Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS Maakri 19/1, pk 19, 10145 Tallinn, Eesti Tel.+ 372 619 1630 [email protected] leadell.com Riigihangete vaidlustuskomisjon Lõkke 5, Tallinn 13. august 2024. a nr 1/175 [email protected] Vaidlustaja: Fimpec PMO OY registrikood 2265287-8 Matarankatu 4, 40100 Jyvaskyla, Soome Vaidlustaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Epp Lumiste LEADELL Pilv Advokaadiburoo AS Maakri 19/1, pk 19, 10145 Tallinn Tel: (+372) 6 191 630 E-post: [email protected] Hankija: Osaühing Rail Baltic Estonia registrikood 12734109 Veskiposti tn 2/1, 10138, Tallinn E-post: [email protected] Hankija lepingulised esindajad: Vandeadvokaat Erki Fels Advokaat Gregor Saluveer Advokaadiburoo TGS Baltic E-post: [email protected] Kolmas isik: AS Taalri Varahaldus registrikood 10238323 Kadaka tee 137-50, 12915, Tallinn e-post: [email protected] Kolmanda isiku lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper Advokaadiburoo Tepper & Partnerid E-post: [email protected] VAIDLUSTAJA VASTUS ja MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Vaidlustusmenetluses nr 278102 I TAOTLUS 1) Rahuldada vaidlustus. LEADELL offices are among the leading law firms in Estonia, Latvia and Lithuania. 2) Määrata kindlaks Fimpec PMO OY menetluskulude rahaline suurus summas 3302,67 eurot ja mõista Fimpec PMO OY kantud menetluskulud osaühingult Rail Baltic Estonia vaidlustaja kasuks välja. II MENETLUSE EELNEV KÄIK 1. Osauhing Rail Baltic Estonia (edaspidi hankija) viis labi riigihanke „Rail Baltica Raplamaa pohitrassi raudteetaristu I ja II etapi ehitustoode omanikujarelevalve ja konsultatsiooni teenus“ (viitenumbriga 278102; edaspidi hange). Hanketeate kohaselt oli hanke eeldatav maksumus 3 193 087,16 eurot. 2. 01.08.2024 esitas Fimpec PMO OY (edaspidi vaidlustaja) vaidlustuse, milles (i) leidis, et tal on kaebeoigus ja (ii) hankija ei ole Taalri Varahaldus AS-i pakkumuse maksumuse osas labi viinud pohjendamatult madala maksumuse sisulist kontrolli. 3. 02.08.2024 vottis riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) vaidlustuse menetlusse ja maaras hankijale ning kolmandale isikule ning maaras vastuste esitamise tahtajaks 07.08.2024. 4. 07.08.2024 esitas hankija sisulise vastuse, milles leidis, et (i) vaidlustajal puudub kaebeoigus ja (ii) hankija on sisuliselt kontrollinud kolmanda isiku pakkumuse maksumuse pohjendatust. Uhtlasi hakkas hankija vaitma, et hanke eeldatav maksumus on ebaoigesti maaratud. 5. 07.08.2024 vastas kolmas isik vaidlustusele ning markis mitmed punktid oma tekstis arisaladuseks. Uldiselt aga leidis kolmas isik, et keskmiselt moodustabki OJV maksumus kuni 1% ehitustoode maksumusest, mistottu on tema pakkumuse maksumus igal juhul pohjendatud ja vaidlustajal puudub kaebeoigus. 6. 09.08.2024 teatega maaras VAKO asjas kirjaliku menetluse ning andis menetlusosalistele tahtaja kuni 13.08.2024 kirjalike seisukohtade, sh menetluskulude nimekirjade, esitamiseks. Seega on kaesolev vastus ja menetluskulude nimekiri esitatud tahtaegselt. III SISULISED PÕHJENDUSED Vaidlustajal on kaebeõigus 7. Hankija ning kolmas isik on seadnud kahtluse alla vaidlustaja kaebeoiguse ning hankija on asunud teoretiseerima, et konkreetsel juhul kaebaja kaebeoiguse lubamine tahendaks mh 10. voi isegi 50. kohale jaanud pakkumuse esitaja vaidlustusi tulevikus (vt hankija vastuse p 2.4). Kuigi hankija vaidab, et on teostanud esialgse kontrolli ja ei ole Projektiburoo OU osas puudusi marganud, siis toendab vaidlustaja oma kaebeoiguse esinemist jargnevalt. 8. Vaidluse poolte vahel ei ole vaidlust, et vaidlustuse ainsaks eesmargiks peaks olema voimalus saavutada hankelepingu solmimise voimalus (vt vaidlustuse p-s 10 viidatud praktika ja hankija vastuse p 2.2). Vaidlustaja hinnangul ei oma vaidlustuse lahendamise seisukohast tahendust hankija hupoteetilised kahtlused, et vaidlustuse tulemusel hakkaksid 10. voi 20. kohal olevad pakkujad teatud tingimustel vaidlustust 2  esitama. Vaidlustaja leiab, et selline hupoteetiline kasitlus ei ole asjakohane, sest vaidlustust tuleb lahendada hinnates, kas konkreetsel juhul on voimalik vaidlustajal hankelepinguni jouda. 