Vaidlustus

Lp riigihangete vaidlustuskomisjon E-post: [email protected] Riigihanke viitenumber: 281730 16.08.2024 Vaidlustaja: Agentuur La Ecwador OÜ Registrikood 10282034 Merivälja tee 40, 11911 Tallinn Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Merit Lind Advokaadibüroo WALLESS Liivalaia 45, 10145 Tallinn Tel 611 0915 Mobiil 5559 9784 E-post [email protected] Hankija: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Registrikood 70000734 Suur-Ameerika tn 1, 10122 Tallinn E-post [email protected] Kolmas isik: OÜ Hamburg ja Partnerid Registrikood 11199312 Roosikrantsi tn 2, 10119 Tallinn VAIDLUSTUS Vaidlustaja taotlused: Rahuldada Agentuur La Ecwador OÜ vaidlustus tervikuna ning: 1. tunnistada kehtetuks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 06.08.2024 otsus osas, milles sellega otsustati jätta kvalifitseerimata edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja Agentuur La Ecwador OÜ; 2. tunnistada kehtetuks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 07.08.2024 otsused osas, milles nendega otsustati tunnistada riigihankes edukaks OÜ Hamburg ja Partnerid pakkumus ning otsustati jätta kvalifitseerimata Agentuur La Ecwador OÜ; 3. mõista Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt vaidlustaja Agentuur La Ecwador OÜ kasuks välja Agentuur La Ecwador OÜ menetluskulud vastavalt eraldi esitatavale taotlusele; 4. jätta Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning OÜ Hamburg ja Partnerid menetluskulud nende enda kanda. ASJAOLUD 28.06.2024 avaldas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (edaspidi hankija) avatud hankemenetlusega riigihanke „Ettepanek pakkumuse esitamiseks Eesti toidu kuu teavituskampaania läbiviimise hankes“ (viitenumber 281730) (edaspidi hange ja riigihange) läbiviimise kohta hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD). Riigihankes määratud pakkumuste esitamise tähtpäev oli 16.07.2024. 06.08.2024 otsusega tunnistas hankija vastavaks muu hulgas Agentuur La Ecwador OÜ (edaspidi vaidlustaja) ning OÜ Hamburg ja Partnerid (edaspidi kolmas isik) pakkumused ning tunnistas edukaks vaidlustaja pakkumuse. Ühtlasi esitas hankija vaidlustajale kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale 06.08.2024 riigihangete registri (edaspidi RHR) vahendusel päringu (sõnumi ID 874 005) esitada riigihankes pakutud võtmespetsialisti – Kert Aavik – haridust tõendava dokumendi või kutsetunnistuse koopia või vajalikud andmed ja viide kodulehele, kus vastav info isiku hariduse kohta on leitav. Vaidlustaja vastas hankija päringule 06.08.2024 kell 13:26 ning edastas Kert Aaviku haridust tõendava dokumendina Haridus- ja Teadusministeeriumi andmebaasist pärit teatise (sõnumi ID RHR-is 874 005). Ühtlasi selgitas vaidlustaja hankijale, et Kert Aaviku informaatika valikmoodul oli digitaalne meedia (sõnumi ID RHR-is 874 005). Veel samal päeval, 06.08.2024 otsusega (koostatud kell 14:58) otsustas hankija riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 104 lg 8 alusel jätta vaidlustaja riigihankes kvalifitseerimata, sest hankepassis nimetatud meeskonnaliikme kohta kinnitustele vastavate dokumentide esitamise kontrollimisel selgus, et hankepassis nimetatud meeskonnaliikme haridus ei vasta hanke alusdokumentides nõutule. 07.08.2024 otsustega otsustas hankija tunnistada edukaks kolmanda isiku pakkumuse ning otsustas kolmanda isiku kvalifitseerida. Samas otsuses otsustas hankija uuesti ka vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise. Vaidlustaja esitas 09.08.2024 hankijale kirja, milles selgitas hankija otsuse ebaõigsust ning palus hankija otsuse tühistamist (lisa 1). Hankija vastas 15.08.2024 kirjaga, milles selgitas, kuidas ja millisele teabele tuginedes oli hankija kvalifitseerimata jätmise otsusele jõudnud, ning keeldus oma otsuseid tühistamast (lisa 2). Vaidlustaja on seisukohal, et hankija 06.08.2024 ja 07.08.2024 otsused jätta vaidlustaja riigihankes kvalifitseerimata, on õigusvastased ning tuleb tunnistada kehtetuks. Sellest johtuvalt on õigusvastane ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, mis tuleb samuti kehtetuks tunnistada. Vaidlustaja põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. PÕHJENDUSED Hankija kehtestas riigihankes RHAD-i, mille osaks oli muu hulgas „Ettepanek pakkumuse esitamiseks“ ning selle lisa 4 „Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused“ (edaspidi RHAD-i lisa 4). RHAD-i lisa 4 punkt 4 sätestas järgmise kvalifitseerimistingimuse: Samasugune kvalifitseerimistingimus sisaldus ka hankepassis jaos C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus, osas „Kvaliteedikontrolli eest vastutavad tehnilised töötajad või tehnilised üksused“. 