Tehnilised nõuded hoiatus- ja signaalrelvadele ning akustilistele relvadele

Justiitsministeerium Kaitseministeerium Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 10.01.2019 nr 1-6/1749-1 Rahandusministeerium Välisministeerium Tehnilised nõuded hoiatus- ja signaalrelvadele ning akustilistele relvadele Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks siseministri määruse „Tehnilised nõuded hoiatus- ja signaalrelvadele ning akustilistele relvadele“ eelnõu. Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis: http://eelnoud.valitsus.ee Palume teie kooskõlastust hiljemalt eelnõude infosüsteemis märgitud kuupäevaks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Katri Raik siseminister Arvamuse andmiseks: Kaitsepolitseiamet Politsei- ja Piirivalveamet Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Eesti Laskurliit Eesti Jahimeeste Selts Eesti Jahispordi Liit Eesti Practical-Laskmise Ühing Marju Aibast 6125062 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 27.12.2018 SISEMINISTER MÄÄRUS Tehnilised nõuded hoiatus- ja signaalrelvadele ning akustilistele relvadele1 Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 871 lõike 2 ja § 875 lõike 3 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse hoiatus- ja signaalrelvadele ning akustilistele relvadele esitatavad tehnilised nõuded. § 2. Tehnilised nõuded hoiatus- ja signaalrelvadele (1) Hoiatus- ja signaalrelv peab olema valmistatud nii, et selles saab kasutada vaid lendkehata paukpadrunit. (2) Hoiatus- ja signaalrelva relvaraud ei tohi olla relvaraamist eemaldatav ning relvarauda on püsivalt paigaldatud takistus, mis välistab püssirohu toimel haavli, kuuli või gaasilaengu väljalaskmise ja sulgeb relvaraua täielikult. (3) Hoiatus- ja signaalrelva relvarauda paigaldatud takistus peab olema terasest, kõvadusega vähemalt 40 Rockwelli kõvaduse skaalal. (4) Kõik takistused peavad olema püsivad, nii et neid ei ole võimalik eemaldada hoiatus- ja signaalrelva padrunipesa või relvarauda hävitamata. (5) Hoiatus- ja signaalrelva padrunipesas või relvarauas peab olema vähemalt üks ava, mis võimaldab padrunipesast püssirohugaasid välja lasta. (6) Hoiatus- ja signaalrelva osi ei tohi olla võimalik kasutada tulirelva olulise osana. (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 määratud nõuded ei laiene hoiatus- ja signaalrelvale, mille kaliiber on 26 mm või suurem. § 3. Tehnilised nõuded akustilistele relvadele (1) Akustilise püssi relvarauda peab olema keevitatud takistus läbimõõduga pool kaliibrist. Takistus peab asuma 80–110 mm kaugusel padrunipesa lukupoolsest servast. (2) Akustilise püstoli või revolvri relvarauda peab olema keevitatud takistus läbimõõduga pool kaliibrist. Takistus peab relvarauas asuma järgmiselt: 1) püstolil 30–40 mm kaugusel padrunipesa lukupoolsest servast arvates; 2) revolvril 5–20 mm kaugusel trumlipoolsest servast arvates. (3) Akustilise relva, mis on automaattulirelvast ümberehitatud või kohandatud tulirelv, relvarauda keevitatud takistus võib relva ehitusliku eripära tõttu asetseda käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kaugusest kaugemal juhul, kui see on vajalik relva automaatseks ümberlaadimiseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 nimetatud takistus peab olema terasest, kõvadusega Rockwelli kõvaduse skaalal vähemalt 40, ja see võib olla poolkuukujuline või sirge. (5) Akustilisel relval on lubatud kasutada kompensaatorit või muud tehnilist täiendust, mis tagab relva automaatse ümberlaadimise. (allkirjastatud digitaalselt) Katri Raik Siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Lugna kantsler 1 Nõukogu direktiiv 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (EÜT L 256, 13.09.1991, lk 51–58), muudetud direktiiviga 2008/51/EÜ (ELT L 179, 08.07.2008, lk 5–11) ja direktiiviga 2017/853 (ELT L 137, 24.05.2017, lk 22–39).  