Siseministri 13. augusti 2014. a määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 5 Siseministri 13. augusti 2014. a määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ muutmine Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 2231 lõike 1, Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 491 lõike 2 ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 471 lõike 2 alusel. Siseministri 13. augusti 2014. a määruses nr 34 „Kohanemisprogramm“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: “8) digimoodul (lisa 8).”; 2) paragrahvi 6 lõigetes 2 ja 4 asendatakse tekstiosa „1–7“ tekstiosaga „1–8“; 3) paragrahvis 8 asendatakse tekstiosa „2–6“ tekstiosaga „2–6 ja 8“; 4) määruse lisa 1 “Baasmoodul” kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 5) määrust täiendatakse lisaga 8 „Digimoodul“ (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga Merilin Piipuu minister kantsler  Siseministri 13. augusti 2014. a määruse nr 34 „Kohanemisprogramm” lisa 8 DIGIMOODUL Digimoodul toetab uussisserändaja digipädevuse järkjärgulist arengut eesmärgiga suurendada iseseisvat ja turvalist toimetulekut Eesti digiriigis. Digimooduli sisu on kohandatud uussisserändaja digipädevusele ning käsitletavate teemade ulatus ja keerukus sõltuvad tema esialgsest digipädevuse tasemest. Sõltumata digimooduli tasemest ja käsitletavatest teemadest on digimooduli läbivaks osaks digiturvalisuse ja digihügieeni põhimõtted, sealhulgas isikuandmete kaitse, turvaline autentimine ning teadlik käitumine digikeskkonnas. Eeldatav maht ja vorm: digimooduli maht ja õppevorm sõltuvad uussisserändaja esialgsest digipädevuse tasemest. Uussisserändajale pakutakse tema tasemele vastav digimoodul. Alg- ja kesktaseme digimoodul viiakse läbi juhendatud kontaktõppena. Edasijõudnute taseme digimoodul viiakse läbi e-õppe vormis. Digimoodul on korraldatud kolmel erineval tasemel, mille maht on järgmine: – algtaset mahuga 19 akadeemilist tundi, – kesktaset mahuga 14 akadeemilist tundi, – edasijõudnute taset mahuga 6 akadeemilist tundi. Uussisserändaja osaleb ühel digimooduli tasemel, mis vastab tema esialgsele digipädevuse tasemele. I. ALGTASEME DIGIMOODUL Digikeskkonnaga kohanemine ja esmane digipädevus Põhieesmärk on anda uussisserändajale esmased digipädevused ja enesekindlus digiseadmete ning Eesti digiteenuste kasutamisel. KÄSITLETAVAD TEEMAD põhiteemad põhiteemade raames käsitlevad alamteemad Digiriigi Eesti kui digiriik ja digiteenuste roll igapäevaelus kontseptsioon ja Digioskuste olulisus toimetulekul digipädevuse alused Digimooduli eesmärk ja ülesehitus Arvuti, nutiseadmete ja tahvelarvuti kasutamine Digiseadmed ja Internet ja veebibrauserid interneti kasutamise WiFi ja ühendused alused Info otsimine ja digilahenduste kasutamine (sh otsingumootorid, tõlkerakendused ja tehisintellektil põhinevad lahendused) Turvaline Paroolide loomise ja kasutamise põhimõtted ning mitmeastmeline digiseadmete autentimine kasutamine Seadmete lukustamine, APP-ide turvalisus ja uuendamine  Avalike võrkude kasutamise riskid E-posti konto loomine ja kasutamine Digisuhtlus ja Manused ja rämpspost failihaldus Failide ja kaustade loomine, salvestamine ja leidmine Videokoosolekute platvormid Videopõhine Kontode loomine digisuhtlus ja koostöö Koosolekuga liitumine Kaamera, mikrofoni ja vestluse kasutamine Isikukoodi tähendus Digitaalne identiteet E-identiteedi roll ja e-identiteet Digitaalse identiteedi turvalisuse põhimõtted Digiallkiri ja selle õiguslik tähendus Autentimisvahendid ID-kaart, Smart-ID ja Mobiil-ID ja digiallkiri PIN1, PIN2 ja PUK Praktiline ID-kaardi tarkvara ja brauserite seadistamine autentimine