Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded

IDA-VIRU MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE 2025. AASTA TEGEVUSE ARUANNE Jõhvi 2026 Sisukord 1 Aasta lühikokkuvõte ........................................................................................................... 3 2 Juhtimine ja personal .......................................................................................................... 5 3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon ................................................................... 9 4 Kogude kujundamine ....................................................................................................... 14 5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ........................................................................ 19 6 Raamatukogu turundus ..................................................................................................... 27 7 Eesmärgid tulevaks aastaks .............................................................................................. 28 2 1 Aasta lühikokkuvõte 1.1 Millised olid aruandeaasta tähtsündmused? Tegevused keskendusid eesti raamatu aastale. Jõhvi Keskraamatukogu jaoks olulisim oli kogukonnamaja-raamatukogu hoone projekti valmimine. Raamatukogu poolt korraldatud sündmustest traditsiooniks kujunenud eesti kirjanduse päev – lipu heiskamine ja aardejaht koos põhikooli õpilastega, vallavalitsuse dialoogid kogukonnaga raamatukogus, valla päevade loomeöö ja mihklipäeva laada kirjandustelgid, ajakirja „Akadeemia“ Virumaa erinumbri esitlus. Need olid sündmused, mis leidsid kogukonnas laialdast kajastamist. Narva Keskraamatukogus olid olulisemateks sündmusteks Eesti Raamatu Aasta tegevustes osalemine, Kreenholmi raamatukogu taasavamine, raamatukogu kodulehe uuendamine, uute täiskasvanuhariduse koolituste käivitamine ning positiivne rahastusotsus hoone energiatõhususe projektile. Narva-Jõesuu Linnaraamatukogu olulisimad sündmused olid Narva-Jõesuu hooaja avamine, otsingumäng „Meie linna kõige huvitavamad paigad…“, rahvusvahelise luulepäeva tähistamine. Alutaguse Huvikeskuse raamatukogud: Virve Osila loomingupäev ja luulekogu „Järelnoppeid“ esitlus (Mäetaguse), Villio Reinsalu elulooraamatu esitlus (Kurtna seltsimaja.), advendikontsert Mart Sanderi ja Triin Lellepiga (Tudulinna), raamatusõprade ekskursioon Paldiskisse (Iisaku). Lüganuse valla raamatukogude ümberkorraldamise tulemusena 2024. aastal kaotati ära Kiviõli raamatukogu nimi ning sellest sai Lüganuse Valla Raamatukogu koos harukogudega. Direktori ettepanekul muudeti põhimäärust nii, et Lüganuse Valla Raamatukogu on katusasutus, mille struktuuriüksusteks on Kiviõli Linnaraamatukogu kui keskkogu ning Lüganuse, Püssi, Maidla ja Sonda kui haruraamatukogud. Aruandeaasta lõpul saadi positiivne rahastusotsus Euroopa Sotsiaalfondilt, mille abil saab raamatukogu uuel aastal läbi viia 5-osalise Tervisekohviku sarja 55+ vanusele. Sellel on otsene mõju raamatukogu külastatavusele, kuid seda saab hinnata siis, kui üritused on toimunud; Sillamäe Linnaraamatukogus toimunud Eesti rahvuste päeva tähistamine lõi kultuuriliselt rikastava ja kaasava keskkonna, kirjandusklubi vabaaja võimalusi pakkuva kultuurikeskkonna, väga menukad olid igakuised temaatilised mälumängud. Kohtla-Järve Keskraamatukogu jätkas varasematest aastatest tavaks saanud tegevustega. Eesti raamatu aasta oli pidevalt fookuses. Jaanuaris toimus Jõhvi Keskraamatukogus eesti raamatu juubelipidu, aasta jooksul oli kümneid kirjandusega seotud üritusi – kirjandustelgid, kohtumised kirjanikega, luuleõhtud, kohvikutunnid ja aasta viimastel päevadel piltvaiba tikkimine. Narva Keskraamatukogu tegevustes olid kesksel kohal kohtumised kirjanike ja loovinimestega ning raamatuesitlused, mis kasvatasid huvi eesti autorite loomingu vastu ja tõid raamatukokku uusi sihtrühmi. Laste ja noorte lugemisharjumusi toetati erinevate kaasavate formaatidega, sealhulgas lugemisöö, kirjandusliku aardejahi, tähestikumängu ning kohtumistega lastekirjanikega. 3 Narva-Jõesuu Linnaraamatukogu korraldas näitusi lugejate erinevatest hobidest. Alutaguse Huvikeskuse raamatukogud: lugemistund hamstriga (Mäetaguse), mälumängude sari pensionäridele (Tudulinna), täiskasvanute veebipõhine inglise keele õpe raamatukogus (Kiikla). Lüganuse valla raamatukogudes loeti aasta sissejuhatuseks Jaan Rannapi „Nublu“, mille abil tutvustati väiksematele lastele vanemat eesti lastekirjandust. Korraldati „tähestiku“ üritusi ja näituseid. Sillamäe Linnaraamatukogus tähistati mitmesuguste näituste, sündmuste ja muude ettevõtmistega eestikeelse raamatu juubelit, sealhulgas osaleti raamatuaasta vaiba tikkimises. Kohtla-Järve Keskraamatukogus toimus Ivika Maidre loeng „Laula, laula, pappi“ ja Viktor Mesilase loeng „Eesti rahvuseepos Kalevipoeg – Eesti ja maailma pärl“ jm. 1.2 Millised olid uued märkimisväärsed tegevused ja teenused? Jõhvi Keskraamatukogu: integratsiooniprojekt „Eesti ampsud“, erinevaid teemasid käsitlevad Jõhvi vallavalitsuse liikmete kohtumised kogukonnaga. Märtsis taasavati Narva Keskraamatukogu Kreenholmi raamatukogu uutes renoveeritud ruumides. Juunis liitus Narva Keskraamatukogu Erasmus+ konsortsiumiga, mis loob võimalused töötajate õpiränneteks, töövarjutamiseks välisriikides ning välisekspertide kaasamiseks. Aasta lõpus alustati 3D-skaneerimise töötubadega ja tehisintellekti kasutamise koolitustega. Kiviõli raamatukogu ruumide ümberkorraldamise tulemusena tekitati ruum, mida saab kasutada väiksemateks koosolekuteks, ümarlauaks, töötoaks või kaugtöötoaks. Lugemissaali seati sisse 2 individuaaltöökohta, kus saab sülearvutiga tööd teha ja seda laadida. Sillamäe Linnaraamatukogus alustati igakuiste viktoriinide korraldamist, toimus kohtumiste tsükkel Sillamäe tuntud inimestega, laste kokanduse töötoad. Kohtla-Järve Keskraamatukogu, harrastusteatri „Teatri KODA“ ning Kohtla-Järve noorte volikogu koostöös valmis projekt „A.C. Doyle ja tema Sherlok Holmes“, lugemissaalis alustas tööd Kohtla-Järve linnavalitsuse poolt organiseeritud lõimumisklubi sõjapõgenikele. 1.3 Kas aruandeaastaks seatud eesmärgid täideti? Jõhvi Keskraamatukogu arengukavas planeeritud eesmärgid täideti ja mitme mõõdiku osas ületati. Arengukava tegevuskavas planeeriti 2025.aastal iseteeninduskioski paigaldamine, aga otsustasime iseteenindusega alustada uues hoones. Sillamäe Linnaraamatukogu eesmärgiks oli tagada raamatukoguteenuse jätkuv kvaliteet linna elanike arvu pideva vähenemise tingimustes. Vaatamata linna elanike arvu vähenemisele suurenes aruandeaastal nii korraldatud ürituste kui ka nendel osalenute arv. Edukalt viidi ellu haruraamatukogu kolimine, mis toimus vastavalt planeeritud ajakavale ning hõlmas nii kogude, inventari kui ka töökohtade ümberpaigutamist uutesse ruumidesse. Narva Keskraamatukogu täitis arengukava tegevuskavas planeeritud eesmärgid. 4  1.4 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks Rahuloluindeks oli 9,72. Külastajate rahulolu rahvaraamatukogudega oli üldiselt väga kõrge, erinevused maakondade vahel mahuvad aritmeetilise vea piiridesse. Inimesed on raamatukogudes osutatava teenusega rahul, sest enamuse jaoks on pakutav harjumuspärane ja piisav. Inimesed ei kuluta oma aega raamatukogude poolt pakutavate teenuste üle mõtlemiseks. Suur osa ei käi kunagi teistes raamatukogudes ega oma erilisi ootusi. 2 Juhtimine ja personal Maakonn 1. 