Vaidlustus

Docusign Envelope ID: CEB34454-1CDA-4968-9F4A-D8C9C3E2DCAA Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Tartu mnt 85, Tallinn 05.08.2024 Digiallkirjastatud Edastatud e-posti teel: [email protected] Riigihanke viitenumber: 279700 Vaidlustaja: Workboats Consulting OÜ Registrikood: 12875034 Kagu tn 22, 11212 Tallinn E-post: [email protected] Esindajad: advokaat Helery Maidlas advokaat Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111, Tallinn Tel: 6 400 900 E-post: [email protected] [email protected] Hankija: Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus Registrikood: 90005946 Narva mnt 7a, 10117 Tallinn E-post: [email protected] Kolmas isik: 3BIRD OÜ ja 3Bird K.Gajko J.Ksepko sp.j. Registrikood: 16165329 Lõõtsa tn 5, 11415 Tallinn E-post: [email protected] VAIDLUSTUS HANKIJA 25.07.2024 OTSUSTELE 1. TAOTLUSED 1. Tunnistada RHS § 197 lg 1 p 5 alusel kehtetuks hankija otsus, millega kolmanda isiku pakkumus tunnistati vastavaks; 2. Tunnistada RHS § 197 lg 1 p 5 alusel kehtetuks hankija otsus, millega kolmanda isiku pakkumus tunnistati edukaks; 3. Jätta RHS § 198 lg 1 alusel vaidlustaja tasutud riigilõiv ja menetluskulud hankija kanda. Mõista vaidlustaja tasutud riigilõiv ja kantud menetluskulud vaidlustaja kasuks välja hankijalt. Docusign Envelope ID: CEB34454-1CDA-4968-9F4A-D8C9C3E2DCAA Sorainen – 2/10 – 2. ASJAOLUD 1. Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi hankija) algatas 13.05.2024 avatud hankemenetluse „Eesti-Läti meretuulepargi projekti (ELWIND) linnustiku uuring – kordushange“ (viitenumber 279700). 2. Pakkumuse esitasid kaks ettevõtjat, ühispakkujad Workboats Consulting OÜ, BioConsult SH GmbH & Co. KG, Eesti Ornitoloogiaühing ja O.S. Energy GmbH - Marine Power Solutions (edaspidi vaidlustaja) ja ühispakkujad 3BIRD OÜ, 3Bird K.Gajko J.Ksepko sp.j. (edaspidi kolmas isik). 3. Hankija teavitas 25.07.2024 vaidlustajat tehtud otsustest (lisa 1) (edaspidi vaidlustatud otsus), millega mõlemate ühispakkujate pakkumused tunnistati vastavaks ning kolmanda isiku pakkumus tunnistati edukaks. 4. Vaidlustuse esemeks on hankija otsus tunnistada kolmanda isiku pakkumus vastavaks ja edukaks. 3. SUBJEKTIIVSETE ÕIGUSTE RIKKUMINE 5. Vaidlustuse esitamise õigus hankeasjades põhineb nn subjektiivsete õiguste rikkumise teoorial, väljendatuna RHS § 185 lg-s 1. Antud juhul seisneb vaidlustaja subjektiivsete õiguste rikkumine asjaolus, et kui kolmanda isiku pakkumust ei tunnistataks vastavaks, siis jääks riigihanke menetlusse üksnes vaidlustaja pakkumus. Mis omakorda tähendaks, et vaidlustaja pakkumus tunnistataks ka edukaks ja hankeleping sõlmitaks vaidlustajaga. 6. Teiseks seisneb vaidlustaja subjektiivsete õiguste rikkumine selles, et isegi kui pidada kolmanda isiku pakkumust vastavaks, siis pakkumuste õiguspärase hindamise korral osutuks edukaks vaidlustaja pakkumus. 7. Vastavalt riigihanke alusdokumentidele (edaspidi ka RHAD) hõlmavad pakkumuste hindamise kriteeriumid kahte kvantitatiivset kriteeriumit – linnustiku lennupõhise baasuuringu kogumaksumus ja linnustiku radaruuringu kogumaksumus ja kolme kvalitatiivset kriteeriumi – linnustiku lennupõhise baasuuringu metoodika, linnustiku radaruuringu metoodika ja uuringute teostamise plaan. Vaidlustatud otsusest nähtub, et vaidlustaja sai kokku 94,33 ja kolmas isik 99,72 punkti. Seega on punktide vahe 5,39 punkti. 8. Vaidlustaja hinnangul on hankija vääralt hinnanud vaidlustaja pakkumust kriteeriumite „uuringute teostamise plaan“ (maksimaalne punktide arv 10) ja „linnustiku radaruuringu metoodika“ (maksimaalne punktide arv 20), omistades vaidlustajale vastavalt 7 ja 17,5 punkti eelnimetatud kriteeriumite eest. Ehk 5,5 punkti võrra vähem, kui hankija oleks pidanud omistama, kui oleks vaidlustaja pakkumust õiguspäraselt hinnanud. 