Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude taotlus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115 [email protected] 14.08.2024 Esitatud e-kirja teel RAGN-SELLS AS TÄIENDAV SEISUKOHT JA LEPINGULISE ESINDAJA KULUDE NIMEKIRI Riigihange: Jäätmeveo korraldamine Pauluse, Rahumäe, Tuigo ja Tartu juudi kogukonna Lohkva kalmistutelt (viitenumber 280838) Vaidlustaja: RAGN-SELLS AS Registrikood 10306958 aadress Suur-Sõjamäe 50a, 11415 Tallinn Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kadri Matteus Advokaadibüroo Matteus Maakri 30, Tallinn 10145 E-post: [email protected] Telefon: 53419810 Hankija: Tartu Kalmistud Registrikood 75006799 aadress Kalmistu tn 22, 50303 Tartu E-post: [email protected] Kolmas isik: Eesti Keskkonnateenused AS Registrikood 10277820 aadress Artelli tn 15, 10621 Tallinn TAOTLUS: 1 Mõista Tartu Kalmistult välja RAGN-SELLS AS lepingulise esindaja kulud summas 1350 eurot koos käibemaksuga ja riigilõiv summas 1280 eurot, kokku 2630 eurot. VAIDLUSTUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD 1.1 Vaidlustaja esitas 05.08.2024 vaidlustuse riigihankes „Jäätmeveo korraldamine Pauluse, Rahumäe, Tuigo ja Tartu juudi kogukonna Lohkva kalmistutelt“ (viitenumber 280838). Vaidlustuskomisjon võttis vaidlustuse menetlusse ja esitas 05.08.2024 vaidlustuse teate kolmandale isikule ja hankijale. 1.2 Kolmas isik ja hankija esitasid vastused vaidlustusele 08.08.2024 ning VAKO edastas kirjaliku menetluse teate 09.08.2024, milles määras vaidlustajale seisukohtade esitamise tähtajaks 14.08.2024. Seega on käesolev menetlusdokument esitatud tähtaegselt. 1.3 Vaidlustaja ei nõustu hageja ega kolmanda isiku seisukohtadega ning põhjendab seda alljärgnevalt. PUUDUVAD VAIDLUSTUSE LÄBI VAATAMATA JÄTMISE ALUSED 2.1 Nii hankija kui ka kolmas isik on asunud seisukohale, et vaidlustus tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada vaidlustajale, kuid vaidlustaja nende seisukohtadega ei nõustu. 2.2 Esiteks, kaebeõigus on vaidlustuse lubatavuse eelduseks, mille täitmist peab VAKO omaalgatuslikult kontrollima vaidlustuse laekudes (RHS § 192 lg 1). Juhul, kui kaebeõigust ei ole, peab VAKO vaidlustuse kohustuslikus korras läbi vaatamata jätma (RHS § 192 lg 3 p 7). Seega on VAKO pidanud juba hindama vaidlustuse esitamise õigust ja arvestades, et vaidlustus on esitatud hankijale ja teisele poolele vastamiseks ning tehtud on ka kirjaliku menetluse teade, siis saab eeldada, et VAKO on pidanud kaebeõiguse olemasolu tõendatuks. 2.3 Esmalt leiab hankija vastuse punktis 2.1, et kuivõrd hankija ei ole rikkunud RHS sätteid, siis ei ole vaidlustajal ka vaidlustamise õigust. RHS sätete rikkumist käsitleb vaidlustaja allpool, kuid nendib lühidalt, et ei nõustu hankija seisukohaga, vaidlustamisõigust ei hinnata RHSi rikkumise või mitterikkumise pinnalt, vaid kas rikkumine võib üldse puudutada vaidlustaja õiguseid või huve. Vaidlustaja huvide ja õiguste rikkumist käsitleb vaidlustaja alljärgnevalt. 2.4 Teiseks argumenteerib hankija vastuse punktis 2.4, et „Vaidlustajal puudub subjektiivsete huvide riive, kuna Vaidlustaja ei esitanud pakkumust esialgsel hankel nr 277541. Sellest tulenevalt arvas hankija, et Vaidlustajal ei olnud huvi hankel ning võimalikul jätkuhankel osaleda.