2/7 Hankija palus 06.08.2024 päringuga vaidlustajal esitada riigihankes pakutud võtmespetsialisti – Kert Aavik – haridust tõendava dokumendi või kutsetunnistuse koopia või vajalikud andmed ja viide kodulehele, kus vastav info isiku hariduse kohta on leitav. Vaidlustaja vastas hankija päringule 06.08.2024 kell 13:26 ning edastas väljavõtte Haridus- ja Teadusministeeriumi hariduse infosüsteemist Kert Aaviku hariduse andmetega. Võttes arvesse, et kõnealune võtmespetsialist oli omandanud hariduse Tallinna Ülikoolis informaatika õppekaval, selgitas vaidlustaja ühtlasi oma 06.08.2024 vastuses hankijale, et Kert Aaviku informaatika valikmoodul oli digitaalne meedia. Hankijalt ei järgnenud seepeale ühtegi täpsustavat küsimust, vaid materjalidest nähtuvalt koostas hankija juba ligikaudu 1,5 tundi pärast vaidlustaja vastuse saamist vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise otsuse. Otsus ei sisalda seejuures mitte mingeid selgitusi ega põhjendusi selle kohta, kuidas ja miks leidis hankija, et vaidlustaja võtmespetsialist ei vasta riigihankes kehtestatud hariduse nõudele. Kvalifitseerimata jätmise otsus ei sisalda ka mingeid kaalutlusi ega põhjendusi selle kohta, miks on hankija otsustanud vaidlustaja jätta kvalifitseerimata, hoolimata sellest, et vaidlustaja on hankijale selgitanud, et võtmeisik on omandanud erialase kõrghariduse digitaalse meedia valdkonnas. Puuduvad ka igasugused kaalutlused, miks ei palunud hankija vaidlustajalt selgitusi võtmeisiku digimeedia alase hariduse kohta, kuigi vaidlustaja oli hankijat sellest teavitanud. Hankija otsused jätta vaidlustaja kvalifitseerimata on tervikuna põhjendamata. Vaidlustaja on seisukohal, et hankija otsused jätta vaidlustaja riigihankes kvalifitseerimata on ka sisuliselt õigusvastased. Seepärast esitas vaidlustaja ka 09.08.2024 hankijale sellekohase kirja (vt vaidlustuse lisa 1). Vaidlustaja jääb käesolevas vaidlustusmenetluses kõikide vaidlustaja 09.08.2024 kirjas esitatud seisukohtade juurde ning ei hakka neid menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt vaidlustuses kordama. Hankija vastas vaidlustajale 15.08.2024 kirjaga (vt vaidlustuse lisa 2), milles esitas esmakordselt info selle kohta, kuidas hankija viis läbi vaidlustaja kvalifitseerimistingimustele vastavuse kontrolli ning mis alusel hankija leidis, et vaidlustaja pakutud võtmeisik Kert Aavik ei vasta riigihankes kehtestatud hariduse tingimusele. Kokkuvõtlikult leidis hankija, et: 1) Kert Aaviku kohta Eesti hariduse infosüsteemist esitatud teabe kohaselt on talle omistatud tehnikateaduste bakalaureuse kraad informaatika erialal, mistõttu külastas hankija Tallinna Ülikooli veebilehte ning tuvastas seal avaldatud informatsiooni kohaselt, et informaatika õppekava kuulub õppekava rühma „Tarkvara ja rakenduste arendus ja analüüs“ ning õppekava läbinutele omistatakse tehnikateaduste kraad. Õppekava maht on 180 EAP, millest digitaalse meedia valikmooduli ained moodustavad kokku kohustuslikud 24 EAP-d; 2) Hankija tutvus veebilehel avaldatud infoga digitaalse meedia valikmooduli kohustuslike ainete eesmärkide kohta ning veendus sellest lähtuvalt, et õppeained, mille eesmärgiks on aidata kaasa teadmiste, oskuste ja praktilise kogemuse kujunemisele 24 EAP mahus 3 õppeaasta jooksul, annavad kindlasti alusteadmised valdkonnast, kuid ei ole piisavad, et oleks täidetud hankes esitatud hariduse nõue (omandatud erialane haridus reklaami, turunduse või kommunikatsiooni valdkonnas). 3) Hankija nõustus, et Tallinna Ülikooli informaatika digimeedia suuna bakalaureuse taseme õppekava on tänapäeva digitaalses keskkonnas seotud kaasaegse reklaami- ja turundusvaldkonnaga, kuid leidis, et tegemist ei ole siiski erialase haridusega reklaami või turunduse/kommunikatsiooni valdkonnas. 4) Hankija ei küsinud pakkujalt selgitusi, sest hankija jaoks oli eeltoodust lähtuvalt ilmne, et hankepassis esitatud isiku haridus ei vasta RHAD-is sätestatud hariduse nõudele. 5) Hankijal on kaalutlusõigus, mitte kohustus, küsida pakkujalt selgitusi. Eeltoodust lähtuvalt loobus hankija omal kaalutlusõigusel selgituse küsimisest, sest hankija jaoks ei olnud ebaselgust antud küsimuses. Esiteks, võttes arvesse, et mitte ühtegi hankija 15.08.2024 esitatud selgitusest ei olnud hankija 06.08.2024 ega 07.08.2024 otsustes esitatud, puudub veendumus, et hankija tegelikkuses ka nendest põhjendustest lähtus. 3/7  Teiseks aga nähtub hankija 15.08.2024 selgitusest üheselt, et hankija otsus vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise kohta rajaneb internetis avalikult kättesaadaval teabel. Hankija on oma 15.08.2024 vastuses selgitanud, et otsused vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise kohta rajanevad otsuse tegemise hetkel Tallinna Ülikooli veebilehel avaldatud infol. Vaidlustaja rõhutab, et hankijale oli teada, et võtmespetsialist Kert Aavik lõpetas Tallinna Ülikooli 2017. aastal, s.t. enam kui 7 aastat tagasi. Võttes arvesse, et Eestis ei ole reklaami, turunduse ja meedia valdkonnas kehtestatud riiklikke kutsestandardeid, puuduvad üheselt kindlaks määratud nõuded vastavate spetsialistide väljaõpetamiseks koostatavatele õppekavadele. Seega puuduvad takistused või reeglid õppekavade muutmiseks. Tallinna Ülikool muudab oma vastava valdkonna õppekava sageli ning hankijal pidanuks enne vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise otsuste tegemist tekkima minimaalselt küsimus, kas ja kuivõrd saab 2024. a augusti alguse seisuga Tallinna Ülikooli veebilehel avaldatud info uue õppeaasta õppekava kohta üldse olla juba 2017. a omandatud haridusele hinnangu andmise