2.1 2.2 2.3 2.4 2.Kokku 3.Teenind a nimi Elanike Registrikoo Keskraamat Haruraamat Rändraam (2.2+2.3+ uspunktid arv diga ukogude arv ukogude arv atukogude 2.4) e arv raamatukog arv ude arv 2024 128569 8 8 24 0 31 1 2025 126517 8 8 21 0 29 2 Juhtimine Muudatused raamatukoguvõrgus Kõikides omavalitsustes on moodustatud keskraamatukogud koos haruraamatukogudega. Alutaguse vallas suleti seoses uue kogukonnamaja ehitusega ajutiselt Alajõe raamatukogu ja senine töötaja läks pensionile. Iisaku raamatukogus läks üks töötaja pensionile ja jätkati ühe raamatukoguhoidjaga. Lüganuse Vallavolikogu määrusega 26.juunist 2025 muudeti põhimäärust paragrahvi 3 lõiget kaks ja sõnastati järgmiselt: „Raamatukogu struktuuriüksusteks on keskraamatukogu (enne raamatukogu) ja haruraamatukogud ning laenutuspunkt. Sama määrusega täiendati paragrahvi 3 lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „raamatukogu keskraamatukogu on Kiviõli Linnaraamatukogu, asukoht Viru 7, Kiviõli linn“. Seega sai Kiviõli raamatukogu tagasi oma endise nime. Sama määrusega muudeti paragrahvi 3 lõike 3 punkti 4, mille kohaselt Sonda haruraamatukogu juurde kuulub Meinhard Laksi muuseumituba. Energia raamatukoguga ühendati Laste Loomemajas tegutsenud Narva Keskraamatukogu lastekirjanduse teeninduspunkt; teeninduspunkti aadress jäi samaks. Rahvaraamatukogu nõukogu Jõhvi Keskraamatukogu, Sillamäe Linnaraamatukogu ja Alutaguse Huvikeskuse nõukogusid kokku ei kutsutud. Narva Keskraamatukogus toimus üks nõukogu koosolek. Toila ja Lüganuse vallad ei ole raamatukogudes nõukogu moodustamist vajalikuks pidanud. Rahvaraamatukogu arengukava Jõhvi Keskraamatukogu arengukava hõlmab aastaid 2023-2028 Arengukava 5 Sillamäe Linnaraamatukogul on kehtiv arengukava 2023-2028, mis on avaldatud https://www.riigiteataja.ee/akt/406102023027 . Narva Keskraamatukogul on kehtiv ja avaldatud arengukava perioodiks 2021–2026, mis on kättesaadav raamatukogu kodulehel: https://narvalib.ee/images/docs/Narva_Keskraamatukogu_Arengukava_2021-2026.pdf 2.1 Eelarve Sillamäe Linnaraamatukogule eraldati lisavahendeid seoses haruraamatukogu kolimisega uutesse ruumidesse. Kohtla-Järve Keskraamatukogu tegevus toimus jätkuvalt range kokkuhoiu tingimustes. Tulud ja kulud Seisuga Seisuga Muutus % 31.12.24 € 31.12.25 € Tulud kokku 3071,18 2787,3 Kulud kokku* 3071,18 2508,9 Tööjõukulu** 2196,6 1,897 Komplekteerimiskulu 343,47 391,03 sh KOV-lt 118,97 106,6 sh riigilt 221,21 185,3 sh KuM-ilt 202,2 171,78 Investeeringukulu*** 0 0 sh KOV-ilt 0 0 sh riigilt 0 0 sh KuM-ilt 0 0 Infotehnoloogiakulu 64,43 37,2 Raamatukogude projektid Projekti nimi Toetuse allikas Proje Eralda Projekti Staatus kti tud üldmaksum (lõpetatud perio summa us , od käimasole v vms) Jõhvi KRK Kultuuriministeerium 2025 7786 15574 lõpetatud kogu RFID juurutamise 1. etapp Kirjandusüritused Kultuurkapital 2025 2000 2000 lõpetatud Integratsiooniprojekt Integratsiooni-ja 2025 9000 9000 lõpetatud „Eesti ampsud“ migratsiooni SA (Integratsiooni-ja migratsiooni SA) Rahvusvaheline Sillamäe 2025 100 325 lõpetatud lasteraamatupäev Linnavalitsus Töötoad „Ela Sillamäe 2025 150 712 lõpetatud harmoonias“ Linnavalitsus Lauamängude klubi Narva linn 2025 300,00 300,00 lõpetatud 6  Peretund Narva Narva linn 2025 1000,00 1000,00 lõpetatud Keskraamatukogus Eesti kirjanikud Eesti Kultuurkapital 2025 800,00 960,00 teostamisel Narva! Suvi, raamat, jäätis! USA saatkond Eestis 2025 887,67 887,67 lõpetatud Tule veeta nutikas Eesti Kultuurkapital 2025 500,00 600,00 lõpetatud vaheaeg Narva Keskraamatukogus! USA Grant Award USA saatkond 2025 47040,00 47040,00 lõpetatud Number SEN10024GR0062 USA Grant Award USA saatkond 2025 21700,00 21700,00 teostamisel Number SEN10025GR0007 Jõhvi Keskraamatukogu jaoks oli olulisim projekt RFID-i juurutamise 1.etapp, mille jooksul kiibiti raamatukogu fond ning aasta jooksul saabunud teavikud. Projekt oli ettevalmistus järgmises etapis iseteeninduskioskite paigaldamiseks. Sillamäe Linnaraamatukogu korraldatud noortekonkurss innustas noori süvenema klassikalisse kirjandusse ja kunsti, arendades nende esinemisoskust ja enesekindlust. Osalejad said väärtusliku lavakogemuse. USA saatkonna toetatud projektid olid Narva Keskraamatukogule strateegilise tähtsusega, võimaldades laiendada haridus- ja teavitusprogramme ning tugevdada rahvusvahelist koostööd. Ameerika keskuse tegevustes (vestlusklubid, töötoad, koolitused jm) osales 4803 inimest. Kultuuriürituste korraldamiseks saadav projektitoetus võimaldab kutsuda huvitavaid külalisi ning korraldada mastaapsemaid üritusi. Projektitoetuste võimalusi kasutavad raamatukogud vähe. Igal aastal on ühed ja samad taotlejad – Jõhvi Keskraamatukogu ja Narva Keskraamatukogu. Sel aastal lisandus Lüganuse Valla Raamatukogu. Ülejäänud on kõrvale jäänud, sealhulgas Sillamäe ja Kohtla-Järve raamatukogud. 2.2 Personal Töötajate arv Täidetud töökohtade arv (FTE) 97 95,45 Jõhvi Keskraamatukogus lõpetati tööleping tööandja ootustele mittevastava töötajaga. Konkursi tulemusena leiti uus töötaja, kes asus tööle uuest kalendriaastast. Lüganuse Valla Raamatukogu sai veebruaris juhi. Narva Keskraamatukogust lahkus kuus töötajatest, nendest pooled liiga väikese palga tõttu. 7 Täienduskoolitused Koolitusteema Raamatukogude arv, kust koolitustel osaleti Juhtimine, sh projektijuhtimine 16 Digi- ja meediapädevused 42 Isikuandmete kaitse ja autoriõigused 4 Klienditeenindus 5 Kogude kujundamine ja haldamine 1 Koolituste ja ürituste korraldamine, sh koolitamine 9 Kultuur ja kirjandus 46 Ligipääsetavuse tagamine ning erivajadustega või puuetega inimeste 1 teenindus Meeskonnatöö ja koostööoskused 10 Raamatukogutöö kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, sh 11 statistika ja uuringud Teenuste pakkumine ja arendus 12 Terviseedendus, liikumisharrastus 13 Kriisikoolitus 5 Raamatukoguhoidja kutsekoolitus 1 Eesti keele kursused 6 Jõhvi Keskraamatukogu arengukavas on eesmärgiks seatud 40 tundi koolitust aastas iga töötaja kohta. Keskmiselt osales iga töötaja koolitustel 43 tundi. Tähelepanu keskmes olid meedia-ja digipädevusega seotud koolitused, mis on vajalikud nii oma tööks kui külastajate nõustamisel ning koolitamisel. Jõhvi Keskraamatukogu korraldas maakonna rahvaraamatukogudele tehisintellekti kasutamise koolituse, infopädevuse koolituse ning kaks koolitust koostöös Rakvere Raamatukogudega – aktiivsus-ja tähelepanuhäiretest ja juhi rollist organisatsioonist. Koostöised koolitused olid praktilised ja igapäevases töös kasutatavad. Eesti Rahvusraamatukogu koolitused on rahvaraamatukogudele küll tasuta ja ettetellimise aeg pikk, aga kõik koolitused on olnud pettumuseks. Koolitused on sisutühjad ja primitiivsed. Osa raamatukoguhoidjaid osalevad igal koolitusel ja maakondlikul seminaril, samas ühe omavalitsuse raamatukogude töötajad ei osale kunagi. Alutaguse Huvikeskuse raamatukogud keskendusid RAJU ja raamatukogude kiirendi infotundidele (Mäetaguse, Iisaku ), sealhulgas raamatukogude arendamise toetusmeetmed ja rahastustaotluste koostamine. Praktilise väljundina esitati taotlus laenutuskappide ja tagastuskappide soetamiseks, mis sai positiivse vastuse. Sillamäe Linnaraamatukogu kolm töötajat osales Keelelähetuse projektis, mis pakkus võimalust olla keelelähetuses teises Eesti maakonnas, et praktiseerida eesti keelt töökohal. Saadud kogemus oli väga väärtuslik nii professionaalses kui ka isiklikus arengus. 8 Narva Keskraamatukogus koolituste eelarvet ei ole. Raamatukogu töötajatele korraldati õppepäev Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskusse. Kasutati aktiivselt tasuta koolitusvõimalusi, mida pakkusid Eesti Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikooli Narva kolledž, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Narva Täiskasvanute Kool ja teised koostööpartnerid. Statistiline aruandlus ja tegevuse analüüsimine Statistilise aruandluse korraldamisel oli häiriv ministeeriumi ja rahvusraamatukogu poolt tekitatud segadus 2025.aasta alguses, kui 2024.a statistiline aruande esitamine pidi toimuma uues formaadis. 2025.a statistika aasta varem valmima pidanud RAJU hilines 2026.a alguses veelgi mõned nädalad ja avati vigasena. Maakonna rahvaraamatukogudele pidi olukorda selgitama, kuigi mõned omavalitsused olid aruande juba koostanud ja esitanud. Need tuli tagasi võtta ja programmi parandusi oodata. Selgitamist ja paranduste tegemist oli palju. RAJU vajab edasist arendamist. Liiga palju käsitsi arvutamist, vigu ei näita, väljatrükk on visuaalselt ebamugav. Statistika analüüsimine näitab, et iseseisvad täiskohaga töötajaga rahvaraamatukogud ei ole väiksemates kohtades mõistlikud. Igal juhul peavad omavalitsused hakkama rohkem teenuseid koguma kogukonna – või seltsimajadesse ning raamatukoguhoidjate kompetentsid peavad olema senisest palju multifunktsionaalsemad. Statistika näitab vähest külastatavust ja laenutamist, mõned raamatukogud ei korralda üritusi ega paku mingeid lisateenuseid. Teavikute ringlus on tihti 0,25 või madalam. 