse 50–200 Üks kord kuus 50 µg/l T4. Lubatud keskkonnatoime tasemed Jrk nr PVT lühend PVT number Valdkond Toode/ protsess/ üksus või seade PVT-KT vahemik Lubatud KT KT ühik 1. LCP Energiatõhusus Tabel 8 PVTga saavutatav energiatõhususe tase Kütuse kasutamise summaarne netokasutegur (%) 73–99 87-90 % T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed 15/36 T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Jrk Hoidlad ja mahutid Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, kemikaal, sõnnik, jääk vms Meetmed nr Tüüp Maht Maksimaalne Asukoht Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed PVT PVT m³ ühel ajal kaardil lühend number hoitav Kogus Ühik 1. puiduhakkeladu 21 000 21 000 m³ X: Puiduhake 6589129, Y: 551379 2. kemikaalide 0.07 0.20 m³ X: DrewPhos 3000 (maht 0,07 m3, üheaegselt hoitav kogus 0,2 m3), Boilex Kinnine mahuti, mis asub tootmishoones. hoiustamine 6589204, 500 (maht 0,07 m3, üheaegselt hoitav kogus 0,2 m3), Antiskalant (maht veeruumis Y: 0,07 m3, üheaegselt hoitav kogus 0,06 m3), NaCl 551286 3. mahuti 4 4 m³ X: DowCal 200 6589215, Y: 551309 4. mahuti 50 50 m³ X: karbamiidilahus 6589176, Y: 551306 5. mahuti 200 200 m³ X: diislikütus Fikseeritud katusega maapealne vertikaalne atmosfäärirõhul mahuti 200 m3 (1 tk), mis asub lekkekindlas 6589177, vallitusalas. Mahutid on varustatud soojusisolatsiooniga ja plekkkattega, mis vähendab kütuse Y: temperatuurimuutust ja kütuse aurustumist. 551307 Vallitusala võimaldab mahutada ühe mahuti jagu reservkütust. Sajuveed kogutakse vallitusala põhja rajatud kogumiskaevu, kust need pumbatakse välja ja vastavalt analüüsi tulemusele juhitakse läbi liivaeraldaja ja õlipüüdja kanalisatsiooni või antakse ohtlike jäätmete käitlejale. 6. mahuti 30 30 m³ X: NaOH Kinnine mahuti, mis asub tootmishoones. 6589205, Põrand on kaetud EPO materjaliga. Y: Mahutil on all kaitsevann. 551292 7. mahuti 1 1 m³ X: Sipelghape Kinnine mahuti, mis asub tootmishoones. 6589201, Y: 551292 8. mahuti 30 30 m³ X: Liiv 6589236, Y: 551309 9. mahuti 1 1 m³ X: FeCl3 Kinnine mahuti, mis asub tootmishoones. 6589208, Y: 551271 T6. Keskkonnakaitse lisameetmed 16/36 T6. Keskkonnakaitse lisameetmed Jrk Meede/Tegevus Meetme kirjeldus ja tehnika Rakendamine nr 1. Toorme säästlik kasutamine Elektrijaamal on kõrge kasutegur - üks tähtsamaid näitajaid efektiivsuse ja energiatõhususe osas. Pidevalt 2. Kemikaalide säästlik kasutamine Kemikaale kasutatakse optimaalselt. Kemikaale kasutatakse vastavalt tehnoloogilises protsessis ettenähtud normidele. Rakendatakse kemikaalide automaatset doseerimist. Kulu- ja Pidevalt jääksisalduse määramine. 3. Välisõhu saaste vältimine või Suitsugaaside puhastamine (elektrifilter, SNCR). Pidevalt vähendamine 4. Reovee tekke vähendamine Vee säästlik kasutamine. Pidevalt 5. Pinnase kaitse Lekete ja avariide vältimine. Korralik ning regulaarne tehnohooldus. Pidevalt 6. Jäätmete kõrvaldamine Jäätmed antakse üle vastavat luba omavale ettevõttele. Pidevalt 7. Müra vältimine või vähendamine Müra vähendamine jaamahoones ja ümbruskonnas. Heli isolatsioon ja helikindlad ruumid. Pidevalt T7. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Jrk nr Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamise sagedus Meetme rakendamise tähtaeg 1. Tootmise seire Peetakse arvestust kütuse kasutamise ja toodangu kohta. Pidev 2. Jäätmetekke seire Peetakse arvestust erinevat liiki jäätmete koguste kohta. Pidev 3. Pinnase ja põhjavee jääkreostuse seire Pinnase reostuse vältimine ja reostuse korral selle kiire kokku kogumine. Pidev Drenaažide ja puhastusseadmete olemasolu territooriumil, torustikud kaitsta korrosiooni ning mehaaniliste vigastuste eest, mahutid ja seadmed on lekkekindlad, mahutid asuvad betoonvannis ning ala on asfalteeritud. Mahutite korrasoleku kohta teostada kontrolli vastavalt seadusest tulenevatele nõuetele. Käitises (mahutite läheduses) peab olema piisav kogus absorbenti võimaliku reostuse piiramiseks ja kokku kogumiseks. NaOH mahuti asub hoones. 4. Veesaaste seire Suitsugaaside kondensaatori vee taaskasutamine ja seadmete ilma veeta puhastamine. Pidev Seadmete kuivpuhastuse, mahuti taaskasutatava vee säilitamiseks. 5. Heitetekke seire Välisõhku väljutatavate saasteainete pidev ning regulaarne mõõtmine vastavalt PVT järeldustele. Pidevalt T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Jrk Tootmisetapp, Võimaliku avarii ohu Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Kehtestatud korra ja nr tehnoloogiaprotsess kirjeldus (lühikirjeldus) juhiste ülevaatamise sagedus 1. Jaama töötamine Tööõnnetus Tööõnnetuste vältimiseks toimub töötajate väljaõpe ja tööohutusalane instrueerimine. Kõrvaliste Tööõnnetuste vältimiseks toimub töötajate väljaõpe ja tööohutusalane Kord aastas isikute viibimine käitise territooriumil on keelatud. instrueerimine. Kõrvaliste isikute viibimine käitise territooriumil on keelatud. 2. Jaama töötamine Elektrivarustuse Jaama varustatakse avariielektrisüsteemiga, mis koosneb alalisvooluvõrgust ja UPS Jaama sisemiste katkestuste vältimiseks tehakse regulaarselt elektriseadmete Kord aastas katkemine seadmetest. inspekteerimist ja kontrolli. 3. Kütuse vastuvõtt Kütuse süttimine kütuse Tulekahju avastamisest annab teada biokütuse vastuvõtu sõlmes tuletõrje signaalsüsteem, mille Tööohutuse ja tuleohutuse reeglitest kinni pidamise jälgimine nii käidu, remondi Kord aastas laos või vastuvõtusõlmes signaal jõuab juhtimissüsteemi pulti. Tulekahjust katlamajas annavad märku suitsuandurid. kui ka hooldustööde ajal. Kütuse ohutu ladustamise reeglitest kinnipidamine. 4. Suitsugaaside Suitsugaaside Elektrifilter tagab suitsugaaside nõuetekohase puhastamise ka ilma kondensaatorita. Regulaarne seadmete ja süsteemide inspekteerimine, kontroll ja õigeaegne Kord aastas puhastamine kondensaatori rike hooldus. 5. Suitsugaaside Elektrifiltri rike Jaama seiskamine Regulaarne seadmete ja süsteemide inspekteerimine, kontroll ja õigeaegne Kord aastas puhastus hooldus. 17/36 T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed Tegevused käitise sulgemise korral Käitaja hindab tegevuskoha pinnase ja põhjavee saastatust käitises kasutatud, toodetud või sealt keskkonda viidud ohtlike ainetega võrreldes lähteolukorra aruandes tooduga. Käitise sulgemise korral kõrvaldatakse käitisest kõik ohtlikud ained ja materjalid ja antakse need üle ohtlike jäätmete käitlemise õigust omavale ettevõttele. Käitise sulgemise vajaduse tekkimisel esitatakse keskkonnaametile enne käitise sulgemistööde algust detailne sulgemiskava. Sulgemiskava sisaldab muu hulgas: - Sulgemisprojekti, milles on vastavalt käesoleva seaduse ja muude asjakohaste õigusaktide nõuetele tehase - sulgemiseks ja keskkonnaohutuse tagamiseks vajalike tehniliste toimingute kirjeldus; - Seadme/te seiskamine, - elektrifiltri puhastamine lendtuhast, - seadmete, sh suitsugaaside kondensaatori/pesuri puhastamine jääkmudast, - kasutusel olevate abimaterjalide, sh kemikaalide utiliseerimine, - reovee käitlemine vastavalt nõuetele - Kütuste (turvas ja hakkepuit) vastuvõtuhoone puhastamine. Järelhoolduse meetmed Käitisel on jäätmegarantii. Ohtlikud jäätmed antakse üle ohtlike jäätmete litsentsi omavale ettevõttele. Tegevuse lõpetamisel oluline õhu- ja veesaaste puudub. T11. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. T12. Nõuete jõustumise erisused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Jrk nr 1. Nimetus Tallinna elektrijaam Keskkonnaregistrikood JKK3700248 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Tooma tn 14 2118330 78403:313:0005 X: 6589173, Y: 551404 Plaan või kaart Lisa 8: käitluskoha plaan.pdf Number plaanil või kaardil J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul 18/36 J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Tallinna elektrijaam Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a) kokku ettevõtjatele Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse asutustelt, isikutelt) Kogus R-kood Kogus D- kood 19 12 07 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06* 2 800 2 800 2 800 R1 17 02 01 - Puit 16 800 16 800 16 800 R1 15 01 03 - Puitpakendid 14 000 14 000 14 000 R1 03 03 01 - Puukoore- ja puidujäätmed 2 800 2 800 2 800 R1 03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole 42 000 42 000 42 000 R1 nimetatud koodinumbriga 03 01 04* 03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed 2 800 2 800 2 800 R1 02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu) 95 200 95 200 95 200 R1 J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk Jäätmekäitlustoimingu Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht nr nimetus (tonni/aastas) 1. Puidujäätmete põletamine R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul Puidujäätmete põletamine. Töödeldud puitu kasutada ei ole lubatud. 180 000 viisil - Põlemisprotsessi käigus tekkiv lendtuhk kogutakse ja antakse üle jäätmekäitlejale. - Raud ja metall kogutakse vanametalli konteinerisse ja antakse üle jäätmekäitlejale. J4. Jäätmete ladustamine 19/36 J4. Jäätmete ladustamine Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Tallinna elektrijaam Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number plaanil L-EST97 Iseloomustus, vastavus Taaskasutamisele või Üheaegne Jäätmeliik Põlev​‐ Üheaegne või kaardil koordinaadid keskkonnanormidele ladestamisele suunamise aeg ladustamise kogus materjal ladustamise kogus Tonni m³ Tonni m³ E3 X: 6589116, Ladustatakse lühiajaliselt 3 kuud 40 600 21 000 19 12 07 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06* Jah 2 800 Y: 551320 lahtistes aunades. 02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu) Jah 7 000 X: 6589156, Y: 551456 03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed Jah 7 000 03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning Jah 7 000 vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04* 03 03 01 - Puukoore- ja puidujäätmed Jah 2 800 15 01 03 - Puitpakendid Jah 7 000 17 02 01 - Puit Jah 7 000 Seotud failid Failid Lisa 9: JU_02_V03_Polevmaterjali_ladustamise_plaan.asice Lisa 10: garantii_voi_finantstagatise_arvutustabel_ja_hinnakiri_30.04.2021v2.2_TEJ.xlsx Lisa 11: RE Utilitas Tallinna Elektrijaam OÜ - Tallinna Elektrijaam keskkonnaloa taotlusest.msg J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded 20/36 J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded Kirjeldus Rakendamine Puidujäätmete Ettevõte peab puidujäätmete vastu võtmisel veenduma, et sissetulev puidujäätmete koorem sisaldab saatekirjal märgitud Jäätmete: 19 12 07, 17 02 01, 15 01 03 ja 03 01 05, võivad need Keskkonnaministri pidevalt vastuvõtmine puidujäätmetest valmistatud haket (edaspidi ka puiduhake) . Samuti tuleb ettevõttel veenduda, et puidujäätmetest valmistatud 14.12.2015. a määruses nr 70 toodud jäätmenimistust lähtuvalt sisaldada ka töödeldud hake vastab tööstusheite seaduse (edaspidi ka THS) §-is 10 sätestatud biomassi definitsioonile. puitu, mistõttu tuleb nende vastuvõtmisel veenduda puidujäätmete vastavuses biomassi kriteeriumidele. Visuaalselt nähtavalt võõriseid, ohtlikke jäätmeid või ohtlike ainetega saastunud puiduhaket käitisesse vastu võtta ei tohi ja selline jäätmepartii tuleb saata tarnijale koheselt tagasi. Tagastamise kohta tuleb vormistada vastav saatedokument. Kontrollida tuleb iga sissetuleva puiduhakke koorma kvaliteeti. Jäätmed ei tohi sisaldada võõriseid ehk mitte puidust jäätmeid (liiv, kivid, plastik, kumm, kemikaalid, asfalt, metall, Käitaja peab kontrollima ja olema veendunud, et puiduhakkest võetud proovide analüüsimisel saadud raskmetallide ja lumi, jää) ning vastavust THS §-is 10 sätestatud biomassi klassifikatsioonile ja saatekirjale. halogeenitud orgaaniliste ühendite väärtused ei ületa 2022 korralduse tabelis 1 välja toodud lubatud piirväärtusi. Piirväärtusi Mittekvaliteetset ning biomassile ja saastekirjale mittevastavat puiduhaket käitisesse vastu ületavad puiduhakke partiid tuleb tarnijale koheselt tagastada. Tagastamise kohta tuleb vormistada vastav saatedokument. võtta ei ole lubatud ja selline puiduhakke koorem või partii tuleb tarnijale tagasi saata. Biomassi Puidujäätmete põletamine (toimingukood R1) tähendab kompleksloal puidujäätmetest valmistatud hakke (puiduhakke) põletamist Katlamajades on lubatud põletada ainult biomassi (st selliseid puidujäätmeid, mille pidevalt kasutamine kateldes elektri- ja soojusenergia tootmise eesmärgil. halogeenitud orgaaniliste ühendite ja raskmetallide sisaldus ei ületa looduslikku fooni). elektrijaama Ettevõte peab veenduma, et analüüsitavad näitajad küttesegudes vastavad biomassi kateldes Tallinna Elektrijaama katlas on lubatud üksnes tööstusheite seaduse §-is 10 defineeritud nõuetele vastavat biomassi. nõuetele. Puidujäätmete lubatud põletatavaks koguseks kõikide jäätmeliikide peale kokku on kuni 180 000 tonni. Puidujäätmed võib biomassiks lugeda ja põletamiseks kasutada jäätmepõletusnõuetele mittevastavatele põletusseadmetele ainult juhul kui ei ületata ühtegi järgnevalt toodud piirväärtust - S 0,2%, N 0,9%, Cl 0,05%, As 4 mg/kg, Cr 30 mg/kg, Cu 30 mg/kg, Cd 1,2 mg/kg, Hg 0,1 mg/kg, Pb 30 mg/kg, Zn 233 mg/kg, võõriseid <2% massist. Küttesegust analüüsitavad näitajad vastuvõetavate jäätmete saatekirjadel: väävel(S), lämmastik (N), kaalium (K), naatrium (Na), kloor (Cl), arseen (As+), kroomi (Cr+), vase (Cu), kaadmiumi (Cd), elavhõbe (Hg), plii (Pb), tsingi (Zn). Põlevmaterjalide Põlevmaterjalide ladustamine toimub vastavalt Päästeametiga kooskõlastatud põlevmaterjalide ladustamise plaanile. Käitaja ladustamine teostab põlevmaterjali käitlust ja seiret tuleohu vältimiseks. Põletamisel Põlemisel tekkiv lendtuhk eraldatakse kaheväljalise elektrifiltri abil, mis kogutakse lendtuha tekkivate jäätmete silosse ja antakse üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. üleandmine Tekkivad metallijäätmed antakse üle edasiseks käitlemiseks vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Finanstagatis Ettevõttel peab loa kehtivuse ajal olema kehtiv finantsgarantii, millega on tagatud üheaegselt ladustada lubatud jäätmete kord kolme jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud. Ettevõte peab vähemalt üks kuu enne finantsgarantii lõppemist esitama aasta jooksul ladustamiseks Keskkonnaametile uue finantsgarantii olemasolu tõendavad dokumendid. Juhul kui ettevõte hiljemalt üks kuu enne finantsgarantii lõppemist uut finantsgarantii olemasolu tõendavat dokumenti ei esita, lõppeb ettevõttel õigus keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA- 162843 alusel jäätmete ladustamiseks ning Keskkonnaametil on õigus tunnistada keskkonnakompleksluba nr L.KKL.HA-162843 kehtetuks. Jäätmekäitluskoha Ettevõte on kohustatud Keskkonnaametit viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul, kinnistu kasutusõiguse lõppemisest vajadusel kasutusõigus või uue kokkuleppe sõlmimisest, sh ülesütlemisest, teavitama jäätmekäituskoha kasutusõiguse lõppemisest või muutmisest. Loa andjal on õigus jäätmekäitluskoha kasutusõiguse lõppemisel keskkonnaluba kehtetuks tunnistada. J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja 21/36 keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Tallinna elektrijaam Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid Tegevuse lõpetamine Enne jäätmekäitluse lõpetamist antud jäätmekäitluskohas peab ettevõte jäätmed üle andma tegevuse lõpetamisel vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule ning territooriumi ja hooned korrastama viisil, mis tagab territooriumi ja hoonete piisava puhtuse kasutamaks neid uuel otstarbel või teiste isikute poolt. J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 22/36 Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Tallinna Elektrijaam Väljalaskme kood TL021 Reoveepuhasti nimetus Tallinna Elektrijaama reoveepuhasti Reoveepuhasti kood PUH0001647 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Väo oja Suubla kood VEE1092900 Veekogumi nimetus Pirita Vaskjalalt suudmeni Veekogumi kood 1089200_4 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6589055, Y: 551947 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2023 Sulfaat (SO42-) SO4 2023 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 2023 Üldfosfor (Püld) Pyld Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 23/36  Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2023 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 40 2023 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 150 2023 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH 2023 Naftasaadused NAF 1 2023 Heljum HEL 35 2023 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 2023 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 2023 Arseen (As) 7440-38-2 10 2023 Kaadmium (Cd) 7440-43-9 5 2023 Elavhõbe (Hg) 7439-97-6 1 2023 Monooktüültina-katioon (MOT) MOSN 0 2023 Kroom (Cr) 7440-47-3 50 2023 Tsink (Zn) 7440-66-6 50 2023 Nikkel (Ni) 7440-02-0 34 2023 Plii (Pb) 7439-92-1 14 2023 Vask (Cu) 7440-50-8 15 ¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Proovi võtmise liik Määramise aeg Vooluhulga mõõtmise viis Tallinna Elektrijaama reoveepuhasti PUH0001647 Üksikproov Märts Mittestatsionaarne vooluhulga mõõtur Täiendavad nõuded reostuskoormuse Saasteallika koormuse määramiseks peab reoveepuhastisse sisenevast reoveest võtma seitse keskmistatud veeproovi ühe määramiseks nädala kestel igal päeval üks proov ja mõõtma vooluhulka. Seitsme päeva jooksul võetud keskmistatud proovid ja vooluhulgad tuleb mõõta ja analüüsida eraldi proovidena nii, et nädalal jooksul tekib kokku seitse proovitulemust. Reostuskoormuse määramine tuleb teostada esimesel võimalusel peale reoveepuhasti häälestamise lõppu, kuid mitte hiljem kui 31.03.2023. Edaspidi tuleb reostuskoormus määrata üks kord seitsme aasta jooksul või siis kui toimub oluline muudatus reoveepuhasti töös. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine 24/36 V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Proovi liik Proovi tüüp Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) Seotud reoveepuhasti kood Seotud reoveepuhasti nimi Seire Seiratavad näitajad Proovi võtmise sagedus Proovi võtmise aeg Üksikproov Reovesi Sissevool X: 6589312, Y: 551425 PUH0001647 Tallinna Elektrijaama reoveepuhasti Arseen (As) Üks kord aastas Elavhõbe (Hg) Fluoriid (F-) Heljum Kaadmium (Cd) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kroom (Cr) Nikkel (Ni) Plii (Pb) Sulfaat (SO42-) Tsink (Zn) Vask (Cu) Üksikproov Heitvesi Väljavool X: 6589251, Y: 551465 PUH0001647 Tallinna Elektrijaama reoveepuhasti Arseen (As) Üks kord aastas Elavhõbe (Hg) Fluoriid (F-) Heljum Kaadmium (Cd) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kroom (Cr) Nikkel (Ni) Plii (Pb) Sulfaat (SO42-) Tsink (Zn) Vask (Cu) Täiendavad nõuded puhastusefektiivsuse Puhastusefektiivsus tuleb määrata enne sademevee ühinemist heitveega. Puhastusefektiivsust tuleb määrata sagedusega hindamiseks üks kord aastas kuni 31.12.2027. Kui puhasti efektiivsus jääb määratavate näitajate osas 70-100% vahemikku, võib edaspidi määrata puhastusefektiivsust loa andja nõudmisel. V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale ja proovivõtja peab olema atesteeritud. Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama kehtestatud proovivõtmise nõuetele. Analüüsinõuded Analüüsid teostada analüüsitavate komponentide osas akrediteeritud laboris, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L‑Est) Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus Tallinna Elektrijaam (kontrollkaev) TL021 X: 6589231, Y: 551492 Pirita Vaskjalalt suudmeni 1089200_4 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Kahealuselised fenoolid Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Monooktüültina-katioon (MOT) 25/36 Tallinna Elektrijaam (kontrollkaev) TL021 X: 6589231, Y: 551492 Pirita Vaskjalalt suudmeni 1089200_4 Arseen (As) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Elavhõbe (Hg) Fluoriid (F-) Heljum Kaadmium (Cd) Kloriid (CL) Kroom (Cr) Nikkel (Ni) Plii (Pb) Sulfaat (SO42-) Sulfiidid (S2-) Tsink (Zn) Vask (Cu) Üldlämmastik (Nüld) Üldorgaaniline süsinik (TOC) Veetemperatuur (proovivõtul) Heitvesi Automaatne proovivõtmise seade Pidev pH (proovivõtul) Vooluhulk Täiendavad nõuded väljalaskme seire Teostada väljalaskme seiret kontrollkaevus (proovivõtu kaev : X 6589231, Y 551492). Üks kord kuus tuleb seirata ka Sulfit läbiviimiseks (SO3). V8. Veekogu sh suubla seire Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale ja proovivõtja peab olema atesteeritud. Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama kehtestatud proovivõtmise nõuetele. Analüüsinõuded Analüüsid teostada analüüsitavate komponentide osas akrediteeritud laboris, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Veekogu Veekogu Suubla Suubla kood Väljalaskme Väljalaskme nimetus Veekogumi Veekogumi Proovi​võtukoha Proovi​võtukoha Seire nimetus kood nimetus kood nimetus kood nimetus koordinaadid (L‑Est) Seire liik Seiratavad näitajad Proovi võtmise Proovi sagedus võtmise aeg Väo oja VEE1092900 TL021 Tallinna Elektrijaama Pirita Vaskjalalt 1089200_4 Väljalask Väo ojja X: 6589055, Y: 551947 Pinnaveeseire Arseen (As) Üks kord II ja IV sademeveelask suudmeni Elavhõbe (Hg) poolaastas kvartal Heljum Kaadmium (Cd) Kahealuselised fenoolid Keemiline hapnikutarve (KHT) Kroom (Cr) Naftasaadused Nikkel (Ni) Plii (Pb) Sulfaat (SO42-) Tsink (Zn) Vask (Cu) Ühealuselised fenoolid Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) 26/36  Pinnaveeseire Arseen (As) Üks kord kahe II või IV Elavhõbe (Hg) aasta jooksul kvartal Heljum Kaadmium (Cd) Kahealuselised fenoolid Keemiline hapnikutarve (KHT) Kroom (Cr) Nikkel (Ni) Plii (Pb) Sulfaat (SO42-) Tsink (Zn) Vask (Cu) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Seirata määratavad saasteained sagedusega üks kord poolaastas kuni 31.12.2027. Kui seire tulemusel ilmneb ohtlike ainete suublasse juhtimine, tuleb käitajal jätkata seiret, teavitada Keskkonnaametit ohtlike ainete suublasse juhtimisest ning vajadusel esitada keskkonnakompleksloa muutmise taotlus ohtlike ainete piirväärtuse keskkonnakompleksloale lisamiseks. Kui nii käitise asukohas kui ka suublasse juhitavas sademevees jäävad seiratavad näitajad alla kehtestatud piirväärtusi, võib edaspidi teostada seiret üks kord kahe aasta jooksul. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont 27/36 V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise nr tähtaeg 1. Kanalisatsiooniehitiste nõuete täitmiseks 1. Tagada kanalisatsiooniehitiste vastavus kehtivatele nõuetele. Pidev vajalikud meetmed 2. Rajatav kanalisatsiooniehitis peab võimaldama käitise kinnistult ja naaberkinnistutelt sademevee vooluhulga tõrgeteta ära juhtimise. Rajatava kanalisatsiooni läbilaskevõime peab vastama ära juhitava heit-, sademe- ja karjäärivee kogustele. 3. Kanalisatsiooniehitist tuleb perioodiliselt hooldada nii, et oleks tagatud süsteemide nõuetekohane toimimine. 2. Meetmed, mis vähendavad ohtlike ainete 1. Prioriteetsete ohtlike ainete suublasse juhtimisel lähtuda keskkonnakompleksloa nõuetest ja kehtivast seadusest. Vastavalt nõutule mõju suublale 2. Ohtlike ainete esinemisel Väo ojja juhitud heitvees (suublaseire alusel) jätkata seiret ja vajadusel esitada loa muutmise taotlus. 3. Toimingud avarii korral Võtta koheselt tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Avariilistest olukordadest ja (võimalikust) keskkonnareostusest informeerida alati Keskkonnaametit ja Koheselt vastava olukorra vajadusel Häirekeskust ning kohalikku omavalitsust. tekkimisel 4. Muud asjakohased meetmed 1. Keskkonnaametit tuleb kirjalikult teavitada meetmetest, mida planeeritakse rakendada vee erikasutuse raames tekkiva reostuse vähendamiseks, kaasa arvatud Koheselt vastava olukorra kanalisatsiooniehitiste ja -rajatiste rekonstrueerimine, ehitamine ja laiendamine. tekkimisel 2. Juhul, kui vee erikasutus avaldab negatiivset mõju, on keskkonnaloa andjal õigus esitada loa saajale täiendavaid tingimusi. 5. Muud asjakohased meetmed 3. Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. Pidev 6. Nõutav reoveepuhastusviis 1. Tehnoloogiline reovesi ja sademevesi puhastada eraldi selleks ettenähtud puhastites. Pidev 2. Tehnoloogiline reovesi puhastada filtersüsteemis. Liivafiltri loputusvesi anda üle vastavat luba omavale ettevõttele. 3. Sademevett puhastada liivapüüduris ja õlipüüdurites. 4. Tagada puhastite nõuetekohane puhastusefektiivsus ja töökorras olek. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Heitvee arvestus Suublasse juhitava heitvee koguse ja seire nõuded vastavalt käesoleva loa punktides 7 ja 8 toodule. Vastavalt nõutule 2. Väljalaskme omaseire tulemused Omaseire analüüsiakt(id) esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Vastavalt nõutule 3. Suublasse juhitavate saasteainete Suublasse juhitavate saasteainete kogused arvutada lähtudes heitvee vooluhulgast ja saasteainete kontsentratsioonidest. Andmed esitada keskkonnatasu sisaldus (mg/l) ja kogused (t) deklaratsioonis kord kvartalis 4. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu Keskkonnatasu deklaratsioonid esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt nõutule teave 5. Teave meetmete rakendamise kohta 1. Kui keskkonnakompleksloas toodud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, siis tuleb sellest kirjalikult teavitada Keskkonnaametit. Koheselt vastava olukorra tekkimisel 6. Teave meetmete rakendamise kohta 2. Koos aastaaruandega esitada ülevaade eelneval aastal veekeskkonna kaitseks rakendatud meetmetest ja järgneval aastal kavandatavate meetmete kohta. Vajadusel esitada teave aastaaruandes 7. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastas 8. Muu vajalik informatsioon 1. Tegevuseks, mis ei hõlma käesolevat keskkonnakompleksluba, tuleb Keskkonnaametile esitada nõuetekohane taotlus olemasoleva loa muutmiseks või uue loa Koheselt vastava olukorra tekkimisel saamiseks. 