Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Tartu mnt 85, Tallinn 12.08.2024 Digiallkirjastatud Edastatud e-posti teel: [email protected] Riigihanke viitenumber: 275604 Vaidlustaja: Eurosec OÜ Registrikood: 11606119 Treiali tee 2-7, 75312, Peetri alevik e-post: [email protected] Esindaja: advokaat Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111, Tallinn Tel: 6 400 900 e-post: [email protected] Hankija: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Registrikood: 70008440 Mäealuse tn 2/2, 12618, Tallinn e-post: [email protected] Kolmas isik: Chainalysis Inc. e-post: [email protected] VAIDLUSTAJA TÄIENDAV SEISUKOHT  Sorainen – 2/3 – 1. SISSEJUHATUSEKS 1. Kuivõrd sisulise vastuse vaidlustusele on esitanud üksnes hankija, siis käsitleb vaidlustaja alljärgnevalt üksnes hankija vastuses esitatud väiteid. 2. Olgu alustuseks välja toodud seegi, et sisuliselt iga vaidlustaja argumendi osas oponeerib hankija seda lihtsustatult väitega, et vaidlustaja oleks pidanud üht või teist RHAD tingimust vaidlustama. Ühegi pakkuja, sh vaidlustaja eesmärk ei ole asjata RHAD tingimusi vaidlustada, vaid pakkujad lähtuvalt eeldusest, et hankijad tegutsevad heas usus ja tõlgendavad enda seatud tingimusi mõistlikult ja funktsionaalselt. 3. Antud juhul on hankija vastusest ilmne, et olles sisuliselt hanke tehnilise kirjelduse kolmanda isiku pakutava teenuse pealt maha kirjutanud, lähtub hankija oma vastuses sellest, mida kolmanda isiku pakutav teenus võimaldab või ei võimalda. Selle asemel, et lähtuda sellest, millised pakutavad funktsionaalsused täidaksid hankija eesmärke. 4. Vastupidiselt hankija vastuses väidetule, ei ole vaidlustaja eesmärk „hanget nurjata“ või VaKo-t eksitada. Kui vaidlustaja huvi oleks hanget olnud nurjata, siis oleks vaidlustaja nt vaidlustanud kaheksa kuud RHAD tingimusi või esitanud Rahandusministeeriumile järelevalve teate, kuivõrd riigihanke tehniline kirjeldus on vaidlustaja hinnangul koostatud viisil, et sellele vastaks esmajoones kolmanda isiku pakutav teenus. 5. Vaidlustaja pakkumus on majanduslikult kõige soodsam, mistõttu väljendabki vaidlustaja oma subjektiivset õigust hankelepingu saamise suhtes läbi vaidlustuse esitamise. Selles ei ole ega saa olla midagi taunitavat. Samamoodi nagu ei saa olla VaKo-t eksitav see, kui vaidlustaja toob õigesti välja, et hankija on enamike tehnilises kirjelduses esitatud oluliste tingimuste puhul viidanud otsesõnu kolmanda isiku pakutavatele teenustele. 6. Lõpetuseks on hankija küll korraldanud avatud hankemenetluse, kuid hankemenetlusse on alles jäänud üksnes see pakkuja, kelle toodetele on tehnilises kirjelduses läbivalt viidatud. See on iseenesest juba kõnekas fakt sellest, et tegelikult ei olegi hankija hankemenetluses mingit konkurentsi soovinud. 2. HANKIJA SISUSTAB TINGIMUSI EBAÕIGESTI 2.1. Hankija sisustab tehnilise kirjelduse punkti 27 ja pakkuja pakkumuses esitatut ebaõigesti 7. Kui võtta kokku hankija vastus vaidlustusele, siis on hankija väide sisuliselt see, et tehnilise kirjelduse punktist 27 tuleneks justkui kohustus, et pakutav teenus ise konverteeriks graafi mh .pdf formaadis dokumendiks. Nii väidab hankija oma vastuses vaidlustusele, et nõutud funktsionaalsus peab olema „teenuse küljes“. 8. Samas ei väljenda seda arusaama kuidagi tehnilise kirjelduse p 27 sõnastus. Selle kohaselt peab pakutab teenus võimaldama graafilil skeemina loodud tehingute graafi laadida alla pildina, csv formaadis ja pdf formaadis. 9. Võimekus alla laadimisel tähendab aga midagi muud, kui teenuse võimekust väljastada .pdf formaadis dokumente. Kui mistahes isik laeb elektroonilisest teenusest alla dokumente, siis on võimalik nende alla laadimisel ja salvestamisel määratleda, millises formaadis üks või teine dokument alla laetakse ja salvestatakse. Vaidlustaja selgitas vaidlustuses, sh vaidlustuse lisas 4, kuidas tema pakutava teenuse puhul salvestub kasutaja arvutisse .pdf dokument. 