“ Vaidlustaja selgitas vaidlustuses, et kuivõrd vaidlustaja osutab riigihanke esemeks olevaid teenuseid ja osaleb pidevalt jäätmeveo riigihangetel, siis on vaidlustaja ka huvitatud isikuks RHS § 185 lg 1 mõttes. Vaidlustaja on tänane sama hanke esemega seotud teenuse osutamise partner (riigihanke nr 241120 tulemusel sõlmitud leping nr 21-4261), mistõttu ei saanud hankijal tekkida kahtlust sellest, et kui viia läbi uus menetlus, siis vaidlustajal puuduks igasugune huvi selles osaleda. 2.5 Sarnaselt hankijale selgitab ka kolmas isik vastuse punktis 8.2, et „Vaidlustaja ei ole viidanud asjaoludele, mis annaksid alust eeldada, et tal tõepoolest selline huvi oleks olnud.“ Vaidlustaja selgitas vaidlustuses, et juhul, kui riigihankes puudunuks konkreetne piirhind või olnuks see vastavuses reaalse hinnaga, mille ületamisel lükatakse pakkumus tagasi, siis soovinuks vaidlustaja hankemenetluses ka osaleda. On ilmne, et kui hankija võimaldab – vastupidiselt RHAD-s märgitule – esitada RHAD-ga vastuolus olevat maksumust, siis tekib ka teistel võimalikel turuosalistel huvi hankes osaleda. Tegemist on ilmse majandusliku huviga. 2.6 Hankija selgitab vastuse p-s 2.6, et juhul, „kui Ragn-Sells AS oleks esitanud pakkumise esimesel hankel (ka piirhinda ületava), oleks Hankija väljastanud jätkuhankel pakkumiskutse läbirääkimistega hankes ka temale.“ Kolmas isik selgitab samuti vastuse punktis 8.4, et kuivõrd esimesele hankele laekus pakkumusi hoolimata sellest, et RHAD kohaselt tuli piirhinda ületavad pakkumused tagasi lükata ja seda ka tehti, siis pidanuks ka vaidlustaja sellise pakkumuse esitama. Tegemist on ilmselt ebamõistliku väitega, kuivõrd pakkumuse esitamine teades, et see lükatakse tagasi, ei saa olla õigustuseks hankijale vaidlustaja õiguste rikkumiseks edaspidi. Pakkumuse esitamine on ressursimahukas töö, mistõttu ilmses veendumuses pakkumuse mittevastavuse kohta ei ole mistahes juhul kohustus sellist pakkumust ka esitada. Samuti on kolmanda isiku esimene joonealune viide asjakohatu ning selgelt ülepingutatud – sellised asjakohatud ja põhjendamatud hinnangud üksnes koormavad tarbetult menetlust. 2.7 Kolmas isik on vastuse punktis 8.5 leidnud, et vaidlustaja pidanuks RHAD vaidlustama ning selle tegemata jätmisel on nüüd sisuliselt kaotanud vaidlustusõiguse RHS § 192 lg 3 p 7 alusel. See on ilmselt ebaõige lähenemine, kuivõrd hankija tegevuse vaidlustamise eelduseks riigihankes 280838 2  ei ole varasemalt kõikvõimalike muude vaidlustuste esitamine, mida saanuks teha. Vaidlustaja esitas hankijale maksumuse kohta päringu ning hankija vastus andis veendumuse, et hankija eelarve ongi täpselt piirhinna suuruses (vt selle kohta vaidlustuse p 2.1.11). Veelgi enam, tänaseks on kõikidele osapooltele selge, et hankelepingu maksumus on algses hankes seatud piirhinnast kõrgem, mistõttu oli ilmne majanduslik huvi ka neil pakkujatel uues hankes osaleda, kes esialgses pakkumust heidutava tingimuse tõttu ei esitanud. Kohtupraktikas, eeskätt finantskorrektsioone puudutavates lahendites, on käsitletud heidutava mõju olemust kui RHS sätete rikkumist juhul, kui hankija on sätestanud piiravaid RHAD tingimusi (nt Tallinna Halduskohtu asi nr 3-21-339). On selge, et kui hankija seab ebamõistliku piirhinna, mille ületamisel lükatakse pakkumused tagasi, siis on sellisel tingimusel hankes osalemisele heidutav mõju ning pakkujatel ei ole kohustust eeldada, et kui ikkagi esitada pakkumus, mis ilmselt lükatakse tagasi, siis asub hankija RHS § 49 lg 1 p 1 alusel läbi viima uut hanget, rikkudes taas RHS sätestatud tingimusi ning muudab piirhinnaga seotud sätet RHAD-s. Vastupidine argumentatsioon on absoluutses vastuolus RHS § 3 üldpõhimõtetega. 