Kiri

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital 27.02.2026 nr 14-7.1/76-1 Halduslepingu nr 14.7-1/3.1 „Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ komponendi „Kodanikuühiskonna tugevdamine sotsiaalse innovatsiooni edendamise teel“ elluviimiseks“ 2025. aasta seirearuande kinnitamine Kodanikuühiskonna Sihtkapital esitas 02.02.2026 kirjaga nr 14-7.1/43-1 Siseministeeriumi ja Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapitali vahel 9. detsembril 2024. a sõlmitud halduslepingu nr 14.7-1/3.1 „Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ komponendi „Kodanikuühiskonna tugevdamine sotsiaalse innovatsiooni edendamise teel“ elluviimiseks“ 2025. aasta tegevuste täitmise seirearuande. Siseministeerium kinnitab, et aktsepteerime esitatud seirearuande. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tairi Pallas välisvahendite osakonnajuhataja varade asekantsleri ülesannetes Lisa 1. Tegevuse eelarve täitmine kulukohtade ja aastate kaupa Lisa 2. Seirearuanne Lisa 3. Tegevuse tulemusraamistik ja näitajad Marin Olo [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  Haldusleping Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme "Sotsiaalse kaasatuse suurendamine" komponendi „Kodanikuühiskonna tugevdamine sotsiaalse innovatsiooni edendamise teel“ elluviimiseks Lisa 6 Seirearuanne Aruande liik Vahearuanne 1. Projekti nimi Kodanikuühiskonna pädevuse suurendamine, üldsuse teadlikkuse tõstmine ja teabe levitamine sotsiaalse innovatsiooni teemadel 2. Projekti Šveits.1.01.25-0006 tunnusnumber SFOS-is/e-toetuses 3. Toetuse saaja nimi SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital 4. Partnerite nimed Ei kohaldu 5. Projekti 1. juuni 2024 kuni 31. juuli 2028 abikõlblikkuse periood 6. Aruandeperiood 01.01.-31.12.2025 (kumulatiivselt) 7. Ülevaade tegevuse elluviimisest (kumulatiivselt) Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta Alategevuse nr ja nimetus Alategevus 1: Sotsiaalse mõjuga toodete ja teenuste arendamise alane nõustamine Alategevuse lühiülevaade ja Planeeritud oli kolme tegevuse osas – sotsiaalse mõjuga innovaatiliste toodete ja teenuste arendamise alane nõustamine, hinnang tegevuse inkubatsiooniprogrammide loomine ja elluviimine, sotsiaalsete häkatonide loomine ja elluviimine – riigihangete elluviimisele, sh esinenud alusdokumentide pakettide koostamine, riigihangete läbiviimine ja hankelepingute sõlmimine. Käivitatud sai koostöö Riigi probleemid ja ettevõetud Tugiteenuste Keskusega (edaspidi RTK) hangete korraldamise teenuse osas ning konsulteeritud hankeplaani ja –liikide osas. abinõud. Koostatud sai hankeplaan ning detailselt planeeritud hangete läbiviimise ajakava. Sotsiaalse mõjuga innovaatiliste toodete ja teenuste arendamise alane nõustamise osas planeeriti hanke alusdokumentide ettevalmistamiseks esmalt läbi viia kaardistusuuring, mille raames kaardistada ära nõustamisteenuse sihtrühma - vabaühenduste, sotsiaalsete ettevõtete, avalike asutuste ja kogukondade – hetkeolukord seoses sotsiaalse  innovatsiooni ja -ettevõtluse alase teadlikkuse ja teadmiste ning oskustega, arenguvajadused ning praegu turul olevad temaatilised nõustamisteenused. Kaardistus planeeriti otseseks sisendiks nõustamisteenuse hanke alusdokumentidele, määratledes ära täpse sihtrühma, vajaduse ja nõustamisteenuse eesmärgi. Kaardistuse koostamiseks koostati kontseptsioon, mis hõlmab sihtrühmade ja eesmärkide kirjeldust ning uuringu ülesehitust. Kaardistuse edukaks ettevalmistamiseks konsulteeriti väliste ekspertidega. Kaardistusuuringu elluviimiseks korraldati veebruarikuu lõpus-märtsikuu alguses väikehange. Hanke võitnud pakkuja Tallinna Ülikool (TLÜ) alustas kaardistusuuringu läbiviimist märtsikuu lõpus ning uuringuraport valmis juulikuu alguseks. Kaardistusuuringu elluviimisel tegid KÜSK ja TLÜ läbivalt sisulist koostööd uuringu protsessi, sisu ning kommunikatsiooni osas. Valminud kaardistusuuringu raportit kajastati avalikult KÜSKi kanalites, sh kodulehel, sotsiaalmeedias, uudiskirjades. Nõustamisteenuse riigihange (väikehange, alla lihthanke piirmäära) planeeriti läbi viia avaliku konkursina KÜSKi kodulehel. Konkursi alusdokumentide koostamine algas juunikuus, sh koostati detailne menetluskord alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete menetlemiseks. Konsulteeriti vastavalt vajadusele väliste osapooltega sisendi saamiseks teenuse sisu kirjeldamisel. Alusdokumentide pakett valmis detsembrikuus. Aasta lõpul korraldati turu-uuring nõustamisteenuse sisu, mahu ja maksumuse osas täiendava sisendi saamiseks. Turu-uuringu tulemusena otsustati suurendada hanke eeldatavat maksumust. Selle tulemusena viiakse hange läbi lihthankena riigihangete registris, RTK hangete korraldamise teenuse toel. Hange on plaanis avada 2026. a. I kvartalis. Inkubatsiooniprogrammide loomine ja elluviimine, sotsiaalsete häkatonide loomine ja elluviimine – koostati täpsem tegevuskava riigihanke alusdokumentide koostamiseks, sh esialgne turu-uuringute plaan koos seotud/huvitatud osapoolte kaardistusega (sh uussisserändajate ja pagulastega tegelevad organisatsioonid ja kontaktisikud; häkatonide, inkubaatorite ja kiirenditega tegelevad organisatsioonid ja asutused). Turu-uuring ja osapooltega konsulteerimine viidi läbi veebruaris ja märtsis. Häkatonide ja inkubatsiooniprogrammide hankedokumentide paketi ettevalmistamisega alustati I kvartalis, esialgne pakett esitati RTKle maikuu lõpus. Kevadel ja suvel toimus KÜSKi ja RTK vahel sisuline koostöö hankedokumentide täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt vajadusele. Hange avaldati septembrikuus, prognoosiga hankeleping sõlmida aasta lõpus/2026. a. alguses. Detsembrikuuks oli edukalt ellu viidud suurem osa hankemenetlusest, sh hindamine. Hankelepingu sõlmimise eeldatav kuupäev on 22. jaanuar 2026. Kokkuvõtlikult: Plaanipäraselt valmisid sihtrühma vajaduste kaardistus ja riigihangete alusdokumentide paketid kolmele hankele (sotsiaalse mõjuga innovaatiliste toodete ja teenuste arendamise alane nõustamine, inkubatsiooniprogrammide loome ja elluviimine, sotsiaalsete häkatonide loomine ja elluviimine). Tulenevalt vajadusest põhjalikult konsulteerida ja vajalikku sisendit saada hankepakettidesse, sh