Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115 [email protected] 09.08.2024 Vaidlustaja: Tallinna Krematooriumi AS Registrikood 10376924 Pärnamäe tee 36, 11914 Tallinn Vaidlustaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Asso Prii Advokaadibüroo Supremia Telliskivi 60/1, Tallinn 10142 [email protected] Hankija: SA Tartu Ülikooli Kliinikum Registrikood 90001478 L. Puusepa 1a, 50406 Tartu [email protected] Kolmas isik: Võru Matusetalitus OÜ Registrikood 10290513 [email protected] SEISUKOHT ja TAOTLUS (menetluskulud) Palume: 1. Mõista hankijalt SA Tartu Ülikooli Kliinikum välja Tallinna Krematooriumi AS kasuks menetluskulud summas 6 390 eurot. 1. Vaidlustuskomisjon on edastanud vaidlustajale hankija ja kolmanda isiku seisukohad ning määranud seisukohtade ja taotluste esitamiseks tähtaja 09.08.2024. - Hankija vastus 2. Esiteks märgib vaidlustaja, et hankija ei ole oma vastuses esitanud seisukohti mitmele, äärmiselt kaalukale asjaolule, mille vaidlustaja on oma vaidlustuses välja toonud. Telliskivi 60 Registrikood: 12745834 [email protected] Tallinn 10142, Estonia Tel: +372 6 008 555 www.supremia.ee  Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law 3. Ühe kõige olulisema asjaoluna on hankija ignoreerinud vaidlustaja poolt esitatud Arne Zekker´i (hankija vastuse lisa 4 kinnitab, et Arne Zekker on üks kahest kolmanda isiku pakkumuses märgitud lahanguabilisest) poolt kirjalikult väljendatut, et miinimumpalk on märgitud töölepingusse pelgalt kolmanda isiku soovil (ilmse eesmärgiga õigustada miinimumpalgast lähtuvat pakkumust) ning et tegelikkuses Arne Zekker töölepingusse märgitud palga eest (820 eurot bruto) lahanguabilise tööd teha ei plaani. Hankijale on esitatud selgelt ebaõiget infot sisaldav pakkumus ning hiljem esitatud ka eksitav kinnitus (hankija vastuse lisa 6), kuid hankija ei näe selles mingit probleemi. 4. Vahepeal on vaidlustaja saanud vastuse ka EKEI-le esitatud teabenõudele (lisa 1), kust nähtub, et täiskoormusega terve aasta töötanud lahanguspetsialistide brutotasu on aastas 21-22 000 eurot. Konkreetselt Lõuna-Eesti kohtuarstliku osakonna täiskoormusega lahanguspetsialisti (1. rida) aasta kogutulu (bruto) oli 22 101.7 eurot, s.o 1 841.8 eurot kuus (bruto). See isik ongi Arne Zekker. Esiteks annab see ülevaate lahangulise kogemusega isikute töötasudest. Arne Zekker on kinnitanud, et töö EKEI-is ja TÜ Kliinikumi patoloogiateenistuses on sarnane. („Kuna töötan hetkel lahangu spetsialistina Kohtuekspertiisis ja töö sarnaneb preparaatori tööga Patoloogiateenistuses /…/“). Seega nähtub tõendist sarnast tööd tegevatele isikutele riigiasutuses makstav palk, mis ületab enam kui 2x palka, mida kolmas isik väidab maksvat hankes teenust osutama hakkavatele isikutele. Tõend kinnitab, et brutotasuga 820 eurot kuus (miinimumpalk) ei ole reaalne leida lahangulise kogemusega isikut sellist tööd tegema, kuna sarnase töö eest EKEI-s makstav töötasu on enam kui 2x kõrgem. Teiseks kinnitab see Arne Zekkeri poolt väljendatud, et tema palk on EKEI-is kõrgem ning pole ka eluliselt usutav, et isik reaalselt nõustuks töötama enam kui 2x madalama palgaga. Seda on Arne Zekker ka ise kinnitanud. Kokkuvõttes toetab ka see tõend vaidlustaja järeldust, et kolmanda isiku poolt esitatud väited ja kinnitused lahanguabilistele miinimumtöötasu maksmise osas ei vasta tegelikkuses tõele (on fiktiivsed). 