3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon 3.1 Hoone ja ruum Valmis sai Jõhvi Keskraamatukogu uue hoone ehitusprojekt. Alutaguse Huvikeskuse raamatukogude hooned ja ruumid on valdavalt heas või rahuldavas seisukorras, remondivajadus on Pagari ja Kuremäe raamatukogudes. Lüganuse valla Kiviõli raamatukogu laste teenindusosas tehti remont, värviti seinad, ehitati isolatsioonikast torude katmiseks ning vahetati valgustid, tehti muid elektritöid. Lüganuse haruraamatukogus vahetati valgustid. Püssi haruraamatukogu asub Lüganuse Kultuurikeskuse ruumides. Seal on jätkuvalt probleem amortiseerunud küttesüsteemis ja jahedates ruumides, mille tõttu on vaja lisakütteallikana kasutada radiaatorit. Sonda haruraamatukogule hangiti uus õhksoojuspump. Remonditi välisuks. Narva Keskraamatukogu Kreenholmi raamatukogu kolis Narva Rahvaste Maja soklikorruse renoveeritud ruumidesse. Uued ruumid on kaasaegsed ja ligipääsetavad. Riigi Tugiteenuste Keskus tegi positiivse rahastusotsuse projektile „Narvas, Malmi tn 8 asuva Narva Keskraamatukogu hoone energiatõhususe parandamine“. 3.2 Ligipääsetavus Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele Ligipääsetavuse aspektid Mitmes raamatukogus? 9  Raamatukogu kodulehel on toodud vajalik info erivajadustega inimestele 6 pakutavate võimaluste ning ruumide kohta Raamatukogu kodulehel on info Pimedate raamatukogu ja selle 5 võimaluste kohta Raamatukokku on paigaldatud taktiilsed tähised 1 Raamatukogu pakub regulaarselt koduteenindust 23 Raamatukogusse pääseb mugavalt ilma kõrvalise abita ka ratastoolis, 14 piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastaja Ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastajad 10 pääsevad ilma kõrvaliseabita mugavalt kõikidesse raamatukogu ruumidesse Raamatukogus on nõutele vastav invatualett 5 Raamatukogu juures on invaparkimiskohad või invatranspordile on muul 10 viisil tagatud parkimisvõimalus Kuuldeaparaadi kasutajal on raamatukogus võimalik kasutada 0 silmusvõimendit Raamatukogu lahtiolekuajad arvestavad ühistranspordigraafikutega 21 Raamatukogu on avatud vähemalt ühel nädalavahetuse päeval 13 Muu (nimetada) 1 Koduteenindus Koduteeninduse teenused Kordade Kasutajate arv arv Väljaannete laenutus 1216 106 Kasutajakoolitus 70 13 Digipädevuste alane nõustamine 68 32 Alutaguse valla kodanikukaartide 8 6 väljastamine Reeglina on koduteeninduse kliendid endised aktiivsed raamatukogude külastajad, kellele koduteenindus annab võimaluse omada jätkuvalt juurdepääsu kirjandusele ning muudele teenustele. Teenused teistele asutustele Teenused teistele asutustele Kordade Osavõtjate arv arv Jõhvi Keskraamatukogu Taaskasutus, loodushoid "Roheline laine" 2 36 Maakonna õpilasetlejate konkurss, esinemine žürii liikmena 1 50 Loovuse ja visuaalse mõtlemise arendamine lugemise 1 20 innustamiseks Jõhviga seotud lood ja raamatud. Ekskursioon muuseumisse 5 82 Paikkondlikud kogud Ida-Virumaal 1 25 10 Kultuuritund: emakeele ausambast lõvideni/loeng 1 15 meditsiinitöötajatele Eesti raamat- 500, viktoriini paneel. 1 75 Avalik intervjuu Piret Rauaga VKA üleandmisel Rakveres 1 30 Avalik intervjuu Indrek Harglaga Jõhvi valla päevadel 1 50 Avalik Intervjuu Indrek Spunginiga Jõhvi valla päevadel 1 50 Avalik intervjuu Heili Konsaga Jõhvi valla päevadel 1 30 Dialoogiringi läbiviija Arvamusfestivalil Paides 1 12 Puuetega inimeste ürituse modereerimine 1 10 ELVL-i ja ERÜ kogemuspäeva modereerimine 1 65 Jõhviga seotud lood ja raamatud. 1 19 Lood Jõhvist. Ekskursioon muuseumisse 2 43 “Library as a Community Center and a Meeting Place Promoting 1 80 Integration” Lood Jõhvist. Ekskursioon muuseumisse 4 78 Valimisdebati modereerimine Toilas 1 40 Lood ja raamatud Eestimaast (eesti- ja vene keeles) 1 16 Erinevad tarbekunstitehnikad JKLK 1 15 Teadmiste päev loeng "Virumaa skulptuurid" 2 40 Esinemine Ida-Virumaa täiskasvanuhariduse 1 65 inspiratsiooniseminaril/kogukondlik vaade Narva-Jõesuu Linnaraamatukogu Jõulumeeleolu + jõulukaartide valmistamine 1 14 Narva-Jõesuu lasteaed – üritused lastele 3 39 Sinimäe põhikool - üritused lastele 34 128 Narva-Jõesuu kool – üritused lastele 3 37 Alutaguse Huvikeskuse raamatkogud Mäetaguse Põhikool 14 271 Iisaku Põhikool 38 359 Illuka põhikool 3 84 Mäetaguse lasteaed 4 65 Iisaku lasteaed 3 22 Tudulinna lasteaed 1 9 Mäetaguse noortekeskus 2 14 Iisaku noortekeskus 1 7 Kurtna noortekeskus 3 60 Alutaguse hoolekeskus 1 12 Kaitseliidu Alutaguse malev 1 150 Järve Põhikool 5 75 Lüganuse Valla Raamatukogud Kiviõli Tervisekeskus 4 84 Erra lasteaed 9 117 Kiviõli lasteaed „Kannike“ 1 21 Sonda Kogukonnamaja 1 16 Purtse Päevakeskus 7 11 Sillamäe Linnaraamatukogu Vestlused, loengud ja töötoad seenioridele 15 180 11  Raamatutunnid Sinimäe ja Sillamäe hooldekodudele 48 765 Raamatutunnid lastekodule 9 44 Raamatutunnid põhikoolidele 98 1576 Raamatutunnid lasteaedadele 19 280 Otsimismäng linnalaagrile 3 78 Ekskursioonid raamatukokku gümnaasiumile, koolidele ning 9 132 lasteaedadele Kohtla-Järve Keskraamatukogu Kohtla-Järve Pensionäride Päevakeskus 1 25 Kohtla-Järve Järve Kool 3 73 Narva Keskraamatukogu Üritused koolidele raamatukogus 97 1999 Programm „Raamatukogu kooli“ 19 355 Raamatukogutunnid lasteaedadele 29 554 Teenus „Raamatukogu kotis“ lasteaedadele 11 220 Kirjanduslikud kohtumised Teenekate õpetajate seltsile 3 77 Kirjanduslikud kohtumised kohvikus Valge kõrvits „Kirjanduslik 3 69 neljapäev“ Praktika korraldamine Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse 21 63 õppijatele Virtuaalüritused sotsiaalasutuste elanikele 37 2960 Kontaktüritused Narva Linna sotsiaalasutustele 44 614 Raamatulaenutus Narva Hooldekodu elanikele 12 416 Loengud ja töötoad Narva-Jõesuu Rahvamajade külastajatele 16 342 Loeng Sillamäe raamatukogu külastajatele 1 21 Loengud ja töötoad Hopneri majas Tallinnas 3 318 Loengud ja töötoad Tallinna Ikoonimuuseumis 3 121 Loengud Tallinna Rahvaste Muuseumis 1 38 Narva Haigla avaüritus „Rinnapiimapäev“ 1 määramata Rahvaraamatukogud on üsna aktiivsed teistele organisatsioonidele teenuseid osutama, suure hüppe nii ürituste kui ka neil osalejate arvu osas tegi Jõhvi Keskraamatukogu. Jätkuvalt on aktiivne Narva Keskraamatukogu, kusjuures osalejate arvud on märkimisväärselt suured. 12 3.3 Innovatsioon Raamatukogude pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised võimalused Innovaatilised/infotehnoloogilised lahendused Mitmes raamatukogus? Raamatukogusüsteem URRAM 24 Raamatukogusüsteem RIKS 6 Raamatukogusüsteem Sierra 0 Raamatuid saab laenutada igal ajal laenutuskapi kaudu 5 Raamatuid saab tagastada igal ajal tagastuskasti, tagastusluugi või 14 laenutuskapi kaudu Raamatukogus on iseteeninduslahendused (laenutusautomaadid) 0 Raamatukogu pakub avatud raamatukogu teenust (24/7) 0 Raamatukogu pakub kasutajatele kaugtöökohta/individuaaltööruumi 9 Raamatukogu pakub kasutajatele rühmatööruumi 13 Raamatukogu pakub kasutajatele konverentsitehnikat 12 Raamatukogu pakub kasutajatele vähemalt ühte kaamera ja mikrofoniga 4 arvutit (nt koosolekuteks) Raamatukogus saab kasutada helistuudiot (nt muusika, taskuhäälingute 0 loomiseks) Raamatukogus saab kasutada videostuudiot (nt videote, vlogide 0 loomiseks) Raamatukogus on kasutusel RFID lahendus 1 Raamatukogus on vähemalt üks AIP arvuti 27 Raamatukogus saab kasutada WiFi ühendust 27 Raamatukogus saab kasutada printerit ja/või skännerit ja/või 28 koopiamasinat Raamatukogus saab värviliselt printida 18 Kiletamine 1 Muud teenused (nimetada) Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas Jõhvi Keskraamatukogu külastajate käsutuses olevate arvutite vanus ei ületa kolme aastat. Uuendatud on töötajate arvutid ja muu nende juurde kuuluv varustus. Töötajad kasutavad kontoritarkvara Office 365, Canva täisversiooni. Toimub üleminek RFID-i süsteemile. Alutaguse Huvikeskuse Mäetaguse, Iisaku, Pagari ja Kuremäe raamatukogudes vahetati välja AIP arvutid. Mäetaguse, Alajõe ja Pagari raamatukogudes asendati töötajaarvutid sülearvutitega. Oluliseks sammuks oli Narva Keskraamatukogu kodulehe uuendamine Joomla 6 platvormile, mille eesmärk oli parandada info kättesaadavust, kasutusmugavust ja teenuste nähtavust. Lisaks uuendati infotehnoloogilist taristut: postiserveris võeti kasutusele uus tarkvara, Kreenholmi raamatukogus paigaldati uus arvutivõrk ja videovalvesüsteem. Kõikides tööarvutites asendati andmekandjad SSD-seadmetega, mis parandas süsteemide töökiirust ja töökindlust. Narva 13 Keskraamatukogu peahoone saal varustati uue multimeediatehnikaga, mis parandab ürituste ja koolituste tehnilist kvaliteeti ning läbiviimise võimalusi. Iseteeninduslike teenuste kasutus Kõikide raamatukogude lugejad kasutavad e-kataloogi. Ida-Viru maakonnas laenutusautomaate kasutuses ei ole. Jõhvi Keskraamatukogus kasutati e-kataloogi 13603 korda, raamatukapi kasutuse kohta statistikat ei peeta, kuid keskmiselt tellitakse teavikuid raamatukappi 5-7 korda päevas. Raamatukapi kasutamine võiks olla aktiivsem, välja on kujunenud kindlad kliendid. Narva Keskraamatukogus laenutati raamatukapi kaudu 320 teavikut ning vormistati 260 tellimust. Teenus suurendab kasutusmugavust ja parandab ligipääsu raamatukogu kogudele. Andmebaaside loomine ja teatmebibliograafilise töö korraldamine Jõhvi Keskraamatukogu peab koduloo andmebaasi, kuhu tehti 891 sissekannet. 