Siseministri määruse „Tehnilised nõuded hoiatus- ja signaalrelvadele ning akustilistele relvadele“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Siseministri määrus „Tehnilised nõuded hoiatus- ja signaalrelvadele ning akustilistele relvadele“ kehtestatakse relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 871 lõike 2 ja § 875 lõike 3 alusel 20. novembril 2018 Riigikogus vastu võetud relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduses kavandatud muudatuste tõttu. RelvS-i lisandusid seni Eesti õiguses reguleerimata hoiatus- ja signaalrelvad ning akustilised relvad, millele käesoleva määrusega kehtestatakse tehnilised nõuded, et tagada nende relvade ohutu käitlemine. Spetsiaalselt hoiatamise eesmärgil või signaali andmiseks konstrueeritud relvadele kehtestatakse määrusega tehnilised nõuded, millele vastav hoiatus- ja signaalrelv eristub tulirelvast või gaasirelvast eelkõige sellega, et hoiatus- ja signaalrelva relvarauda peab olema püsivalt paigaldatud takistus, mis välistab sealt igasuguse lendkeha, sealhulgas enesekaitseks mõeldud gaasi, väljalennu. See tähendab, et sellise relva relvaraud peab olema jäädavalt suletud. Püssirohugaaside väljapääsemiseks peab padrunipesa seina olema puuritud ava. Seega saab sellise relvaga tekitada vaid tulirelva kasutamisega sarnase heliefekti. Erandiks on vaid 26 mm ja suurema kaliibriga signaalrelvad, mida peetakse klassikalisteks raketipüstoliteks ja milles kasutatakse vaid spetsiaalset valgusraketiga varustatud laskemoona. Eelnõu järgi nähakse akustilisele relvale ette tehnilised nõuded, mis tähendavad eelkõige seda, et akustilise relva relvarauda on keevitatud poole relvaraua kaliibri suurune terastakistus, mis välistab sellisest relvast kuuli või haavli väljalennu. Selliste relvade RelvS-i kohaldamisalasse lisamine tulenes nõukogu direktiivist (EL) 2017/853, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta. Direktiiv näeb ette, et EL-i liikmesriigid võtavad meetmeid, tagamaks, et seadmeid, millel on padrunipesa ja mis on mõeldud üksnes paukpadrunitega, ärritavate või muude toimeainetega või pürotehnilise signaali andmiseks mõeldud laskemoonaga tulistamiseks, ei oleks võimalik ümber ehitada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks. Samuti pannakse EL-i liikmesriikidele kohustus liigitada tulirelvadena seadmed, millel on padrunipesa ja mis on mõeldud üksnes paukpadrunitega, ärritavate või muude toimeainetega või pürotehnilise signaali andmiseks mõeldud laskemoonaga tulistamiseks ning mida on võimalik ümber ehitada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks. Määruses kehtestatakse tehnilised nõuded, mis aitavad kaasa selle eesmärgi saavutamisele ja välistavad nende relvade lihtsa ümberehitamise. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna õigusnõunik Marju Aibast (tel 612 5062; [email protected]) ja nõunik Sven Põierpaas (tel 612 5185, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen (tel 612 5241, [email protected]). 1.3. Märkused 1 Eelnõu kohaselt on tegemist relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse1 rakendusaktiga, mis on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2019. aastal. Eelnõu on seotud Euroopa Liidu (edaspidi EL) õiguse rakendamisega. Terminid „hoiatus- ja signaalrelv“ ning „akustiline relv“ pärinevad nõukogu direktiivist (EL) 2017/853, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (edaspidi ka tulirelvadirektiiv)2, milles nähakse ette, et hoiatus- ja signaalrelvadele kehtestab Euroopa Komisjon tehnilised nõuded oma rakendusaktiga hiljemalt 14. septembriks 2018, kuid Euroopa Komisjon ei ole seda veel teinud. Akustiliste relvade tehniliste nõuete kehtestamisel jäetakse EL-i liikmesriikidele õigus vastavad normid ise kehtestada. 2. Eelnõu eesmärk Arvestades tulirelvadirektiivi põhjenduspunktis 20 esitatud põhimõtet, et on suur oht, et akustilisi relvi ja muid paukpadruneid laskvaid tulirelvi ehitatakse ümber tegelikeks tulirelvadeks, kehtestatakse nendele relvadele sellised tehnilised nõuded, mis välistavad igasuguse ebaseadusliku ümberehitamise ning selliste relvade kasutamise süütegude toimepanemisel. Tulirelvadirektiiv näeb samas põhjenduspunktis ette, et selleks, et vältida hoiatus- ja signaalrelvade sellist tootmist, mis võimaldab neid ümber ehitada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks, peaks Euroopa Komisjon kehtestama tehnilised nõuded, tagamaks, et neid relvi ei ole võimalik ümber ehitada tegelikeks tulirelvadeks. Ka Eestis on ette tulnud, et pahatahtlikul eesmärgil ehitatakse ümber hoiatus- ja signaalrelvi ning laetakse ümber neis kasutatavat laskemoona. 