5. Lahanguabilistega sõlmitud lepingute fiktiivsusele viitab ka see, et lahanguabilised ei ole tegelikult kolmanda isiku heaks kunagi töötanud, vaid on koheselt peale lepingu sõlmimist läinud palgata puhkusele. Hankija vastusest nähtub, et hankija on küsinud kolmandalt isikult, miks ei kajastu elulookirjeldustes info töötamise kohta kolmanda isiku juures ning on rahuldunud kolmanda isiku kinnitusega, et lahanguabiliste elulookirjeldustes ei kajastu töötamine kolmanda isiku juures seetõttu, et tegemist on kolmanda isiku juurde tööle kandideerimiseks esitatud elulookirjeldustega ning peale töötamise registrisse kandmist (19.03.2024, s.o vahetult enne pakkumuste esitamist) on isikud suundunud palgata puhkusele. Sellistest väidetest ja asjaoludest on kõrvalseisjale ilmselge, et tegemist ei ole pakkuja meeskonda kuuluvate isikutega (juhiste p 4.3.5), vaid fiktiivselt tööle vormistatud isikutega, et jätta hankijale mulje töösuhtest. 6. Hankija väidab, et Hankija saab asuda seisukohale, et pakkuja on esitanud valeandmeid ning pakkuja RHS § 95 lg 4 punkti 9 alusel kõrvaldada üksnes juhul, kui hankija suudab tõendada, et esitatud andmed on valeandmed. Hankija nimetatut tõendada ei suuda. Vaidlustaja on vajalikud tõendid hankija eest kogunud ja hankija esitanud (sh Arne Zekkeri e-kirjad ning EKEI info palkade kohta). Hiljemalt vaidlustust lugedes pidanuks hankijale olema selge, et talle on valeandmeid esitatud. 2  Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law 7. Hankija väidab, et kuna keskmise- ja miinimumpalga tõus pole pakkumuse esitamise hetkel teada, siis ei ole võimalik tal lähtuda eeldusest, et need tõusevad. Kummatigi on hankija siiski pidanud põhjendatuks kolmandalt isikult selles osas selgitusi küsida, mis indikeerib, et ka hankija ise on näinud selles probleemi. Paraku on hankija ekslikult rahuldunud kolmanda isiku väitega, et küllap võimalik hinnatõusurisk kuidagi maandatud saab ja loodetavasti miinimumtasu ei tõusegi. Arvamus, et keskmise ja miinimumpalga tõus kõrgete intresside ja kõrge inflatsiooniga keskkonnas (sh arvestades mõlema näitaja pidevat tõusu aastate lõikes) ei ole ette ennustatav, on peaaegu sama, mis väita, et ühel hommikul võib päike tõusmata jääda. Vaidlustaja on juba vaidlustuses viidanud Tartu halduskohtu 20.04.2020 tehtud otsuses haldusasjas 3-20-526 (Võru Matusetalitus OÜ vs TÜ Kliinikum) esitatud seisukohale (p 89), et 48-kuulise hanke puhul pakkumuse koostamisel miinimumpalgast lähtumine ei ole jätkusuutlik. See on selge indikatsioon pakkujatele, et miinimumpalgast lähtuva pakkumuse tegemine ei ole põhjendatud, seda sh põhjusel, et miinimumpalk tõuseb praktiliselt igal aastal (v.a. 2021. aastal, kuna siis oli tööandjatel COVID-19 pandeemia järelmõjude tõttu keeruline üldse mingeid palkasid maksta ja riik hüvitas palkasid tööandjatele). 8. Seoses lahanguabilise asendamisega on hankija vastanud: Lahanguabilise puhkuse ajal on kolmandal isikul kavas kasutada töötajat, kes muul aja täidab teisi tööülesandeid, millede täitmise saab kolmas isik ajutiselt peatada ning suunata töötaja hankija juurde tööle. Hankija jääb siiski seisukohale, et ka asendustöötaja peab olema isik, kes on pakkumuses lahanguabilisena nimetatud ja vastab lahanguabilisele esitatud nõuetele, möönab aga, et arvestades kolmanda isiku vastust on see talle töökorralduslikult võimalik. 9. Hankija vastus jääb ebamääraseks ja arusaamatuks. Sh ei selgu, kuidas siis ikkagi on pakkumuses arvestatud asendava töötaja kuludega. Jääb mulje, et hankija peab aktsepteeritavaks seda, et mistahes asendamiste korral (puhkused jne), mil kolmas isik peab samaaegselt töötasu maksma asendatavale töötajale ja asendajale, ei peagi asendava töötaja kulusid (mis on täiesti kindlalt kaasnevad vähemalt 1 kuu ulatuses, mis on seaduses sätestatud puhkus) pakkumuses kajastama. See on väär ja läheb vastuollu HD sätestatuga (juhiste p 5.6). 