4 Kogude kujundamine 4.1 Komplekteerimise põhimõtted Jõhvi Keskraamatukogus on kehtiv „Ida-Virumaa rahvaraamatukogude komplekteerimispõhimõtted“, kinnitatud direktori käskkirjaga nr 5/1-3 19.06.2015. Teavikute soetamisel kasutatakse riigieelarvelist toetust vastavalt kultuuriministri 09.01.2015 määrusele nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord“. Toetuse kasutamisel lähtutakse määruse lisas sätestatud põhimõtetest, soetades kirjandust ja kultuuriperioodikat ning teostades järelkomplekteerimist, arvestades teeninduspiirkonna lugejate sihtrühmade vajadusi ja eripära. Toetuse suurus ühe elaniku kohta on Ida-Viru raamatukogudele väiksem kui teistes maakondades ja nii on olnud aastaid. Määrust lugedes on mulje, et Ida-Virul on eelis plusskoefitsiendi näol, kuid tegelikult on miinus. Komplekteerimine on järjepidev ja sihipärane protsess, mis põhineb: laenutus- ja kasutusstatistika analüüsil; teeninduspiirkonna elanike koosseisul; haridusasutuste ja koostööpartnerite tagasisidel; riiklike prioriteetide arvestamisel (sh eestikeelsele õppele üleminek); olemasolevatel eelarvelistel võimalustel. Jõhvi Keskraamatukogu tellib ja osaliselt töötleb teavikuid Alutaguse, Lüganuse ja Toila valdadele, sealhulgas kohalike omavalitsuste poolt eraldatud raha eest. Linnad teevad oma tellimused ise, Jõhvi Keskraamatukogu kontrollib ja kinnitab arved ning peab arvet riigi toetuse kasutamise üle. Jõhvi Keskraamatukogu ei saa otseselt mõjutada maakonna rahvaraamatukogude komplekteerimise eelistusi, mis mõne raamatukogu puhul on liiga üheülbalised. Maakonnaraamatukogu töötajad saavad küll nõu anda ja soovitada, aga seda ei pea seda arvestama. Positiivse poole pealt on märgata, et omavalitsuste raamatukogud suhtlevad omavahel, tellivad rohkem erinevaid nimetusi ja kasutavad aktiivselt süsteemisisest laenutust. 14 4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega Jõhvi Keskraamatukogu ringlus on 0,84, ilma Tammiku harukoguta 0,89. Ilukirjanduse laenutusi 72,3 % (+0,5%). Sotsiaalteadustest laenutati 5,41%, Filosoofia ja psühholoogia laenutusi 3,99%. Venekeelsete raamatute laenutuste osakaal langes 28,4%-le (-2,5%), Laenutuste topis olid endiselt Venemaa tuntud kirjastuste väljaanded, mis on ilmunud enne 2022-23 aastat. Inglisekeelsete laenutuste arv on ainult 0,05 % suurem kui 2024.a. Perioodika laenutuste osakaal keskraamatukogus 3,64 (-1,26%).Tammiku harukogus 43,90 (+7,72). Nädalalehtede kojulaenutuste Top25 jaguneb eesti- ja venekeelne perioodika pooleks. Digiväljaannetest otsitakse konkreetseid artikleid. Toila valla raamatukogu ringlus on 0,27, Alutaguse Huvikeskuse raamatukogude ringlus 0,20. Lüganuse Valla Raamatukogude harukogudes laenutatakse peamiselt eestikeelset kirjandust, Kiviõli linnas on eestikeelse kirjanduse laenutamise osakaal 56%. Suurim lugejaskond on naisterahvad vanuses 65-78, kes loevad peamiselt ajaviitekirjandust. Valla raamatukogude ringlus on võrreldes eelmise aastaga 0,43-lt tõusnud 0,49-le. See on endiselt madal ning tõus on saavutatud peamiselt tänu fondi puhastamisele. Kuid ka laenutuste arv on võrreldes eelmise aastaga tõusnud Püssi ja Sonda raamatukogudes. Sillamäe Linnaraamatukogu kogude ringlus oli 0,70 (2024. aastal 0,64). Koju- ja kohallaenutuste arv iga lugeja kohta oli 2025.aastal 25 teavikut, sh lastele 17. Kohtla-Järve Keskraamatukogu ringlus oli 0,51. Süsteemisisene laenutus oli väga aktiivne, seda eelkõige venekeelsete teavikute osas. Narva Keskraamatukogus registreeriti kokku 380 138 laenutust (sh pikendused). Kogude ringlusnäitaja oli 1,46. 4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat): analüüs ja hinnang Jõhvi Keskraamatukogu komplekteerimisosakond hankis teavikuid riigi- ja KOV raha eest peale keskkogu 15 maaraamatukogule. Mõnede üksikväljaannete kohta jagasime infot (vahel ka tellisime) teistele Ida-Viru suurematele raamatukogudele. Kõik teavikud on alates komplekteerimisfaasist sisestatud koos täpse hinnaga raamatukogusüsteemi Urram. Jõhvi komplekteerimisosakonna poolt osteti ja võeti annetustena arvele komplekteerimispiirkonna raamatukogudele 4839 (-1526 vrdl 2024.a) väljaannet (arvestusüksust). Erinevaid nimetusi raamatuid 2485. Annetusi oli vrdl 2024. a 969 eksemplari vähem, naastes tagasi tavapärase annetuste saabumise näitaja juurde. Ostetud teaviku keskmine hind 15,35 € (2024.a 14,98 €) Jõhvi Keskraamatukogusse hankis aasta jooksul 1761 teavikut (2024.a 2143), nendest 1488 (2024.a 1732) eesti keeles. Võõrkeeltes lisandus 273 (2024.a 411) teavikut, sealhulgas 177 vene keeles, millest 62 saabus annetustena. Inglise keeles osteti 82 (2024.a 57) teavikut. Inglisekeelsete teavikute osakaal kasvab, venekeelseid teavikuid soetatakse väga vähe, mistõttu jääb rohkem ressurssi muude keelte jaoks. Venekeelseid teavikuid osteti erinevatest riikidest, kõige rohkem Lätist. Ühe elaniku kohta hangiti 0,16 teavikut. 15 Toila valla raamatukogu soetas aasta jooksul 1055 raamatut, so ca 0,2 raamatut ühe teeninduspiirkonna inimese kohta ja ca 2 raamatut ühe raamatukogu kasutaja kohta. Narva-Jõesuu Linnaraamatukogusse soetati 630 teavikut, so on 0,13 teavikut inimese kohta ja ca 3,3 ühe kasutaja kohta (kaasa arvatud annetused). Alutaguse Huvikeskuse raamatukogudesse hangiti 1154 teavikut, neist 78 saadi annetusena. Elanike arv vallas on 4543. Hangitud väljaannete arv elaniku kohta 0,25. Lüganuse Valla Raamatukogudes oli juurdetulek 1507 raamatut, millest ost 1462, annetus 45. See on 0,19 raamatut elaniku kohta. Ilu- ja lastekirjanduse juurdetulek 1291 raamatut. Sillamäe Linnaraamatukokku soetati 3 750 teavikut, mis moodustab 83% 2024. aasta tasemest (vähenemine 17%). Annetustena saadi 401 teavikut (2024. aastal oli 198), mis moodustas 10% kogude juurdekasvust. Komplekteerimiskulu ühe elaniku kohta oli 3,38 eurot (2024. aastal 3,05 eurot). Komplekteerimiskulu ühe elaniku kohta oli 3,38 eurot (2024. aastal 3,05 eurot). Kohtla-Järve Keskraamatukogusse soetati 4014 eksemplari (2024. 3927 eks). Võõrkeeltes 827, sh vene keeles 805. Annetusi oli 764 eksemplari, peamiselt venekeelne kirjandus. Ühe elaniku kohta soetati 0,13 teavikut. Narva linna elanike arv oli 51 086 ning hangitud teavikute arv elaniku kohta moodustas 0,33. Tegemist on ametliku statistilise näitajaga, mis arvestab kogu aasta juurdetulekut. Juurdetuleku struktuuris moodustasid ostud 5846 arvestusühikut ning muu juurdetulek 11026 arvestusühikut. Viimase hulgas oli oluline osa – 9602 eksemplari – seotud Kreenholmi raamatukogu kogu ümberpaigutamisega. Kui statistilisest juurdekasvust lahutada üleandmised, oli tegelik uute teavikute lisandumine linnas 7270 arvestusühikut ehk 0,14 teavikut elaniku kohta. See näitaja kajastab sisulist kogude kasvu (ostud, annetused ja asendused) ilma struktuurseid ümberpaigutusi arvesse võtmata. Komplekteerimine oli suunatud eelkõige eestikeelsele kirjandusele, õppe- ja keeleõpet toetavatele väljaannetele ning suure nõudlusega ilu- ja lastekirjandusele. 