2.8 RHS § 185 lg 1 mõlemad eeldused on täidetud, kuivõrd vaidlustajal oli huvi osaleda ka väljakuulutamiseta hankemenetluses ning hankija poolt vaidlustaja kaasamata jätmine jätkumenetlusse oli meelevaldne, kahjustades vaidlustaja majanduslikke huve. Vaidlustaja põhjus esimesel hankes osalemata jätmisel oli konkreetselt seotud nüansiga, mida jätkuhankes muudeti, andes ka selge indikatsiooni sellest, et vaidlustajal oli ilmselge huvi jätkuhankes osaleda. Kolmanda isiku väited selles osas on läbinisti asjakohatud vastuse punktides 8.6-8.9. Küll aga selgitab vaidlustaja vastusena punktile 8.9, et hankija ainus võimalus ei ole RHS § 49 lg 1 p 1 alusel riigihanke läbiviimine, vaid hankijal on võimalus viia korrektse piirhinnaga riigihange läbi ka avatud hankemenetlusena juhul, kui on selgunud, et seatud piirhind ei ole asjakohane. Seega on alusetu väita, et vaidlustajal puudub huvi uues, korrektse eeldatava maksumuse ja piirhinnaga riigihankes osaleda, täites seeläbi ka RHS § 185 lg 1 eeldused. 2.9 On liialdus väita, et hankijal oli võimalik vaid esimese hanke ilmselt mittevastavate pakkumuste kaudu tuvastada RHS § 72 lg 1 nimetatud ettevõtjate majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus, kuivõrd vaidlustaja on hankija tänane lepingupartner (hange 241120). On ilmselge, et hankijal oli olemas tervikpilt vaidlustaja majanduslikust ja finantsseisundist ning tehnilisest ja kutsealasest pädevusest. Kuigi RHS § 72 lg 1 tõepoolest ei nõua, et hankija kõikidele võimalikele pakkujatele kutse saadaks, on siiski hankijal keelatud toimida ettevõtjate valikul meelevaldselt (RKHKo 3-3-1-5-06, p 15), vältimaks kuritarvitusi ja lubamatut konkreetsete ettevõtjate eelistamist. Kohtupraktika kohaselt võib teatud valdkondades ollagi Eesti turg niivõrd vähese konkurentsiga, et hankijal tekib kohustus teha läbirääkimiste pidamise ettepanek siiski kõikidele teadaolevatele ettevõtetele, kes täidavad hankija nõudeid (TlnRKo 3-16-2129, p 21). Käesoleval juhul on ilmne, et vaidlustaja kuulus hankijale teadaolevate ettevõtete hulka ning puudub mistahes hankija poolne vabandus jätta vaidlustajale ettepanek pakkumuse esitamiseks tegemata. Seda ei väära ka kolmanda isiku poolt argumenteeritud väidetav hoolsuskohustuse rikkumine – vaidlustaja hoolduskohustuseks ei ole ega saagi olla ilmselt mittevastava pakkumuse esitamine riigihankes. Vaidlustaja ei pidanud nägema ette, et hankija – tuvastades, et piirhind on liiga madal – korraldab RHS sätetega vastuolus uue menetluse, jättes sellest lisaks ebaõigelt kõrvale ka vaidlustaja. 2.10 Seega kokkuvõtlikult puuduvad alused vaidlustuse läbi vaatamata jätmiseks RHS § 192 lg 3 p 7 alusel ning VAKO on siinkohal pidanud vastavaid asjaolusid juba vaidlustuse menetlusse võtmisel kontrollima. Vaidlustaja vastab RHS § 185 lg 1 määratlusele ning on seetõttu õigustatud ka käesolevat vaidlustust esitama. 3  LEPINGU SÕLMIMINE EI OLNUD ÕIGUSPÄRANE 3.1 Hankija on vastuse punktis 2.1 alustanud selgitusega, et „Hankija ei nõustu Vaidlustaja arvamusega, et hankija on muutnud hankel nr 280838 oluliselt esialgse hanke nr 277541 tingimusi. Hanke alusdokumendid, sh lepingu algtingimused, jäid jätkuhankel sarnaseks. Lepingu hind ei olnud lepingu algtingimus. Hankija lasi hinna pakkuda pakkujatel. Hind oli hanke iseloomust tulenevalt läbirääkimiste objekt. Seega ei ole Hankija enda hinnangul RHSi sätteid rikkunud.