10. Liiatigi on hankija ka ise 2019. aastal vaidlustajale selgitanud (vaidlustuse lisa 7): Pakkuja on pakkumuse maksumuses välja toonud üksnes lahanguabilise ülesandeid täitva „primaarse“ isiku puhkuse ja muu äraoleku ajaga kaasnevad kulud, mitte peamiselt lahanguabilise teenust osutava isiku palkamisega kaasnevaid kulusid. Pakkumuse maksumusse tuleb arvestada kõik teenuse osutamiseks vajalikud kulud. Sellise seisukoha esitas hankija vaidlustaja selgituse peale (vaidlustuse lisa 7), et „… lahanguabiline on juba käesoleval hetkel pakkuja palgal ning tema rakendamine käesoleva hanke täitmisel pakkujale otseseid lisakulusid ei too (kulud eksisteerivad sõltumata pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamisest).“ 11. Ei ole olemuslikku vahet, kas pakkuja kulud seonduvad selle töötajaga, kes igapäevaselt teenust osutab või tema asendajaga ning hankija seisukoht peaks olema sama mõlemal juhul – mistahes kulud, mis seonduvad teenuse osutamisega, sh parasjagu teenust osutavate töötajate palgakulu, tuleb hõlmata pakkumuse maksumusega. Vastasel korral võiks kõikide kulude osas väita, et need puuduvad – töötajad on niikuinii palgal, autod on niikuinii olemas, 3  Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law külmkamber on niikuinii sisse lülitatud jne. Kolmas isik pole pakkumuses arvestanud puhkuseasendaja kuluga. 12. Loomulikult ei ole kolmas isik arvestanud mistahes muude tasudega (lisatasud, preemiad, tulemustasud jne) ega sellega, et töötaja võib ka ise palka juurde küsida. Tegelikkuses polnud seda kõike vaja muidugi kajastada, kuna hankijale väidetud miinimumpalka tegelikkuses kolmas isik lahanguabilistele maksta ei plaani, vaid maksaks kõrgemat palka. 13. Hankija väidab, et Võimalik hinnatõusu risk on rahuldavas ulatuses maandatud lepingujärgse tasu tõstmise võimalusega, riskide täielikku maandamist ei saa hankija kolmandale isikule kohustuslikuks teha. Kui pakkumuse maksumus ei kata ära isegi miinimumtasu, siis ei saa rääkida hinnatõusu riski „rahuldavas ulatuses maandamisest“. Isegi, kui pakkumus kataks ära miinimumtasud teenuse osutamise 1. aastal, siis peaks pakkuja siiski arvestama sellega, et miinimumtasu tõuseb, jättes mingigi elementaarse puhvri. 14. On kummaline, et ka hankija selles mingit küsitavust ega probleemi ei näe, et mingid isikud on valmis tulema tema struktuuriüksusesse igapäevaselt tööle (sisuliselt on tegemist justkui hankija töötajatega) miinimumpalga eest ilma mistahes lisahüvedeta tegema lahanguabilise tööd. Ei tahaks uskuda, et hankija ise ka arvab, et ta leiaks samadel tingimustel sellist, väga spetsiifilist oskust ja väga tugevat vaimset valmisolekut nõudvat tööd tegevad töötajad tööjõuturult, makstes neile miinimumtöötasu ja eeldades, et need isikud järgmistel aastatel palka juurde ei küsi (isegi, kui tõesti miinimumtasu ei peaks tõusma). 15. Seoses 1 surnu transporditeenuse maksumusega on hankija asunud üsna lakooniliselt seisukohale: Surnu transpordi kohta esitatud kalkulatsioonist nähtub, et kolmas isik on pakkumuse tegemisel teenusega seonduvad kulukomponendid ette näinud ja arvesse võtnud. Hankija leiab, et tal ei olegi võimalik kulude kujunemist kontrollida (sh saada tarnelepinguid, arveid jne). Samas nähtub, et hankija on saanud kätte info kolmanda isiku üürilepingu kohta. Vaidlustaja hinnangul ei ole hankija teostanud kontrolli piisava põhjalikkusega, sh ei ole palunud kolmandal isikul esitatud arvandmete kujunemist selgitada. 