left 20955 0 0 3223895 972185 0 0 *ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: SMIT Märge tehtud: delta_accessRestrictionBeginDate \* MERGEFORMAT 17.07.2024 Kehtib kuni: delta_accessRestrictionEndDate \* MERGEFORMAT 17.07.2029 Juurdepääsupiirangu alus: delta_accessRestrictionReason \* MERGEFORMAT AvTS § 35 lg 1 p 9,10 , 17 */ 06.08.2024 nr 3-10/9 delta_docName \* MERGEFORMAT Vastus vaidlustusele riigihankes 275604 Vaidlustaja : Eurosec OÜ Registrikood: 11606119 Treiali tee 2-7, 75312, Peetri alevik e-post:
[email protected] Esindaja: advokaat Mario Sõrm e-post:
[email protected] Kolmas isik: Chainalysis Inc. Hankija: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus registrikood: 70008440 Mäealuse 2/2, 12618 Tallinn telefon: 612 6200 e-post:
[email protected] Hankija esindaja Erle Eks e-post:
[email protected] telefon: 5906 9818 Esindusõiguse alus: SMIT õiguse ja hangete osakonna põhimäärus (kinnitatud peadirektori 09 .0 1 .202 4 . a käskkirjaga nr 1-1/ 2 ) p 3. 9.5. HANKIJA TAOTLUSED jätta täies ulatuses vaidlustus rahuldamata ; jätta menetluskulud v aidlustaja kanda; vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses. Faktilised asjaolud Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus ( SMIT või hankija) alustas 15.03.2024 avatud hankemenetluse na riigihanget „ Krüptoraha tehingute analüüsi teenuse kasutusõigus“ (viitenumber 275604) . Riigihanke eesmärgiks on 36 kuuks hankida Politsei-ja Piirivalveametile (PPA) teenus krüptorahaga seotud kuritegude avastamiseks ja uurimistoimingute teostamiseks . PPA-l , kellele SMIT lahendust hangib, vajas teenust juba eelmisel aastal. Hanketeates määratud tähtajaks esitasid pakkumuse kolm pakkujat: Eurosec OÜ (11606119), Chainalysis Inc. ( Chainalysis Inc.), ühispakkujad Vespia OÜ (16017942) ja Aktsiaselts BALTIC COMPUTER SYSTEMS (10095958). Hankija otsustas 17.07 .2024 otsustega: tunnistada vastavaks pakkuja Chainalysis Inc. pakkumus e ; tunnistada mittevastavaks pakkujate Eurosec OÜ (11606119) ja ühispakkujate Vespia OÜ (16017942) ja Aktsiaselts BALTIC COMPUTER SYSTEMS (10095958) pakkumused ; tunnistada edukaks pakkuja Chainalysis Inc. p akkumus e . Hankija teavitas pakkujai d oma otsustest 17.07 .2024 eRHR teabevahetuse kaudu. Vaidlustaja esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile 2 9 .0 7 .2024 vaidlustuse riigihankes . Vaidlustaja taotleb hankija otsuste kehtetuks tunnistamist. Hankija seisukoht Vaidlustaja arvamus on, et hankija otsused ei ole õiguspärased, st esineb vastuolu RHS- ga . Vaidlustaja on taotlenud, et R iigihangete V aidlustuskomisjon (VAKO) tunnistaks vaidlustaja pakkumuse vastavaks , kuna tema hinnangul on tema esitatud pakkumus vastav ja kuna see esitatud pakkumustest majanduslikult soodsaim, tuleb see edukaks tunnistada . Hankija sellega ei nõustu , kuna esinevad sisulised puudused pakkumuses ning esitab oma seisukoha järgnevalt . Tehnilise kirjelduse p 27 mittevastavus Tehnilise kirjelduse1 punkt 27 sätestab järgmist: Võimaldab graafilil skeemina loodud tehingute graafi laadida alla pildina, csv formaadis ja pdf formaadis . Vaidlustaja on sätestanud oma pakkumuse tehnilises kirjelduses punktis 27 järgmist: /VÄLJA JÄETUD/ Vaidlustaja on hankija jaoks selgelt toodud nimekir ja vormingutest, milles on võimalik graafi eksporti läbi viia. Antud loetelust puudub . pdf formaat, mis on antud juhul aluseks, et punkt mittevastavaks lugeda. Vaidlustaja poolt toodud Lisa 4 on juhis, mis kirjeldab kuidas vaidlustaja poolt pakutavast lahendusest eksporditud /VÄLJA JÄETUD/ faili on kasutajal hiljem laiendi muutmise läbi .PDF failina