Riigihangete vaidlustuskomisjon E-post
[email protected] 05.08.2024.a Kolmas isik: Võru Matusetalitus OÜ Registrikood 10290513 E-post
[email protected] KOLMANDA ISIKU KIRJALIK VASTUS Tallinna Krematooriumi AS-i vaidlustusele riigihankes „Surnute transpordi ja patoanatoomilise lahangu abilise teenuse tellimine“ (viitenumber 275929) Vastus sisaldab kolmanda isiku ärisaladust (tekstis tähistatud kollasega) Sissejuhatus Tallinna Krematooriumi AS (vaidlustaja) esitas 29.07.2024.a Riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse SA Tartu Ülikooli Kliinikum (hankija) riigihankes „Surnute transpordi ja patoanatoomilise lahangu abilise teenuse tellimine“ (viitenumber 275929). Vaidlustuses palus vaidlustaja (a) tunnistada kehtetuks hankija hankekomisjoni 17.07.2024.a otsus, millega kvalifitseeriti Võtu Matusetalitus OÜ (kolmas isik), (b) tunnistada kehtetuks hankija hankekomisjoni 15.07.2024.a otsus, millega tunnistati kolmanda isiku esitatud pakkumus vastavaks ning (c) tunnistada kehtetuks hankija valdkonnajuhi 16.07.2024.a korraldus, millega tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus. Riigihangete vaidlustuskomisjon edastas 30.07.2024 kolmandale isikule vaidlustuse esitamise teate. Teate kohaselt kaasab vaidlustuskomisjoni kolmanda isiku vaidlustusmenetlusse ning kolmandal isikul tuleb hiljemalt 02.08.2024.a esitada kirjalik vastus vaidlustuse kohta. Kolmanda isiku taotluse alusel pikendas vaidlustuskomisjon seda tähtaega kuni 05.08.2024.a. Kolmas isik rõhutab, et käesoleva vastuse punktid 2. 7 .1 kuni 2. 7 . 7 sisaldavad kolmanda isiku ärisaladust ning kolmas isik palub nendes punktides esitatud andmeid vaidlustajale mitte avaldada. Kolmanda isiku vastus Kolmas isik leiab, et vaidlustaja poolt vaidlustatud hankija otsused on seaduslikud ja põhjendatud ning puuduvad alused hankija otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustus on alusetu ja rajaneb peaasjalikult vaidlustaja poolsetel pahatahtlikel spekulatsioonidel ning otsitud ja ebaõigetel väidetel. Kolmas isik on seisukohal, et vaidlustus tuleb täielikult rahuldamata jätta. Vaidlustaja heidab vaidlustust põhjendades hankijale ette selliste asjaolude arvestamata ja toimingute tegemata jätmist, mille arvestamine ja tegemine oleks 2019 hankija poolt läbiviidud samasisulises hankes toonud kaasa vaidlustaja poolt tehtud pakkumuse tagasi lükkamise. Teisisõnu nõuab vaidlustaja, et hankija kohtleks kolmandat isikut vaidlustajast erinevalt. Arusaadavalt ei ole kolmanda isiku erinev kohtlemine põhjendatud. Vastuseks vaidlustuse põhjendustele selgitab kolmas isik lühidalt järgmist. (a) Kolmanda isiku pakkumus vastab hanketingimustele Vaidlustaja arvates ei vasta kolmanda isiku pakkumus hankedokumentidest tulenevale nõudele, mille kohaselt peab pakkuja meeskonnas olema vähemalt 2 minimaalselt aasta pikkuse lahangulise töö kogemusega lahanguabilist, kes osalevad hiljem ka teenuse osutamisel. Kolmas isik selgitab, et kolmanda isiku pakkumus vastab lahanguabiliste osas kõigile hankedokumentides sätestatud nõuetele. Kolmas isik rõhutab esmalt, et hankedokumendid, sh dokumendi juhised pakkujale (juhised) p 4.3.5, ei