9. Vaidlustaja argumentidest nähtub, et eelnimetatud hindamiskriteeriumite eest oleks vaidlustajale pidanud omistama maksimumpunktid. Seetõttu on vaidlustajal vaidlustuse esitamise õigus ka siis, kui kolmanda isiku pakkumus oleks vastav. 10. Lõpetuseks on hankija kolmandale isikule omistanud õigusvastaselt maksimaalsed punktid kategoorias „Uuringute teostamise plaan“. Õiguspärase hindamise tulemina pidanuks kolmas isik saama selles kategoorias oluliselt vähem punkte. 4. HANKIJA OTSUSED ON ÕIGUSVASTASED 11. Hankija on õigusvastaselt tunnistanud kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks, sh hinnanud vaidlustaja ja kolmanda isiku pakkumust ebaõigesti, mistõttu tulnuks kolmanda Docusign Envelope ID: CEB34454-1CDA-4968-9F4A-D8C9C3E2DCAA Sorainen – 3/10 – isiku pakkumus kas mittevastavana tagasi lükata või pakkumuste õiguspärase hindamise kaudu jõudma otsuseni, et edukaks tuleb tunnistada vaidlustaja pakkumus. 4.1. Kolmanda isiku pakkumus ei vasta tehnilise kirjelduse punktidele 1.2 ja 4.1.3.2 12. Tehnilise kirjelduse punktide 1.2 ja 4.1.3.2 kohaselt peab linnustiku radaruuring lähtuma rahvusvahelisest standardist StUK4 (lisa 2). 13. Tehnilise kirjelduse p 4.1.4.9 alusel kohustus ka kolmas isik esitama täpse uuringute sageduse ja radaritehnoloogia, sh radari tõrgeteta töö tagamiseks kasutusele võetud tehnoloogia kirjelduse uuringute teostamise plaani koosseisus. Seega eeldab vaidlustaja, et kolmas isik on selle teabe hankijale pakkumuse koosseisus edastanud. 14. StUK4-s on nõuded radaruuringutele sätestatud tabelis 3.2.1 (lk 31, „Surveillance radar“ punkt 3). 15. Selle kohaselt peab horisontaalne radariantenn olema x-riba radar. Täpsemalt, peab horisontaalne radar vastama järgmistele tingimustele: “Radari spetsifikatsioonid: horisontaalselt skaneeriv radar väljundvõimsusega vähemalt 25 kW (x-riba radar). Spetsifikatsioonid vt vertikaalradar”. 16. Vaidlustajal on alust arvata, et nii nagu nähtub ka kolmanda isiku kodulehelt, kavatseb kolmas isik radaruuringu eelduslikult läbi viia nn S-riba radariga.1 Vaidlustaja on seisukohal, et S-riba radariga ei ole võimalik radaruuringuid läbi viia hankija nõutud standardist StUK4 lähtudes, kuna kõnealuse standardi kohaselt tuleb radaruuringud läbi viia x-riba radariga.2 17. Seega, kui kolmas isik on oma pakkumuses pakkunud, et viib radaruuringu läbi nn S-riba radariga, siis selline pakkumus ei vasta tehnilise kirjelduse p-dele 1.2 ja 4.1.3.2, kuna ei vasta tehnilises kirjelduses nõutud StUK4 standardile. Vaidlustajal pole kolmanda isiku pakkumusele (asjakohastele punktidele) juurdepääsu, kuid vaidlustajale teadaolevalt saab VaKo selle asjaolu vajadusel ise kolmanda isiku pakkumusest tuvastada. 18. Tehnilise kirjelduse punktid 1,2 ja 4.1.3.2 sätestavad, et uuringute metoodika peab vastama StUK4 standardile. StUK4 sätestab järgmist: peamiste rändeperioodide ajal toimuvad uuringud sagedusega 7 päeva kuus (mitte järjestikku). Peamised rändeperioodid: märtsist maini ja juuli keskpaigast novembrini. Kokku on vaja vähemalt 50 uuringupäeva. 19. Vaidlustajal on alust arvata, et kolmanda isiku pakkumus ei vasta tehnilisele kirjeldusele ja StUK4 standardile seetõttu, et kui kolmas isik on näinud ette talvise radaruuringu ja pakkunud vähem päevi rändeperioodidele (märtsist maini ja juuli keskpaigast novembrini), kui minimaalselt 50 päeva aastas ühe uuringu ala kohta, siis ei vasta kolmanda isiku uuringute teostamise plaan StUK4 standardis toodud 50 päeva miinimumnõudele. 20. Sellisel juhul tulnuks hankijal tunnistada kolmanda isiku pakkumus mittevastavaks. 