ja seadistamine Autentimise ja digiallkirjastamise praktiline kasutamine Riigiportaal eesti.ee Riigiportaalid ja Sündmusteenus “Eestis kohanemine” ja Settle in Estonia andmed Rahvastikuregistri teenused Politsei- ja Politsei- ja Piirivalveameti e-teenused tervishoiu Hädaabi ja riigiinfotelefon digiteenused Terviseportaal (sh perearst), digiretsept, haigusleht Töötukassa digiteenused Töö ja raha Tööotsing digikeskkonnas Pangakonto avamine Maksu- ja Tolliameti e-teenused Sotsiaal- ja perega Sotsiaalkindlustusameti ja kohalike omavalitsuste teenused seotud Perehüvitised digiteenused Kooli ja lasteaia digiteenused Eluaseme ja Eluaseme otsinguga seotud portaalid liikumise Ühistranspordi (sh rongiliikluse) digiteenused digiteenused Juhilubadega seotud e-teenused Küberhügieen Digivahendid ja Levinumad pettused ja õngitsused küberturvalisus Isikuandmete kaitse Usaldusväärsed riiklikud küberturvalisuse teabeallikad DIGIMOODULI ALGTASEME LÄBINUD ISIKU ÜLDPÄDEVUSED: Digimooduli algtaseme läbinud isik: 1) oskab kasutada arvutit, nutitelefoni või tahvelarvutit igapäevasteks digitoiminguteks ning mõistab interneti ja veebibrauserite kasutamise põhimõtteid; 2) oskab otsida infot digikeskkonnas ning kasutada tõlke- ja otsinguvahendeid lihtsate igapäevaste vajaduste lahendamiseks; 3) oskab kasutada e-posti digisuhtluseks, sh saata ja vastu võtta kirju, käsitleda manuseid ning eristada ametlikku ja mitteametlikku digisuhtlust; 4) oskab kasutada videokohtumiste ja -tundide platvorme (nt liituda videokoosolekuga, kasutada kaamerat ja mikrofoni ning osaleda vestluses); 5) oskab luua, salvestada ja hallata faile ning kaustu oma seadmes; 6) mõistab isikukoodi ja digitaalse identiteedi rolli Eesti digiriigis; 7) oskab kasutada e-identiteeti ning autentida ja digiallkirjastada lihtsamaid toiminguid ID- kaardi, Smart-ID või Mobiil-ID abil; 8) oskab kasutada algtasemel Eesti peamisi e-teenuseid, sh riigiportaali, rahvastikuregistri, Politsei- ja Piirivalveameti ning terviseportaali teenuseid; 9) oskab teha esmaseid digitoiminguid töö, raha ja igapäevaelu korraldamisel, sh kasutada Töötukassa digiteenuseid ning pangandusega seotud e-teenuseid; 10) oskab kasutada digiteenuseid, mis on seotud pere, hariduse, eluaseme ja liikumisega; 11) järgib digiturvalisuse ja digihügieeni põhimõtteid, sh oskab kaitsta oma paroole ja seadmeid, kasutada mitmeastmelist autentimist, eristada levinumaid digipettusi ning tegutseda kahtlaste olukordade korral; 12) teab, kust leida usaldusväärset abi ja teavet digiprobleemide ning küberturvalisuse küsimustes. II. KESKTASEME DIGIMOODUL Igapäevaste e-teenuste iseseisev kasutamine Põhieesmärk on arendada uussisserändaja oskust kasutada iseseisvalt Eesti digiteenuseid igapäevaste eluliste olukordade lahendamisel ning suurendada kindlustunnet digikeskkonnas toimetulekul. KÄSITLETAVAD TEEMAD põhiteemad põhiteemade raames käsitlevad alamteemad Eesti digiriigi toimimise põhimõtted Digiriigi toimimise Digiteenuste omavaheline seotus loogika Riigi ja isiku vaheline digitaalne suhtlus Digitaalne identiteet ID-kaardi, Smart-ID ja Mobiil-ID teadlik kasutamine igapäevases Autentimise ja digiallkirjastamise eristamine kasutuses Digitaalse identiteedi kasutamine arvutis ja nutiseadmes Turvaline e-teenuste Levinumad vead ja eksitused e-teenuste kasutamisel kasutamine Autentimise ja digiallkirjastamisega seotud riskid  Digiturvalisuse põhimõtted igapäevases asjaajamises Terviseportaal ja selle roll Tervishoiu Perearst, digiretsept, haigusleht digiteenused Terviseportaalis kuvatava terviseinfo lugemine ja mõistmine Töötukassa digiteenused ja tööotsing Töö, õppimise ja Töötuna