kasutada. T egemist on juhendiga, mis kirjeldab kuidas kasutajal on võimalik ühest faililaiendi tüübist tekitada teine failitüüp , kuid t egemist ei ole nõutud tehnilises kirjelduse punkt is 27 nõutud funktsionaalsusega hangitava lahenduse küljes , et seda saaks teha hõlpsasti otse pakutavas teenuses . Lisa 4 olevatelt ekraanikuvadelt on ka näha, et PDF vormingus eksportimise võimalust ei eksisteeri. See, et ühest laiendist teise on võimalik hiljem faile teisendada, ei täida hankija seatud nõuet, et tehingute graafi on võimalik alla laadida otse lahendusest. Sellest tulenevalt ei ole täidetud tehnilise kirjelduse p unktis 27 toodud hanketingimus ning pakkumus on mittevastav . Tehnilise kirjelduse p 30 mittevastavus Hankija on sätestanud tehnilises kirjelduses punktis 30 järgmis e nõude: "Lahendus toetab võimalust otsida CIDR IP vahemiku järgi." CIDR notatsioon on levinud viis IP aadresside vahemike kirjeldamiseks. Nõue tähendab, et pakutav lahendus peab võimalda ma kogu hangitavas lahenduses oleva plokiahela info üleselt kasutada otsisõnana CIDR IP vahemikku selliselt, et tagastatakse antud CIDR IP vahemikus olevate IP aadressidega seonduv info ja tehingud. Vaidlustaja on sätestanud oma pakkumuse tehnilises kirjelduses punktis 30 järgmist: /VÄLJA JÄETUD/ Vaidlustaja sõnastuses kirjeldatakse viisi , /VÄLJA JÄETUD/ , mis on hankija vaatest täiesti erinev lahendus sellest, mida hankija soovis . Vaidlustaja poolt toodud Lisa s 5 on kirjeldus, mi lles on välja toodud, kuidas on võimalik otsingufiltrisse kirjutada /VÄLJA JÄETUD/ justkui käituks see CIDR notatsioonina. Esiteks on Lisa 5 toodud näite puhul tegemist filtripõhise stsenaariumiga, kus riigi ning linna täpsusega seatud otsingud filtreeritakse omakorda IP aadresside vahemikuga. Hankijale ei nähtu kirjeldusest , et eksisteeriks globaalne otsing, mis võimaldaks otsida CIDR IP vahemiku järgi, nii nagu hankija on kohustusliku tingimusena tehnilises kirjelduses nõudnud. Teiseks on Lisa 5 toodud näite puhul tegemist /VÄLJA JÄETUD/ , mis ei toimi CIDR notatsiooni alusel ning ei taga nõutud funktsionaalsust. Näiteks: Lisa 5 toodud näites /VÄLJA JÄETUD/ . CIDR IP vahemikuga notatsiooni puhul saab otsing olla palju granulaarsem ning hankija on seda ka ette näinud. Näiteks CIDR notatsioon "185.235.0.0/16" tagastaks samad tulemused mis vaidlustaja näite puhul, kuid "185.235.0.0/18" tagastaks kõik olemasolevad IP aadressid vahemikus "185.235.0.0-185.235.63.255". Sellist filtreerimist vaidlustaja rakendus Lisa 5 alusel toodud näite pinnalt ette ei näe, kuid selle on hankija selgelt tehnilise kirjelduse punktiga 30 sätestanud. Sellest tulenevalt ei ole täidetud tehnilise kirjelduse p 30 toodud hanketingimus ning pakkumus on mittevastav. J ätkuvalt kehtib põhimõte, et hankija on seotud alusdokumentides kirjeldatud nõuetega ning peab nendest lähtuma menetluse läbiviimisel. Juhul, kui vaidlustaja oleks soovinud hankes määratud tehnilisest kirjeldusest teistsuguse pakkumuse esitamise lubatavust, oleks pidanud se da taotlema enne pakkumuse esitamise tähtaega ning seejärel oleks saanud hankija ettepanekut kaaluda . Hankija kordab pakkujatele hankemenetluse käigus teabevahetuse kaudu antud selgitust konkreetse toote nimetamise kohta, et hankija on alusdokumentides kirjeldanud funktsionaalsuse , millele hangitav lepingu ese peab vastama ning mis võimaldaks uurimisasutusel krüptoraha tehingute, mis on oma olemuselt äärmiselt keerukad, analüüsimiseks kasutada tarkvara, mis vastab uurimisasutuse vajadustele. Et hõlbustada pakkumuse tegemist, leidis hankija, et on mõistlik lisada ka võimalik viide