4.2. Hankija on vaidlustaja pakkumust ebaõigesti hinnanud 21. Isegi kui mingil põhjusel võtta eelduseks, et kolmanda isiku pakkumus on vastav, siis on hankija otsus õigusvastane seetõttu, et hankija on vaidlustaja pakkumusele omistanud vähem hindepunkte, kui õiguspärase hindamise tulemusena oleks pidanud omistama. Lihtsamalt öeldes saaks vaidlustaja pakkumus õiguspärase hindamise tulemusena enam hindepunkte, kui kolmanda isiku pakkumus ja osutuks seetõttu edukaks pakkumuseks. 1 Vt tehniliste parameetrite kirjeldus horisontaalse radari kohta: https://3birdsystems.com/about-3-bird-radar- system-3brs/. 2 Vt StUK4 tabel 3.2.1. Docusign Envelope ID: CEB34454-1CDA-4968-9F4A-D8C9C3E2DCAA Sorainen – 4/10 – 4.2.1. Hankija oleks pidanud vaidlustajale kriteeriumi „linnustiku radaruuringute metoodika“ eest omistama maksimaalse arvu punkte 22. Hindamismetoodika kirjelduse alusel annab hankija vastava kriteeriumi eest maksimaalse arvu punkte, kui „Uuringu läbiviimiseks valitud meetodid on efektiivsed ja loogilised. Meetodite valik on põhjalik, loogiliselt esitatud ja põhjendatud ning sellest nähtub selgelt pakkuja nägemus kogu uuringu eesmärgipäraseks ja edukaks elluviimiseks. Uuringu etapid ja tegevuste kirjeldus on esitatud detailselt ning on kooskõlas uuringu eesmärgiga ning on selgelt aru saada, et pakkuja on parima tulemuse saavutamise eesmärgil uuringu metoodika läbi mõelnud. Esitatud lähenemine vastab täielikult hankija ootustele ning vajadustele ja/või ületab ootusi ja vajadusi, st pakkuja esitatud metoodika kirjeldus ületab hankija ootusi ning pakub lisaväärtusi, mida hankija ei ole osanud algsesse ülesandepüstitusse kaasata“. 23. Kõnealuse hindamiskriteeriumi kohaselt on pakkujal lubatud linnustiku radaruuringu metoodikas kõrvale kalduda hankija ettepanekust (vt tehniline kirjeldus), kuid oluliste kõrvalekallete puhul tuleb pakkujal lisada veenvad argumendid, kuidas tema pakutavad meetodid aitavad uuringu eesmärki paremini saavutada. 24. Vaidlustajale arusaadavalt hõlmab hindamiskriteeriumis viidatud hankija ettepanek mh ka tehnilise kirjelduse p-d 4.1.4.3, mis sätestab, et radaruuringud peavad kestma minimaalselt 24 kuud, et fikseerida terviklik ülevaade lindude hooajalistest lendudest kogu fenoloogilise tsükli vältel: 1) 15. märtsist kuni 15 juunini: maa- ja veelindude kevadränne pesitusaladele; 2) 15. juulist kuni 31. augustini: arktiliste veelindude vahepealne hajus- ja sulgimisränne, putuktoiduliste värvuliste peamine sügisränne; 3) 1. septembrist kuni 31. oktoobrini: maa- ja veelindude peamine rändehooaeg; 4) 1. novembrist kuni 31. jaanuarini: talvituvate veelindude saabumine ja lahkumine merejää tekke ja sulamise perioodil. 25. Vastava hindamiskriteeriumi alusel sai vaidlustaja 17,5 punkti võimalikust 20 punktist. Hankija esitatud otsuse põhjenduste kohaselt (edaspidi otsuse põhjendused) sai vaidlustaja 17,5 punkti seetõttu, et hankija ei ole täielikult veendunud, et talveperioodil radariuuringute ärajätmine aitab uuringuperioodil tagada ühtset andmestikku. 26. Pakkumuses on vaidlustaja põhjendanud oma ettepanekut järgmiselt: „Meie soovitus on rändevaatlustest talvehooajal loobuda. Rändel olevate lindude arvukus on väga väike võrreldes parima rändeaja arvukustega. Talvisel ajal võivad ringi liikuda talvituvad veelinnud, kuid võimatu on ennustada, millal sellised liikumised võivad jää- või toitumisolude muutuste tõttu aset leida. Talvituvad veelinnud loendatakse kokku lennuloendustega ning radarloenduste läbiviimine talvel ei anna juurde olulist infot“. 27. Põhjendus metoodikast kõrvalekaldumiseks on vaidlustaja hinnangul piisav ja veenvalt argumenteeritud. Järgnevalt selgitame detailselt, miks vaidlustaja ettepanek on uuringu raames lahendus, mis aitab uuringu eesmärki paremini saavutada, mistõttu oleks vaidlustaja pakkumus pidanud kõnealuse kriteeriumi puhul saama maksimaalse arvu punkte. 