10. Vaidlustaja saab tingimusest aru nii, et hankija soov tehnilise kirjelduse p-s 27 on lihtsalt öelduna saada enda arvutisse .pdf formaadis dokument teatud asjaolude kohta. Selle dokumendi hankija ka vaidlustuse lisas 4 kirjeldatud viisil saab. Tingimuse eesmärgiga ei saa kooskõlas  Sorainen – 3/3 – olla hankija tõlgendus, mis näib omistama tähendust üksnes sellele, millises formaadis teavet teenusest kasutaja arvutisse liigub. 11. Oluline on see, millises formaadis see teave kasutaja arvutisse salvestatakse, kuna hankija ei kasuta kõnealust graafi niikuinii enne seda, kui on selle mõne kasutaja arvutisse salvestanud. Seega ei ole hankija tõlgendus kooskõlas tingimuse eesmärgiga. 2.2. Tehnilise kirjelduse p 30 12. Tehnilise kirjelduse punkti 30 osas jääb vaidlustaja vaidlustuses esitatud argumentide juurde. 2.3. Hankija sisustab vastavustingimust ebaõigesti 13. Hankija on oma vastuses vaidlustusele pikalt ja laialt selgitanud selle tingimuse seadmise eesmärki ning tema vastusest nähtub arusaam justkui peaks vaidlustajal olema infoturbe sertifikaat üksnes seetõttu, et ta on pakkuja. 14. Vaidlustaja mõistab hankija eesmärke vastavustingimuse seadmisel, kuid see ei võta jätkuvalt arvesse, et vaidlustaja ei olnud selleks isikuks, kellelt sai vastavustingimuse kohaselt infoturbe sertifikaati nõuda ning kui saigi, siis oli tegemist võimatu tingimusega. 15. Nimelt, vastavustingimuse sõnastuse kohaselt peab nõutav sertifikaat olema pakkujal, kes osutab teenust ise või pakkujal, kes vahendab teenust. Vaidlustaja ei osuta teenust ise ega ka vahenda teenust, vaid tema roll seisneb antud juhul eeskätt teenuse osutaja abistamisega hankemenetluses ja hilisemas arveldamises, kui vaidlustaja peaks hankes edukaks osutuma. Seetõttu on hankija tõlgendus vastavustingimusele ebaõige, kuna selle kohaselt peab pakkujal olema infoturbe sertifikaat üksnes siis, kui ta on emmas-kummas eeltoodud rollis. 16. Isegi, kui vastavustingimust nii tõlgendada nagu seda teeb hankija, ehk siis nii, et pakkujal peab igal juhul olema infoturbe sertifikaat, sõltumata vastavustingimuse täpsest sõnastuses, siis ei ole hankija suutnud jätkuvalt selgitada, kuidas tegemist pole võimatu tingimusega VaKo praktika mõttes. 17. Toome siinkohal elulise näite. Kaitsevägi hangib võitlejatele saapaid ja nõuab selle jaoks korraldatavas riigihankes, et pakkujal oleks saabaste toomiseks ISO 9001 sertifikaat. Tingimuse eesmärk on siinkohal selge – saapad võiks olla tootnud ettevõtja, kellel on vastav sertifikaat. 18. Kui nüüd pakkujaks ei ole saabaste tootja, kuid pakutakse vastavat sertifikaati omava tootja saapaid, siis peaks hankija vastuse najal pakkuja asuma saabaste tootmise sertifikaati taotlema. Selleks peaks selline pakkuja aga sertifitseerivale asutusele demonstreerima saabaste tootmise protsessi, mis omakorda eeldab, et ta toodab saapaid. Kui tootmist ei ole, siis ei ole ka pakkujal kunagi võimalik sellist sertifikaati saada. Ehk tegemist on võimatu tingimusega. 19. Sama on lugu ka nüüd. Hankija miskipärast eeldab, et isik, kes ei puutu ühelgi moel kokku hankelepingu täitmiseks vajaliku tundliku teabega, peaks justkui omama sertifikaati selleks, et ta tohib sellist teavet käidelda ja riigihankes pakkumust esitada. Sõltumata sealjuures sellest, et vastava sertifikaadi saamiseks peaks pakkuja hakkama kõigepealt „saapaid tootma“. 20. Siinkohal ei puutu asjasse ka hankija viited Euroseci kodulehel esitatud teabele sellest, kuidas ja milliseid isikuandmeid vaidlustaja töötleb. Vaidlustaja peab mh ka e-poodi, mistõttu on sellise teabe edastamine seadusest tulenevalt kohustuslik. Sellel teabel puudub aga mistahes seos hankija viidatud infoturbe sertifikaatidega. Lugupidamisega Mario Sõrm advokaat