Hankija vastus

07.08.2024 HANKIJA VASTUS VAIDLUSTUSELE Riigihange: „Rail Baltica Raplamaa põhitrassi raudteetaristu I ja II etapi ehitustööde omanikujärelevalve ja konsultatsiooni teenus“ viitenumber: 278102 Hankija: osaühing Rail Baltic Estonia registrikood: 12734109 aadress: Veskiposti 2/1, 10138 Tallinn Hankija esindajad: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TGS Baltic e-post: [email protected] Vaidlustaja: Fimpec PMO Oy registrikood: 2265287-8 aadress: Matarankatu 4, 40100 Jyva skyla , Soome Vaidlustaja esindaja: Epp Lumiste, vandeadvokaat Advokaadibüroo LEADELL Pilv e-post: [email protected] Kolmas isik: Aktsiaselts TAALRI VARAHALDUS registrikood: 10238323 aadress: Kadaka tee 137-50, 12915 Tallinn e-post: [email protected] TAOTLUSED 1. Jätta Fimpec PMO Oy vaidlustus läbi vaatamata. 2. Alternatiivselt, jätta Fimpec PMO Oy vaidlustus rahuldamata. 3. Avaldada osaühingule Rail Baltic Estonia vaidlustuse lisa 5. 4. Jätta osaühingu Rail Baltic Estonia menetluskulud Fimpec PMO Oy kanda. 1. ASJAOLUD 1.1. 22.04.2024 avaldas osaühing Rail Baltic Estonia (hankija) avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Rail Baltica Raplamaa põhitrassi raudteetaristu I ja II etapi ehitustööde omanikujärelevalve ja konsultatsiooni teenus“ (vr 278102) (riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD). 1.2. 22.07.2024 tegi hankija otsuse, millega tunnistas riigihankes edukaks Aktsiaseltsi TAALRI VARAHALDUS (kolmas isik) pakkumuse. Kuigi BRP Insenerid OÜ pakkumus oli kolmanda isiku pakkumusest majanduslikult soodsaim, puudus tal nõutud kvalifikatsioon. 1.3. 01.08.2024 esitas pingereas neljandal kohal olev Fimpec PMO Oy (vaidlustaja) hankija otsusele riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) kaudu vaidlustuse. Vaidlustaja väitel on kolmanda isiku Advokaadibüroo TGS Baltic AS Ahtri 6a, 10151 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610  pakkumus põhjendamatult madala maksumusega. Vaidlustaja väitel tuleneb vaidlustuse esitamise õigus asjaolust, et pingereas kolmandal kohal olev Projektibüroo OÜ tuleb jätta kvalifitseerimata. 1.4. 02.08.2024 edastas VAKO vaidlustuse hankijale ja kolmandale isikule ning määras vaidlustusele vastamise tähtpäevaks 07.08.2024. 1.5. Hankija vaidleb vaidlustusele vastu. Vaidlustus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus. Kui vaidlustajal on õigus vaidlustus esitada, tuleb vaidlustus jätta rahuldamata, kuna kolmanda isiku pakkumus on riigihangete seadusega (RHS) kooskõlaliselt edukaks tunnistatud. 2. PÕHJENDUSED 2.1. Esiteks selgitab hankija, miks puudub vaidlustajal vaidlustuse esitamise õigus (ptk A). Kui vaidlustus kuulub siiski menetlemisele, tuleb hankijale väljastada vaidlustuse lisa 5 (ptk B). Vaidlustaja sisulised etteheited on ebaõiged, kuna hankija on kontrollinud kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust (ptk C) ja jõudnud järelduseni, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendatud (ptk D). A. VAIDLUSTAJAL PUUDUB VAIDLUSTUSE ESITAMISE ÕIGUS 2.2. Vaidlustuse esitamise eelduseks on, et vaidlustaja õiguseid on rikutud või huvisid kahjustatud (RHS § 185 lg 1). Nagu ka vaidlustaja viitab, on isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve on õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus. Ühe äriühingu lubatavaks õiguseks või huviks vaidlustuse esitamisel ei saa olla teise äriühingu tõrjumine hankemenetluselt. 