ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud 24.07.2024
kehtiv kuni 24.07.2029
Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2
Teabevaldaja: Rahandusministeerium
Teie 19.07.2024 nr 2-1/80128/21
Riigikontroll Meie 11.08.2024 nr 1.1-13/3371-2
[email protected]
Märgukiri auditi „Riigi 2023. aasta
raamatupidamise aastaaruande
õigsus ja tehingute seaduslikkus“
tulemuste kohta
Rahandusministeeriumi
valitsemisalas
Austatud peakontrolör
Täname Riigikontrolli läbiviidud auditi ja meeldiva koostöö eest. Nõustume märgukirjas
tõstatatud probleemidega ning arvestame antud soovitustega edasise töö korraldamisel.
Rahandusministeeriumi vastused märgukirjas toodud soovituste kohta
1) Riigieelarve planeerimisel esineb vigu.
Riigikontrolli soovitused:
• tagada, et finantseerimistehingud ja toetusfondi maht planeeritaks korrektselt eelarvesse,
vajaduse korral muuta riigieelarve seadust;
• juhendada valitsemisalasid eelarve, sh finantseerimistehingute planeerimisel ning
koostöös ministeeriumitega parendada omavahelist infovahetust, et edaspidi vältida nii
oluliste vigade teket riigieelarve seaduses.
Rahandusministeeriumi vastus:
Nõustume soovitustega üldjoontes. Oleme kirjeldanud käsiraamatus eelarve planeerimise
põhimõtteid, sealhulgas majandusliku sisu lõikes. Küsimuste korral on valitsemisalade
juhendamine olnud pikaajaline praktika. Hindame üle ja vajadusel kavandame põhjalikuma
valitsemisalade juhendamise eelarveprotsessis. Toetusfondi kompetents liikus
Rahandusministeeriumist Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse 2023. aasta
ministeeriumide ümberkorraldamisega. Tegeleme toetusfondi planeerimise ja rakendamise
kompetentsi täiendamisega Rahandusministeeriumis.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Konkreetsete kaasuste kohta peame vajalikuks välja tuua:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarve vea tuvastasime 2023. aasta
alguses. Eelmise aasta protsessis lisasime meetmetabelisse rahastamisallika, et edaspidi
minimeerida võimalust erinevatest allikatest topeltplaneerimiseks. Samuti oleme
täpsustanud, millisel ajahetkel eelarveprotsessis ministeeriumid võivad eelarveid
korrigeerida. Kuna eelarve meetmete arutelu ja fikseerimine toimub väga lühikeses
ajaraamis ning ei ole ametkondlikult juhitav protsess, siis täielikult vigu välistada ei ole
võimalik. Antud vea tuvastamisel vähendati eelarve limiiti vea ulatuses. Kuigi oleksime
saanud esitada paranduse aastasesse riigieelarve seadusesse, siis ei oleks sellega saanud
parandada eelarvepositsiooni. Positsiooniarvestuses viga ei olnud.
Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve oli eraldatud teadus- ja arendustegevusteks.
Nõustume, et eraldatud toetust oleks saanud vahepeal kasutada paremal eesmärgil. Kuna
Haridus- ja Teadusministeeriumi toetuse eelarve kasutamise sihtotstarve ei muutunud
(vahendeid kasutati samaks programmitegevuseks), siis ei saa nõustuda, et selleks tulnuks
algatada riigieelarve muutmise või lisaeelarve seaduse eelnõu. Rahandusministeeriumil
puudub võimalus ettevaatavalt hinnata detailselt, kui palju ühe või teise tegevuse
vahendeid eelarves kasutamata jääb. On võimalik prognoosida vaid üldist suurusjärku
varasemate aastate andmete põhjal. Seetõttu ei ole võimalik teha ettepanekut eelarve
mujale suunamiseks.
2) Valitsemisaladel esineb probleeme eelarvedistsipliinist kinnipidamisel.