vastavalt vajadusele täiendavate konsultatsioonide ja turu-uuringu läbi viimisele, planeeriti inkubatsiooniprogrammide ja sotsiaalsete häkatonide loomise ja elluviimise hankelepingu sõlmimine jaanuari 2026. aastasse ning nõustamisteenuse hanke läbiviimine 2026. aasta I kvartalisse. Tabel3 1. Alategevuse väljundid 2 (16) Jrk nr Alamtegevus Alamtegevuse väljundid4 Alamtegevuse Selgitus tegevuskava perioodil väljundite arv tegevuskava perioodil 1 Sotsiaalse mõjuga Sihtrühma vajaduste kaardistus 1 2025. esimeses pooles viidi välise kaardistuseksperdi toel läbi toodete ja teenuste nõustamisteenuse sihtrühma (vabaühendused, organisatsioonid, arendamise alane sotsiaalsed ettevõtted, avalikud asutused ja eraisikud) vajaduste nõustamine kaardistus, mis võeti aluseks hanke tehnilise kirjelduse koostamisele. Riigihanke alusdokumentide 1 Riigihanke alusdokumentide pakett, sh tehniline kirjeldus ja pakett hankele sotsiaalse hankelepingu projekt töötati välja 2025. aasta lõpuks ning viidi läbi innovatsiooni teemaline täiendav turu-uuring. nõustamine organisatsioonidele/sotsiaalsetele ettevõtetele Hankeleping 0 Hanke läbi viimine ja hankelepingu sõlmimine lükkus 2026. aasta I kvartalisse, 2025. aasta kolmanda/neljanda kvartali asemel. 2 Sotsiaalsete Riigihanke alusdokumentide 1 2025. aastal töötati välja riigihanke alusdokumentide pakett ning IV häkatonide loomine pakett hankele häkatonide kvartalis viidi läbi inkubatsiooniprogrammidega ühildatud riigihange. ja elluviimine loomine ja elluviimine Hankeleping 0 Hankelepingu sõlmimine lükkus 2026. aasta jaanuarikuusse, 2025. aasta kolmanda/neljanda kvartali asemel. 3 Inkubatsiooni- Riigihanke alusdokumentide 1 2025. aastal töötati välja riigihanke alusdokumentide pakett ning IV programmide pakett hankele kvartalis viidi läbi sotsiaalsete häkatonidega ühildatud riigihange. loomine ja inkubatsiooniprogrammide elluviimine loomine ja elluviimine Hankeleping 0 Hankelepingu sõlmimine lükkus 2026. aasta jaanuarikuusse, 2025. aasta kolmanda/neljanda kvartali asemel. Alategevuse nr ja nimetus Alategevus 2: Koolituste ja töötubade korraldamine sotsiaalse innovatsiooni alase teadlikkuse tõstmiseks Alategevuse lühiülevaade ja Sotsiaalse innovatsiooni ja -ettevõtluse alase koolitusprogrammi välja töötamine ja läbi viimine nõustajatele - koostati hinnang tegevuse arenguvajaduste kaardistamise kontseptsioon. Kontseptsiooni raames töötati välja arenguvajaduste kaardistamise kava, mis elluviimisele, sh esinenud hõlmab kaardistuse läbiviimist välise eksperdi poolt eraldiseisvalt koolitusprogrammi hankest, võimaldades probleemid ja ettevõetud koolitusprogrammi kirjelduse jaoks koguda ja koostada täpne sisend. Valmiskontseptsiooni osas konsulteeriti välise abinõud. eksperdiga ning kontseptsiooni alusel koostati kaardistuse läbiviimiseks pakkumuskutse 2025. a. I kvartalis. 3 (16)  Kaardistusuuringu elluviimiseks korraldati veebruarikuu lõpus-märtsikuu alguses väikehange. Hanke võitnud pakkuja Tallinna Ülikool (TLÜ) alustas kaardistusuuringu läbiviimist märtsikuu lõpus ning uuringuraport valmis juulikuu alguseks. Kaardistusuuringu elluviimisel tegid KÜSK ja TLÜ läbivalt sisulist koostööd uuringu protsessi, sisu ning kommunikatsiooni osas. Koolitusprogrammi riigihange (väikehange, alla lihthanke piirmäära) planeeriti läbi viia avaliku konkursina KÜSKi kodulehel. Konkursi alusdokumentide koostamine algas juunikuus. Koostati konkursi tingimustesse alla lihthanke piirmäära jääva riigihanke detailne menetluskord. Konsulteeriti vastavalt vajadusele väliste osapooltega sisendi saamiseks teenuse sisu kirjeldamisel, sh moodustati sihtrühma esindajatest - nõustajatest - koosnev töörühm, kes kohtus septembris ja oktoobris ning andis sisendit koolitusprogrammide sisusse ja ülesehitusse. Alusdokumentide lõplik pakett valmis detsembrikuus. SI ja SE alase e-õppe kursuse loomise ja käivitamise riigihanke alusdokumentide paketi koostamisega otsustati parema töövoo ja kvaliteedi tagamiseks alustada 2026. aasta alguses. Aasta viimasesse kvartalisse planeeritud töötoa, teemal Põhjamaade parimad praktikad uussisserändajate kaasamisel sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse meetoditega, ettevalmistamiseks koguti sisendit seotud/huvitatud osapooltelt ning loodi kontakte Põhjamaade organisatsioonidega, mis tegelevad lõimumise ja sotsiaalse sidususega seotud väljakutsetega. Tegevuste koordinaator osales Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku (uue nimega Kestliku Ettevõtluse Liit KELL) korraldatud õppereisil Norrasse ning kohtus kolme mõjuorganisatsiooniga sotsiaalse sidususe valdkonnas – The Catalyst, Sammen om en Jobb, Mangfold i Arbeidslivet. Samuti osales tegevuste koordinaator Tallinnas Põhjamaade Ministrite Nõukogu korraldatud sündmusel "Põhjamaad ja Baltimaad - mis meid ühendab?" ning kohtus Soome Dialoogiakadeemia asutaja ja praktiku Kai Alhaneniga, eesmärgiga leida ja õppida Soomes korraldatud integratsioonidialoogidest võrsunud algatustega. Tegevuste koordinaator kohtus Kestliku Ettevõtluse Liiduga arutamaks koostöövõimalusi ja kogumaks sisendit töötoa sisulisele fookusele. Töötoa korraldamiseks valmis esialgne korralduslik ja sisuline kontseptsioon. Konsulteerides erinevate osapooltega ning analüüsides programmi tegevuskava tervikuna, jõuti järeldusele et töötoa mõju on suurem kui see korraldada 2026. aastal, mil programmi teised tegevused – sh sotsiaalsed häkatonid ja inkubatsiooniprogrammid, mis kaasavad eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi, sh uussisserändajaid ja põgenikke - on käivitunud, on seeläbi tekkinud usalduslikud otsekontaktid osalejatega keda kaasata osalema töötuppa, ning on käivitunud esimeste sotsiaalse kaasatuse probleemidele suunatud ideede arendamine häkatonides ja inkubatsiooniprogrammides mida töötuba saaks omalt poolt täiendavate teadmistega toetada. Kokkuvõtlikult: plaanipäraselt valmisid arenguvajaduste kaardistus ning riigihanke alusdokumentide pakett sotsiaalse innovatsiooni ja -ettevõtluse alase koolitusprogrammi välja töötamiseks ja läbi viimiseks; tulenevalt vajadusest põhjalikult konsulteerida ja vajalikku sisendit saada, sh sihtrühma esindajatest töörühm luua ja kohtumisi läbi viia, planeeriti koolitusprogrammi hanke avaldamine 2026. a. jaanuari. Töötoa mõju suurendamiseks planeeriti selle läbiviimine 2026. aastasse. E-õppe hankedokumentide paketi ettevalmistamine planeeriti 2026. aasta algusesse. 