16. Ei hankija ega kolmas isik pole selgitanud, kuidas ikkagi on võimalik 5.88 euro eest teostada 1 surnu transport vastavalt HD sätestatud tingimustele. 17. Hankija vastuse lisast 1 (edukaks tunnistamise otsus) nähtub, et : Pakkuja esitas surnuveo teenuse kulukalkulatsiooni järgnevalt: - Tööjõukulud (sh kaks transportijat, suhtlus omastega, registreerimine, väljastamine): 4,40 eurot; - Sõiduki kulud (sh kütus, kindlustus jms): 0,60 eurot; - Ühe surnu 24h külmkambris hoidmise kulu (sh üür, elekter jms): 0,25 eurot; - Surnukott, isikukaitsevahendid: 0,43 eurot. Pakkuja selgitas, et kõik ühe surnu veo teenuse osutamisega seotud kulud kokku on seega 5,68 eurot. Hankes pakutud surnuveo teenuse hind oli 5,88 eurot, st hind ületab kulude 4  Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law suurust 0,20 euro võrra. See vahe on piisav, et vajadusel katta ka teenuse osutamise käigus tekkida võivad ühekordsed erakorralised kulud (pakkuja 07.05.2024 vastus). 18. Vaidlustaja on vaidlustuses detailselt avanud teenuse sisu ja selle osutamiseks kuluva minimaalse aja ning ei hankija ega ka kolmas isik pole sisuliselt vaidlustaja käsitlust kahtluse alla seadnud ega selgitanud, kuidas selles valguses kolmanda isiku pakkumus adekvaatne on. Kolmanda isiku vastused hankijale, aga ka VAKO-le on üldsõnalised, need ei sisalda arvutusi ega täpseid andmeid, mille alusel saanuks või saaks kontrollida pakkumuse maksumuse põhjendatust. Hankija on vastuses väitnud, et Hankija hinnangul on hankija õigus pakkumuse põhjendatuse kontrolli menetluse käigus pakkujalt tõendeid ja selgitusi nõuda piiratud ehk siis hankijal puudub õigus pakkuja majandustegevusse sekkuda määral, et välja nõuda pakkuja tarnelepinguid või arveid vms, mille alusel kontrollida pakkuja esitatud arvuliste näitajate vastavust pakkujale reaalselt kättesaadavatele vahenditele. Selline seisukoht ei ole õige. Hankijal on õigus küsida pakkujalt nii selgitust kui ka selgitust tõendavaid dokumente ning neid hinnata. On täiesti tavapärane, et hankijad küsivad ka suurtes ja keerulisemate hankeobjektidega (nt ehitustööd) hangetes vajadusel ka tõendeid sisendkulu suuruse kohta (sh tarnijatega sõlmitud kokkulepped ja arved). 19. Ülaltoodust nähtub, et tööjõukuludeks on arvestatud 4.40 eurot ning see katab kahte transportijat, suhtlust omastega, registreerimist, väljastamist). Kuidas seda kõike saab teha 4.40 euro eest, ei selgita kolmas isik ega ole kolmandalt isikult küsinud ka hankija. See on ilmselge kontrollikohustuse rikkumine. Kui hankija on juba algatanud kontrolli, et kõrvaldada kahtlus pakkumuse maksumuse põhjendatuses, ei ole põhjendatud usaldada pakkuja kontrollimatut vastust hankija selgitusnõudele (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-19- 1825/50, p 17). 20. Vaidlustaja on selgitanud, et täiesti minimaalselt kulub 1 surnu transpordi peale 30 minutit, mis kahe transportija kohta teeb tööandja kuluks 6.5 eurot, kui lähtuda miinimumtasust. Tegelikkuses läheb aega rohkem ning miinimumtöötasu eest keegi seda tööd ei tee (reageerimisaeg on 1 tund, 24 tundi ööpäevas!). Seega on juba ainuüksi palgakulu komponent vale ning hankija oleks pidanud paluma kolmandalt isikult selgitusi selle kujunemise kohta. Hiljemalt vaidlustusest oleks hankijale pidanud olema selge, et kolmanda isiku kulude arvestus ei saa olla õige. Pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega ka siis, kui selle aluseks on ilmselge valekalkulatsioon (RK 3-20-924, p 23). 