2018 aastal on Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti (edaspidi EKEI) ekspertiisi saadetud pea 40 hoiatus- ja signaalrelva, millest kümmekond relva on omavoliliselt kohandatud või ümber ehitatud tulirelvaks. Igal ümberehitatud relval oli kaasas salvetäis tulirelva padruniteks ümber tehtud padrunit. Peamine pahatahtlikul eesmärgil ümberehitatav relv on 9 mm kaliibriga Türgi päritoluga stardipüstol, mille relvaraud on valmistatud tulirelvale sarnase kvaliteediga materjalist ja mille relvaraualt on eemaldatud tootja paigaldatud suudmekork. Sellistes püstolites kasutatakse 9 mm P.A.K. lendkehata paukpadruneid. Padruni suudmes on rohelist plastist kahe ristuva sisselõikega kork, mille keskkohta puuritakse ava, kuhu käsitsi kinnitatakse lendkeha. EKEI tulirelvaekspertide andmetel kasutatakse lendkehana 4,5 mm ja 4,9 mm pneumorelva kuule (vt pildid 1 ja 2). Pilt 1. Paukpadrunist laskemoon, mille lendkeha on ise valmistatud 1 relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018001 2 ELT L 137, 24.5.2017, lk 22–39. 2 Pilt 2. Paukpadrunist välja võetud lendkeha Ekspertiisi käigus mõõdeti 4,9 mm ja 1,0 g massiga pneumokuuli algkiiruseks 291 m/s – see annab pihtimislaengu kahjustusvõimeks 2,51 J/mm2. Kriminalistikapraktikas loetakse kuuli kahjustusvõimet alates 0,5 J/mm2 piisavaks, et tekitada eluohtlikke või surmavaid vigastusi. Samas on ekspertiisi esitatud ümberehitatud laskemoona, milles lendkeha on omakäeliselt peidetud padruni rohelisse plastist korki. Seega, sellist hoiatus- ja signaalrelva koos ümberlaetud laskemoonaga saab kasutada tulirelvana. Tulirelvadirektiivi artikli 10a lõikes 3 antakse Euroopa Komisjonile selge volitus nõuete kehtestamiseks ning määratakse, et „komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestab selliste hoiatus- ja signaalrelvade tehnilised nõuded, mis on valmistatud või EL-i imporditud 14. septembril 2018 või hiljem, eesmärgiga tagada, et neid relvi ei ole võimalik ümber ehitada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 13b lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjon võtab esimese kõnealuse rakendusakti vastu hiljemalt 14. septembril 2018“. Paraku on komisjon rakendusakti vastuvõtmisega venitanud ja praeguseks seda vastu võetud ei ole. Et igaüks saaks kavandatavate nõuete üle kaasa rääkida, esitati rakendusakt portaali Better Regulation kaudu avalikule konsultatsioonile, mis lõppes 26.11.2018 (https://ec.europa.eu/info/law/better- regulation/initiatives/ares-2018-5478608_fr). Samas, kuna Euroopa Komisjon plaanib rakendusakti hoiatus- ja signaalrelvade tehniliste nõuete kohta kehtestada direktiivina, on korrektne Eesti õiguses kehtestada need nõuded siseministri määrusega. Euroopa Komisjoni kavandatava rakendusakti sisu on teada ja sellega on eelnõu koostamisel suurel määral arvestatud. Hiljem, kui komisjon on asjakohase rakendusakti vastu võtnud, saab siseministri määruses viidata Euroopa Komisjoni rakendusaktile. Oluline on välja tuua, et Euroopa Komisjoni ettevalmistatav rakendusakt sätestab hoiatus- ja signaalrelvana ka gaasirelva, mis RelvS-i mõistes on piiratud tsiviilkäibega relv. Enamikus Euroopa riikides ei ole enesekaitseks valmistatud gaasirelv õiguslikus tähenduses relv ja eelmainitud rakendusakti jõustamisel tuleb ka neis riikides koostada gaasirelva käitlemise reeglid. RelvS-is jääb gaasirelv piiratud tsiviilkäibesse ning seadusesse lisatav hoiatus- ja signaalrelv liigitatakse aga piiramata tsiviilkäibesse. Selle tõttu nähakse siseministri määrusega hoiatus- ja signaalrelva tehnilistes nõuetes ette reeglid, mis välistavad sellistest relvadest igasuguste lendkehade, sh ka gaasi- ja valgusrakettide, väljalaskmise. Teistes riikides valmistatavad mitmeotstarbelised hoiatus- ja signaalrelvad, mida saab kasutada nii gaasirelvana enesekaitseks, valgussignaalrakettide laskmiseks kui ka hoiatus- või hirmutuslaskude sooritamiseks paukpadrunitega, liigitatakse RelvS-i kohaselt gaasirelvadeks ehk piiratud tsiviilkäibega relvadeks, mis tuleb registreerida Politsei- ja Piirivalveametis ja kanda omaniku relvaloale. Tehnilisi nõudeid akustilistele relvadele ei kehtesta Euroopa Komisjon, vaid selliste nõuete kehtestamise õigus on jäetud EL-i liikmesriikidele. Siinses määruses nähakse ette tehnilised nõuded akustilistele relvadele, et tagada nende relvade ohutu kasutamine nii ajalooliste 3 sündmuste taasetendamisel kui ka muudel kultuuriüritustel. Tehniliste nõuete koostamisel on konsulteeritud relvaspetsialistidega, et tagada kehtestatavate nõuete sobivus ja eesmärgipärasus. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist, milles kehtestatakse tehnilised nõuded hoiatus- ja signaalrelvadele ning akustilistele relvadele alates 1. jaanuarist 2019. aastal. Eelnõu §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Paragrahvi 1 kohaselt kehtestatakse määrusega tehnilised nõuded hoiatus- ja signaalrelvadele ning akustilistele relvadele. RelvS-i § 11 punkti 7 kohaselt on hoiatus- ja signaalrelv seade, millel on padrunipesa ja mis on valmistatud üksnes paukpadrunite või pürotehnilise signaali andmiseks mõeldud laskemoonaga tulistamiseks ning mida ei ole võimalik kohandada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks. RelvS-i § 11 punkti 8 kohaselt on akustiline relv spetsiaalselt üksnes paukpadrunite tulistamiseks ümberehitatud või kohandatud tulirelv, mida kasutatakse eelkõige teatrietendusel, fotosessioonil, filmi- või televisioonisalvestusel, ajalooliste sündmuste taasetendamisel, paraadil või spordisündmusel ning nendeks harjutamisel. Tulirelvadirektiivi artikli 10a lõike 1 kohaselt peavad EL-i liikmesriigid võtma meetmeid, tagamaks, et seadmeid, millel on padrunipesa, mis on mõeldud üksnes paukpadrunitega, ärritavate või muude toimeainetega või pürotehnilise signaali andmiseks mõeldud laskemoonaga tulistamiseks, ei oleks võimalik ümber ehitada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks. Määruses kehtestataksegi nõuded, mis aitavad selle eesmärgi tagada. Eelnõu §-s 2 kehtestatakse tehnilised nõuded hoiatus- ja signaalrelvadele. RelvS-i § 11 punkti 7 kohaselt on hoiatus- ja signaalrelv seade, millel on padrunipesa ja mis on valmistatud üksnes paukpadrunite või pürotehnilise signaali andmiseks mõeldud laskemoonaga tulistamiseks ning mida ei ole võimalik kohandada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks. Varasema kasutusala järgi nimetatakse hoiatus- ja signaalrelvi tihti ka stardipüstoliteks. Tänapäeval kasutatakse spordivõistlustel lähtesignaali andmiseks nüüdisaegseid, peamiselt elektroonilise ajavõtmisega ühendatud ja heliefekti tekitavaid seadeldisi, millel ei ole relvarauda ning millest ei ole võimalik püssirohu süütamise tulemusel lendkehi välja lennutada. Kui spordivõistlustel langes ära stardipaugu tegemise vajadus, leidsid selliste relvalaadsete esemete tootjad nende uueks rakenduseks enesekaitse funktsiooni. Tooted on arendatud sellisteks, et hoiatus- ja signaalrelvad on välimuselt äravahetamiseni sarnased tulirelvadega ning nende tekitatud heli jäljendab tulirelvast laskmist. Tavaliselt valmistatakse hoiatus- ja signaalrelvadena püstoleid, revolvreid ja püstolkuulipildujaid. Paragrahvi 2 lõikes 1 nähakse ette, et hoiatus- ja signaalrelv peab olema valmistatud nii, et selles saab kasutada vaid lendkehata paukpadrunit. See tähendab, et relva padrunipesa ei tohi olla sedavõrd pikk, et mahutaks hülsist väljaulatuva lendkehaga padruni, näiteks tulirelvas kasutatava kuuliga padruni (vt pilt 3). 4 Pilt 3. Hülsist väljaulatuva lendkeha ehk kuuliga tulirelva padrunid Paragrahvi 2 lõike 2 kohaselt peab hoiatus- ja signaalrelva relvaraud olema relvaraamist eemaldamatu ning relvaraud on täielikult suletud püsivalt paigaldatud takistusega, mis välistab püssirohu toimel haavli, kuuli või gaasilaengu väljalaskmise. See on vajalik selleks, et hoiatus- ja signaalrelvale valmistatud spetsiifilist, suletud relvarauda ei oleks võimalik relval vahetada. Relvarauda paigaldatud takistus peab relvaraua seest täielikult sulgema ja olema mitte- eemaldatav. Takistus võib olla relvarauda keevitatud või liimitud meetodil, mis välistab selle eemaldamise, ilma relvarauda jäädavalt rikkumata. Lõike 3 kohaselt peab hoiatus- ja signaalrelva relvarauda paigaldatud takistus olema terasest, kõvadusega vähemalt 40 Rockwelli kõvaduse skaalal. Ekspertide hinnangul ei ole lendkeha, mis läbistab sellise tugevusega terase, võimeline lendu jätkama. Nii on tagatud hoiatus- ja signaalrelvade kasutamisel ohutus. Samas sellise kõvadusastmega takistuse puurimisel hakkab takistus suure tõenäosusega puuriga kaasa pöörlema ning lõhub sellega relvarauda seest poolt ning muudab relvaraua kasutuskõlbmatuks. Lõikes 4 nähakse ette, et kõik takistused peavad olema püsivad, nii et neid ei ole võimalik eemaldada ilma hoiatus- ja signaalrelva padrunipesa või relvarauda hävitamata. Oluline on, et paigaldatud takistus oleks püsiv ja seda ei saaks eemaldada. Näiteks ei tohi see takistus olla väljakeeratav, seega ajutine. Paragrahvi 2 lõike 5 kohaselt peab hoiatus- ja signaalrelva padrunipesas või relvarauas olema vähemalt üks ava, mis võimaldab padrunipesast või relvarauast välja lasta püssirohu süütamisel eralduvad gaasid. Nõue on vajalik tehnilisel eesmärgil, kuna püssirohugaasid ei saa takistuse paiknemise tõttu relvarauas väljuda selle suudmest, on vaja nende väljumiseks muud ava. Ava suurust ega kaugust padrunipesa servast ei ole määratud, kuna eri