4 (16) Tabel 2. Alategevuse väljundid Jrk nr Alamtegevus Alamtegevuste väljundid Alategevuste Selgitus tegevuskava perioodil väljundite arv tegevuskava perioodil 1 SI ja SE alase Arenguvajaduste kaardistus 1 2025. esimeses pooles viidi välise kaardistuseksperdi toel läbi koolitusprogrammi koolitusprogrammi sihtrühma (maakondlike arenduskeskuste välja töötamine ja vabaühenduste- ja ettevõtluse konsultandid, KOVide töötajad vajaduste läbi viimine kaardistus, mis võeti aluseks hanke tehnilise kirjelduse koostamisele. nõustajatele Riigihanke 1 2025. aasta lõpuks töötati välja riigihanke alusdokumentide pakett. alusdokumentide pakett hankele SI ja SE alase koolitusprogrammi välja töötamine ja läbi viimine nõustajatele Hankeleping 0 Hankelepingu sõlmimine lükkus 2026. aasta I kvartalisse, 2025. aasta neljanda kvartali asemel. 2 SI ja SE alase e-õppe Riigihanke 0 Riigihanke paketi koostamisega otsustati parema töövoo ja kvaliteedi kursuse loomine ja alusdokumentide pakett tagamiseks alustada 2026. aasta alguses, 2025. aasta III/IV kvartali käivitamine asemel. 3 Töötoa Töötuba 0 Aasta jooksul koguti sisendit nii töötoa sisu kui kohalike ja korraldamine: rahvusvaheliste võimalike esinejate kohta. Esialgu 2025. aasta Põhjamaade parimad neljandasse kvartalisse planeeritud töötuba uussisserändajate ning eri praktikad keele- ja kultuuritaustaga inimeste kaasamisega seotud uussisserändajate vabaühendustele, sotsiaalsetele ettevõtetele, asutustele, kogukondadele kaasamiseks SI ja SE jt otsustati korraldada 2026. aasta sügisel, kui on paljud tegevused meetoditega käimas ja võimaldavad suuremat partnerite ringi ja sihtrühma kaasamist. Alategevuse nr ja nimetus Alategevus 3: Ühiskonna teadlikkuse tõstmine sotsiaalsest innovatsioonist Alategevuse lühiülevaade ja Planeeritud oli SI tegevust kommunikatsiooniplaani loomine, videoklippide kontseptsiooni ja prototüübi loomine, saatesarja hinnang tegevuse riigihanke alusdokumentide paketi loomine ning lepingu sõlmimine, taskuhäälingu kontseptsiooni ja prototüübi loomine. 5 (16) elluviimisele, sh esinenud Lisaks projekti ja SI teemat puudutava info uuendamine ja ajakohasena hoidmine veebilehel ning SI-alase info levitamise probleemid ja ettevõetud tõhususe hindamise kontseptsiooni loomine. abinõud. Kommunikatsiooniplaan, mis kajastab erinevaid tegevusi ning võimalusi nende kommunikeerimiseks, valmis maikuu lõpuks. Lisaks kaardistati sisuvajadused ning on loodi põhisõnumid, mida inimesteni viia. Jooksvalt tegeleti sotsiaalse innovatsiooni alase teabe levitamisega erinevaid kanaleid kasutades, käivitati sotsiaalse innovatsiooni infokiri, milles ilmus 13 infokirja keskmise avamisprotsendiga 58%. SI infokirjal on 441 aktiivset kontakti. Lisaks jagati sotsiaalse innovatsiooni alast infot KÜSKi infokirjas, millel on 1616 kontakti. Samuti on jagatud infot sotsiaalmeedia kanalites, kus Facebookis on 3500 jälgijat, Instagramis 63 ning LinkedInis 329 jälgijat. LinkedIni peamine sisu on seotud sotsiaalse innovatsiooniga ning on kakskeelne platvorm, lisaks on jagatud SI alast teavet ka isiklikel profiilidel. Arendatud on sotsiaalse innovatsiooni alast vahelehte KÜSKi kodulehel ning loodud on ingliskeelne alamleht, mis muuhulgas tutvustab ka sotsiaalset innovatsiooni. Koostöös partneritega on koostatud koduma kippuvad küsimused ja vastused, et inimestele lihtsalt ja arusaadavalt sotsiaalset innovatsiooni tutvustada. Kokku ilmus 2025. aastal KÜSKi kodulehel 42 artiklit sotsiaalsest innovatsioonist. Lisaks loodi täiendatud ja põhjalikum Vikipeedia lehekülg. Iga alategevuse kohta on koostatud ka eraldi kommunikatsiooniplaan, mis on andnud hea ülevaate, mida iga kampaania puhul teha. Alates märtsis on kogutud ideid sotsiaalse innovatsiooni taskuhäälingu loomiseks. Käidud on külas teistel taskuhäälingutel kaardistatud tehnilisi vajadusi ning loodud sisuline lahendus taskuhäälingu tootmiseks. Esimene pilootepisood salvestati mais ning avaldati juuni alguses. Taskuhäälingut on võimalik kuulata Spotify ja Youtube kanalites. Esimese pilootepisoodiga kaasati ka võrgustikku taskuhäälingu valmimisse, mistõttu ilmus esimene osa ilma nimeta ning peale seda kuulutati välja taskuhäälingu nimekonkurss. Nimekonkursile laekus 26 pakkumist, lõpliku nimevaliku tegemisse kaasati kogu KÜSK-i kollektiiv. Taskuhäälingule on kujundatud enda brändikuvand ja logo, et ta eristuks teistest tegevustest. Kuna sooviti taskuhäälinguga peamiselt minna erinevatele sotsiaalse innovatsiooni osapooltele külla, siis väljakutseks osutus vajaliku tehnika leidmine, mis oleks lihtsasti õpitav ja kompaktne. Seetõttu otsustati esimene episood filmida käepäraste vahenditega testimiseks ning seejärel osta tehnika, mis võimaldaks vajalikku kvaliteeti. Lisaks oli väljakutseks leida tehniline lahendus, mis lubaks vastavalt vajadustele monteerida ning kasutada ka tehisintellekti lahendusi, seetõttu otsustati tasulise monteerimisrakenduse kasuks, et videotele ei jääks vesimärki ning heli saaks kvaliteetsem. Kogu protsessist on loodud kirjalik kontseptsioon, mis on lähtealus ka testepisoodide loomiseks. Taskuhääling “Mõjulood” teine episood ilmus oktoobris ning rääkis sotsiaalsest innovatsioonist teaduri vaatest. Juunis alustati miniklippide kontseptsiooni väljatöötamisega. Eesmärk on jagada taskuhäälingus toodud mõtteid lühidalt ja kompaktselt sotsiaalmeedia rakendustes, et nii rist-turundada infot. Minivideod on subtiitritega ning kindla visuaalse elemendiga, et köita tähelepanu ning oleksid ligipääsetavuse aspektist arusaadavad. Kontseptsiooni loomisel lähtuti sotsiaalmeedia trendidest, sisu valikust ning teiste näidetest ning töötati välja ülesehitus, kus on kolme erineva sisuga videoklippe: teematutvustavad minivideod, taskuhäälingu väljavõtted ning ürituste osalejate muljed. Aasta jooksul ilmus KÜSKi sotsiaalmeedia kanalites 8 test minivideot. 