aluseks. Hankija on otsuse tegemisel võtnud meelevaldselt ja teavet kontrollimata aluseks internetis avaldatud info, otsustades hankija 15.08.2024 vastuse kohaselt seejuures teadlikult mitte paluda vaidlustajalt selgitust vaidlustaja 06.08.2024 vastuses esitatud info kohta, et Kert Aaviku informaatika valikmoodul oli digitaalne meedia. Vaidlustaja võtmeisiku Kert Aaviku bakalaureuse diplomi nr LC 012640 juurde käiva akadeemilise õiendi punkti 2.2 kohaselt on Kert Aavik omandanud tehnikateaduste bakalaureuse järgmisel õppekaval: Informaatika (digitaalne meedia) (peaeriala) (lisa 3). Akadeemilise õiendi punktide 3.2 ja 4.2 kohaselt on õppekava nominaalkestuseks 3 aastat ja 180 EAP-d, millest erialaaineid on 134 EAP-d ja lõputöö 6 EAP-d. Kert Aavik omandas informaatika õppekava digimeedia suuna (peaeriala) bakalaureuse kraadi, kusjuures ka tema bakalaureuse töö teema kuulus digimeedia (turunduse) valdkonda1. Eeltoodust lähtuvalt on üheselt selge, et Kert Aavik vastab riigihankes võtmespetsialistile kehtestatud hariduse nõudele – tal on omandatud erialane haridus reklaami või turunduse/kommunikatsiooni valdkonnas. Vaidlustaja pakkuski hankijale riigihankes meeskonnaliikmeks Kert Aaviku põhjusel, et Kert Aavikul on erialane valdkondlik kõrgharidus, enam kui 10 aastane töökogemus reklaami ja turunduse valdkonnas ning tal on põhjalikud ja laiaulatuslikud teadmised digimeedia (digiturunduse) valdkonnast, arvestades et hankija riigihanke esemesse kuuluvatest töödest ligikaudu 75% moodustab digimeedia teenuste strateegiline planeerimine, ost ja aruandlus. Vaidlustajale jääb arusaamatuks, miks alusel saab asuda seisukohale, et digimeedia valdkonnas omandatud kõrgharidus ei ole käsitletav haridusena reklaami või turunduse/kommunikatsiooni valdkonnas. Tänapäevane reklaam, turundus ja kommunikatsioon seisneb valdavalt digimeedia teenuste strateegilises planeerimises turunduseks vm kommunikatsiooniks, digimeedia teenuste soetamises sel otstarbel, digikanalite rakendamises turundus- jt sõnumite edastamisel (sh sotsiaalmeedias) ning digimeedia kanalite kaudu turundus- jm kommunikatsioonisõnumite leviku ja mõju efektiivsuse analüüsimises, optimeerimises jpm. Seda kinnitavad ainuüksi ka hankija enda poolt riigihankes kehtestatud Tehnilise kirjelduse punktis 3 esitatud pakkuja ülesannete loetelu ja nõuded hanke esemele, mille kohaselt tuleb teavituskampaania raames luua nii meediastreteegia (p 3.1), rakendada meediastrateegiat (p 3.3), hallata ja võimendada sotsiaalmeediat (p 3.6, 3.7), luua sisu veebilehele (p 3.8), trükifaile (p 3.9), tunnusvisuaale ja postituste tekste jm sisu sotsiaalmeediasse (p 3.10, 3.11, 3.12) jne. Lisaks on hankija oma 15.08.2024 selgituses nõustunud, et Tallinna Ülikooli informaatika digimeedia suuna bakalaureuse taseme õppekava on tänapäeva digitaalses keskkonnas seotud kaasaegse reklaami- ja turundusvaldkonnaga. Seega on hankija tegelikult nõustunud, et Kert Aaviku poolt omandatud haridus on käsitletav haridusena reklaami, turunduse või kommunikatsiooni valdkonnas, kuid on seejärel siiski arusaamatult leidnud, et see ei ole hankija jaoks piisav riigihankes kehtestatud kvalifitseerimistingimusele vastamiseks. Vaidlustaja on seisukohal, et hankija hinnang Kert Aaviku hariduse ebapiisavuse kohta kvalifitseerimistingimuste täitmiseks on õigusvastane ja alusetu. Hankija ei ole riigihankes kvalifitseerimistingimusi kehtestades näinud ette mingeid täpsustavaid tingimusi ega nõudeid 1 https://www.etera.ee/zoom/31218/view?page=1&p=separate&tool=info 4/7  võtmeisiku haridusele, vaid on üldistatult pidanuks sobivaks igasuguse erialase hariduse olemasolu reklaami, turunduse või kommunikatsiooni valdkonnas, kusjuures tegemist ei pea olema kõrgharidusega. Mitte kuskil RHAD-is ei ole hankija näinud ette, et võtmeisik peab olema läbinud mingeid konkreetseid õppeaineid mingis konkreetses mahus selleks, et kvalifitseeruda reklaami, turunduse või kommunikatsiooni valdkonnas erialase haridusega isikuks. Hankija ei ole seadnud konkreetseid nõudeid täpsustamaks, millal on hankija jaoks riigihankes tegemist reklaami, turunduse ja kommunikatsiooni valdkonnaga. Vastupidi, sõna „valdkonnas“ kasutamisega on hankija teadlikult sõnastanud hariduse nõude laiendavalt – s.t et riigihankes võisid tulla pakkuma ka isikud, kelle võtmeisikute haridusel on puutumus reklaami, turunduse või kommunikatsiooni valdkondadega, mitte ainult kitsalt reklaami, turundust või kommunikatsiooni õppinud võtmeisikuid kaasavad pakkujad. Arvestades, et reklaami, turundust ja kommunikatsiooni õpetatakse täna erinevates koolides erinevate suunitluste, õppeainete ja õppekavade koosseisus (näiteks ärijuhtimise õppekavadel turunduse suunitlus jne), siis pidanuks hankija riigihankes määratlema selged ja konkreetsed tingimused, millal on hankija jaoks omandatud haridus piisav. Hankija on näiteks oma 15.08.2024 vastuses selgitanud, et tema jaoks ei ole piisav 24 EAP ulatuses digimeedia valdkonnas õppeainete läbimine, kuid hankija selline seisukoht ei rajane riigihankes kehtestatud alusdokumentidel. Kas 25 EAP ulatuses digimeedia valdkonnas õppeainete läbimine oleks hankijale piisav? Aga 