2. Vee erikasutusega seotud andmete/tingimuste muutumisel, tehnoloogilistest muutumisel või seadusandlike normatiivide muutumisel tuleb esitada Keskkonnaametile nõuetekohane taotlus keskkonnakompleksloa kooskõlla viimiseks uute tingimustega. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria 28/36 A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 35119 - Muu elektrienergia tootmine (sh biomassist) 35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Põletusseade Jah Põletus​seadme summaarne soojus​sisendile 82 vastav nimi​soojus​võimsus, MWth Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu Kogus Ühik Puiduhake 280 000 tonni Freesturvas 66 172 tonni Diislikütus 1 094 tonni Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Suure võimsusega põletus​seade Jah Heiteallika Suure võimsusega põletusseadmed kood Soojus​sisendile vastav nimi​soojus​‐ Seadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus ühe Seadmete Seadme liik Eeldatav töötundide arv Keskmine Käitamise Kasutatav kütus või jäätmed võimsus, MWth seadme kohta, MWth arv aastas koormus, % alguskuupäev Kütuse liik Kütuseliigi Kütuseliigi aastakulu osakaal, % Kogus Ühik HEIT0010685 82 82 1 Keevkihtkatel 8 250 100 25.06.2009 Puiduhake 280 000 tonni 100 Freesturvas 66 172 tonni 25 Diislikütus 1 094 tonni 100 Puiduhake 192 070 tonni 75 Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides Ei sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​‐ Ei kütuste, kütuse​komponentide või kütuse​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Jah Heite​allikate arv tootmis​territooriumil 8 Käitise töötajate arv 35 29/36  Emaettevõtte nimi OÜ Utilitas Emaettevõtte riik Eesti Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse Jah ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane Kauplemis​süsteemi kohustus​lase tegevus​ala Üle 20 MW nimisoojusvõimsusega põletusseadmete, välja arvatud ohtlike või olmejäätmete põletustehaste käitamine Iga-aastane kasvuhoonegaaside heitkoguste MP-12815-v1.49 seirekava ja aruandlus Käitaja peab esitama eelneva kalendriaasta kohta heitkoguse aruande koos tõendaja koostatud tõendamise aruandega iga aasta 25. märtsiks. Käitaja peab tagastama kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registris iga aasta 30. aprilliks eelneva kalendriaasta heitkogusele vastava hulga lubatud heitkoguse ühikuid. A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane A3. Heiteallikad Heite​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0010685 E1 Korsten X: 6589192, Y: 551293 HEIT0010686 E2 Kütuse etteanne ja puiduhakke laoplats X: 6589153, Y: 551347 X: 6589220, Y: 551414 HEIT0010688 E5 Diiselkütuse mahuti hingamisava X: 6589177, Y: 551307 HEIT0011748 G1 Avariigeneraator X: 6589283, Y: 551315 A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused 30/36 aastas A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud aastane heitkogus saasteainele, mis on summeritud ka NMVOC või PM-sum heitkoguste all Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2023 249.89 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2023 67 949.181 t 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist 2023 291 719.326 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2023 70.479 t 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 2023 55.047 kg 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 2023 4.594 kg 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 2023 37.908 kg 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 2023 26.079 kg 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 2023 4.751 kg 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 2023 24.112 kg 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 2023 56.314 kg 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 2023 482.053 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 2023 16.498 t 7647-01-0 Vesinikkloriid 2023 0.122 t 7664-41-7 Ammoniaak 2023 1.023 t 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 2023 29.91 kg NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2023 19.509 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2023 6.226 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2023 0.828 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2023 0.499 t 50-32-8 Benso(a)püreen 2023 2.982 kg PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 2023 133.165 mg A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik Korsten (E1) HEIT0010685 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.232 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 7.922 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 2.147 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.599 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.096 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.017 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.014 g/s BC Must süsinik Tavaheide 0 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 1.689 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0.145 mg/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0.153 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.875 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.742 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 1.73 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 1.164 mg/s 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tavaheide 0.996 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 14.842 mg/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 31/36  124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist Tavaheide 0 g/s 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.034 g/s 7647-01-0 Vesinikkloriid Tavaheide 0.004 g/s Kütuse etteanne ja puiduhakke laoplats (E2) HEIT0010686 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.089 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.004 g/s Diiselkütuse mahuti hingamisava (E5) HEIT0010688 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.044 g/s Avariigeneraator (G1) HEIT0011748 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.009 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.205 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.078 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.009 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.074 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.011 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.011 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.019 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0.001 mg/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.082 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.037 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.011 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.37 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.009 mg/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s Korsten (E1) HEIT0010685 7446-09-5 Vääveldioksiid Tehnoloogiline äkkheide 0.336 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 4.608 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 1.166 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 0.058 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tehnoloogiline äkkheide 0.468 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tehnoloogiline äkkheide 0.23 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tehnoloogiline äkkheide 0.058 g/s BC Must süsinik Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tehnoloogiline äkkheide 0.293 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tehnoloogiline äkkheide 0.098 mg/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tehnoloogiline äkkheide 0.098 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tehnoloogiline äkkheide 0.13 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tehnoloogiline äkkheide 0.098 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tehnoloogiline äkkheide 0.196 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tehnoloogiline äkkheide 0.098 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tehnoloogiline äkkheide 0.13 mg/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tehnoloogiline äkkheide 0.489 mg/s RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus 32/36 A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite​allikas Heiteallika Püüdeseade kood Nimetus, Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine tüüp CAS nr Nimetus Projekteeritud Puhastusastme Muu puhastusaste ühik ühik Korsten HEIT0010685 Elektrifilter 1 Püüdeseadme hooldust ja tehnilise korrasoleku kontrolli teostatakse regulaarselt vastavalt püüdeseadme PM-sum Tahked osakesed, 99,5 % (E1) hooldusjuhendile summaarsed SNCR 1 Püüdeseadme hooldust ja tehnilise korrasoleku kontrolli teostatakse regulaarselt vastavalt püüdeseadme 10102-44- Lämmastikdioksiid 70 % hooldusjuhendile 0 A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete 33/36 heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik Eritingimus Täitmise Täitmise tähtaeg (vaid Eritingimuse kirjeldus sagedus ühekordse tähtaja korral) Töökorralduslikud Pidev Dokumentatsioon, mida tuleb pidada: nõuded 1) Arvestus saasteallikatega seotud andmete üle (kütuse kulu, suitsugaasi mahtkulu, seadmete töötunnid, hooldus jne). 2) Kütuse parameetrite analüüsi andmed Töökorralduslikud Pisteline Pidevseire seadmed peavad olema töökorras. nõuded regulaarne Korraldada automaatsete mõõtesüsteemide kvaliteedikontrolli vastavuses Euroopa Standardimiskomitee standarditega, või kui Euroopa Standardimiskomitee standard ei ole kättesaadav, siis vastavuses Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni standardi, riikliku või mõne teise rahvusvahelise standardiga, millega tagatakse mõõdistusandmete võrdväärne teaduslik kvaliteet. Korraldada automaatsete mõõdistussüsteemide kontrollimine ja kalibreerimine (AST) vähemalt kord aastas, tehes paralleelmõõtmisi referentsmeetoditega. AST aruanne esitada läbi KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki üks kord aastas. Keskkonnaametile tuleb kord viie aasta jooksul esitada pidevseire seadmete kalibreerimise ja valideerimise aruanne QAL2. Muu Pidev Tingimus saasteainete heite piirväärtuste järgimisele. Juhul, kui kontrollitavad näitajad ületavad kehtestatud piirväärtusi, tuleb välja selgitada selle põhjus ja võttes koheselt kasutusele abinõud heite piirväärtuste tagamiseks. Heiteseire Pidev Heiteallika, E1 (HEIT0010685), väljuvates gaasides mõõta järgmiste saasteainete sisaldust (kontsentratsiooni) pidevalt: NOx, CO, SO2, HCl, NH3 ja osakeste (PMsum). Lisaks mõõta suitsugaasi pidevalt järgmisi näitajaid: a) vool, b) hapnikusisaldus, temperatuur ja rõhk, c) veeaurusisaldus * (*Suitsugaasi veeaurusisalduse pidev mõõtmine ei ole vajalik, kui suitsugaasiproov enne analüüsi kuivatatakse) Tingimused mõõtmistele Mõõtmised teha vastavalt PVT dokumendis (LCP-järeldused) kirjeldatule ja tulemused esitada kujul, mis tagab nende võrdluse vastavate õhkuheite tasemete väärtustega. Kui parima võimaliku tehnikaga saavutatavad heitetasemed on esitatud eri keskmistamise ajavahemike kohta, tuleb järgida kõiki neid parima võimaliku tehnikaga saavutatavaid heitetasemeid. PVT-järeldustes esitatud parima võimaliku tehnikaga saavutatavad õhkuheite tasemed on kontsentratsioonid, mis on väljendatud saasteaine massina suitsugaasi ruumalaühiku kohta järgmistes standardtingimustes: kuiv gaas temperatuuril 273,15 K ning rõhul 101,3 kPa, mõõtühikutes mg/Nm3 , µg/Nm3 või ng I-TEQ/Nm3 Kõik mõõtmistulemused salvestatakse, töödeldakse ja vormistatakse sellisel viisil, et oleks võimalik kontrollida nende vastavust loa nõuetele. Tulemused esitatakse loa andjale kord kvartalis infosüsteemi Kotkas kohustuste alla. Heiteseire Pisteline Mõõta, heiteallikast E1 (HEIT0010685), üks kord aastas väljuvates gaasides regulaarne HF, Hg ja raskmetallide (As, Cd, Co, Cr, Cu, Mn, Ni, Pb, Sb, Se, Tl, V, Zn) sisaldust. Kõik mõõtmised peab teostama akrediteeritud labor. Protokollis fikseerida heiteallika number, ja töörežiim mõõtmiste ajal, kasutatav kütus, väljuvate gaaside mahtkiirus. Mõõtmised teha vastavalt PVT dokumendis (LCP-järeldused) kirjeldatule. Tulemused esitada kujul, mis on kirjeldatud LCP-järeldustes. Tulemused esitada infosüsteemi Kotkas kohustuste alla. Töökorralduslikud Pidev Käitaja on kohustatud kasutama saasteainete püüdmiseks paigaldatud seadet. Püüdeseadmeid kontrollitakse vastavalt loa tabelis A6 toodud sagedusele. nõuded A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused 34/36 Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Loa lisad Nimetus Manus Lähteolukorra aruanne - Tallinna_Elektrijaam_OU_KKL_LOA__1_.docx Lisa 12: Tallinna_Elektrijaam_OU_KKL_LOA__1_.docx Lähteolukorra aruanne - Lisa_1.docx Lisa 13: Lisa_1.docx Lähteolukorra aruanne - Lisa_4.docx Lisa 14: Lisa_4.docx Lähteolukorra aruanne - Lisa_5.pdf Lisa 15: Lisa_5.pdf Lähteolukorra aruanne - Boilex_500__2_.pdf Lisa 16: Boilex_500__2_.pdf Lähteolukorra aruanne - diislikutuse_ohutuskaart_est_0__002_.pdf Lisa 17: diislikutuse_ohutuskaart_est_0__002_.pdf Lähteolukorra aruanne - DREWPHOS_3000_ee_sds_ghs.pdf Lisa 18: DREWPHOS_3000_ee_sds_ghs.pdf LHK projekt Lisa 19: LHK projekt.pdf LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas. - Asukohakaart.jpeg Lisa 20: Asukohakaart.jpeg LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - Asendiplaan.jpeg Lisa 21: Asendiplaan.jpeg LHK lisa - Manused - Fooniandmed_utilitas.xlsx Lisa 22: Fooniandmed_utilitas.xlsx LHK lisa - Manused - piirkonna_fooniandmed.zip Lisa 23: piirkonna_fooniandmed.zip LHK lisa - Manused - KOTKAS_CO_Utilitas.jpg Lisa 24: KOTKAS_CO_Utilitas.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_Cr_24h_Utilitas.jpg Lisa 25: KOTKAS_Cr_24h_Utilitas.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_Cu_24h_Utilitas.jpg Lisa 26: KOTKAS_Cu_24h_Utilitas.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_Cr_a_Utilitas.jpg Lisa 27: KOTKAS_Cr_a_Utilitas.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_Ni_Utilitas.jpg Lisa 28: KOTKAS_Ni_Utilitas.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_NMVOC_24h_Utilitas.jpg Lisa 29: KOTKAS_NMVOC_24h_Utilitas.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_NMVOC_1h_Utilitas.jpg Lisa 30: KOTKAS_NMVOC_1h_Utilitas.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_NO2_1h_Utilitas.jpg Lisa 31: KOTKAS_NO2_1h_Utilitas.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_NO2_a_Utilitas.jpg Lisa 32: KOTKAS_NO2_a_Utilitas.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_PM2.5_a_Utilitas.jpg Lisa 33: KOTKAS_PM2.5_a_Utilitas.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_PM10_24h_Utilitas.jpg Lisa 34: KOTKAS_PM10_24h_Utilitas.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_SO2_24h_Utilitas.jpg Lisa 35: KOTKAS_SO2_24h_Utilitas.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_PM10_a_Utilitas.jpg Lisa 36: KOTKAS_PM10_a_Utilitas.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_SO2_1h_Utilitas.jpg Lisa 37: KOTKAS_SO2_1h_Utilitas.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_CO_Utilitas_akkheide.jpg Lisa 38: KOTKAS_CO_Utilitas_akkheide.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_Cr_24h_Utilitas_akkheide.jpg Lisa 39: KOTKAS_Cr_24h_Utilitas_akkheide.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_Cr_a_Utilitas_akkheide.jpg Lisa 40: KOTKAS_Cr_a_Utilitas_akkheide.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_NMVOC_24h_Utilitas_akkheide.jpg Lisa 41: KOTKAS_NMVOC_24h_Utilitas_akkheide.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_Ni_Utilitas_akkheide.jpg Lisa 42: KOTKAS_Ni_Utilitas_akkheide.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_Cu_24h_Utilitas_akkheide.jpg Lisa 43: KOTKAS_Cu_24h_Utilitas_akkheide.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_NMVOC_1h_Utilitas_akkheide.jpg Lisa 44: KOTKAS_NMVOC_1h_Utilitas_akkheide.jpg 35/36 LHK lisa - Manused - KOTKAS_NO2_a_Utilitas_akkheide.jpg Lisa 45: KOTKAS_NO2_a_Utilitas_akkheide.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_PM2.5_a_Utilitas_akkheide.jpg Lisa 46: KOTKAS_PM2.5_a_Utilitas_akkheide.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_NO2_1h_Utilitas_akkheide.jpg Lisa 47: KOTKAS_NO2_1h_Utilitas_akkheide.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_PM10_24h_Utilitas_akkheide.jpg Lisa 48: KOTKAS_PM10_24h_Utilitas_akkheide.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_PM10_a_Utilitas_akkheide.jpg Lisa 49: KOTKAS_PM10_a_Utilitas_akkheide.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_SO2_24h_Utilitas_akkheide.jpg Lisa 50: KOTKAS_SO2_24h_Utilitas_akkheide.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_SO2_1h_Utilitas_akkheide.jpg Lisa 51: KOTKAS_SO2_1h_Utilitas_akkheide.jpg 36/36  Saatja: Juri Marinets <[email protected]> Saaja: Katrin Vene Teema: RE: Utilitas Tallinna Elektrijaam OÜ - Tallinna Elektrijaam keskkonnaloa taotlusest Tere Kooskõlastatud plaan on lisatud manusena Päästeameti Põhja päästekeskus, läbi vaadanud esitatud põlevmaterjali ladustamise plaani (JU-02-V03 aadressil Tooma tn 14/ Väomurru tn 1, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond) ning tuginedes siseministri 02.09.2010 määruse nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ § 5 lõikele 2, kooskõlastab põlevmaterjalide ladustamise plaani. Tuleohutuse seaduse § 19 lõike 6 alusel peab laoplatsil põlevmaterjali paigutama sellisesse kohta ja sellises koguses, nagu on laoplatsi plaanil määratud ning plaan peab asuma laoplatsi sissekäigu juures nähtaval kohal. On olemas ka ETTEVÕTTE HÄDAOLUKORRA LAHENDAMISE PLAAN (HOLP Juri Marinets Ohutusjärelevalve büroo inspektor mob: +372 526 0518 [email protected] <mailto:[email protected]> PÄÄSTEAMET Erika 3 | 10416 Tallinn www.rescue.ee <http://www.rescue.ee> http://www.facebook.com/paasteamet <http://www.facebook.com/paasteamet> From: Katrin Vene <[email protected]> Sent: Tuesday, September 5, 2023 9:06 AM To: Juri Marinets <[email protected]> Subject: Utilitas Tallinna Elektrijaam OÜ - Tallinna Elektrijaam keskkonnaloa taotlusest TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada! Tere! Ettevõte on esitanud kooskõlastamiseks põlevmaterjalide ladustamise plaani. Plaan on kooskõlastatud 30.11.2022. Taotlusmaterjalide hulgas on nii kooskõlastus Päästeametiga kui ka põlevmaterjalide ladustamise plaan eraldi esitatud. Aadress on mõlemal juhul sama. Palun tagasisidet, kas esitatud andmete osas on ebakõlasid? Taotlusmaterjalid on leitavad Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis KOTKAS taotluse punkti 3.3. all https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=25802&application_id=1017156 <https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=25802&application_id=1017156> Võrdlesin andmeid nii: vasaku, taotlusega esitatud plaan, keskel maa-ameti kaardirakendus, paremal Päästeameti kooskõlastus. Lugupidamisega Katrin Vene vanemspetsialist | jäätmebüroo Ringmajanduse osakond | Keskkonnaamet Narva mnt 7A |Tallinn Tel. +372 5624 0883 www.keskkonnaamet.ee <http://www.keskkonnaamet.ee/> | www.kaitsealad.ee <http://www.kaitsealad.ee/> Keskkonnaameti uudised Facebookis Loome ja hoiame koos head elukeskkonda Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. EELNÕU (18.12.2023) KORRALDUS Keskkonnakompleksloa väljastamise korralduse eelnõu 1. OTSUS Võttes aluseks tööstusheite seaduse § 27, haldusmenetluse seaduse § 53 lg 1 p 1, lg 2 § 64 lg 1, 2, § 68 lg 2, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 5, § 52 lg 1 p 3 ja 4 ning lg 3, § 59 lg 1 p 1, lg 2 p 3 ja keskkonnaministri 17.12.2019 määruse nr 73 „Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnakompleksloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 2 otsustan: 1.1 Muuta OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaama Harju maakonnas Tallinnas, Lasnamäe linnaosas Tooma tn 14 kinnistul (registriosa 17022101 katastritunnus 78403:313:0005) asuvale käitisele antud keskkonnakompleksloas nr L.KKL.HA-162843 järgnevalt: 1.1.1. Tööstusheite osas 1.1.1.1 Muuta tabelit T2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine järgmiselt: lisades PVT allikana loetellu viitedokumendi ROM ja täiendatud keskkonnajuhtimissüsteemi võrdlust PVT nõuetega. 1.1.1.2. Määrata tabelisse T3 käitisele lubatud heitepiirväärtused (HPV). 1.1.1.3. Määrata tabelisse T4 PVTga saavutatav energiatõhususe taseme lubatud vahemik. 1.1.2. Jäätmete käitlemise osas 1.1.2.1. Muuta keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-162843 jäätmeliike ja koguseid järgnevalt: 1.1.2.2. Vähendada tabelis J2 jäätmeliigi 03 01 01 (puukoore- ja korgijäätmed) kogust 14 000 tonnilt 2 800 tonnile; 1.1.2.3. Suurendada tabelis J2 jäätmeliigi 17 02 01 (puit) kogust 8 400 tonnilt 16 800 tonnile; 1.1.2.4. Eemaldad tabelites J2 ja J4 jäätmeliik 20 01 38 (puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 37*); 1.1.2.5. Lisada tabelisse J3 jäätmekäitlustoimingu kirjeldus ja aastane käitlusmaht; 1.1.2.6. Täiendada tabelis J6 tegevusele esitatavad keskkonnakaitsenõuded ja lisada tabel J7 jäätmekäitluse lõpetamisel rakendatavad keskkonnakaitsemeetmed. 1.1.3. Vee erikasutuse osas 1.1.3.1. Lisada keskkonnakompleksloale nr L.KKL.HA-162843 õigus heit- ja sademevee suublasse juhtimiseks käitise territooriumilt ja selle lähi-kinnistutelt heitvee väljalaskmega Tallinna Elektrijaam (kood TL021) vastavalt käesolevas korralduses toodule; 1.1.3.2. Määrata keskkonnakompleksloaga nr L.KKL.HA-162843 saastesisalduse piirväärtused (V4), väljalaskme seire nõuded (V7), suubla seire nõuded (V8), reostuskoormuse määramise nõuded (V5), puhastusefektiivsuse hindamise nõuded (V6), meetmed vee erikasutuse mõju vähendamiseks (V16) ja nõuded teabe esitamiseks loa andjale (V17). 1.1.4. Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku osas 1.1.4.1. Muuta ja vormistad tabelid A1, A3, A4, A5, A6 vastavalt taotlusele. 1.1.4.2. Täpsustada eritingimuste sõnastust (tabel A7). 1.2. Jätta kehtivaks ülejäänud keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-162843 tingimused. 1.3. Keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-162843 versioon jõustub korralduse allkirjastamisel. 2. ASJAOLUD OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam (registrikood 10938397), tegeleb elektri- ja soojusenergia tootmise ja jaotamisega kaugküttevõrku keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-162843 alusel. Käitis, Tallinna Elektrijaam, asub kinnistul aadressiga Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Tooma tn 14 // Väomurru tn 1 (registriosa 17022101, katastritunnus 78403:313:0005, edaspidi ka Tooma tn 14 / käitise territoorium) Käitisele on väljastatud keskkonnakompleksluba, sest käitises toimub suurte (üle 50 MWth) põletusseadmete abil elektri- ja soojusenergia tootmine (tööstusheite seadus, edaspidi THS § 19 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 06.06.2013. a määruse nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ § 1). Keskkonnakompleksluba on sisult viimati muudetud Keskkonnaameti 01.06.2020 korraldusega DM-105995-19. Käitise 12.10.2021 korrapärase kontrolli tulemusena otsustati, et keskkonnakompleksluba vajab ajakohastamist (käitise kontrolli aruanne nr 1108996 ja Keskkonnaameti otsus 26.11.2021 nr DM-117821-2). OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam esitas 01.08.2022 Keskkonnaametile keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-162843 muutmise taotluse nr T-KL/1013549 (DM-120934-1, menetlus registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS, (edaspidi KOTKAS) nr M-120934 all). Viimane versioon taotlusest nr T-KL/1017156-2 esitati 19.09.2023 (DM-125304-4, menetlus nr M-125304). Kompleksloa muutmist taotletakse sooviga suunata käitise territooriumil tekkiv sademevesi ning tehnoloogiline heitvesi suublasse. Välisõhu saastamist käsitletavates andmetes muudetakse heiteallikaid. Samuti soovitakse kompleksloa muutmisega muuta jäätmete liike ja koguseid. Keskkonnaamet kontrollis esitatud keskkonnakompleksloa muutmise taotluse ja täiendavate materjalide vastavust THS § 28 ja § 29 sätestatud nõuetele. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 64 lg 1 teise lauses kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut kohaldatakse ka haldusorgani poolt haldusakti muutmise suhtes. HMS § 68 lg 2 koostoimes HMS § 64 lg 1 annab haldusakti muutmise otsustamise pädevuse haldusorganile, kelle pädevuses oleks haldusakti andmine haldusakti muutmise ajal. THS § 27 järgi annab keskkonnakompleksloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaametil pädevus antud keskkonnakompleksloa muutmiseks. HMS § 5 lg 1 kohaselt määrab haldusorgan haldusmenetluse üksikasjad kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. THS § 3 kohaselt kohaldatakse keskkonnakompleksloa menetlusele HMS, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki ja vastavalt KeÜS § 59 lg 4 vaatab keskkonnaloa andja keskkonnakompleksloa muutmise taotluse läbi keskkonnaloa andmiseks sätestatud korras. Keskkonnakompleksloa taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine KeÜS § 47 lg 2 alusel avalikustab Keskkonnaamet teate keskkonnakompleksloa taotluse menetlusse võtmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. KeÜS § 47 lg 1 p 7 kohaselt võib teade sisaldada ka antava haldusakti eelnõu väljapaneku aega ja kohta. KeÜS § 46 lg 1 kohaselt teavitab loa andja keskkonnakompleksloa taotluse esitamisest isikut, kelle õigusi keskkonnaloa andmisega või selle andmisest keeldumisega võidakse rikkuda või kelle kohustusi puudutada sealhulgas: 1) kavandatud tegevuse asukoha kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikku; 2) isikut, kelle valduses olevat kinnisasja kavandatud tegevus mõjutab määral, mis ületab oluliselt tavapärast mõju. Sellest lähtuvalt avaldas Keskkonnaamet OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam kompleksloa muutmise taotluse menetlusse võtmise kohta koos keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA- 162843 muutmise eelnõude valmimise teatega väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.09.2023. Teates määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja vastuväidete esitamise ajaks 2 nädalat eelnõu kättesaamisest arvates, vastavalt HMS § 49 lg 2 ja KeÜS § 48 lg 4. Avalikustamise käigus ei ole huvitatud isikud Keskkonnaametile arvamusi/vastuväiteid esitanud. Keskkonnaamet edastas 29.09.2023 kirjaga nr DM-125304-6 keskkonnakompleksloa muutmise taotluse ja valminud keskkonnakompleksloa muutmise eelnõu Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti arvamuse saamiseks.