6 (16)  Selleks, et aru saada, kui kaugele ja mis kvaliteediga info levib, koostati SI-alase info levitamise tõhususe hindamise kontseptsioon. Lähtuvalt kontseptsioonist koostati mõõdikud ning 2025. aasta andmed võetakse alusandmeteks, millest lähtutakse järgnevate aastate hindamisel. Mõõdetakse info kättesaadavust ja levikut, inimeste reageerimist ja seotust, teema populaarsust, sihtrühmade kattuvust, kasutajate tagasisidet, teema kajastamist meedias, võrgustiku aktiivsust ning kvalitatiivset mõju. Lähtudes sellest on plaan tellida teenusena sotsiaalmeedia teemaanalüüs ja monitooringu teenus, milleks 2025. aastal võeti hinnapakkumised. Lisaks kontseptsiooni loomisele on hakatud ka mõju mõõtma. Näiteks loodi SI infokirja lõppu mõõdikud, kus inimestel on võimalik hinnata materjalide kasulikkust nendele. Lisaks on infokirja kohta kogutud tagasisidet veebiküsitlusega. Valmis kolm sotsiaalse innovatsiooni telesarja esmast kontseptsiooni versiooni, millest valiti esialgu välja üks, kolmeosaline telesari Eesti sotsiaalse innovatsiooni praktikate esile toomiseks. Hankedokumentatsiooni loomisega alustati 2025. aastal, kuid selle koostamine võttis plaanitust kauem aega, sh eeltöö käigus saadud teadmised saatesarja ühe osa loomise võimalikust maksumusest ning saateaja hankimise võimalikkusest, nt eratelekanalites, panid esmast kontseptsiooni ja eelarvet ringi vaatama. Uuendatud eeldatavas maksumuses on saatesarja tootmiseks nüüd kaasatud lisasummad. Hankedokumentatsiooni valmimine ja sh RTKga tagasisidestamine toimub 2026. aasta esimeses kvartalis. Projektijuht Evelyn Valtin tutvustas projekti tegevust ja sotsiaalse innovatsiooni Eestis virtuaalsetel ja füüsilistel rahvusvahelistel sündmustel sh Vilniuses toiminud paneeldiskussioonis Euroopa Liidu sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuste vastastikuse õppimise sündmusel ning Portugalis toimunud nelja riigi õppereisi konverentsil. Koostööprogrammi partneri Berni Rakendusteaduste Ülikooliga läbiviidud kahes virtuaalses töötoas tutvustas Evelyn Valtin Eestis sotsiaalseid häkatone ja NULA inkubaatorit ning sotsiaalset innovatsiooni ja kodanikuühiskonda Eestis. ESF+ COP sotsiaalse innovatsiooni praktikakogukonna jooksva aasta tegevusi kokkuvõtvas, 2026. aasta tööprogrammi ettevalmistamise ja sotsiaalset innovatsiooni 2027. järgselt toetamise virtuaalsel seminaril jagades praktikakogukonna liikmetega teistest Euroopa Liidu riikides reflektsiooni ESF+ COP tegevustes osalemise kogemusest ja väärtusest. Tabel 3. Alategevuse väljundid Jrk nr Alam- Alamtegevuste Alamtegevuste Selgitus tegevus väljundid tegevuskava väljundite arv perioodil tegevuskava perioodil 1 SI-teemaliste SI tegevuse 1 Kommunikatsiooniplaan kajastab kõiki kommunikatsioonitegevusi, sh videoklippide, kommunikatsiooniplaan, videoklippide ja taskuhäälingute tootmist ja levitamist, arvestab kõiki sihtrühmi telesarja ja sh sisuloome vajaduste ja on aluseks kommunikatsioonitegevuste täpsele kavale ja läbiviimisele. taskuhäälingute kaardistus sarja loomine, Videoklippide 1 Loodi videoklippide kontseptsioon, sh sisuloome, tehnilise teostuse ja formaadi, tootmine ja kontseptsioon ja levitamise lahendused; testiti prototüüpi (avaldati esimesed videoklipid) ning levitamine prototüüp täiendati lõpplahendust, mille alusel videoklippide tootmine ja levitamine jätkub. 7 (16)  Saatesarja riigihanke 1 2025. aasta lõpuks töötati osaliselt välja riigihanke alusdokumentide pakett. alusdokumentide pakett Saatesarja riigihanke 0 Hanke läbi viimine ja hankelepingu sõlmimine lükkus 2026. aasta I/II kvartalisse, leping 2025. aasta neljanda kvartali asemel. Taskuhäälingu 1 Loodi taskuhäälingu kontseptsioon, sh sisuloome, tehnilise teostuse, formaadi ja kontseptsioon levitamise lahendused; testiti prototüüpi (avaldati esimesed taskuhäälingu osad) ja prototüüp ning vastavalt vajadusele täiendati lõpplahendust, mille alusel taskuhäälingute tootmine ja levitamine jätkub. 2 SI-teemalise teabe Projekti ja SI teemat 1 Kommunikatsiooniplaani alusel uuendati ja hoiti infot ajakohasena KÜSKi levitamine puudutava info veebilehel ning jagati temaatilist teavet ka artiklite, uudiskirjade, uuendamine ja teavituskampaaniate ning ka sotsiaalmeedia kanalite ja üritustel esinemise kaudu. ajakohasena hoidmine veebilehel 3 SI-alase info Kontseptsioon 1 SI-alase informatsiooni levitamise tõhususe hindamiseks töötati välja levitamise kontseptsioon, sh arvestati kommunikatsioonitegevuste sihtrühmasid. tõhususe Hindamisel võetakse arvesse videoklippide, telesarja ja taskuhäälingute sarja hindamine kontseptsioone ja kanaleid, Alategevuse nr ja nimetus Alategevus 4: Sotsiaalset innovatsiooni toetavate võrgustike tekkimise ja arendamise toetamine Alategevuse lühiülevaade ja Sotsiaalset innovatsiooni toetavate võrgustike tekkimise ja arendamise toetamise tegevuste käivitamiseks viidi läbi SI hinnang tegevuse ökosüsteemis ehk valdkonnas tegutsevate erinevate osapoolte ja nende vajaduste täiendav kaardistus. Aluseks võeti elluviimisele, sh esinenud olemasolevaid uuringuid ja kirjeldusi nagu Tallinna Ülikooli poolt 2023. aastal koostatud ökosüsteemi kaardistus (An probleemid ja ettevõetud Ecosystem for Social Innovation in Estonia, 2023) ja Tallinna Ülikooli sotsiaalse ettevõtluse ülevaade (Sotsiaalse ettevõtluse abinõud. tugisüsteem Eestis, 2017). Samuti saadi täiendavat infot programmi tegevuste raames 2025. aastal programmi raames Tallinna Ülikooli poolt läbiviidud sotsiaalse innovatsiooni alaste vajaduste uuringust ja vestlustest SI kompetentsikeskuse võrgustiku liikmete esindajatega. Infot koguti tagasisideküsimustikuga ka esimese Eesti-sisese sotsiaalse innovatsiooni õppereisi osalejatelt. Sotsiaalset innovatsiooni toetavate võrgustike tekkimise ja arendamise toetamise eesmärgil valmis tegevuskava eesmärkide, sisu ja formaadiga ning esimesed kohtumised toimusid Integratsiooni Sihtasutusega, Eesti Pagulasabiga, Balti Innovatsiooniagentuuriga, VATEKiga, Eesti Ökokogukondade Ühendusega ja Eestis tegutseva Soome Dialoogiakadeemiaga. Regulaarselt toimus infovahetus ja kaasamine vastavalt vajadusele sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuse osapooltega lisaks KÜSKile - Kestliku Ettevõtluse Liit (KELL), Võrumaa Arenduskeskus, Heateo SA, 8 (16)  Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool ning Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalse Innovatsiooni Labor. CH-EE tiim võttis aktiivselt osa ja panustas programmi tegevuste vaatest Eesti sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuse (SIKK) strateegia loomise protsessist, kus on loodud otsesuhteid SI kogukonna aktiivsete arendajate, uurijate ja kujundajatega. Strateegia valmimisel saab ka SIKK-i ühisem suund ja vaade selgema kirjelduse ning programmi jaoks on see üks edaspidiseid toetavaid dokumente ökosüsteemi arendamisel. KÜSK sotsiaalse innovatsiooni alamlehe uuendamisse, materjalide koostamisse, uudiste jagamisse, uudiskirja jaoks sisendi saamiseks ja muuks seonduvaks on kaasatud võrgustiku lähemad partnerid ning nende tagasisidest ja soovitustest lähtuvalt infot koondatud. Poliitikakujundajate võrgustikku sisenemiseks kasutati muu hulgas SIKK strateegiaprotsessi, poliitikakujundajate kaasamine on üks strateegia põhiülesandeid. Strateegia valmimine võimaldab tuua kokku poliitikakujundajaid selle tutvustusele, strateegia elluviimisega seotud ülesannete arutlusele. Toimus mitu virtuaalset arutelu Riigi Tugiteenuste Keskuse (mitte hangete menetlemisega seotud) spetsialistidega ja mõnede ministeeriumide esindajatega seoses nende tööd toetavate vajadustega sotsiaalse innovatsiooni valdkonnas, mille tulemusena 16.10.2025 korraldati seminar ministeeriumide ja ka Eesti ESF+ rakendusüksuse RTK esindajatele. Kohtumise raames tutvustati tiimi esitaja poolt programmi tegevusi, SIKK tegevust ja arutleti edasiste koostöövõimaluste osas. 21.10.2025 toimus virtuaalne kohtumine Sotsiaalministeeriumi ja RTK esindajatele jagamaks kuu alguses toimunud EL Sotsiaalse Innovatsiooni Foorumi kogemusi ja parimate praktikate infot. 25.11.2025 osalesid tiimi liikmed Innovatsioonikonverentsil Tallinnas, kus vestlesid mitmete valdkonna ekspertidega ja lepiti kokku edaspidistes vestluste jätkamises. Läbi aasta jätkati nii võrgustiku kontaktide kui poliitikakujundajate kontaktide andmebaasi loomist. Igal sündmusel, infovahetusel neid täiendati. 2026. aastal saab kontaktide baas täiendust nii selle alategevuse sündmustel, samuti häkatonide, inkubatsiooni jm teistes selle programmi alategevustes ette võetavate sündmustega. 28.-29. oktoobril toimus kahepäevane sotsiaalse innovatsiooni Eesti õppereis Võru- ja Põlvamaale, mille eesmärk oli tugevdada Eesti vabaühenduste, omavalitsuste ja ettevõtete võimekust arendada kogukonnapõhiseid ja mõjusaid lahendusi. Külastused valiti nii, et need kajastaksid mitut tüüpi algatusi: noortekeskuseid tegevusi, tehnoloogia- ja ettevõtlusvaldkonda, kogukonna arendamise praktikaid, haridusinnovatsiooni ning regionaalset koostööd. Kuupäevade ja tegevuste valimisel tehti tihedat koostööd võrgustikuga ja MAK vabaühenduste konsultantidega. Sotsiaalse innovatsiooni õppereisi vastu oli märkimisväärselt suur huvi, mida näitas 77 kandideerijat, kellest valiti algselt 25 osalejat välja lähtudes hindamismetoodikast ja motivatsioonikirjadest. Kuna inimesi haigestus viimasel hetkel, siis osales lõplikult õppereisil 20+ 4 inimest KÜSKist. Turundus toimus peamiselt sotsiaalmeedia platvormidel – Facebookis, Instagramis ja LinkedInis (peamiselt kakskeelne) –, kus kasutati nii orgaanilist levikut kui ka sihitud tasulist reklaami, et jõuda inimesteni, kes tegelevad kogukondliku arendamise või innovatsiooniga ning võiksid õppereisist kõige rohkem kasu saada. Õppereisi järel koostati uudislugu ning minivideod osalejate kogemustest ja muljetest. Lisaks koguti tagasisidet osalejatelt nii õppereisi järgselt kui ka kolme kuu pärast, et näha, kui palju nad on saadud kogemusi kasutanud. Tagasiside laekus 25 osalejast 15, mis võimaldab teha sisulised järeldused õppereisi kvaliteedi, sisu ja korralduse kohta. Üldine hinnang õppereisile oli väga kõrge – kõik vastajad andsid üldhindeks 5. Selleks, et õppereisi käigus tekkinud kontaktid ja arutelud ei jääks ühekordseks, loodi osalejatele virtuaalne kogukonna keskkond MõjuPesa Facebooki grupina ning töötati välja 9 (16)  kontseptsioon virtuaalsete võrgustikukõnede loomiseks. Samuti loodi virtuaalne tahvel, kuhu iga osaleja sai kirjutada enda kontaktid, probleemid ja abi vajaduse, et tekiks suurem koostöö. Hiljem koostati ka õppereisi tegevusraport, kus õppereisi analüüsiti ning tehti parendusettepanekud, et järgmine õppereisi oleks veel parem. Tabel 4. Alategevuse väljundid Jrk nr Alamtegevus Alamtegevuste Alamtegevuste Selgitus väljundid tegevuskava väljundite arv perioodil tegevuskava perioodil 1 SI-alaste SI ökosüsteemi 1 Sotsiaalse innovatsiooni ökosüsteemi erinevate osapoolte arendus- ja koostöövõrgustike vajaduste kaardistus toetusvajaduste kaardistamine koostöövõrgustike toetamise tegevuskava arendamine ja loomiseks. toetamine Tegevuskava 1 SI ökosüsteemi vajaduste kaardistuse alusel luuakse alategevuse jaoks tegevuskava, milles kajastuvad arendus- ja toetustegevuste täpsemad eesmärgid, sisu, vorm ja ajakava. Tegevuskava on osaks alategevuste ülesest tegevuskavast kodanikuühiskonna sotsiaalse innovatsiooni ja -ettevõtluse pädevuste arendamiseks (horisontaalne tegevus, kajastub punktis 6). Tegevused 5 Vastavalt valminud tegevuskavale viidi esialgu planeeritud ühe tegevuse asemel ellu 5 tegevust, mis hõlmasid kohtumisi valdkonnas tegutsejatega sisulisema koostöö loomise ja arendamiseks. 2 Kohtumiste Täpsem 1 Poliitikakujundajate kaardistus hõlmas erinevatel tasanditel (kohalikud korraldamine ja poliitikakujundajate omavalitsused, riigiasutused, äri- ja kolmanda sektori katus- ja lobitöö tegemine tasandi “ökosüsteemi” ja esindusorganisatsioonid) tegutsevate osapoolte ülevaadet ja rolli seoses SI ja SE isikute kaardistus poliitika kujundamisega. Kaardistus jätkub jooksvalt tegevuste käigus. Tegevuskava 1 Kaardistuse alusel loodi alategevuse jaoks tegevuskava, mis on osaks alategevuste ülesest tegevuskavast kodanikuühiskonna SI ja SE pädevuste arendamiseks (horisontaalne tegevus, kajastub punktis 6). Tegevused 2 Vastavalt valminud tegevuskavale viidi ellu 2 tegevust, mis olid suunatud ministeeriumide ja Riigi Tugiteenuste Keskuste esindajatele. 