1 2.3. Vaidlustaja pakkumus on kolmas majanduslikult soodsaim. Vaidlustaja väitel tuleneb tema kaebeõigus sellest, et Projektibüroo OÜ ei kvalifitseeruks, kuna „vaidlustajale teadaolevalt ei ole Projektibüroo OÜ-l täidetud hanketeate osas C: Tehniline ja kutsealane suutlikus seatud tingimus“.2 2.4. Vaidlustaja ei ole tõendanud vaidlustuse esitamise õiguse olemasolu. Ainuüksi sellest, et hankija ei ole teinud kõikide pakkujate kohta kvalifitseerimise otsust, ei järeldu, et pingerea lõpus olev pakkuja saab mis tahes tõendeid või isegi põhistusi esitamata edukat pakkumust vaidlustada. Kuna valdavalt kasutavad hankijad pöördmenetlust, kus tehaksegi kvalifitseerimise ja kõrvaldamise otsus vaid eduka pakkuja kohta (RHS § 52 lg 3), tähendaks see, et VAKO hakkab tulevikus menetlema kõikide 10., 20. või 50. kohale jäänud pakkujate vaidlustusi hüpoteetilisel võimalusel, et kõikidel pingereas eelnevatel pakkujatel puudub nõutud kvalifikatsioon või tuleks nad kõrvaldada. 2.5. Hankijal ei ole põhjust hetkel arvata, et Projektibüroo OÜ-l puudub nõutud kvalifikatsioon. Hankepassis on esitatud kaks referentslepingut. Põhjalikumat kontrolli hankija läbi viinud ei ole, kuna Projektibüroo OÜ ei osutunud edukaks. Kuna vaidlustaja ei ole vaidlustuses põhistanud, veel vähem tõendanud vaidlustuse esitamise õiguse olemasolu, tuleb vaidlustus jätta läbi vaatamata. B. HANKIJALE TULEB VÄLJASTADA VAIDLUSTUSE LISA 5 2.6. Vaidlustaja on palunud VAKO-l jätta nii kolmandale isikule kui ka hankijale väljastamata vaidlustuse lisa 5, mis „kajastab vaidlustaja pakkumuse kujunemist ja selle aluseks olevate inseneride töötundide arvestust“. Vaidlustaja hinnangul kahjustaks tema ärihuve, kui hankija ja 1 VAKO 4-18/192029, p 9. 2 Vaidlustus, p 11. 2/6  kolmas isik saaks teada, kuidas vaidlustaja on „planeerinud oma inseneride tööjaotuse ning millistest töötundidest on vaidlustaja oma pakkumuse koostamisel arvestanud“.3 2.7. Teave selle kohta, kuidas on vaidlustaja kujundanud hinna hankija enda riigihankel, ei saa olla hankija eest kaitstud. Hankijal olnuks õigus seda teavet niikuinii vaidlustajalt küsida, kui hankija oleks vaidlustaja enda suhtes viinud läbi põhjendamatult madala maksumuse kontrolli. Hankija ei ole vaidlustaja konkurent ning tal puudub selle teabe suhtes mis tahes kaubanduslik väärtus. Hankija kohustus on kaitsta ärisaladust teiste pakkujate eest – ja seda hankija teeb nii hankemenetluses kui ka käesolevas vaidlustusmenetluses. 2.8. Vaidlustuse lisa 5 on vaidlustuse lahendamisel asjassepuutuv ning see tuleks hankijale väljastada. Vaidlustaja väitel on vaidlustus koostatud lähtuvalt vaidlustaja „enda teadmistest teenuse hinna kujunemisest“.4 Seega peab vaidlustaja kolmanda isiku pakkumuse maksumust põhjendamatuks enda pakkumuse maksumuse kalkulatsioonide alusel. Kui lisast 5 nähtuvad eksimused hinna kujundamisel, muutuvad vaidlustaja väited ainetuks (vt ka ptk D). C. HANKIJA ON KONTROLLINUD KOLMANDA ISIKU PAKKUMUSE MAKSUMUSE PÕHJENDATUST 2.9. Vaidlustuse p-des 13—17 väidab vaidlustaja, et hankijal pidi tekkima kolmanda isiku pakkumuse osas põhjendamatult madala maksumuse kahtlus. Vaidlustaja eeldab õigesti, et hankija on kolmandalt isikult pakkumuse maksumuse kohta selgitusi küsinud – sellele on viidatud ka otsuses, mis on tehtud mh RHS § 115 lg-te 1 ja 8 alusel. 