arvelevõtmine ja teenuste kasutamine ametliku suhtluse digiteenused Ametlikud teated, tähtajad ja vastamise kohustus Settle in Estonia roll töö- ja keele õppeinfo leidmisel Pere ja kohaliku Kohaliku omavalitsuse ja Sotsiaalkindlustusameti teenused omavalitsuse Perehüvitised ja lastega seotud digiteenused digiteenused Kooli- ja lasteaiakoha taotlemise üldpõhimõtted Eluaseme ja Eluaseme otsing ja suhtlus portaalides liikumise Transpordi ja liikumise digiteenused digiteenused Juhilubade ja sõidukitega seotud e-teenused Usaldusväärse teabe leidmine ja hindamine Infootsing ja Ametliku ja mitteametliku info eristamine ametlik digisuhtlus Digisuhtlus riigi ja teenusepakkujatega Küberhügieen Küberturvalisus Eluliste olukordadega seotud pettused igapäevaelus Isikuandmete teadlik jagamine Käitumine kahtluste ja probleemide korral DIGIMOODULI KESKTASEME LÄBINUD ISIKU ÜLDPÄDEVUSED Digimooduli kesktaseme läbinud isik: 1) mõistab Eesti digiriigi toimimise loogikat ning oskab orienteeruda riigi digiteenuste süsteemis; 2) oskab kasutada teadlikult digitaalset identiteeti ning eristada autentimist ja digiallkirjastamist igapäevastes olukordades; 3) oskab kasutada iseseisvalt peamisi Eesti e-teenuseid, sealhulgas tervishoiu-, töö-, pere-, eluaseme- ja liikumisega seotud teenuseid igapäevaelu korraldamisel; 4) oskab suhelda digitaalselt riigiasutuste ja teenusepakkujatega ning mõistab ametlike teadete ja tähtaegade tähendust; 5) oskab kasutada tervishoiu, sotsiaalteenuste ja kohaliku omavalitsuse digiteenuseid eluliste olukordade lahendamiseks; 6) oskab leida, hinnata ja kasutada usaldusväärset teavet digikeskkonnas; 7) oskab lahendada tavapäraseid probleeme e-teenuste kasutamisel ning teab, kust vajaduse korral abi otsida; 8) järgib digiturvalisuse ja digihügieeni põhimõtteid ning oskab vältida levinumaid pettusi igapäevaelus. III. EDASIJÕUDNUTE DIGIMOODUL Digielu teadlik juhtimine ja edasijõudnud digipädevus Põhieesmärk on anda digipädevale uussisserändajale ülevaade Eestist kui digiriigist ja süvendada tema oskust kasutada Eesti digikeskkonda teadlikult, turvaliselt ja tõhusalt, lahendada keerukamaid elulisi olukordi digiteenuste abil ning juhtida oma digikäitumist vastutustundlikult. KÄSITLETAVAD TEEMAD põhiteemad põhiteemade raames käsitlevad alamteemad Eesti digiriigi areng ja toimimispõhimõtted Eesti digiriik Andmete kasutamise ja korduvkasutuse loogika süvatasandil Riigi andmekogud ja nende roll teenuste pakkumisel ID-kaardi, Smart-ID ja Mobiil-ID kasutamine keerukamates olukordades Digitaalne identiteet Autentimise ja digiallkirjastamise õiguslik tähendus ja õiguslik vastutus Digitehingutega seotud vastutus ja levinumad eksitused Isikuandmete vaatamine ja haldamine riiklikes portaalides (sh eesti.ee ja Riigi põhiandmed ja Settle in Estonia) ametlik digisuhtlus Rahvastikuregistri andmed ja nende mõju teenustele Riigi teavitused, tähtajad ja vastamise kohustus Tervishoiuteenuste kasutamine keerukamates olukordades Tervise ja tööga Töötukassa ja tööeluga seotud digiteenused seotud digiteenused Maksustamise ja ametliku asjaajamise digiteenused Panganduse ja makseteenuste teadlik kasutamine Raha ja maksud Maksu- ja Tolliameti e-teenused ja ametlik kirjavahetus digikeskkonnas Levinumad vead ja riskid rahaasjade digitaalsel ajamisel Pere-, eluaseme- ja Pere ja lastega seotud digiteenused liikumise Eluaseme ja elukorraldusega seotud e-teenused digiteenused Liikumise, juhilubade ja sõidukitega seotud digiteenused Digitaalsed Digivahendite teadlik ja eesmärgipärane kasutamine tööriistad ja Tehisintellektil põhinevad tööriistad igapäevaelus digikäitumine Digijälje ja digikäitumise