tüüpi relvadele võib olla vaja teha eri suurusega auk padrunipesa servast ise kaugusele. Paragrahvi 2 lõike 6 kohaselt ei tohi hoiatus- ja signaalrelva osi olla võimalik kasutada tulirelva olulise osana. Säte on vajalik, välistamaks et selliste relvade valmistamisel kasutataks tulirelva osi või neid osi saaks hiljem kasutada tulirelvade laskekõlblikkuse taastamiseks. Lõikes 7 nähakse ette, et määruse § 2 lõigetes 1–5 sätestatud nõuded ei laiene hoiatus- ja signaalrelvale, mille kaliiber on 26 mm või suurem. Kuna tulirelvadirektiivi muutmisega määrati hoiatus- ja signaalrelvana ka klassikaline sileraudne kal 4. monofunktsionaalne raketipüstol, on vaja ette näha, et sellele lendkeha lennutamist välistavad nõuded ei kehti. Traditsiooniline raketipüstol, mis kuni 1. jaanuarini 2019 ei olnud relv RelvS-i mõistes ning sellele ei laienenud RelvS-i regulatsioon, on 2019. aastast hoiatus- ja signaalrelv. 5 Eelnõu §-s 3 nähakse ette tehnilised nõuded akustilistele relvadele. RelvS-i § 11 punkti 8 kohaselt on akustiline relv spetsiaalselt üksnes paukpadrunite tulistamiseks ümberehitatud või kohandatud tulirelv, mida kasutatakse eelkõige teatrietendusel, fotosessioonil, filmi- või televisioonisalvestusel, ajalooliste sündmuste taasetendamisel, paraadil või spordisündmusel ning nendeks harjutamisel. Selline ümberehitatud relv on piiratud tsiviilkäibega, see registreeritakse teenistus- ja tsiviilrelvade registris, selle omanik peab sooritama relvaeksami teooriaosa ning relva omamiseks peab olema relvaluba. Kuna akustilist relva kasutatakse eelkõige teatrietendusel, fotosessioonil, filmi- või televisioonisalvestusel, ajalooliste sündmuste taasetendamisel, paraadil vms, siis peamiselt muudetakse akustilisteks relvadeks püsse või püstolkuulipildujaid. Tehniliste nõuete kehtestamisel on arvestatud erinevate akustiliste relvade (nt püss, püstol, revolver, automaattulirelv) omadustega. Eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt kehtestatakse nõue paigaldada akustilise püssi relvarauda takistus. Sätte kohaselt peab akustilise püssi relvarauda olema keevitatud takistus läbimõõduga pool kaliibrist. Eri eksperdid on seisukohal, et sellise suurusega läbimõõt on piisav, et takistada lendkeha väljalendu ja paukpadrunis olevate püssirohugaaside relvarauast tõrgeteta väljapääsemiseks. Takistus peab asuma 80–110 mm kaugusel padrunipesa lukupoolsest servast. Kauguse määramisel on arvestatud enamlevinud padrunite pikkust ning seda, et takistus oleks võimalikult relvaraua alguses. See on esmalt vajalik selleks, et lendkeha põrkuks takistusega võimalikult vara ja väiksema energiaga ning teiseks selleks, et relvarauda oleks võimalik pärast laskmist hooldada tavapäraste vahendite ja meetoditega. Paragrahvi 3 lõikes 2 nähakse ette nõue paigaldada akustilise püstoli või revolvri relvarauda takistus. Akustilise püstoli või revolvri relvarauda peab olema keevitatud takistus läbimõõduga pool kaliibrist. Püstoli puhul peab takistus asuma 30–40 mm kaugusel padrunipesa luku poolsest servast arvates (vt pilt 4) ja revolvri puhul 5–20 mm kaugusel trumlipoolsest servast arvates. Takistuse läbimõõt peab tagama püssirohugaaside sujuva väljumise relvarauast, samas takistades võimaliku lendkeha väljalennu relvarauast. Pilt 4. Relvarauda keevitatud takistus 6 Paragrahvi 3 lõikes 3 nähakse ette, et akustilise relva, mis on automaattulirelvast ümberehitatud või kohandatud tulirelv, relvarauda keevitatud takistus võib relva ehitusliku eripära tõttu asetseda käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kaugusest kaugemal juhul, kui see on vajalik relva automaatseks ümberlaadimiseks. Erisus tehakse seetõttu, et teatud tüüpi automaattulirelvade ümberlaadimiseks vajalike püssirohugaaside tagasisuunamise kanal või kolb asetseb padrunipesa lukupoolsest servast kaugemal kui eelmistes lõigetes nimetatud kaugused. Püssirohu põlemisel eralduvate gaaside ühtlast energiat on vaja automaattulirelvade ümberlaadimiseks, vastasel juhul võib relva laadimisel tekkida tõrkeid. Takistuse optimaalset kaugust padrunipesa servast on pädevad määrama tegevusluba omavad relvameistrid, kes tunnevad relvade ehitust ja oskavad arvestada iga relvamudeli erisusi. Nemad on ka RelvS-i alusel volitatud tulirelvi ümber tegema akustilisteks relvadeks ning hindama, juba varem ümberehitatud akustilise relva (näiteks teises riigis akustiliseks relvaks muudetud tulirelva Eestisse sisseveol) vastavust nõuetele. Paragrahvi 3 lõikes 4 nähakse ette relvarauda