2.10. Vaidlustaja heidab hankijale ette, et hankija ei vastanud vaidlustaja palvele väljastada talle põhjendamatult madala maksumuse kontrolli põhjendusi. 5 Samuti väidab vaidlustaja, et ta kavatseb täiendada vaidlustuse argumentatsiooni, kui talle on edastatud „andmed, millest peaks nähtuma hankelepingu nõuetekohase täitmise võimalikkus kolmanda isiku poolt“. 6 2.11. Hankija ei edastanud vaidlustajale kolmanda isiku põhjendusi õiguspäraselt ning ei kavatse neid edastada ka vaidlustusmenetluses. Ettevõtja hinnakujundus on tundlik ärisaladus, mille avaldamine vaidlustajale ja muudele konkurentidele kahjustab konkurentsi. Vaidlustaja on endagi pakkumuses märkinud, et „ärisaladuseks on pakkumuse maksumuse kujunemine kolmandatele osapooltele“.7 Lisaks palub vaidlustaja VAKO-l kolmanda isiku ja isegi hankija eest varjata vaidlustuse lisa 5, kuna „see kajastab vaidlustaja pakkumuse kujunemist“ , mida ei tohi „mitte ühelgi juhul edastada kolmandale isikule või hankijale“.8 Seega ei ole mõistetavalt mingit alust edastada vaidlustajale selgitusi, mis kolmas isik oma pakkumuse maksumuse kohta andis. 2.12. Erinevalt enda pakkumuse maksumusest, ei näi vaidlustaja pidavat kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kujunemist teabeks, mida tuleb konkurentide eest varjata. Vastupidi näib vaidlustaja pidavat enesestmõistetavaks, et see teave tehakse talle teatavaks, pärast mida hakkab ta vaidlustust põhistama enamalt kui „spekulatsioonist lähtudes“.9 Ärisaladuse kaitse kehtib siiski ka vaidlustusmenetluses. VAKO-l on kohustus hankija otsust kontrollida ka osas, mis on hõlmatud ärisaladusega – sellega on tagatud vaidlustaja õiguste tõhus kaitse. Vaidlustuse esitamine ei ole aga vahend, et saada kätte konkurentide ärisaladus. D. KOLMANDA ISIKU PAKKUMUSE MAKSUMUS ON PÕHJENDATUD 2.13. Nagu öeldud, ei avalda hankija kolmanda isiku vastust hankija päringule ega ka hankija otsuse lisa 2, milles on hankija kolmanda isiku vastust käsitlenud.10 Hankija on aga nõus vaidlustajaga, 3 Vaidlustus, p 30. 4 Vaidlustus, p 27. 5 Vaidlustus, p 5. 6 Vaidlustus, p 27. 7 Vaidlustaja vastus vastavustingimusele „Ärisaladus“. 8 Vaidlustus, p 30. 9 Vaidlustus, p 27. 10 VAKO-le on see otsuse lisa kättesaadav registri vahendusel (18.07.2024 tulemdokument „Lisa 2 Edukaks tunnistamise otsuse juurde“). 3/6  et tal on võimalik selgitada „ilma pakkuja ärisaladust avaldamata, mida ta on arvesse võtnud pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamisel“.11 Nüüd käsitlebki hankija neid kaalutlusi ilma ärisaladust avaldamata, vaieldes vastu ka vaidlustuse väidetele. 