teadlik juhtimine Küberhügieen Küberturvalisus ja Keerukamad pettused ja ohud digikeskkonnas riskide ennetamine Isikuandmete ja digitaalse vara kaitse Käitumine turvaintsidentide ja rikkumiste korral DIGIMOODULI EDASIJÕUDNUTE TASEME LÄBINUD ISIKU ÜLDPÄDEVUSED Digimooduli edasijõudnute taseme läbinud isik: 1) mõistab Eesti digiriigi toimimist süvatasandil ning oskab hinnata andmete ja digiteenuste omavahelist seotust; 2) oskab kasutada digitaalset identiteeti ja digiallkirja teadlikult ning mõistab nendega seotud õiguslikku vastutust; 3) oskab iseseisvalt lahendada keerukamaid elulisi olukordi Eesti e-teenuste abil, sh töö, tervise, pere ja rahaasjade korraldamisel; 4) oskab hallata ja kontrollida oma isikuandmeid riiklikes infosüsteemides ning mõistab nende mõju teenuste kasutamisele; 5) oskab kasutada Maksu- ja Tolliameti, Töötukassa ja teiste asutuste digiteenuseid ametlikuks asjaajamiseks; 6) oskab kasutada digitaalseid tööriistu, sh tehisintellektil põhinevaid lahendusi, eesmärgipäraselt ja vastutustundlikult; 7) juhib teadlikult oma digikäitumist ja digijälge; 8) oskab ennetada küberturvalisuse riske ning tegutseda turvaintsidentide või kahtlaste olukordade korral; 9) on valmis liikuma digipädevuse arendamisel edasi iseseisva ja pideva õppimise suunas.  Siseministri 13. augusti 2014. a määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse siseministri1 13. augusti 2014. a määrust nr 34 „Kohanemisprogramm“ (edaspidi määrus). Muudatustega ajakohastatakse kohanemisprogrammi sisu. Uuendatakse ja laiendatakse baasmoodulit, tugevdades selle kultuurilist ja väärtuspõhist käsitlust ning suurendades mooduli mahtu. Samuti täiendatakse kohanemisprogrammi uue mooduliga (Digimoodul). Muudatused ei muuda programmi sihtrühma ega üldisi põhimõtteid, kuid täpsustavad ja arendavad programmi sisulist ülesehitust. Eelnõu ei too kaasa halduskoormuse suurenemist. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Margarita Källo ([email protected], 5624 5840) ning õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225). 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on ajakohastada kohanemisprogrammi sisu ning tagada selle parem vastavus Eesti ühiskonna arengule ja uussisserändajate vajadustele. Kehtiva baasmooduli kehtestamisest on möödunud ligi kümme aastat. Selle aja jooksul on toimunud märkimisväärsed muutused Eesti ühiskonnas, sealhulgas avalike teenuste ulatuslik digitaliseerimine, tööelu ümberkorraldused ning suurenenud vajadus iseseisva ja teadliku asjaajamise järele. Samal ajal on muutunud Eestisse saabujate profiil. Sisseränne on mitmekesistunud ning kasvanud on nii Euroopa Liidu kodanike, kolmandate riikide kodanike kui ka ajutise kaitse saajate osakaal. See eeldab senisest diferentseeritumat ja sisuliselt põhjalikumat lähenemist kohanemise toetamisel. Eelnõu üheks keskseks eesmärgiks on tugevdada baasmooduli kultuurilist ja väärtuspõhist käsitlust. Ühiskonna sidususe seisukohalt on oluline, et uussisserändajad mõistaksid Eesti ajaloolist kogemust, identiteedi kujunemist, põhiseaduslikke väärtusi ning ühiskondlikke toimimispõhimõtteid. Sügavam kultuuriline selgitus toetab teadlikku lõimumist ning aitab vähendada väärtusruumist tulenevaid arusaamatusi. Teiseks eesmärgiks on suurendada baasmooduli mahtu ja struktureerida see loogilisteks plokkideks, et võimaldada teemade põhjalikumat käsitlust ning õppijate aktiivset kaasamist. Pikem ja süsteemsem õpe toetab teadmiste mõtestamist ning enesekindlat toimetulekut Eesti ühiskonnas. 1 Kuni 30. aprillini 2021 oli kohanemispoliitika valdkond Siseministeeriumi vastutusalas. Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2021. a määrusega nr 34 muudeti Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi põhimäärusi ning lõimumis-, sh kohanemispoliitika eesmärkide kavandamine ja elluviimine anti Kultuuriministeeriumi vastutada. Seega, uussisserändajate kohanemispoliitika valdkonna eest vastutav minister on kultuuriminister. 1 Kolmandaks eesmärgiks on täiendada kohanemisprogrammi digimooduliga. Eesti kui digiriigi kontekstis on digipädevus uussisserändaja iseseisva toimetuleku eelduseks. Digimooduli eesmärk on arendada oskust kasutada avalikke e-teenuseid, suurendada teadlikkust küberturvalisusest ning ennetada digilõhe süvenemist. See aitab tugevdada sidet riigi ja uussisserändaja vahel ning parandab teenuste kättesaadavust. Eelnõu toetab lõimumispoliitika eesmärke ning on kooskõlas sidusa ja turvalise ühiskonna kujundamise põhimõtetega. Muudatuste tulemusel muutub kohanemisprogramm sisuliselt ajakohasemaks, terviklikumaks ja tulemuslikumaks. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest punktist. Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määruse § 6 lõiget 1 punktiga 8, millega lisatakse kohanemisprogrammi uue moodulina digimoodul (lisa 8). Kehtiva regulatsiooni kohaselt koosneb kohanemisprogramm seitsmest moodulist. Digipädevuste arendamine ei ole seni olnud eraldiseisva moodulina sätestatud, vaid vastavad teemad on käsitletud piiratud mahus teiste moodulite raames. Arvestades Eesti kui digiriigi eripära ning avalike teenuste ulatuslikku digitaliseerimist, ei ole senine lähenemine enam piisav. Muudatusega luuakse digimoodul kui iseseisev õppekomponent, mille eesmärk on arendada uussisserändajate digipädevusi, toetada avalike e-teenuste kasutamise oskust ning suurendada teadlikkust küberturvalisusest. Sellega täiendatakse kohanemisprogrammi struktuuri ning tagatakse digiteemade süsteemne ja sihipärane käsitlus. Eelnõu punktiga 2 asendatakse § 6 lõigetes 2 ja 4 tekstiosa „1–7“ tekstiosaga „1–8“. Muudatus on tehnilist laadi ning tuleneb digimooduli lisamisest moodulite loetellu. Sisulist regulatsiooni ei muudeta. Eelnõu punktiga 3 asendatakse §-s 8 tekstiosa „2–6“ tekstiosaga „2–6 ja 8“. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis viib sätte kooskõlla täiendatud moodulite arvuga. Eelnõu punktiga 4 kehtestatakse määruse lisa 1 “Baasmoodul” uues sõnastuses. Lisa 1 sätestab baasmooduli sisu ja mahu. Võrreldes kehtiva redaktsiooniga laiendatakse baasmooduli teemaderingi ning suurendatakse selle mahtu seniselt 8 astronoomiliselt tunnilt 16 akadeemilisele tunnile (mis vastab 12 astronoomilisele tunnile). Baasmoodul struktureeritakse kolmeks temaatiliseks plokiks: 1) Eesti ühiskonna väärtused, ajalugu ja identiteet; 2) riiklikud institutsioonid, e-teenused ja tööelu; 3) igapäevaelu ja praktiline toimetulek. Muudatusega tugevdatakse eelkõige kultuurilist ja väärtuspõhist käsitlust. Täpsemalt käsitletakse Eesti ajaloolist kogemust, identiteedi kujunemist, põhiseaduslikke väärtusi, võrdse 2 kohtlemise põhimõtteid ning ühiskondlikke toimimispõhimõtteid. Samuti ajakohastatakse tööelu ja avalike teenustega seotud teemad. Eelnõu punktiga 5 täiendatakse määrust lisaga 8 „Digimoodul“. Uus lisa sätestab digimooduli eesmärgi, sisu ja mahu. Digimoodul hõlmab riigi digitaalse toimimise põhimõtteid, digitaalse identiteedi ja autentimisvahendite kasutamist, avalike e- teenuste praktilist kasutust, küberhügieeni ning info usaldusväärsuse hindamist. Muudatusega luuakse selge regulatiivne alus digipädevuste süsteemseks arendamiseks kohanemisprogrammi raames. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamisel on lähtutud välislepingutest ja Euroopa Liidu õigusaktidest. Kohanemisprogrammi sisu ja korraldus kuuluvad liikmesriigi pädevusse. Euroopa Liidu õigus ei reguleeri kohanemisprogrammi ülesehitust ega moodulite sisu. Eelnõu ei too kaasa Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise kohustust ega ole vastuolus kehtivate Euroopa Liidu õigusaktidega. 5. Määruse mõju Määruse muudatustel on mõju eelkõige uussisserändajatele ning kohanemisprogrammi korraldajatele. Muudatustel ei ole negatiivset mõju riigi julgeolekule, keskkonnale ega regionaalarengule. Muudatused toetavad lõimumispoliitika eesmärke ning sidusa ühiskonna kujundamist. Mõju uussisserändajatele Muudatuste tulemusel suureneb baasmooduli maht ja ühtlustatakse arvestus akadeemiliste tundide põhiseks ning lisandub digimoodul. See pikendab koolitusmahtu, kuid loob paremad eeldused teadlikuks ja iseseisvaks toimetulekuks Eesti ühiskonnas. Tugevdatud kultuuriline ja väärtuspõhine käsitlus toetab ühiskondlikku sidusust ning aitab ennetada väärtusruumist tulenevaid arusaamatusi. Digimooduli lisamine parandab uussisserändajate digipädevusi, suurendab avalike e-teenuste kasutamise võimekust ning vähendab digilõhe riski. Samuti aitab see suurendada teadlikkust küberturvalisusest ning vähendada võimalikke küberriske. Mõju haldus- ja töökoormusele Mõju puudutab eelkõige Kultuuriministeeriumi kui valdkonna eest vastutavat ministeeriumi ning kohanemisprogrammi elluviijat Integratsiooni Sihtasutust. Muudatused seisnevad õppekavade ajakohastamises ning koolitusmahu suurenemises. Tegemist on sisulise arendusega, mis ei muuda kohanemisprogrammi sihtrühma ega põhimõtteid. Eelnõuga ei kehtestata uusi infokohustusi ega täiendavaid aruandlus- või dokumenteerimiskohustusi uussisserändajatele, kohanemisprogrammi elluviijale ega riigiasutustele. 3 Infokohustusena käsitatakse õigusaktist tulenevat kohustust esitada andmeid või informatsiooni avaliku sektori asutusele või kolmandale isikule, samuti kohustust andmeid koguda või säilitada kontrollitaval ja taasesitataval kujul. Käesolev eelnõu selliseid kohustusi ei lisa ega muuda. Samuti ei kaasne eelnõuga täiendavaid vastavuskulusid õigusaktis sätestatud nõuete täitmiseks. Muudatused puudutavad kohanemisprogrammi sisulist ülesehitust ja koolitusmahtu ning viiakse ellu olemasoleva korraldusliku raamistiku sees. Seega ei suurene haldus- ja töökoormus ei sihtrühma ega riigi jaoks. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine eeldab baasmooduli õppekava ajakohastamist ning digimooduli väljatöötamist ja rakendamist. Sellega kaasneb vajadusel õppematerjalide uuendamine ning koolitajate ettevalmistuse kohandamine vastavalt muudetud sisule. Baasmooduli maht suureneb seniselt 8 astronoomiliselt tunnilt 16 akadeemilisele tunnile (mis vastab 12 astronoomilisele tunnile). Muudatusega ühtlustatakse ühtlasi arvestus akadeemiliste tundide põhiseks. Koolitusmahu kasv toob kaasa ühe õppija koolitamise ühikukulu proportsionaalse suurenemise vastavalt õppe mahu kasvule. Digimooduli lisandumine suurendab täiendavalt kohanemisprogrammi kogumahtu. Täpne maksumus selgub hankemenetluse käigus. Muudatused viiakse ellu olemasoleva kohanemisprogrammi korraldusmudeli raames. Muudatustest ei tulene otseseid tulusid. Kaudne positiivne mõju avaldub uussisserändajate paremas toimetulekus, avalike teenuste tõhusamas kasutamises ning vähenenud vajaduses täiendavate tugimeetmete järele hilisemas lõimumisprotsessis. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine Määrusega kehtestatavaid täiendusi on eelnevalt kirjalikult jagatud kohanemisprogrammi partneritega, eelkõige Siseministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutusega. Riigi Infosüsteemi Ametiga on läbi räägitud digimooduli sisu küberturvalisuse ennetuse vaatest. Eeltoodust tulenevalt ei esitata eelnõu eraldi kooskõlastamiseks samadele asutustele eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. 4  Siseministri 13. augusti 2014. a määruse nr 34 „Kohanemisprogramm” Lisa 1 (kultuuriministri __.03.2024 määruse nr __ sõnastuses) BAASMOODUL Baasmoodul on osa kohanemisprogrammist ning toetab vabatahtlike uussisserändajate esmast kohanemist Eesti ühiskonnas, andes vajalikud alusteadmised iseseisvaks toimetulekuks Eestis. Eeldatav maht ja vorm: 16 akadeemilist tundi õpet, mida võib läbi viia juhendatud õppe, e-õppe või nende kombinatsioonina. Baasmoodul koosneb kolmest teemaplokist: 1. Eesti kultuur, ühiskondlikud väärtused ja riigiidentiteet; 2. Riiklikud institutsioonid, e-teenused ja tööelu; 3. Igapäevaelu ja toimetulek. KÄSITLETAVAD TEEMAD I. EESTI KULTUUR, ÜHISKONDLIKUD VÄÄRTUSED JA RIIGIIDENTITEET põhiteemad põhiteemade raames käsitlevad alamteemad Ajaloo ülevaade kuni 20. sajandi alguseni (oluline kultuuriruumi tekke hoomamiseks – baltisaksa kultuuriruumi mõju, kontaktid Skandinaavia ja Eesti ajaloo etapid ja Soomega, Vene tsaaririik ja pärisorjus, administratiivne jaotus jne) rahvuslik mälu Esimene iseseisvusaeg (1918–1940), okupatsioonid Eesti taasiseseisvuse püüdlused, laulva revolutsiooni tähendus ja taasiseseisvumine Eestluse tähendus ja kestvus Eesti Mitmikidentiteedi kujunemine ja aktsepteerimine rahvusidentiteet Eestluse ja rahvusvähemuste identiteedi koosloome Keelepoliitika ja riigikeele tähendus Eesti keel ja selle Keeleline kuuluvus ja ühiskondlik osalus. Hõimuliikumine roll ühiskonnas Eesti keele roll identiteedi kandjana Eesti keele õppe võimalused, sh e-õppe materjalid Kultuurišokk ja selle leevendamine Eestlaste suhtlus- ja Suhtlemisviisid ja väärtushinnangud igapäevaelus käitumismustrid Käitumisnormid avalikus ruumis ja töökeskkonnas Inimõigused, võrdsus, mittediskrimineerimine Kaasamine ja osalusvõimalused  Põhiõigused ja Abieluvõrdsus, laste õigused, seksuaalvähemuste ja puuetega inimeste ühiskondlikud õigused väärtused Usuvabadus ja religioon Eestis – usulise mitmekesisuse aktsepteerimine Riigipühad ja riiklik sümboolika Kultuuriline ühisväli Kultuuritraditsioonid (nt laulu- ja tantsupidu) ja sümbolid Eesti loodus ja kliima kui identiteedi osa Osalemine kultuuri- ja spordielus: ligipääsetavad kultuurivormid Vaba aeg ja (muuseumid, näitused, filmikunst, teater, sport) kultuuriosalus Usaldusväärne inforuum ja riiklikud infoportaalid inglise ja vene keeles Osalemine kogukondlikes tegevustes II. RIIKLIKUD INSTITUTSIOONID, E-TEENUSED JA TÖÖELU põhiteemad põhiteemade raames käsitlevad alamteemad Parlamentaarne demokraatia ja põhiseaduse alused Eesti riigikord ja Riigikogu, valitsus, president, kohtuvõim institutsioonid Kohalikud omavalitsused ja nende roll ELi ja kolmandate riikide kodanike õigused ja kohustused Õiguslik staatus ja Elukoha registreerimine rahvastikuregistris elamisload Eestis õigusliku viibimise alused Kodakondsuse omandamise võimalused ID-kaart, mobiil-ID, Smart-ID eesti.ee, digiallkiri ja e-identiteet Digiriik ja e-teenused e-tervis, e-MTA, e-kool, e-valimised Rahvastikuregistri teenused, tervise e-teenused, digiretsept Tööleping, töötingimused, tööohutus Töövaidlused ja Tööinspektsioon Tööelu ja tööõigus Töö- ja pereelu tasakaal Töökultuur Eesti Töötukassa Töövahendus, tööpraktika ja palgatoetus teenused ja Koolitusvõimalused ja karjäärinõustamine ettevõtlusvõimalused Ettevõtlustoetused ja ettevõtlusnõustamine Eesti haridussüsteemi tasemed ja struktuur, laste haridusega