Riigihangete vaidlustuskomisjon
E-post
[email protected] 14.08.2024.a
Kolmas isik: Võru Matusetalitus OÜ
Registrikood 10290513
E-post
[email protected]
KOLMANDA ISIKU VASTUS
Tallinna Krematooriumi AS-i 09.08.2024.a seisukohtadele
1. Sissejuhatus
1.1. Tallinna Krematooriumi AS (vaidlustaja) esitas 09.08.2024 vaidlustuskomisjonile
oma seisukohad hankija ja kolmanda isiku poolt vaidlustusele esitatud vastuste
kohta.
1.2. Vaidlustuskomisjoni 06.08.2024.a kirja kohaselt on teistel menetlusosalistel
võimalik 09.08.2024.a esitatud seisukohtadele vastata kuni 14.08.2024.a.
1.3. Kolmas isik vastab käesolevaga vaidlustaja poolt 09.08.2024.a esitatud täiendavatele
seisukohtadele.
2. Kolmanda isiku vastus
2.1. Kolmas isik leiab, et vaidlustaja poolt 09.08.2024.a. esitatud täiendavad seisukohad
ei anna samuti alust vaidlustatud hankija otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Hankija
otsused on seaduslikud ja põhjendatud. Vaidlustus tuleb rahuldamata jätta.
(a) Vaidlustuskomisjon on vaidlustajale avaldanud kogu kolmanda isiku
ärisaladuse
2.2. Hankija esitas 02.08.2024.a vaidlustuskomisjonile oma vastuse vaidlustusele.
Vastusega koos esitas hankija vaidlustuskomisjonile 11 lisa, sh 5 lisa, mis olid
vastavalt vaidlustuskomisjonile 30.07.2024.a teatises kirjeldatud nõuetele tähistatud
kui dokumendid, mis sisaldavad kolmanda isiku ärisaladust ja on seetõttu
konfidentsiaalsed (hankija 02.08.2024.a vastuse lisad 1, 4, 5, 6 ja 7).
2.3. Vaatamata sellele, et hankija oli kolmanda isiku ärisaladust sisaldavad dokumendid
tähistanud vastavalt vaidlustuskomisjonile juhistele, edastas vaidlustuskomisjon oma
06.08.2024.a e-kirjaga vaidlustajale hankija vastuse koos kõigi lisadega, sh 5
konfidentsiaalse lisaga. Selliselt toimides tegi vaidlustuskomisjon vaidlustajale
kättesaadavaks sisuliselt kogu pakkumusega seotud kolmanda isiku ärisaladuse.
Kolmas isik rõhutab, et vaidlustaja samasugust ärisaladust sisaldavaid andmeid
(vaidlustuse lisa 7) ei ole vaidlustuskomisjon kolmandale isikule edastanud.
2.4. Riigihangete seaduse kohaselt tuleb nii hankemenetluses kui ka
vaidlustusmenetluses tagada hankemenetluses osalevate isikute ärisaladuse kaitse.
Antud juhul on vaidlustuskomisjon jätnud kolmanda isiku ärisaladuse kaitsmata ja
avaldanud selle täies mahus vaidlustajale. Vaidlustuskomisjoni poolse rikkumise
tagajärjel on vaidlustajale teatavaks saanud andmed, mis ei tohiks olla vaidlustajale
teada, ning vaidlustaja on neid andmeid kasutanud oma 09.08.2024.a seisukoha
põhjendamiseks (vt nt vaidlustaja 09.08.2024.a seisukoha punkte 3, 17, 19, 21, 23,
31 jne).
2.5. Kolmas isik rõhutab, et kolmanda isiku ärisaladuse avaldamiseks vaidlustajale
puudus kolmanda isiku nõusolek ja ka õiguslik alus. Seega sai kolmanda isiku
ärisaladus vaidlustajale teatavaks õigusrikkumise tagajärjel. Õigusrikkumise
tagajärjel saadud andmed ja nendel andmetel rajanevad seisukohad tuleb
vaidlustusmenetluses tähelepanuta jätta. Vastuvõetamatu oleks olukord, kus
vaidlustaja saab vaidlustuse põhjendamiseks kasutada andmeid ja asjaolusid, mis on
talle teatavaks saanud õigusvastaselt. See oleks vastuolus ausa vaidlustusmenetluse
ja menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõtetega.