(KeÜS § 43 lg 1). Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ei ole nimetatud tähtajaks AS-i Utilitas Tallinn keskkonnakompleksloa muutmise taotlusele ja keskkonnakompleksloa muutmise eelnõudele arvamust avaldanud. Keskkonnaamet edastas _._.__ kirjaga ___ keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-162843 muutmise eelnõu Tallinna Keskkonna-ja Kommunaalametile tutvumiseks ja arvamuste avaldamiseks. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet esitas/ei esitanud arvamusi vastuväiteid keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-162843 muutmise eelnõule. Arvamuse esitamata jätmisel teeb Keskkonnaamet otsuse keskkonnakompleksloa muutmise osas ilma kohaliku omavalitsuse arvamuseta (HMS § 16 lg 2). Samuti lähtudes HMS § 40 lg 1, edastati muudetud keskkonnakompleksloa eelnõu 29.09.2023 kirjaga DM-125304-5 ettevõttele OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam tutvumiseks ja arvamuste esitamiseks. OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam esitas 13.10.2023 taotluse arvamuste esitamise tähtaja pikendamiseks tulenevalt täiendava puhastusseadme häälestamise vajadusest (registreeritud KOTKASes 16.10.2023 kirja nr DM-125304-7 all). Keskkonnaamet pikendas 18.10.2023 kirjaga nr DM-125304-8 arvamuste esitamise tähtaega kuni 10.11.2023. Tulenevalt suitsugaaside kondensaadi puhastusprotsess tööle võtmise ja analüüsimise ajakulukusest palus ettevõte 10.11.2023 veelkord arvamuste esitamise tähtaega pikendada (registreeritud KOTKASes 13.11.2023 kirja nr DM-125304-9 all). Keskkonnaamet pikendas 13.11.2023 kirjaga DM-125304-10 arvamuste esitamise tähtaega kuni 24.11.2023. Ettevõte esitas 24.11.2023 arvamused keskkonnakompleksloa muutmise eelnõule (registreeritud KOTKASes 27.11.2023 kirja nr DM-125304-11 all; edaspidi ka 24.11.2023 arvamus). 21.11.2023 arvamusele on lisatud ka OÜ Hendrikson & Ko (registrikood 10269950) töö nr 23004796 "OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam käitise Tallinna Elektrijaam sademevee ja tehnoloogilise heitvee juhtimine suublasse" (edaspidi eksperthinnang) ning puhastatud suitsugaaside kondensaadi analüüsiakt EE23004290. Arvestades esitatud arvamusi ja keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-162843 muutmise eelnõus sisse viidud täiendusi edastas Keskkonnaamet lähtuvalt HMS § 40 lg 1 _._.__ kirjaga __uuesti muudetud eelnõud tutvumiseks ja arvamuste avaldamiseks. Ettepanekute ja vastuväidete arvestamine on toodud käesoleva korralduse ptk 3.7. Keskkonnaloa muutmise menetlusega seotud dokumendid on digitaalselt kättesaadavad KOTKASes ( https://kotkas.envir.ee/), menetluse nr M-125304 juures. 3. KAALUTLUSED 3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lg 3 kohaselt ja § 6 lg 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) selle vajadust põhjendamata. KeHJS § 6 1 lg 3, § 11 lg 2 ja 4 kohaselt tuleb KeHJS § 6 lg 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lg 21 viidatud tegevuse korral anda eelhinnang ja otsustada KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 6 lg 2 esitatud tegevusvaldkondade loetelu täpsustatakse Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224). KeHJS § 6 lg 1 p 3 kohaselt soojuselektrijaama või muu põletusseadme ehitamise, kui selle nominaalne soojusvõimsus on 300 megavatti või rohkem, korral algatatakse kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda soojuselektrijaama või muu põletusseadme rajamine (püstitamine) või laiendamine ning elektri- või soojusenergia tootmine, kui põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 50–299 megavatti (määrus nr 224 § 2 p 1). Otsustamiseks lähtus Keskkonnaamet THS § 56 lg 3 sätestatust, mille kohaselt loa andja loeb oluliseks käitise, põletusseadme, jäätmepõletus- ja koospõletustehase tegevuse muutmise või laiendamise, mille maht ületab THS § 19 lg 3 alusel kehtestatud alltegevusvaldkonna künnisvõimsuse või kui sellega kaasnev oluline risk avaldab olulist ebasoodsat mõju keskkonnale või inimese tervisele. Käesoleva kompleksloa menetluse raames ettevõte ei soovi rajada uut üksust. Kehtiva loa järgi on Tallinna Elektrijaama summaarne nimisoojusvõimsus ca 82 MWth, mis jääb taotluse kohaselt samaks. Sellest tulenevalt ei ole keskkonnamõju hindamine vajalik. Käitisest tulenev potentsiaalne keskkonnamõju reguleeritakse keskkonnakompleksloas sätestatud tingimustega. Käitise kavandatav tegevus heit- ja sademeveega saasteainete suublasse juhtimine ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuste nimekirja. Tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 nimetatud tegevuste alla, kuid ei ole nimetatud määruse nr 224 § 11. Tegevuspiirkonnas ei asu kaitstavaid alasid ja üksikobjekte. Lähimad kaitstavad loodusalad (Pirita jõe hoiuala, keskkonnaregistri kood, edaspidi KKR kood KLO2000005; Pirita jõeoru maastikukaitseala, KKR kood KLO1000216; rahvusvaheline Natura 2000 Pirita loodusala, KKR kood RAH0000039) ja üksikobjektid (hink Cobitis taenia, KKR kood KLO9102650; võldas Cottus gobio, KKR kood KLO9102651; laiujur, Dytiscus latissimus, KKR kood KLO9200901; Maasepa kivi, KKR kood KLO4000102) asuvad ca 0,8 km kaugusel. Ettevõte senine tegevus ei ole teadaolevalt põhjustanud ebasoodsat mõju kaitstavatele loodusobjektidele. Esitatud eskpertarvamuse kohaselt ei ole kavandatava tegevuse saastenäitajate sisaldust ja vooluhulka arvestades ette näha ebasoodsa mõju avaldumist pinnaveekogumile Pirita Vaskjalalt suudmeni (pinnaveekogumi kood 1089200_4), Pirita jõe hoiualale, Pirita loodusalale ja kaitstavate liikidele hink (Cobitis taenia) ning võldas (Cottus gobio). Keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-162843 muutmisega antav vee erikasutuse õigus (keskkonnaloa nõuetele vastav heitvee suublasse juhtimine) ei põhjusta eeldatavalt negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele. Ebasoodsat mõju ei ole põhjust eeldada ka teistest L.KKL.HA-162843 muudatustest (heiteallikate ja jäätmeliikide muutmine). Eeltoodust tulenevalt ei ole kavandatava tegevuse puhul KMH kohustuslik, samuti ei ole kavandatava tegevuse puhul vajalik eelhinnata KMH vajalikust (KeHJS § 6 lg 23, määrus nr 224 § 15 p 8). 3.2 Keskkonnakompleksloa muutmine Keskkonnaamet muudab keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-162843 tingimusi lähtudes 19.09.2023 esitatud taotlusest nr T-KL/1017156-2 (edaspidi taotlus) ja ajakohastab nõuded vastavalt õigusaktidele. Keskkonnakompleksloa vormindust (tabelite numeratsioon ja liigendus) on muudetud vastavalt 01.01.2020 jõustunud keskkonnaministri 17.12.2019 määruse nr 73 „Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnakompleksloa taotluse ja loa andmekoosseis“(RT I, 20.12.2019, 20). Keskkonnaamet analüüsis tuginedes THS § 26 sätestatule käitise kasutamise põhimõtteid, kontrollis KeÜS § 52 lg 1 ja lg 2 nimetatud kompleksloa andmise/muutumisest keeldumise aluseid. Esitatud materjalide põhjal vastab käitise senine tegevus THS § 26 nimetatud käitise kasutamise üldpõhimõtetele, õigusaktide nõuetele. Lähtudes ettevõtte taotletavast tegevusest ja KeÜS § 52 lg 3 ja kehtivast õigusest muudab Keskkonnaamet keskkonnakompleksluba nr L.KKL.HA-162843 vastavalt käesolevas korralduses kaalutletule. 3.3 Tööstusheide T2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine Kehtiva loa ja taotluse andmetel käitise keskkonnajuhtimissüsteem põhineb ja juhindutakse parima võimaliku tehnikat käsitlevatest järgmistest dokumentidest: suurte põletusseadmete (LCP BATC (12.2021)) PVT-järeldustest ja hoidlate heite (EFS BREF (07.2006)) ja energiatõhususe suurendamise (ENE BREF (02.2009)) PVT-viitedokumenditest. Taotluses on lisatud veel võrdlus seire (ROM BREF (07.2018)) PVT-viitedokumendiga. Käitisele nõuded tulenevad Komisjoni rakendusotsusest (EL) 2017/1442, 31.07.2017, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks (edaspidi LCP). Käitise tegevust on võrreldus LCP järelduste nõuetega viimasel loa muutmisel (Keskkonnaameti 01.06.2020 korraldus DM-105995-19). Lisaks eeltoodule taotleb ettevõte suitsugaaside kondensaadi juhtimist keskkonda koos sademeveega LCP PVT nr 15 alusel. LCP PVT nr 15 seab meetodid suitsugaasitöötlusest pärit saasteainete vetteheite vähendamiseks ja nende meetodite asjakohase kombinatsiooni kasutamiseks ning lahjenemise vältimiseks sekundaarmeetodite kasutamiseks allikale võimalikult lähedal. Taotluse kohaselt rakendatakse käitises LCP PVT nr 15 primaarmeetodit a), milleks on optimeeritud põlemine ja suitsugaasi töötlemise süsteemid (nt selektiivne katalüütiline või mittekatalüütiline taandamine) ja katla lisaveena kasutusele võtmiseks süsteemi siseselt sekundaarmeetodeid (e) koagulatsioon ja helvestamine ning g) filtreerimine. Käitises rakendatakse PVT nr 15 nimetatud sekundaarseid meetodeid uuesti ringlusse võetava vee puhastamiseks, mis vastab LCP PVT nr 13 meetodile a). Ettevõtte 24.11.2023 vastuskirja kohaselt võeti 16.10.2023 suitsugaaside kondensaadi puhastamiseks kasutusele PVT-s toodud sekundaarse puhastusmeetmena kohaldatav filtreerimisprotsess. Protsessis toimub suitsugaaside kondensaadi neutraliseerimine, selitamine (lamellseliti) ja filtreerimine liivafiltris Dynasand (lisaks vt ka korralduse p 3.5). Tulenevalt suitsugaaside kondensaadi puhastamismeetodite kasutusele võtmisest vastab käitise tegevus suitsugaasitöötlusest pärit saasteainete vetteheite vähendamiseks meetodite asjakohase kombinatsiooni kasutamisele ning lahjenemise vältimiseks sekundaarmeetodite kasutamisele allikale võimalikult lähedal (LCP PVT 15 a, e, g ja m). Tulenevalt puhastatud kondensaadi suunamisest veekogusse rakenduvad ka LCP PVT 5 kohased PVTga saavutatavad heitetasemed, mis on esitatud otseheite kohta heite käitisest väljumise kohas. LCP PVT nr 14 kohaselt on PVT saastumata reovee saastumise vältimiseks ja vetteheite vähendamiseks reoveevoogude eraldamine ja nende eraldi töötlemine olenevalt saasteainete sisaldusest. Keskkonnakompleksloa muutmisega taotletakse ka sademevee juhtimist suublasse. Käitise territooriumil tekkiv sademevesi ja suitsugaaside kondensaat puhastatakse eraldi (vt korralduse ptk 3.5), millest lähtuvalt vastab tegevus LCP PVT nr 14. Suitsugaaside kondensaat ja puhastatud sademevesi juhitakse käitisest välja ühisvoolselt. Keskkonnaamet määrab heite piirväärtused korralduse ptk-s T3. Lubatud heitepiirväärtused (HPV). Käesoleva loa muutmisel lisanduvad LCP-järeldustest PVT punktid, mis puudutavad käitise veekasutust ja vetteheite piiranguid (vt tabelis T2 LCP PVT nr 5 ja nr 15). Tulenevalt eelnevalt kirjeldatud muudetakse tabelis T2 Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine vormistust: PVT allikana lisatakse allikana ROM BREF (07.2018)) PVT- viitedokument ja samuti lisatakse veekasutust käsitlevad PVT punktid. Keskkonnaameti hinnangul vastab käitise tegevus PVT-järeldustes toodud nõuetele (võrdlus on kajastatud loa tabelis T2 Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine). T3. Lubatud heitepiirväärtused (HPV) THS § 44 lg 3 sätestab, et kui käitises toimuva tegevuse või tootmisprotsessi liigi suhtes on avaldatud PVT-järeldusi käsitlev otsus, määrab Keskkonnaamet keskkonnakompleksloas heite piirväärtused, mille järgimise korral on tagatud, et tavapärastel käitamistingimustel ei ületa käitise heide sellele käitisele kohalduvates PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga saavutatavat heitetaset. Keskkonnaamet määrab kompleksloas suure põletusseadme heite piirväärtused lähtuvalt LCP PVT-järeldustest. Kui parima võimaliku tehnikaga saavutatavad heitetasemed on esitatud eri keskmistamise ajavahemike kohta, tuleb järgida kõiki neid parima võimaliku tehnikaga saavutatavaid heitetasemeid. Parima võimaliku tehnikaga saavutatavad õhkuheite tasemed PVT-järeldustes esitatud parima võimaliku tehnikaga saavutatavad õhkuheite tasemed on kontsentratsioonid, mis on väljendatud saasteaine massina suitsugaasi ruumalaühiku kohta järgmistes standardtingimustes: kuiv gaas temperatuuril 273,15 K ning rõhul 101,3 kPa, mõõtühikutes mg/Nm3, µg/Nm 3 või ng I-TEQ/Nm 3 . Põletusseadmete heide väljutatakse välisõhku ühise korstna kaudu (heiteallikas E1, heiteallika kood HEIT0010685). Heite piirväärtus kehtib heite käitisest väljumise kohas (THS § 44 lg 9). PVTga saavutatav õhkuheite tasemed olemasolevatel seadmetel tahke biomassi ja/või turba põletamisel on toodud tabelis T3 (vt jrk nr 1 – 12). HPV väärtus on märgitud lähtudes taotluse tabelis 2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine tulbas käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused toodud tehnoloogiaga saavutatav heitetaseme näitajast. Parima võimaliku tehnikaga saavutatavad vetteheite tasemed Puhastatud suitsugaaside kontsentraat suunatakse veekogusse koos käitise territooriumil ja lähikinnistutel tekkiva sademeveega (vt ka korralduse ptk 3.5). LCP PVT nr 15 kohaselt on PVTga saavutatavad heitetasemed esitatud otseheite kohta heite käitisest väljumise kohas. Heite piirväärtust määrates ei arvestata heite hajutamist või lahjendamist muude ainete või keskkonnakomponentidega enne keskkonda väljutamist (THS § 44 lg 3 ja lg 9). Arvestades eeltoodut rakenduvad heite piirväärtused vetteheitele käitisest väljumise kohas. HPV väärtus on märgitud lähtudes valitud parima võimaliku tehnika puhastusvõimekusest, esitatud seiretulemustest ning riiklikult kehtivatest piirmääradest veekogusse juhitavale heitveele. T4. Lubatud keskkonnatoime tasemed LCP PVT-järelduste dokumendis nähakse ette PVT saavutatavad energiatõhususe tasemed tahke biomassi ja/või turba põletamise puhul (vt LCP PVT-järeldused lk L469/36 Tabel 8). Kütuse kasutamise summaarne netokasutegur olemasoleva üksuse kohta on vahemikus 73-99%. Taotluses on antud näitaja puhul leitud, et see on vahemikus 87-90%. Antud näitajat arvutatakse igakuiselt (kirjeldatud tabelis T2 (lisatud tabelisse T6). 3.4 Jäätmete käitlemine Ettevõte on kavandatava jäätmekäitlustegevuse, kasutatava tehnoloogia ning rakendatavate meetmete kirjelduse esitanud kompleksloa muutmise taotluses ja selle lisades. Kompleksloa muutmise taotluses kirjeldatud tehnoloogia mitte rakendamisel tegevuse alustamisel ja tegevuse käigus käsitleb loa andja seda muuhulgas taotluses valeandmete esitamisena. Kirjelduse kohaselt on käitise tootmisterritooriumi, Tooma tn 14 kinnistu suureseks on 13,8 ha ning alal paiknevad tootmisüksuse tootmisobjektid - koostootmisjaam, biokütuse laoplats, päikese elektrijaam, reservgeneraator ning Väo Reservkatlamaja CHP käitis) Tallinna Elektrijaama tegevuse mõjupiirkonna 3500 m raadiusse jäävad elamumaad (sh Lasnamäe linnaosa), maatulundusmaad, transpordimaad, ühiskondlike ehitiste maad, tootmismaad ja ka Natura 2000 ala. Põhjast käitise territoorium piirneb tühermaaga. Tühermaal paikneb Tooma järv, esineb vertikaalhaljastust valdavalt lehtpuude näol. Lähimaks hoonestuseks võib pidada mööda Tallinn-Narva mnt paiknevaid hooneid: Tooma tn 5 (Esvika Elekter, büroo-ja kaubanduspinnad); Tooma tn 1-3 (Peterburi tee Hyper Rimi, kaubanduspinnad); Tooma tn 1, (Alexela Väo tankla). Vahemaa antud hooneteni on vahemikkus ca 300 kuni 350 m. Lähim elamurajoon asub tootmisterritooriumi piirist 230 m kaugusel Peterburi tee ääres. Käitises tegevuse eesmärk on elektri- ja soojusenergia tõhus tootmine ning toodetud soojuse jaotamine kaugküttevõrku ning toodetud elektri edastamine elektrivõrku. Tootmisprotsess koosneb mitmest erinevatest tehnoloogilistest etappidest: kütuse vastuvõtt ja etteanne, kütuse põletamine kateldes, toitevee ja kondensaadi pumpamine, demineraliseeritud vee ettevalmistamine, ülekuumendatud auru tootmine, suitsugaasi puhastamine; tuha eemaldamine; elektrienergia tootmine auruturbiini ja generaatoriga, kaugkütte soojuse tootmine ja ülekandmine. Tallinna Elektrijaama põhiseadmeteks on keevkiht kõrgrõhu aurukatel (82 MW), vasturõhu auruturbiin, suitsugaasi kondensaator/pesur, katla lisavee ettevalmistussüsteem, kaugkütte soojusvahetid ja tahkekütuse vastuvõttu ja etteande süsteem. Ettevõtte kasutab vastuvõetud puidujäätmed (19 12 07, 17 02 01, 15 01 03, 03 03 01, 03 01 05, 03 01 01, 02 01 07) kuni 180 000 t/a kütusena elektrijaamas. Käitise territooriumil on olemas puidujäätmete ladustamiskoht, kus toimub puidujäätmete vaheladustamine. Ettevõtte jäätmete vaheladustamiskoht on näidatud põlevmaterjali ladustamise asendiplaanil. Tekkiva tuha 10 01 01 (Koldetuhk, räbu ja katlatuhk (välja arvatud koodinumbriga 10 01 04* nimetatud katlatuhk ning koodinumbritega 10 01 96* ja 10 01 97* nimetatud jäätmed)) maksimaalne kogus on 800 t/a ja 10 01 03 (Turba ja töötlemata puidu põletamisel tekkinud lendtuhk) maksimaalne kogus on 6000 tonni aastas. Lisaks tekib metallijäätmeid 17 04 05 (raud ja teras) kuni 45 t/a. Tekkivad jäätmed antakse üle edasiseks käitlemiseks vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Ettevõte peab puidujäätmete vastu võtmisel veenduma, puidujäätmetest valmistatud hake vastab THS §-is 10 sätestatud biomassi definitsioonile. Vastavalt THS-i § 10 p-le 5 tohib biomassina käsitleda üksnes selliseid puidukaitseainetega töödeldud puidujäätmeid ja neist valmistatud haket, mis ei liigitu EÜ määruse nr 1272/2008 (käsitleb ohtlikke kemikaale) tähenduses ja keskkonnaministri 14.12.2015 määruse nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ §-i 6 ja §-i 7 silmas pidades ohtlikeks, ega sisalda puidukaitseainetega töötlemise tulemusena raskmetalle ja halogeenitud orgaanilisi aineid rohkem, kui on looduslikus puidus. Keskkonnaministri 03.11.2022 määruse nr 49 „Puidujäätmetest valmistatud kütusena kasutatava puiduhakke jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumid“ (edaspidi määrus nr 49) lisas 2 on toodud keemilise ebapuhtuse piirväärtused (Tabel 1), mille ületamise korral ei ole lubatud kemikaalidega töödeldud puidujäätmeid põletada jäätmepõletustehase nõuetele mittevastavates põletusseadmetes ega põletusseadmetes, mille installeeritud summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on väiksem kui 50 MWth või millele ei rakendata heite piirväärtusi. Samuti on puidujäätmete partii suurus, millest keemilise analüüsi proovid tuleb võtta, piiritletud 1500 tonniga. Lisaks on määruse nr 49 § 8 p-s 2 toodud välja maksimaalne lubatud võõriste osakaal (2%) puiduhakkes. Keskkonnaamet leiab, et määruses nr 49 toodud keemilise ebapuhtuse piirväärtusi, puidujäätmete partii maksimaalset suurust ning võõriste maksimaalset lubatud sisaldust tuleb rakendada ka jäätmestaatusesse jäävate puidujäätmete biomassiks lugemisel. Puidujäätmed võib biomassiks lugeda ja põletamiseks üle anda jäätmepõletusnõuetele mittevastavatele põletusseadmetele ainult juhul kui ei ületata ühtegi järgnevalt toodud piirväärtust - S 0,2%, N 0,9%, Cl 0,05%, As 4 mg/kg, Cr 30 mg/kg, Cu 30 mg/kg, Cd 1,2 mg/kg, Hg 0,1 mg/kg, Pb 30 mg/kg, Zn 233 mg/kg, võõriseid <2% massist. Lubatav tegevus Korralduse otsustava osa punktiga 1.1. muudetav kompleksluba nr L.KKL.HA-162843 annab selle omanikule õiguse puidujäätmete (19 12 07, 17 02 01, 15 01 03, 03 03 01, 03 01 05, 03 01 01, 02 01 07) taaskasutamiseks (põletamine R1) (JäätS § 73 lg 2 p 2). Kompleksluba nr L.KKL.HA-162843 ei anna selle omanikule õigust jäätmete vedamiseks. Keskkonnaametis registreeritakse selle isiku tegevus, kes veab jäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses (JäätS § 987 lg 2 p 2). Nõuded jäätmete käitlemisele Loa andja kandis keskkonnaloa tabelisse J6 nõuded jäätmete käitlemisele ja ladustamisele ning tabelisse J7 nõuded jäätmekäitluse lõpetamisel rakendatavate tervise- ja keskkonnakaitsemeetmete kohta. Ettevõte soovib keskkonnaloa taotluse kohaselt jäätmekäitluskohas üheaegselt ladustada 7000 tonni (21 000 m3) jäätmeid. Loa andja nõustus ettevõtte poolt taotluses välja toodud üheaegselt ladustatavate kogustega ning kandis kompleksloa nr L.KKL.HA-162843 tabelisse J4 üheaegselt ladustatavate jäätmete koguse vastavalt taotlusele. Vastavalt JäätS § 98 3 lg-le 1 peab isik, kes taotleb luba või registreeringut jäätmete ladustamiseks, sealhulgas jäätmete käitlemisega kaasnevaks ladustamiseks, esitama loa andjale koos taotlusega Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokumendi ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks (edaspidi finantsgarantii). Vastavalt JäätS § 983 lg-le 3 on garantii või finantstagatise puudumisel jäätmete ladustamine keelatud. Ettevõte on Keskkonnaametile esitanud JäätS § 98 3 lg-s 1 nimetatud dokumendid. Esitatud dokumentide kohaselt on finantsgarantii kehtiv kuni 04.04.2024. Kuivõrd keskkonnakompleksluba nr L.KKL.HA-162843 antakse tähtajatult, peab loa omajal kogu loa kehtivusaja jooksul olema kehtiv finantsgarantii, mis tagab ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmise. Vastavalt JäätS § 98 3 lg-le 3 ei ole ettevõttel finantsgarantii puudumisel õigust jäätmeid ladustada. Et Keskkonnaametil oleks vajaduse tekkimisel piisavalt aega ladustatud jäätmete käitlemise korraldamiseks ning käitluskulude sisse nõudmiseks, tuleb uuendatud finantsgarantii esitada hiljemalt 1 kuu enne eelmise finantsgarantii kehtivuse lõppu. Keskkonnaametil on õigus finantsasutusele esitada nõue garanteeritud summa väljamaksmiseks enne finantsgarantii kehtivuse lõppu. Kuivõrd loa andjal on õigus keelduda jäätmete ladustamiseks keskkonnaloa andmisest kui ettevõttel puudub finantsgarantii, leiab Keskkonnaamet, et jäätmete ladustamise lubatavus tuleb siduda finantsgarantii olemasolu tõendamisega. Juhul kui ettevõte esitab uue finantstagatist tõendava dokumendi, pikeneb jäätmete ladustamise õigus samadel tingimustel automaatselt. Lisaks leiab Keskkonnaamet, et jäätmete ladustamine on vältimatult seotud muu plaanitava jäätmekäitlusega ning ladustamise õiguse lõppemisel ei ole võimalik ettevõttel jätkata ka muude käitlustoimingutega. Seetõttu seab Keskkonnaamet keskkonnaloal tabelisse J6 täiendava tingimuse, mille kohaselt on loa andjal õigus tunnistada kompleksluba nr L.KKL.HA-162843 ladustamise õiguse lõppemisel kehtetuks. Lisaks kannab loa andja kompleksloa nr L.KKL.HA-162843 tabelisse J6 nõude, mille kohaselt peab ettevõttel loa kehtivuse ajal olema kehtiv finantsgarantii, millega on tagatud üheaegselt ladustada lubatud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud. Ettevõte peab vähemalt üks kuu enne finantsgarantii lõppemist esitama Keskkonnaametile uue finantsgarantii olemasolu tõendavad dokumendid. Juhul kui ettevõte hiljemalt üks kuu enne finantsgarantii lõppemist uut finantsgarantii olemasolu tõendavat dokumenti ei esita, lõppeb ettevõttel õigus kompleksloa nr L.KKL.HA-162843 alusel jäätmete ladustamiseks ning Keskkonnaametil on õigus tunnistada kompleksluba nr L.KKL.HA-162843 kehtetuks. Pärast jäätmete ladustamise õiguse lõppemist esitab Keskkonnaamet finantstagatise andjale või kindlustusandjale nõude ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude väljamaksmiseks. Loa andjal on õigus keelduda keskkonnaloa andmisest, kui keskkonnaloa taotlejal ei ole tegevuskoha omaniku nõusolekut viimase omandis oleva kinnisasja kasutamiseks (KeÜS § 52 lg 1 p 1). Käitluskoha kinnistu on ettevõtte omandis. Ettevõte on kohustatud loa andjat viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul jäätmekäitluskohaks oleva kinnistu kasutusõiguse muutumisest või lõppemisest teavitama. 