“ Vaidlustaja käsitleb konkreetsemalt vastuväiteid allpool, täiendades juba vaidlustuses esitatut. Vaidlustaja tuletab meelde, et kuigi läbirääkimiste pidamine on muidu väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse keskne osa, siis juhul, kui hankija korraldab riigihanke väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena RHS § 49 lg 1 p 1 alusel, on läbirääkimiste pidamise ulatus piiratud, kuna ka läbirääkimiste käigus ei tohi esialgse riigihanke tingimused oluliselt muutuda. 3.2 Hankija vastuse punktis 2.8 on hankija kirjeldanud, et nii esimene kui ka teine riigihange viidi läbi samadel tingimustel, kuid on ilmne, et kui algses hankes oli pakkumuse tagasi lükkamise aluseks piirhinna ületamine – ja seda tagasi lükkamise alust hankija ka kasutas – ning teises hankes on piirhinda ületava pakkujaga leping sõlmitud, ei ole tegemist samadel alustel läbi viidud hankemenetlusega. Juba loogilise järelduse tulemusel on ilmne, et sama RHAD ja sama pakkumusega kahes erinevas menetluses erinevale tulemusele jõudmine viitab muutunud asjaoludele. 3.3 Hankija vastuse punktis 2.9 nähtub, et „Pakkumuse esitas jätkuhankel vaid EKT. Pakkumus oli soodsam, kui algsel hankel, kuid ületas ikka piirhinda. Hankija seisis valiku ees, kas tunnistada ka jätkuhange nurjunuks, või otsida piirhinda ületava osa katmiseks vahendeid juurde ja sõlmida leping. Hankija valis teise tee, kuna jäätmeteveo kui elutähtsa teenuse korral ei saanud Hankija riskida asjaoluga, et kalmistutelt jäävad jäätmed vedamata, tekitades keskkonnale ulatusliku reostusohu. Oluline oli Hankija seisukohast ka asjaolu, et kalmistute teenindamiseks on hankelepingu täitmiseks vajalik erimõõtmetes väikeveok. Seega on Hankijal vaja pakkujatele konkurentsi tagamiseks ette näha piisava ajavaru (vähemalt 6 kuud) vajaliku eriveoki soetamiseks.“ Ja täpsustus p 2.10 „Vajaliku veoki soetamine ca 2,5 kuuga ei ole reaalne.“ 3.3.1 Esiteks on oluline märkida, et jäätmevedu ei ole elutähtsate teenuste loetelus ja tegemist kalmistutelt jäätmete ära veoga. Hädaolukorra seadus (HOS) § 36 sätestab elutähtsate teenuste loetelu ja nende toimepidevust korraldavad asutused, kuid jäätmevedu (veelgi enam – kalmistult) ei kuulu selle loetelu hulka. 3.3.2 Teiseks, vaidlustaja teenindab täna kalmistuid ja omab vastavat erimõõdulist veokit. Hankes nõutud erimõõdulisi veokeid on peale kolmanda isiku ka teistel jäätmevedajatel, mistõttu ei saa see olla tõsiselt võetav argument, mis annaks aluse hankijale õigusliku aluseta hanketingimuste muutmiseks või RHS sätete rikkumiseks. 3.3.3 Kolmandaks on eelnevast tulenevalt selge, et hankija kitsendas seega põhjendamatult konkurentsi, sõlmides hankelepingu ettevõtjaga, kelle pakkumus ei ole majanduslikult soodsam. 3.3.4 Neljandaks on nõuded tehnikale hankes 277541 mõlemas osas täpselt ja sõna-sõnalt samad: „Pakkuja omandis või kasutuses peab olema Riigihanke objektiks olevate tööde teostamiseks vajalik tehniliselt korras jäätmeveok pikkusega kuni 7,0 m, kõrgus mitte üle 3 m ja registrimassiga kuni 8,5 tonni või eellepingud vastava veoki kasutusõiguse kohta. Pakkuja esitab informatsiooni veoki pikkuse, registrimassi, veoki margi ja registreerimisnumbri kohta. Kui pakkumuse esitamise hetkel ei ole pakkuja omandis teenuse osutamiseks vajalikku jäätmeveokit, esitada dokumendid, mis tõendavad, et pakkumuse edukaks tunnistamise korral on Töövõtjal alates 01.01.2025 tehnika olemas. Hankija aktsepteerib tingimusele vastavusena kasutuslepinguid või lepinguid jäätmeveokite hankimiseks.