sätesta nõuet, mille kohaselt peavad lahanguabilised olema pakkumuse esitamise hetkel pakkuja palgal (vt vaidlustuse punkti 11). Juhiste p 4.3.5 kohaselt peab pakkuja meeskonda kuuluma vähemalt 2 lahanguabilist, kuid hankedokumendid ei täpsusta, mida „meeskonda kuulumine“ täpsemalt tähendab ning millised konkreetsed tingimused peaksid olema täidetud selleks, et lahanguabilist saaks käsitleda pakkuja „meeskonda kuuluvana“. Seetõttu on asjakohatud kõik vaidlustuse põhjendused, mille kohaselt on „meeskonda kuulumise“ nõue täidetud vaid juhul, kui pakkuja on lahanguabilisega sõlminud lepingu ning maksab talle töötasu (vt vaidlustuse punkti 12). Hankedokumendid selliseid nõudeid ei sätesta. Hankedokumentide kohaselt pidid pakkujad lahanguabiliste kohta hankijale edastama üksnes elulookirjeldused (CV-d). Kolmas isik esitas hankijale kolme lahanguabilise elulookirjeldused. Hankija nõudel esitas pakkuja hankijale täiendavad hankija poolt nõutud dokumendid ja teabe pakkuja ja lahanguabiliste vahel sõlmitud kokkulepete kohta (seda kinnitab ka vaidlustuse punktis 11 viidatud hankija poolt vaidlustajale saadetud e-kiri). Kolmandale isikule teadaolevalt on hankija ka ise pöördunud pakkuja poolt nimetatud lahanguabiliste poole ning saanud neilt soovitud kinnitused pakkuja meeskonda kuulumise kohta. Seega vastab kolmanda isiku poolt esitatud pakkumus tingimusele, mille kohaselt peab pakkuja meeskonnas olema vähemalt 2 minimaalselt aastase kogemusega lahanguabilist, kes osalevad hiljem ka teenuse osutamisel. Kolmas isik käsitleb tema meeskonda kuuluvate lahanguabiliste andmeid, sh isikuandmeid, enda ärisaladusena. Seetõttu palub kolmas isik vaidlustuskomisjonile tagada käesoleva vastuse punktide 2. 7 .1 kuni 2. 7 . 7 konfidentsiaalsus. Kolmas isik kinnitab, et üheks kolmanda isiku poolt pakkumuses nimetatud kolmanda isiku meeskonda kuuluvaks lahanguabiliseks on Arne Zekker. Kolmas isik on Arne Zekkeriga sõlminud töölepingu, mille kohaselt asus Arne Zekker kolmanda isiku juures tööle lahanguabilisena brutotöötasuga 820 eurot. Vastavad tõendid, sh Arne Zekkeri poolt digitaalselt allkirjastatud kinnituse, on kolmas isik hankijale esitanud. Kolmas isiku ei saa ega oska kommenteerida seda, miks ja millistel tingimustel teeb Arne Zekker koostööd EKEI-ga. Kolmas isik ei saa nõuda Arne Zekkeri ja EKEI vaheliste mistahes lepingute lõpetamist. Arne Zekker on vaba tegema lisaks kolmandale isikule koostööd ka mistahes teiste isikutega. Seda enam, et hankemenetluse venimise tõttu on Arne Zekker hetkel palgata puhkusel. Kolmandale isikule ei ole teada, kuidas ja milliseid meetodeid kasutades sai vaidlustajale teatavaks asjaolu, et üheks kolmanda isiku poolt pakkumuses nimetatud lahanguabiliseks on Arne Zekker. Kolmandale isikule on Arne Zekker avaldanud, et vaidlustaja juhatuse liige Andres Tõnissoo käis pärast kolmanda isiku poolt riigihankes tehtud pakkumuse edukaks tunnistamist tema juures. Kohtumisel osales videokõne kaudu ka vaidlustajat esindav advokaat. Kohtumise käigus survestati Arne Zekkerilt teda kohtuga ähvarades avaldama andmeid Arne Zekkeri ja kolmanda isiku vaheliste kokkulepete kohta. Vaidlustaja on