3.5 Vee erikasutus Lubatud tegevus – saasteainete juhtimine suublasse Käitajal on veeluba kohustuslik kui juhitakse suublasse saasteaineid või heitvett ja jahutusvett ja kui juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile (VeeS § 187 p 4 ja 6). Ettevõte taotleb heitveega, siinkohal suitsugaaside kondensaadiga saateainete juhtimist suublasse koos käitise kinnistul tekkiva sademeveega. Nõuded heit ja sademevee juhtimisele Ettevõte tegeleb elektri- ja soojusenergia tootmisega ja toodetud soojuse jaotamisega kaugküttevõrku Tooma tn 14 kinnistul. Veevõtt tootmiseks toimub veevõrgust vee-ettevõtjaga (AKTSIASELTS TALLINNA VESI, registrikood 10257326) sõlmitud lepingu alusel. Ettevõte kasutab tootmises vett muutes veeauru siseenergia kineetiliseks energiaks. Vesi kondenseerub jahtumisel ja võetakse uuesti ringlusesse. Kaod kompenseeritakse veevõrgust. Lisaks kasutatakse suitsugaaside märgtöötlemist SNCR-süsteemiga, mille puhul pihustatakse demineraliseeritud vesi koos karbamiidiga (CH4N2O) suitsugaasidele, lämmastikuühendite (NOx) eemaldamiseks atmosfääri suunatavatest suitsugaasidest. Protsessis tekib tahkeid aineosakesi sisaldav jääkvesi (edaspidi ka kondensaat), mis sisaldab põlemisgaasidest eraldatud tolmu, orgaanikat ja raskmetalle. Protsessi tarbeks vajaminevat vett, sealhulgas kasutuses olnud kondensaati puhastatakse uuesti kasutusele võtmiseks (selitatakse, filtreeritakse ning suunatakse PO ja EDI puhastusseadmesse; vt taotluse tabel 2.2.) Alates 16.10.2023 võeti käitises kasutusele filtreerimisprotsess ka suitsugaaside kondensaadi puhastamiseks enne suublasse juhtimist. Tekkiv kondensaat suunatakse neutraliseerimis ja helvestamise mahutisse. Flokulatsiooniks kasutatakse raudkloriidi (FeCl3). Sealt suunatakse vesi edasi lamellselitisse. Viimane puhastusetapp toimub liivafiltris (DynaSand DST30), kus puhastamisel kasutatavat liiva puhastatakse omakorda protsessi käigus. Liivafiltri loputusvee mahuti tühjendatakse ühiskanalisastiooni. Puhastusprotsessi käigus kõrvaldatakse veest heljum, sh raskmetallid. Puhastussüsteemi projekteeritud võimsus on 23 m3/h ning hüdrauliline jõudlus 2,5 m 3/h. Viibeaja suurendamiseks on puhastusseadme tootlikust vähendatud, neutraliseerimispaagi aladimensioneerimisega (käitise kontrolli raames esitatud lisaandmed). Puhastatud kondensaat suunatakse eraldi kogumismahutisse (400 m3). Käitises tekib tehnoloogilist vett hinnanguliselt ca 5,18 l/s (447,6 m 3/ööpäevas). Tehnoloogiline heitvesi koosneb suitsugaaside kondensaadist, süsteemijahutusest (linnavõrgu vesi) ja katla läbipuhke veest. Vahetult enne tehnoloogilise vee kogumismahutit olemasolevatele isevoolsetele torudele rajatud liivakotiga proovivõtu kaevud PVK-2 (asukohakoordinaadid X: 6589251, Y: 551465) ja PVK-3 (asukohakoordinaadid X: 6589234, Y:551481). Tehnoloogilise vee kogust mõõdetakse enne eelvoolu suunamist. Reostuse avastamisel on võimalik isevoolsesse süsteemi juhitud vesi sulgeda ning suunata vesi ühiskanalisatsiooni. Käitise territooriumil tekkivad reoveed juhitakse ühiskanalisatsiooni. Kogumismahutist juhitakse tööstuslik heitvesi koos sademeveega (kokku ca 2 608 m3/ööpäevas; 951 920 m 3/aastas) sademeveekanalisatsiooni kaudu suublasse väljalaskmest Tallinna Elektrijaam (TL021). Nii sademevee kui ka kondensaadi trassil on oma kraanid, mida saab vajadusel sulgeda. Käitise territooriumil tekkiva sademevee arvutuslikuks koguseks on 25 l/s (2 160 m3/ööpäevas). Käitise territooriumil tekkiv sademevesi puhastatakse nii liivapüüduriga (võimsus 450 l/s) kui ka kahe õlipüüduriga (ENP-1HD NS80) ja juhitakse seejärel betoonist sademevee kogumis- ja settebasseini (maht 500 m3). Sademevee basseinist juhitakse sademevesi olemasoleva pumpamissüsteemi kaudu isevoolsesse torustikku (ühisvoolne tehnoloogilise heitveega) ja sealt sademevee kogumistiiki kinnistul Tooma tn 17. Enne käitise kinnistu piiri on proovivõtmise kaev PVK-1 (asukohakoordinaadid X: 6589231, Y: 551492). Ettevõte territoorium paikneb aluspinnast madalamal Väo karjääris. Lisaks sademe ja lumesulaveele juhitakse piirkonnast sademeveekanalisatsiooniga suublasse ka liigvett (karjäärist immitsev pinnasevesi). Käitise territooriumilt kondensaadi ja sademevee suublasse juhtimiseks kui ka kõrval- kinnistutelt tuleva sademe- ja liigvee ära juhtimiseks on ettevõtete Harju maakonnas Tallinnas Lasnamäe linnaosas rajanud uue sademeveekanalisatsiooni süsteemi. Sademeveekanalisatsioon algab kinnistult lähiaadressiga Tooma tänav T4 (registriosa 17022101; katastritunnus 78403:313:0012) ja suubub kinnistult aadressiga Tooma tänav T5 (registriosa 17022101; katastritunnus 78403:313:0013) kinnistule Tooma tn 17 (registriosa 17022101; katastritunnus 78403:313:0007) rajatavasse sademeveetiiki. Sademeveetiigist pumbatakse sademevesi edasi kinnistuid Lagedi tee 14b (registriosa 341301; katastritunnus 78403:313:0024), Lagedi tee T12 (registriosa 17022101, katastritunnus 78403:313:0004), Lagedi tee T11 (registriosa 24143001, katastritunnus 78403:313:0025) ja Lagedi tee 14 (registriosa 17022201; katastritunnus 78401:101:4431) läbivasse sademeveekanalisatsiooni, mis suubub Väo ojja (KKR kood VEE1092900) kinnistul Lagedi tee T2 (registriosa 25867001, katastritunnus 78403:313:0017), põhimaantee Tallinna ringtee (tee nr 11 alt väljudes; asukohakoordinaatidel X: 6589055.88, Y 551946.88). Sademeveekanalisatsiooniga saab sademevett Väo ojja juhtida ka käitise piirkonda jäävatel kinnistutelt. Teistelt kinnistutelt koguneva sademevee kvaliteeti ei ole hinnatud, sest piirkonnas ei toimu teadaolevalt suuremaid sademevee kvaliteeti ohtustavaid tegevusi. Väo oja suubub ca 530 m kaugusel Pirita jõkke (kekskonnaregistri kood VEE1089200), mis on selles lõigus pinnaveekogum Pirita Vaskjalalt suudmeni (pinnaveekogumi kood 1089200_4), mille koodseisund oli Keskkonnaagentuuri poolt koostatud pinnaveekogumite seisundiandmete[1] kohaselt halb. Pinnaveekogumi halva koondseisundi põhjuseks on olnud halb keemiline seisund (2017. a alates, peamisteks näitajateks elavhõbe kalas, metallid ja polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, edaspidi PAH-id (benso(a)püreen ja benso(h,g,i)perüleen). Pirita jõgi on selles lõigus ka Pirita jõe hoiuala (KKR kood KLO2000005), Natura 2000 loodusala (Pirita loodusala, KKR kood RAH0000039) ja kaitstavate liikide hink (Cobitis taenia, KKR kood KLO9102650) ning võldas (Cottus gobio, KKR kood KLO9102651) elupaik. Veekaitse eesmärkideks on vähendada inimtegevuse mõju veekeskkonnale; vältida veeökosüsteemide, nendest sõltuvate maismaaökosüsteemide ja märgalade seisundi halvenemist ning parandada nende seisundit; lõpetada prioriteetsete ohtlike ainete heide ja piirata saasteainete, sealhulgas muude ohtlike ainete heidet veekeskkonda (VeeS § 31 lg 1, 2 ja 4) Pinnavee kaitse eesmärk on pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude vähemalt hea seisund. Selle saavutamiseks tuleb ka pinnaveekogumiga hõlmamata veekogudes vältida prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja vesikonnaspetsiifiliste saasteainete piirväärtuste ületamist ning vee kasutamiseks ja elustiku kaitseks vajalike kvaliteedinäitajate halvenemist (VeeS § 32 lg 1 ja § 33 lg 3). Liaks vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks on iga vesikonna kohta koostatud veemajanduskavad ning nende juurde meetmeprogramm[2], mis on veemajanduskava lahutamatu osa. Kehtiva perioodi 2022‒2027 kohta koostatud veemajanduskava ja meetmeprogramm kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt 07.10.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/357 (edaspidi kehtiv VMK). Meetmekava kohaselt on pinnaveekogum Pirita Vaskjalalt suudmeni halvas keemilises seisundis ja üheks pinnaveekogumi meetmeks on ennetava tegevuse korraldamine riikliku keskkonnapoliitika elluviimiseks. Üheks riiklikuks meetmeks on ka veekasutuse reguleerimine keskkonnalubadega. Heitvee suublasse juhtimine peab vastama VeeS § 128 lg 1 ja 7 ja keskkonnaministri 08.11.2019 vastu võetud määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) seatud nõuetele. Vastavalt määruse nr 61 § 5 lg 2 peavad veekogusse juhitava vee saastenäitajad vastama määruse nr 61 lisas 1 esitatud piirväärtustele sõltuvalt reoveekogumisala koormusest. Kui reoveekogumisala puudub, lähtutakse saastenäitajate piirväärtuste või puhastusastmete määramisel reoveekogumisala koormuse asemel reoveepuhasti koormusest ning reoveepuhasti koormuse puudumise korral saasteallika koormusest. Suublasse juhitava heitvee ja sademevee ohtlike ainete sisaldus peab vastama määruse nr 61 lisas1 sätestatud piirväärtustele. Ettevõte jääb välja reoveekogumisala Tallinn ja ümbrus (KKR kood RKA0370010) (määrus nr 61 § 5 lg 2; VeeS § 128 lg 1, 3, 4). Ettevõtte on hinnanguliseks reostuskoormuseks esitanud keemilise hapnikutarbe ja seadme hüdroloogilise jõudluse põhjal arvutuslikult leitud reostuskoormuse (25 inimekvivalenti, edaspidi ie). Ettevõtte reostuskoormus jääb esialgse hinnangu alusel reostuskoormuse vahemikku 0-300 ie. Heitveele peab loaga määrama vähemalt biokeemilise hapnikutarbe (edaspidi BHT7), keemilise hapnikutarbe (edaspidi KHT), heljumi ning üldlämmastiku (edaspidi Nüld) ja üldfosfori (edaspidi Püld) sisalduse piirväärtused sõltuvalt koormusest koos vastava seirekohustusega. Sademeveele peab loaga määrama vähemalt BHT7, heljumi ja naftasaaduste piirväärtuse. Muud määruse nr 61 lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse loas reovee päritolu ja riskihinnangu põhjal. Ettevõte soovib suublasse juhtida suitsugaaside kondensaati koos käitise territooriumilt kogutava sademeveega. Vastavalt esitatud taotlusele tekib suitsugaaside kondensaati ca 5,18 l/s (442,4 m 3/ööpäevas). Vastavalt esitatud analüüsiaktidele jäävad suitsugaaside kondensaadis saastenäitajad enne töötlust BHT7 (<3 mg/l), KHT (<14 mg/l; 22 mg/l), P üld (0,13 mg/l, 0,18 mg/l), heljum (5 mg/l; 7 mg/l) ja naftasaadused (<20 µ ) üldiselt alla määruse nr 61 lisa 1 kehtestatud piirväärtuseid[3]. Lisaks sisaldab tehnoloogiline heitvesi sulfaati (SO4- 100 mg/l, 80 mg/l), orgaanilist süsinikku (TOC 5,8 mg/l) ja kloriidi (Cl- 350 mg/l), millele ei ole saasteaine piirväärtust määratud, kuid mis on reguleeritavad PVT dokumentidega v.a. kloriid (analüüsiaktid EE22000547 ja EE23001374). Lisaks eeltoodule sisaldab suitsugaaside kondensaat ka mitmesuguseid ohtlikke aineid: fluoriid, antimon (Sb), arseen (As), kaadmium (Cd), kroom (Cr), mangaan Mg), nikkel (Ni), plii (Pb), seleen (Sn), tsink (Zn), vask (Cu), elavhõbe (Hg), ühealuselised fenoolid (fenool, ja 2,3- dimetüülfenool), bromodiklorometaan, dibromoklorometaan, triklorometaan (kloroform), naftaleen, tsüpmetriin (isomeeride segu: 1,8 µg/l) ja monooktüültina-katioon (MOT 0,007 µg/l). Vastavalt esitatud analüüsiaktile esineb ka puhastatud suitsugaaside kondensaadis saasteaineid ja ohtlike aineid (KHT 31 mg/l, Püld 0,32 mg/l; N üld 14 mg/l, heljum <2 mg/l; ja naftasaadused <20 µg/l; üldorgaaniline süsinik TOC 1,7 mgC/l; sulfaat (SO 4) 22 mg/l; arseen (As) 0,51 µg/l, kaadmium (Cd) 0,19 µg/l, kroom (Cr) 3,8 µg/l, mangaan (Mg) 70 µg/l, nikkel (Ni) 0,51 µg/l, plii (Pb) 0,082, tallium (Ti) 0,28 µg/l, tsink (Zn) 35 µg/l, vask (Cu) 1,2 µg/l, elavhõbe (Hg) 0,36 µg/l, triklorometaan (kloroform) 0,17 µg/l, ja monooktüültina-katioon (MOT) 0,008 µg/l; analüüsiakt EE23004290), kuid mitmete saasteainete sisaldus on märkimisväärselt vähenenud. Ettevõtte 24.11.2023 arvamuse kohaselt tuleneb monooktüültina-katioon veevõrgust. Protsessi lisatakse 10-minutilise intervalliga ja 15-sekundilise kestusega linnavõrgu vett. Linnavõrgu vee analüüsimisel oli joogivee monooktüültina-katiooni sisaldus 0,010 μg/l . Puhastatud kondensaadi vees 0,008 μg/l. Ettevõttel on käivitamisel kondensaatori II aste, peale mida MOT sisaldus kondensaadis väheneb. Vastavalt taotlusega esitatud analüüsiaktile (analüüsiakt EE2200548) jäävad sademevee saasteainenäitajad alla kehtestatud piirväärtust[4] (heljum 10 mg/l; BHT 7 <3 mg/l. KHT 41 mg/l, Püld 0,64 mg/l; N üld 28 mg/l, naftasaadused <20 µg/l). Lisaks sisaldab suublasse juhitav sademevesi sulfaati (SO4 260 mg/l). Sademevee ühelauseliste fenoolide kahealuseliste fenoolide ja ohtlike ainete sisaldus ei ole teada, kuid arvetades sademevee kogumise alal toimuvaid tegevusi (liiklus, puiduhakke transport) võib neid sademevees esineda. Kinnistult kogutav sademevesi seguneb enne Väo ojja juhtimist ka lähi-piirkonnast kogutava sademeveega (valdavalt tootmismaad, ärimaad ja transpordimaad), mille päritolu ja saasteainete sisaldus ei ole teada, ja suubub Väo ojja põhimaantee alt väljuvast truubist (asukohakoordinaatidega X 6589055; Y 551947). Ohtlik aine VeeS tähenduses on element või ühend, mis mürgisuse, püsivuse või bioakumulatsiooni tõttu põhjustab või võib põhjustada ohtu inimese tervisele ning mis kahjustab või võib kahjustada teisi elusorganisme või ökosüsteeme. Ohtlikud ained liigituvad kui prioriteetsed ained; vesikonnaspetsiifilised saasteained ja prioriteetsed ohtlikud ained. Millest viimased põhjustavad märkimisväärset ohtu veekeskkonnale või veekeskkonna kaudu inimese tervisele ja kahjustades ka teisi elusorganisme ja ökosüsteeme ning mille veekeskkonda juhtimine on VeeS kohaselt keelatud või piiratud nende ainete veekeskkonda juhtimise lõpetamise või järkjärgulise kõrvaldamise eesmärgil (VeeS § 75 lg 1, 2 ja 5). Ohtlike ainete nimekirja, saasteainete kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid on kehtestatud keskkonnaministri 24.07.2019 määrusega nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ (edaspidi määrus nr 28). Vastavalt määruse nr 28 on tributüültina ühendid (siinkohal monooktüültina-katioon), elavhõbe (Hg) ja kaadmium (Cd) prioriteetsed ohtlikud ained, millest elavhõbe vee-elustikus on üheks pinnaveekogumi kehva keemilise seisundi põhjuseks (VeeS § 75 lg 3; määrus nr 28 § 2 ja 3). Prioriteetse ohtliku aine suublasse juhtimine on keelatud, välja arvatud erandjuhtudel, kompleksloa alusel. Keskkonnaamet peab märkima prioriteetse ohtliku aine veeloas või kompleksloas, kui seire tulemus näitab prioriteetse ohtliku aine esinemist heitvees. Keskkonnaamet võib kompleksloas märkida prioriteetse aine ja vesikonnaspetsiifilise saasteaine ning määrata nende ainete heite piirväärtuse, arvestades aine ohtlikkust, kontsentratsiooni heitvees, suubla seisundit, aine kontsentratsiooni põhjavees, ettevõtte tegevusvaldkonda ja tegevuse mõju suublale (VeeS 125 lg 3 ja 4).Suublasse juhitava heit- ja sademevee ohtlike ainete sisaldus peab vastama määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtustele (määrus nr 61 § 11 lg 1). Arvestades eeltoodut, LCP PVT nr 5 seatud jälgimisnõudeid kui ka ohtlike ainete esinemist määrab Keskkonnaamet keskkonnakompleksloaga nr L.KKL.HA-162843 väljalaskmest Tallinna Elektrijaam (väljalaskme kood TL021, asukohakoordinaadid X 6589055; Y 551947) suublasse juhitava heitvee saasteainete piirväärtused ja seirenõuded järgmiselt 1) Määratavad piirväärtused: BHT 7 40 mg/l, KHT 150 mg/l, heljum 35 mg/l, naftasaadused 1 mg/l, ühealuselised fenoolid 0,1 mg/l, kahealuselised fenoolid 15 mg/l, pH 6-9, kaadmium (Cd) 5 μg/l, elavhõbe (Hg) 1 μg/l, tributüültina ühendid (monooktüültina-katioon) 0 μg/l, arseen (As) 10 μg/l, nikkel (Ni) 34 μg/l, plii (Pb) 14 μg/l, tsink (Zn) 50 μg/l, vask (Cu) 15 μg/l, ja kroom (Cr) 50 μg/l. 2) Arvestades keskkonnatasude seaduse § 17 ja suublasse juhitava heitvee saasteainete koostist ja lisab Keskkonnaamet keskkonnakompleksloa tabelis V4 lahtrisse "Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse" saasteained sulfaat (SO4), Püld ja N üld. 3) Keskkonnakompleksloaga reguleeritud saasteainete seiret tuleb teostada käitisest väljumise kohas (kontrollkaev X: 6589231, Y: 551492). 4) Saasteained BHT 7, KHT, naftasaadused, P üld, ühealuselised fenoolid, kahealuselised fenoolid, tributüültina ühendid tuleb seirata sagedusega üks kord poolaastas. Saastetasu deklareerida üks kord kvartalis viimase analüüsiakti alusel; 5) Saasteained heljum (TSS), orgaanilise süsiniku kogusisaldus (TOC), fluoriid, kergesti vabanev sulfiid (S), sulfaat (SO4), sulfit (SO3), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), nikkel (Ni), plii (Pb), tsink (Zn), vask (Cu), kroom (Cr), kloriid (Cl-) ja Nüld tuleb seirata vastavalt PVT-le sagedusega üks kord kuus. 6) Vool, pH ja temperatuur seirata pidevseirega. 7) Omaseire tulemused esitada vastavalt nõutule tärkandmetena KOTKASe seireandmete moodulis sagedusega vähemalt üks kord kvartalis lisades juurde tulemusi tõendavad analüüsiaktid. Suubla seire nõuded Loa andja määrab loaga suubla seire kohustuse suublasse juhitavale heit-, karjääri ja sademeveele (määrus nr 61 § 10). Esitatud eksperthinnangu kohaselt ole ette näha, et heitvee juhtimisega suublasse kaasneks ebasoodne mõju Pirita jõele. Lähtudes esitatud eksperthinnangust, teatavatest suublasse juhitava heit ja sademevee saasteainesisaldustest ja pinnaveekogumi Pirita Vaskjalalt suudmeni kaugusest, ei sea Keskkonnaamet esialgu suubla seire nõudeid pinnaveekogumi Pirita Vaskjalalt suudmeni vee kvaliteedi seiramiseks. Arvestades, käitise territooriumil teostatavat tegevust (suure põletusseadmega elektrienergia tootmine, autotransport, puiduhakke ladustamine) ning arvestades, et nii käitise territooriumilt kui lähi-kinnistutelt kokku kogutava sademevee ohtlike ainete, prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete sisaldus ei ole teada, ning arvestades, et tegemist on uue tegevusega (heitvee suublasse juhtimine), millel võib olla võimalik mõju ka nii suublaks olevale veekogu (Väo oja) seab Keskkonnaamet ajutiselt täiendavad seirenõuded suublasse juhitava heit- ja sademevee kvaliteedi hindamiseks ja võimaliku mõju esinemise või mõju puudumise tuvastamiseks. Samaaegselt väljalaskme seirega proovivõtukohas seirata väljalaskme asukohas (Väo ojas) saasteained: sulfaat (SO4), BHT5, KHT, N üld; Püld heljum, kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), nikkel (Ni), plii (Pb), tsink (Zn), vask (Cu), kroom (Cr) ühealuselised fenoolid, kahealuselised fenoolid ja naftasaadused sagedusega üks kord poolaastas kuni 31.12.2027. Kui seire tulemustest või muul moel ilmneb suurenenud saasteainete suublasse juhtimine või negatiivne mõju veekogu (Väo oja) või pinnaveekogumi (Pirita Vaskjalalt suudmeni) seisundile, jätab Keskkonnaamet endale õiguse keskkonnakompleksloa muutmiseks ja rangemate tingimuste ning täiendavate suubla seire nõuete seadmiseks (VeeS § 47 HMS § § 53 lg 1 p 4). Kui seire tulemusel ilmneb loas reguleerimata ohtlike ainete suublasse juhtimine, tuleb käitajal jätkata seiret, teavitada Keskkonnaametit ohtlike ainete suublasse juhtimisest ning vajadusel esitada keskkonnakompleksloa muutmise taotlus täiendavate ohtlike ainete piirväärtuse keskkonnakompleksloale lisamiseks. Kui nii käitise asukohas kui ka suublasse juhitavas sademevees jäävad seiratavad näitajad alla kehtestatud piirväärtusi, võib edaspidi teostada seiret üks kord kahe aasta jooksul. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise nõuded Saasteallika koormust väljendatakse ie-des ja arvutatakse aasta kestel saasteallika suurima nädala keskmise saasteaine hulga alusel. Reoveepuhasti või muu saasteallika rajamisel või rekonstrueerimisel määrab esialgse saasteallika koormuse keskkonnaloa andja projekteeritud koormuse alusel kuni reoveepuhasti häälestamise lõpuni või veeheidet reguleerivas loas määratud tähtpäevani. Pärast esialgse koormuse määramist peab loa omaja määrama tegeliku koormuse. Saasteallika koormus määratakse taotleja korraldatud veeproovide analüüsi ja vooluhulga mõõtmise tulemuste alusel. Saasteallikal, mille koormus on alla 2000 ie, määratakse koormus üks kord seitsme aasta jooksul ning saasteallikal, mille koormus on alla 50 ie, määratakse koormus loa andja nõudmisel või siis, kui toimub oluline muudatus reoveepuhasti või muu saasteallika töös. Saasteallika koormuse määramiseks peab reoveepuhastisse sisenevast reoveest võtma seitse keskmistatud veeproovi ühe nädala kestel igal päeval üks proov ja mõõtma vooluhulka VeeS § 236 lg 7 alusel kehtestatud proovivõtumeetodite järgi loas määratud aegadel. Seitsme päeva jooksul võetud keskmistatud proovid ja vooluhulgad tuleb mõõta ja analüüsida eraldi proovidena nii, et nädalal jooksul tekib kokku seitse proovitulemust. (Määrus nr 61 § 4 lg 1, 5 ,6, 8-10) Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et ettevõte on esitanud suitsugaaside kondensaadi reostuskoormuse kohta arvutusliku hinnangu, tuleb teostada tööstusliku reoveepuhasti Tallinna Elektrijaama reoveepuhasti (KKR kood PUH0001647) reostuskoormuse määramine esimesel võimalusel peale puhasti häälestamise lõppu, kuid mitte hiljem kui 31.03.2023. Edaspidi tuleb reostuskoormus määrata üks kord seitsme aasta jooksul või siis kui toimub oluline muudatus reoveepuhasti töös. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse määramise nõuded Kui reoveepuhasti koormus on alla 2000 ie, peab vee erikasutaja reovee puhastusastme väljaselgitamiseks võtma proovi ühel ajal nii reoveepuhastisse sisenevast reoveest kui ka sealt väljuvast heitveest. Võetud proov võib olla punktproov. Proov tuleb võtta üks kord aastas. Kui reoveepuhasti koormus on alla 50 ie, peab vee erikasutaja reovee puhastusastme välja selgitama loa andja nõudmise korral (määrus nr 61 § 15 lg 4 ning § 16 lg 2-4). Arvestades asjaolu, et käitises on suitsugaaside kondensaadi puhastamiseks kasutusel uus tööstuslik reoveepuhasti, Tallinna Elektrijaama reoveepuhasti, mille reostuskoormus ja puhastusaste erinevate elementide ja ühendite osas ei ole teada, seab Keskkonnaamet keskkonnakompleksloaga nr L.KKL.HA-162843 nõude puhastusastme määramiseks näitajate osas KHT, heljum, sulfaat (SO4) Nüld, fluoriid, raskmetallid (As, Cd, Cr, Cu, Ni, Pb , Zn, Hg), sagedusega üks kord aastas kuni 31.12.2027. Kui puhasti efektiivsus jääb määratavate näitajate osas 70-100% vahemikku, võib edaspidi määrata puhastusefektiivsust loa andja nõudmisel. Kui puhasti efektiivsus jääb määratavate näitajate osas väiksemaks kui 50 % ja määratavad näitajad ületavad saasteainete piirväärtust suublasse juhitavas heitvees, jätab Keskkonnaamet endale õiguse täiendavate nõuete seadmiseks. Proovivõtunõuded VeeS § 243 lg 1 on sätestatud, et kui proove võetakse veeuuringu käigus, peab proovivõtja olema atesteeritud vastavas valdkonnas VeeS § 243 lg 5 alusel kehtestatud korra kohaselt, kasutama veeuuringu eesmärgiga sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat. Tulenevalt VeeS § 236 lg 2 on veeuuring VeeS tähenduses vee, vee-elustiku, veekogu põhjasette, pinnase ja reoveesette ning naftasaaduste ja muude saastavate ainete proovi võtmine ja analüüsimine veeseisundi hindamise, saastatuse kindlakstegemise, veeloa taotluse ja selle lisade kontrollimise, veeloa omaja üle tehtava kontrollseire, keskkonnatasu arvutamise ning veeloaga nõutava omaseire eesmärgil. Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad on kehtestatud määrusega nr 53 „Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad, proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogramm, atesteerimise kord, atesteerimistunnistuse vorm ja atesteerimiskomisjoni töökord“. Vastavalt määruse nr 61 § 14 lg 1 ja 2 peab vee erikasutaja tagama suublasse juhitava heit- ja sademevee saasteainete ning ohtlike ainete sisalduse ja pH määramiseks loaga määratud kohtadest proovide võtmise ning korraldama proovide analüüsi. Suublasse juhitavast heit- ja sademeveest peab olema võimalik võtta esinduslikke proove. Täiendavad nõuded Tagada kanalisatsiooniehitise vastavus keskkonnaministri 31.07.2019 vastu võetud määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“. Rajatav sademeveekanalisatsioon peab võimaldama käitise kinnistult ja naaberkinnistutelt heitvee ja sademevee vooluhulga tõrgeteta ära juhtimise. Rajatava kanalisatsiooni läbilaskevõime peab vastama kinnistutelt ära juhitava heit ja sademevee kogustele. Sademekanalisatsiooni tuleb perioodiliselt hooldada nii, et oleks tagatud süsteemide nõuetekohane toimimine. Keskkonnatasu maksab isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, väljutada keskkonda saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust omamata, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti (keskkonnatasu seadus edaspidi KeTS § 5 lg 1). KeTS § 33 3 lg 1 järgi esitab KeTS § 31 lg 1 nimetatud isik keskkonnatasu deklaratsioonis keskkonnatasu arvutuse. KeTS § 333 lg 3 alusel on keskkonnatasu deklaratsiooni vorm ja täitmise kord kehtestatud keskkonnaministri 05.04.2011 määrusega nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja täitmise kord ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad nõuded, aruande vorm ja esitamise kord”. Keskkonnatasu deklaratsioon esitatakse KeTS-s märgitud tähtajaks ja mahus. Keskkonnatasu tuleb maksta Maksu- ja Tolliameti poolt avatud ettemaksukontole kvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Ettemaksukontolt maha arvestamine toimub automaatselt kohustuse tähtaja saabudes. Veeloa omaja on kohustatud esitama üks kord aastas veekasutuse aruande, mis tuleb täita vastavalt keskkonnaministri 16.01.2020 määruses nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord” esitatud nõuetele (VeeS 195 lg 1 ja 3). 3.6 Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku Heiteallikad Kehtiva loa järgi on käitises 5 heiteallikat (korsten E1, kütuse etteanne E2, puiduhakke laoplats E3, diislimahuti laadimine E5 ja diiselmahuti hingamine E6). Taotlusega soovitakse liita heiteallikas E3 heiteallikaga E2, eemaldada heiteallikas E6 ja lisada uus heiteallikas avariigeneraator G1 ehk muudatuse järgselt on käitises 4 heiteallikat (korsten E1, kütuse etteanne ja puiduhakke laoplats E2, diiselkütuse mahuti hingamisava E5 ja avariigeneraator G1) Põletusseadmed Tallinna Elektrijaam on kasutusel keevkihtkatel, mille soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 82 MWth. Katlamajas kasutatakse puiduhaket (100%) kuni 280 000 t/a või küttesegu puiduhake 75% (kuni 192070 t/a) ja turvas 25% (kuni 66172 t/a). Võrreldes kehtiva loa ja taotluse andmeid, siis freesturba kogust vähendatakse. Selle tulemusena muutub ka välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkogused aastas (vt tabel A4). Õhukvaliteet Välisõhku eralduvatele saasteainetele on kehtestatud piir- ja sihtväärtused (AÕKS § 47 lg 1 ja 2, § 48 lg 1). Kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest välisõhku väljutatava saasteaine maksimaalne hetkeline heitkogus ei tohi summaarselt ületada keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 sätestatud piirväärtustele „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ (RT I, 06.03.2019, 12, edaspidi määrus 75) kehtestatud õhukvaliteedi piirnorme väljaspool käitise tootmisterritooriumi (AÕKS § 94 lg 2). Õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise korral eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist (AÕKS § 10 lg 3). Keskkonnaamet kontrollis taotluse vastavust määruses nr 75 sätestatud piirväärtustele. Taotluse kohaselt heieallikatest pärinevad heited ei ületa tunni-, ööpäeva- ega aastakeskmist õhukvaliteedi piirväärtust (ÕPV). Taotluses on järeldatud, et hajumisarvutuse piirkonna heiteallikate koosmõjus esinevad arvutuslikult suhteliselt kõrgemad õhukvaliteedi tasemed mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) puhul 1,451 ÕPV1 ning 1,243 ÕPV24, PM10 õhukvaliteedi tase vastavalt 3,453 ÕPV24 ja 2,138 ÕPVa, NO2 1h õhukvaliteedi taseme puhul 3,398 ÕPV1, SO2 õhukvaliteedi taseme vastavalt 1,037 ÕPV1 ja 1,542 ÕPV24, Ni 0,969 ÕPVa ja Cu 0,966ÕPV24, Cr 0,4 ÕPVa ja 0,73 ÕPV24, CO 0,599 ÕPV8. Kõrgemad õhukvaliteedi tasemete väärtused ja piirväärtuse ületamised tingitud ümberasuvatest ettevõtetest ja jäävad valdavalt teistele tootmisaladele. Ülejäänud saasteainete (ja saasteainete kontsentratsioonide keskmistamisaegade) osas jäävad õhukvaliteeditasemed tunduvalt madalamateks võrreldes piirväärtustega. Piirkonda jäävate elumajade juures saasteainetele kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuseid ei ületata. Heite piirväärtused Heite piirväärtuse all mõeldakse põletusseadmest õhku väljutatavates heitgaasides sisalduva aine kontsentratsioon, mida kindlaks määratud ajavahemikus ei tohi ületada. Piirväärtus sõltub põletusseadme võimsusest, kasutatavast kütusest ning tüübist. Käitisele kohaldub, lähtudes põletusseadmete soosjussisendile vastav nimisoojusvõimsusest, suure võimsusega põletusseadme heite piirväärtused tulenevad LCP PVT-järelduste dokumendist (Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/1442, 31. juuli 2017, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks, käsitletud eespool). Heite piirväärtused on kajastatud Tabel T3. Lubatud heitepiirväärtused (HPV) Heiteseire ja muud nõuded Loa tabelis A7 on kirjeldatud nõuded pidevseire seadmele, heiteallikaga seotud näitajate dokumenteerimise ja heite piirväärtuste järgimisele. Hetkel muudetakse eritingimuste sõnastust/vormistust (pidevseire ja pisteline seire). Lisatakse juurde pidevseire seadmete kontrollimist tõendavate dokumentide (QAL1, QAL2, ATS) esitamise kohustus ja töökorraldusliku nõudena, et püüdeseadmeid kontrollitakse vastavalt loa tabelis A6 toodud sagedusele. 