“ Selle kontrollimiseks seadis hankija vastavustingimuses küsimuse „1. 4  kasutatav tehnika“, millele sai vastata vabas vormis dokumendiga. Vaidlustaja peab võimalikuks, et selles dokumendis võis kolmas isik kirjutada, et temal on vajalik sõiduki hankimiseks 6 kuud, kuivõrd hanke alusdokumentides sellist asjaolu välja toodud ei ole. Seejuures ei viita hanke alusdokumendid ei 6 kuule ega 2,5 kuule, samuti puuduvad igasugused muud tähtajad. Samas aga viitab kolmas isik vastuse punktis 9.13, et hankija tegevus oli põhjendatud, kuivõrd muidu „oleks edukal pakkujal jäänud teenuse osutamiseks lühem ettevalmistusaeg“. Eelnevast tulenevalt on hankija (ja teda toetava kolmanda isiku) väited selles küsimuses tõendamata. 3.3.4.1 Vaidlustaja pöörab tähelepanu ka sellele, et samade tehniliste nõuetega ehk väikeveok on vajalik ka hetkel täitmisel olevas hankes (Jäätmete vedu Tartu linna kalmistutel ajavahemikus 01.01.2022 – 31.12.2024, viitnumber 241120, Lisa 1 Tehniline kirjeldus punkt 2.12.), mille täitjateks on vaidlustaja ja kolmas isik, seega on vähemalt kahel pakkujal vastav sõiduk olemas. Kalmistutel olevate mahutite tühjendamise sagedus ei ole hanke järgi nõutav igapäevaselt1, seega on võimalik ühe jäätmeveokiga teenindada kõiki Tartu Kalmistuid. Hanke 277541 I osas on ettenähtud samade tehniliste näitajatega sõiduk ega ole usutav, et kasumile orienteeritud ettevõte soetab hanke mõlema osa täitmiseks 2 sõidukit. 3.3.5 Viiendaks märgib vaidlustaja veel, et hoolsa hankijana korraldas Tartu Kalmistud ümarlaua 15.02.2024, kuhu kutsuti asjast huvitatud ettevõtted. Ümarlaual osalesid ka kutsutud kolmanda isiku esindajad ja kohtumisel andis hankija ülevaate uuest hanke perioodist. Käsitletavate teemade hulgas olid ka mahutite tühjendamiseks vajaliku sõiduki tehnilised nõuded. Küll aga puudub selles osas hankija poolse turu-uuringu tulem, mis annaks ehk selgust sellest, miks hankija on jäänud hanke läbiviimisega hiljapeale ning on olnud oma väidete kohaselt „sunnitud“ piirhinda ületavat pakkumust vastu võtma. Näiteks on hankija eelmise sarnase hankega võrreldes ümarlaual räägitu tulemusel muutnud tehnilist tingimust registrimassile, muutes regustrimassi 8 tonnilt 8,5 tonnile. Kusjuures muudatuse palus teha ümarlaual kolmas isik, kes oli endale vastava sõiduki juba soetanud Türgist. Hankija pakkus, et ka vaidlustaja võiks sellises sõiduki endale soetada samast kohast, mille peale vaidlustaja ka hinnapakkumise küsis. Seega on vaidlustaja hinnangul hankija põhjendused 6 kuu pikkusest ettevalmistusvajadusest arusaamatud. Puudub igasugune informatsioon ja tõendid piirhinna kujunemisest ning hankija viidatud ajaraami võimaldamise vajadusest. 3.3.6 Seega kokkuvõtlikult on hankija põhjendused ebausutavad, ebaõiged ja tõendamata. 3.4 Kolmas isik on vastuse peatükis 9 lühidalt seisukohal, et kuivõrd piirhind ei ole hankelepingu nimelises dokumendis olev RHAD osa, siis on selle muutmine ka hankija poolt teostatud viisil lubatav. Vaidlustaja selle seisukohaga ei nõustu. 