Arne Zekkeri poolt avaldatu kontekstist välja rebinud, sh jätnud avaldamata toimunud kohtumise asjaolud, ning esitanud need andmed moonutatult. Kolmas isik kinnitab, et tema poolt Arne Zekkeriga sõlmitud kokkuleppe kohta hankijale avaldatud andmeid on tõesed. Arvestades asjaolu, et vaidlustaja võttis vahetult ja kolmanda isiku teadmata ühendust Arne Zekkeriga ja ähvardas teda kohtuga, siis ei saa kolmas isik arusaadavalt nõustuda vaidlustaja poolt vaidlustuskomisjonile tehtud ettepanekuga kohustada hankijat avaldama kolmanda isiku pakkumuses nimetatud lahanguabiliste nimed. On selge, et kui vaidlustaja saab isikute nimed teada, siis pöördub ta vahetult kõigi kolmanda isiku poolt nimetatud isikute poole ning üritab neid ähvardustega sundida kolmanda isikuga koostööst loobuma. Kolmas isik saab üksnes kinnitada, et Arne Zekker kuulub kolmanda isiku meeskonda, kolmas isik ei ole tuginenud teise ettevõtja (EKEI) vahenditele, hankijale avaldatud lepingtingimused vastavad tegelikkusele, kolmas isik kavatseb hankelepingu täimiseks kasutada pakkumuses nimetatud lahanguabilisi ja kolmas isik ei ole hankijale valeandmeid esitanud. Vaidlustaja väited, mille kohaselt ei saa Arne Zekkerit käsitelda kolmanda isiku meeskonda kuuluvana ning hankelepingut ei hakka täitma kolmanda isiku pakkumuses nimetatud lahanguabilised, on eriti küünilised arvestades asjaolu, et kolmandale isikule teadaolevalt nimetas ka vaidlustaja ise 2019 toimunud samasuguses hankes ühe lahanguabilisena EKEI-s töötava isiku ning vaidlustaja poolt asus hankelepingut lõppkokkuvõttes täitma isik, keda vaidlustaja pakkumuses üldse ei nimetanudki. Kolmas isik ei nõustu vaidlustaja väitega, mille kohaselt, kui pakkumuses nimetatud lahanguabiline on samaaegselt teise isiku töötaja, siis ei ole hankedokumentides lahanguabiliste osas esitatud nõue täidetud. Pakkuja meeskond kuuluv lahanguabiline võib samaaegselt olla lepingulistes suhetes ka teiste isikutega. Hankedokumendid seda ei keela. Samuti ei sätesta hankedokumendid nõuet, mille kohaselt peab lahanguabiline kuuluma ainul pakkuja meeskonda ning tal ei tohi olla mistahes lepingulisi suhteid ühegi teise isikuga. Selline nõue oleks arusaadavalt ka seadusega vastuolus. Kolmas isik palub jätta tähelepanuta vaidlustaja ettepaneku kohustada hankijat esitama lahanguabilistega sõlmitud töö- või muud lepingud ja neile töötasu maksmist kinnitavad dokumendid ning selgitama, kas ta on pöördunud peale pakkumuse esitamist pakkumuses nimetatud isikute pool t ettepanekuga sõlmida nendega lepinguid töö tegemiseks K liinikumis. Lahanguabilistega sõlmitud lepingute sisu on kolmas isik hankija poolt nõutud ulatuses hankijale avaldanud. Hankedokumendid ei nõua lahanguabilistele töötasu maksmist enne hankelepingu sõlmimist, mistõttu ei ole töötasu maksmist kinnitavate andmete esitamine vaidlustuse lahendamiseks vajalik. Kolmanda isiku isikute võimalik suhtlus teiste isikutega ei oma vaidlustuse lahendamisel samuti mittemingisugust tähtsust. (b) Hankija ei ole kolmanda isiku pakkumuse põhjendatuse kontrollimisel eksinud Vaidlustaja hinnangul on hankija RHS § 115 lg 1 alusel kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kontrollimisel eksinud või teinud diskretsioonivea. Kolmas isik leiab, et hankija ei ole kolmanda isiku pakkumuse maksmust kontrollides eksinud ning kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal. Kolmas isik ei eita, et hankija teostas RHS § 115 lg 1 alusel kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli. See kontroll kestis kokku vähemalt 2 kuud (aprill kuni juuni). Kolmas isik esitas kontrolli teostamise käigus hankijale kõik hankija poolt nõutud andmed, selgitused ja dokumendid, sh pakkumuse maksumuse detailse kalkulatsiooni. Nende andmete alusel oli hankijal võimalik veenduda, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendatud ning katab kõik teenuse osutamise kulud. Vaidlustaja on vaidlustuse punktides 26 kuni 59 ulatuslikult kirjeldatud erinevaid asjaolusid, mis peaksid vaidlustaja hinnangul viitama sellele, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Kolmas isik selgitab, et vaidlustaja poolt esile toodud asjaolud ja neist tehtud järeldused on meelevaldsed ja ebaõiged. Seda eelkõige järgmistel põhjustel. Vaidlustaja on vaidlustuses ühe surnu tarnsporditeenuse ja lahanguabilise teenuse maksumust eraldi. Kolmas isik selgitab, et antud juhul ei olnud riigihange osadeks jagatud. See tähendab, et pakkumuse maksumuse põhjendatust saab hinnata ja kontrollida üksnes pakkumuse kogumaksumusest mitte selle üksikute osade maksumusest lähtuvalt. Kolmand isiku pakkumuse maksumus on samas suurusjärgus hankija poolt 2019 läbi viidud samasisulise riigihanke tulemusel hankija ja vaidlustaja vahel sõlmitud hankelepingus kokku lepitud maksumusega ning Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt 2021 läbi viidud sarnase hanke (https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2943492/contracts) maksumusega. Kuna vaidlustaja on käesolevas riigihankes tehtud otsused vaidlustanud ning see takistab uue hankelepingus sõlmimist kolmanda isiku ja hankija vahel, siis võib sellest järeldada, et vaidlustaja on nii valmis kui ka võimeline 2019 toimunud samasuguses riigihankes pakutud hindadega teenuste osutamist jätkama ka 2024. Üllatav, kuid vaidlustaja motiive selgelt avav, on vaidlustaja poolt vaidlustuse punktis 26 esitatud väide, mille kohaselt kolmas isik ega detailides ka hankija ei ole kursis hankijale teenuse osutamise detailidega, mis on viinud kolmanda isiku poolt kõiki kulusid mittearvestava pakkumuse tegemiseni. Ainuüksi sellest väitest nähtub ilmekalt vaidlustaja arusaam, et ainult vaidlustaja, kui hetkel hankijale teenust osutav isik, ja mitte keegi teine, sai riigihankes teha nõuetekohase pakkumuse ning seetõttu on vaidlustaja ainumõeldav riigihanke võitja. Kolmas isik leiab, et riigihanke läbiviimine selliselt, et nõuetekohase pakkumuse saaks teha ainult praegune teenuse osutaja, ei oleks lubatav. Kolmas isik rõhutab, et kolmandal isikul on olemas kõik pakkumuse tegemiseks vajalikud teadmised ja oskused, kuna kuni 2019 osutas riigihanke esemeks olevaid teenuseid hankijale kolmas isik. Kolmas isik võttis pakkumuse tegemisel arvesse kõik teenuse osutamise asjaolud. Sellele vaatamata märgib kolmas isik, et pakkuja