3.7. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Keskkonnakompleksloa muutmise avalikustamise ja keskkonnakompleksloa eelnõude väljapanekule esitas 24.11.2023 arvamuse ettevõte (registreeritud KOTKAS 27.11.2023 kirja nr DM-125304-11 all). Keskkonnaamet toob alljärgnevalt välja peamised arvamused ja Keskkonnaameti selgitused ning põhjendused. Ettevõte soovib selgust suitsugaaside kondensaadi suublasse juhtimise keelu osas tulenevalt mittevastavusest parimale võimalikule tehnikale ja kondensaadis leiduvate ohtlike ainete mittevastavusest kehtestatud piirväärtuse. Ettevõte selgitab, et suitsugaaside kondensaadi puhastamiseks on 16.10.2023 kasutusele võetud filtreerimisprotsess, ning seiratud kondensaadis leiduvad ohtlikud ained ei pärine käitise tegevusest. Ettevõte kirjutab järgmiselt: "MOT sisaldus suitsugaasi kondensaadis tuleb tõenäoliselt joogiveest. Protsessi lisatakse 10- minutilise intervalli ja 15-sekundilise kestusega linnavõrgu vett. Oleme teostanud linnavõrgu veest tinaorgaaniliste ühendite analüüsi ning selle kohaselt on joogivees MOT sisaldus 0,010 μg/l. Kontsentratsioon suitsugaasi kondensaadis aga 0,008 μg/l. Peagi on käivitamisel kondensaatori II aste, peale mida MOT sisaldus kondensaadis väheneb. Mõnevõrra segadust tekitavad kloroformi ja tsüpemetriini sisaldused kondensaadis, sest esimese puhul on tegemist tööstuskemikaaliga ning teisel juhul taimekaitsevahendi ja pestitsiidiga. Utilitas Tallinna Elektrijaam tehnoloogilises protsessis neid ühendeid ei kasuta ja meile olevate andmete baasil ei teki need ühendid biomassi põlemise käigus. Triklorometaani (kloroform) varasema analüüsi kohaselt on 7,2 μg/l, mis ületab piirväärtust 2,5 μg/l. Kordusanalüüsis puhastatud SGP kondensaadist on triklorometaani (kloroform) sisaldus 0,17 μg/l ning tsüpemetriini (isomeeride segu) sisaldus < 0,0004 μg/l, seega vastab lubatud piirväärtustele." Keskkonnaamet selgitab, et arvestades LCP PVT nr 15 mainitud sekundaarmeetodi kasutusele võtmist suublasse juhitavate saasteainete ja ohtlike ainete vähendamiseks, vastab käitise tegevus parimale võimalikule tehnikale. Veekogusse juhitavate saasteainete, ohtlike ainete, prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete sisaldus suublasse juhitavas heit- ja sademevees peab vastama määruse nr 61 Lisas 1 toodud piirväärtustele ( VeeS § ; määrus nr 61 § 11 lg 1, vt ka korralduse ptk 3.5). Vastavalt määruse nr 61 lisale 1 peab tributüültina ühendite sisaldus suublasse juhitavas heitvees jääma alla määramispiiri. Keskkonnaametil puudub võimalus tributüültina ühendite suublasse juhtimise lubamiseks vastuolus kehtiva seadusega. Eeltoodust tulenevalt määrab Keskkonnaamet keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-162843 tributüültina ühendi saasteainesisalduse piirväärtuseks 0 mg/l. Kui 24.11.2023 arvamuses toodud kavandatav meetod (kondensaatori II) ei toimi saasteainesisalduse vähendamiseks, tuleb arvestada määruse nr 61 § 11 lg 6 nimetatud erandi seadmise vajadust. Ettevõte soovib selgust, miks on kavandatud tegevus määratud siiski Tallinna reoveekogumisalasse ning täiendab, et Tallinna reoveekogumisalale kehtivate saasteainete piirväärtuse arvestamist ei ole investeeringutes arvestatud. Ettevõte palub menetluse käigus üle hinnata piirväärtused ja otsuse, et elutähtsa teenuse pakkujana oleks ettevõttel võimalik suunata ka tehnoloogilist heitvett suublasse. Ettevõte on arvamusega esitanud ka eksperthinnangu, mille kohaselt ei ole ette näha, et heitvee juhtimisega suublasse kaasneks ebasoodne mõju Pirita jõele. Keskkonnaamet selgitab, et tulenevalt esitatud suitsugaaside kondensaadi reostuskoormuse hinnangu puudumisest on suitsugaaside kondensaadi saastenäitajaid Keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-162843 muutmise eelnõus pelgalt vaadeldud Tallinna reoveekogumisalale kehtivate reostuskoormuse näitajatega, et iseloomustada kondensaadi vastavust keskkonnanormidele ja võimalikku mõju suublaks olevale pinnaveekogumile. Käitise tegevus jääb väljapoole Tallinna reoveekogumisala ja saasteallikast tulev reostuskoormus on esitatud hinnangu kohaselt 25 ie. Lisaks VeeS ja määruse nr 61 alusel seatavatele piirväärtustele, peab käitise tegevus vastama ka LC PVT-s seatud heitepiirväärtustele. Keskkonnaamet peab suublasse juhitava heitvee ja suitsugaaside kondensaadi heite piirväärtused seadma vastavalt kehtivatele nõuetele keskkonnakompleksloa tabelites T3 ja V4 (vt ka korralduse ptk 3.5). Ettevõte soovib lisaks selgust eelnõu punktis J6 osas, kus toob välja Keskkonnaameti „Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded“ nõude, milles on toodud, et katlamajades on lubatud põletada ainult biomassi (st selliseid puidujäätmeid, mille halogeenitud orgaaniliste ühendite ja raskmetallide sisaldus ei ületa looduslikku fooni). Ettevõte peab veenduma, et analüüsitavad näitajad küttesegudes vastavad biomassi nõuetele. Pidevalt tuleb esitada küttesegust analüüsitavad näitajad vastuvõetavate jäätmete saatekirjadel: väävel (S), lämmas k (N), kaalium (K), naatrium (Na), kloor (Cl), arseen (As+), kroom (Cr+), vask (Cu), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), plii (Pb), tsink (Zn). Ettevõte vastab kirjas, et ettevõte on sertifitseerinud oma kütusena kasutatava biomassi tarneahela PEFC sertifikaadiga, ning teostab kõikidele jaama saabuvatele koormatele päritoludokumentatsiooni kontrolli, et veenduda biomassi vastavuses RED II tulenevatele biomassi säästlikkuse kriteeriumile. PEFC sertifikaat oli lisatud loa taotlusele. Ettevõttel on täielik ülevaade kasutatava materjali päritolust ja saab seda ka vajadusel tõendada. Seega küsib ettevõte: "Kas juhul, kui puiduhake on biomass THS §10 mõistes ning see vastab säästlikkuse kriteeriumitele ning päritolu on tõendatud, on samuti vajalik pidev analüüs eespool toodud näitajatest? Leiame, et analüüs on vajalik jäätmepuidu kasutamisel, mitte puidujäätmete puhul. Selline lähenemine esiteks tõstab toorme hinda ning seejuures ei ole mõistlik loodusliku puidu pidev analüüsimine." Keskkonnaamet selgitab, et biomassile vastavuse tõendamine ei ole nimetatud sertifikaadiga tagatud, ehk siis sertifikaat tõendab puidu päritolu ehk tarneahelat, kuid ei välista, et biomassi nõuetele vastavus on tagatud. Ettevõttel peab oma tegevuses olema ülevaade puidumassist, mida katlamajades kasutada on lubatud ja omama pidevat ülevaadet puuidujäätmetest ehk tuleb üleandmisel kontrollida saatedokumente ning neis peab olema biomassile vastavus tõendatud. Kuna taotluses on nimetatud jäätmeliike nagu: 19 12 07, 17 02 01, 15 01 03 ja 03 01 05, võivad need Keskkonnaministri 14.12.2015. a määruses nr 70 toodud jäätmenimistust lähtuvalt sisaldada ka töödeldud puitu sisaldada. Seega nende jäätmete puhul on biomassile vastavuse tõendamine nõutav (Ettevõte veendub nende jäätmete vastuvõtmisel, et ettevõte on esitanud biomassile vastavuse tõendavad dokumendid). Keskkonnaamet täpsustab keskkonnaloa tabelit J6 ning toob välja, milliste jäätmeliikide puhul on biomassile vastavuse tõendamine nõutav. 3.8. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnakompleksloaga kaasnevad käitajal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima THS, AÕKS, JäätS, VeeS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnakompleksloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/keskkonnakaitseluba/loa- omaja-meelespea. [1]Pinnaveekogimite seisundiinfo leitav Keskkonnaportaalis: https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo (11.09.2023) [2] VMK dokumendid leitavad kliimaministeeriumi kodulehel: https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (13.09.2023) [3] Määruse nr 61 lisas 1 võetud vahemik 100 000 ja rohkem ie Tallinn ja ümbrus reoveekogumisala reostuskoormuse järgi ( 499581 ie ): BHT7 15 mg/l, KHT 125 mg/l; Püld 0,5 mg/l, Nüld 10 mg/l; heljum 15 mg/l [4] Määruse nr 61 lisas 1 võetud vahemik sademeveele: BHT7 15 mg/l, KHT 125 mg/l; Püld 1 mg/l, Nüld 45 mg/l; heljum 40 mg/l, naftasaadused 5 mg/l (määrus nr 61 § 7 VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Meelis Mägi 5063491 [email protected] Keskkonnakompleksluba EELNÕU 18.12.2023 Loa registrinumber L.KKL.HA-162843 Loa omaja Ärinimi / Nimi OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam andmed Registrikood / Isikukood 10938397 Tegevuskoha Nimetus Tallinna Elektrijaam andmed Aadress Tooma tn 14, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond Katastritunnus(ed) 78403:313:0005 Territoriaalkood EHAK 0387 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Tooma tn 14 // Väomurru tn 1 (78403:313:0005). Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Tööstusheide ehk kompleksluba; Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine; Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima periood hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev Tööstusheide T1. Käitise tegevus Käitiste register Käitise kood KNR0000109 Käitise nimetus Tallinna Elektrijaam Käitise asukoha kirjeldus Tallinna Elektrijaama tootmisüksus asub Harju maakonnas, Talliinna linnas, Lasnamäe linnaosas Tooma 14 / Väomurru tn 1 kinnistul (katastritunnus 78403:313:0005). Käitise tootmisterritooriumi suureseks on 13,8 ha ning alal paiknevad tootmisüksuse tootmisobjektid - koostootmisjaam, biokütuse laoplats, päikese elektrijaam, reservgeneraator ning Väo Reservkatlamaja CHP käitis. Tallinna Elektrijaama tegevuse mõjupiirkonna 3500 m raadiusse jäävad elamumaad (sh Lasnamäe linnaosa), maatulundusmaad, transpordimaad, ühiskondlike ehitiste maad, tootmismaad ja ka Natura 2000 ala. Põhjast käitise territoorium piirneb tühermaaga. Tühermaal paikneb Tooma järv, esineb vertikaalhaljastust valdavalt lehtpuude näol. Lähimaks hoonestuseks võib pidada mööda Tallinn-Narva mnt paiknevaid hooneid: Tooma tn 5 (Esvika Elekter, büroo-ja kaubanduspinnad); Tooma tn 1-3 (Peterburi tee Hyper Rimi, kaubanduspinnad); Tooma tn 1, (Alexela Väo tankla). Vahemaa antud hooneteni on vahemikkus ca 300 kuni 350 m. Lähim elamurajoon asub tootmisterritooriumi piirist 230 m kaugusel Peterburi tee ääres. Aadress Tooma tn 14, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond Territoriaalkood EHAK 0387 Katastritunnus(ed) 78403:313:0005 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Tooma tn 14 // Väomurru tn 1 (78403:313:0005). Seotud käitised Seotud käitise kood Seotud käitise nimetus Käitise tegevus 2/36 Käitise tegevus Käitises tegevuse eesmärk on elektri- ja soojusenergia tõhus tootmine ning toodetud soojuse jaotamine kaugküttevõrku ning toodetud elektri edastamine elektrivõrku. Tootmisprotsess koosneb mitmest erinevatest tehnoloogilistest etappidest: kütuse vastuvõtt ja etteanne, kütuse põletamine kateldes, toitevee ja kondensaadi pumpamine, demineraliseeritud vee ettevalmistamine, ülekuumendatud auru tootmine, suitsugaasi puhastamine; tuha eemaldamine; elektrienergia tootmine auruturbiini ja generaatoriga, kaugkütte soojuse tootmine ja ülekandmine. Katlast väljuvad suitsugaasid juhitakse 70 m kõrgusesse korstnasse. Tallinna Elektrijaama põhiseadmeteks on keevkiht kõrgrõhu aurukatel (82 MW), vasturõhu auruturbiin, suitsugaasi kondensaator/pesur, katla lisavee ettevalmistussüsteem, kaugkütte soojusvahetid ja tahkekütuse vastuvõttu ja etteande süsteem. Katlamajas kasutatakse puiduhaket (100%) kuni 280 000 t/a või küttesegu puiduhake 75% (kuni 192070 t/a) ja turvas 25% (kuni 66172 t/a). Esitatud puiduhakke aastased kasutatavaid koguseid seejuures ei summeerita (st segukütuses oleva puiduhakke osa 192070 t/a sisaldub koguses 280000 t/a). Planeeritav aastatoodangu maht on: elekter kuni 220 GWh ja soojus kuni 555 GWh. Tootmisprotsessi käigus tekkinud reovesi ja tehnoloogiline heitvesi antakse üle vee-ettevõtjale. Tootmisterritooriumilt kogutud sadevesi juhitakse suublasse. Tallinna Elektrijaam asub tehnogeense maastikuga Väo karjääris. Ettevõtte mõjuala on 50*70 m (korstna kõrgus) = 3500 m. Mahealasid selles piirkonnas ei ole. Käitise mõjualasse jäävad mitmed kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid. Tootmisterritooriumile on rajatud on insenerivõrgud: elektrikaabelliinid, veevarustuse, kanalisatsiooni ja drenaažitorustikud. Rajatud hooned ja ehitised on esitatud käitise asendiplaanil. Ohukategooria C kategooria ohtlik Lähteolukorra aruanne Lisa 1: Tallinna_Elektrijaam_OU_KKL_LOA__1_.docx Lisa 2: Lisa_1.docx Lisa 3: Lisa_4.docx Lisa 4: Lisa_5.pdf Lisa 5: Boilex_500__2_.pdf Lisa 6: diislikutuse_ohutuskaart_est_0__002_.pdf Lisa 7: DREWPHOS_3000_ee_sds_ghs.pdf Tegevusala Tegevus- ja alltegevusvaldkond Energia tootmine - Kütuse põletamine käitises, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MW. Tööaeg tundides ööpäevas 24 Tööaeg tundides aastas 8 250 3/36 Ülesseatud tootmis​võimsus 82 MW Aastane tootmis​maht Soojus (bruto) - 555 000 MWh sh pesurist - 130 000 MWh, omatarve - 5 500 MWh. Soojus (neto) - 549 500MWh. Elektrienergia toodang (bruto) - 220 000 MWh, omatarve - 26 000 MWh. Elektrienergia toodang (neto) - 194 000 MWh. Põhitegevusala Jah T2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine PVT allikad Jrk nr Lühend Allika nimetus Viide (URL) Avaldamise kuupäev Jõustumise kuupäev 1. LCP PVT-alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32017D1442 17.08.2017 17.08.2021 2. ENE Reference Document on Best Available Techniques for Energy Efficiency https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/ENE_Adopted_02-2009.pdf 01.04.2009 01.04.2013 3. EFS Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf 01.07.2006 01.07.2010 4. ROM JRC Reference Report on Monitoring of Emissions to Air and Water from IED Installations https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-12/ROM_2018_08_20.pdf 01.07.2018 01.07.2022 Jrk Tootmisetapid Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused PVT nõude kirjeldus PVT lühend ja nr viide PVT PVT lühend number 1. Keskkonnajuhtimissüsteemid ISO 9001:2015, ISO 14001:2015, ISO Ettevõttes on juurutatud juhtimissüsteemid ISO 9001:2015, ISO 14001:2015, LCP PVT1. Üldise keskkonnatoime parandamiseks on PVT järgida ja LCP PVT 1 45001:2018. Rohekontori sertifikaat. ISO 45001:2018. Käitise kontor omab Rohekontori sertifikaati. rakendada keskkonna juhtimissüsteemi, mis hõlmab kõiki järgmisi omadusi: ENE ptk Utilitase energiakontsern tähtsustab oma tegevuses energiatõhusust, i. juhtkonna, sh tippjuhtkonna pühendumus; 4.2.1,ptk soojuskadude vähendamist ning taastuvate ja kohalike kütuste kasutamist ning ii. juhtkonna poolt sellise keskkonnapoliitika määratlemine, mis muu hulgas 4.2.4 jätkusuutlikku ja vastutustundlikku keskkonna ja sotsilaasete mõjude juhtimist näeb ette käitise keskkonnasäästlikkuse pidevat täiustamist; (ESG). Asjakohased varade, tegevuse ja vastutustundliku juhtimise meetmed ja iii. vajaliku korra, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine põhimõtted. Investeeringute ja hangete korral on üheks oluliseks parameetriks koos finantsplaneerimise ja investeeringutega; energiatõhusus. iv. korra rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) struktuur ja vastutus; b) värbamine, väljaõpe, teadlikkus ja pädevus; c) kommunikatsioon; d) töötajate kaasamine; e) dokumentatsioon; f) tõhus protsessijuhtimine; g) kavandatud korralise hoolduse programmid; h) valmisolek hädaolukorraks ning hädaolukorras tegutsemine; i) vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele; v. täitmise kontrollimine ja parandusmeetmete võtmine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) seire ja mõõtmine (vt ka Teadusuuringute Ühiskeskuse võrdlusaruanne tööstusheidete direktiiviga hõlmatud käitistest pärit heite seire kohta – tulemustele suunatud seire, ROM); b) parandus- ja ennetusmeetmed; c) dokumenteerimine; d) sõltumatu (võimaluse korral) auditeerimine sise- ja välisaudiitori poolt, et teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavakohaselt ja kas seda rakendatakse ning järgitakse nõuetekohaselt; vi. keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe hindamine tippjuhtkonna poolt; vii. puhtama tehnoloogia arengu jälgimine; 4/36  vii. puhtama tehnoloogia arengu jälgimine; viii. uute seadmete projekteerimise ajal seadmete tulevase demonteerimise ning kogu nende tööea jooksul aset leidva keskkonnamõjuga arvestamine, sealhulgas: a) allmaarajatiste vältimine; b) demonteerimist soodustavate lahenduste kasutamine projektis; c) lihtsalt puhastatavate pinnakatete valimine; d) sellise seadmekonfiguratsiooni kasutamine, kus on vähendatud suletud kemikaalitaskute teke ning mille tühjendamine või puhastamine on lihtne; e) etapiviisiliselt suletava paindliku seadmestiku projekteerimine; f) võimaluse korral biolagunevate ja ringlussevõetavate materjalide kasutamine; ix. korrapärane sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine. Konkreetselt selle sektoriga seoses on oluline käsitleda ka keskkonnajuhtimissüsteemi järgmisi omadusi, mida on kirjeldatud asjakohase PVT juures: x. kvaliteeditagamis-/kvaliteedijuhtimisprogrammid, millega tagatakse kõigi kütuste omaduste määramine ja kontrollimine (vt PVT 9); xi. juhtimiskava õhku- ja/või vetteheite vähendamiseks muudes kui tavapärastes käitamistingimustes, kaasa arvatud käivitus- ja seiskamisperiood (vt PVT 10 ja PVT 11); xii. jäätmekava, millega tagatakse jäätmete tekke vältimine või nende korduskasutuseks, ringlussevõtuks või muul viisil taaskasutuseks ettevalmistamine ja mis hõlmab PVT 16 juures kirjeldatud meetodeid; xiii. süstemaatiline meetod võimaliku kontrollimatu ja/või ettenägematu keskkonnaheite tuvastamiseks ja ohjamiseks, eriti järgmiste heidete korral: a) heited pinnasesse ja põhjavette kütuste, lisaainete, kõrvalsaaduste ja jäätmete käitlemise ja ladustamise tõttu; b) ladustamis- ja käitlemistoimingute käigus toimuva kütuse isekuumenemise ja/või -süttimisega seotud heited; xiv. tolmukontrollikava, millega välditakse, või kui see ei ole teostatav, siis vähendatakse kütuste, jääkide ja lisaainete laadimisel, ladustamisel ja/või käitlemisel tekkivat hajusheidet; xv. müratekke piiramise kava, kui eeldatakse mürasaaste tekkimist või püsimist tundlikel aladel; kava hõlmab järgmist: a) müraseirekava müra jälgimiseks seadme piiril; b) müratekke vähendamise kava; c) müratekkejuhtumitele reageerimise kava, mis hõlmab asjakohaseid meetmeid ja tähtaegu; d) varasemate müratekkejuhtumite ja parandusmeetmete läbivaatamine ning teabe levitamine müratekkejuhtumite kohta mõjutatud isikutele; xvi. halvalõhnaliste ainete põletamise, gaasistamise või koospõletamise korral lõhnatekke piiramise kava, mis hõlmab järgmist: a) lõhnaseire kava; b) vajaduse korral lõhnatekke kõrvaldamise kava lõhnaheite tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks või vähendamiseks; c) lõhnatekkejuhtumite registreerimise kava koos asjakohaste meetmete ja tähtaegadega; d) varasemate lõhnatekkejuhtumite ja parandusmeetmete läbivaatamine ning teabe levitamine lõhnatekkejuhtumite kohta mõjutatud isikutele. ENE ptk 4.2.1 on tippjuhtkonna pühendumus ning käitise energiatõhususe poliitika määratlemine juhtkonna poolt. 5/36 2. Tootmisprotsessi jälgimine Jaama kasutegur (arvutatakse kord kuus) Jaama kasutegur on üks tähtsamaid näitajaid efektiivsuse ja energiatõhususe LCP PVT2 on gaasistusseadmete, IGCC seadmete ja/või põletusüksuste LCP PVT 2 (seire) osas. Põletusseadme kasutegur arvutatakse koos ja ilma suitsugaasi elektrilise netokasuteguri ja/või kütuse kasutamise summaarse netokasuteguri LCP PVT 23 kondensaatorita igakuiselt. Sarnaselt ka elektriline netokasutegur. ja/või mehaanilise netokasuteguri kindlaks tegemine EN standarditele vastaval ENE ptk 4.2.5 Katla kasutegur performance testi kohaselt on 89,6%. Aastal 2022 kütuse täiskoormusega toimimise katsel pärast seadme kasutussevõttu ja igat kasutamise summaarne netokasutegur oli kvartalite kaupa 87,8%, 89,8%, muutmist, mis võib elektrilist netokasutegurit ja/või kütuse kasutamise 90,1%, 90,2% ning koos kondensaatoriga vastavalt 104,3%, 98,7%, 91,2%, summaarset netokasutegurit ja/või mehaanilist netokasutegurit oluliselt 102,4%. mõjutada. LCP 2.2. PVT-järeldused tahke biomassi ja/või turba põletamise kohta 2.2.1 Energiatõhusus Tabel 8. Kütuse kasutamise summaarne netokasutegur on 73-99%. ENE ptk 4.2.5 on energiatõhususe säilitamine läbi juhtimissüsteemi, energiakasutuse arvestamine tegelikel (mõõdetud) väärtustel, efektiivsuse hindamine. 3. Tootmisprotsessi jälgimine Heitmete mõõtmine. Suitsugaasi mõõdetakse pidevalt temperatuur ja rõhku, hapniku ja niiskuse LCP BAT 3. PVT on õhku- ja vetteheite seisukohalt oluliste protsessinäitajate, LCP PVT 3 (seire) sisaldust. sealhulgas allpool esitatud näitajate pidev jälgimine. Voog - Näitajad - Seire Suitsugaasi töötlemise reovees määratakse pidevalt vool, pH ja temperatuur. 1) Suitsugaas - Vool - Perioodiline või pidev määramine; 2) Suitsugaas - Hapnikusisaldus, temperatuur ja rõhk -Perioodiline või pidev mõõtmine; 3) Suitsugaas - Veeaurusisaldus - Perioodiline või pidev mõõtmine; 4) Reovesi suitsugaasi töötlemisest - Vool, pH ja temperatuur - Pidev mõõtmine. 4. Tootmisprotsessi jälgimine Suitsugaasi heitmete pidevseire - AMS. NOx, CO, SO2, HCl, NH3 ja osakeste (PMsum) sisalduse mõõtmine LCP BAT 4. PVT on õhkuheite jälgimine vähemalt allpool esitatud sagedusega LCP PVT 4 (seire) Perioodilise seire korraldamine. pidevseirena. ja vastavalt EN-standarditele. EN-standardite puudumise korral on PVT selliste ROM ptk ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamine, mis tagavad 4.3.2.2 ROM peatükk 4.3.2.2 on kvaliteedi tagamine. samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise. Pidevserie seadmetele on väljastatud QAL1 sertifikaat ning on teostatud võrdlusmõõtmised ja QAL2 01-04.11.2021 a ning AST 01.11.2022 aastal. Biokütuse ja turba põletamisel seire järgmine: Pidevseire aine/näitaja:NH3, NOx, CO, SO2, tolmu ja HCl. HF, Hg ning raskmetallide mõõtmine toimub akrediteeritud labori poolt kord Üks kord aastas aine/näitaja HF, raskmetallid ja Hg. aastas. 5. Tootmisprotsessi jälgimine, Suitsugaasi kondensaatori tehnoloogilise Neutraliseeritud suitsugaasi kondensaatori tehnoloogiline heitvesi LCP BAT 5. PVT on suitsugaasi töötlemisel tekkiva vetteheite jälgimine LCP PVT 5 seire heitvee jälgimine. neutraliseeritakse, selitatakse ja filtreeritakse käitise tehnoloogilises vähemalt allpool esitatud sagedusega ja vastavalt EN-standarditele. EN- reoveepuhastis. Seire toimub keskkonnakompleksloa nõuete kohaselt. standardite puudumise korral on PVT selliste ISO, riiklike või muude Käitise territooriumil tekkiv sademevesi suunatakse Väo ojja peale puhastamist rahvusvaheliste standardite kohaldamine, mis tagavad samaväärse teadusliku liivapüüduris ja õlipüüdurites. Tekkiv heit- ja sademevesi suunatakse tasemega andmete saamise. veekogusse ühisvoolselt peale eraldi puhastussüsteemide läbimist. Minimaalne seiresagedus ja aine/näitaja 1) üks kord kuus orgaanilise süsiniku kogusisaldus (TOC) 2) üks kord kuus keemiline hapnikutarve (KHT) 3) üks kord kuus Hõljuvaine kokku (TSS) 4) üks kord kuus Floriid (F-) 5) üks kord kuus Sulfaat (SO4 2-) 6) üks kord kuus kergesti vabanev sulfit (SO3 2-) 7) üks kord kuus metallid ja poolmetallid (As, Cd, Cr, Cu, Ni, Pd, Zn, Hg) 8) üks kord kuus kloriid (Cl-) 9) üks kord kuus üldlämmastik 6. Kütuse põletamine (üldine Rakendatakse kombinatsiooni b, d, c ja e. Toimub pidev põlemisprotsessi parameetrite jälgimine. LCP BAT 6. Põletusseadmete üldise keskkonnatoime parandamiseks ning CO LCP PVT 6 keskkonnatoime ja Kord aastas jaam seisatatakse inspekteerimise ja vajalike hooldus-remonttööde ja põlemata ainete õhkuheite vähendamiseks on PVT optimeeritud põlemise põletamise tarbeks. tagamine ja allpool esitatud meetodite asjakohase kombinatsiooni kasutamine. tõhusus). a. Kütuste segamine b. Põletussüsteemi hooldus c. Täiustatud juhtimissüsteem d. Põletusseadmete hea konstruktsioon, e. Kütuse valimine 6/36 7. Tootmisprotsessi jälgimine, SNCR ja suitsugaasi pidevseire AMS. Käitises kasutatakse/rakendatakse põlemisprotsessi optimeerimist; LCP BAT 7. Selleks, et vähendada ammoniaagi õhkuheidet NOX-i heite LCP PVT 7 seire. õhu astmelist lisamist; vähendamiseks kasutatava selektiivse katalüütilise ja/või mittekatalüütilise suitsugaasi ringlust. taandamise tulemusena, on PVT selektiivse katalüütilise ja/või Lisaks on NOx parameetrite kontrolli all hoidmiseks kasutusel SNCR seade - mittekatalüütilise taandamise korralduse ja kasutamise optimeerimine (nt karbamiidi lahust pritsitakse koldesse. Pidevseire NOx ja NH3 reagendi ja NOx-i optimaalne suhe, reagendi homogeenne jaotus ja kontsentratsioonide jälgimiseks. reagenditilkade optimaalne suurus). Tehnoloogiaga saavutatav NH3 aasta keskmine heitetase on 3 mg/Nm3. PVTga saavutatav heitetase PVTga saavutatav NH3 õhkuheite tase selektiivse katalüütilise ja/või mittekatalüütilise taandamise tulemusena on < 3–10 mg/Nm3 aasta või proovivõtuperioodi keskmisena. Vahemiku alampiiri on võimalik saavutada, kui kasutatakse selektiivset katalüütilist taandamist, ning ülempiiri, kui kasutatakse selektiivset mittekatalüütilist taandamist ilma heitevähenduse märgmeetoditeta. Biomassi põletavate muutuva koormusega töötavate seadmete ning rasket kütteõli ja/või gaasiõli põletavate mootorite korral on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 15 mg/Nm3. 