21. Samamoodi ei ole hankija küsinud, kuidas on kujunenud sõidukitega seotud kulu 0.6 eurot – kütus, amortisatsioon, remont, hooldus, kindlustus jne (vt ka vaidlustuse p 38). Et üleüldse kontrollida kolmanda isiku väidet, oleks kolmas isik pidanud esitama ja hankija nõudma arvutust, kuidas selline number on kujunenud. 22. Hankija on küll palunud esitada detailne ülevaade külmkambriga seotud kuludest, arvestades üüri ja elektrit, aga puudu on näiteks külmkambri seadmete soetuse ja amortisatsiooniga seotud kulud. On tähelepanuväärne, et hankija on saanud teabe sõlmitud üürilepingu sisu ja tingimuste kohta ja seda analüüsis arvestanud, kuid samas väidab, et ta ei saa küsida kolmandalt isikult muid dokumente. 5  Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law 23. Kolmas isik on paljasõnaliselt väitnud, et surnukoti ja isikukaitsevahendite kulu on 0.43 senti 1 surnu kohta. Hankija oleks saanud ja pidanud küsima tõendi, mis tõendab, et kolmandal isikul on võimalik sellise hinnaga vähemalt surnukott soetada. Vaidlustaja on viidanud, et surnukoti kulu ei saa olla alla 1.8 euro ning kolmanda isiku väidetud kuluga ei ole võimalik mitte mingil juhul surnukotte hankida. Hankija on taaskord usaldanud kolmanda isiku paljasõnalist väidet. 24. Seda, et kolmas isik mõtles matemaatiliselt sobilikud arvud välja alles hiljem, kinnitab ka see, et oma esimeses vastuses (hankija vastuse lisa 9) on kolmas isik põhjendanud oma pakkumuse maksumust põhjendatust hoopis kilomeetripõhise võrdlusega, lähtudes ainul enda külmkambri kaugusest hankija asukohast. Veelgi enam – kolmas isik on põhjendanud maksumust, võrreldes seda vaidlustaja poolt 2019. aastal pakutud hinnaga 7.15 eurot surnu kohta. Vaidlustaja on juba selgitanud, et ta on teinud oluliselt kõrgema maksumusega pakkumuse käesolevas hankes, kuna hinnaga 7.15 eurot surnu kohta ei ole võimalik teenust osutada. 25. Seoses hankija käsitlusega ristsubsideerimisest lisab vaidlustaja enda poolt varasemalt välja toodule, et hankija on selgelt varasemalt sarnaste hanketingimuste osas, aga ka käesolevates hankedokumentides sätestanud, et hind peab sisaldama kõiki kulusid mis on seotud teenuse osutamisega (juhiste p 5.6) ning lisaks selgitanud eelmises hankes pakkujale, et sh on keelatud kajastada nullkuluna mistahes töötaja tööpanust. Kui pakkumus peab hõlmama kõiki sellega seotud kulusid, siis ei saa loogiliselt olla juttugi alla omahinna pakkumusest, sh selle ristsubsideerimisest teiste pakkuja osutatavatelt teenustelt saadava tuluga nagu hankija 26.07.2024 e-kirjas viitab. 26. Tegelikkuses jääb aga vaidlustajale selgusetuks, miks hankija on omal initsiatiivil asunud kolmanda isiku pakkumust põhjendama ristsubsideerimisega. Kolmas isik ei ole vaidlustajale nähtavates vastustes põhjendanud oma pakkumuse maksumust hankevälise ristsubsideerimisega. Paistab, et hankija on ristsubsideerimise argumendi ise välja mõelnud, et oma otsuseid põhjendada, sest oma vastusest VAKO-le kinnitab kolmas isik ise selgesõnaliselt: Kolmas isik ei ole oma pakkumust hankevälise ristsubsideerimisega põhjendanud (p 2.12.10). Pakkuja enda poolt välja toomata põhjenduste esitamine pakkuja pakkumuse põhjendamiseks hankija poolt on lubamatu. 27. Hankija on viidanud, et Riigikohus on oma 07.06.2021 otsuse nr 3-20-2362 punktis 25 sedastanud, et isegi kui pakkumuse maksumus on sedavõrd madal, et see tekitab kahtluse, millest ajendatuna hankija peab vajalikuks pakkumuse maksumust kontrollida, võib ta jätta pakkumuse tagasi lükkamata, kui ta peab pakkumuse maksumust pakkuja selgitustest lähtudes realistlikuks ning selgitanud, et Hankija on pakkumuse maksumust kontrollinud ja leidnud selle olevat kulupõhise ehk siis pakkumuse maksumus on lepingu täitmiseks realistlik ning puuduvad alused pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse tõttu tagasilükkamiseks. 