2.14. Hankija kogemus näitab, et omanikujärelevalve tööde maksumus suurematel objektidel on veidi vähem kui 1% ehitustööde maksumusest – seda kogemust on hankijale väljendanud ka kolmas isik. Hankija toob näiteid varasematest projektidest: a. riigihankes „Kangru liiklussõlme ja Rail Balticut ületavate viaduktide ehitustööd“ (vr 267582) oli ehitustöö maksumus 21 167 389,20 eurot. Omanikujärelevalve (vr 267794) maksumus oli 156 890 eurot, s.o 0,74% ehitustööde maksumusest; b. riigihankes „Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee ehitamine“ (vr 273803) oli ehitustöö maksumus 12 058 390 eurot. Omanikujärelevalve (vr 273831) maksumus oli 71 000 eurot, s.o 0,59% ehitustööde maksumusest; c. riigihankes „Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 29,6-34,2 Kanama-Valingu 2+2 teelõigu ehitus“ (vr 231161) oli ehitustöö maksumus 22 637 071,50 eurot. Omanikujärelevalve (vr 233501) maksumus oli 130 000 eurot, s.o 0,57% ehitustööde maksumusest; d. riigihankes „Rail Baltic Ülemiste reisiterminali põhjapoolsete välialade ehitustööd“ (vr 274010) oli ehitustöö maksumus 20 900 000 eurot. Omanikujärelevalve (vr 275915) maksumus oli 197 197 eurot, s.o 0,94% ehitustööde maksumusest; e. riigihankes „Rail Baltica Ülemiste terminali raudteerajatiste ehitustööd“ (vr 256827) oli ehitustöö maksumus 46 357 010 eurot. Omanikujärelevalve (vr 260220) maksumus oli 329 750 eurot, s.o 0,71% ehitustööde maksumusest. 2.15. Vaidlusaluse ehitustöö maksumus on 106 616 602,20 eurot (riigihanked viitenumbritega 257709 ja 265356). Kolmanda isiku pakutud omanikujärelevalve maksumus on 1 154 000 eurot, s.o 1,08% ehitustööde maksumusest. Kolmanda isiku pakutud maksumus on seega proportsionaalselt tavapärasest suurem. 2.16. Üks vaidlustaja põhiväidetest – millest tõenäoliselt maksumuste erinevus tulebki – on, et tehnilise kirjelduse p 3.25 kohaselt peab „omanikujärelevalve meeskonnaliige viibima pidevalt ning teostama katkematut järelevalvet tööde kvaliteedi ja töö teostamise tehnoloogia nõuetest kinnipidamise üle“. Vaidlustaja arvates tuleneb sellest, et pakkuja pidi arvestama kõikide meeskonnaliikmete kaasamisega kogu lepingu perioodil täiskoormusel.12 Vaidlustaja eksib. 2.17. Vaidlustaja on jätnud arvestamata, et tehnilise kirjelduse (vaidlustaja viitab lepingu lisale 1) p 3.25 kohaselt peab vastutav meeskonnaliige pidevalt viibima 6 erineva töö juures: asfaltbetoonkatete laotamine; vaiade süvistamine; betoneerimistööd; rajatiste kandekonstruktsioonide elementide paigaldus; hüdroisolatsiooni paigaldus; dreentorude likvideerimine. Seega peab üks konkreetne liige pidevalt viibima teatud konkreetsete tööde tegemise juures. 2.18. Vaidlustaja viidatud punktist ei tulene aga mingil moel, et kõik 12 meeskonnaliiget (lepingu lisa 2, p 1.2) peavad projekti vältel töötama täiskoormusel. See, et teatud meeskonnaliikmed peavad teatud tööde juures pidevalt viibima, ei tähenda, et nad peavad kogu lepingu perioodil osalema lepingu täitmisel täiskoormusega. Ainsana on nõutud projektijuhilt, et ta „ei tohi olla seotud ühegi teise ehitusobjektiga kuni ehitustööde vastuvõtu akti allkirjastamiseni või Tellija poolt tööde lõppfaasis vastavasisulise kinnituse andmiseni“ (lepingu lisa 2, p 2.1.3). Kuid isegi see tingimus ei nõua, et projektijuht töötab täiskoormusega – ta lihtsalt ei tohi olla teiste ehitusobjektidega seotud. 11 Vaidlustus, p 26. 12 Vaidlustus, p 21. 