paigaldatava takistuse väikseim kõvadus. Selle järgi peab takistus olema terasest, kõvadusega Rockwelli kõvaduse skaalal vähemalt 40. Lisaks kehtestatakse, et takistus võib olla poolkuukujuline või sirge. Eelistama peaks poolkuukujulist takistust, kuna sellel on relvaraua seinal suurem toetuspind ja suurem keevituspind. Sirget takistust ehk tihvti tuleks kasutada juhul, kui poolkuukujulist takistust ei ole relva konstruktsiooni tõttu relvarauda võimalik paigutada. Terastakistuse paksuse või läbimõõdu määrab relvameister. Takistus peab katma poole relvaraua sisemisest läbimõõdust. Paragrahvi 3 lõike 5 kohaselt on akustilisel relval lubatud kasutada kompensaatorit või muud tehnilist täiendust, mis tagab relva automaatse ümberlaadimise. Kasutada võib nii relvaraua otsa kinnituvat kompensaatorit, kui ka relvaraua sisest takistit, mis suunab relva automaatseks laadimiseks vajaliku koguse püssirohugaasi selleks ettenähtud kanalisse või silindrisse. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas nõukogu direktiiviga 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta, muudetud direktiiviga 2008/51/EÜ ja direktiiviga 2017/853. Sellega seoses on määruse pealkirja lisatud ka normitehniline viide nendele direktiividele. Täpsemalt on EL-i õigusaktidele vastavust kirjeldatud seletuskirjas asjakohaste sätete selgitustes. 5. Määruse mõjud Eelnõuga kavandatav loob eeldused, et Eestis ringluses olevad hoiatus- ja signaalrelvad ning akustilised relvad vastavad sellistele tehnilistele nõuetele, mis tagavad nende ohutu käitlemise. Selgete tehniliste nõuete kehtestamisel on üldine positiivne mõju ühiskonnale, eelkõige inimestele, kes selliste relvadega kokku puutuvad, või ettevõtetele, kes nende relvade müügi, parandamise või ümberehitamisega tegelevad. Määruse kehtestamine puudutab isikuid, kes hoiatus- ja signaalrelvi või akustilisi relvi käitlevad, samuti puudutab see ametiasutusi, kes selliste relvade käitlemise üle järelevalvet teevad. Hoiatus- ja signaalrelvade tehnilistele nõuetele vastavust kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet. Eelnõuga kavandatava korra eeldatav mõju on positiivne, kuna nõuete kehtestamine kaotab seni valitsenud ebaselguse ning tagab ühesuguste reeglite kehtimise kõigile sellistele relvadele, mis alates 1. jaanuarist 2019 Eestis ringluses on, sh müügile lastakse või valmistatakse. Mõju valdkond I: mõju majandusele 7 Mõju sihtrühm: isikud, kelle omandis või valduses on hoiatus- ja signaalrelv või akustiline relv, relvakaupmehed ja relvameistrid Mõju hoiatus- ja signaalrelvade omanikele Mõju ulatus on väike. Eelnõu puudutab väikest sihtrühma. Eestis käibes olevate hoiatus- ja signaalrelvade täpset arvu on raske öelda, kuna riiklikku järelevalvet selliste RelvS-is sätestamata esemete üle seni ei tehtud. Tuginedes seesuguste relvadega kauplejate ütlustele on müügis ligikaudu 500 relva. Ka varem kehtinud regulatsioonide kohaselt on enesekaitseks kasutatavad gaasirelvad piiratud tsiviilkäibes ja nendega kauplemiseks peab olema RelvS-i alusel väljastatav tegevusluba. Paljud käibes olevad hoiatus- ja signaalrelvad on mitmeotstarbelised, millest üks otstarve on enesekaitseks gaasilaenguga laskmine. Selle mitmeotstarbelisuse välistavad kehtestatavad tehnilised nõuded. Selgete nõuete kehtestamine võimaldab paremini eristada hoiatus- ja signaalrelvi gaasirelvadest. Senises halduspraktikas lähtuti relvaliigi määramisel tootja deklareeritust. Kui tootja on valmistanud relva paukpadrunitega laskmiseks ja relvaraua suudmele kinnitatava adapteri kaudu nende abil pürotehniliste rakettide õhklaskemiseks, siis seni ei loetud sellist seadeldist relvaks, hoolimata sellest, et samas seadeldises oli valdajal ka võimalus, mitte õigus, kasutada enesekaitseks gaasipadruneid. Kehtestatavate reeglitega selline olukord välistatakse ja pürotehniliste rakettide lennutamine piiramata tsiviilkäibes olevast relvast on lubatud vaid 26 mm või suurema kaliibriga relvadest. Mitmeotstarbelistest ja enamlevinud 9 mm P.A.K. kaliibriga relvadest pürotehnika lennutamisel peab isik taotlema relvaluba, kuna sellest relvast on võimalik lasta ka enesekaitseks gaasipadruneid ja gaasirelv on jätkuvalt piiratud tsiviilkäibes. Viimaste aastate relvade impordi statistika ja riikliku järelevalve käigus kogutud andmete kohaselt on nõudlus gaasirelvade järele väga väike, kui mitte olematu. Nõuete kehtestamisega avalduvat mõju võib hinnata väheoluliseks, kuna relvakaupmeeste sõnul ei ole ostjatel