26 EAP? Aga mikrokraadi omandamine? Hankija on tema 15.08.2024 vastusest nähtuvalt asunud pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva tagantjärgi muutma riigihankes kehtestatud kvalifitseerimistingimusi, püüdes ette näha täiendavaid tingimusi ja nõudeid kvalifitseerimistingimuste täitmiseks. Hankija selline tegevus on lubamatu ja õigusvastane. Hankija ei saa hankes kehtestatud tingimusi pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva muuta ega asuda riigihankes kehtestatud kvalifitseerimistingimusi tagantjärgi kitsendama. Hankija selline tegevus on vastuolus läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ning konkurentsile avatuse põhimõtetega. Hankija on seotud riigihankes kehtestatud kvalifitseerimistingimustega ning tingimuste proportsionaalsuse koosmõjust riigihanke läbipaistvuse ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttega tuleneb, et kvalifitseerimisetingimusi ei tohi tõlgendada kitsendavalt pakkuja kahjuks.2 Kohtupraktika kohaselt ei saa hanketeates esitatud tingimusi tõlgendada hankemenetluses osalejaid kahjustaval moel ning tuletada esitatud tingimustest nõudeid või piiranguid, mida otseselt hanketeates sätestatud ei ole. 3 Kui kvalifitseerimistingimus on sõnastatud mitmeti mõistetavalt, tuleb sellist kvalifitseerimistingimust tõlgendada laiendavalt, nii et see tagaks võimalikult suure arvu pakkujate poolt riigihankes osalemise. 4 Lakooniliselt määratletud kvalifitseerimise tingimust tuleb tõlgendada laiendavalt. 5 Hankija kannab tema poolt kehtestatud kvalifitseerimistingimuse mitmetimõistetavusest tulenevat riisikot. Eeltoodust lähtuvalt on hankija asunud lubamatult tagantjärgi kitsendama riigihankes kehtestatud laialt sõnastatud kvalifitseerimistingimusi pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva, mistõttu on hankija otsus jätta vaidlustaja kvalifitseerimata hariduse tingimusele mittevastavuse tõttu õigusvastane ega rajane RHAD-il. Kohtupraktika kohaselt on hankijal kohustus kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni sisuliselt, sest kvalifitseerimistingimustele vastavuse kontrollimise eesmärk ei ole vormide täitmise või dokumentide esitamise oskuse kontrollimine, vaid sisulise võimekuse kontrollimine täita hankelepingut.6 Hankija on Kert Aaviku hariduse nõudele vastavuse sisulise kontrolli teostamisel tuginenud augustis 2024. a seisuga Tallinna Ülikooli veebilehel avaldatud informatsioonile ning on nende avalikult kättesaadavate andmete pinnalt järeldanud, et kõnealuse õppekava läbinu on omandanud alusteadmised ja oskused riigihankes nõutud valdkonnas (vt hankija 15.08.2024 vastuse lk 1, 3. lõik). Samas on hankija leidnud, et see ei ole tema hinnangul piisav. 2 Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne (2019), lk 616, punkt 42. 3 Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne (2019), lk-d 616-617, punkt 42; RKHKo 3-3-1-5-08, 10, TrtHKo 3-18- 1149, p 21. 4 Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne (2019), lk 617, punkt 42; TlnRKo 3-09-3081, p 12. 5 Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne (2019), lk 617, punkt 42; TlnHKo 3-14-50337, p 13. 6 Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne (2019), lk 617, punkt 43. 5/7  Vaidlustaja on seisukohal, et hankija hinnang õppekava sisu väidetava ebapiisavuse kohta ei rajane RHAD-il. Hankija on järeldanud, et sellise õppekava läbinud isikul on omandatud erialased baasteadmised riigihankes nõutud valdkonnas tegutsemiseks. Seega on selge, et sellise õppekava läbinud isik on omandanud erialase kõrghariduse nõutud valdkonnas tegutsemiseks ning on suuteline hankelepingust tulenevaid ülesandeid täitma. Johtuvalt puudub igasugune alus hankija väitel, et Kert Aavik ei vasta riigihankes kehtestatud hariduse nõudele. Hankija on oma 15.08.2024 vastuses selgesõnaliselt öelnud, et ta otsustas mitte küsida vaidlustajalt selgitusi Kert Aaviku hariduse nõudele vastavuse osas, sest hankijale oli mittevastavus Tallinna Ülikooli veebilehel avaldatud info põhjal ilmne. Vaidlustaja on seisukohal, et olukorras, kus vaidlustaja oli hankijale oma 06.08.2024 vastusega selgitanud, et Kert Aavik omandas bakalaureuse kraadi informaatika õppekaval digitaalse meedia suunal ning et hankija oli ise Tallinna Ülikooli veebis avaldatud andmetele tuginedes järeldanud, et see õppekava on tõepoolest tänapäeva digitaalses keskkonnas seotud kaasaegse reklaami- ja turundusvaldkonnaga ning selle õppekava läbinud omandavad alusteadmised vastavates valdkondades, oli hankija kohustatud tegema otsuse vaidlustaja kvalifitseerida või, kui hankijal oli veel täpsustavaid küsimusi, paluma vaidlustajalt selgitusi. Hankijal puudus alus jätta vaidlustaja kvalifitseerimata ning seejuures ka meelevaldselt otsustada mitte küsida selgitusi olukorras, kus hankijale oli saanud teatavaks informatsioon pakkuja võtmeisiku vastavuse kohta kvalifitseerimistingimusele. Kui hankijale kättesaadav teave kogumis tekitas hankijas küsimusi selle kohta, mida tähendab Tartu Ülikooli informaatika bakalaureus digimeedia suunal või kas 2024. a internetis avaldust saab teha järeldusi 2017. a omandatud kõrghariduse kohta, pidanuks