4.2.2. Talvisel ajal radarvaatluste tegemine ei anna uuringule lisandväärtust, sh suurendab hankija kulusid ja ohustab uuringu tulemuste täpsust 28. Linnustiku radaruuringu eesmärk on koguda andmeid piirkonna linnustiku kohta ja hinnata lendude intensiivsuse sesoonseid iseärasusi, lähtudes rahvusvahelisest standardist Docusign Envelope ID: CEB34454-1CDA-4968-9F4A-D8C9C3E2DCAA Sorainen – 5/10 – StUK4.3 Seejuures on eesmärk fikseerida lindude liikumist (ränne, toitumisalad, lennud toitumis-ja peatumisalade vahel).4 29. Hindamiskriteeriumite kohaldamisel tuleb seega lähtuda sellest, kuidas pakkuja võimalik kõrvalekaldumine hankija ettepanekust (tehnilisest kirjeldusest) mõjutab uuringu eesmärkide täitmist. Kui kõrvalekalle hankija metoodikast teenib uuringu eesmärke paremini, kui hankija enda seatud metoodika, siis pole ka alust vaidlustajalt hindepunkte maha arvata. 30. Vaidlustaja selgitab, toetudes StUK4 väljatöötanud ekspertidelt saadud infole ja Eesti Ornitoloogiühingu ametlikule seisukohale, et talvisel ajal radarvaatluste tegemine mõjutab uuringu tulemusi negatiivselt, kuna talvisel perioodil loendatakse puhkavaid ja talvituvaid linde. Samade lindude loendamise tõenäosus suureneb, mis tähendab, et vaatlejad võivad registreerida samu linde mitmeid kordi, mis omakorda annab ebatäpset informatsiooni talvituvate ja puhkavate lindude kohta. 31. Nagu on Põõsaspea aastate pikkusest rändeintensiivsuse graafikust näha (vaidlustaja pakkumuse Lisa 5 „Linnustiku radaruuringu metoodika“ Joonis 1),5 läbib Eestit rändeperioodil kümneid kordi rohkem lindusid kui talvel. Võib eeldada, et Põõsaspea tulemused suhtelise rändeintensiivsuse osas kohalduvad ka Eesti vetele üldiselt st talvel Eestis linnud üldiselt ei rända. Seega on fikseeritud loenduspäevade arvu juures kõige olulisem saada võimalikult täpne info rändeperioodidel toimuva kohta kuna see mõjutab tulemusi ning lõpphinnanguid kümnetes kordades rohkem kui need üksikud linnud, kes seal võivad talvel ringi lennata. 32. Seega annavad need 12 päeva paigutatuna rändeperioodile uuringu kvaliteeti tõstva tulemuse võrreldes nende paigutamisega talveperioodi. Eeltoodut saab näitlikustada järgmise näite varal. 33. Kui teha ka talvel loendusi siis jagub septembrisse umbes kolm loenduspäeva kuu algusesse ja kolm loenduspäeva kuu lõppu. Need omakorda jagunevad veel mitme loenduspunkti vahel. Kahe loenduspunkti korral tehakse mõlemas punktis poolteist loenduspäeva, kolme loenduspunkti korral ainult üks loenduspäev. See tähendab, et loendustega kaetakse ühes loenduspunktis ainult 6,7-10% üliolulisest rändeajast. Rändeintensiivsus erinevatel päevadel võib varieeruda kordades. Ehk siis uuringu tulemus sõltub juhusest kas see üksik loenduspäev sattus madala või kõrge rändeintensiivsusega ajale. 34. Vaidlustaja pakutud uuringute plaanis on septembri esimeses pooles neli loenduspäeva ja septembri teises pooles kuus loenduspäeva. See tähendab, et üliolulisest rändeajast kaetakse kahe loenduspunkti korral 13,3-20% ehk siis tulemuse juhuslikkus väheneb vaidlustaja pakutud meetodi tõttu ca kaks korda. 35. Teiseks on radaruuringute teostamine kulukas ning arvestades talvise radaruuringu vähest mõju uuringu tulemustele, tooks see hankijale kaasa hankelepingu maksumuse olulise kasvu, selle eest mingit tajutavat lisandväärtust saamata. Kuna hindamiskriteeriumite kohaselt on pakkumuse maksumuse osakaal kokku pool hinnatavate kriteeriumite kogukaalust, sh radauuringu maksumus üks neljandik, siis on selge, et hankija eesmärk on olnud ka rahalisi vahendeid säästvalt kasutada. (a) Ka hankija viidatud StUK4 standardi kohaselt ei ole talvisel ajal radaruuringuid ette nähtud 36. Märkimist väärib siinkohal seegi, et hankija on tehnilise kirjelduse p-s 1.2 sätestanud, et linnustiku radaruuringu puhul tuleb lähtuda rahvusvahelisest standardist StUK4 (lisa 2). 