selliste relvade vastu märkimisväärset huvi. Mõju hoiatus- ja signaalrelvade müügiga tegelevatele isikutele Mõju ulatus on väike. Eelnõu puudutab väikest sihtrühma. Muudatusega harjumine võtab aega ega pruugi olla lihtne. Kuid arvestades seda, et juba praegu on paljudes EL-i liikmesriikides hoiatus- ja signaalrelvadele kehtestatud nõuded ning EL-i liikmesriigid, kellel veel nõudeid kehtestatud ei ole, kavandavad samasuguseid regulatsioone, võib eeldada, et sarnase regulatsiooni sisseseadmine ei ole liiga koormav. Ettevõtjad, kes toovad mõnest teisest EL-i liikmesriigist Eestisse hoiatus- ja signaalrelvi, ilmselt ei pea oma tegevuses muudatusi tegema, kuna võib eeldada, et tehnilised nõuded, mis kõnesoleva määrusega kehtestatakse on sarnased teistes EL-i liikmesriikides juba kehtivate nõuetega. Seni Eestisse sisse veetud ja müügis olevad mitmeotstarbelised (akustiline hoiatus ja 15 mm signaalrakettide lennutamine) 9 mm kaliibriga PAK hoiatus- ja signaalrelva relvarauad on tootja läbi puurinud ja need on võimalik sulgeda takistusega. Kehtestatavate nõuetega võrreldes on praegu puuduseks see, et relvarauda paigaldatud takistuse saab eemaldada. Kõnesoleva määrusega kehtestatavate nõuetega vastavusse viimiseks peab kaupmees muutma teisaldatavad takistused püsivaks. Kuna see on piiramata käibesse määratud relv, saab relvarauda paigaldatud takistuse püsivaks muuta kaupmees ise ja seda ei pea tegema väljaõppinud tegevusloaga relvameister. Järgmiste tellimuste tegemisel peab kaupmees arvestama kehtestatavate nõuetega. Avalduva mõju võib hinnata väheoluliseks, kuna selliste relvadega kauplejaid on vähe ning tehnilised toimingud relva nõuetele vastavusse viimiseks ei ole märkimisväärselt suured.. 8 Mõju akustiliste relvade omanikele Mõju ulatus on väike. Eelnõu puudutab väikest sihtrühma. Akustilisi relvi võib Eestis olla kuni 200, neist ligikaudu 80% kuulub paarile-kolmele ajalooliste sündmuste taasetendamisele pühendunud staažikale ühendusele. Teatritel teadaolevalt akustilisi relvi ei ole. Filmivõtetel kasutatakse eelmainitud ühenduste valduses olevaid relvi. Eraisikutele kuulub selliseid relvi teadaolevalt väga vähe. Samas on oluline, et akustilised relvad, mida kasutatakse ajalooliste sündmuste taasetendamisel või etendustes, vastaksid tehnilistele nõuetele ning oleksid tehniliselt sellises korras, et need ei kujutaks endast mingisugust ohtu ja neist ei oleks võimalik tulistada päris laskemoona. Ebasoovitava mõju risk on kokkuvõttes väike. Muudatusega harjumine võtab kindlasti aega ega pruugi olla lihtne, kuid arvestades eelnõu väljatöötamisel huvirühma esindajatega toimunud kohtumisi ja neil väljendatud ootusi, võib eeldada, et kehtestatavad tehnilised nõuded on võimalik täita ja nende sisseseadmine ei ole liiga koormav. Pigem on huvirühm ise väljendanud soovi, et see valdkond oleks reguleeritud ja kehtiksid kindlad nõuded. Seetõttu võib avalduva mõju hinnata väheoluliseks. Mõju akustiliste relvade müügi või ümbertegemisega tegelevatele isikutele Kavandatava muudatusega võib kaasneda lisakoormus relvameistritele ehk isikutele, kellele on RelvS-i alusel väljastatud tegevusluba relvade ümbertegemiseks. Kuna akustilistele relvadele kehtestatakse tehnilised nõuded, siis peavad relvameistrid neid edaspidi järgima. Võib tekkida vajadus juba praegu akustiliseks relvaks ümbertehtud relvad üle kontrollida, vajadusel neis täiendavaid muudatusi teha, et nad vastaks kehtestatavatele nõuetele. Arvestades akustiliste relvade väikest hulka ja asjaolu, et praegu isikute käes olevate akustiliste relvade nõuetele vastavusse viimiseks on RelvS-is antud üleminekuaeg, võib eeldada, et relvameistrite koormus liigselt ei kasva. Mõju ulatus sihtrühmale on seega väike. Muudatusega harjumine võtab kindlasti aega ega pruugi olla lihtne, kuid arvestades eelnõu väljatöötamisel huvirühma esindajatega toimunud kohtumisi ja neil väljendatud ootusi, võib eeldada, et selliste nõuete sisseseadmine ei ole liiga koormav. Pigem on huvirühm ise väljendanud soovi, et see valdkond oleks korrastatud ja kehtiksid kindlad nõuded. Seetõttu võib avalduva mõju hinnata väheoluliseks. Mõju valdkond II: mõju riigi julgeolekule Mõju sihtrühm: Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet Eelnõukohased muudatused näevad ette hoiatus- ja signaalrelvadele ja akustilistele relvadele tehnilised nõuded, mida seni kehtestatud ei ole. Regulatsiooni kehtestamine aitab tagada nii ühiskonna turvalisust kui ka riigi julgeolekut. Samuti