hankija selle kohta vaidlustajalt selgitusi paluma. Kuna hankija ei palunud vaidlustajalt selgitusi, rikkus hankija sel juhul kohustust küsida selgitusi. Riigikohus on 20.12.2019 lahendis nr 3-19-1501 (p 18) selgitanud, et hankija peab kaaluma pakkujale võimaluse andmist täpsustada, et ta vastab kvalifitseerimistingimusele. Olukorras, kus hankija seda ei teinud, sest lähtus ekslikust seisukohast, et see on ebavajalik, on hankija jätnud oma kaalutlusõiguse kasutamata. Hankija ei peaks ilma kaalukat põhjust omamata heitma riigihankest kõrvale pakkuja, kelle kohta käivate andmete ebaselgus on lihtsasti kõrvaldatav. Kaalutlusõiguse teostamata jätmine hankija poolt on sellises olukorras ebaproportsionaalne ja hankija otsus kuulub tühistamisele. Tallinna Ringkonnakohus on 09.07.2021 lahendis kohtuasjas nr 3-21-722 (p 13) Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikat analüüsides samuti järeldanud, et RHS § 46 lg-t 4 tuleb tõlgendada nii, et hankija peab kaaluma pakkujale võimaluse andmist esitada ka näiteks puudu olevad dokumendid ning kaalutlusõiguse kasutamata jätmine on õigusvastane. Riigikohus on samuti leidnud, et pakkujate kvalitatiivse valiku kontekstis on oht selgituste kaudu pakkumuse sisuliseks muutmiseks väiksem võrreldes olukorraga, kui kõne all on pakkumuse tehnilised üksikasjad, hind, lepingutingimused vms. 7 Eeltoodust lähtuvalt saaks hankija kvalitatiivse valiku konktekstis jätta selgituste küsimisega kõrvaldatava puuduse korral selgitusnõude esitamata üksnes juhul, kui selleks esineb kaalukas põhjus. Hankijal antud juhtumil kaalukas põhjus selgituste küsimata jätmiseks puudus. On selge, et hariduse andmete puhul on tegemist minevikuandmetega, mis eksisteerivad objektiivselt enne riigihankes pakkumuste esitamise tähtpäeva ning mille tõendamiseks esitatavaid andmeid on ka objektiivselt võimalik kontrollida. Sellises olukorras ei põhjusta selgituste küsimine pakkujalt mingi ebavõrdset kohtlemist ega anna pakkujale riigihankes ka konkurentsieelist. Arvestades riigihankes kõrvalejäämise tagajärgi, on hankija otsus mitte küsida vaidlustajalt selgitusi tema võtmeisiku hariduse andmete kohta põhjendamatu ja ebaproportsionaalne. Eeltoodust lähtuvalt on hankija 06.08.2024 ja 07.08.2024 otsused, millega jäeti vaidlustaja riigihankes kvalifitseerimata õigusvastased ning tuleb tunnistada kehtetuks. Vaidlustaja võtmeisik Kert Aavik vastab riigihankes kehtestatud hariduse nõudele ning hankija on seda ka oma 15.08.2024 vastuses tunnistanud. Hankija on õigusvastaselt asunud tagantjärgi kitsendama riigihankes kehtestatud kvalifitseerimistingimusi, asudes alusetule seisukohale, et teatud mahus erialaste õppeainete läbimine ei ole hankija jaoks piisav hariduse nõude täitmiseks. Olukorras, kus hankijale oli saanud teatavaks asjaolu, et Kert Aavik omandas kõrghariduse digimeedia 7 Riigikohtu 13.06.2013 lahend nr 3-3-1-24-13, p 21. 6/7  suunal ning hankija oli avalikele andmetele tuginedes järeldanud, et Tallinna Ülikooli informaatika õppekava saab läbida digimeedia sunitlusega, otsustas hankija õigusvastaselt mitte küsida vaidlustajalt selgitusi ning jätta vaidlustaja riigihankes kvalifitseerimata. Võttes arvesse, et vaidlustaja on pärast riigihankes edukaks tunnistamist õigusvastaselt jäetud kvalifitseerimata, on õigusvastane ka hankija otsus tunnistada riigihankes edukaks kolmanda isiku pakkumus. Eeltoodust lähtuvalt vaidlustab vaidlustaja ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse ning palub selle tunnistada kehtetuks. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED Asja läbivaatamise viis. Vaidlustaja on nõus kirjaliku menetlusega. Riigilõiv. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuselt riigilõivu ning maksekorraldus on lisatud vaidlustusele. Konfidentsiaalsus, isikuandmete kaitse. Käesolevale vaidlustusele lisatud lisa 1 digikonteineris sisalduv lisa „Isikukaart“ ja lisa 3 sisaldavad vaidlustaja võtmeisikute isikuandmeid, mille töötlemisel palume tagada isikuandmete kaitse nõuete järgimise ning mida palume seetõttu kolmandale isikule mitte edastada. Kolmandal isikul puudub vajadus vaidlustusmenetluses tutvuda nende andmetega oma õiguste kaitseks ning VAKO saab nende dokumentide ja andmetega tutvuda, tagamaks vaidlustusasja õige lahendamise. Esindusõigus. Allakirjutanu kinnitab, et on vaidlustaja lepinguline esindaja. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Lind Vandeadvokaat Lisad: 1. Vaidlustaja 09.08.2024 kiri hankijale – digikonteineris sisalduv lisa „Isikukaart“ on KONFIDENTSIAALNE; 2. Hankija 15.08.2024 vastus; 3. Kert Aaviku bakalaureuse diplomi nr LC 012640 juurde käiva akadeemilise õiendi väljavõte – KONFIDENTSIAALNE; 4. maksekorraldus (riigilõiv). 