6  Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law 28. Probleem ongi selles, et kolmanda isiku pakkumus ei ole realistlik ning hankija ei ole ka seda piisavalt põhjalikult kontrollinud. Paratamatult tundub, et hankija soovib saada väga madalate kuludega teenust, mille tegelik maksumus peaks olema oluliselt kõrgem. - Kolmanda isiku vastus 29. Esiteks vajab klaarimist üks vaidlustaja vaidlustuses esinenud viga. Nimelt on vaidlustaja vaidlustuses viidanud, et kolmanda isiku külmkabri aadress on Puiestee tn 2, Tartu. Kolmas isik on selgitanud, et tegelikult asub tema külmkamber aadressil Sõpruse pst 2, Tartu. See aga ei muuda mitte midagi sisulises argumentatsioonis – vastupidi, Sõpruse pst 2 asub Puusepa tn 8 asuvatest hankija struktuuriüksustest isegi kaugemal (vähemalt 5km) ja ainuüksi sõiduaeg on 13 minutit1 (07.08.2024 kell 15:30): 1 Ehk ainuüksi puhas sõiduaeg hankija asukohast kolmanda isiku külmkambrisse on 13 minutit! Nagu vaidlustaja on viidanud, siis on 1 surnu transporditeenuse ajakulu täiesti minimaalselt 30 minutit, aga tegelikkuses rohkem. 7  Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law 30. Tähelepanuväärne on kolmanda isiku poolt väljendatu (p 2.6): Hankedokumentide kohaselt pidid pakkujad lahanguabiliste kohta hankijale edastama üksnes elulookirjeldused (CV-d). Kolmas isik esitas hankijale kolme lahanguabilise elulookirjeldused. Hankija vastuses on aga toodud teave (töötamise registri väljavõte, kinnitus) kahe lahanguabilise kohta. Hetkel on teadmata, kes on see kolmas lahanguabiline, kes samuti on väidetavalt pakkuja meeskonnas (juhiste p 4.3.5) ja miks kolmas isik loobus tema osas tõendite esitamisest. Kui pakkuja esitas isiku elulookirjelduse pakkumuses, siis järelikult tugines pakkuja vastavustingimusena ka sellele isikule ning ka tema osas tulnuks läbi viia kontroll, sh kontrollida, kas sellel isikul ka mingi formaalne suhe on pakkujaga või esitati ainult suvalise isiku CV. Sh selleks, et välistada, et pakkuja on tuginenud teise ettevõtja vahendile RHS § 103 lg 2, mis tingib vajaduse esitada hankepass ka teise ettevõtja kohta (RHS § 104 lg 4, juhiste p 4.6). 31. Ühtlasi viitab see, et kolmas isik on esitanud kolme isiku elulookirjeldused, kuid tuginenud neist ainult kahele seda, et tegelikkuses polnud isikud pakkumuse esitamise hetkel kolmanda isiku meeskonnas ning kolmas isik ei olnud kindel, kas ja milliste isikute osas ta suudab üldse mingeid tõendeid hankijale esitada. Töötamise registri väljavõtetest (hankija vastuse lisad 4 ja 5) ei nähtu, millal isikud on töötamise registrisse kantud, st kas nad kanti sinna peale enne või peale pakkumuste esitamist. Kui peale, siis järelikult ei olnud nad pakkumuse esitamise hetkel kolmanda isiku meeskonnas. 