Saatja: Artur Lundalin </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=c821b1eb361749e494003c563f41c4c4-Artur Lundalin>
Saaja: 'Martin Tubalkain', Erle Kõomets
Teema: RE: Riigilõivuseaduse muutmine - päring
Tere
Olete pöördunud Rahandusministeeriumi poole küsimusega, et millist riigilõivumäära rakendada olukorras, kus riigilõivumäära suurus muutub menetluse kestel. Märgime siinkohal, et Rahandusministeerium ei anna juriidilist nõu, kuidas tuleks lahendada konkreetseid käimasolevaid juriidilisi vaidlusi. Oma selgitustes saame seega piirduda üksnes osundustega kehtivatele õigusnormidele ning neid kandvatele õiguse üldpõhimõtetele.
Riigilõiv kui rahaline kohustus liigitub materiaalõiguse alla ning materiaalõiguse puhul tuleb lähtuda nendest õigusnormidest, mis eksisteerisid õigussuhte tekkimise ajal. See tähendab, et kui isik taotleb lõivustatud toimingu tegemist, ent menetluse kestel riigilõivumäär muutub seadusemuudatuse tulemusel, siis tuleb rakendada seda riigilõivumäära, mis kehtis taotluse esitamise hetkel.
Tähtsust ei oma siinkohal asjaolu, kas taotluses esineb puudusi või mitte. Haldusorgan peab taotluse vastu võtma sõltumata selle puudustest ning andma täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (haldusmenetluse seaduse [HMS] § 15 lõiked 1 ja 2). Kui taotleja suudab puudused kõrvaldada määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks (HMS § 15 lõige 3). Puuduste esinemine ja nende kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmine ei tähenda seega senise haldusmenetluse lõppemist, mistõttu tuleb jätkuvalt lähtuda nendest materiaalõiguslikest normidest, mis kehtisid taotluse esitamise hetkel.
Kokkuvõtlikult, tasumisele kuuluva riigilõivumäära kujundamisel tuleb lähtuda sellest riigilõivuseaduse redaktsioonist, mis oli jõus lõivustatud toimingu tegemise taotlemise hetkel.
Lugupidamisega
<http://www.fin.ee/> <http://>
Artur Lundalin
peaspetsialist | Maksu- ja tollipoliitika osakond
5885 1321 |
[email protected] <mailto:
[email protected]>
Rahandusministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn | www.fin.ee
From: Martin Tubalkain <
[email protected]>
Sent: Wednesday, July 17, 2024 10:00 AM
To: RAM Info
Subject: Riigilõivuseaduse muutmine - päring
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
Transpordiamet edastab Rahandusministeeriumile päringu seoses riigilõivu seaduse muutmisest tingitud määrade rakendamise osas.
Dokumendist „Riigilõivuseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri“ ei suutnud tuvastada kuidas on seadusloomes ettenähtud riigilõivu küsimine järgneva juhtumi korral:
Isik alustas veesõiduki registreerimise toiminguid 19.06.2024 ja koheselt tasuti ka riigilõiv summas 67 eurot. Kuna esitatud dokumentides oli puudusi, siis paluti puudused kõrvaldada. Puudused likvideeriti 15.07.2024, kuid selleks ajaks olid riigilõivu määrad muutunud ja uueks määraks on 100 eurot.
Palun Rahandusministeeriumil kujundada hinnang millise määra järgi Transpordiamet sellisel juhul riigilõivu arvestama peab? Kas isik peab juurde tasuma puuduva osa või aluseks võetakse see kuupäev, millal registreerimistoiminguga alustati ja kehtima jääb vana riigilõivu määr.
Jään ootama Teie peatset tagasisidet.
Parimate soovidega
Martin Tubalkain
Teenusehaldur
+372 598 17 141
www.transpordiamet.ee <http://www.transpordiamet.ee/>
Valge 4 / 11413 Tallinn / Transpordiamet
Teie delta_senderRegDate \* MERGEFORMAT 17.07.2024 Meie delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 15.08.2024 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 5-1/3346-2 delta_recipientPersonName_1 \* MERGEFORMAT Martin Tubalkain delta_recipientName_1 \* MERGEFORMAT Transpordiamet delta_recipientEmail_1 \* MERGEFORMAT
[email protected] delta_docName Vastus pöördumisele Olete pöördunud Rahandusministeeriumi poole küsimusega, et millist riigilõiv u määra rakendada olukorras, kus riigilõivumäära suurus muutub menetluse kestel. Märgime siinkohal, et Rahandusministeerium ei anna juriidilist nõu, kuidas tuleks lahendada konkreetseid käimasolevaid juriidilisi vaidlusi. Oma selgitustes saame seega piirduda üksnes osundustega kehtivatele õigusnormidele ning neid kandvatele õiguse üldpõhimõtetele. Riigilõiv kui rahaline kohustus liigitub materiaalõiguse alla ning materiaalõiguse puhul tuleb lähtuda nendest õigusnormidest, mis eksisteerisid õigussuhte tekkimise ajal. See tähendab, et kui isik taotleb lõivustatud toimingu tegemist, ent menetluse kestel riigilõiv u määr muutub seadusemuudatuse tulemusel, siis tuleb rakendada seda riigilõivumäära, mis kehtis taotluse esitamise hetkel. Tähtsust ei oma siinkohal asjaolu, kas taotluses esineb puudusi või mitte. Haldusorgan peab taotluse vastu võtma sõltumata selle puudustest ning andma täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (haldusmenetluse seaduse [HMS] § 15 lõiked 1 ja 2). Kui taotleja suudab puudused kõrvaldada määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks (HMS § 15 lõige 3). Puuduste esinemine ja nende kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmine ei tähenda seega senise haldusmenetluse lõppemist, mistõttu tuleb jätkuvalt lähtuda nendest materiaalõiguslikest normidest, mis kehtisid taotluse esitamise hetkel. Kokkuvõtlikult, tasumisele kuuluva riigilõivumäära kujundamisel tuleb lähtuda sellest riigilõivuseaduse redaktsioonist, mis oli jõus lõivustatud toimingu tegemise taotlemise hetkel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Erle Kõomets maksu- ja tollipoliitika delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT osakonna juhataja delta_ownerName \* MERGEFORMAT Artur Lundalin delta_ownerPhone \* MERGEFORMAT 611 3219 delta_ownerEmail \* MERGEFORMAT
[email protected]