2.6. Eelnevat arvestades palub kolmas isiku vaidlustuskomisjonil jätta arvestamata
vaidlustaja 09.08.2024.a. seisukoha punktides 3, 17, 19, 21, 23 ja 31 esitatud
seisukohad.
(b) Hankija on vaidlustuse põhjendustele vastanud
2.7. Vaidlustaja arvates jättis hankija vastamata mitmele äärmiselt kaalukale vaidlustaja
poolt esitatud väitele. Kolmas isik leiab, et hankija on vastanud kõigile olulisematele
vaidlustaja väidetele, sh on hankija üksikasjalikult selgitanud, miks hankija leiab, et
vaidlustus on alusetu. Samuti on hankija kirjeldanud, kuidas hankija kontrollis
kolmanda isiku vastavust kvalifikatsiooninõuetele ja kolmanda isiku pakkumuse
maksumust. Hankija põhjendustest nähtub üheselt, et vaidlustaja poolt vaidlustatud
hankija otsused on seaduslikud ning puudub alus nende kehtetuks tunnistamiseks.
2.8. Hankija ei ole ignoreerinud vaidlustaja poolt Arne Zekkeriga seoses esitatud väiteid.
Kolmas isik rõhutab, et kõik vaidlustaja poolt Arne Zekkeri kohta esitatud väited on
kas valed või rajanevad Arne Zekkeri poolt tegelikult avaldatu moonutamisel.
2.9. Kolmas isik on Arne Zekkeriga sõlminud lepingu, mille kohaselt asus Arne Zekker
kolmanda isiku juures alates 19.03.2024.a lahanguabilisena tööle täiskohaga ja
brutopalgaga 820 eurot. Kolmas isik on hankijale esitanud ka vastavad tõendid, sh
Arne Zekkeri poolt 25.04.2024.a digitaalsel allkirjastatud kinnituse. Seega on
kolmas isik kõik asjakohased tõendid esitanud.
2.10. Kuigi vaidlustaja üritab jätta sellise mulje, ei ole Arne Zekker 26.07.2024.a ja
27.07.2024.a vaidlustaja esindajale saadetud e-kirjades tegelikult avaldanud seda, et
kolmanda isiku ja Arne Zekkeri vahel sõlmitud kokkulepped sisaldavad tema töötasu
või töötingimuste kohta valeandmeid. Samas ei saa kolmas isik välistada, et
vaidlustaja poolne Arne Zekkeri survestamine ja ähvardamine on viinud selleni, et
Arne Zekker ei julgenud kolmanda isiku juures tööle asumist vaidlustajale kinnitada
kartes, et see toob kaasa vaidlustaja poolse nõuete ja kaebuste esitamise tema suhtes.
Kolmanda isiku arvates on vastuvõetamatu olukord, kus vaidlustajal on kolmanda
isiku töötajate hirmutamise kaudu võimalik saavutada kolmanda isiku
hankemenetluses kõrvaldamine ja kolmanda isiku pakkumuse tagasi lükkamine.
Samas saab kolmas isik kinnitada, et kolmanda isiku ja Arne Zekkeri vaheline leping
on endiselt kehtiv ning kolmandale isikule ei ole Arne Zekker teatanud ei töölepingu
lõpetamise ega selle rikkumise kavatsusest.
(c) Lahanguabilise töötasu
2.11. Kolmas isik on hankijale edastanud dokumendid, millest nähtub, et kolmandale
isikule on lahanguabilise töö kättesaadav brutotasuga 820 eurot (vt hankija
02.08.2024 vastuse lisad 6 ja 7). Seega ei oma kolmanda isiku pakkumuse
maksumuse kontrollimisel mittemingisugust tähtsust see, milliseid andmeid on
EKEI avaldanud enda lahanguspetsialistide töötasu kohta. Seda enam, et EKEI
31.07.2024.a vastuse kohaselt erineb EKEI lahanguspetsialistide töö
patoanatoomilise lahanguabilise tööst, mistõttu ei saa eeldada, et EKEI edastatud
töötasud annaks turust adekvaatse ülevaate. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus
peab katma kolmanda isiku kulud mitte EKEI poolt oma töötajatele makstavat
töötasu.