8. Kütuse põletamine (üldine Töökorras heitevähendussüsteemide Toimub pidev seadmete parameetrite ning jaama heakorra kontroll. LCP BAT 8. Õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks tavapärastes LCP PVT 8 keskkonnatoime ja kasutamine optimaalsel võimsusel. Kord aastas seisaku raames seadmete inspekteerimine ja remont/hooldus. käitamistingimustes on PVT asjakohase konstruktsiooni, käitamise ja hoolduse põletamise tõhusus) Käitises kasutusel kahe väljaga elektrifilter. abil kasutada heitevähendussüsteeme optimaalsel võimsusel ja tagada nende SNCR seade. töökorras olek. 7/36 9. Kütuse põletamine (üldine OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam on Kütuse vood on dokumenteeritud järgmiselt: allkirjastatud saatekirjad, LCP BAT 9. Põletus- ja/või gaasistamisseadmete üldise keskkonnatoime LCP PVT 9 keskkonnatoime ja kehtestanud tarnitavale kütusele (biomass) ostulepingud, seadmete taatlemisdokumendid, tarbitud kütuse energia sisaldus. parandamiseks ja õhkuheite vähendamiseks on PVT koostada põletamise tõhusus) lepinguga nõuded kütuse kvaliteedile sh PEFC sertifikaadi audit. keskkonnajuhtimissüsteemi (vt PVT 1) osana kõigi kasutatavate kütuste niiskusele. Kütusevood: algandmed (päritolu, kaal, kütteväärtus, niiskuse sisaldus, kvaliteedi tagamise ja juhtimise programmid, mis hõlmavad järgmisi elemente: Kütus ei tohi sisaldada võõrkehi ega vajadusel tuhasus) sisestatakse platsilogistiku poolt. Andmebaas on lisandeid (liiv, kivid, plastik, kumm, ligipääsetav ka tarnijatele, et jälgida kütusevoogu reaalajas. Sõltuvalt i. kasutatava kütuse esialgne täielik kirjeldus, mis sisaldab vähemalt allpool kemikaalid, asfalt, metall jne), lund, jääd koormaproovist ja niiskuse määramise tulemusest selgub, kas on vajalik saata loetletud näitajaid ja on kooskõlas EN-standarditega. Kasutada võib ISO, ega külmunud panku. Tarnija esitab iga proov akrediteeritud laborisse, et teostada kontrollmõõtmised niiskuse ja riiklikke või muid rahvusvahelisi standardeid, kui need tagavad samaväärse koormaga saatelehe. Oleme sertinud oma tuhasuse osas. teadusliku kvaliteediga andmed; tarneahela - omame PEFC sertifikaati. ii. kütuse kvaliteedi regulaarne katseline kontroll, et veenduda kütuse vastavuses esialgsele kirjeldusele ja seadme konstruktsioonist tulenevatele eeskirjadele. Kontrollimise sagedus ja allpool esitatud tabelist valitavad näitajad põhinevad kütuse varieeruvusel ja saasteainete heite asjakohasuse hindamisel (nt kontsentratsioon kütuses, kasutatav suitsugaasitöötlus); iii. seadme seadete järgnev reguleerimine, kui see on vajalik ja teostatav (nt kütuse kirjelduse ja kontrollimise integreerimine täiustatud juhtimissüsteemi (vt kirjeldus, punkt 8.1)). Kirjeldus Kütust regulaarselt kontrollida ja selle esialgse kirjelduse koostada võib käitaja ja/või kütuse tarnija. Kui seda teeb tarnija, esitab ta käitajale täielikud tulemused toote (kütuse) tarnija spetsifikatsiooni ja/või garantiidokumendi kujul. Kütus: biomass/turvas Kirjeldavad ained/näitajad: 1) alumine kütteväärtus, 2) niiskus 3) tuhk 4) C, Cl, F, N, S, K, Na 5) metallid ja poolmetallid (As, Cd, Cr, Cu, Hg, Pb, Zn) 10. Kütuse põletamine (üldine Juhtimissüsteemi protsesside tabelisse on Kontrollmeetmed: LCP BAT 10. Õhku- ja/või vetteheite vähendamiseks muudes kui tavapärastes LCP PVT 10 keskkonnatoime ja koondatud ettevõtte kvaliteedi-, - trendide analüüs käitamistingimustes on PVT koostada keskkonnajuhtimissüsteemi (vt PVT 1) põletamise tõhusus) töötervishoiu- ja tööohutuspoliitikad, - võrdlused referentsväärtustega osana juhtimiskava ja see rakendada, kusjuures see peab vastama võimalike juhtkonna ja konkreetsete isikute vastutust - aruande perioodi auditeerimine saasteainete heite olulisusele ja hõlmama järgmisi elemente: kajastavad dokumendid, ettevõtte - vastavus väljastatud kompleksloale — nende süsteemide asjakohane konstruktsioon, mida peetakse oluliseks juhtimissüsteemi ning protseduure ja niisuguste muude kui tavapäraste käitamistingimuste põhjustamisel, mis protsesse kirjeldavad dokumendid. Tehniline informatsioon koondatakse igakuises tootmisaruandes: võivad mõjutada heidet õhku, vette ja/või pinnasesse (nt madalkoormuse - Katla kasutegur projektilahendused, mille eesmärk on vähendada miinimumkoormust Käsiraamatus on esitatud ka meetmed - Protsessikasutegur käivitamisel ja seiskamisel, et tagada stabiilne tootmine gaasiturbiinides); õhku- ja/või vetteheite vähendamiseks - Töötatud tunnid muudes kui tavapärastes - Avariiolukorrad, allakoormamised. — nende asjaomaste süsteemide spetsiaalse ennetava hoolduse kava käitamistingimustes. Avariiaruannete koostamine ning tulemuste tutvustamine, vajadusel personali koostamine ja rakendamine; Kord aastas toimuvad seisaku raames koolitamine. remont- ja hooldustööd. — muude kui tavapäraste käitamistingimuste põhjustatud heidete ja seotud asjaolude läbivaatamine ja registreerimine ning vajaduse korral parandusmeetmete võtmine; — muude kui tavapäraste käitamistingimuste ajal tekkiva üldise heite perioodiline hindamine (nt juhtumine sagedus, kestus, heitkoguse arvväärtuse leidmine/hindamine) ning vajaduse korral parandusmeetmete võtmine. 8/36 11. Kütuse põletamine (üldine Juhtimissüsteemi osana peetakse arvestust Käivituse ajal tekkivat heidet hinnatakse arvutuslikult. LCP BAT 11. PVT on õhku- ja/või vetteheite asjakohane seire muude kui LCP PVT 11 keskkonnatoime ja stardi-ja abikütusena kasutusel oleva See esitatakse välisõhuaastaaruandes. tavapäraste käitamistingimuste korral. põletamise tõhusus). diislikütuse üle. Enamasti on käivitus- ja seiskamisprotsess ootamatu. Lisaks peetakse arvestust seisakute ja Kirjeldus allakoormamiste osas igakuiselt. Seiret saab läbi viia heite otsese mõõtmise või kaudsete näitajate jälgimise SO 9001:2015, ISO14001:2015, ISO teel, kui viimase teaduslik kvaliteet osutub samaväärseks või paremaks kui 45001:2018 heite otsene mõõtmine. Käivituse ja seiskamise ajal tekkivat heidet saab hinnata üksikasjaliku heitemõõtmise põhjal, mida tehakse tüüpilise käivitus- ja seiskamisprotsessi puhul vähemalt kord aastas, ning kasutades selle mõõtmise tulemusi iga aasta jooksul toimuva käivitamise ja seiskamise korral tekkiva heite hindamiseks. 12. Energiakasutus Kütuse kasutamise netokasuteguri põhine Käitis töötab täiskoormusel, > 1500 tundi aastas. LCP BAT 12. Vähemalt 1 500 tundi aastas käitatavate põletus- ja LCP PVT 12 (energiatõhusus). energiatõhususe tase osutab Suitsugaaside kondensaatori kasutamisega tõstetakse soojatootmise gaasistamisüksuste ning IGCC seadmete energiatõhususe suurendamiseks ENE ptk 4.3, täiskoormusega töötavale põletusüksusele. efektiivsust veelgi. on PVT allpool esitatud meetoditest asjakohase kombinatsiooni kasutamine. ptk 4.2.4 Kasutusel on suitsugaasikondensaator. a) Põlemisprotsessi optimeerimine Tehnilist informatsiooni jälgitakse pidevalt ning igakuine aruanne. b) Töökeskkonna tingimuste optimeerimine Kasutatakse/rakendatakse: meetodeid - Katla kasutegur c) Aurutsükli optimeerimine punktides a), d), e), g), h), i), j) ja k). - Protsessikasutegur d) Energiakulu minimeerimine - Töötatud tunnid e) Põletusõhu eelkuumutamine Meetod o) ei kohaldata, sest käitise f) Kütuse eelkuumutamine protsessi jaoks sobilik kütuse niiksus on g) Täiustatud juhtimissüsteem tarnijatele ette antud. Meetod r) ei ole h) Toitevee eelsoojendus tagastatud soojusega kohaldatav kuna auru parameetrite i) Soojustagastus soojus- ja elektrienergia koostootmisel tõstmine ei ole tehniliselt teostatav. j) Soojus- ja elektrienergia koostootmise valmidus k) Suitsugaasikondensaator l) Soojuse salvestamine m) Märg korsten n) Väljalaskmine jahutustornist o) Kütuse eelkuivatamine p) Soojuskao minimeerimine q) Kõrgtehnoloogilised materjalid r) Auruturbiini täiustamine s) Auru superkriitiline ja ultrasuperkriitiline olek ENE ptk 4.3 on energiatõhususe optimeerimine asjakohaste tehnikate abil. ENE ptk 4.2.4 on protsessi integreerimine, kasutades selleks nt optimaalset tooraine kasutamist. 13. Veekasutus (vee tarbimine Rakendatakse meetodeid a) ja b) Meetod a) rakendamise kohta on koostatud juhend "SGK puhastusprotsessi LCP BAT 13. Vee tarbimise ja heitveekoguse vähendamiseks on PVT LCP PVT 13 ja vetteheide) juhend". kasutada ühte või mõlemat allpool esitatud meetodit. Suitsugaaside kondensaadi kvaliteedist sõltuvana kasutatakse seda a) vee ringlussevõtt puhastusprotsessi läbides katlavee lisaveena. Selleks kondensaat selitatakse, b) kuiva koldetuha käitlemine filtreeritakse ning suunatakse PO ja EDI seadmesse. 14. Vee tarbimine ja vetteheide Reoveevoogude eraldamine ja nende eraldi Käitises tekkiv reovesi suunatakse vee-ettevõtja ühiskanalisatsiooni. Tekkiv LCP BAT 14. Saastumata reovee saastumise vältimiseks ja vetteheite LCP PVT 14 töötlemine olenevalt saasteainete tehnoloogiline reovesi (suitsugaaside kondensaat) ja sademevesi puhastatakse vähendamiseks on PVT reoveevoogude eraldamine ja nende eraldi töötlemine sisaldusest. eraldi seadmetes ja suunatakse ühisvoolselt veekogusse. olenevalt saasteainete sisaldusest. Kirjeldus Reoveevood, mis tavaliselt eraldatakse ja eraldi töödeldakse, hõlmavad pindmist äravooluvett, jahutusvett ja suitsugaasitöötlusest pärit reovett. Kohaldatavus Kohaldatavus võib olemasoleva seadme korral olla piiratud äravoolusüsteemi konfiguratsiooni tõttu. 9/36 15. Vee tarbimine ja vetteheide Rakendatakse meetodid a). a- kontrollitud põlemissüsteem ning vajadusel SNCR kasutamine. Pidevseire LCP BAT 15. Suitsugaasitöötlusest pärit saasteainete vetteheite LCP PVT 15 Sekundaarmeetoditest rakendatakse NH3 jälgimine. e ja g - Sobiva kvaliteedi korral kasutatakse puhastatud vähendamiseks on PVT allpool kirjeldatud meetodite asjakohase meetodeid e) ja g) nii katla lisavee suitsugaaside kondensaati katla toiteveena. Mitte sobiva kvaliteedi korral kombinatsiooni kasutamine ning lahjenemise vältimiseks sekundaarmeetodite ettevalmistuseks kui ka vetteheite suunatakse eelpuhastatud heitvesi suublasse koos sademeveega. kasutamine allikale võimalikult lähedal. vähendamiseks. Puhastusprotsess hõlmab endas koagulatsiooni, selitamist ja filtreerimist. Suitsugaasi kondensaadi kvaliteet muutub sõltuvalt kütuse kvaliteedist, see Primaarmeetodid omakorda sõltub keskkonnast, kus puit kasvab. SGK analüüsi kohaselt PVTga a) Optimeeritud põlemine (vt PVT 6) ja suitsugaasi töötlemise süsteemid (nt toodud heitasemed on saavutatavad. selektiivne katalüütiline või mittekatalüütiline taandamine, vt PVT 7) välditakse/vähendatakse orgaanilisi ühendeid, ammoniaaki (NH3). Sekundaarmeetodid b) Adsorbeerimine aktiivsöele (rakendamisel välditakse/vähendatakse orgaanilisid ühendid, elavhõbe (Hg)) c) Aeroobne bioloogiline töötlemine (rakendamisel välditakse/vähendatakse biolagunevaid orgaanilisi ühendid, ammooniumi (NH4+)) d) Anoksiline/anaeroobne bioloogiline töötlemine (rakendamisel välditakse/vähendatakse elavhõbedat (Hg), nitraati (NO3–), nitriti (NO2–)) e) Koagulatsioon ja helvestamine (rakendamisel välditakse/vähendatakse hõljuvainet) f) Kristallimine (rakendamisel välditakse/vähendatakse metallideja poolmetallide, sulfaati (SO42–),fluoriidi (F–)) g) Filtrimine (nt liivfiltrimine, ultrafiltrimine, mikrofiltrimine) (rakendamisel välditakse/vähendatakse hõljuvainet, metalle) h) Flotatsioon (rakendamisel välditakse/vähendatakse hõljuvainet, vaba õli) i) Ioonivahetus (rakendamisel välditakse/vähendatakse metalle) j) Neutraliseerimine (rakendamisel välditakse/vähendatakse happeid, leeliseid) k) Oksüdeerimine (rakendamisel välditakse/vähendatakse sulfiide (S2–), sulfit (SO3 2–)) l) Sadestamine (rakendamisel välditakse/vähendatakse sulfiide (S2–), sulfit (SO3 2–)) m) Setitamine (rakendamisel välditakse/vähendatakse hõljuvainet) n) Läbipuhumine (rakendamisel välditakse/vähendatakse ammoniaaki (NH3)) Tabel 1 PVTga saavutatavad heitetasemed suitsugaasi puhastamisel tekkinud otseheite korral vastuvõtvasse veekogusse Aine/näitaja = PVTga saavutatavad heitetasemed ööpäeva keskmine Orgaanilise süsiniku üldsisaldus = 20–50 mg/l Keemiline hapnikutarve (KHT) = 60–150 mg/l Hõljuvaine kokku (TSS) = 10–30 mg/l Fluoriid (F–) =10–25 mg/l Sulfaat (SO4 2–)= 1,3–2,0 g/l Kergesti vabanev sulfiid (S2–) = 0,1–0,2 mg/l Sulfit (SO32–) = 1–20 mg/l Metallid ja poolmetallid As =10–50 µg/l Cd = 2–5 µg/l Cr =10–50 µg/l Cu =10–50 µg/l Hg = 0,2–3 µg/l Ni = 10–50 µg/l Pb = 10–20 µg/l Zn =50-200 µg/l 10/36 16. Jäätmekäitlus Lendtuha kasutamine väetisena Põlemisel tekkiv lendtuhk eraldatakse kaheväljalise elektrifiltri abil, mis LCP BAT 16. Põlemis- ja/või gaasistamisprotsessil ning LCP PVT 16 metsanduses ja põllumajanduses. kogutakse lendtuha silosse ja veetakse ära selleks spetsiaalselt kohandatud heitevähendusmeetodite kasutamisel tekkivate ja kõrvaldamisele saadetavate veoautodega. jäätmete koguse vähendamiseks on PVT korraldada töö selliselt, et viia Tuhka kasutatakse metsanduses ja põllumajanduses leelisväetisena. tähtsuse järjekorras ja olelusringil põhinevat lähenemisviisi järgides maksimumini: Tuha kasutamine sõltub selle omadustest, nagu põlemata jäänud kütuse a. jäätmetekke vältimine, nt nende jääkide osakaalu suurendamine, mis on sisaldus, raskmetallühendite lahustuvus jne. kasutatavad kõrvalsaadustena; b. jäätmete ettevalmistamine korduskasutuseks, nt vastavalt konkreetsetele nõutavatele kvaliteedikriteeriumidele; c. jäätmete ringlussevõtt; d. muu jäätmete/jääkide taaskasutamine (nt energia taaskasutus). Selleks tuleb rakendada näiteks järgmiste meetodite asjakohast kombinatsiooni. a) Kipsi saamine kõrvalsaadusena b) Jääkide ringlussevõtt või taaskasutus ehitussektoris c) Energia taaskasutus jäätmete kasutamisega kütusesegus d) Kasutatud katalüsaatori regenereerimine 17. Mürateke Rakendatakse meetodeid a), b) ja c). Käitise territooriumil on müra mõõtmised teostatud. LCP BAT 17. Müratekke vähendamiseks on PVT ühe või mitme allpool LCP PVT 17 Vähest müra tekitavate seadmete kasutus, Ületamisi ei ole. esitatud meetodi kasutamine. töökorralduslikud meetmed, müra Seadmed asuvad kinnises ruumis. a) Töökorralduslikud meetmed tõkestamine. Müra leviku vältimiseks käitisesiseselt ja ka käitisest väljapoole hoitakse uksed b) Vähest müra tekitavad seadmed võimalusel suletuna. c) Müra tõkestamine Seadmetele on ette nähtud korrapärased plaanilised hooldustööd vastavalt d) Müratõrjeseadmed tarnija soovitustele. e) Seadmete ja ehitiste sobiv paigutus Käitises kasutatavad seadmed on uued ning projekteeritud vähese müratekkega. 18. NOX-i ja CO heide NOx-i õhkuheite vähendamiseks Põlemisprotsessi optimeerimine- see saavutatakse eri meetodite LCP BAT 24. Tahke biomassi põletamisel tekkiva NOX-i õhkuheite vältimiseks LCP PVT 24 kasutatakse/rakendatakse kombineerimisega, sealhulgas põletamisseadmete temperatuuri ja hapniku või vähendamiseks, piirates samas CO ja N2O õhkuheidet, on PVT ühe või meetodeid a), c) ja f (SNCR süsteem). lisamise optimeerimisega (näiteks kütuse ja põletusõhu hea segamine) ja mitme järgmise meetodi kasutamine. põlemistsoonis viibimise optimeerimisega. Meetodid Käitise tehnoloogiaga saavutatav NOx heite tase on: a) Põlemisprotsessi optimeerimine Aasta keskmine tase – 225 mg/Nm3 b) Vähe lämmastikoksiide tekitava põleti (LNB) kasutamine Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine tase – 225 mg/Nm3. c) Õhu astmeline lisamine d) Kütuse astmeline lisamine CO puhul e) Suitsugaasi ringlus Tõhusad jälgimise ja juhtimise meetodid ning põletussüsteemi nõuetekohane f) Selektiivne mittekatalüütiline taandamine hooldus. Jälgitakse põlemisrežiimi. Käitise tehnoloogiaga saavutatav aasta g) Selektiivne katalüütiline taandamine keskmine heitetase on 75 mg/Nm3. Tabel 9 PVTga saavutatav NOX-i õhkuheite tase tahke biomassi ja/või turba põletamisel Põletusseadme summaarne nimisoojusvõimsusega 50-100 MWth PVTga saavutatav heitetasemed (mg/Nm3) on järgmised: aastakeskmine 70–225 mg/Nm3 ja ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine 120–275 mg/Nm3 CO heite aasta keskmine tase on orienteerivalt järgmine: — < 30–250 mg/Nm3 olemasoleva põletusseadme puhul, mille võimsus on 50–100 MWth ja mida käitatakse vähemalt 1 500 tundi aastas, või uue põletusseadme puhul võimsusega 50–100 MWth. 11/36 19. SOx heide SO2 õhkuheite vältimiseks või Suitsugaasikondensaatorit kasutatakse nii põletusüksuse energiatõhususe LCP BAT 25. Tahke biomassi ja/või turba põletamisel tekkiva SOX-i, HCl-i ja LCP PVT 25 vähendamiseks kasutatakse/rakendatakse suurendamiseks kuid see seob ka suitsugaasist SO2. HF-i õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks on PVT ühe või mitme järgmise suitsugaasikondensaatorit ja kütuse meetodi kasutamine. valimist ehk meetodeid f) ja h) SO2 mõõdetakse pidevseire seadmega. Meetodid Kütuse valimine (vähese väävli-, kloori- ja/või fluorisisaldusega kütuse a) Sorbendi sissepritsimine katlasse (ahju või keevkihti) kasutamine). b) Sorbendi sissepritsimine hõrenduse all olevasse gaasikäiku (duct sorbent injection, DSI) Käitise tehnoloogiaga saavutatav SO2 heite tase on: c) Pihustusega kuivabsorber Aasta keskmine tase = 15 mg/Nm3 d) Ringleva keevkihiga kuivskraber Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine tase = 30 mg/Nm3. e) Märgskraber f) Suitsugaasikondensaator g) Suitsugaasi märgväävlitustamine h) Kütuse valimine Tabel 10 PVTga saavutatav SO2 õhkuheite tase tahke biomassi ja/või turba põletamisel Põletusseadme summaarne nimisoojusvõimsus <100 (MWth) PVTga saavutatav heitetasemed (mg/Nm3) on järgmised: SO2 heite aasta keskmine tase olemasoleva seadme puhul 15-100 mg/Nm3. SO2 heite ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine tase olemasoleva seadme puhul 30-215 mg/Nm3. 20. HCL heide HCl-i õhkuheite vältimiseks või Suitsugaasikondensaatorit kasutatakse nii põletusüksuse energiatõhususe LCP BAT 25. Tahke biomassi ja/või turba põletamisel tekkiva HCl-i heite aasta LCP PVT 25 vähendamiseks kasutatakse/rakendatakse suurendamiseks , kuid see vähendab ka HCl sisaldust suitsugaasis. õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks on PVT ühe või mitme järgmise suitsugaasikondensaatorit ja kütuse HCl mõõdetakse suitsugaasist pidevseire seadmega. meetodi kasutamine. valimist ehk meetodeid f) ja h). Kütuse valimine- põletatakse võimalikult homogeense koostisega kütust. Tabel 11 Käitise tehnoloogiaga saavutatav HCl heite tase on: PVTga saavutatav HCl-i õhkuheite tase tahke biomassi ja/või turba Aasta keskmine tase – 3 mg/Nm3 põletamisel Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine tase – 3 mg/Nm3. Põletusseadme summaarne nimisoojusvõimsus <100 MWth PVTga saavutatav heitetasemed (mg/Nm3) on järgmised: HCl heite aasta keskmine või ühe aasta jooksul saadud proovide keskväärtus olemasoleva seadme puhul 1-15 mg/Nm3. HCl heite ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine tase olemasoleva seadme puhul 1-35 mg/Nm3. 21. HF heide HF-i õhkuheite vältimiseks või Suitsugaasikondensaatorit kasutatakse nii põletusüksuse energiatõhususe LCP BAT 25. PVTga saavutatav HF-i õhkuheite tase tahke biomassi ja/või LCP PVT 25 vähendamiseks kasutatakse/rakendatakse suurendamiseks kuid see vähendab ka HF sisaldust suitsugaasist. turba põletamisel suitsugaasikondensaatorit ja kütuse HF mõõdetakse kord aastas akrediteeritud labori poolt. valimist ehk siis f) ja h). Kütuse valimine- võimalikult homogeenne kütus. Tabel 11 PVTga saavutatav HCl-i õhkuheite tase tahke biomassi ja/või turba Käitise tehnoloogiaga saavutatav HF ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine põletamisel tase = 1 mg/Nm3. Põletusseadme summaarne nimisoojusvõimsus <100 MWth PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) on järgmine: HF-i heite proovivõtuperioodi keskmine tase olemasoleva seadme puhul <1,5 mg/Nm3 12/36 22. Tolmu ja tahkete osakestega Tolmu ja tahkete osakestega seotud Elektrifilter (ESP)- Elektrifiltri tööpõhimõte on osakestele laengu andmine ja LCP BAT 26. Tahke biomassi ja/või turba põletamisel tekkiva tolmu ja tahkete LCP PVT 26 seotud metallide heide õhku metallide õhkuheite vähendamiseks nende eraldamine elektrivälja toimel. Elektrifiltril on kaks sadestamisvälja. osakestega seotud metallide õhkuheite vähendamiseks on PVT ühe või mitme kasutatakse/rakendatakse elektrifiltrit Kord aastas toimub ESP hooldus- ja remont. järgmise meetodi kasutamine. (ESP); Kütuse valimine - Kütuse tarnijatele on seatud tuhasuse sisalduse piirmäär. a) Elektrifilter (ESP) suitsugaasikondensaatorit; b) Kottfilter kütuse valimist. Käitise tehnoloogiaga saavutatav PMsum heite tase on: c) Kuiv või poolkuiv suitsugaasi väävlitustamine Ehk rakendatakse meetodeid a), e) Aasta keskmine tase = 5 mg/Nm3 d) Suitsugaasi märgväävlitustamine Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine tase =10 mg/Nm3. e) Kütuse valimine Tabel 12 PVTga saavutatav tolmu õhkuheite tase tahke biomassi ja/või turba põletamisel Põletusseadme summaarne nimisoojusvõimsus < 100 MWth PVTga saavutatav heitetase tolmu puhul (mg/Nm3) on järgmised: tolmu heite aasta keskmine olemasoleva seadme puhul tase on 2-15 mg/Nm3. tolmu heite ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine tase olemasoleva seadme puhul 2-22 mg/Nm3. 23. Elavhõbeda õhkuheide Elavhõbeda õhkuheite vältimiseks Elektrifiltri tööpõhimõte on tahketele osakestele laengu andmine ja nende LCP BAT 27. Tahke biomassi ja/või turba põletamisel tekkiva elavhõbeda LCP PVT 27 kasutusel elektrifilter (ESP). eraldamine elektrivälja toimel. Väiksem tolmu sisaldus tähendab ka väiksemat õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks on PVT ühe või mitme järgmise Kütusena kasutatakse biomassi - kütuse elavhõbeda sisaldust. Kasutusel on kaheväljaga elektrifilter. meetodi kasutamine. pidev kontroll. Kemikaalidega töödeldud Meetodid on puitu ei ole lubatud kasutada. Elavhõbeda sisaldust mõõdetakse akrediteeritud labori poolt üks kord aastas. Spetsiaalsed elavhõbedaheite vähendamise meetodid Ehk siis meetodeid c) ja d) Käitise tehnoloogiaga saavutatav Hg ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine a) Süsiniksorbendi (nt aktiivsüsi või halogeenitud aktiivsüsi) sissepritsimine tase on 1 µg/Nm3. suitsugaasi b) Halogeenitud lisaainete kasutamine kütuses või nende sissepritsimine ahju c) Kütuse valimine Eelkõige muude saasteainete heite vähendamiseks kasutatavate meetodite kasulik kõrvaltoime d) Elektrifilter (ESP) e) Kottfilter f) Kuiv või poolkuiv suitsugaasi väävlitustamine g) Suitsugaasi märgväävlitustamine PVTga saavutatav proovivõtuperioodi keskmine heitetase tahke biomassi ja/või turba põletamisel tekkiva elavhõbeda õhkuheite korral on < 1–5 µg/Nm3 24. Tootmisprotsess Automatiseeritud tootmisprotsess. Toimub tootmisnäitajate jälgimine. Pidevseire jm andmete alusel korrigeeritakse ENE ptk 4.2.9 on protseduuride kehtestamine ja säilitamine jälgimiseks ja ENE ptk 4.2.9 Pidevseire süsteem. Korraline seadmete pidevalt põlemisprotsessi. Toimub regulaarne seadmete kontroll ja hooldus, et mõõtmiseks. Läbi viia hooldustöid nii, et need parandaks energiatõhusust. kontroll - operaatori ringkäik. Sertifitseeritud tagada ilma avariideta töö. juhtimissüsteemid. 25. Tootmisprotsessi jälgimine Pidevalt seiratakse: NOx, CO, SO2, Korstnas on pidevseire seadmed. Perioodilisi mõõtmisi teostab akrediteeritud ROM ptk 4.3.2.1 on peamiste saasteainete pidevseire. SO2, NOx, CO, tahkete ROM ptk 4. osakesed (PM-sum), NH3, HCl. labor. osakeste, HCl ja NH3 õhkuheite pidevseire toimub EN standardite EN 15267- 3.2.1 1 kord aastas mõõdetakse HF, Metallid ja 1, EN 15267-2, EN 15267-3 ja EN 14181 kohaselt, tahkete osakeste korral poolmetallid, (As, Cd, Co, Cr, Cu,Mn, Ni, täiendavalt EN 13284-1 ja EN 13284-2 kohaselt. Pb, Sb, Se, Tl, V, Zn) ja elavhõbeda (Ag). Kontrollitakse kord aastas N2O sisaldust keevkihikatla heites. Mõõtmised tehakse vastavalt standarditele. 26. Tahkematerjali hoiustamine. Tuha käitlemine. Lendtuhk säilitatakse silos, koldetuhk suletud konteinerites. EFS ptk 3.3.3. PVT on tahke, kuiva ja peenema materjali ladustamiseks EFS ptk kasutatakse hoidlaid, mis võivad olla betoonist, metallist, plastikust. Avatud 3.3.3. hoidlatele on eelistatud suletud hoidlad. 27. Kemikaalide hoiustamine Pakendatud ohtlike ainete ladustamine: Kemikaale hoitakse originaalpakendites ja siseruumides. Jälgitakse kemikaalide EFS ptk 5.1.2 EFS ptk 5.1.2 ladestusala kokkusobivust. Pakendid hoitakse suletuna ning betoneeritud põrandaga ruumis. Pakendid antakse pärast kasutamist üle jäätmekäitlejale või tagastatakse kemikaalide tootjale. 13/36 28. Pakendatud ohtlike ainete Tuleohutus Käitises on nõuetele vastavad tuleohutussüsteemid. EFS ptk 5.1.2 PVT on piisavate tulekustutussüsteemide olemasolu. EFS ptk 5.1.2 ladustamine 29. Kemikaalide hoidmine ja Koolitus ja vastutus Kemikaale kasutavad isikud on saanud väljaõppe ning oskavad tegutsed EFS BREF 5.1.2. EFS ptk 5.1.2 käitlemine ohuolukordades. Käitises on erinevad ettevaatusabinõud rakendatud 30. Mahuti projekteerimine Mahutid Käitaja lähtub mahutite projekteerimisel EFS BREF 5.1.1.1. toodud nõuetest EFS BREF 5.1.1. PVT on mahuti projekteerimisel võtta arvesse: EFS 5.1.1 • Ladustatava aine füüsikalisi ja keemilisi omadusi. • Mahuti kasutamiseks vajalikus instrumendid, mõõteseadmed, inimressurss jne. • Alarmsüsteemide olemasolu • Konstruktsioonimaterjalide valik • Hooldusvajadus • Hädaolukordades käitumise reeglistik 31. Juhtimissüsteem Juhtimissüsteem: kontroll ja hooldus Juhtimissüsteemis on kirjeldatud protseduurid ja hooldused vältimaks EFS BREF 5.1.1. PVT on rakendada ennetavad protseduurid ja hooldused EFS 5.1.1 õnnetusjuhtumeid. vältimaks õnnetusjuhtumeid. 