4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang Kõikides raamatukogudes on oluliselt vähenenud venekeelse perioodika osakaal. Osa raamatukogusid on asendanud selle eelkõige inglisekeelsega. Paberkandjal lõpetasid ilmumise mõned eestikeelsed väljaanded ja see tendents ilmselt jätkub või ka süveneb. Enamuses raamatukogudes on olemas ligipääs enamatele või vähematele digiväljaannetele, mille kasutamine on paraku marginaalne. Jõhvi Keskraamatukogusse tellitakse enamus Eestis ilmuvaid ajalehti ja ajakirju. Laiendatud on inglisekeelse perioodika valikut, venekeelse perioodika nimetuste arv väheneb iga aastaga. Kokku oli tellitud 69 väljaannet. Olemas on juurdepääs digiväljaannetele (7). mis kasutamist praktiliselt ei leia. Toila valla raamatukogudesse oli 2025. aastal tellitud 19 nimetust ajakirju ja 9 nimetust ajalehti. Narva-Jõesuu Linnaraamatukogus oli 7 nimetust ajalehti, 6 nimetust ajakirju. Alutaguse raamatukogudes telliti 55 ajakirja, 25 ajalehte ja 3 digiväljaannete ligipääsu. Perioodikale kulutatav summa on jäänud viimastel aastatel samaks, sellevõrra on vähenenud ajakirjade tellimine. 16 Lüganuse valla raamatukogudes on tellitud kõik Eestis ilmuvad suuremad päeva- ja nädalalehed, samuti enam huvipakkuvad ajakirjad ning maakonnalehed Virumaa Teataja ja Põhjarannik nii eesti kui vene keeles. Venekeelsest perioodikast on Kiviõlisse tellitud Eestis ja Lätis ilmuvaid väljaandeid, samuti kultuuriväljaanded. Digiväljaannetest on raamatukogudes võimalik tasuta lugeda Delfi kogupaketti, Postimeest ja Põhjarannikut. Lüganuse valla raamatukogudes viidi läbi 2 inventuuri – Püssi ja Lüganuse haruraamatukogudes. Valla raamatukogudes kanti maha kokku 9081 teavikut, neist 8330 raamatut, 552 ajakirja, 180 ajalehte, 15 auvist, 1 elektrooniline teavik, 3 muud teavikut. Sillamäe Linnaraamatukogus komplekteeriti 24 nimetust ajakirju (26 aastakäiku) ja 17 nimetust ajalehti (18 aastakäiku). Olemas on põhilised digiväljaväljaanded. Ajakirju osteti Kohtla-Järve Keskraamatukogus (koos harukogudega) 97 komplekti ja 52 nimetust, ajalehti vastavalt 47 ja 15. Külastajatele on kättesaadavad Postimehe paketis olevad digiväljaanded. Narva Keskraamatukogu kogudesse lisandus 69 ajakirja ja 11 ajalehte. Perioodika soetamiseks kulus kokku 22 461,51 eurot. Võrreldes eelmise aastaga vähenes perioodika maht: ajakirjade arv 2,8% ja ajalehtede arv 47,6%, kuna mitmed väljaanded lõpetasid ilmumise. Komplekteerimisel lähtuti kasutusstatistikast, lugejate huvist ning teeninduspiirkonna keelelisest eripärast. Lugejate seas on jätkuvalt populaarsed üle-eestilised ajalehed ning kirjandus- ja kunstiajakirjad. Teeninduspiirkonna keelelist eripära arvestades asendati osa venekeelseid perioodilisi väljaandeid sarnaste inglise-, saksa- ja soomekeelsete väljaannetega. 4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang Auviseid komplekteeriti Sillamäe Linnaraamatukogus kokku 3 eksemplari. Narva Keskraamatukogus lisandus kogudesse 97 auvist, 1 elektrooniline teavik ning 348 muud teavikut. Muude väljaannete komplekteerimine oli suunatud kogude mitmekesistamisele ning erinevate sihtrühmade vajaduste arvestamisele. 4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang Jõhvi Keskraamatukogu komplekteeris lauamänge ja raamatutegelastest inspireeritud mänguasju kokku 16 arvestusüksust. Lauamänge ostavad kõik raamatukogud ja nende populaarsus kasvab. Narva Keskraamatukogus jätkati esemete kogu täiendamist vastavalt kasutajate huvile ja raamatukogu programmide vajadustele. Tähelepanu pöörati eelkõige õues kasutatavatele mängudele, mille vastu oli juba eelmisel aastal suur huvi. Nende kasutus püsis aktiivne nii individuaalsel laenutamisel kui ka raamatukogu üritustel. Samuti täiendati lauamängude valikut, sh soetati arendavaid mänge lauamänguklubi tegevuste toetamiseks. 4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust Annetuste osakaal oli Jõhvi komplekteerimispiirkonna rahvaraamatukogudes 8,9%. Põhiliselt on annetajateks eraisikud. Jõhvi Keskraamatukogus oli annetuste osakaal juurdekasvust 8% ehk 153 teavikut, millest umbes pooled olid vene keeles. Toila valla raamatukogudes oli annetuste osakaal kogude juurdekasvust 6,3%. 17 Narva-Jõesuu Linnaraamatukogus oli annetuste osakaal kogude juurdekasvust 62% ehk 1105 raamatut. Annetuste teel said Alutaguse Huvikeskuse raamatukogud 78 teavikut (ostetud 1154), mis moodustab saadud teavikutest 6,7% Lüganuse valla raamatukogudes oli annetuste osakaal kogude juurdekasvust 2,8%. Kohtla-Järve Keskraamatukogusse annetati 827 teavikut, mis moodustas 19% aasta jooksul lisandunutest. Annetustena lisandus Narva Keskraamatukogusse 1 266 teavikut, mis moodustas 17,41% tegelikust juurdekasvust. Annetustena lisandusid peamiselt ilu- ja teabekirjandus, samuti üksikjuhtudel erialased ja kultuuriväljaanded. Annetuste vastuvõtmisel lähtuti kehtivatest komplekteerimispõhimõtetest: hinnati teavikute sisulist väärtust, vastavust teeninduspiirkonna sihtrühmade vajadustele, eksemplaride seisukorda ning dubleerimise põhjendatust. 4.8 Inventuurid ja mahakandmised Jõhvi komplekteerimispiirkonna raamatukogudes kustutati 19767 teavikut (+9910 võrreldes 2024. a). Jõhvi Keskraamatukogus kustutati 5550 raamatut, sh 2379 võõrkeeltes, põhiliselt vene keeles. Jõhvis kustutati peamiselt vananenud, laenutusteta raamatuid. Suur kustutuste arv on seotud fondi põhjaliku ülevaatusega seoses RFID süsteemile üleminekule ja töö ümberkorraldamisele Tammiku raamatukogus. Teavikuid kanti Alutaguse raamatukogudes maha 2099 eksemplari ehk 2,4% fondi üldarvust. Iisaku raamatukogus toimus inventuur 2025 aasta aprillis. Sillamäe Linnaraamatukogus kustutati 33 202 teavikut, mis on oluliselt rohkem võrreldes 2024. aastaga (2 757 teavikut). Mahukas mahakandmine oli tingitud haruraamatukogu kolimisest väiksemale pinnale. Kohtla-Järve Keskraamatukogus kustutati 5609 raamatut ja 1152 vinüülplaati. Narva Keskraamatukogus kanti maha 44 604 arvestusühikut. Mahakandmise suur maht oli seotud eeskätt Kreenholmi raamatukogu kogude ümberkorraldamise ja korrastamisega, mille käigus hinnati kogude ajakohasust, eemaldati aegunud ja vähekasutatavad väljaanded ning korrastati dubleerivad eksemplarid. Toila valla raamatukogudes ei kantud maha ühtegi teavikut, kuigi ringluse protsent on väga madal. 18 5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused 5.1 Lugejaküsitlused 5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused Jõhvi Keskraamatukogu rahuloluindeks oli 9,8. Muudatuste osas oli kõige rohkem märgitud uue maja/suuremate ja kaasaegsemate ruumide vajadust. Narva-Jõesuu Linnaraamatukogu rahuloluindeks oli 9,5. Meeldis nii raamatukogu kui raamatukogu sõbralik kollektiiv, kuid ühe vastaja sõnul oli tuntav ruumide kitsikus Alutaguse Huvikeskuse raamatukogude rahuoluindeks oli 9,43, mis oli keskmisest paar kümnendikku madalam. Lüganuse Valla Raamatukogude rahuloluindeks oli 9,7. Kohtla-Järve Keskraamatukogu rahuloluindeks oli 9,75. Külastajate hinnangud olid kõikides raamatukogudes väga positiivsed, paljud kiitsid raamatukoguhoidjate sõbralikkust ja pädevust, teeninduse kiirust ja sageli toimuvaid üritusi. Kurdeti uue venekeelse kirjanduse vähesust, kuigi tundub, et on tekkinud arusaamine, et seda ei tule. Palju laenatakse eesti keele õppekirjandust. Narva linnas oli rahuloluindeks 9,73, mis näitab kasutajate väga kõrget rahulolu raamatukoguteenusega. Arendusettepanekud puudutasid eelkõige elektroonilise kataloogi ja veebikeskkonna edasiarendamist, kogude laiendamist teatud valdkondades ning ruumilahenduste täiustamist. 5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele juurdepääs Raamatukogudes on kättesaadavad väljatrükk, paljundamine, skaneerimine jne. Raamatukogu tasulise teenusena pakuti saali üürimist näiteks Jõhvi Keskraamatukogus ja Sillamäe Linnaraamatukogus. Kasutajate nõustamine ja abistamine erinevates küsimustes toimub igapäevaselt. Juhendati inimesi erinevate e-teenuste kasutamisel: pangatehingud, digiallkirjastamine, CV-de koostamine, piletite ostmine jne. Veebilehe ja e-kataloogi kaudu saab kasutada e-teenuseid: reserveerida teavikuid, pikendada laenutusi, teha otsingut raamatukogukataloogist jne. Jõhvi Keskraamatukogu AIP arvutid on tihedalt kasutuses. Kasutamine on paari aasta lõikes suurenenud. Arvutid on 1-2 aastat vanad ning ostetud kasutajate vajadusi arvestades. Kasvav on oma sülearvutiga tegutsemine raamatukogus. Narva-Jõesuu Linnaraamatukogus on kokku 4 avaliku internetipunkti arvutit, mida kasutati 436 korda. Toila vallas said Kohtla-Nõmme ja Voka raamatukogu töötajad uued arvutid. Avalik arvuti on kasutuses ainult Vokas, seda kasutatakse aktiivselt ja see vajab väljavahetamist. 