saab riigihankes pakkumust tehes arvestada siiski ainult hankedokumentides ostetava teenuse kohta avaldatud asjaolusid. Pakkuja poolt tehtud pakkumust ei saaks isegi teoreetiliselt tagasi lükata põhjusel, et pakkuja ei arvestanud pakkumuse maksumuse arvestamisel hankedokumentides välja toomata ja vaid ühele (antud juhul vaidlustajale) teadaolevaid detaile. Kolmas isik märgib, et vaidlustaja poole esitatud surnute transporditeenuse kirjeldus (vt vaidlustuse p 28) ei ole ka täpne. Näiteks, vaidlustuse p 28 c kirjeldatud juhul ei viida surnut pärast lahkamist alati tagasi pakkuja külmkambrisse. Teatud juhtudel jääb surnu hankija asukohta. Vaidlustaja poolt vaidlustuse punktides 34 kuni 39 esitatud transportimisele kuluv aja arvestused on asjakohatud, kuna kolmanda isiku külmkamber ei asu aadressil Puiestee 2, Tartu. Seetõttu on vale ka vaidlustaja poolt Bolt rakenduse näitel esitatud transpordikulu arvestus (vaidlustuse punkt 40). Samas juhib kolmas isik aga tähelepanu, et Bolt rakenduse poolt arvutatud transpordi maksumus sisaldab lisaks vastava teenuse osutamise otsestele kuludele ka Bolti vahendustasu, mille suurus on 20-25%, ning juhi kasumit. Seega kinnitab Bolt rakenduses näidatav transpordi maksumus pigem seda, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus on kulupõhine. Kolmas isik on hankijale esitanud kõik lahanguabilise teenuse maksumuse põhjendatust kinnitavad andmed ja dokumendid. Lahanguabilise teenus on kolmandale isikule kättesaadav alampalga eest. Seega on kolmanda isiku pakkumus põhjendatud. Kolmandale isikule jäävad arusaamatuks vaidlustaja väited, mille kohaselt ei ole kolmas isik lahanguabilise osas arvestanud ette nähtava sisendkulu (alampalk) suurenemisega. Mistahes pakkujalt, sh kolmas isik, saab pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindmaisel nõuda üksnes seda, et maksumus kataks pakkumuse tegemise hetke tegelikke kulusid. Hankija ei saa pakkujalt nõuda kõigi võimalike tulevikusündmuste arvestamist. Samuti ei saa hankija selliste tulevikusündmuste väidetava arvestamata jätmist tõttu pakkumuse maksumust põhjendamatult madalaks tunnistada. Vaidlustaja poolt viidatud heatahte kokkulepe ei ole õigusakt ning see ei kehtesta tööandjatele siduvalt alamapalka järgnevaks neljaks aastaks. Pakkumuse esitamise hetkel ei olnud teada ega saanudki teada olla, kas alamalka tulevikus heatahte kokkuleppest lähtuvalt tõstetakse või mitte. Arvestades asjaolu, et Eesti uus valitsus plaanib erinevate maksutõusude kaudu ettevõtjate maksukoormust oluliselt tõsta, on küsitav, kas alampalk järgmistel aastatel heatahte kokkuleppes märgitud ulatuses tegelikult ka tõuseb, kuna see raskendaks tööandjate niigi keeruliseks muutunud majanduslikku olukorda veelgi. Samas, viimasel neljal aastal on alampalk kerkinud keskmiselt 6,8% . Samal ajal on tarbijahinnaindeks kasvanud keskmiselt 8,1%, sh eelmisel aastal 9,1% Seega on tarbijahinnaindeksi kasv olnud alamalga kasvust kiirem. Kuna raamlepingu punkt 3.6 võimaldab teenuse hinda tarbijahinnaindeksi muutuse võrra tõsta, siis raamalepingu kehtivuse perioodi kokkuvõttes on see teenuse hinna tõstmise võimalus piisav, et katta