7/7  Heily Aavik Teie: 12.08.2024 nr 3.4-1/3748 Agentuur La Ecwador OÜ Meie: 15.08.2024 nr 3.4-1/3748-1 Vastus selgitustaotlusele Austatud Heily Aavik Olete esitanud selgitustaotluse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile Eesti toidu kuu teavituskampaania riigihanke viitenumbriga 281730 pakkuja Agentuur La Ecwador OÜ (10282034) kvalifitseerimata jätmise otsuse kohta. Lisaks olete palunud selgitada, kuidas tagatakse, et kõik otsused on ajaliselt korrektselt vormistatud ja et nende järjekord on seadustega kooskõlas. Selgitused on toodud vastavalt lõikude kaupa. Hanke alusdokumentides on sätestatud nõue, et pakkuja meeskonnas peab olema vähemalt üks spetsialist, kellele on omistatud erialane haridus reklaami või turunduse/kommunikatsiooni valdkonnas. Oma pakkumuses esitasite hankepassis selleks spetsialistiks Kert Aaviku ning hankija päringu peale, vastava kvalifikatsiooni tõendamiseks, esitasite juurde Kert Aaviku andmed Eesti hariduse infosüsteemist, mille kohaselt on talle omistatud tehnikateaduse bakalaureuse kraad informaatika erialal. Hankija veendus Tallinna Ülikooli kodulehel oleva info põhjalt, et Informaatika õppekava (Computer Science) kuulub õppekava rühma „Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs“, õppekava läbinutele omistatakse tehnikateaduste kraad. Õppekava maht on 180 EAP, millest digitaalse meedia valikmooduli ained moodustavad kokku kohustuslikud 24 EAP-d. Hankija tutvus Tallinna Ülikooli Informaatika õppekava digitaalse meedia valikmooduli kohustuslike ainete eesmärkidega ning on veendunud, et õppeained, mille eesmärgiks on aidata kaasa teadmiste, oskuste ja praktilise kogemuse kujunemisele 24 EAP mahus 3 õppeaasta jooksul, annavad kindlasti alusteadmised valdkonnast, kuid ei ole piisavad, et oleks täidetud hankes nõutud hariduse nõue: on omistatud erialane haridus reklaami, turunduse või kommunikatsiooni valdkonnas. Eelnevast tulenevalt nõustume teie selgitustes toodud väitega, et Tallinna Ülikooli informaatika digimeedia suuna bakalaureuse taseme õppekava on tänapäeva digitaalses keskkonnas seotud kaasaegse reklaami- ja turundusvaldkonnaga, kuid leiame, et tegemist ei ole erialase haridusega reklaami või turunduse/kommunikatsiooni valdkonnas. Kõnealune nõue oli hankedokumentides seatud selleks, et vähemalt üks meeskonna liige omaks süvendatud arusaama turunduse valdkonnast ja reklaami toimemehhanismidest, et tagada edukalt nii loov- kui meediastrateegia juhtimine ja elluviimine. Hankija ei küsinud pakkujalt lisaselgitust, kuna eeltoodust tulenevalt oli hankija jaoks ilmne, et hankepassis esitatud isiku haridus ei vasta riigihanke alusdokumentides sätestatud hariduse nõudele. Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 Hankijal on talle antud kaalutlusõiguse alusel õigus (mitte kohustus) küsida pakkujalt pakkumuse kohta selgitusi ning kaalutlusõiguse teostamisel kohustus kohelda pakkujaid võrdselt ja lojaalselt nii, et valikumenetluse lõppedes ja selle tulemust arvestades ei näiks, et ühte või mitut selgituste nõude saanud taotlejat on alusetult koheldud teistest soodsamalt või ebasoodsamalt. Euroopa Kohus (otsus asjas nr C-336/12: Manova) on selgitamise nõudega seonduvalt öelnud, et võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega pole vastuolus see, kui pakkumusega seonduvaid andmeid parandatakse või täiendatakse. Eeltoodust tulenevalt loobus hankija omal kaalutlusõigusel selgituse küsimisest, kuna hankija jaoks ei olnud pärast esitatud andmete ja dokumentide kontrollimist ebaselgust, mille osas pakkujalt lisaselgitusi küsida. Olete samale seisukohale viidanud ka oma selgitustaotluses, tuues näiteks Tallinna Ringkonnakohtu 14.11.2023 otsuse haldusasjas 3-23-1783, kus Tallinna Ringkonnakohus on rõhutanud, et pakkumust saab pärast selle esitamist üksnes selgitada või täpsustada, kuid mitte muuta. Selgitustaotluse juurde olete esitanud uued andmed, mis on pakkumuse muutmine ja see ei ole lubatud. Seega ei saa hankija neid vastu võtta. Käesolevas riigihankes otsuste tegemisel on lähtutud riigihangete seaduse § 53 lõikest 3, mis sätestab avatud hankemenetluses pakkumuste esitamise, avamise ja hindamise korra ning mille kohaselt hankija võib kontrollida pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning hinnata vastavaks tunnistatud pakkumusi käesolevas seaduses sätestatud korras enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist. Sellisel juhul tagab hankija, et hankelepingut ei sõlmita sellise pakkujaga, kes oleks tulnud käesoleva seaduse § 95 lõike 1 alusel hankemenetlusest kõrvaldada või kes ei vasta hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele. Eeltoodust tulenevalt ei muuda hankija oma 6.08.2024 otsust nr 3.4-1/30, jätta pakkuja Agentuur La Ecwador OÜ (10282034) kvalifitseerimata riigihankes viitenumbriga 281730. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Eglit Osakonnajuhataja Maapoliitika ja riigivara osakond Marita Seemer 625 6193 [email protected] 2 (2)  MAKSEKORRALDUS NR 464 MAKSJA / REMITTER / ПЛАТЕЛЬЩИК KUUPÄEV / DATE / ЧИСЛО AGENTUUR LA ECWADOR OÜ 15.08.2024 MAKSJA KONTO NR / REMITTER´S ACC. / № СЧЕТА ПЛАТЕЛЬЩИКА REG. NR / REG. NO / РЕГ. № SELGITUS / DETAILS OF PAYMENT / ОБъЯСНЕНИЕ ПЛАТЕЖА 10282034 (Registreerimisnumber) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile Eesti toidu kuu teavituskampaania otsuste EE412200001120189114 vaidlustamine MAKSJA PANK / REMITTER´S BANK / БАНК ПЛАТЕЛЬЩИКА Swedbank AS SAAJA / BENEFICIARY / ПОЛУЧАТЕЛЬ RAHANDUSMINISTEERIUM SAAJA KONTO NR / BENEFICIARY´S ACC. / № СЧЕТА ПОЛУЧАТЕЛЯ VIITENUMBER / REFERENCE NO / НОМЕР ССЫЛКИ EE932200221023778606 2900082126 SAAJA PANK / BENEFICIARY´S BANK / БАНК ПОЛУЧАТЕЛЯ SUMMA / AMOUNT IN FIGURES / СУММА TEENUSTASU / CHARGES / ТАРИФ Swedbank AS 640.00 EUR 0.13 SUMMA SÕNADEGA / AMOUNT IN WORDS / СУММАПРОПИСЬЮ Kuussada nelikümmend eurot 00 senti MAKSJA EES-JA PEREKONNANIMED, ALLKIRJAD / PITSER PANGA MÄRGE/ BANK`S NOTE/ ПОМЕТКA БAНКА REMITTER’S NAMES AND SURNAMES, SIGNATURES / STAMP / ИМЕНА И ФАМИЛИИ, ПОДПИСИ / ПЕЧАТЬ ПЛАТЕЛЬЩИКА KÄESOLEVA MAKSEKORRALDUSE ALLKIRJASTAMISEGA KINNITAN, ET OLEN TUTVUNUD JA NÕUSTUN SWEDBANK AS KEHTIVA HINNAKIRJA JA MAKSETEHINGUTE TEOSTAMISE TINGIMUSTEGA. ПОДПИСАНИЕМ НАСТОЯЩЕГО ПЛАТЕЖНОГО ПОРУЧЕНИЯ ПОДТВЕРЖДАЮ, ЧТО Я ОЗНАКОМИЛСЯ/ОЗНАКОМИЛАСЬ И СОГЛАСЕН/СОГЛАСНА С ДЕЙСТВУЮЩИМИ В SWEDBANK AS ПРЕЙСКУРАНТОМ И УСЛОВИЯМИ ОСУЩЕСТВЛЕНИЯ ПЛАТЕЖНЫХ ОПЕРАЦИЙ. BY SIGNING THIS PAYMENT ORDER I WARRANT AND REPRESENT THAT I HAVE EXAMINED AND CONSENT TO THE EFFECTIVE PRICE LIST AND CONDITIONS FOR MAKING PAYMENT TRANSACTIONS OF SWEDBANK AS. Vastulause Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile Eesti toidu kuu teavituskampaania Agentuur La Ecwador OÜ kvalifitseerimise otsuse kohta. Regionaal- Ja Põllumajandusministeeriumi o tsus LISA 4. PAKKUMUS NR 505075 allkirjastatud Alo Aasma kantsleri ülesannetes 07.08 kell 13.26. Otsus : Mitte kvalifitseerida tõendite alusel Põhjendus : Riigihangete seaduse § 104 lõike 8 alusel , pärast nõutud dokumentide kontrollimist jätan pakkuja Agentuur La Ecwador OÜ (10282034) kvalifitseerimata . Pärast hankepassis nimetatud meeskonnaliikme kohta kinnitustele vastavate dokumentide esitamise kontrollimist selgus , et hankepassis nimetatud meeskonnaliikme haridus ei vasta hanke alusdokumentides nõutule . Austatud Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, I. Sissejuhatus Agentuur La Ecwador , kellel on 27-aastane kogemus reklaami- ja turundusvaldkonnas, osales teie poolt korraldatud : Ettepanek pakkumuse esitamiseks Eesti toidu kuu teavituskampaania läbiviimise hankes (281730) , esitades kõik vajalikud dokumendid ja andmed, mis kinnitavad meie meeskonna pädevust ja sobivust hanke täitmiseks. Teie infopäringu peale edastada meeskonnaliikme Kert Aaviku hankes nõutud kvalifikatsioon, edastasime vajaliku info, et Kert Aavik omab Tallinna Ülikooli informaatika digimeedia suuna bakalaureusekraadi. Tõime täiendavalt välja, et ta on lõpetanud digimeedia suuna. Esitatud Tallinna Ülikooli lõpetamise tõendilt on näha, et Kert Aavik on Tallinna Ülikooli lõpetanud aastal 2017. Esitatud tõendil ei ole näha, milliseid konkreetseid õppeaineid on Kert Aavik läbinud. Teadaolevalt on Tallinna Ülikool ainsaid reklaamivaldkonna haridust andavaid ülikoole Eestis. Hankija Regionaal- ja Põllumajandusministeerium otsustas Agentuur La Ecwador OÜ kvalifitseerimata jätta, mille otsusega me ei nõustu ning palume täiendavaid selgitusi. II. Argumenteeritud põhjendused 1. Kvalifikatsiooninõuded ja erialane haridus: Vastavalt hanketingimustele pidi pakkuja meeskonnas olema vähemalt üks spetsialist, kellel on omistatud erialane haridus reklaami, turunduse või kommunikatsiooni valdkonnas. Meie pakkumuses esitatud meediajuht Kert Aavik omab Tallinna Ülikooli informaatika digimeedia suuna bakalaureusekraadi, mis on otseselt seotud kaasaegse reklaami- ja turundusvaldkonnaga, eriti tänapäeva digitaalses keskkonnas. Kert Aaviku haridus hõlmab laiaulatuslikult digimeediat ja turundust, mis on olulised oskused tänapäeva reklaami- ja turundusteenuste pakkumisel. Seega, tema kvalifikatsioon vastab hanke tingimustele ning hankija otsus seda mitte arvestada ei ole põhjendatud. Eesti Vabariigi riigihangete seadusest tulenevalt peab hankija kvalifitseerimise otsus olema selgelt ja põhjendatult esitatud, et tagada läbipaistvus ja õiguspärasus riigihanke menetluses. Riigihangete seaduse § 98 lõige 6 alusel on Hankija kohustatud põhjendama pakkuja või taotleja kvalifitseerimist või kvalifitseerimata jätmist kirjalikus otsuses, hankija kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise otsus peab olema kirjalikult esitatud, selgelt põhjendatud ja õigel ajal tehtud. Otsuses peavad olema viited konkreetsetele seadusesätetele ja tõenditele, mis olid aluseks otsuse tegemisel, ning see peab olema piisavalt põhjalik, et tagada otsuse läbipaistvus ja õiguspärasus. Regionaal- ja Põllumajandusamet on oma Agentuur La Ecwador OÜ kvalifitseerimata jätmise otsuses andud väga lakoonilise vastuse, jättes otsuse sisuliselt põhjendamata. 2. Kutseseaduse asjakohane rakendamine: Eesti Vabariigi Kutseseaduse § 5 kohaselt on kutsestandard dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ja esitatakse kompetentsusnõuded. Kutsestandardite koostamise ja kinnitamise korra määrab valdkonna eest vastutav minister. Samas, reklaami, turunduse ja meedia valdkonnas ei ole kehtestatud riiklikke kutsestandardeid, mis määratleksid täpsed kvalifikatsiooninõuded vastava ala spetsialistidele. Kuna kutsestandardeid ei ole kehtestatud, ei saa hankija keelduda meie spetsialisti kvalifikatsiooni tunnustamast, kuna puudub konkreetne õiguslik alus, mille järgi seda hinnata. 