4/6 2.19. Hankija hinnangul on kogu lepingu täitmise perioodi jooksul vaja lepingu lisa 2 p-des 1.2.1—1.2.7 küsitud spetsialiste: projektijuhti, geodeeti, kvaliteedi järelevalve spetsialisti, BIM eksperti, tööohutuse spetsialisti, tee-ehituse spetsialisti ja rajatiste/sillaehituse spetsialisti. See aga ei tähenda, et vajalik kaasatus on 40 kuud 5 päeva nädalas, vaid vajadus on siiski vastavalt reaalselt teostavatele ehitustöödele ja tööde graafikule. 2.20. Ülejäänud viit spetsialisti on vaja vähem. Lepingu lisa 2 p-s 1.2.8 nimetatud 1520mm raudtee ehitustööde spetsialisti on eelduslikult vaja 12-kuuse perioodi vältel, p-s 1.2.9 nimetatud maaparandussüsteemi spetsialisti eelduslikult 8-kuuse perioodi vältel, p-s 1.2.10 nimetatud elektritööde järelevalve spetsialisti eelduslikult 12-kuuse perioodi vältel, p-s 1.2.11 nimetatud veevarustuse ja kanalisatsiooni spetsialisti eelduslikult 8-kuuse perioodi vältel ning p-s 1.2.12 nimetatud soojusenergeetika järelevalve spetsialisti eelduslik 1-kuuse perioodi vältel. Ka nende perioodide sees ei ole vaja, et spetsialistid töötavad täiskoormusel – see on vaid hinnang, kui pika aja 40-kuulise perioodi vältel spetsialistid peaksid olema kaasatud. 2.21. See, et vaidlustaja sai RHADist ebaõigesti aru (arvates, et kõik 12 meeskonnaliiget peavad projektis 40 kuud töötama täiskoormusel), ei muuda kolmanda isiku pakkumuse maksumust põhjendamatuks. 2.22. Vaidlustaja heidab hankijale ette, et hankija ei vastanud vaidlustaja 22.05.2024 – s.o üks tööpäev enne pakkumuste esitamise tähtpäeva – küsimusele, millised on inseneride töömahud. 13 See etteheide on ilmselgelt asjakohatu. Hankija ei olnud kohustatud küsimusele vastama (RHS § 46 lg 2) ega pidanud vastamist õiglaseks teiste pakkujate suhtes, kes võisid olla selleks ajaks juba pakkumuse koostanud ning kes peaksid täiendava teabe saamise korral hinna ümber kujundama. Just niisuguste „viimasel minutil“ esitatud küsimuste vältimiseks ongi RHSis kehtestatud teabevahetusele konkreetsed tähtajad. Vastamine sellele küsimusele ei olnud seejuures isegi vajalik. Pädev insener pidi pakkumust koostades kõiki asjaolusid arvesse võtma, olles eelnevalt tutvunud ehitustööde hankelepingutega, millele on järelevalveteenus tellitud. 2.23. Arvestades, et vaidlustaja sai RHADist ebaõigesti aru, muutuvad ainetuks kõik vaidlustaja etteheited kolmanda isiku pakutud maksumusele (vaidlustuse p-d 21—25): a. vaidlustuse p-s 21 esitab vaidlustaja ebaõige tõlgenduse, et meeskonnaliikmed peavad projektis töötama kogu aeg ja täistöökoormusel; b. vaidlustuse p-s 22 esitab vaidlustaja palgakulu arvutuse, mis lähtub täistööajast ning on seega asjakohatu; c. vaidlustuse p-s 23 väidab vaidlustaja, et palgakulu moodustab ca 70% omanikujärelevalve teenuse maksumusest – isegi kui see väide oleks tõsi, on see asjakohatu, kuna vaidlustaja arvutus palgakulust põhineb ebaõigel eeldusel; d. vaidlustuse p-s 24 väidab vaidlustaja, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei saa sisalduda lisakulusid, kuna p-s 22 esitatud arvutuse järgi ületab juba palgakulu pakutud maksumust – taaskord, p-s 22 esitatud arvutus põhineb ebaõigel eeldusel; e. vaidlustuse p-s 25 väidab vaidlustaja, et talle teadaolevalt on inseneri töötunni omahind 50 eurot, mis tähendaks kõikide spetsialistide peale kokku tööjõukulu 1,4 mln eurot – taaskord, vaidlustaja arvutus palgakulust põhineb ebaõigel eeldusel. 