2.12. Eelnevale vaatamata rõhutab kolmas isik, et kui lähtuda EKEI poolt avaldatud
lahanguspetsialist brutotöötasust 1 841,80 eurot, ning võtta aluseks vaidlustaja väide,
mille kohaselt peegeldab just see tasu lahanguabilise töö tegelikku hinda, siis oleks
ka vaidlustaja enda pakkumus põhjendamatult madal RHS § 115 tähenduses.
Kolmas isik osundab, et 1 841,80 euro suuruse brutotöötasu maksmisega kaasneb
tööandja kogukulu 2 464,32 eurot. Vaidlustaja poolt pakutud lahanguabilise teenuse
hind kuus oli 2 329,16 eurot. Seega on ka vastustaja poolt pakutud hind vaidlustaja
poolt väidetud „turuhinnast“ väiksem.
2.13. Ebaõige on vaidlustaja arusaam, mille kohaselt peaksid lahanguabilised kolmanda
isiku meeskonda kuulumiseks olema kolmanda isiku juures ka reaalselt juba tööl.
Hankedokumendid sellist nõuet ei sätesta. Hankedokumentidest tulenevate nõuete
täitmiseks piisab sellest, kui pakkuja on saavutanud hankedokumentides
lahanguabilistele kehtestatud nõuetele vastavate isikutega kokkuleppe, mis
võimaldab neid isikuid hankelepingu täitmisel kasutada. Kolmas isik on vastavad
kokkulepped saavutanud ja nende kokkulepete saavutamist ka tõendanud. Sellele
vaatamata on kolmas isik lahanguabilistega töölepingud sõlminud.
2.14. Kolmas isik on hankemenetluse käigus esitanud kõik hankija poolt nõutud selgitused
pakkumuse maksumuse, sh lahanguabilise teenuse maksumuse, kujunemise kohta.
Kolmas isik rõhutab, et kuigi hankedokumentide kohaselt peab pakkuja meeskonda
kuuluma kaks lahanguabilist, saab hankelepingu täitmisel korraga rakendada vaid
ühte lahanguabilist (hankija ei osta ja ka ei paku tööd kahele lahanguabilisele).
Seetõttu on ka loogiline, et pakkumuse maksumusse saab arvestada eelkõige ühe
lahanguabilise töö maksumuse. Kolmas isik on selgitanud, kuidas on kolmandal
isikul võimalik lahendada lahanguabilise asendamine puhkuse ajal selliselt, et see
kolmandale isikule lisakulusid ei tekita.
2.15. Hankedokumentidest ei tulene, et pakkumuse maksumus peab katma ka kõik
teoreetilised kulud ning maksumusse tuleb kaasata ka pakkuja kaudsed kulud.
Vastasel korral peaks näiteks asjade hankimisel pakkumuse maksumust kontrollides
välja selgitama, kas maksumus katab lisaks pakutava asja soetusmaksumusele ka
proportsionaalse osa kõigi hankelepingu täitmisega tegelevate töötajate palgast,
ruumide üürist, transpordikuludest jms. Sellisel viisil pakkumuse maksumuse
põhjendatust sisustades jõuame absurdini.
2.16. Seda, et vaidlustaja eesmärk ongi pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontroll
absurdini viia, näitavad ilmekalt ka vaidlustaja 09.08.2024.a seisukoha punktis 12
sisalduvad väited. Viidatud punktis väidab vaidlustaja, et kolmas isik ei ole
arvestanud ka lisatasude, preemiate ja tulemustasudega ning sellega, et töötaja võib
ka ise palka juurde küsida. Lisatasusid, preemiaid ja tulemustasusid tuleb
teadupärast maksta juhul, kui sõlmitud on vastavad kokkulepped. Kolmas isik
selliseid kokkuleppeid sõlminud ei ole. Samuti jääb selgusetuks, kuidas peaks
toimuma töötaja võimalike palganõuete arvestamine – kas hankemenetluses saab
osaleda vaid juhul, kui pakkuja on enne pakkumuse esitamist kõigilt oma töötajatelt
uurinud ega neil pole kavas palka juurde nõuda? Samuti jääb arusaamatuks, kuidas
ja millises ulatuses tuleks sellist teoreetilist palga juurde nõudmise võimalust arvesse
võtta ja kas juhul, kui see on arvesse võetud ja töötajad palka juurde ei küsi, tuleb
sellisel viisil hankijal rohkem saadud tasu hankijale tagasi maksta?