3.5 Kolmanda isiku hinnangul ei ole hankes vastavustingimuse (piirhinna) muutmine oluline muudatus, justkui see ei seisnes pakkumuse summas. See lähenemine on mõistetav kolmanda isiku positsioonist, kuid siiski õiguslikult ebaõige. Olukorras, kus hankija seab ilma kaalutlusõiguseta vastavustingimuse ning see on väga otseses seoses maksumusega, puudutab selle tingimuse muutmine kaalutlusõigusega vastavustingimuseks jätkuvalt pakkumuse maksumust. Sellest tulenevalt on ka vaidlustuses toodud arvutus selgelt asjakohane. Pakkujatel ei olnud võimalik algses hankes pakkuda üle piirhinna, kuivõrd see lõppes tagasi lükkamisega ilma hankija diskretsiooniõiguseta. Jätkuhankes võttis hankija üle piirhinna pakkumuse vastu, mis juba iseenesest tõendab olulise tingimuse muutmist ning on selge, et muudatuse tulemusel sõlmis hankija hankelepingu, mis oli oluliselt kõrgem nii algse hanke piirhinnast, hanke eeldatavast maksumusest, kui ka potentsiaalselt turul pakutavast (sh vaidlustaja) pakutavast hinnast. 1 Eeldatav mahutite tühjendamine on välja toodud hanke Lisas II. 5 3.6 Kohtupraktikast tulenevalt on üheselt selge, et hankelepingu maksumus on hankelepingu oluline osa (nt RKHKo 3-20-1150 ja Euroopa Kohtu pressetexti ja Succhi di Frutta lahenditest on teada, et lepingutasu muutmine on hankelepingu oluline muudatus). Väited sellest, et piirhinna ja hankelepingu maksumuse vahel puudub seos, on selgelt ebaõiged. Seega jääb vaidlustaja vaidlustuse punktis 2.1.1 jt punktides esitatu juurde ja leiab, et hankijal ei olnud võimalik sõlmida lepingut oluliselt teistsugustel tingimustel kui eelnevas riigihankes. 3.7 Kolmas isik toob vastuse punktis 9.6 väga selgelt välja, et muutunud vastavustingimus on oluline muudatus – kui piirhind oleks sätestatud nii, nagu jätkuhankes seda tehti, siis osalenuks ka vaidlustaja hankes ning üle piirhinna esitatud pakkumusi oleks saanud hankija ka vastu võtta. Muutus ei pea olema üksnes negatiivne, vaid võib olla ka positiivne, kuivõrd hankijal ei ole õigus RHS § 3 kohaselt konkurentsi kunstlikult kitsendada ning hiljem konkurentsivaeses väljakuulutamiseta menetluses seejärel oluliselt laiendada. 3.8 Vastuse punktis 9.10 on kolmas isik selgitanud, et kahe hanke vahel puudub rahaliste tingimuste muudatus ning seda asjaolu on vaidlustaja juba korduvalt adresseerinud. Kui hankija avastas, et piirhind ei ole sobilikult määratud, pidanuks ta läbi viima uue avatud hanke, mitte olulist tingimust (sh vastavustingimusena märgitud piirhinda ja seeläbi hankelepingu maksumust) muutes väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust korraldama. On ilmselge, et hankija sai oma veast aru piirhinna määramisel muutes konkreetset tingimust jätkuhankes. Algses hankes oli maksimaalselt võimalik sõlmida hankeleping maksumusega 126 000 eurot ning jätkuhanke tulemusel sõlmiti hankeleping summas 159 572,34, seega on ilme maksumuse vahe ületades ka 10%, milleks annab loa RHS § 123 lg 1 p 1 ja seeläbi ka hankelepingu olulise osa ehk hinna muutmine ilma õigusliku aluseta tuvastatav. 3.9 Kolmas isik selgitab vastuse punktis 9.12, et muudatus ei ole oluline RHS § 123 lg 2 kohaselt, kuna hankelepingu üldine olemus ei muutunud. Vaidlustaja selgitas vaidlustuses, et muudatuse olulisus seisneb selles, et muudatusega on lisatud tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud. Vaidlustaja jääb selle seisukoha juurde. 