3 Õppekäikude Õppekäik 1 Aasta teises pooles korraldati õppekäik Eestis. Sihtrühmade ja õppekäigu sisusse korraldamine andis sisendi SI ökosüsteemi vajaduste kaardistus. Eestis Alategevuse nr ja nimetus Alategevus 5: Sotsiaalse innovatsiooni alaste teadmiste ja parimate praktikate kogumine, süstematiseerimine ja levitamine 10 (16)  Alategevuse lühiülevaade ja Eesti sotsiaalse innovatsiooni parimate praktikate andmebaasi loomise käivitamise ja haldamise tegevuse osas koguti hinnang tegevuse alusinfot programmi e-seminaride kaudu (Berni Rakendusteaduste Ülikool), ESF+ CoP SI konverentsil Vilniuses (märts elluviimisele, sh esinenud 2025), SEV võrgustiku Norra õppereisil (aprill 2025), ESF+ CoP SI Prahas toimunud õppereisil ja KÜSKi Portugali probleemid ja ettevõetud õppereisil (mai 2025). Kujunenud arusaamine, kuidas on mujal tehtud, toetas protsessi. Loodud on parimate praktikate abinõud. andmebaasi kirjelduse vorm (versioon 2-1) ja katsetati esimeste näidetega, et välja selgitada vormi täiendamise ja muutmise vajadused. Väljakutseks vormi loomisel oli esialgu valitud tööriista (MS Word) vähene paindlikkus (nt rippmenüüde loomine), aga lõppvorm ei tule Wordi põhine, siis, et piloot-vorm on piisav, et alustada parimate praktikate kogumisega. Teiseks väljakutseks oli GDPR alased piirangud/nõudmised, et kogutud infot jagada avalikult – vaja on saada nõusolekud projektide/praktikate esindajatelt, et nende antud infot võib avalikustada, ja nende kontakte jagada. Ettevalmistamisel on vastava nõusoleku saamise/fikseerimise vormi loomine. Avaliku andmebaasi osas on peetud nõu KÜSK IT-juhiga ja uuritud teistes riikides sarnaste andmebaaside jaoks kasutatud võimalusi. Andmebaasi testimine ja täiendavad arutelud, sh lätlastega nende poolt loodud riigi ülese andmebaasi osas jätkuvad 2026. alguses. Sotsiaalse innovatsiooni käsiraamatu koostamine ja levitamise osas saadi ja koguti esmast infot käsiraamatute ja muude juhiste osas, mis juba olemas. Näiteks tutvuti hiljuti doktoritööna kaitstud analüüsiga “An analysis of social hackathons as a co-creative innovative solution to local societal challenges” (Kadri Kangro). Samuti läbis tiim RESIST programmi koolituse “How to make Innovation Social”, mis sisaldab oma käsiraamatut ja “tööriistakasti” (toolbox). 2025. aastal loodi käsiraamatu sisu kontseptsioon (ka inglise keelsena) ja viidi läbi esmased omavahelised arutelud. Plaanitud sisu peegeldused eksperdiga lükkusid 2026. aasta alguses, sh kaasatakse ekspertnõu saamiseks Šveitsi partnerit Berni Rakendusteaduste Ülikooli. Tabel 5. Alategevuse väljundid Jrk nr Alamtegevus Alamtegevuste Alamtegevuste Selgitus väljundid tegevuskava väljundite arv perioodil tegevuskava perioodil 1 SI-alaste parimate Kontseptsioon 1 Kontseptsioon kajastab parimate praktikate kogumise, süstematiseerimise ja praktikate levitamise viise, võimalikke (tehnilisi) lahendusi. Kontseptsiooni loomise käigus kogumine ja analüüsiti olemasolevaid parimate praktikate kogumeid. Kontseptsiooni süstematiseerimine koostamisele andis sisendit alategevuse 4. raames koostatud SI ökosüsteemi vajaduste kaardistus. Parimate praktikate 1 Vastavalt valminud kontseptsioonile loodi parimate praktikate prototüüp esimeste prototüüp ja esimeste näidetega, mille raames testitati väljatöötatud (osalist) lahendust saamaks sisendit näidetega test vajalike täienduste osas mida järgnevalt ellu viia. 2 SI-teemalise Käsiraamatu 1 Töötati välja käsiraamatu esmane formaat, kaardistati võimalik sisu, sh analüüsiti käsiraamatu kontseptsioon olemasolevaid materjale. koostamine ja 11 (16)  levitamine Alategevuse nr ja nimetus Alategevus 6: Üldised (horisontaalsed) tegevused, sealhulgas tegevuskavade koostamine Alategevuse lühiülevaade ja Koostööprogrammi sotsiaalse innovatsiooni tegevuste tiimis jätkasid kõik 2024. aastal projekti tegevustega liitunud töötajad: hinnang tegevuse projektijuht Evelyn Valtin, koordinaator Sandra Paulus, koordinaator Elmo Puidet ja kommunikatsioonispetsialist Maris elluviimisele, sh esinenud Praats. Toimus projekti tiimi jätkuv kokku töötamine ning korraldati alategevuste elluviimiseks vajalike sisemiste probleemid ja ettevõetud protsesside ja süsteemide loomist. Osaleti Šveitsi-Eesti koostööprogrammi osapoolte korralistel töökohtumistel, tehti abinõud. administratiivseid tegevusi ja koostööd kommunikatsioonitegevuste planeerimisel koostöös ja koostati aruandlust. Koostati 2025. aasta detailsemad tegevuskavad ning eelarve ja mitmed täpsemad tegevuste protsessid. Arendati edasi tegevuskavasid kodanikuühiskonna sotsiaalse innovatsiooni ja -ettevõtluse pädevuste arendamiseks, sh sihtrühmade kaardistamiseks. Tegevuskavad kajastavad alamtegevusi, sihtrühmade gruppe, sihtrühmi täpsemalt, arenguvajadusi, tegevusi, arendatavad pädevused ja oodatavad tulemused, mis on seotud ka tulemusraamistiku väljunditega ja näitajatega. Tegevuskavade asjakohasematena loomiseks kaardistati tiimi enda pädevused vastavalt eelkõige Euroopa Sotsiaal Fondi ekspertide poolt välja toodud soovituslikule sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuste pädevuste mudelile ning kõik tiimiliikmed osalesid mitmetel temaatilistel koolitustel ja sündmustel Eestis ning ka rahvusvaheliselt. Lisaks kohtusid jas suhtlesid tiimi liikmed sihtrühmade esindajatega, tehti täiendavad kaardistused vastavalt alamtegevustele. Analüüsiti ja arvestati kavade koostamisel Eesti sotsiaalse innovatsiooni ökosüsteemi ja selles tegutsejate kaardistusega (2023, Tallinna Ülikool). Tegevuskavasid ajakohastatakse ja täiendatakse jooksvalt vastavalt alategevuste elluviimise ja sisustamisega. 20. veebruaril 2025 toimus edukas tegevuste avaüritus Viljandis, kus osalesid Šveitsi- Eesti programmipartnerid ning sotsiaalse innovatsiooni ja ettevõtluse sidusrühmad. Sündmusel vaadeldi sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse hetkeolukorda Eestis ning arutati, kuidas uuenduslikke lahendusi ära tunda ja rakendada. Lisaks tutvustati Šveitsi-Eesti koostööprogrammi ja selle tulevikuplaane ning jagati häid näiteid sotsiaalsest innovatsioonist ja ettevõtlusest. Osalejad said panustada ühisesse arutelusse, kus koguti ideid häkatonide ja inkubaatorite läbiviimiseks. Arutelus tõdeti, et lisaks praktilistele lahendustele on oluline kogukondade varasem ja pidev kaasamine ning süsteemsete takistuste leevendamine. Pikaajalise mõju saavutamiseks on vajalik valdkondade vaheline koostöö ning olemasolevate programmide täiendamine innovaatiliste lahendustega. Arutelus toodi esile mitmeid väljakutseid, millega erinevad kogukonnad, sh sisserändajad igapäevaselt kokku puutuvad. Koostööprogrammi partneri Berni Rakendusteaduste Ülikooliga viidi läbi kaks virtuaalset töötuba. 