2.24. Vaidlustaja viitab ka erinevusele kolmanda isiku pakutud maksumuse ja eeldatava maksumuse vahel. 14 Kohtupraktikas on selgitatud, et asjakohane kaalutlus pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamisel ei ole see, et pakkumuse maksumus on eeldatavast maksumusest madalam. 15 Hankijal on kolmanda isiku vastusest tekkinud veendumus, et pakkuja on töö iseloomust õigesti aru saanud ning suudab riigihanke esemeks olevat teenust pakutud 13 Vaidlustus, p 3. 14 Vaidlustus, p 15. 15 TlnRnKo 3-12-971, p 22. 5/6  maksumusega teostada, sh on kolmas isik selgitanud, millise osakaalu moodustavad pakutud maksumusest erinevad kulud (nt palgakulu, transpordikulu, IT-lahendused, bürookulu jmt). Hankija hinnangul vastavad kalkulatsioonid valdkonna tavale. Kolmas isik on selgitanud ka meeskonda ja nende kaasatuse põhimõtteid, millest nähtub hankijale, et kolmas isik on kõikide teenuse nõuetekohaseks osutamiseks vajalike spetsialistidega arvestanud. 2.25. Kolmas isik ei moonuta pakkumuse maksumusega konkurentsi. Pakkujal puudub raudtee- ehitustööde omanikujärelevalve teenuse kaubaturgu valitsev seisund. Seega puudub oht, et tema pakkumusega võiks kaubaturg saada kahjustatud või et ta tõrjub konkurendid turult välja. Isegi kui kolmandal isikul oleks turgu valitsev seisund, puuduvad asjaolud, mis annaks põhjust arvata, et pakkuja hinnakujundus lähtub eesmärgist kahjustada konkurentsi. Ükski teadaolev asjaolu ei viita ka sellele, et pakkuja on saanud esitada madalama maksumuse keskkonna, sotsiaal- või tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramise tõttu või et ta suudab lepingut täita vaid õigusrikkumise teel (RHS § 115 lg 9). Avalikest andmebaasidest (inforegister.ee, äripäeva infopank jt) nähtub, et kolmanda isiku käive ning töötajate arv on pidevalt suurenenud ning keskmine palk ei ärata kahtlusi. Viiteid õigusrikkumistele ei ole. 2.26. VAKO on varasemas praktikas pidanud asjakohaseks kaalutluseks ka seda, kas konkreetsel pakkujal on eelnev kogemus selliste tööde tegemiseks. 16 Kuigi hankija jaoks ei olnud see otsustav küsimuses, kas kolmanda isiku pakutud maksumus on põhjendatud, väärib märkimist, et riigihangete registri andmetel on kolmas isik viimasel kolmel aastal sõlminud 44 hankelepingut, millest enamuse moodustavad omanikujärelevalveteenuse lepingud. Hankija ise on kolmanda isikuga sõlminud 9 hankelepingut. Üheski sõlmitud lepingus ei esine rikkumisi. Kõikide asjaolude kogumis on hankijal tekkinud veendumus, et pakutud maksumus on põhjendatud. 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Esindus. Vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer kinnitavad, et on kolmanda isiku lepingulised esindajad (RHS § 190 lg 11). 3.2. Tähtaegsus. VAKO määras vaidlustusele vastamise tähtpäevaks 07.08.2024. Vastus on tähtaegne. 3.3. Läbivaatamine. Hankija on nõus kirjaliku menetlusega (RHS § 190 lg 1 p 6). 3.4. Esitamine. Vastus on esitatud VAKO-le ([email protected]) ja menetlusosalistele e-posti teel. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Erki Fels, Gregor Saluveer, vandeadvokaat vandeadvokaadi abi 16 VAKO 198-15/159580, p 13. 6/6