näidistootele, mis hankija vajadusi katab. Sõna „näidis“ tähendab eki.ee keelelise tõlgenduse kohaselt eeskujuks olev at näidet . Hankijale saaks etteheiteid teha siis, kui ta ei oleks tehnilises kirjelduses välja toonud esemete kasutusomadusi/funktsionaalsusi, vaid oleks nimetanud napisõnaliselt vaid konkreetse lahenduse ja lisanud klausli „või samaväärne“. Käesoleval juhul aga on hankija justnimelt sellist olukorda vältinud ning enda vajadused ja soovitud funktsionaalsused kirjeldanud hanke alusdokumentide lisas 2 – tehniline kirjeldus vastavustabeli kujul . Sellisel viisil andis hankelepingu eseme kirjeldus pakkujale piisavalt täpse ülevaate hankija vajadustest ning selle põhjal oli potentsiaalsel pakkujal hõlpsasti võimalik hinnata, kas tal on võimalik hankija soovitud lahendust pakkuda või mitte . H ankes kohaldatakse ka samaväärsuse klaus lit , millele on hankija selgesõnaliselt korduvalt alusdokumentides viidanud, st sobib iga lahendus, mis soovitud funktsionaalsusnõuded täidab. Seega on vaidlustaja väited asjakohatud. Hanke alusdokumendi „Pakkumuse esitamise ettepanek“ punkti 4.5 kohaselt ei ole alternatiivsete pakkumuste esitamine lubatud. Taolises olukorras oleks vaidlustaja pidanud tehnilises kirjelduses sätestatust erineva lahenduse pakkumise kavatsuse korral vähemalt hankijalt selgitust küsima enne pakkumuse esitamist. Tallinna Ringkonnakohus on oma 30.08.2011. a. otsuse 3-11-1452 punktis 17 selgitanud järgnevat: „ Sellises olukorras oli elementaarne hoolsusnõue kasutada enne sellise pakkumuse tegemist, nagu tegid kaebuse esitajad, RHS § 56 lg-s 1 ja PEE p-s 5 sätestatud võimalust küsida PEE kohta selgitusi. Sellise selgituse küsimata jätmine on kvalifitseeritav raske hooletusena. Kaebuse esitajad võtsid sellega endale riski, et nende pakkumus ei vasta sellele, kuidas hankija tõlgendab PEE-d .“ Hankija on seisukohal, et vaidlustaja on selgituste küsimata jätmisega raske hooletuse tulemusena võtnud teadliku riski, et pakkumus ei vasta hanke tingimustele. Sertifikaadi nõudele mittevastavus Hankija märgib, et hanketingimus sertifikaadile seati hank ij a vajadusi ja hanke eesmärki – sõlmida hankeleping lahendusele, mida vajab PPA kuritegude uurimiseks - silmas pidades ning vaidlustaja poolt arutelu, kas tingimus oli asjakohane või mitte, ei ole võimalik avada enam pärast pakkumuse esitamise tähtaega, kuna pakkuja ei ole seda tähtaegselt vaidlustanud , seega hanketingimus „ Kui pakkuja ei ole ise teenuse osutaja, vaid teenuse vahendaja, siis peavad vastavat sertifikaat omama nii pakkuja kui teenuse osutaja . “ on ka vaidlustaja suhtes kehtiv, kuna ta on RHS mõttes pakkuja . Hanke väljakuulutamisel ei ole hankijale teada, milline on võimalike ühispakkujate/alltöövõtjate omavaheline rollijaotus lepingu täitmisel, seega on võimalik, et ühispakkujad või vahendajad vm isikud, kes osalevad lepingu täitmisel, peavad edastatavaid andmeid töötlema ja hankijal ei ole võimalik ka kontrollida, et isikud ei osale andmete töötlemisel, on hankija andmete nõuetekohase töötlemise tagamiseks ja riskide maandamiseks ette näinud tingimuse, kus ta nõuab, et nii teenuse osutajal kui ka pakkujal oleks sertifikaat, mis tõendab andmete turvalist töötlemist. Lepingu täitmisel töötleb täitja PPA töötajate andme i d, ke lle identiteet on asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teave (vt hankeleping p 2.3 jj) , teisiti ei ole võimalik teenust kasutada. Hankijal ei ole võimalik kontrollida vaidlustaja väidet, et tema osalus hankelepingu täitmisel piirdub vahendustasu raha vastuvõtmisega. SOC2 või ISAE3000 või ISO2700 sertifikaat on organisatsiooni