on järelevalvet tegevatel asutustel, aga ka süüteomenetlusi läbiviivatel asutustel, tulevikus lihtsam neile reeglitele tuginedes oma tööd teha. Nende ametiasutuste, kelle tegevusvaldkonda relvadega seonduv kuulub, koormus võib vähesel määral kasvada. Näiteks, Politsei- ja Piirivalveameti koormus võib kasvada seoses lisamenetluste läbiviimisega (nt ebaseadusliku hoiatus- ja signaalrelva kandmine jm sellega seonduvad menetlused), samamoodi võib kasvada Kaitsepolitseiameti menetluskoormus (nt juhul kui hoiatus- ka signaalrelv ehitatakse ümber tulirelvaks, sellega seonduva kriminaalmenetluse läbiviimine). Peale selle on Politsei- ja Piirivalveametil edaspidi kohustus 9 kontrollida, kas Eestis valmistatud või kolmandast riigist Eesti turule toodud hoiatus- ja signaalrelvad vastavad kehtestatud tehnilistele nõuetele. Eeldatav mõju on positiivne, kuna hoiatus- ja signaalrelvadele ja akustilistele relvadele kehtivad edaspidi täpsed reeglid. Reeglite kehtestamine loob ametiasutustele järelevalve tegemisel selged piirid. Samuti võib reeglite kehtestamisest eeldada positiivset mõju riigi julgeolekule ja avalikule korrale – reeglite seadmine aitab tagada selliste relvade võimalike väärkasutuste vähenemist. Ametiasutustest on muudatustel olulisim mõju Politsei- ja Piirivalveametile, kuid arvestades senist relvade tootmise praktikat ja vähest huvi selle tööstusharu vastu Eestis, võib eeldada, et hoiatus- ja signaalrelvade ja akustiliste relvade RelvS-i alusel tegevusluba nõudvate tegevuste alla liigitamine ei too kaasa olulist töökoormuse kasvu Politsei- ja Piirivalveametile. Järeldus mõju olulisuse kohta. Arvestades, et eelnõu järgi muutub hoiatus- ja signaalrelvade ja akustiliste relvade käitlemine selgemaks, kehtestatakse täpsed nõuded ja ametiasutuste töö muutub lihtsamaks, võib hinnata avalduva mõju väikeseks. Mõju valdkond III: mõju riigiasutustele Mõju sihtrühm: Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Tehniliste nõuete kehtestamine võib Politsei- ja Piirivalveameti töökoormust suurendada, ent arvestades, kui palju selliseid relvi Eestis ringleb, võib eeldada, et mõju Politsei- ja Piirivalveameti töökoormusele on vähene. Kaasnevad kulud ja töökoormus kaetakse olemasolevate ressursside arvelt. Mõju ulatust sihtrühmale võib pidada väikseks, kuna järelevalve tegemine ei muutu sihtrühmale lihtsamaks ega keerukamaks. Puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Sihtrühmale kaasnev mõju ei ole positiivne (kergendav, vabastav jne) ega ka negatiivne (koormav, piirav jne), kuna järelevalve tegemises midagi oluliselt ei muutu. Hoiatus- ja signaalrelvade ning akustiliste relvade tehnilistele nõuetele vastavuse hindamiseks võib olla vaja Politsei- ja Piirivalveameti ametnike koolitamine, kuid seda on võimalik teha töö käigus. Kokkuvõttes võib järeldada, et muudatuse mõju on väheoluline. Määrusega kehtestatavaid tehnilisi nõudeid peab ekspertiiside tegemisel arvestama Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. Eelnõu koostajate hinnangul uued nõuded Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiiside tegemist kuigivõrd ei mõjuta, ei suurenda ekspertide töökoormust ega muuda nende tööd keerulisemaks. Pigem muutub ekspertiisi tegemine ühtsete tehniliste nõuete olemasolul selliste relvade puhul lihtsamaks. Kokkuvõttes võib järeldada, et muudatuse mõju on väheoluline. Järeldus mõju olulisuse kohta Mõju ulatus on keskmine, sest eelnõu järgi kehtestatakse nõuded, mida seni Eesti õiguses kehtestatud ei olnud. Arvestades valdkonna spetsiifilisust ja sihtrühma suurust on ebasoovitava mõju kaasnemise risk väike. Mõju avaldumise sagedus on keskmine ja sihtrühma suurus on väike. Määrusega kehtestatavate nõuete mõju on selliste relvade omanikele ebaoluline, relvakaupmeestele oluline. Eelnõu väljatöötamisel on tehtud koostööd nii hoiatus- ja signaalrelvade sissevedajate kui ka akustilisi relvi omavate ühingutega. Huvigruppide ja relvaomanike ettepanekutega on määruse eelnõu koostamisel arvestatud. 10 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Muudatuste jõustumisega ei kaasne riigieelarvesse tulusid ega kulusid. Täpsemaid eelnõuga kaasnevaid kulusid on selgitatud relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse seletuskirjas. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse andmiseks Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile, Eesti Laskurliidule, Eesti Jahispordiliidule, Eesti Jahimeeste Seltsile ja Eesti Practical-Laskmise Ühingule. 11