8  Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law 32. Kolmandas isik on oma vastuses (p 2.5) väitnud, et hankedokumendid ei täpsusta, mida „meeskonda kuulumine“ täpsemalt tähendab ning millised konkreetsed tingimused peaksid olema täidetud selleks, et lahanguabilist saaks käsitleda pakkuja „meeskonda kuuluvana“. Vaidlustaja on seisukohal, et termin „meeskonnas“ viitab püsivale töösuhtele isikuga, kellele pakkumuses tuginetakse. Kui lugeda meeskonnas olevaks ka isikud, kes tegelikkuses mingit seost pakkumuse esitamise ajal ei oma, siis muutuks nimetatud nõue sisutuks. Ka kolmanda isiku enda tegevusest saab järeldada, et ta mõistab terminit samamoodi – sellepärast on ta töötamise registrisse kahe lahanguabilise osas märkinud töölepingu alguseks kuupäeva 19.03.2024, s.o enne pakkumuste esitamist. Nagu me teame, siis on töösuhe tegelikult fiktiivne ja ilmselt on ka kanded töötamise registrisse tehtud tagantjärele. Kuna VAKO-s ei saa taotleda kohtu abi tõendite kogumisel ja hankija ise pole vastavat tõendit kogunud, siis saab vaidlustaja alles halduskohtus kohtu kaasabil nõuda välja tõendi Maksu- ja Tolliametist selle kohta, millal tegelikult kanded isikute kohta tehti. 33. Kolmas isik on vastuses kajastanud: Kolmandale isikule on Arne Zekker avaldanud, et vaidlustaja juhatuse liige Andres Tõnissoo käis pärast kolmanda isiku poolt riigihankes tehtud pakkumuse edukaks tunnistamist tema juures. Kohtumisel osales videokõne kaudu ka vaidlustajat esindav advokaat. Kohtumise käigus survestati Arne Zekkerilt teda kohtuga ähvarades avaldama andmeid Arne Zekkeri ja kolmanda isiku vaheliste kokkulepete kohta. 34. Esiteks on ebaõige väide, et kohtumisel osales videokõne kaudu vaidlustajat esindav advokaat. Lepinguline esindaja kinnitab, et ta ei osalenud kohtumisel videokõne kaudu ega ka muul moel, vaid oli kohtumise toimumise ajal korraks kliendiga telefoniühenduses, et täpsustada hankega seotud asjaolusid. Aga see ei oma käesolevas asjas mingit tähtsust. 35. Teiseks on ebaõige, et Arne Zekkerit on kuidagi ähvardatud või survestatud. Vaidlustaja juhatuse liige informeeris Arne Zekkerit, et kuna tema ja kolmanda isiku vaheliste kokkulepete ja lepinguliste suhete asjaolud on selle hankevaidluse lahendamisel olulised, siis tuleks neid selgitada ning vajadusel on võimalik isikut ka tunnistajana kohtumenetluses üle kuulata. See info vastab tõele ning ei kätke endas ähvardamist või survestamist. 36. Kolmas isik leiab (p 2.12.1), et pakkumuse maksumuse põhjendatust saab hinnata ja kontrollida üksnes pakkumuse kogumaksumusest mitte selle üksikute osade maksumusest lähtuvalt. Arvestades seda, et nii lahanguabilise teenuse maksumus kui ka 1 surnu transporditeenuse maksumus ei kata ära isegi miinimumpalgast lähtuvaid kulusid, siis jääb sellise argumendi sisu arusaamatuks ja ilma kalkulatsioone esitamata paljasõnaliseks. 37. Punktis 2.12.2 viitab kolmas isik, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus on samas suurusjärgus hankija poolt 2019 läbi viidud samasisulise riigihanke tulemusel hankija ja vaidlustaja vahel sõlmitud hankelepingus kokku lepitud maksumusega /…/. See väide ei vasta tõele, vaidlustaja pakkumus oli juba 2019. aastal kõrgem kui kolmandal isikul 2024. (!) aastal: - Vaidlustaja 2019. aastal pakkumuse kohaselt oli 1 surnu transpordi hinnaks 7.15 eurot ja lahanguabilise teenuse hinnaks 867.48 eurot ühe kuu kohta (ilma käibemaksuta summad). 9  Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law 38. Vaidlustaja ei arva, et ainult tema suudab täita hankelepingut nagu viitab kolmas isik (p 2.12.3). Vaidlustaja viitab, et kuna tal on hangitava teenuse osutamisel pikaajaline kogemus, siis teab ta teenuse osutamiseks kuluvat aega ja kulusid. Kolmas isik pole ei hankijale ega ka VAKO-le arvutuslikult vaevunud selgitama, kuidas ikkagi on võimalik hinnaga 5.88 surnu transporditeenust osutada. Ekslik on ka kolmanda isiku viide, et kuni 2019. aastani osutas tema samasisulist teenust – enne 2019. aastat oli hanke sisuks surnute transport ja paigutamine hankija külmkambrisse, mitte pakkuja külmkambrisse (vt 2016. aasta hange viitenumbriga 174130). 