seotud Haridus ja kohustused kvalifikatsioonide ENIC/NARIC keskus ja VÕTA võimalused tunnustamine Võimalused täiendusõppeks ja ümberõppeks III. IGAPÄEVAELUOLU JA TOIMETULEK põhiteemad põhiteemade raames käsitlevad alamteemad Hädaabinumber 112 ja selle kasutamine Hädaolukorrad ja Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus, riiklik siseturvalisus ohuteavitus Ohvriabi ja selle kättesaadavus Perearstid, eriarstid, haigekassa roll Tervishoid ja Digiretsept, e-tervis, e-patsient sotsiaalne kaitse Füüsilise ja vaimse tervise teenused Teenused erivajadustega inimestele Pangakonto avamine ja kasutamine Pangandus ja E-maksed ja igapäevased rahatehingud finantskirjaoskus Kuluplaneerimine ja rahaline iseseisvus Eluaseme üürimine ja ostmine Elukoht ja kodu Rendilepingud ja kommunaalkulud korraldus Jäätmekäitlus, kodukorra reeglid Telekommunikatsioon ja internetiteenused Juhiload ja liiklusõigus Transport ja liiklus Ühistranspordi süsteem Liiklusohutus, parkimine, jalgrattateed ja kergliikurid Lastehoid, koduabilised, koduhooldus Kodused teenused ja Postiteenus ja pakiteenused kolimine Kolimine, lemmikloomade ja toiduvalmistamisega seotud teemad Linnaosade tundmine ja liikumine linnas Toidukultuur ja söömisharjumused Orienteerumine ja Kliima ja loodus Eestis igapäevased tegevused Siseturism ja huviväärsused Huvitegevuse ja vabatahtliku töö võimalused Riigi Teataja, Ametlikud Teadaanded, Eesti.ee, Eesti Rahvusringhääling ja teised usaldusväärsed allikad Teabeallikad ja Kohalike omavalitsuste infokanalid õigusalane nõustamine Integratsiooni Sihtasutus, Work in Estonia, Settle in Estonia Riigi õigusabi ning õigusteabe portaalid ja nõustamisteenused (sh Jurist Aitab ja Juristide Liit) BAASMOODULI LÄBINUD ISIKU ÜLDPÄDEVUSED: Baasmooduli läbinud isik: 1) omab arusaama Eesti ajaloost ning rahvusliku identiteedi kujunemisest; 2) mõistab, et kultuuriline identiteet võib olla mitmekesine, ning oskab reflekteerida oma kogemust Eesti kultuurikeskkonna kontekstis; 3) mõistab eesti keele rolli Eesti kultuuriruumis ja ühiskonnas ning on teadlik eesti keele õppe võimalustest; 4) mõistab Eesti ühiskonna väärtusruumi, sealhulgas inimõiguste, võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid; 5) on teadlik usuvabadusest Eestis ning tunneb peamisi Eestis esindatud religioone ja usulise mitmekesisuse tähendust ühiskonnas; 6) on teadlik võimalustest osaleda Eesti kultuuri- ja spordielus ja vabatahtlikes ning kogukondlikes tegevustes; 7) tunneb Eesti loodus- ja kliimatingimuste eripärasid ning mõistab nende rolli igapäevaelus ja kohanemisel; 8) teab Eesti õigusruumi, tunneb riigi institutsioonide toimimist ning oskab vajadusel leida ametlikku teavet oma õiguste, kohustuste ning avalike teenuste kohta; 9) tunneb Eesti digiriigi põhielemente ning oskab kasutada olulisemaid e-teenuseid; 10) teab tööõiguse põhialuseid ning oskab kasutada Töötukassa töö- ja koolitusteenuseid; tunneb Eesti töökultuuri; 11) teab haridus- ja kvalifikatsiooniõiguseid ning oskab suunata oma varasemad õpingud ja kogemused tunnustamisele (sh ENIC/NARIC ja VÕTA); 12) teab ettevõtlusvõimalusi ning oskab hinnata enda valmisolekut ettevõtluseks Eestis; 13) tunneb Eesti tervishoiusüsteemi ja turvavõrgustiku toimimist; 14) oskab praktiliselt korraldada oma elu igapäevastes olukordades (pangandus, transport, kodu, laste haridus, huvitegevus ja huviharidus, info otsimine); 15) oskab eristada ja kasutada usaldusväärseid infokanaleid ning tunneb olulisemaid meediaportaale; 16) tunneb olulisemaid tugistruktuure ja portaale, mis toetavad lõimumist (sh Integratsiooni Sihtasutus, Settle in Estonia, Work in Estonia jm).