3 Tehnilise kirjelduse punkt 1.2. 4 Tehnilise kirjelduse punkt 4.1.3.1. 5 Vaidlustajale teadaolevalt VaKo-le riigihangete registrist kättesaadav. Docusign Envelope ID: CEB34454-1CDA-4968-9F4A-D8C9C3E2DCAA Sorainen – 6/10 – Viidatud standardi lk 31 on esitatud tabel 3.2.1 “Scope“, mille kohaselt nõuab standard lindude radaruuringuid ainult kevadel ajavahemikus märtsist maini ning sügisel juuli keskpaigast novembri lõpuni nimetades selle perioodi kui peamise rändeperioodi. 37. StUK4 tabelis 3.2.1 toodud juhiste põhjal võib järeldada, et talveperioodil uuringuid ei nõuta, kuna sel ajal sisuliselt ei toimu olulist lindude rännet. Vaidlustaja selgitab, et talv on kõige olulisem periood puhkavate/talvitavate lindude jaoks ning seetõttu on nõutud laevapõhised ja/või õhust tehtavad transektuuringud, mis katavad planeeringuala ja teatud puhvri. Kuid lindude rände uuringud radarite ja visuaalsete vaatluste abil ei ole nõutud. 38. Nimelt sätestab ka StUK4 tabelist 3.2.1 „Method“ all esimene lause, et radariuuringud (Hüppop jt. 2002 järgi) tuleb läbi viia rändetugevuse ja lennukõrguste määramiseks. Lihtsustatult öeldes – kuna talvisel perioodil lindude rännet ei toimu, puudub ka vajadus radaruuringu jaoks. Seejuures võib efekt uuringu jaoks olla hoopis negatiivne, kui talvisel ajal radaruuringut läbi viia. Linnud liiguvad juhuslikult ning võib juhtuda, et samu linde loetakse mitu korda. 39. See toob omakorda aga kaasa ebatäpsed uuringuandmed, mis pole kooskõlas uuringu eesmärkidega ega ole seetõttu võrreldavad ka teiste standardi kohaselt teostatud uuringutega, mis on vaidlustaja arusaamise kohaselt ka üks uuringuga taotletavaid eesmärke. 40. Eeltoodu põhjal on ilmne, et vaidlustaja tehtud ettepanek aitab uuringu tulemuse usaldusväärsusele paremini kaasa ja vaidlustaja pakkumus oleks selle hindamiskriteeriumi alusel pidanud saama maksimaalse arvu punkte. 41. Lõpetuseks on hankija tehnilises kirjelduses seadnud vastuolulised tingimused, mida korraga täita ei saa – lähtuda standardist, mille kohaselt radaruuringuid talveperioodil ei tehta ja teha talveperioodil radaruuringuid. Ebaselge või vastuolulise tehnilise kirjelduse eest ei vastuta pakkujaid, vaid hankija.6 See tähendab omakorda, et õiguspärane ei saa olla ka see, kui hankija sisuliselt karistab vaidlustajat selle eest, et vaidlustaja lähtub üldtunnustatud standardist, mille liiatigi hankija on ise tehnilises kirjelduses ette näinud. 4.2.3. Hankija seatud tingimustele ei saanudki muud moodi vastata, kui talvisel ajal radariuuringuid ära jättes 42. Tehnilise kirjelduse punktid 1,2 ja 4.1.3.2 sätestavad, et uuringute metoodika peab vastama StUK4 standardile. StUK4 sätestab järgmist: peamiste rändeperioodide ajal toimuvad uuringud sagedusega 7 päeva kuus (mitte järjestikku). Peamised rändeperioodid: märtsist maini ja juuli keskpaigast novembrini. Kokku on vaja vähemalt 50 uuringupäeva. Nende perioodide jooksul peab olema vähemalt 900 uuringutundi, mis sobivad hindamiseks. Üks uuringupäev hõlmab 24 tundi. Uuringud peaksid katma täielikud, katkematud 24-tunnised tsüklid. Eesmärk on registreerida lindude ränne ja rändekäitumine võimalikult ühtlaselt kogu päeva jooksul (nii päeval kui öösel). 