2.17. Kolmandale isikule tundub, et vaidlustus on tervikuna üles ehitatud teesile, et kõik
kolmanda isiku poolt esitatud dokumendid on valed, kõik kolmanda isiku poolt
avaldatud andmed on valed ja isegi töötamise registri andmeid ei saa usaldada.
Seega tundub vaidlustaja arvavat, et uskuda saab ja tohib ainult teda ja tema esitatud
andmeid. Arusaadavalt ei saa selline positsioon olla hankija ostuste kehtetuks
tunnistamise aluseks.
2.18. Kolmas isik rõhutab, et viimased 4 aastat on vaidlustaja hankijale lahanguabilise
teenust osutanud hinnaga 867,48 euro, mis on kolmanda isiku poolt käesolevas
hankes pakutud hinnast (1 097,16 eurot) 229,68 eurot, so 21%, väiksem. Seda
arvestades jääb kolmandale isikule arusaamatuks, kuidas saab kehtiva lepingu
järgsest maksumusest oluliselt kõrgem hind olla põhjendamatult madal. Seda enam,
et vaidlustaja ei väida, et tal ei ole võimalik ja ta ei soovi kehtiva lepingu järgse
hinnaga teenust osutada. Vastupidi, vaidlustuse esitamise kaudu soovis vaidlustaja
luua eeldusi sama hinnaga teenuse osutamise jätkamiseks vähemalt kuni vaidluste
lõpuni.
(d) Surnu transporditeenuse maksumus
2.19. Kolmas isik on oma pakkumuse maksumuse, sh surnu transporditeenuse
maksumuse, kujunemist hankemenetluse käigus korduvalt selgitanud. Vastavad
selgitused on esitatud ka vaidlustuskomisjonile. Kolmas isik jääb nende selgituste
juurde. Kolmanda isiku poolt pakutud hind katab kõik kulud.
2.20. Vaidlustaja põhjendustest jääb mulje, et juhul, kui pakkumuse maksumus peab
katma kõik kulud, siis peab hankija iga kord ja kõigi pakkumuse osas
raamatupidamise algdokumentide tasandil kontrollima, kas pakkumuse maksumus
ikka katab kõik kulud. Riigihangete seadust sellise auditi läbiviimist ette ei näe ning
pakkujad ei saa sellise auditi läbiviimist hankijalt ka nõuda. Vaidlustaja poolt
viidatud Riigikohtu praktikast, sh lahendist kohtuasjas 3-19-1825, ei tulene samuti
hankija kohustust teostada igakordset lauskontrolli. Kolmas isik on antud juhul
üksikasjalikult põhjendatud, kuidas tal on võimalik pakkumuse maksumusele
vastava hinnaga hankijale teenuseid osutada nii, et kõik kulud saavad kaetud.
2.21. Kolmandal isikul on hea meel, et vaidlustaja on parandanud vaidlustuses sisaldunud
kolmanda isiku aadressi puudutava vea. Samas on vaidlustaja endiselt jätnud
tähelepanuta, et hankija ja kolmanda isiku tegevuskohtade vaheline lühim distants
on tegelikult alla 5 km (täpsemalt 4,8 km) ja sõltuvalt liiklustihedusest võib selle
distantsi läbimiseks kuluv aeg olla alla 10 min. Seega on vaidlustaja arvestused
endiselt spekulatiivsed ega kajasta tegelikku olukorda.
2.22. Kolmanda isiku poolt pakutud ühe surnu transporditeenuse hind (5,88 eurot) on
samas suurusjärgus hinnaga, millega vaidlustaja on hankijale sama teenust viimased
4 aastat osutanud (7,15 eurot). Kolmas isik on hankemenetluse käigus selgitanud, et
arvestades asjaolu, et (a) vaidlustaja asukoht on hankija asukohast kaugemal kui
kolmanda isiku asukoht ning (b) vaidlustaja keskmised tööjõukulud on vaidlustaja
tööjõukuludest 2 korda suuremad, pole vähimatki alust väita, et kolmanda isiku
pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Seda enam, et kui lähtuda ainuüksi
läbitavast vahemaast ja teisendada seeläbi surnute transporditeenuse maksumus
kilomeetri hindale, siis on kolmand isiku pakkumuse maksumus kehtivast hinnast
kallim.