infoturbe halduse süsteem, mis annab hankijale kui ka maksjale kindluse, et kõikide hankelepingu täitmises osalevate ettevõtjate poolt töödeldavate andmete konfidentsiaalsus, terviklus ja käideldavus on tagatud ja vastavuses valdkonna parimate praktikatega. EuroSec -i veebi lehel on kirjas, milliseid isikuandmeid nad võivad koguda/töödelda. ( https://eurosec.eu/et/policies/privacy-policy ) . Kuna leping sõlmitakse kolmeks aastaks , siis on oluline, et seaduse alusel piiratud juurdepääsuga PPA andmed oleks kaitstud kõige kõrgemal tasemel ning teades, et kaitse - vm t valdkonna s teg utsevad ettevõtted on suurenenud huviorbiidis julgeoleku riskide mõttes , siis esineb reaalne kõrgendatud oht , et selliste ettevõtete infosüsteeme proovitakse rünnata. Sertifikaadi olemasolu annab hankijale kindlustund e , et pakkuja kui hankelepingu täitja ning juhul kui täitja ei ole ise teenuse osutajaks, siis ka teenuse osutaja on panustanud talle usaldatud andmete kaitse sse. Hankija ei näe takistusi, miks ei saa vaidlustaja pakkujana infoturbe sertifikaati omandada ning miks vaidlustaja ei alustanud sertifitseerimisprotsessiga, kui hange avaldati (vastavustingimust muudeti 14.05), vaid üritab vaidlustusmenetluses saavutada hanketingimuse teisiti tõlgendamise võimalust ja endale soodsat lahendust . Pelgalt asjaolu, et vaidlustajal tuleb teha pingutusi hankes esitatud tingimusele vasta vuskontrolli edukaks läbimiseks , ei muuda hanketingimust konkurentsi piiravaks. Kuna vaidlustaja pakkumus küsitud sertifikaati pakkuja kohta ei sisaldanud, siis p akkumuses sisulise puuduse esinemisel on hankija tulenevalt RHS § 114 l õikest 2 kohustatud selle pakkumuse ta gasi lükkama. K okkuvõttes on vaidlustus pakkumuse tagasilükkamise otsuse peale alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustaja on punktis 4.4. hankijale süüks pannud vaidlustuses konkreetset taotlust esitamata, e t riigihankes on hankija eelistanud konkreetset pakkujat. Hankija on korraldanud rahvusvahelise avatud hankemenetluse, et jõuda võimalikult paljude pakkujateni. Samuti ei ole hankija piiranud ettevõtjate ringi, kes võiksid ka näidistoodet pakkuda tootja esindajana regioonis või edasimüüjana. Eesti ja Euroopa L iidu õigus ning kohtupraktika tunnustavad hankija laiaulatuslikku kaalutlusõigust hanketingimuste koostamisel, mis on põhjendatud asjaoluga, et just hankijad teavad paremini, mida on neil vaja ja just nemad saavad kõige paremini kindlaks määrata nõuded, mis tuleb soovitud tulemuse saavutamiseks täita (Euroopa Kohtu otsus C-413/17, p-d 29 ja 30). Oluline on, et hanketingimused oleks põhjendatud ning tagaks hankijale vajaliku ja soovitud tulemuse hankija enda (mitte pakkuja) arvates. Ka on sama korranud Eesti kohtud, näiteks TlnHKo 12.03.2020, 3-20-157): Hankelepingu eseme kirjeldamise tingimus peab lähtuma hankija põhjendatud vajadusest ning olema selle eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne meede. Ka juhul kui teenust soetatakse avalike vahendite arvel, ei saa pidada miinimumnõudeid ületavate tingimuste kehtestamist riigihankes lubamatuks. Riigihanke alusdokumendid ei või küll sisaldada põhjendamatuid piiranguid pakkujatele, kuid pakkujate huvidest lähtumine ei saa asuda ka domineerima hankija vajaduste ja eelistuste üle. Vaidlustaja väited on paljasõnalised ning kantud eesmärgist hange nurjata ning vaidlustuskomisjoni eksitada . Hankija juhib veelkord tähelepanu, et vaidlustajal ei ole hanketingimusi enam võimalik käesolevas etapis enda kasuks kallutad a . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt ) Erle Eks õiguse ja hangete juht