alampalga tõustust tingitud võimalikud lisakulud. Pahatahtlik on vaidlustaja etteheide, mille kohaselt on hankija täielikult ignoreerinud seda, et vaidlusi arvestades ei ole enne sügist hankelepinguni jõudmine reaalne, mistõttu lükkub raamlepingus pakutud hinna tõstmise võimalus edasi. Hankija ei saanud vaidlustatud otsus tegemise ajal vaidlustega arvestada, kuna vaidlustus esitati alles pärast otsuste tegemist. Lisaks oleks vastuvõetamatu olukord, kuna hankija otsuste vaidlustamise fakt iseenesest tooks justkui automaatselt kaasa hankija ostuste kehtetuks tunnistamise. Kuid just seda vaidlustaja tundubki arvavat – vaidlustaja leiab, et hankija otsuste vaidlustamise kaudu on võimalik tekitada olukord, kus kolmanda isiku pakkumus muutub põhjendamatuks ning hanke võidab vaidlustaja. Hämmastav on vaidlustaja väide, mille kohaselt peab hankija pakkumuse maksumust kontrollides tagama, et maksumus katab kogu hankeperioodi vältel minimaalselt kohustuslikke töö- ja sotsiaalõiguse norme. Esiteks, riigihangete seadus ja hankedokumendid sellist nõuete ei sätesta, ega saagi sätestada, kuna pakkumuse nõuetekohasuse kontrollimine ei saa baseeruda pakkujatele teadmata tulevikuennustustel. Vastasel korral oleks hankijal võimalik oma suva järgi pakkumusi tagasi lükata põhjendades seda sellega, et pakkumus ei arvesta mingisugust hankija tulevikunägemust või prognoosi. Teiseks, kui eeldada vaidlustaja väite õigsust, siis oleks hankija pidanud 2019 vaidlustajaga sõlmitud hankelepingu juba ammu lõpetama, kuna vaidlustaja poolt 2019 pakutud lahanguabilise teenuse maksumus (867, 48 eurot, vt vaidlustuse p 32) ei kata juba alates 2022 alampalga kulu. Seega vaidlustaja põhjendab vaidlustust argumentidega, mille õigusust eeldades oleks vaidlustaja poolt 2019 hankes tehtud pakkumus tulnud tagasi lükata. Vaidlustaja poolt ristsubsideerimisega seotud väited on asjakohatud. Hankija on vaidlustajale saadetud e-kirjas silmas pidanud hankelepingu alusel osutatava surnute tarnsporditeenuse ja lahanguabilise teenuse ristsubsideerimise lubatavust. See tähendab muu hulgas, et raamlepingu punktis 3.6 sätestatud hinna tõstmise võimalus rakendus kogu pakkumuse maksumuse suhtes ning annab võimaluse saadud lisatulu kasutamiseks ükskõik millise sisendkulu katmiseks. Hankija leidis seetõttu õigesti, et see maandab tuleviku hinnatõusu riski. Kolmas isik ei ole oma pakkumust hankevälise ristsubsideerimisega põhjendanud. Vaidlustaja väidab, et kolmas isik ei ole äriregistrile esitanud 2023 majandusaasta aruande on kolmas isik äriregistrile esitanud. Kolmas isik selgitab, et aruanne on esitatud. Kolmas isik on eeltoodule tugiendes kokkuvõtlikult seisukohal, et vaidlustus tuleb tervikuna jätta rahuldamata. Lisainfo Kolmas isiku eeldab, et kogu kolmanda isiku poolt hankemenetluse raames hankijale edastatud dokumentatsioon, sh hankija küsimustele antud vastused, on riigihangete registri kaudu vaidlustuskomisjonile kättesaadavad. Seetõttu kolmas isik neid dokumente oma vastusele ei lisa. Kolmas isik on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjelikus menetluses. Lugupidamisega Krista Rattasepp Lisa: Väljavõte Bolt kodulehelt