Riigikontrolli soovitus:
• parandada Rahandusministeeriumi tööprotsesse eelarvedistsipliini jälgimisel
Rahandusministeeriumi vastus:
Nõustume soovitusega. Rahandusministeeriumil on riigiülene koordineeriv roll
eelarvedistsipliinist kinnipidamisel. Mitmed soovitused on arvestatud koostatavas ministri
liigenduse juhises, hindame ka teisi juhiseid (valitsuse liigendus, jääkide ülekandmine) ning
täiendame neid vajadusel. Eelarvedistsipliinist kinnipidamist aitab parandada valitsemisalade
kohustus Rahandusministeeriumile igakuiselt andmed KAISis kättesaadavaks teha ning alates
järgmisest kalendriaastast andmete avaldamine Rahandusministeeriumi kodulehel.
Rahandusministeeriumil ei ole valitsemisala sisemiste tehingute üle kontrollikohustust, ega
selleks ka vastavat võimekust. Valitsemisala eelarve ja täitmise andmete korrektsuse eest
vastutab iga valitsemisala ise.
Baasseaduse väljatöötamine, ega riigieelarve revisjon ei ole märkimisväärselt takistanud
igapäevast eelarveprotsessi. Põhjused on tõenäolisemalt personali voolavuses,
protsessimuudatustega kaasneva mõju alahindamises ning suures mahus erakorralistes
tööülesannetes. See kõik tähendab suuremat ajakulu, mida sageli ainult suurema hulga
töötajaskonnaga ei lahenda.
3) Rahandusministeerium sõlmis Riigi Kinnisvara ASiga ministeeriumihoone parendustöid
puudutava lepingu pärast tööde tegemise algust.
Riigikontrolli soovitus:
• täiustada tööprotsesse selliselt, et remonttööde tegemiseks sõlmitaks kirjalikud
kokkulepped enne nende tööde algust.
2
Rahandusministeeriumi vastus:
Nõustume soovitusega, kuid antud kaasuse kohta soovime välja tuua järgmist: parendustöid
alustati 22.02.2022 üürilepingu muutmisega (üürilepingu lisa nr 13, üürilepingu muutmise
kokkulepe nr 12). Tööde tegemise käigus selgus, et Siseministeeriumi asemel tulevad
ministeeriumide ühishoonesse teised ministeeriumid, mistõttu tuli uuesti muuta üürilepingut
ning parendustööde kokkulepet. Üürilepingu lisa 13 (parendustööde kokkulepe nr 6), mis
jõustus 25.08.2023, on parendustööde kokkuleppe uus versioon.
Riigi Kinnisvara AS poolt 29.09.2023 esitatud teostatud tööde rahalises aktis on viidatud
üürilepingu lisale nr 13 (parendustööde kokkulepe nr 6), kuid see sisaldab nii 22.02.2022 kui
ka 25.08.2023 kokkulepitud töid. See on koondakt, mis kajastab pikka perioodi (kuus kuud)
ja ei piiritle üksikute tööde konkreetseid ajalisi kestusi.
Teeme Riigi Kinnisvara AS-le ettepaneku edaspidi täpsemalt viidata teostatud tööde aktides
tööde aluseks olevatele kokkulepetele.
4) Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (RMIT) ei kandnud raamatupidamisest
õigel ajal maha kasutusest kõrvaldatud süsteemi.
Riigikontrolli soovitus Rahandusministeeriumi kantslerile koostöös Rahandusministeeriumi
Infotehnoloogiakeskusega:
• parandada varade arvestust selliselt, et oleks tagatud kasutusest eemaldatud tarkvara
raamatupidamisest mahakandmine.
Rahandusministeeriumi ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse vastus:
Süsteem „Riigieelarve infosüsteemi arendus“ oli ekslikult arvele võtmisel liidetud süsteemiga
„REIS 2“ ja varasemate inventuuride käigus loetud selle osaks. Tegemist oli inimliku
eksitusega. Erakorralise inventuuri käigus tuvastas Rahandusministeeriumi
Infotehnoloogiakeskus vea ning vara kanti maha enne Riigikontrolli märkust. Mahult
moodustas eksitus umbes 0,1% kogu vara soetusmaksumusest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sven Kirsipuu
eelarvepoliitika asekantsler kantsleri ülesannetes
Kaisa Rosin 5190 1525
[email protected]
3