43. Seevastu nagu vaidlustaja on välja toonud vaidlustuse punktis 24 sätestab tehnilise kirjelduse punkt 4.1.4.3, et radaruuringud peavad kestma minimaalselt 24 kuud, et fikseerida terviklik ülevaade lindude hooajalistest lendudest kogu fenoloogilise tsükli vältel. Kui lähtuda tehnilise kirjelduse punktis 4.1.4.3 nii mitmeks osaks jagatud vaatluste perioodidest, siis ei ole võimalik saavutada StUK4-s sätestatud nõuet saada vähemalt 50 uuringupäeva. StUK4 standardi järgi on määratud rändeperioodile minimaalselt 50 päeva, et oleks võimalik saavutada 900 uuringutundi, mis sobivad hindamiseks. Kui rändeperioodile jääb vähem, kui 50 päeva, ei pruugi 900 hinnatava uuringutunni saavutamine olla võimalik. Seda seetõttu, et uuringute 6 Vrd RKHKo 3-3-1-24-13, p 39. Docusign Envelope ID: CEB34454-1CDA-4968-9F4A-D8C9C3E2DCAA Sorainen – 7/10 – katkematuid 24-tuuniseid tsükleid mõjutavad nii tehnika kui ka ilmastik, kui nendest päevadest läheb kasvõi 1 päev veel kaduma, pole 900 uuringutunni saavutamine võimalik. 44. See tähendab, et tegelikult polnudki võimalik teisiti RHADi tingimustele vastata, kui jätta radariuuringud talvisel perioodil ära. Niisiis lähtus vaidlustaja pakkumust tehes õigustatult peamistest rändeperioodidest, kui määras selle järgi projekti teostamise ajagraafiku. Kui hankija soov oli, et lisaks StUK4s sätestatud tingimustele vastaks radaruuring veel teatud tingimustele, oleks ta pidanud seda nii sõnaselgelt kirjeldama, mitte karistama vaidlustajat madalamate hindepunktidega. Nii pole RHADs pole täpsustatud, mis peaks olema radaruuringute maht põhirännete vahelisel ajal. 4.2.4. Hankija otsus on vastuolus ka läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega 45. Hankija on otsuse põhjenduste punktis 2 selgitanud vaidlustajale 17,5 punkti andmist maksimaalse 20 punkti asemel kokkuvõtvalt nii, et vaidlustaja on esitanud ettepaneku mitte teostada radarvaatlusi talveperioodil pakkumuses esitatud põhjustel, kuid need põhjendused ei ole hankijat täielikult veennud. 46. Seejuures pole hankija kuidagi selgitanud, milles “mitte veendumine” seisneb. See on eriti oluline olukorras, kus hankija enda nõutud StUK4 standard talvisel ajal radarvaatluse tegemist ei nõua. Olukorras, kus hankija on hinnanud pakkumusi kvaliteedikriteeriumi alusel, kuid põhjendused hindepunktide andmise osas on väga lakoonilised ega võimalda aru saada, millest lähtuvalt punkte on jagatud, on vastuolus RHS § 117 lg 1 teise lause ja § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega. 47. Hankija toodud lakoonilise põhjenduse tõttu on punktisumma jälgimatu ja meelevaldne ning ei võimalda seega jälgida hankija otsustuskäiku, mis tingib hindamise protsessi ja edukaks tunnistamise otsuse õigusvastasuse.7 4.3. Vaidlustaja oleks kriteeriumi „uuringute teostamise plaan“ eest pidanud saama maksimaalsed punktid 48. Hindamismetoodikas esitatud kirjelduse kohaselt annab hankija vastava kriteeriumi eest maksimaalse arvu punkte, kui: 1) uuringu teostamise plaan on esitatud terviklikult nii lindude lennuloenduse kui radaruuringu kohta; 2) uuringu teostamise plaan sisaldab kõiki vajalikke elemente, mille alusel on võimalik hinnata välitööde põhjalikku planeeritust; 3) plaani koosseisus välja pakutud indikatiivse ajakava puhul on näha, et pakkuja planeeritav ajakasutus on efektiivne ning arvestatud on kõigi vajalike tegevuste jaoks vajamineva ajalise ressursiga; 4) põhjendused tegevusteks vajaminevate ajaliste ressursside osas on detailsed; 5) pakkuja on arvestanud vajalike lubade ja/või kooskõlastuste saamiseks kuluva ajaga; 6) ajakava realistlikkus ning teostatavus ei tekita komisjonis kahtlusi. 49. Vastava hindamiskriteeriumi eest sai vaidlustaja 7 punkti võimalikust 10 punktist. 