19 Kõigis Alutaguse Huvikeskuse raamatukogudes on juurdepääs avalikule teabele tagatud. Neljas raamatukogus vahetati välja AIP arvutid, kasutatakse neid pigem harva. Kohtla-Järve Keskraamatukogu süsteemis on arvutid aegunud, aga aktiivselt kasutuses. Narva Keskraamatukogus uuendati tööarvutite andmekandjad SSD-seadmetega, mis parandas arvutite töökiirust ja töökindlust. Uusi AIP-arvuteid ei hangitud. Peamiseks väljakutseks on kasutajate digioskuste ebaühtlane tase, mistõttu vajavad paljud külastajad individuaalset juhendamist. Teenuse arendamisel pööratakse tähelepanu kasutajate nõustamisele ning seadmete ajakohasuse tagamisele. Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes Alutaguse Huvikeskuse Iisaku raamatukogus muutusid raamatukogu lahtioleku ajad, sest kahe töötaja asemel jäi tööle üks töötaja. Lüganuse Valla Raamatukogude kõik haruraamatukogud said tagastuskastid, mis võeti väga hästi vastu. Oluliseks muudatuseks oli Narva Keskraamatukogu Kreenholmi raamatukogu kolimine uutesse ruumidesse. Uus asukoht Kreenholmi linnaosa keskmes, kesklinnale lähemal, on külastajatele paremini ligipääsetav ning suurendanud teenuste nähtavust ja kasutusmugavust. Teeninduskorralduses suurenes töötajate rotatsioon erinevate osakondade ja haruraamatukogude vahel. Rotatsioon võimaldab paindlikumalt korraldada tööd, tagada teenuse järjepidevuse ning arendada töötajate mitmekülgseid pädevusi. Teenuste arendamisel ajakohastati raamatukogu kodulehte. Lugejad Lugejad 2024 Lugejad 2025 Muutus (+-) 23861 20837 -3024 Külastused Külastused Külastused Muutus 2024 2025 (+-) 310395 276739 -33656 Lüganuse vallas on languse põhjustanud kahe haruraamatukogu lahtioleku aegade poole võrra vähenemine (Maidla ja >Lüganuse). Laenutused Laenutused Laenutused Muutus (+-) 2024 2025 770503 844209 +73706 Narva-Jõesuu Linnaraamatukogus on laenutuste arv tõusnud ligi kolmandiku võrra. Tõus on seotud Vaivara raamatukogu sulgemisega eelmisel aastal ja osa raamatute arvele võtmisega 20 Narva-Jõesuu Linnaraamatukogusse. Raamatukogus käivad laenutamas kooli kohustuslikku kirjandust ka teiste linnade lapsed/nende vanemad. Kõik näitajad on miinuses, kuid laenutuste arv suures plussis, millele otsest seletust on raske anda. Võib olla, et varasemad näitajad on olnud ebatäpsed või on seda eelmise aasta omad, sest RAJU on aruandluse koostajatele võõras ja segasevõitu. Võib leida ratsionaalseid põhjusi lugejate ja külastuste arvu vähenemisele. Uut venekeelset kirjandust juurde ei tule, mistõttu on mingi osa lugejaid raamatukogus käimisest loobunud. Paberkandjal perioodika hulk väheneb, mis vähendab ka laenutuste arvu. Erinevalt muust Eestist loetakse inglise keeles väga vähe, kuigi näiteks Jõhvi Keskraamatukogu ostab inglisekeelseid teavikuid üha rohkem ja püüab neile igati tähelepanu juhtida. Oma osa lugejate ja külastuste arvu vähenemises on kindlasti elanikkonna arvu vähenemine maakonnas. Külastuste arvu vähenemise ja laenutuste arvu suurenemise vahel on ilmne disproportsioon, aga põhjendada ei oska. Seda peab pikemalt analüüsima raamatukogude kaupa. MIRKO teenus Jõhvi Keskraamatukogust telliti läbi MIRKO teavikuid 16 korda. Narva Keskraamatukogus tehti MIRKO vahendusel kokku 385 toimingut, sh 235 laenutust ja 150 pikendust. Kõige enam telliti eesti kirjandust ning eesti keelde tõlgitud ilukirjandust. See näitab selgelt eestikeelse kirjanduse kasvavat nõudlust ning toetab üleminekut eestikeelsele õppele ja lugemisharjumuse tugevdamist eesti keeles. Ülevaade RVL teenusest Raamatukogu RVL sisse RVL välja RVL sisse Jõhvi Keskraamatukogu 966 315 Toila valla raamatukogu 163 111 Narva-Jõesuu 0 5 Linnaraamatukogu Alutaguse Huvikeskus 94 118 Lüganuse Valla 50 120 Raamatukogud Kohtla-Järve 215 49 Keskraamatukogu Narva Keskraamatukogu 0 0 Kokku 1488 718 Alutaguse raamatukogude omavaheline laenutus on hästi toimima saadud. Raamatute liigutamiseks kasutatakse Alutaguse huvikeskuse töötajaid, aga ka valla sotsiaaltöötajaid. Vallasisene laenutus sisse oli 960 ja välja 947 ühikut. Kohtla-Järve Keskraamatukogus oli süsteemisisene laenutus sisse 879, välja 932. Infopäringud Päringud Muutus (+-) 2025 7230 6087 -1143 21 Infopäringute peamised teemad: • bussiplaanid • postipunktiteenused • linnapoolsed teenused ja toetused • kust leida vajaliku infot ja teenuseid Meeldejäävad päringud: • kus asub Jõhvi endine kinohoone (raamatukogu asubki selles hoones) • kuidas minna töötukassasse (otse üle tee) • bandžomängu õpetus • Lorupi kristall Sillamäe Linnaraamatukogus on palju päringuid keeleõppe võimaluste kohta, aga ka enesearenguga ja vaba aja veetmisega seotud teemadel. Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused Jõhvi Keskraamatukogu korraldas ühe virtuaalnäituse „Vana Jõhvi“. Aasta jooksul toimus Toila valla raamatukogus kolm ettelugemist veebis, mida jälgis ca 100 inimest. Narva Keskraamatukogu korraldas 37 virtuaalset „Lugemisringi“ kohtumist erivajadustega inimestele koostöös AS-iga Hoolekandeteenused. Igal virtuaalkohtumisel osales korraga keskmiselt 70–80 inimest. Lisaks avaldati YouTube’i keskkonnas 19 videointervjuud ja - tutvustust, milles tutvustati raamatuid ja kirjanikke. Nende sihtrühmaks oli laiem lugejaskond ning kirjandushuvilised nii Narvast kui ka mujalt. Videod on järele vaadatavad ning nende vaatamiste üle peetakse statistikat – 2025. aastal kogusid need kokku 2338 vaatamist. Tasulised teenused Milliseid tasulisi teenuseid raamatukogud pakuvad? Valige loetelust sobivad ☒ Printimine, paljundamine ☒ Ruumirent ☒ Üritused ☒ Materjalikulu (nt 3D-printimine, laserlõikur jne) ☒ Muu (nimetada): skaneerimine, kiletamine 5.4 Laste- ja noorteteenindus Lug-d Lug-d Muutus Külast- Külast- Muutus Laenut Laenut Muutus 2024 2025 (+-) d 2024 d 2025 (+-) 2024 2025 (+/-) 7704 6747 -957 102054 89280 -12774 102682 85310 -17372 Jõhvi Keskraamatukogus toimus üle 150 ürituse/tegevuse lastele, lisaks koolides ja lasteaedades. Lastetööga vahetult seotud töötajad viisid üritusi läbi ka teiste omavalitsuste koolides. Lüganuse vallas on kõik näitajad on langenud, peamiselt Lüganuse haruraamatukogu arvelt. Kooli vahetus läheduses (sama hoovi peal) asuv raamatukogu on lahti vaid kahel koolipäeval 22 (E ja N), seega ei saa lapsed muudel aegadel raamatukogu külastada. Lüganuse valla raamatukogu lugejatest moodustasid lapsed 29,3%. Narva Keskraamatukogu tegevused olid suurel määral seotud Eesti raamatu aastaga, mis mõjutas programmide sisu ning rõhutas Eesti kirjanduse ja kultuuripärandi tutvustamist. Lastele ja noortele korraldati ettelugemisi, töötubasid, kohtumisi kirjandustegelastega ning interaktiivseid tegevusi, mis võimaldasid kirjandust tutvustada eakohasel ja kaasahaaraval viisil. Koolivaheaegadel viidi läbi programme, mis keskendusid nii Eesti lastekirjanduse klassikale kui ka kaasaegsetele autoritele. Üritusi täiendasid loov- ja praktilised tegevused, mis toetasid materjali paremat mõistmist ning hoidsid huvi lugemise vastu. Regulaarsed tegevused: programm „Peretund Narva Keskraamatukogus“ - üks kord nädalas (v.a suvekuud); lauamänguklubi teismelistele - üks kord nädalas kogu aasta vältel. Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine Jõhvi Keskraamatukogu lastetöö osakonda saabus raamatuid 425 (2024-541), kustutati 1517. Laenatakse suurema valikuga, eelistatult eesti autorite teoseid ja nende tõlkeid teistesse keeltesse. Venekeelseid raamatuid osteti 16, annetusena saadi 20, võõrkeelseid kokku 59. Järelkomplekteerimise võimalus olemas. Lisandus lauamänge, tegelusraamatuid, raamatutegelastest mänguasju. Enim laenutatakse klassivälist kirjandust. Õppekavasse on tulnud aastaid unustuses olnud raamatud (nt E.Laidsaare „Kompanii poeg“, 1939), pidevalt muutuvad õppekavad ja õpetajate “maitsed”. Kuna aastakümneid on kohustuslik lugemisvara propageerinud ühtesid ja samu raamatuid, siis peaks kaaluma, kas raamatukogud peavad sellega kaasa minema või vähendama selliste raamatute (näiteks Tutgenev „Mumuu“ vene õppekeelega koolides) kättesaadavust. Eesmärk on, et uuem kirjandus jõuaks õpilaste lugemislauale. Raamatukogude poolt on valmisolek vastavalt võimalustele arvestada haridusasutuste soovidega Alutaguse Huvikeskuse raamatukogud tuginesid laste- ja noortekirjanduse komplekteerimisel eelkõige kogukonna, õpetajate ja noorte lugemisharjumuste vajadustele. Kuigi eelarveline olukord oli mitmes raamatukogus piiratud, tagati olulises mahus just koolikirjanduse ja soovitusliku lugemisvara olemasolu. Olulised on ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse soovitused. Igal sügisel kogunevad Lüganuse valla Kiviõli raamatukogusse riigikooli algklasside õpetajad, et koos raamatukogu töötajaga panna paika uue õppeaasta plaanid, välja selgitada ootused ja soovid ning rääkida Lugemisisu programmist. Sillamäe Linnaraamatukogus lähtuti laste- ja noortekirjanduse komplekteerimisel lugejate laenutusstatistikast, koolide soovituslikust kirjandusest ning reserveeringutest. Ilu- ja lastekirjandus moodustas 75% juurdetulnud raamatutest. Osteti 954 (nimetust) lasteraamatut, kokku 1241 eksemplari, mis moodustas 33% kogu raamatute juurdetulekust (2024. aastal 45%). Kohtla-Järve Keskraamatukogusse saabus 425 raamatut, nendest 365 osteti ja 60 saadi annetustena. Ajakirju telliti 7 komplekti ja lisandus 7 mängumängu. Kustutati 234 teavikut. Narva Keskraamatukogus täienes lasteosakonna kogu 4436 infokandja võrra, neist 4165 olid raamatud. Kogu täiendamisel pöörati tähelepanu nii uudiskirjandusele kui ka nõutud ja kulunud teavikute asendamisele. Valikute tegemisel lähtuti laste ja noorte lugemishuvidest ning õppetööd toetavatest vajadustest. 23 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused Uuemat lugemisvara tutvustas Jõhvi Keskraamatukogu väljapanekutega ja infotundidega raamatukogus, koolides. Osa kirjandusõpetajaid lubab õpilastel valida kirjandust viimaste aastate uudiskirjandusest. Seoses üleminekuga eestikeelsele õppekavale kasutavad vene õppekeelega koolid palju eestikeelseid raamatuid ning oodatud on eesti kirjanduse tõlked vene keelde. Lasteosakonnas on selliste raamatute laenutamine märgatavalt tõusnud. Olulisemad sündmused ja üritused: Jututuba korraldati 38 korda (2024- 36). Osalevad nii eesti kui teistest rahvustest pered, mitmed lapsed on jäänud hiljem pidevaks raamatukogu kasutajaks. Lapsevanemad osalevad jututoas, et koos lastega meisterdada ja mängida. Uudishimupäeval oli külas raamatuillustraator Ružena Vakulenko, toimus joonistamise töötuba, täiendati interaktiivset konstruktorit GraviTrax. Kevadpühad noorkotkastega (76 osalejat) ning digikarude meisterdamine (10 osalejat). Lugemisisu programmis keskenduti eesti raamatu 500 juubelile (21 korda 449 õpilast). Osalesid Mäetaguse (Alutaguse vald) ja Jõhvi Kesklinna koolid, lasteaia „Kalevipoeg“ vanem rühm. Valminud on näidismaterjalid raamatutundideks kolmele vanuseastmele. Toila Valla Raamatukogu Voka Raamatukogu hoidja viis koostöös Toila Gümnaasiumi ja lasteaiaga Naksitrallid läbi viis teematundi (nt Eesti kirjanduse ajalugu, lemmikloomad ja ametid), Kohtla-Nõmme Raamatukogus toimus neli teematundi lihtsustatud õppekavaga õpilastele Kohtla-Nõmme Koolis. Toila Raamatukogus toimus viis meisterdamistundi. Alutaguse Huvikeskuse raamatukogudes toimus Lugemisisu programm, muinasjutuprogrammid ja ettelugemised (Mäetaguse, Iisaku, Kiikla, Kurtna), Pagaril perepäev „Mart läheb Katri ja Kadri läheb Marti“ koos maskide meisterdamisega. Kurtnas kadripäeva kombestiku tutvustus koostöös noortekeskusega. Sillamäe Linnaraamatukogus viidi läbi mitmeid lugemisüritusi, sh raamatuesitlusi, raamatutunde ja temaatilisi töötubasid, mis olid suunatud erinevatele vanuserühmadele. Üritustel osales kokku üle 2000 lapse ja noore, mis näitab huvi ja aktiivset kaasatust raamatukogu tegevustesse. Kõikides lapsi teenindavates Kohtla-Järve Keskraamatukogu raamatukogudes korraldati raamatukogutunde, kirjandushommikuid, ülevaateid kirjandusest, ettelugemisi, raamatunäituseid. Suuremad üritused: kirjandus- ja teemahommikud - „Eesti Raamat 500 ja Eesti raamatu teekond tänapäeva“, „Andrus Kivirähk 55“, J. Rannap „Nublu“, E. Raud „Peep ja sõnad“ , suur raamatu otsimise mäng (5 mängu), koolivaheajal „Meistrite tuba“, töötaod „Sügisraamat värvides“ ja „Maskide meisterdamine“. Ahtme raamatukogus käis lugemiskoer Ronja. Narva Keskraamatukogu tegevused olid suunatud nii lugemisoskuse arendamisele, lugemismotivatsiooni suurendamisele kui ka lugemise sidumisele loovuse, keskkonnateadlikkuse ja digipädevustega. Olulisemad sündmused olid teadusnädal Narvas, keskkonnanäitus „Hoia, mida armastad“, programm „Peretund“, kohtumised lugemiskoertega, kirjanduslikud otsingumängud ja digitaalsed lugemistegevused. 5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus Jõhvi Keskraamatukogus toimus 150 üritust täiskasvanutele, 34 korda käidi esinemas või üritust läbi viimas mujal. Lastele oli üritusi 161, seda nii raamatukogus kui ka väljaspool – 24 koolides ja lasteaedades. Kord kuus toimus reisijuttude õhtu, kus käidi jutustamas oma reisimuljeid, kord nädalas toimus käsitööring ja eesti keele kohvik, laupäeviti lastele jututuba. Raamatukogu poolt korraldatud üritustel/tegevustes osaleti aasta jooksul 6355 korda, mis on varasemate aastatega võrreldes märkimisväärne tõus. Toila Valla Raamatukogus lükati eesti raamatu aastale hoog sisse ühise lugemisega Toila Seltsimajas, kus kogukonnaliikmed lugesid ette oma lemmikraamatuid eesti kirjandusest, muusikalisi vahepalu pakkus ansambel AER. Salongiõhtu, kus kohalikud luuletajad Anneli Lamp ja Heili Konsa lugesid oma luuletusi, kitarri ja lauluga toetas Hannes Konsa. Salongiõhtu, kus olid külalisteks Lauri Räpp ja Mikk Tammepõld. Teatriõhtu „Köster”. Kohtumine Väino Laisaarega. Aasta jooksul toimus Narva-Jõesuu Linnaraamatukogus 5 lasteaialastele ja Narva-Jõesuu kooli õpilastele suunatud kokkusaamist, kus räägiti lastele erinevatest Eesti kirjanikest ja nende teostest, lahendati ristsõnu, meisterdati, toimusid mälumängud (kes on autor ja milline raamat). Narva-Jõesuu Linnaraamatukogu teeb koostööd Narva-Jõesuu Niguliste kiriku pühapäevakooliga. Suvel osaleti linna üritustel – suvehooaja avamine, lastekaitsepäev, külastajad said otsida linna huvitavamaid paiku. Inimeste hobide näitused. Aasta jooksul oli 7 erinevat näitust. Alutaguse Huvikeskuses on raamatukogud ja seltsimajad ühe katusorganisatsiooni all, enamus raamatukoguhoidjaid tegutseb samal ajal seltsimaja töö korraldamisega. Raamatukogu on kogukonnakeskuste orgaaniline osa. Narva Keskraamatukogus toimus kokku 1044 üritust ja tegevust (2024. aastal 1058; muutus −14). Ürituste jaotus näitab raamatukogu laiapõhjalist rolli kogukonnas. Märkimisväärse osa moodustasid info-, meedia- ja digipädevuste alane nõustamine (294 korral), lugemismängud ja -võistlused (155), üldharivad loengud ja töötoad (106) ning kirjandusega seotud näitused ja väljapanekud (99). Lisaks toimus 324 muud kogukondlikku ja lasteüritust, mis kinnitab raamatukogu aktiivset rolli eri vanuserühmade kaasamisel. Kõik raamatukogud on kogukonnakeskused, mitmed töötajad on samal ajal ka seltsimajade eestvedajad. Raamatukogudes saab IT-abi ja juurdepääsu riigiteenustele, kuid iga aastaga kasvab kultuuriürituste ja hariduslike tegevuste osakaal. Raamatukoguhariduses on põhirõhk infoteadustel ja digipädevusel, puudu jääb kultuurikorralduslikust poolest, turundusoskustest, teadmistest andragoogikas ja psühholoogias. Raamatukoguhoidja töö eeldab laiapõhjalist haridust, mida kusagil ei pakuta ega ka väärtustata. Õhinapõhiselt ei ole võimalik jätkusuutlikku kogukonnakeskust juhtida, selleks on vaja teadmisi, oskuseid ja finantsvahendeid. Üritused/tegevused Üritused/tegevused Muutus (+-) 2024 2025 3406 3559 +153 Üritused/tegevused Arv Info-, meedia- ja digipädevuste alane nõustamine ja juhendamine* 955 Kirjandusega seotud näitused ja väljapanekud 856 Kodulooga seotud sündmused ja väljapanekud 163 Kontserdid või muusikasündmused 38 Kunsti- või käsitöönäitused 81 Lugejamängud ja -võistlused 172 25  Lugejate kohtumised kirjanike ja kirjandustegelastega, muud 107 kirjandussündmused Üldharivad loengud ja töötoad 378 Reisijutud, lastehommikud, fotonäitused jne 643 Eesti keele õppega seotud tegevused 166 Jõhvi Keskraamatukogu: loomeöö kirjandustelk, eesti raamatu aasta avapidu, ajakirja „Akadeemia“ erinumbri esitlus, loengud Virumaa skulptuuridest „Keresest Pärdini“ jne. Toila Valla Raamatukogu: ühislugemine Toila Seltsimajas, salongiõhtud. Narva-Jõesuu Linnaraamatukogu: osalemine Narva-Jõesuu hooaja avamisel, aardejaht „Meie linna kõige huvitavamad paigad”, eesti kirjaniku raamatu lugemine. Umbes 10 last. Alutaguse Huvikeskus: Kohtumine kirjaniku ja raadiohääle Märt Treieriga (Iisaku), Raamatusõprade ekskursioon Paldiskisse (Iisaku), eesti kirjandusel põhinevate näidendite lavastamine (Kiikla), Eesti Raamatu Aasta tähistamine Pagaril (näituste ja perepäevade sari), projekt „Sotsiaalne kaasatus 55+“ ning maja 15. aastapäev (Kurtna) Lüganuse Valla Raamatukogud: reisijutud Väino Laisaarega, Püssi raamatukogu 70.juubel, Heli Männi mänguloomade näitus, Ain Spitzi fotonäitus „Hetki looduses ja linnas“ Sondas ja Kiviõlis. Sillamäe Linnaraamatukogu: mälumängud, kultuurinädal, eesti keele kohvik ja keeleklubi, kirjandusklubi. Kohtla-Järve Keskraamatukogu: Püsinäitused raamatukogudes teema-aastaks „Eesti Raamat 500“, A. Martõnovi kirjanduslik sari keskraamatukogu lugemissaalis „Kirjanik ja aeg“, Kirjanduslik sari Ahtme hrk „Kohtume raamatukogus“, - loengud ja ettekanded erinevatest kultuuritegelastest. „Reedene jututuba“ - teemadeks valik eesti kirjandusest, Heli Männi rahvariietes nukkude näitus, eesti raamatule pühendatud loengud- teemaõhtud: I. Maidre „Laula, laula, pappi“, V. Mesilane „Eesti rahvuseepos „Kalevipoeg“ - Eesti ja maailma pärl“ (vene keeles). Narva Keskraamatukogu: kevadlaat ja jõululaat, täiskasvanud õppija nädal, käsitööklubi ja klubi, Conversation Club ja American Club, jõeretk „Mälestused luules“. Kasutajakoolitused Koolitused Koolitused Muutus (+-) 2024 2025 1722 2044 +322 Üha rohkem inimesi kasutab IT-teenuseid ja kaasaegseid tehnoloogiaid. Paljud asutused ja organisatsioonid pakuvad teenuseid veebipõhiselt ning on üle läinud iseteeninduslahendustele, mis eeldab elanikkonnalt täiendavaid digioskusi. Seetõttu on kasvanud vajadus koolituste ja nõustamise järele e-teenuste kasutamisel. 26 Koostööpartnerid Lääne-Virumaa Keskraamatukogu, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Rahvusraamatukogu, ERÜ, Andras, Kultuuriministeerium, Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna Keskraamatukogu, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Eesti Roerichi Ühing, ajakiri „Täheke“ Eesti Raudtee, Eesti Töötukassa, Integratsioon SA, Eesti Inimõiguste Keskus, Mondo MTÜ, Peaasjad MTÜ, Tallinna Ülikool; mäluasutused: Eesti Panga Muuseum, Eesti Meremuuseum, Tallinna Linnamuuseum, ajakiri „Eesti Naine“, Viru Instituut, Viljandi Linnaraamatukogu, Mihkli kirik, Jõhvi Muuseumi Selts, Jõhvi Vallavalitsus, Kiikla näitering, tantsurühm „Gevi“, Voka Avatud Noortekeskuse ja Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskus, Alutaguse hoolekeskus, 25 Kurtnal noortekeskus ja VR Koda, Kiiklas MTÜ Maadaam, AS Hoolekandeteenusete Sillamäe Kodu ja AS Hoolekandeteenusete Sinimäe Kodu; Integratsiooni SA Narva Eesti keele maja, Ukraina Kaasmaalaskond Sillamäe Vodograi, Henrich Hanseni Nimeline Narva Muinsuste SeltsNarva Kunstiresidentuur, Sillamäe Lastekeskus, keeltekool Likool, Narva Noortekeskus, Ida-Virumaa Koerasõprade Klubi „Lucky“, Narva teenekate õpetajate selts, Narva klubi „28 петель“, EENA Narva klubi, MTÜ Narva mälumänguklubi, EENA Narva Klubi, MindHub programming school for kids, MTÜ Laste õppekeskus Vikerkaar, Narva Muinsuskaitse Selts, MTÜ Narva Meediaklubi MTÜ, Sinimäe kool, Narva-Jõesuu kool, Narva-Jõesuu lasteaed, Sinimäe Kodu, kirjanikud, koduloolased, reisijuttude rääkijad jt. Koostööl erinevate organisatsioonide ja eraisikutega on oluline roll raamatukogu ürituste ja tegevuste korraldamisel ja nende mitmekülgsuse tagamisel. Piiratud rahaliste võimalustega raamatukogudele on hea koostöö eriti oluline. Aktiivsel koostööl väga erinevate partneritega on oluline roll kogukonnatunde hoidmisel ja süvendamisel. 6 Raamatukogu turundus 6.1 Turunduskanalid Millised olid aruandeaastal peamised kanalid raamatukoguteenuste tutvustamiseks? Valige sobivad ☒ Raamatukogu koduleht ☒ KOV-i koduleht ☒ Sotsiaalmeedia (nimetada kanalid, nt Facebook, Instagram, TikTok, Youtube jne) ☐ Raadio ☐ Televisioon ☒ Ajalehed, ajakirjad ☒ Välireklaam (nt plakatid, ekraanid) ☒ Muud (voldikud) Jõhvi Keskraamatukogu turundab oma üritusi ja tegevusi valla ja maakonna ajalehtedes, raamatukogu infostendil, Facebookis ja kodulehel. Oluline kanal on info liikumine suust suhu. Üritusi on palju ja huvilised on harjunud reklaami jälgima. Üritustel osalejad on suures osas 50+ inimesed. Väga raske on jõuda vanusegrupini 16 -35. 27 Raamatukogude eelarve on piiratud ning eraldi turundusspetsialiste ei ole. Tasulise reklaami võimalused on väga tagasihoidlikud ning neid kasutatakse üksikjuhtudel piiratud mahus. Seetõttu põhineb teavitustöö eeskätt oma kanalite järjepideval kasutamisel, sisulisel kommunikatsioonil ja olemasolevate ressursside läbimõeldud rakendamisel. 6.2 Väljaannete publitseerimine Kõik raamatukogud avaldavad artikleid kohalikus meedias. Jõhvi Keskraamatukogu direktor Eve Kottise arvamused ajakirjas „Raamatukogu“ 2/2025 Alutaguse Huvikeskuse Kurtna raamatukogu töötaja aitas kaasa kohaliku legendaarse haridustegelase elulooraamatu väljaandmisele - Villio Reinsalu „Teekond kahe mäe vahel. Arumäelt Kuremäele.“. Mäetaguse raamatukogu töötaja aitas kaasa Virve Osila luulekogu „Järelnoppeid“ väljaandmisele. Lüganuse valla olulisim artikkel puudutas tulevasi raamatukogu sündmusi, mille kohaselt viiakse 2026. esimesel poolaastal läbi koostöös Virumaa Koostöökoguga Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatav ESF+ meetme „Sotsiaalne heaolu“ raames 5-osaline sari „Tervisekohvik raamatukogus“. Raamatukogu koduloouurija avaldas artikli ajaloo- ja kohaloolises almanahhis nr 15, mille andis välja Narva G. Hanseni nimeline Muinsusselts. Almanahh käsitleb Narva ajaloo ja kultuurieluga seotud teemasid ning koondab uurimuslikke materjale linna minevikust ja tänapäevast. Raamatukogu töötaja osalemine almanahhi koostamisel kinnitab erialast pädevust ning aktiivset panust kohaliku ajaloo uurimisse ja tutvustamisse. Lisaks toetas raamatukogu IT-spetsialist tehniliselt väljaande valmimist, aidates kaasa Svetlana Gorpintšenko raamatu „Möödunut ei ole mälust kustutatud” kujundamisele. Raamatukogu töötaja panus raamatu kujundamisse näitab organisatsiooni valmisolekut toetada kogukonna algatusi ja kohaliku kultuurimälu säilitamist ka praktilisel tasandil. 7 Eesmärgid tulevaks aastaks Jätkatakse lugemisele innustamist ja ürituste korraldamist. Seoses Jõhvi ja Toila valdade ühinemisega seisab ees rahvaraamatukogude ühendamine ja ühise arengukava koostamine. Loodetavasti algab hankevaidluste tõttu venima jäänud Voka aleviku kogukonnamaja- raamatukogu ehitus. Jõhvis peab plaani kohaselt algama kogukonnamaja-raamatukogu ehitus. Alutaguse Huvikeskuse fookuses on tagada väikeste maaraamatukogude jätkusuutlikkus ning pakkuda tegevusi, mis toetavad nii lugemisharjumust kui ka sotsiaalset kaasatust. Lüganuse Valla Raamatukogud planeerivad jätkata projektide kirjutamist, et leida raamatukogu töö tõhustamiseks ja elavdamiseks vahendeid erinevatest tõukefondidest. Koostada Lüganuse Valla Raamatukogu arengukava. Sillamäe Linnaraamatukogu oluline eesmärk on arendada edasi digiteenuseid ning parandada infotehnoloogiliste lahenduste kasutamist, pakkudes elanikele digioskuste koolitusi ja individuaalset nõustamist. 28 Kohtla-Järve Keskraamatukogu eesmärk on koostada raamatukogu arengukava ja kutsuda ellu nõukogu. Planeeritakse IT riistvara uuendamiseks kirjutada projekte. Narva Keskraamatukogu viib läbi projekti „Narvas, Malmi tn 8 asuva Narva Keskraamatukogu energiatõhususe parandamine" ettevalmistustööd. Kavas on läbi viia inventuur, Erasmus+ projekti esimene etapp ja alustada teist etappi. Koostatakse arengukava järgmiseks perioodiks. Ida-Viru rahvaraamatukogud on kujunenud kogukonnakeskusteks, kus pakutakse kultuurisündmusi ja koolitusvõimalusi, maakonna eripärast tulenevalt eelkõige keeleõpet. Palju panustatakse laste-ja noorte lugemis-ja kultuurihuvi ärgitamisele. 29