3. Riigihankeseaduse kohaldamine ja proportsionaalsuse põhimõte: Vastavalt Riigihankeseaduse § 98 lõikele 1 peab hankija kvalifikatsiooninõudeid kehtestades lähtuma hankelepingu olemusest, kogusest ja otstarbest ning tagama, et need tingimused on proportsionaalsed. Agentuur La Ecwador esitas pakkumuses kõik vajalikud dokumendid ja tõendid, sealhulgas Kert Aaviku haridust tõendava dokumendi koos selgitusega, et tegemist on digimeedia suunaga. Hankija ei kasutanud võimalust küsida täiendavaid selgitusi, mis oleks olnud proportsionaalne ja kooskõlas seadusest tulenevate nõuetega. Kuna hanketingimustes oli nõutud ühe spetsialisti erialane haridus, esitasime Kert Aaviku kvalifikatsiooni tõendavad andmed. Lisaks oleksime võinud esitada ka Riigihangete registris kõnealuse hanke vastutavaks isikuks märgitud ja meeskonna kirjelduses projektijuhi rolli täitva Kairit Vainulti reklaami või turunduse/kommunikatsiooni valdkonna erialast haridust tõendava dokumendi, mille me nüüd lisame. 4. Tallinna Ringkonnakohtu seisukohad ja Riigihangete seaduse § 39: Tallinna Ringkonnakohus on oma 14.11.2023 otsuses haldusasjas 3-23-1783 rõhutanud, et pakkumust saab pärast selle esitamist üksnes selgitada või täpsustada, kuid mitte muuta. Hankija peaks andma pakkujale võimaluse selgitada või täpsustada esitatud andmeid enne, kui tehakse otsus kvalifitseerimata jätmise kohta. Selline lähenemine on kooskõlas Riigihangete seaduse § 39 lõikega 4 , mis võimaldab hankijal nõuda täiendavaid selgitusi ja dokumente kvalifikatsiooni tõendamiseks. Antud juhul ei ole hankija kasutanud seaduses sätestatud võimalust küsida täiendavaid selgitusi, mistõttu on otsus kvalifitseerimata jätmise kohta ebapädev ja vastuolus seadusandlusega. III. Täiendavad s elgitused ja l isaargumendid 1. Hankelepingu olemus ja spetsiifiline tööjaotus: Agentuur La Ecwadori pakkumuses oli selgelt välja toodud meeskonnaliikmete tööjaotus , rollid ja vastutus. Kert Aavik, kellel on bakalaureusekraad Tallinna Ülikoolist digimeedia suunal ning üle 10-aastane töökogemus Agentuuris La Ecwador , oli loogiline valik vastutavaks isikuks, kuna hankes nõutud tööde mahust moodustab 75% meediateenuste strateegiline planeerimine , ost ja aruandlus. Kairit Vainult, Riigihangete registris märgitud hanke juures vastutavaks isikuks ja meeskonna rollide kirjelduse all kampaania projektijuhiks, kelle kvalifikatsiooni tõendav dokument on nüüd esitatud, omab samuti erialast haridust reklaami või turunduse valdkonnas, mis kinnitab meie meeskonna pädevust hanke nõuete täitmisel. 2. Haldusakti allkirjastamise järjekord ja kehtivus: Haldusmenetluse seaduse § 54 ja § 55 kohaselt peab haldusakt olema korrektselt ja õigel ajal allkirjastatud, et see jõustuks ja omaks seaduslikku kehtivust. Kui allkirjastamine toimub vales ajalises järjekorras või ebakorrektsetes tingimustes, võib see mõjutada haldusakti kehtivust. Avaliku teenistuse seaduse § 49 rõhutab samuti allkirjastamise järjekorra ja ajastuse olulisust, et tagada otsuste õiguspärasus. Kui hankija allkirjastas otsused vales järjekorras või ebakorrektsete tingimuste alusel, võib see tõstatada küsimusi otsuste õiguspärasuse kohta. Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele peavad kõik otsused olema vormistatud õigel ajal ja järjekorras, et tagada nende kehtivus ja õigsus. Digitaalselt kinnitatud otsuste ajaliselt vale järjestus võib viidata protseduurilistele rikkumistele, mis võivad mõjutada hanke läbipaistvust ja õigsust. Palume hankijal selgitada, kuidas tagatakse, et kõik otsused on ajaliselt korrektselt vormistatud ja et nende järjekord on seadustega kooskõlas. IV. Kokkuvõte Arvestades eelpool toodud argumente ja täiendavaid selgitusi, palume Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil üle vaadata o tsus LISA 4. PAKKUMUS NR 505075 jätta Agentuur La Ecwador OÜ Pakkumus nr. 505075 kvalifitseerimata . Meie esitatud spetsialistid vastavad kõikidele hanketingimustele ning me oleme valmis esitama täiendavaid dokumente ja selgitusi, et kinnitada meie sobivust ja võimekust täita hanke nõudeid. Samuti palume täiendavaid selgitusi seoses digitaalselt kinnitatud otsuste ajaliselt vale järjestusega. Lugupidamisega, Heily Aavik Agentuur La Ecwador OÜ Juhatuse esimees Andmed Eesti hariduse infosüsteemist 07.08.2024 14:25:06 Tõendile lisatud digitempel kinnitab, et tõendi on väljastanud Haridus- ja Teadusministeerium ning andmed tõendil on autentsed ja pärinevad Eesti hariduse infosüsteemist (EHIS). KAIRIT VAINULT Isikukood 47706220029 Sünniaeg 22.06.1977 ÕPINGUTE ANDMED Mainori Majanduskool, lõpetamine 09.06.2000 Haridustase Kõrgharidus Õppekava Õppekava kood 895 Õppekava nimetus Äri- ja turundusjuhtimine Õppekava 3 aastat nominaalkestus 513 rakenduskõrgkooli ja ülikooli diplomiõpe (vv kuni Õpe 01.09.2002) Kvalifikatsioon kehtivas Rakenduskõrgharidus või vastav kvalifikatsioon raamistikus Kvalifikatsiooni diplomiõppe diplom "A" dokument Õppimise algus 01.09.1996 Munga 18 / 50088 Tartu / 735 0222 / [email protected] / Registrikood 70000740 Õppimise lõpp 09.06.2000 Tunnistuse/ Diplomi AL 004404 number Staatus Lõpetanud Munga 18 / 50088 Tartu / 735 0222 / [email protected] / Registrikood 70000740