50. Otsuse põhjenduste punktis 3 on hankija hindamispunktide omistamist selgitanud järgmiselt: “Pakkuja on esitanud põhjaliku uuringu teostamise plaani, mis sisaldab kõiki hankija poolt nõutud elemente. Pakkuja on kirjeldanud üksikasjalikult uuringute ajakava, kasutatud tehnikat ning andmete salvestus- ja varundussüsteeme, kirjeldanud tööohutuse 7 VaKo 140-18/197708, p-d 23-28. Docusign Envelope ID: CEB34454-1CDA-4968-9F4A-D8C9C3E2DCAA Sorainen – 8/10 – tagamise korda ning lisaks esitanud olemasolevate sertifikaatide nimekirja, mis kinnitavad kõrget tööohutuse taset. Pakkuja on uuringute läbiviimise plaanis kirjeldanud, et ta ei näe talveperioodil radarvaatluste vajadust ja on seda põhjendanud, kuid hankija ei ole täielikult veendunud, et radarvaatluste ärajätmine talveperioodil on õigustatud. Linnulennu loenduse ja radarvaatluse teostamise plaan on esitatud põhjalikult. Uuringute teostamise plaan sisaldab kõiki vajalikke elemente, mille alusel on võimalik hinnata väliuuringute terviklikku planeerimist. Plaanis esitatud näitliku ajakava põhjal on näha, et pakkuja kavandatud ajakasutus on tõhus ja kõigi vajalike tegevuste jaoks vajalikud ajavarud on arvesse võetud. Tegevuste jaoks vajalike ajavarude põhjendused on üksikasjalikud ning pakkuja on arvestanud vajalike lubade ja/või kooskõlastuste hankimiseks kuluvat aega. Ajakava realism ja teostatavus ei tekita komisjonis kahtlusi”. 51. Kui kõrvutada hankija otsuse põhjendusi hindamiskriteeriumi sisuga, siis nähtub sellest alljärgnev: Hindamiskriteeriumi sõnastus Hankija otsuse põhjendused8 uuringu teostamise plaan on esitatud The survey execution plan is presented terviklikult nii lindude lennuloenduse kui comprehensively for both the bird flight radaruuringu kohta; census and the radar survey uuringu teostamise plaan sisaldab kõiki The survey implementation plan contains all vajalikke elemente, mille alusel on võimalik the necessary elements, on the basis of which hinnata välitööde põhjalikku planeeritust it is possible to evaluate the comprehensive planning of the field work plaani koosseisus välja pakutud indikatiivse In the case of the indicative schedule ajakava puhul on näha, et pakkuja planeeritav proposed as part of the plan, it can be seen ajakasutus on efektiivne ning arvestatud on that the tenderer's planned use of time is kõigi vajalike tegevuste jaoks vajamineva effective and that the time resources required ajalise ressursiga for all necessary activities have been taken into account põhjendused tegevusteks vajaminevate The justifications regarding the time ajaliste ressursside osas on detailsed resources needed for the activities are detailed [...] pakkuja on arvestanud vajalike lubade ja/või [...] and the tenderer has taken into account kooskõlastuste saamiseks kuluva ajaga the time required to obtain the necessary permits and/or approvals ajakava realistlikkus ning teostatavus ei The realism and feasibility of the schedule do tekita komisjonis kahtlusi not raise any doubts in the commission. 52. Seega nähtub hankija otsuse põhjendustest, et hankija arvates on kõik maksimumpunktide saamiseks nõutavad elemendid vaidlustaja pakkumuses esitatud uuringute teostamise plaani puhul täidetud. 53. Pikaaegses haldus- ja kohtupraktikas on asutud seisukohale, et hankija peab rangelt kinni pidama enda seatud tingimustest, sh ka pakkumuste hindamisel.9 Nii nagu sama koogitükk ei saa korraga olla käes ja kõhus, ei saanud hankija samal ajal järeldada, et vaidlustaja uuringute teostamise plaan vastab kõigile hindamiskriteeriumis toodud elementidele, kuid sellele siiski maksimaalseid punkte mitte omistada. Seetõttu, kuna hankija ka ise põhjendas, et vaidlustaja 8 Hankija otsuse põhjendused on originaalis esitatud inglise keeles. 9 Vrd VaKo 98-23/253943, p 13. Docusign Envelope ID: CEB34454-1CDA-4968-9F4A-D8C9C3E2DCAA Sorainen – 9/10 – uuringute läbiviimise plaan vastab kõigile maksimaalsete punktide saamise eeldustele, siis pidi hankija vaidlustajale ka selle hindamiskriteeriumi alusel maksimaalsed punktid omistama. 