3.10 Hankija on veel vastuse punktis 2.11 selgitanud oma hinnangut vaidlustuse eesmärgile ja leidnud, et „Kuna Vaidlustaja ei ole teenuse osutaja uuel lepingu perioodil, siis ei ole välistatud, et vaidlustuse esitamine Vaidlustaja poolt on ajendatud soovist saavutada olukord, kus hankija ongi sunnitud korraldama jaanuari algusest 3-6 kuise perioodi katmiseks vahehanke (väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse), kus isegi juhul, kui hankija esitab pakkumise esitamise kutse mitmele ettevõttele, saab Vaidlustaja kui senine teenuse osutaja konkurentsieelise (kuna tal pole vaja teha suuremaid ettevalmistusi ning täiendavaid investeeringuid hankelepingu täitmiseks).“ Esiteks on arusaamatu, mis täpsemalt annaks aluse hankijale väljakuulutamiseta menetluse läbiviimiseks, kuivõrd hankija enda tegevusetus ja hooletus riigihangete läbiviimise planeerimisel ning ebaõnnestumise või vaidlustusega mitte arvestamine ei ole aluseks väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanke läbiviimiseks. Hankija põhjendamatud hinnangud ei oma käesolevas menetluses tähtsust ja on esitatud üksnes eesmärgiga menetlusosalisi eksitada. Hankija hinnang selles küsimuses ei ole asja lahendamise seisukohast oluline ega vajalik. LEPINGULISE ESINDAJA KULUDE NIMEKIRI 4.1 Vaidlustaja taotleb hankijalt lepingulise esindaja kulude summas 1350 EUR (ilma km-ta) välja mõistmist. Kokku on lepinguline esindaja teinud tööd 8,5 tundi keskmise tunnihinnaga 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Tööd on teinud vandeadvokaat Kadri Matteus ja büroo jurist Merily Rool. 6 4.2 Advokaadibüroo teise advokaadi/juristi tehtud töö on omistatav lepingulisele esindajale. Kohtupraktikas väljakujunenud põhimõtete kohaselt on lepingulisel esindajal lubatud kasutada õigusteenuse osutamisel sama büroo juristide abi ning advokaadibüroo teise advokaadi või juristi poolt tehtud töö on omistatav esindajale, kes lõppastmes esindatava nimel vastavad dokumendid kohtule esitas (vt nt 9.12.2021 RKKKo 1-20-2473, p 8; 10.05.2021 TlnRngKm 2-18-6875 p 14.1; 19.06.2017 TlnRngKm 2-14-58361 p 21; 09.11.2021 TlnRngKo 2-20-3645 p 21; 16.11.2017 TlnRnKo 3-16-137 p 14; 31.08.2017 TlnRnKm 3‑17‑1495 p 10, 7.04.2015. a TlnRKm 3-13-1612/54, p 13). 4.3 Vaidlustaja lepingulise esindaja detailne kulude nimekiri on lisatud lisana 1. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Kadri Matteus vandeadvokaat RAGN-SELLS AS lepinguline esindaja LISAD: 1 Aruanne. 7  Aruanne Aruande kuupäev 14/08/2024 Projekt CASE-2024-00068 Tartu kalmist u riigihanke vaidlus Koostas Klient Advokaadibüroo Matteus OÜ RAGN-SELLS AS Reg nr.: 16791280 Suur-Sõjamäe tn 50a KMKR nr: EE102643022 11415 Tallinn, Harju maakond Maakri 30 Estonia Tallinn, Harju maakond Reg nr.: 10306958 Estonia KMKR nr: EE100167089 Osutatud teenused (EUR) Nr Kuupäev Kirjeldus Tunnid Hind Kokku Töödeldud/Makstav 1 30/07/2024 Vaidlustuse koostamine hankelepingu tühisuse tuvastamiseks 3.50 / 3.50 180.00 € 630.00 € Projekt: CASE-2024-00068 Tartu kalmistu riigihanke vaidlus 2 09/08/2024 Kliendile ülevaade laekunud seisukohtadest, edasise menetluse 1.00 / 1.00 140.00 € 140.00 € kirjeldus Projekt: CASE-2024-00068 Tartu kalmistu riigihanke vaidlus 3 13/08/2024 Seisukoha ja menetluskulude taotluse koostamine 3.50 / 3.50 140.00 € 490.00 € Projekt: CASE-2024-00068 Tartu kalmistu riigihanke vaidlus 4 14/08/2024 Kolmanda isiku ja hankija seisukohale vastuse koostamine 0.50 / 0.50 180.00 € 90.00 € Projekt: CASE-2024-00068 Tartu kalmistu riigihanke vaidlus Tööaeg kokku 8.50 tundi Maksmisaeg kokku 8.50 h TEENUSTE KOGUSUMMA KM-TA 1 350.00 €