39. Ainus kommentaar, mille kolmas isik esitab transporditeenuse kirjelduse kohta on punktis 2.12.4, et vaidlustuse p 28 c kirjeldatud juhul ei viida surnut pärast lahkamist alati tagasi pakkuja külmkambrisse. Teatud juhtudel jääb surnu hankija asukohta. Hanke tingimustes ja lepingus on kirjas, et surnut tohib väljastada hankija ruumidest ainult erikokkuleppel hankijaga. Kolmas isik ei saa väita, et tema poolt lahangule viidud lahkunut ta sealt ära viia ei pruugi. Ja isegi, kui see mingil juhul võiks võimalik olla, siis punktis c) kirjeldatud juhtumeid on üldse kokku aastas ca 10, ning isegi, kui mõni neist ei eelda täiendavat sõitu pakkuja külmkambrisse, siis on jutt paarist sõidust aastas, mis pakkumuse maksumust küll eriliselt mõjutada ei saa. 40. Vaidlustaja on juba esitanud oma selgitused alampalga tõusu ja selle perspektiivi kohta. On naiivne eeldada, et alampalk ei tõuse olukorras, kus kõik hinnad inflatsiooni tõttu tõusevad. Viitab kolmas isik isegi, et tarbijahinnaindeksi kasv on alampalga kasvust kiirem – see tähendab seda, et asjad kallinevad kiiremini kui alampalk on tõusnud. See omakorda tingib täiesti kindlalt alampalga jõulise tõusu nagu hea tahte kokkuleppes on sätestatud. Tegelikkuses aga hangitud teenuseid osutavatele isikutele miinimumpalka maksta ei saa (sh vt ka EKEI töötasud). - Menetluskulud 41. Vaidlustaja esitab käesolevaga riigihanke 275929 vaidlustusmenetluses kantud detailse menetluskulude nimekirja (RHS § 199 lg 1) ning palub hankijalt välja mõista riigilõivu summas 640 eurot ning õigusabikulud summas 5 750 eurot ilma käibemaksuta2, kokku 6 390 eurot (640 + 5750). Õigusabikulude detailne koosseis ning kulude kujunemine, sh õigusteenuse tunnihind (käibemaksuta) nähtub allolevast kulude nimekirjast: Kommentaarid Kestvus Hind Summa EUR 18.07.2024 2 Vaidlustaja on käibemaksukohustuslane. Kuigi VAKO ja halduskohtute praktika kohaselt on käibemaks ka käibemaksukohustuslase puhul põhjendatud kulu, siis vaidlustaja ei taotle õigusabikuludelt tasutud käibemaksu hüvitamist. 10  Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law Määramata Telefoninõupidamine 0h 45m 200,00 150,00 kliendiga seoses hankija otsusega Määramata Hankija teatega 1h 00m 200,00 200,00 tutvumine, analüüs, päringu koostamine hankijale 1h 45m 350,00 22.07.2024 Määramata Vaidlustuse 11h 00m 200,00 2 200,00 koostamine, sh suhtlus kliendiga, hankija vastusega tutvumine, tõendite kogumine ja analüüs 11h 00m 2 200,00 26.07.2024 Määramata Vaidlustuse 2h 45m 200,00 550,00 koostamine, sh suhtlus kliendiga, hankija vastusega tutvumine, tõendite kogumine ja analüüs 2h 45m 550,00 29.07.2024 Määramata Vaidlustuse 6h 00m 200,00 1 200,00 koostamine, sh suhtlus kliendiga, hankija vastusega tutvumine, tõendite kogumine ja analüüs ning vaidlustuse esitamine 6h 00m 1 200,00 07.08.2024 Määramata Hankija ja kolmanda 5h 15m 200,00 1 050,00 isiku vastustega tutvumine, seisukoha koostamine, sh suhtlused kliendiga 5h 15m 1 050,00 09.08.2024 Määramata Hankija ja kolmanda 2h 00m 200,00 400,00 isiku vastustega tutvumine, seisukoha 11  Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law koostamine, sh suhtlused kliendiga 2h 00m 400,00 28h 45m 5 750,00 42. Vaidlustaja kinnitab, et kõik vaidlustuskomisjonile menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusmenetlusega. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Asso Prii vandeadvokaat Tallinna Krematooriumi AS lepinguline esindaja Lisad Lisa 1 – EKEI vastus teabenõudele 12