54. Hankija on vaidlustaja uuringute läbiviimise plaani puudusena hoopis välja toonud, et: „Pakkuja on kirjeldanud uuringute läbiviimise plaanis, et ta ei näe ette radariuuringute vajadust talveperioodil ning on seda põhjendanud, kuid hankija ei ole täielikult veendunud, et radariuuringute tühistamine talveperioodil on õigustatud”. 55. Samas ei nähtu hindamiskriteeriumist, et tegu oleks kaalutlusega, millega arvestamist oleks hindamiskriteeriumi sõnastus ette näinud. Teisisõnu on hankija siin lähtunud ka ebaõigest kaalutlusest. 56. Seetõttu ei ole hankija otsus kooskõlas RHS § 117 lg-s 1 sätestatud kohustusega hinnata pakkumusi vastavalt RHAD-s sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumitele. Samuti pole hankija otsus kooskõlas RHS § 3 p-s 1 ja 2 sätestatuga, kuna otsuse põhjenduste vastuolulisuse tõttu pole otsus läbipaistev, jälgitav ega kontrollitav. 4.4. Hankija on kolmanda isiku pakkumust ebaõigesti hinnanud 57. Kui lähtuda sellest, et hankija näeb ette vaatlusi talvel 1. novembrist kuni 31. jaanuarini talvituvate veelindude saabumiseks ja lahkumiseks merejää tekke ja sulamise perioodil, siis see tähendab, et pakkujal peab olema vastava jääklassiva alus (laev), mis suudaks jäätunud merel vastavaid uuringuid teostada. 58. Hindamiskriteerium „Uuringute teostamise plaan“ näeb ette, et pakkuja peab esitama kasutatava(te) lennuki(te) ja laeva(de) parameetrid: minimaalselt tehnika nime ja mudeli. Kui hankija pidas vajalikuks vähendada vaidlustaja punktide arvu üksnes põhjusel, et see ei hõlmanud talviseid radaruuringuid, siis ei saaks hankija sellisest tõlgendusest lähtudes omistada maksimumpunkte ka kolmanda isiku pakkumusele. 59. Kolmas isik on alltöövõtjana märkinud TalTechi, kellel on üks laev „Salme“. Sellel laeval ametlik jääklass puudub. Küsitav on, kuidas veendus hankija, et ainult üks laev on võimeline tõrgeteta täitma 24-kuulist uuringuperioodi. Avaliku teabe põhjal on võimalik ka väita, et Salme on koormatud riigi poolt tellitud seiretöödega ning lisaks jääb uuringuperioodi sisse korralisi ja erakorralisi hooldus- ja remonttöid. 60. See omakorda tähendab, et kolmanda isiku esitatud uuringute plaan ei sisalda kõiki vajalikke elemente ja arvestatud pole kõigi vajalike tegevuste jaoks vajamineva ajalise ressursiga ning ajakava realistlikkus ja teostatavus pidi seega hankijas kahtlusi tekitama. 61. Selle eelduse tõesuse korral oleks hindamiskriteeriumile vastav hindepunktide summa pidanud olema viis või kolm punkti, mitte aga kümme. Seetõttu on hankija kolmanda isiku pakkumusele ka õigusvastaselt palju hindepunkte omistanud. 5. MENETLUSLIKUD TEATED 62. Vaidlustajale esitati hankija otsus koos põhjendustega 25.07.2024. Seega on vaidlustus RHS § 189 lg 1 ja TsÜS § 136 lg 8 kohaselt tähtaegne, kui see on esitatud hiljemalt 05.08.2024. 63. Vaidlustaja on lähtuvalt RLS § 258 lg 1 p-s 2 sätestatust tasunud vaidlustuse esitamisel riigilõivu 1280 eurot (lisa 4). 64. Vaidlustaja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses. 65. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu (RHS § 190 lg 11). 66. Vaidlustaja käsitleb osa teabest, mida on kirjeldatud hankija otsuse põhjendustes enda ärisaladusena, kuna see puudutab metoodikat ja vahendeid, mida vaidlustaja on riigihanke menetluses pakkunud ning mille avalikustamine kolmandale isikule kahjustaks tema huve. Docusign Envelope ID: CEB34454-1CDA-4968-9F4A-D8C9C3E2DCAA Sorainen – 10/10 – Lisad: 1) hankija 25.07.2024 otsus; 2) StUK 4 standard; 3) otsuse põhjendused (konfidentsiaalne); 4) maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. Lugupidamisega Mario Sõrm Helery Maidlas advokaat advokaat