(e) Ristsubsideerimine
2.23. Kolmas isik on omapoolsed ristsubsideerimisega seonduvad seisukohad varasemalt
juba esitanud. Kolmas isik jääb nende juurde.
2.24. Kolmas isik ei nõustu vaidlustaja väitega, mille kohaselt on hankija justkui
lubamatult asunud kolmanda isiku pakkumuse maksumust põhjendama hankevälise
ristsubsideerimisega. Pakkumuse maksumuse põhjendatust kontrollib hankija
kaalutlusõigust teostades ja uurimispõhimõtet rakendades. Seejuures võib (ja
tegelikult ka peab) hankija arvestada ka asjaolusid, millele pakkuja ei ole tuginenud.
Seega võis hankija kaalutlusõigust teostades võtta arvesse ka Riigikohtu poolt
kohtuasjas 3-20-924 väljendatud seisukohti, mille kohaselt ei tähendaks ka alla
omahinna pakkumus automaatselt seda, et pakkumus põhjendmaatult madala
maksumusega RHS § 115 tähenduses.
(f) Kokkuvõte
2.25. Kolmas isik leiab kokkuvõtlikult, et vaidlustaja poolt vaidlustatud hankija otsused
on õiguspärased ning puudub alus nende kehtetuks tunnistamiseks. Kolmanda isiku
pakkumus vastab hankedokumentidele ning puuduvad alused kolmanda isiku
pakkumuse tagasi lükkamiseks.
2.26. Vaidlustaja põhjendab oma vaidlustust peaasjalikult ebaõigete ja otsitud väidete,
spekulatsioonide ning vandenõuteooriatega. Veelgi enam, kui asuda seisukohale, et
hankija peaks pakkumusi kontrollima vaidlustaja poolt kirjeldatud viisil (millega
kolmas isik ei nõustu), siis tooks see kaasa ka vaidlustaja enda pakkumuse tagasi
lükkamise ning vaidlustaja ja hankija vahel hetkel kehtiva samasisulise
hankelepingu lõpetamise. Vaidlustaja enda pakkumus ei vasta samuti nendele
nõuetele, millele vastamist vaidlustaja kolmanda isiku pakkumuselt nõuab.
2.27. Hankija poolt 14.08.2024.a vaidlustuskomisjonile esitatud seisukoha lisadest (kaks
vaidlustaja poolt hankijale saadetud kirja) nähtub sarnaselt kolmanda isiku
töötajatele on vaidlustaja juba alates märtsis 2024.a survestanud ka hankijat. Kohe
pärast pakkumuste avastamist saatis vaidlustaja hankijale kirja, mis sisaldas
kolmanda isiku pakkumuse osas spekulatsioone ja valeandmeid eesmärgiga sundida
hankijat teostama kolmanda isiku pakkumuse suhtes kontrolli, mille teostamiseks
mingisugust alust ega põhjust tegelikult ei ole. Sellele järgnes 4 kuud (!) kestnud
menetlus, mille käigus saatis hankija kolmandale isikule üha uusi ja korduvaid
päringuid erinevate kolmanda isiku pakkumuse maksumuse osade kohta. Selle
tagajärjel lükkus hankelepingu kavandatud sõlmimine vähemalt 3 kuud edasi (uus
hankeleping oleks pidanud kehtima hakkama aprillis 2024.a). Kolmas isik vastas
kõigile hankija päringutele ja esitas kõik hankija poolt soovitud andmed, sh andmed,
mille esitamist kolmandalt isikult tegelikult nõuda ei saanud. Seda arvestades on
üllatav lugeda hankija 14.08.2024.a seisukohast, et hankija kavatseb surnu
transporditeenusega seoses algatada kolmanda isiku suhtes uue kontrolli.
Lugupidamisega
Krista Rattasepp