21. jaanuaril 2025 toimus töötuba sotsiaalsete häkatonide teemal, kus Šveitsi organisatsiooni 4SocialGood näitel andis Debra Hevenstone ülevaate oma lähenemisest ja tegevusest sotsiaalsete häkatonide elluviimisel. Sotsiaalse innovatsiooni tegevuste projektijuht Evelyn Valtin andis ülevaate Eestis läbiviidavatest sotsiaalsetest häkatonidest ja tutvustas NULA inkubaatorit. 27. mail 2025 toimus virtuaalne töötuba teemal “Sotsiaalne innovatsioon ja kodanikuühiskond Eestis ja Šveitsis”. Dr. Pascal Dey, Berni Rakendusteaduste Ülikooli Innovatsiooni ja ettevõtluse instituudi professor ja St. Galleni ülikooli vanemteadur, tutvustas 12 (16)  olukorda Šveitsis. Evelyn Valtin tegi ettekande ülevaatega Eestis kohta. Mõlema virtuaalse töötoa raames toimusid täiendavad arutelud ja koostöökohtade leidmine. Töötoad olid avalikud ning neis osalesid lisaks Šveitsi ja Eesti programmipartneritele teised Eestis teemadega seonduvalt tegutsevad huvilised. Kolmanda, sisemise töötoana toimus 14. oktoobril 2025 järgmise aasta ühiste tegevuste planeerimine. Projekti töötajad osalesid mitmesugustel siseriiklikel seminaridel, konverentsidel ja töötubades, sh sotsiaalse innovatsiooniga ning ka erineva kultuuri ja keeletaustaga inimeste kaasamise teemalistel. Samuti osalesid projekti töötajad rahvusvahelise sotsiaalse innovatsioon praktikakogukonna (ESF+ CoP) ja teiste poole korraldatud virtuaalsetel seminaridel, õppereisidel Leedus, Norras, Portugalis, Tšehhis ja Rootsis ning Belgias toimunud sotsiaalse innovatsiooni foorumil eesmärgiga edendada rahvusvahelist koostööd. Jagades Eesti kogemusi ja teavet nii kodanikuühiskonna, sotsiaalse innovatsiooni kui Šveitsi-Eesti koostööprogrammi kohta ja omandades parimaid praktikaid kohapealsete organisatsioonide kogemusest. Luues ja edendades koostöösuhteid rahvusvahelisel tasandil ning tugevdades ka Eesti kodanikuühiskonna rahvusvahelist positsiooni.  04.-06.03.2025 toimus Vilniuses, Leedus, Euroopa Liidu liikmesriikide sotsiaalse innovatsiooni ekspertidele ESF+ Community of Practice on Social Innovation (sotsiaalse innovatsiooni praktikakogukond) (edaspidi ESF+ COP SI) Euroopa Liidus tegutsevate sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuste kohtumine. Sündmuse eesmärk oli vastastikune õppimine, fookusega võimestada tegevuste mõju ja loodavat väärtust läbi teadmiste, tööriistade, kogemuste ja parimate praktikate vahetamise ning tegevuste vahel sünergia loomise toetamise. Samuti toetada jätkuvat professionaalsete kompetentside arendamist läbi koostöö ja kvaliteedi tõstmisele suunatud tegevuste. KÜSKi esindasid Evelyn Valtin, Elmo Puidet ja Sandra Paulus. Sündmus andis olulise konteksti, teadmised, kontaktid ja platvormi mõtestada ja kommunikeerida Šveitsi-Eesti koostööprogrammi sotsiaalse innovatsiooni eesmärke ja tegevusi ka laiemalt ESF+ sotsiaalse innovatsioonile suunatud eesmärkide ja tegevustega; võrgustuda ja luua kontakte tegevuste toetamiseks ning saada teadlikuks headest praktikatest rahvusvahelisel tasandil. Evelyn Valtin osales paneeldiskussioonis tuues välja ka koostööprogrammi tegevusi ning jagades kogemusi sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuse arendamisest Eestis ning rõhutas, et suurimaks väljakutseks on jätkusuutliku rahastuse tagamine ja sotsiaalse innovatsiooni lõimimine poliitikakujundamisse. Visiidist valmis artikkel.  31.03-03.04.2025 toimus Oslos, Norras, Eesti-Norra koostööprojekti „Üks visioon: Kasumi ja sotsiaalse mõju integreerimine Eestis ja Norras“ õppereis, millel osales Sandra Paulus. Õppereisi korraldas Kestliku Ettevõtluse Liit KELL (varem Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik) eesmärgiga tutvuda Norra heade sotsiaalse ettevõtluse näidetega ning võrgustuda kohalike organisatsoonidega. Koordinaator Sandra Paulus kohtus lisaks kolme sotsiaalse ettevõttega, mis tegutsevad sotsiaalse sidususe valdkonnas ning lõi koostöösuhteid edasise võimalusega kutsuda sotsiaalsete ettevõtete esindajad kogemusi jagama Šveitsi-Eesti koostööprogrammi raames korraldatavale töötoale Põhjamaade parimatest praktikatest uussisserändajate ja põgenike kaasamisel. Õppereisil osalemisest valmis artikkel. 13 (16)   13.-17.05.2025 toimus Portugalis KÜSKi projekti “Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamine läbi laste ja noorte aktiivsuse kasvatamise” õppereis eesmärgiga tutvuda kohalike heade praktikatega noorte kaasamisel, sealhulgas sotsiaalse innovatsiooni ja ettevõtluse lähenemiste/meetodite toel. Õppereisil osales Sandra Paulus eesmärgiga tutvuda sotsiaalse innovatsiooni ja ettevõtluse ökosüsteemiga, sh sotsiaalse innovatsiooni ja ettevõtluse lähenemiste/meetodite arendamisega ja rakendamisega vabaühenduste ja kohalike omavalitsuste tasandil. Õppereis aitas luua paremat mõistmist Eesti sotsiaalse innovatsiooni ja ettevõtluse ökosüsteemi arengust läbi võrdluse Portugali ökosüsteemiga, pakkus häid näiteid sotsiaalse innovatsiooni ja ettevõtluse toetamisest kohaliku omavalitsuse poolt läbi sotsiaalselt vastutustundlike hangete, millest võrsunud olulised taipamised ja praktikad on leidnud rakendust ka KÜSKi Šveitsi-Eesti koostööprogrammi raames kavandatavates hangetes. Õppereisil osalemisest loodi artikkel.  13.-14.05.2025 toimus Prahas, Tsehhis, Euroopa Liidu liikmesriikide sotsiaalse innovatsiooni ekspertidele ESF+ COP SI õppereis, mille fookuses oli muutuva maailma ja üha keerulisemasemate sotsiaalsete väljakutsete lahendamise julgus mõelda raamidest välja, katsetada uusi lahendusi ning panna inimesed ja nende tegelikud vajadused kõige keskmesse. Toodi välja vajadus süsteemsele toele ideede varajases arenduses, uuenduslike rahastusmudelite roll, mõju hindamise olulisus, hoiakute ja mõtteviiside muutmine, sotsiaalsete „ajapommide“ kaardistamise ning pikaajaline visioon ja järjepidevus. Õppereisil osalesid Evelyn Valtin ja Maris Praats, kes lisaks kohtusid välismaalaste lõimumisega tegeleva organisatsiooniga Centrum pro Integraci Cizinců juhiga ja keeleõppe edendajatega organisatsioonist META. Õppereisil osalemisest loodi artikkel.  