32. Mahutid Mahutid Mahutite kaitsemeetmed on erinevad ning lähtutakse hoiustava materjali EFS BREF 5.1.1 PVT on maapealsete mahutite kasutamine. EFS 5.1.1 omadest. Nt on paigaldatud alusvannid, lekkeandurid, topeltseinad jne. PVT on kasutada ja hoida töös protseduurid: • Täituvuse või kõrge rõhu alarmid. • Ületäitmise ennetamise protseduurid. • Kessooni olemasolu. PVT on automaatsete lekete süsteemi rakendamine mahutitel, milles ladustatakse keskkonnale/pinnasele ohtlikke aineid. PVT on saavutada „olematu riskitase“ mahuti aluse pinnase reostamiseks. Selleks kasutada: • Kessoone. • Topeltseintega mahuteid. • Topeltmahuteid (cup-tank). • Topeltseintega mahuteid, millel on lekkeandurid. 33. Mahutid Mahutid Mahutid on heledad ning soojustatud. EFS BREF 5.1.1. PVT on kasutada mahutitel soojuse või valguskiirguse EFS 5.1.1 peegeldumisvõimega värvi, mis peegeldab vähemalt 70%. 34. Juhtimissüsteem Juhtimissüsteem: õnnetuste vältimine, Juhtimissüsteemis on kirjeldatud protseduurid, et vältida õnnetusti ning EFS BREF 5.1.1. PVT on rakendada organisatoorsed meetodid, millega EFS 5.1.1 protseduurid ja koolitus vastutajad, kes on läbinud vastava koolituse. tagatakse kvalifitseeritud ja koolitatud meeskonna olemasolu. 35. Ladustamine Ladustusalad Hakkepuit hoitakse eraldatud tsoonis. EFS BREF 5.1.2. PVT on omada eraldi ladustusalasid tuleohtlikele ainetele, EFS 5.1.2. hoida tuleohtlikud ning omavahel mitte kokku sobivad ained eraldi. 36. Biokütuste ladustamine Biokütuste ladustamine Biokütuse vaalude paigutamisel on arvestatud valitsevate tuulte suunaga. ESF 5.3.1 Meetmed tahkete materjalide suures koguses avaladustamisel on EFS 5.3.1 Kütused ladustatakse mitmes kuhjas lähtudes tuleohutusnõuetest. tolmuheite vähendamiseks võimalusel ja sobivusel kuhjade pindkihi Ladustamiskohad on paigutatud territooriumile selliselt, et käitlemisel tekkida niisutamine, kuhjade paigutamine vastavalt valitsevate tuulte suunale, võiv tolmuheide ei kandu territooriumilt välja. Kui prognoositakse tuult üle 10 käitlemise vältimine suurte tuulte kiiruse korral. m/s, siis välditakse kütuste teisaldamist. Põhimõtteliselt on võimalik kuhjade pinna niisutamine, kui ilmastikutingimustest lähtuvalt tekib oht tolmuhäiringu tekkeks väljapool käitise territooriumi. 37. Tootmisprotsessi jälgimine Hoolduse korraldamine Juurutatud on defektide kirjapanemise ja käsitlemise juhend, mille eesmärk on ENE ptk 4.2.8 on käitiste hooldustööd energiatõhususe optimeerimiseks ENE ptk 4.2.8 kindlustada avastatud defektide kirjeldamine ja dokumenteerida nende rakendades kõike järgmist: kõrvaldamiseks teostatud tegevused andmebaasis Minimo. Juurutatud on a. selgelt jaotades vastutuse hoolduse planeerimise ja läbiviimise eest; tootmisseadmete hoolduse ja remondi protseduur , mis on loodud eesmärgiga b. tehnilistel kirjeldustel põhineva struktureeritud hooldusprogrammi loomine tagada elektrijaama seadmete tõrgeteta ja häireteta töö. Tootmisseadmete seadmed, normid jms, samuti seadmete rikked ja tagajärjed. Mõned kontroll toimub põhi- ja abiseadmete ning süsteemide korralise kontrolli graafiku hooldustööd võib kõige paremini planeerida tehase seiskamisperioodidele; alusel. c. hooldusprogrammi toetamine asjakohaste arvestussüsteemidega ja diagnostiline testimine; d. rutiinse hoolduse, rikete ja/või kõrvalekallete põhjal võimalike kahjude tuvastamine energiatõhusus või kus saaks energiatõhusust parandada; e. lekete, katkiste seadmete, kulunud laagrite jms tuvastamine. 14/36 T3. Lubatud heitepiirväärtused (HPV) Jrk PVT PVT Nimetus, aine või muu Nimetus, aine või muu näitaja täpsustav kirjeldus PVT heitetaseme (HT) HT keskmistamise ajavahemik, seire sagedus, proovivõtu täpsustus Lubatud HT ja HPV Erandi nr lühend number näitaja vahemik HPV ühik lõpp 1. LCP 7 NH3 Heiteallikast nr E1 ammoniaagi tase biomassi ja/või turba <3 -15 Aasta keskmine, pidevseire. 3 mg/Nm3 põletamisel 2. LCP 24 Tabel 9 NOx Heteallikast nr E1 - NOx õhkuheite tase biomassi ja/või turba 70-225 Aasta keskmine, pidevseire. 225 mg/Nm3 põletamisel 3. LCP 24 Tabel 9 NOx Heiteallikast nr E1 - NOx õhkuheite tase biomassi ja/või turba 120-275 Ööpäeva või proovivõtu keskmine, pidevseire 225 mg/Nm3 põletamisel 4. LCP 24 Tabel 9 CO Heiteallikast E1- CO heite tase biomassi ja/või turba <30-250 Aasta keskmine, pidevseire. 75 mg/Nm3 all põletamisel 5. LCP 25 Tabel SO2 Heiteallikas E1 - SO2 õhkuheite tase biomassi ja/või turba 15-100 Aasta keskmine, pidevseire. 15 mg/Nm3 10 põletamisel 6. LCP 25 Tabel SO2 Heiteallikas E1 - SO2 õhkuheite tase biomassi ja/või turba 30-215 Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine, pidevseire 30 mg/Nm3 10 põletamisel 7. LCP 25 Tabel HCl Heiteallikas E1 - HCl õhkuheite tase biomassi ja/või turba 1-15 Aasta keskmine, pidevseire. 3 mg/Nm3 11 põletamisel 8. LCP 25 Tabel HCl Heiteallikas E1 - HCl õhkuheite tase biomassi ja/või turba 1-35 Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine, pidevseire 3 mg/Nm3 11 põletamisel 9. LCP 25 Tabel HF Heiteallikas E1 - HF õhkuheite tase biomassi ja/või turba < 1,5 Proovivõtuperioodi keskmine. Keskmistatud tulemus pistelise seire 1 mg/Nm3 11 põletamisel mõõtmistest. Üks kord aastas 10. LCP 26 Tabel Tolm (PMsum) Heiteallikas E1 - tolmu õhkuheite tase biomassi ja/või turba 2-15 Aasta keskmine, pidevseire. 5 mg/Nm3 12 põletamisel 11. LCP 26 Tabel Tolm (PMsum) Heiteallikas E1 - tolmu õhkuheite tase biomassi ja/või turba 2-22 Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine, pidevseire 10 mg/Nm3 12 põletamisel 12. LCP 27 Hg Heiteallikas E1 - elavhõbeda õhkuheite tase biomassi ja/või < 1-5 Proovivõtu keskmine. Keskmistatud tulemus pistelise seire mõõtmistest. Üks 1 µg/Nm3 turba põletamisel kord aastas. 13. LCP 15 TSS Otseheide vastuvõetavasse veekogusse 10-30 Üks kord kuus 30 mg/l 14. LCP 15 As Otseheide vastuvõetavasse veekogusse 10-50 Üks kord kuus 10 µg/l 15. LCP 15 Cd Otseheide vastuvõetavasse veekogusse 2-5 Üks kord kuus 5 µg/l 16. LCP 15 Cu Otseheide vastuvõetavasse veekogusse 10-50 Üks kord kuus 15 µg/l 17. LCP 15 Cr Otseheide vastuvõetavasse veekogusse 10–50 Üks kord kuus 50 µg/l 18. LCP 15 Hg Otseheide vastuvõetavasse veekogusse 0,2–3 Üks kord kuus 1 µg/l 19. LCP 15 Ni Otseheide vastuvõetavasse veekogusse 10–50 Üks kord kuus 34 µg/l 20. LCP 15 Pb Otseheide vastuvõetavasse veekogusse 10–20 Üks kord kuus 14 µg/l 21. LCP 15 Zn Otseheide vastuvõetavasse veekogusse 50–200 Üks kord kuus 50 µg/l T4. Lubatud keskkonnatoime tasemed Jrk nr PVT lühend PVT number Valdkond Toode/ protsess/ üksus või seade PVT-KT vahemik Lubatud KT KT ühik 1. LCP Energiatõhusus Tabel 8 PVTga saavutatav energiatõhususe tase Kütuse kasutamise summaarne netokasutegur (%) 73–99 87-90 % T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed 15/36 T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Jrk Hoidlad ja mahutid Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, kemikaal, sõnnik, jääk vms Meetmed nr Tüüp Maht Maksimaalne Asukoht Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed PVT PVT m³ ühel ajal kaardil lühend number hoitav Kogus Ühik 1. puiduhakkeladu 21 000 21 000 m³ X: Puiduhake 6589129, Y: 551379 2. kemikaalide 0.07 0.20 m³ X: DrewPhos 3000 (maht 0,07 m3, üheaegselt hoitav kogus 0,2 m3), Boilex Kinnine mahuti, mis asub tootmishoones. hoiustamine 6589204, 500 (maht 0,07 m3, üheaegselt hoitav kogus 0,2 m3), Antiskalant (maht veeruumis Y: 0,07 m3, üheaegselt hoitav kogus 0,06 m3), NaCl 551286 3. mahuti 4 4 m³ X: DowCal 200 6589215, Y: 551309 4. mahuti 50 50 m³ X: karbamiidilahus 6589176, Y: 551306 5. mahuti 200 200 m³ X: diislikütus Fikseeritud katusega maapealne vertikaalne atmosfäärirõhul mahuti 200 m3 (1 tk), mis asub lekkekindlas 6589177, vallitusalas. Mahutid on varustatud soojusisolatsiooniga ja plekkkattega, mis vähendab kütuse Y: temperatuurimuutust ja kütuse aurustumist. 551307 Vallitusala võimaldab mahutada ühe mahuti jagu reservkütust. Sajuveed kogutakse vallitusala põhja rajatud kogumiskaevu, kust need pumbatakse välja ja vastavalt analüüsi tulemusele juhitakse läbi liivaeraldaja ja õlipüüdja kanalisatsiooni või antakse ohtlike jäätmete käitlejale. 6. mahuti 30 30 m³ X: NaOH Kinnine mahuti, mis asub tootmishoones. 6589205, Põrand on kaetud EPO materjaliga. Y: Mahutil on all kaitsevann. 551292 7. mahuti 1 1 m³ X: Sipelghape Kinnine mahuti, mis asub tootmishoones. 6589201, Y: 551292 8. mahuti 30 30 m³ X: Liiv 6589236, Y: 551309 9. mahuti 1 1 m³ X: FeCl3 Kinnine mahuti, mis asub tootmishoones. 6589208, Y: 551271 T6. Keskkonnakaitse lisameetmed 16/36 T6. Keskkonnakaitse lisameetmed Jrk Meede/Tegevus Meetme kirjeldus ja tehnika Rakendamine nr 1. Toorme säästlik kasutamine Elektrijaamal on kõrge kasutegur - üks tähtsamaid näitajaid efektiivsuse ja energiatõhususe osas. Pidevalt 2. Kemikaalide säästlik kasutamine Kemikaale kasutatakse optimaalselt. Kemikaale kasutatakse vastavalt tehnoloogilises protsessis ettenähtud normidele. Rakendatakse kemikaalide automaatset doseerimist. Kulu- ja Pidevalt jääksisalduse määramine. 3. Välisõhu saaste vältimine või Suitsugaaside puhastamine (elektrifilter, SNCR). Pidevalt vähendamine 4. Reovee tekke vähendamine Vee säästlik kasutamine. Pidevalt 5. Pinnase kaitse Lekete ja avariide vältimine. Korralik ning regulaarne tehnohooldus. Pidevalt 6. Jäätmete kõrvaldamine Jäätmed antakse üle vastavat luba omavale ettevõttele. Pidevalt 7. Müra vältimine või vähendamine Müra vähendamine jaamahoones ja ümbruskonnas. Heli isolatsioon ja helikindlad ruumid. Pidevalt T7. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Jrk nr Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamise sagedus Meetme rakendamise tähtaeg 1. Tootmise seire Peetakse arvestust kütuse kasutamise ja toodangu kohta. Pidev 2. Jäätmetekke seire Peetakse arvestust erinevat liiki jäätmete koguste kohta. Pidev 3. Pinnase ja põhjavee jääkreostuse seire Pinnase reostuse vältimine ja reostuse korral selle kiire kokku kogumine. Pidev Drenaažide ja puhastusseadmete olemasolu territooriumil, torustikud kaitsta korrosiooni ning mehaaniliste vigastuste eest, mahutid ja seadmed on lekkekindlad, mahutid asuvad betoonvannis ning ala on asfalteeritud. Mahutite korrasoleku kohta teostada kontrolli vastavalt seadusest tulenevatele nõuetele. Käitises (mahutite läheduses) peab olema piisav kogus absorbenti võimaliku reostuse piiramiseks ja kokku kogumiseks. NaOH mahuti asub hoones. 4. Veesaaste seire Suitsugaaside kondensaatori vee taaskasutamine ja seadmete ilma veeta puhastamine. Pidev Seadmete kuivpuhastuse, mahuti taaskasutatava vee säilitamiseks. 5. Heitetekke seire Välisõhku väljutatavate saasteainete pidev ning regulaarne mõõtmine vastavalt PVT järeldustele. Pidevalt T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Jrk Tootmisetapp, Võimaliku avarii ohu Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Kehtestatud korra ja nr tehnoloogiaprotsess kirjeldus (lühikirjeldus) juhiste ülevaatamise sagedus 1. Jaama töötamine Tööõnnetus Tööõnnetuste vältimiseks toimub töötajate väljaõpe ja tööohutusalane instrueerimine. Kõrvaliste Tööõnnetuste vältimiseks toimub töötajate väljaõpe ja tööohutusalane Kord aastas isikute viibimine käitise territooriumil on keelatud. instrueerimine. Kõrvaliste isikute viibimine käitise territooriumil on keelatud. 2. Jaama töötamine Elektrivarustuse Jaama varustatakse avariielektrisüsteemiga, mis koosneb alalisvooluvõrgust ja UPS Jaama sisemiste katkestuste vältimiseks tehakse regulaarselt elektriseadmete Kord aastas katkemine seadmetest. inspekteerimist ja kontrolli. 3. Kütuse vastuvõtt Kütuse süttimine kütuse Tulekahju avastamisest annab teada biokütuse vastuvõtu sõlmes tuletõrje signaalsüsteem, mille Tööohutuse ja tuleohutuse reeglitest kinni pidamise jälgimine nii käidu, remondi Kord aastas laos või vastuvõtusõlmes signaal jõuab juhtimissüsteemi pulti. Tulekahjust katlamajas annavad märku suitsuandurid. kui ka hooldustööde ajal. Kütuse ohutu ladustamise reeglitest kinnipidamine. 4. Suitsugaaside Suitsugaaside Elektrifilter tagab suitsugaaside nõuetekohase puhastamise ka ilma kondensaatorita. Regulaarne seadmete ja süsteemide inspekteerimine, kontroll ja õigeaegne Kord aastas puhastamine kondensaatori rike hooldus. 5. Suitsugaaside Elektrifiltri rike Jaama seiskamine Regulaarne seadmete ja süsteemide inspekteerimine, kontroll ja õigeaegne Kord aastas puhastus hooldus. 17/36 T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed Tegevused käitise sulgemise korral Käitaja hindab tegevuskoha pinnase ja põhjavee saastatust käitises kasutatud, toodetud või sealt keskkonda viidud ohtlike ainetega võrreldes lähteolukorra aruandes tooduga. Käitise sulgemise korral kõrvaldatakse käitisest kõik ohtlikud ained ja materjalid ja antakse need üle ohtlike jäätmete käitlemise õigust omavale ettevõttele. Käitise sulgemise vajaduse tekkimisel esitatakse keskkonnaametile enne käitise sulgemistööde algust detailne sulgemiskava. Sulgemiskava sisaldab muu hulgas: - Sulgemisprojekti, milles on vastavalt käesoleva seaduse ja muude asjakohaste õigusaktide nõuetele tehase - sulgemiseks ja keskkonnaohutuse tagamiseks vajalike tehniliste toimingute kirjeldus; - Seadme/te seiskamine, - elektrifiltri puhastamine lendtuhast, - seadmete, sh suitsugaaside kondensaatori/pesuri puhastamine jääkmudast, - kasutusel olevate abimaterjalide, sh kemikaalide utiliseerimine, - reovee käitlemine vastavalt nõuetele - Kütuste (turvas ja hakkepuit) vastuvõtuhoone puhastamine. Järelhoolduse meetmed Käitisel on jäätmegarantii. Ohtlikud jäätmed antakse üle ohtlike jäätmete litsentsi omavale ettevõttele. Tegevuse lõpetamisel oluline õhu- ja veesaaste puudub. T11. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. T12. Nõuete jõustumise erisused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Jrk nr 1. Nimetus Tallinna elektrijaam Keskkonnaregistrikood JKK3700248 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Tooma tn 14 2118330 78403:313:0005 X: 6589173, Y: 551404 Plaan või kaart Lisa 8: käitluskoha plaan.pdf Number plaanil või kaardil J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul 18/36 J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Tallinna elektrijaam Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a) kokku ettevõtjatele Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse asutustelt, isikutelt) Kogus R-kood Kogus D- kood 19 12 07 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06* 2 800 2 800 2 800 R1 17 02 01 - Puit 16 800 16 800 16 800 R1 15 01 03 - Puitpakendid 14 000 14 000 14 000 R1 03 03 01 - Puukoore- ja puidujäätmed 2 800 2 800 2 800 R1 03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole 42 000 42 000 42 000 R1 nimetatud koodinumbriga 03 01 04* 03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed 2 800 2 800 2 800 R1 02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu) 95 200 95 200 95 200 R1 J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk Jäätmekäitlustoimingu Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht nr nimetus (tonni/aastas) 1. Puidujäätmete põletamine R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul Puidujäätmete põletamine. Töödeldud puitu kasutada ei ole lubatud. 180 000 viisil - Põlemisprotsessi käigus tekkiv lendtuhk kogutakse ja antakse üle jäätmekäitlejale. - Raud ja metall kogutakse vanametalli konteinerisse ja antakse üle jäätmekäitlejale. J4. Jäätmete ladustamine 19/36 J4. Jäätmete ladustamine Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Tallinna elektrijaam Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number plaanil L-EST97 Iseloomustus, vastavus Taaskasutamisele või Üheaegne Jäätmeliik Põlev​‐ Üheaegne või kaardil koordinaadid keskkonnanormidele ladestamisele suunamise aeg ladustamise kogus materjal ladustamise kogus Tonni m³ Tonni m³ E3 X: 6589116, Ladustatakse lühiajaliselt 3 kuud 40 600 21 000 19 12 07 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06* Jah 2 800 Y: 551320 lahtistes aunades. 02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu) Jah 7 000 X: 6589156, Y: 551456 03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed Jah 7 000 03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning Jah 7 000 vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04* 03 03 01 - Puukoore- ja puidujäätmed Jah 2 800 15 01 03 - Puitpakendid Jah 7 000 17 02 01 - Puit Jah 7 000 Seotud failid Failid Lisa 9: JU_02_V03_Polevmaterjali_ladustamise_plaan.asice Lisa 10: garantii_voi_finantstagatise_arvutustabel_ja_hinnakiri_30.04.2021v2.2_TEJ.xlsx Lisa 11: RE Utilitas Tallinna Elektrijaam OÜ - Tallinna Elektrijaam keskkonnaloa taotlusest.msg J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded 20/36 J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded Kirjeldus Rakendamine Puidujäätmete Ettevõte peab puidujäätmete vastu võtmisel veenduma, et sissetulev puidujäätmete koorem sisaldab saatekirjal märgitud Jäätmete: 19 12 07, 17 02 01, 15 01 03 ja 03 01 05, võivad need Keskkonnaministri pidevalt vastuvõtmine puidujäätmetest valmistatud haket (edaspidi ka puiduhake) . Samuti tuleb ettevõttel veenduda, et puidujäätmetest valmistatud 14.12.2015. a määruses nr 70 toodud jäätmenimistust lähtuvalt sisaldada ka töödeldud hake vastab tööstusheite seaduse (edaspidi ka THS) §-is 10 sätestatud biomassi definitsioonile. puitu, mistõttu tuleb nende vastuvõtmisel veenduda puidujäätmete vastavuses biomassi kriteeriumidele. Visuaalselt nähtavalt võõriseid, ohtlikke jäätmeid või ohtlike ainetega saastunud puiduhaket käitisesse vastu võtta ei tohi ja selline jäätmepartii tuleb saata tarnijale koheselt tagasi. Tagastamise kohta tuleb vormistada vastav saatedokument. Kontrollida tuleb iga sissetuleva puiduhakke koorma kvaliteeti. Jäätmed ei tohi sisaldada võõriseid ehk mitte puidust jäätmeid (liiv, kivid, plastik, kumm, kemikaalid, asfalt, metall, Käitaja peab kontrollima ja olema veendunud, et puiduhakkest võetud proovide analüüsimisel saadud raskmetallide ja lumi, jää) ning vastavust THS §-is 10 sätestatud biomassi klassifikatsioonile ja saatekirjale. halogeenitud orgaaniliste ühendite väärtused ei ületa 2022 korralduse tabelis 1 välja toodud lubatud piirväärtusi. Piirväärtusi Mittekvaliteetset ning biomassile ja saastekirjale mittevastavat puiduhaket käitisesse vastu ületavad puiduhakke partiid tuleb tarnijale koheselt tagastada. Tagastamise kohta tuleb vormistada vastav saatedokument. võtta ei ole lubatud ja selline puiduhakke koorem või partii tuleb tarnijale tagasi saata. Biomassi Puidujäätmete põletamine (toimingukood R1) tähendab kompleksloal puidujäätmetest valmistatud hakke (puiduhakke) põletamist Katlamajades on lubatud põletada ainult biomassi (st selliseid puidujäätmeid, mille pidevalt kasutamine kateldes elektri- ja soojusenergia tootmise eesmärgil. halogeenitud orgaaniliste ühendite ja raskmetallide sisaldus ei ületa looduslikku fooni). elektrijaama Ettevõte peab veenduma, et analüüsitavad näitajad küttesegudes vastavad biomassi kateldes Tallinna Elektrijaama katlas on lubatud üksnes tööstusheite seaduse §-is 10 defineeritud nõuetele vastavat biomassi. nõuetele. Puidujäätmete lubatud põletatavaks koguseks kõikide jäätmeliikide peale kokku on kuni 180 000 tonni. Puidujäätmed võib biomassiks lugeda ja põletamiseks kasutada jäätmepõletusnõuetele mittevastavatele põletusseadmetele ainult juhul kui ei ületata ühtegi järgnevalt toodud piirväärtust - S 0,2%, N 0,9%, Cl 0,05%, As 4 mg/kg, Cr 30 mg/kg, Cu 30 mg/kg, Cd 1,2 mg/kg, Hg 0,1 mg/kg, Pb 30 mg/kg, Zn 233 mg/kg, võõriseid <2% massist. Küttesegust analüüsitavad näitajad vastuvõetavate jäätmete saatekirjadel: väävel(S), lämmastik (N), kaalium (K), naatrium (Na), kloor (Cl), arseen (As+), kroomi (Cr+), vase (Cu), kaadmiumi (Cd), elavhõbe (Hg), plii (Pb), tsingi (Zn). Põlevmaterjalide Põlevmaterjalide ladustamine toimub vastavalt Päästeametiga kooskõlastatud põlevmaterjalide ladustamise plaanile. Käitaja ladustamine teostab põlevmaterjali käitlust ja seiret tuleohu vältimiseks. Põletamisel Põlemisel tekkiv lendtuhk eraldatakse kaheväljalise elektrifiltri abil, mis kogutakse lendtuha tekkivate jäätmete silosse ja antakse üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. üleandmine Tekkivad metallijäätmed antakse üle edasiseks käitlemiseks vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Finanstagatis Ettevõttel peab loa kehtivuse ajal olema kehtiv finantsgarantii, millega on tagatud üheaegselt ladustada lubatud jäätmete kord kolme jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud. Ettevõte peab vähemalt üks kuu enne finantsgarantii lõppemist esitama aasta jooksul ladustamiseks Keskkonnaametile uue finantsgarantii olemasolu tõendavad dokumendid. Juhul kui ettevõte hiljemalt üks kuu enne finantsgarantii lõppemist uut finantsgarantii olemasolu tõendavat dokumenti ei esita, lõppeb ettevõttel õigus keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA- 162843 alusel jäätmete ladustamiseks ning Keskkonnaametil on õigus tunnistada keskkonnakompleksluba nr L.KKL.HA-162843 kehtetuks. Jäätmekäitluskoha Ettevõte on kohustatud Keskkonnaametit viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul, kinnistu kasutusõiguse lõppemisest vajadusel kasutusõigus või uue kokkuleppe sõlmimisest, sh ülesütlemisest, teavitama jäätmekäituskoha kasutusõiguse lõppemisest või muutmisest. Loa andjal on õigus jäätmekäitluskoha kasutusõiguse lõppemisel keskkonnaluba kehtetuks tunnistada. J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja 21/36 keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Tallinna elektrijaam Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid Tegevuse lõpetamine Enne jäätmekäitluse lõpetamist antud jäätmekäitluskohas peab ettevõte jäätmed üle andma tegevuse lõpetamisel vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule ning territooriumi ja hooned korrastama viisil, mis tagab territooriumi ja hoonete piisava puhtuse kasutamaks neid uuel otstarbel või teiste isikute poolt. J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 22/36 Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Tallinna Elektrijaam Väljalaskme kood TL021 Reoveepuhasti nimetus Tallinna Elektrijaama reoveepuhasti Reoveepuhasti kood PUH0001647 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Väo oja Suubla kood VEE1092900 Veekogumi nimetus Pirita Vaskjalalt suudmeni Veekogumi kood 1089200_4 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6589055, Y: 551947 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2023 Sulfaat (SO42-) SO4 2023 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 2023 Üldfosfor (Püld) Pyld Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 23/36  Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2023 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 40 2023 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 150 2023 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH 2023 Naftasaadused NAF 1 2023 Heljum HEL 35 2023 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 2023 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 2023 Arseen (As) 7440-38-2 10 2023 Kaadmium (Cd) 7440-43-9 5 2023 Elavhõbe (Hg) 7439-97-6 1 2023 Monooktüültina-katioon (MOT) MOSN 0 2023 Kroom (Cr) 7440-47-3 50 2023 Tsink (Zn) 7440-66-6 50 2023 Nikkel (Ni) 7440-02-0 34 2023 Plii (Pb) 7439-92-1 14 2023 Vask (Cu) 7440-50-8 15 ¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Proovi võtmise liik Määramise aeg Vooluhulga mõõtmise viis Tallinna Elektrijaama reoveepuhasti PUH0001647 Üksikproov Märts Mittestatsionaarne vooluhulga mõõtur Täiendavad nõuded reostuskoormuse Saasteallika koormuse määramiseks peab reoveepuhastisse sisenevast reoveest võtma seitse keskmistatud veeproovi ühe määramiseks nädala kestel igal päeval üks proov ja mõõtma vooluhulka. Seitsme päeva jooksul võetud keskmistatud proovid ja vooluhulgad tuleb mõõta ja analüüsida eraldi proovidena nii, et nädalal jooksul tekib kokku seitse proovitulemust. Reostuskoormuse määramine tuleb teostada esimesel võimalusel peale reoveepuhasti häälestamise lõppu, kuid mitte hiljem kui 31.03.2023. Edaspidi tuleb reostuskoormus määrata üks kord seitsme aasta jooksul või siis kui toimub oluline muudatus reoveepuhasti töös. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine 24/36 V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Proovi liik Proovi tüüp Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) Seotud reoveepuhasti kood Seotud reoveepuhasti nimi Seire Seiratavad näitajad Proovi võtmise sagedus Proovi võtmise aeg Üksikproov Reovesi Sissevool X: 6589312, Y: 551425 PUH0001647 Tallinna Elektrijaama reoveepuhasti Arseen (As) Üks kord aastas Elavhõbe (Hg) Fluoriid (F-) Heljum Kaadmium (Cd) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kroom (Cr) Nikkel (Ni) Plii (Pb) Sulfaat (SO42-) Tsink (Zn) Vask (Cu) Üksikproov Heitvesi Väljavool X: 6589251, Y: 551465 PUH0001647 Tallinna Elektrijaama reoveepuhasti Arseen (As) Üks kord aastas Elavhõbe (Hg) Fluoriid (F-) Heljum Kaadmium (Cd) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kroom (Cr) Nikkel (Ni) Plii (Pb) Sulfaat (SO42-) Tsink (Zn) Vask (Cu) Täiendavad nõuded puhastusefektiivsuse Puhastusefektiivsus tuleb määrata enne sademevee ühinemist heitveega. Puhastusefektiivsust tuleb määrata sagedusega hindamiseks üks kord aastas kuni 31.12.2027. Kui puhasti efektiivsus jääb määratavate näitajate osas 70-100% vahemikku, võib edaspidi määrata puhastusefektiivsust loa andja nõudmisel. V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale ja proovivõtja peab olema atesteeritud. Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama kehtestatud proovivõtmise nõuetele. Analüüsinõuded Analüüsid teostada analüüsitavate komponentide osas akrediteeritud laboris, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L‑Est) Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus Tallinna Elektrijaam (kontrollkaev) TL021 X: 6589231, Y: 551492 Pirita Vaskjalalt suudmeni 1089200_4 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Kahealuselised fenoolid Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Monooktüültina-katioon (MOT) 25/36 Tallinna Elektrijaam (kontrollkaev) TL021 X: 6589231, Y: 551492 Pirita Vaskjalalt suudmeni 1089200_4 Arseen (As) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Elavhõbe (Hg) Fluoriid (F-) Heljum Kaadmium (Cd) Kloriid (CL) Kroom (Cr) Nikkel (Ni) Plii (Pb) Sulfaat (SO42-) Sulfiidid (S2-) Tsink (Zn) Vask (Cu) Üldlämmastik (Nüld) Üldorgaaniline süsinik (TOC) Veetemperatuur (proovivõtul) Heitvesi Automaatne proovivõtmise seade Pidev pH (proovivõtul) Vooluhulk Täiendavad nõuded väljalaskme seire Teostada väljalaskme seiret kontrollkaevus (proovivõtu kaev : X 6589231, Y 551492). Üks kord kuus tuleb seirata ka Sulfit läbiviimiseks (SO3). V8. Veekogu sh suubla seire Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale ja proovivõtja peab olema atesteeritud. Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama kehtestatud proovivõtmise nõuetele. Analüüsinõuded Analüüsid teostada analüüsitavate komponentide osas akrediteeritud laboris, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Veekogu Veekogu Suubla Suubla kood Väljalaskme Väljalaskme nimetus Veekogumi Veekogumi Proovi​võtukoha Proovi​võtukoha Seire nimetus kood nimetus kood nimetus kood nimetus koordinaadid (L‑Est) Seire liik Seiratavad näitajad Proovi võtmise Proovi sagedus võtmise aeg Väo oja VEE1092900 TL021 Tallinna Elektrijaama Pirita Vaskjalalt 1089200_4 Väljalask Väo ojja X: 6589055, Y: 551947 Pinnaveeseire Arseen (As) Üks kord II ja IV sademeveelask suudmeni Elavhõbe (Hg) poolaastas kvartal Heljum Kaadmium (Cd) Kahealuselised fenoolid Keemiline hapnikutarve (KHT) Kroom (Cr) Naftasaadused Nikkel (Ni) Plii (Pb) Sulfaat (SO42-) Tsink (Zn) Vask (Cu) Ühealuselised fenoolid Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) 26/36  Pinnaveeseire Arseen (As) Üks kord kahe II või IV Elavhõbe (Hg) aasta jooksul kvartal Heljum Kaadmium (Cd) Kahealuselised fenoolid Keemiline hapnikutarve (KHT) Kroom (Cr) Nikkel (Ni) Plii (Pb) Sulfaat (SO42-) Tsink (Zn) Vask (Cu) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Seirata määratavad saasteained sagedusega üks kord poolaastas kuni 31.12.2027. Kui seire tulemusel ilmneb ohtlike ainete suublasse juhtimine, tuleb käitajal jätkata seiret, teavitada Keskkonnaametit ohtlike ainete suublasse juhtimisest ning vajadusel esitada keskkonnakompleksloa muutmise taotlus ohtlike ainete piirväärtuse keskkonnakompleksloale lisamiseks. Kui nii käitise asukohas kui ka suublasse juhitavas sademevees jäävad seiratavad näitajad alla kehtestatud piirväärtusi, võib edaspidi teostada seiret üks kord kahe aasta jooksul. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont 27/36 V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise nr tähtaeg 1. Kanalisatsiooniehitiste nõuete täitmiseks 1. Tagada kanalisatsiooniehitiste vastavus kehtivatele nõuetele. Pidev vajalikud meetmed 2. Rajatav kanalisatsiooniehitis peab võimaldama käitise kinnistult ja naaberkinnistutelt sademevee vooluhulga tõrgeteta ära juhtimise. Rajatava kanalisatsiooni läbilaskevõime peab vastama ära juhitava heit-, sademe- ja karjäärivee kogustele. 3. Kanalisatsiooniehitist tuleb perioodiliselt hooldada nii, et oleks tagatud süsteemide nõuetekohane toimimine. 2. Meetmed, mis vähendavad ohtlike ainete 1. Prioriteetsete ohtlike ainete suublasse juhtimisel lähtuda keskkonnakompleksloa nõuetest ja kehtivast seadusest. Vastavalt nõutule mõju suublale 2. Ohtlike ainete esinemisel Väo ojja juhitud heitvees (suublaseire alusel) jätkata seiret ja vajadusel esitada loa muutmise taotlus. 3. Toimingud avarii korral Võtta koheselt tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Avariilistest olukordadest ja (võimalikust) keskkonnareostusest informeerida alati Keskkonnaametit ja Koheselt vastava olukorra vajadusel Häirekeskust ning kohalikku omavalitsust. tekkimisel 4. Muud asjakohased meetmed 1. Keskkonnaametit tuleb kirjalikult teavitada meetmetest, mida planeeritakse rakendada vee erikasutuse raames tekkiva reostuse vähendamiseks, kaasa arvatud Koheselt vastava olukorra kanalisatsiooniehitiste ja -rajatiste rekonstrueerimine, ehitamine ja laiendamine. tekkimisel 2. Juhul, kui vee erikasutus avaldab negatiivset mõju, on keskkonnaloa andjal õigus esitada loa saajale täiendavaid tingimusi. 5. Muud asjakohased meetmed 3. Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. Pidev 6. Nõutav reoveepuhastusviis 1. Tehnoloogiline reovesi ja sademevesi puhastada eraldi selleks ettenähtud puhastites. Pidev 2. Tehnoloogiline reovesi puhastada filtersüsteemis. Liivafiltri loputusvesi anda üle vastavat luba omavale ettevõttele. 3. Sademevett puhastada liivapüüduris ja õlipüüdurites. 4. Tagada puhastite nõuetekohane puhastusefektiivsus ja töökorras olek. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Heitvee arvestus Suublasse juhitava heitvee koguse ja seire nõuded vastavalt käesoleva loa punktides 7 ja 8 toodule. Vastavalt nõutule 2. Väljalaskme omaseire tulemused Omaseire analüüsiakt(id) esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Vastavalt nõutule 3. Suublasse juhitavate saasteainete Suublasse juhitavate saasteainete kogused arvutada lähtudes heitvee vooluhulgast ja saasteainete kontsentratsioonidest. Andmed esitada keskkonnatasu sisaldus (mg/l) ja kogused (t) deklaratsioonis kord kvartalis 4. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu Keskkonnatasu deklaratsioonid esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt nõutule teave 5. Teave meetmete rakendamise kohta 1. Kui keskkonnakompleksloas toodud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, siis tuleb sellest kirjalikult teavitada Keskkonnaametit. Koheselt vastava olukorra tekkimisel 6. Teave meetmete rakendamise kohta 2. Koos aastaaruandega esitada ülevaade eelneval aastal veekeskkonna kaitseks rakendatud meetmetest ja järgneval aastal kavandatavate meetmete kohta. Vajadusel esitada teave aastaaruandes 7. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastas 8. Muu vajalik informatsioon 1. Tegevuseks, mis ei hõlma käesolevat keskkonnakompleksluba, tuleb Keskkonnaametile esitada nõuetekohane taotlus olemasoleva loa muutmiseks või uue loa Koheselt vastava olukorra tekkimisel saamiseks. 2. Vee erikasutusega seotud andmete/tingimuste muutumisel, tehnoloogilistest muutumisel või seadusandlike normatiivide muutumisel tuleb esitada Keskkonnaametile nõuetekohane taotlus keskkonnakompleksloa kooskõlla viimiseks uute tingimustega. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria 28/36 A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 35119 - Muu elektrienergia tootmine (sh biomassist) 35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Põletusseade Jah Põletus​seadme summaarne soojus​sisendile 82 vastav nimi​soojus​võimsus, MWth Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu Kogus Ühik Puiduhake 280 000 tonni Freesturvas 66 172 tonni Diislikütus 1 094 tonni Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Suure võimsusega põletus​seade Jah Heiteallika Suure võimsusega põletusseadmed kood Soojus​sisendile vastav nimi​soojus​‐ Seadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus ühe Seadmete Seadme liik Eeldatav töötundide arv Keskmine Käitamise Kasutatav kütus või jäätmed võimsus, MWth seadme kohta, MWth arv aastas koormus, % alguskuupäev Kütuse liik Kütuseliigi Kütuseliigi aastakulu osakaal, % Kogus Ühik HEIT0010685 82 82 1 Keevkihtkatel 8 250 100 25.06.2009 Puiduhake 280 000 tonni 100 Freesturvas 66 172 tonni 25 Diislikütus 1 094 tonni 100 Puiduhake 192 070 tonni 75 Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides Ei sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​‐ Ei kütuste, kütuse​komponentide või kütuse​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Jah Heite​allikate arv tootmis​territooriumil 8 Käitise töötajate arv 35 29/36  Emaettevõtte nimi OÜ Utilitas Emaettevõtte riik Eesti Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse Jah ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane Kauplemis​süsteemi kohustus​lase tegevus​ala Üle 20 MW nimisoojusvõimsusega põletusseadmete, välja arvatud ohtlike või olmejäätmete põletustehaste käitamine Iga-aastane kasvuhoonegaaside heitkoguste MP-12815-v1.49 seirekava ja aruandlus Käitaja peab esitama eelneva kalendriaasta kohta heitkoguse aruande koos tõendaja koostatud tõendamise aruandega iga aasta 25. märtsiks. Käitaja peab tagastama kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registris iga aasta 30. aprilliks eelneva kalendriaasta heitkogusele vastava hulga lubatud heitkoguse ühikuid. A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane A3. Heiteallikad Heite​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0010685 E1 Korsten X: 6589192, Y: 551293 HEIT0010686 E2 Kütuse etteanne ja puiduhakke laoplats X: 6589153, Y: 551347 X: 6589220, Y: 551414 HEIT0010688 E5 Diiselkütuse mahuti hingamisava X: 6589177, Y: 551307 HEIT0011748 G1 Avariigeneraator X: 6589283, Y: 551315 A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused 30/36 aastas A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud aastane heitkogus saasteainele, mis on summeritud ka NMVOC või PM-sum heitkoguste all Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2023 249.89 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2023 67 949.181 t 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist 2023 291 719.326 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2023 70.479 t 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 2023 55.047 kg 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 2023 4.594 kg 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 2023 37.908 kg 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 2023 26.079 kg 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 2023 4.751 kg 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 2023 24.112 kg 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 2023 56.314 kg 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 2023 482.053 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 2023 16.498 t 7647-01-0 Vesinikkloriid 2023 0.122 t 7664-41-7 Ammoniaak 2023 1.023 t 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 2023 29.91 kg NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2023 19.509 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2023 6.226 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2023 0.828 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2023 0.499 t 50-32-8 Benso(a)püreen 2023 2.982 kg PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 2023 133.165 mg A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik Korsten (E1) HEIT0010685 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.232 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 7.922 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 2.147 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.599 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.096 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.017 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.014 g/s BC Must süsinik Tavaheide 0 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 1.689 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0.145 mg/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0.153 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.875 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.742 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 1.73 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 1.164 mg/s 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tavaheide 0.996 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 14.842 mg/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 31/36  124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist Tavaheide 0 g/s 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.034 g/s 7647-01-0 Vesinikkloriid Tavaheide 0.004 g/s Kütuse etteanne ja puiduhakke laoplats (E2) HEIT0010686 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.089 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.004 g/s Diiselkütuse mahuti hingamisava (E5) HEIT0010688 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.044 g/s Avariigeneraator (G1) HEIT0011748 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.009 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.205 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.078 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.009 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.074 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.011 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.011 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.019 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0.001 mg/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.082 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.037 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.011 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.37 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.009 mg/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s Korsten (E1) HEIT0010685 7446-09-5 Vääveldioksiid Tehnoloogiline äkkheide 0.336 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 4.608 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 1.166 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 0.058 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tehnoloogiline äkkheide 0.468 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tehnoloogiline äkkheide 0.23 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tehnoloogiline äkkheide 0.058 g/s BC Must süsinik Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tehnoloogiline äkkheide 0.293 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tehnoloogiline äkkheide 0.098 mg/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tehnoloogiline äkkheide 0.098 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tehnoloogiline äkkheide 0.13 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tehnoloogiline äkkheide 0.098 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tehnoloogiline äkkheide 0.196 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tehnoloogiline äkkheide 0.098 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tehnoloogiline äkkheide 0.13 mg/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tehnoloogiline äkkheide 0.489 mg/s RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus 32/36 A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite​allikas Heiteallika Püüdeseade kood Nimetus, Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine tüüp CAS nr Nimetus Projekteeritud Puhastusastme Muu puhastusaste ühik ühik Korsten HEIT0010685 Elektrifilter 1 Püüdeseadme hooldust ja tehnilise korrasoleku kontrolli teostatakse regulaarselt vastavalt püüdeseadme PM-sum Tahked osakesed, 99,5 % (E1) hooldusjuhendile summaarsed SNCR 1 Püüdeseadme hooldust ja tehnilise korrasoleku kontrolli teostatakse regulaarselt vastavalt püüdeseadme 10102-44- Lämmastikdioksiid 70 % hooldusjuhendile 0 A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete 33/36 heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik Eritingimus Täitmise Täitmise tähtaeg (vaid Eritingimuse kirjeldus sagedus ühekordse tähtaja korral) Töökorralduslikud Pidev Dokumentatsioon, mida tuleb pidada: nõuded 1) Arvestus saasteallikatega seotud andmete üle (kütuse kulu, suitsugaasi mahtkulu, seadmete töötunnid, hooldus jne). 2) Kütuse parameetrite analüüsi andmed Töökorralduslikud Pisteline Pidevseire seadmed peavad olema töökorras. nõuded regulaarne Korraldada automaatsete mõõtesüsteemide kvaliteedikontrolli vastavuses Euroopa Standardimiskomitee standarditega, või kui Euroopa Standardimiskomitee standard ei ole kättesaadav, siis vastavuses Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni standardi, riikliku või mõne teise rahvusvahelise standardiga, millega tagatakse mõõdistusandmete võrdväärne teaduslik kvaliteet. Korraldada automaatsete mõõdistussüsteemide kontrollimine ja kalibreerimine (AST) vähemalt kord aastas, tehes paralleelmõõtmisi referentsmeetoditega. AST aruanne esitada läbi KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki üks kord aastas. Keskkonnaametile tuleb kord viie aasta jooksul esitada pidevseire seadmete kalibreerimise ja valideerimise aruanne QAL2. Muu Pidev Tingimus saasteainete heite piirväärtuste järgimisele. Juhul, kui kontrollitavad näitajad ületavad kehtestatud piirväärtusi, tuleb välja selgitada selle põhjus ja võttes koheselt kasutusele abinõud heite piirväärtuste tagamiseks. Heiteseire Pidev Heiteallika, E1 (HEIT0010685), väljuvates gaasides mõõta järgmiste saasteainete sisaldust (kontsentratsiooni) pidevalt: NOx, CO, SO2, HCl, NH3 ja osakeste (PMsum). Lisaks mõõta suitsugaasi pidevalt järgmisi näitajaid: a) vool, b) hapnikusisaldus, temperatuur ja rõhk, c) veeaurusisaldus * (*Suitsugaasi veeaurusisalduse pidev mõõtmine ei ole vajalik, kui suitsugaasiproov enne analüüsi kuivatatakse) Tingimused mõõtmistele Mõõtmised teha vastavalt PVT dokumendis (LCP-järeldused) kirjeldatule ja tulemused esitada kujul, mis tagab nende võrdluse vastavate õhkuheite tasemete väärtustega. Kui parima võimaliku tehnikaga saavutatavad heitetasemed on esitatud eri keskmistamise ajavahemike kohta, tuleb järgida kõiki neid parima võimaliku tehnikaga saavutatavaid heitetasemeid. PVT-järeldustes esitatud parima võimaliku tehnikaga saavutatavad õhkuheite tasemed on kontsentratsioonid, mis on väljendatud saasteaine massina suitsugaasi ruumalaühiku kohta järgmistes standardtingimustes: kuiv gaas temperatuuril 273,15 K ning rõhul 101,3 kPa, mõõtühikutes mg/Nm3 , µg/Nm3 või ng I-TEQ/Nm3 Kõik mõõtmistulemused salvestatakse, töödeldakse ja vormistatakse sellisel viisil, et oleks võimalik kontrollida nende vastavust loa nõuetele. Tulemused esitatakse loa andjale kord kvartalis infosüsteemi Kotkas kohustuste alla. Heiteseire Pisteline Mõõta, heiteallikast E1 (HEIT0010685), üks kord aastas väljuvates gaasides regulaarne HF, Hg ja raskmetallide (As, Cd, Co, Cr, Cu, Mn, Ni, Pb, Sb, Se, Tl, V, Zn) sisaldust. Kõik mõõtmised peab teostama akrediteeritud labor. Protokollis fikseerida heiteallika number, ja töörežiim mõõtmiste ajal, kasutatav kütus, väljuvate gaaside mahtkiirus. Mõõtmised teha vastavalt PVT dokumendis (LCP-järeldused) kirjeldatule. Tulemused esitada kujul, mis on kirjeldatud LCP-järeldustes. Tulemused esitada infosüsteemi Kotkas kohustuste alla. Töökorralduslikud Pidev Käitaja on kohustatud kasutama saasteainete püüdmiseks paigaldatud seadet. Püüdeseadmeid kontrollitakse vastavalt loa tabelis A6 toodud sagedusele. nõuded A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused 34/36 Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Loa lisad Nimetus Manus Lähteolukorra aruanne - Tallinna_Elektrijaam_OU_KKL_LOA__1_.docx Lisa 12: Tallinna_Elektrijaam_OU_KKL_LOA__1_.docx Lähteolukorra aruanne - Lisa_1.docx Lisa 13: Lisa_1.docx Lähteolukorra aruanne - Lisa_4.docx Lisa 14: Lisa_4.docx Lähteolukorra aruanne - Lisa_5.pdf Lisa 15: Lisa_5.pdf Lähteolukorra aruanne - Boilex_500__2_.pdf Lisa 16: Boilex_500__2_.pdf Lähteolukorra aruanne - diislikutuse_ohutuskaart_est_0__002_.pdf Lisa 17: diislikutuse_ohutuskaart_est_0__002_.pdf Lähteolukorra aruanne - DREWPHOS_3000_ee_sds_ghs.pdf Lisa 18: DREWPHOS_3000_ee_sds_ghs.pdf LHK projekt Lisa 19: LHK projekt.pdf LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas. - Asukohakaart.jpeg Lisa 20: Asukohakaart.jpeg LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - Asendiplaan.jpeg Lisa 21: Asendiplaan.jpeg LHK lisa - Manused - Fooniandmed_utilitas.xlsx Lisa 22: Fooniandmed_utilitas.xlsx LHK lisa - Manused - piirkonna_fooniandmed.zip Lisa 23: piirkonna_fooniandmed.zip LHK lisa - Manused - KOTKAS_CO_Utilitas.jpg Lisa 24: KOTKAS_CO_Utilitas.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_Cr_24h_Utilitas.jpg Lisa 25: KOTKAS_Cr_24h_Utilitas.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_Cu_24h_Utilitas.jpg Lisa 26: KOTKAS_Cu_24h_Utilitas.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_Cr_a_Utilitas.jpg Lisa 27: KOTKAS_Cr_a_Utilitas.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_Ni_Utilitas.jpg Lisa 28: KOTKAS_Ni_Utilitas.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_NMVOC_24h_Utilitas.jpg Lisa 29: KOTKAS_NMVOC_24h_Utilitas.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_NMVOC_1h_Utilitas.jpg Lisa 30: KOTKAS_NMVOC_1h_Utilitas.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_NO2_1h_Utilitas.jpg Lisa 31: KOTKAS_NO2_1h_Utilitas.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_NO2_a_Utilitas.jpg Lisa 32: KOTKAS_NO2_a_Utilitas.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_PM2.5_a_Utilitas.jpg Lisa 33: KOTKAS_PM2.5_a_Utilitas.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_PM10_24h_Utilitas.jpg Lisa 34: KOTKAS_PM10_24h_Utilitas.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_SO2_24h_Utilitas.jpg Lisa 35: KOTKAS_SO2_24h_Utilitas.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_PM10_a_Utilitas.jpg Lisa 36: KOTKAS_PM10_a_Utilitas.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_SO2_1h_Utilitas.jpg Lisa 37: KOTKAS_SO2_1h_Utilitas.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_CO_Utilitas_akkheide.jpg Lisa 38: KOTKAS_CO_Utilitas_akkheide.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_Cr_24h_Utilitas_akkheide.jpg Lisa 39: KOTKAS_Cr_24h_Utilitas_akkheide.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_Cr_a_Utilitas_akkheide.jpg Lisa 40: KOTKAS_Cr_a_Utilitas_akkheide.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_NMVOC_24h_Utilitas_akkheide.jpg Lisa 41: KOTKAS_NMVOC_24h_Utilitas_akkheide.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_Ni_Utilitas_akkheide.jpg Lisa 42: KOTKAS_Ni_Utilitas_akkheide.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_Cu_24h_Utilitas_akkheide.jpg Lisa 43: KOTKAS_Cu_24h_Utilitas_akkheide.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_NMVOC_1h_Utilitas_akkheide.jpg Lisa 44: KOTKAS_NMVOC_1h_Utilitas_akkheide.jpg 35/36 LHK lisa - Manused - KOTKAS_NO2_a_Utilitas_akkheide.jpg Lisa 45: KOTKAS_NO2_a_Utilitas_akkheide.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_PM2.5_a_Utilitas_akkheide.jpg Lisa 46: KOTKAS_PM2.5_a_Utilitas_akkheide.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_NO2_1h_Utilitas_akkheide.jpg Lisa 47: KOTKAS_NO2_1h_Utilitas_akkheide.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_PM10_24h_Utilitas_akkheide.jpg Lisa 48: KOTKAS_PM10_24h_Utilitas_akkheide.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_PM10_a_Utilitas_akkheide.jpg Lisa 49: KOTKAS_PM10_a_Utilitas_akkheide.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_SO2_24h_Utilitas_akkheide.jpg Lisa 50: KOTKAS_SO2_24h_Utilitas_akkheide.jpg LHK lisa - Manused - KOTKAS_SO2_1h_Utilitas_akkheide.jpg Lisa 51: KOTKAS_SO2_1h_Utilitas_akkheide.jpg 36/36 Saatja: Juri Marinets <[email protected]> Saaja: Katrin Vene Teema: RE: Utilitas Tallinna Elektrijaam OÜ - Tallinna Elektrijaam keskkonnaloa taotlusest Tere Kooskõlastatud plaan on lisatud manusena Päästeameti Põhja päästekeskus, läbi vaadanud esitatud põlevmaterjali ladustamise plaani (JU-02-V03 aadressil Tooma tn 14/ Väomurru tn 1, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond) ning tuginedes siseministri 02.09.2010 määruse nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ § 5 lõikele 2, kooskõlastab põlevmaterjalide ladustamise plaani. Tuleohutuse seaduse § 19 lõike 6 alusel peab laoplatsil põlevmaterjali paigutama sellisesse kohta ja sellises koguses, nagu on laoplatsi plaanil määratud ning plaan peab asuma laoplatsi sissekäigu juures nähtaval kohal. On olemas ka ETTEVÕTTE HÄDAOLUKORRA LAHENDAMISE PLAAN (HOLP Juri Marinets Ohutusjärelevalve büroo inspektor mob: +372 526 0518 [email protected] <mailto:[email protected]> PÄÄSTEAMET Erika 3 | 10416 Tallinn www.rescue.ee <http://www.rescue.ee> http://www.facebook.com/paasteamet <http://www.facebook.com/paasteamet> From: Katrin Vene <[email protected]> Sent: Tuesday, September 5, 2023 9:06 AM To: Juri Marinets <[email protected]> Subject: Utilitas Tallinna Elektrijaam OÜ - Tallinna Elektrijaam keskkonnaloa taotlusest TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada! Tere! Ettevõte on esitanud kooskõlastamiseks põlevmaterjalide ladustamise plaani. Plaan on kooskõlastatud 30.11.2022. Taotlusmaterjalide hulgas on nii kooskõlastus Päästeametiga kui ka põlevmaterjalide ladustamise plaan eraldi esitatud. Aadress on mõlemal juhul sama. Palun tagasisidet, kas esitatud andmete osas on ebakõlasid? Taotlusmaterjalid on leitavad Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis KOTKAS taotluse punkti 3.3. all https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=25802&application_id=1017156 <https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=25802&application_id=1017156> Võrdlesin andmeid nii: vasaku, taotlusega esitatud plaan, keskel maa-ameti kaardirakendus, paremal Päästeameti kooskõlastus. Lugupidamisega Katrin Vene vanemspetsialist | jäätmebüroo Ringmajanduse osakond | Keskkonnaamet Narva mnt 7A |Tallinn Tel. +372 5624 0883 www.keskkonnaamet.ee <http://www.keskkonnaamet.ee/> | www.kaitsealad.ee <http://www.kaitsealad.ee/> Keskkonnaameti uudised Facebookis Loome ja hoiame koos head elukeskkonda Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.