04.-06.06.2025 toimus BIRDS nimelise sotsiaalse innovatsiooni rahvusvahelise konsortsiumi õppereis Lissabonis, Portugalis, kus esines ja osales Evelyn Valtin. Õppereisi eesmärk oli kokku tuua Portugali, Hispaania, Prantsusmaa ja Rootsi sotsiaalse innovatsiooni esindajad kogemuste vahetamiseks ja koostöö võimestamiseks eelkõige sotsiaalse innovatsiooni rahastamisvahendite, seniste tulemuste ja õppetundide vaatest. Tutvustati riikide kogemusi rahastamise ühitamisel sotsiaalse innovatsiooniga, sotsiaalsete tulemuste lepinguid (SOC), mõjuinvesteeringute perspektiivi ning sotsiaalse innovatsiooni rahastamise piiride laiendamist ning Euroopa fondide strateegilist rolli sotsiaalse innovatsiooni edendamisel ja kuidas toimivad ESF+ sotsiaalse innovatsiooni rahastamismudelid, mis kõik on Eestis valdkonna aktuaalse teemad. Evelyn Valtin tutvustas Eesti edukat näidet NULA sotsiaalset inkubatsiooniprogrammi, mida Heateo Sihtasutus KÜSKiga koostöös kümme aastat ellu viinud on. Õppereisil osalemisest loodi artikkel.  09.-10.09.2025 toimus Malmös, Rootsis, Euroopa Liidu liikmesriikide sotsiaalse innovatsiooni ekspertidele ESF+ COP SI õppreis „Sotsiaalse innovatsiooni edendamine koostöö ja teadmiste jagamise kaudu“, millel osales Evelyn Valtin. Õppereis keskendus koostööle teadlastega ja teaduse kasutamisel liikumaks edasi üksikutelt projektidelt suuremate süsteemsete muutusteni, sh terviklike „portfooliote“ loomisel erinevatest algatustest, mis koos aitavad lahendada mõnd suurt probleemi, kuidas koguda, jagada ja hoida teadmisi. Rootsis on andmete hoidmisel tehtud suuri samme, luues digitaalseid andmeplatvorme ja katsetades isegi „ühiskonna digikaksikuid“ – mudeleid, mis aitavad simuleerida ja ette näha võimalikke arenguid. Õppereisi projektikülastused hõlmasid peamiselt sotsiaalse kaasamise ja siduse teemasid: „MFF ühiskonnas“, Ühisjõud Herrgårdeni linnaosas, Botildenborgi kogukonnakeskus ja õppeaed ning Sotsiaalse Innovatsiooni Keskus Lõuna-Rootsis. Õppereisil osalemisest loodi artikkel. 14 (16)   30.09.2025 toimus Vilniuses, Leedus, RESIST rahvusvahelise projekti korraldatud rahvusvaheline strateegia labor “Strategy Lab”, kus osales Evelyn Valtin. Sündmus tõi kokku sotsiaalse innovatsiooni ja ettevõtluse tegutsejad Läänemeremaade riikidest, et suhelda partneritega seitsmest Läänemere piirkonnast. Samuti, et jagada oma kogemusi ja teadmisi sotsiaalse innovatsiooni edendamise kohta ja õppida, kuidas erinevad piirkonnad töötavad sotsiaalse innovatsiooniga poliitilises kontekstis. Malmö Ülikooli poolt viidi läbi praktiline grupitöö testimaks praktilist tööriista osalejates kõige pealt loovuse ja „kastist välja“ mõtlemise võimendamiseks ning seejärel üheskoos tuleviku võimalike stsenaariumide mõtestamiseks ja praktiliste väljundite leidmist koosloome meetodil. Sündmusel osalemisest loodi artikkel.  01.-02.10.2025 toimus Brüsselis, Belgias, ESF+ COP SI korraldatud kolmas Sotsiaalse innovatsiooni foorum 2025, kus osalesid Evelyn Valtin, Elmo Puidet, Maris Praats. Foorumile kogunes eelkõige Euroopa Liidu liikmesriikidest üle 200 valdkondliku eksperdi, poliitikakujundaja ja kogukondade eestvedaja. Foorumil arutati, kuidas viia inimeste loodud nutikad lahendused väikestest projektidest riiklike poliitikate tasemele. Peamised teemad olid kogukondade vastupidavus, sotsiaalse innovatsiooni mõju mõõtmine, koostöö avaliku sektori ja kodanikuühiskonna vahel ning Euroopa Sotsiaalfond Plussi (ESF+) fondi roll heade lahenduste laiendamisel üle Euroopa. Programmi raames tutvustati edukaid innovaatilisi näiteid mh vähemate võimalustega inimeste kaasamisest, haridusvaldkonnast ning tööelust ja võrgustikest. Foorumil osalemisest loodi artikkel. Lisaks panustas Evelyn Valtin tegevuste jätkusuutlikkuse tagamiseks ja väljundite parimal moel kasutamisele võtmiseks Siseministeeriumi valitsemisala teaduse, arenduse ja innovatsiooni strateegia 2030 loomisse, ESF+ järgmise perioodi ettevalmistamisse, Siseministeeriumi teaduse, arenduse ja innovatsiooni töörühma, ESF+ SI keskmises arengufaasis olevate kompetentsikeskuste töörühma ja kutsele liitumaks sotsiaalse innovatsiooni ülemaailmse valitsusnõukoguga. Projekti töötajad liitusid rahvusvahelise SERIGO maapiirkondade sotsiaalse innovatsiooni võrgustikuga ja panustasid sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuse strateegia loomisse. 8. Hinnang toetatavate tegevuste tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele1 1 Täidetakse kumulatiivselt seisuga 31. detsember ja tegevuse lõppedes lõppseisuga. 15 (16) Planeeritud vahenditega täideti enamik püsitatud eesmärke, osad tegevused ja nendeks ettenähtud vahendite kasutamine lükkus edasi 2026. aastasse. Peamiselt puudutas edasi lükkumine hangetega seotud tegevusi, sest eeltöö sh hankepakettide ettevalmistamine võttis planeeritust kauem aega, tekkis vajadus täiendava sisendi kogumiseks ja analüüsiks ning hankeprotsessidest tulenevaga plaane korrigeerida. Kõikide tegevuskavasse planeerinud tegevustega liiguti tulemuste ja projektide eesmärkide suunas, samuti suurem osa väljundeid said saavutatud. Projektiga liigutakse seatud eesmärkide täitmise poole stabiilselt, eesmärkide saavutamine on võimalik. Eesmärkide saavutamist soodustab hästi koostööle ja tegutsema saanud projektitiim, KÜSKi raamatupidaja ja IT-juhi panus administratiivsete tegevuste juures ning varasemad ja projekti senise tegevuse raames loodud koostöösuhted, sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse tegus võrgustik. Kindlaid eesmärkide saavutamise takistavaid tegureid (sisemisi ning väliseid) praegu näha ei ole. NB! Koos aruandega esitada andmed tulemusraamistiku näitajate täitmise kohta (halduslepingu lisa nr 2 vormil) ja toetatavate tegevuste eelarve täitmise kohta (halduslepingu lisa nr 5 vormil). Aruande koostaja Ametikoht Allkiri, kuupäev Evelyn Valtin Projektijuht 30.01.2026 Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta Allkirjaõiguslik isik Ametikoht Allkiri, kuupäev Tiina Oraste Juhataja 30.01.2026 16 (16)