9. Kaesoleval juhul on vaidlustuskomisjonil voimalik veenduda, et Projektiburoo OU on esitanud oma pakkumuse koosseisus referentsina Estonia kaevanduse II paikeseelektrijaama ja juurdepaasu tee aherainest alustarindi ehitus, maht ca 500 000 m3 (vt lisa 1), mis ei ole hanke tingimustes noutud „avalikult kasutatava tee ehitustoo“. Projektiburoo OU vaited ettevotte vastutusala vastutava inseneri osas ei vasta samuti toele – nimetatud isik ei toota Projektiburoo OU-s. 10. Lisaks eelnevale viitab vaidlustaja, et Projektiburoo OU-l on riigihangete registri andmetel varasemate riigihanke lepingute taitmise osas esinenud raskusi ja ettevotte suhtes on rakendatud sanktsioone (lisa 2). Projektiburoo OU suhtes on hanke nr 233943 tulemusel solmitud lepingu osas rakendatud leppetrahvi ning hanke nr 247331 on registris margitud lepingust taganemine. Seega on vaidlustaja jatkuvalt seisukohal, et kuivord Projektiburoo OU-l ei ole taidetud kvalifitseerimistingimus ja voivad esinevad ka valikulised korvaldamise alused, siis kui kolmanda isiku pakkumus osutub pohjendamatult madalaks, siis ei saaks hankija solmida lepingut Projektiburoo OU-ga, vaid peaks solmima lepingu vaidlustajaga. 11. Jarelikult kui vaidlustaja on vaidlustuses edukas, ja hankija ei saa solmida lepingut Projektiburoo OU-ga, peaks hankija poorduma vaidlustaja poole lepingu solmimiseks. Seega nii nagu juba vaidlustuses mainitud, siis igal juhul tuleb jaatada vaidlustaja kaebeoigust kaesolevas vaidluses, sest vaidlustajal on tegelik voimalus vaidlustuse esitamise kaudu jouda hankelepingu solmimiseni. Hankija vastus viitab oma tegevusele õigustuste otsimisele 12. Vaidlustaja viitab, et hankija on asunud otsima oigustusi ning pohjendusi, miks kolmanda isiku pakutud madal hanke maksumus on pohjendatud. Nii vaidab hankija oma vastuse p-s 2.14, et hankija varasem kogemus naitab, et OJV toode maksumus suurematel objektidel on vaiksem kui 1% ehitustoode maksumusest. Ometi ei selgu hankija vastusest, miks hankija ei lahtunud nimetatud kogemusest kaesoleva hanke eeldatava maksumuse maaramisel. Vaidlustaja eelnimetatud otsitud kasitlusega ei noustu ja tegemist on ilmselgelt paljasonalise ja alusetu kasitlusega. 13. Eluliselt ei ole usutav, et hankija oleks eeldanud kaesolevas hankes, et OJV toode maksumus oleks vaiksem kui 1% ehitustoode maksumusest. Vaidlustaja viitab, et hankija teadis konkreetse hanke ehitustoode maksumust hiljemalt 30.10.2023 (mil naiteks saabusid hanke nr 257709 pakkumused). Vaidlusalune hange aga avaldati registris ca pool aastat (!) hiljem ehk aprillis 2024. Isegi kui pakkumuste saamisel ei olnud hankijale teada ehitustoode maksumus, siis hiljemalt hanke nr 257709 hankelepingu solmimisel ehk veebruaris 2024 oli hankijale teada, milline on ehitustoode maksumus. Jarelikult alustades 2 kuud (!) parast ehitustoode hankelepingu solmimist OJV teenuse hankega, oli hankijale igal juhul teada ehitustööde maksumus. Seega kui uskuda, et hankijale oli teada, et OJV toode maksumus peaks olema ca 1% ehitustoode maksumusest, siis jaab ebaselgeks, miks hankija teadvalt maaras ligi 2 korda korgema eeldatava maksumuse. Vaidlustaja hinnangul kinnitab ainuuksi eelnev, et hankija puuab tahelepanu korvale juhtida oma kohustusest teostada pohjendamatult madala maksumuse pakkumuse sisuline kontroll. 3 14. Isegi kui hankija vaide oleks usutav, siis leiab vaidlustaja, et hankija peaks esitama toendid, mis viitavad valesti maaratud eeldatavale maksumusele. VAKO praktikas on selgitatud, et Hankija pole väitnud, et ta eksis eeldatavate maksumuste määramisel, rääkimata sellest, et esitatud oleks mingeid tõendeid selle kohta (vt VAKO otsus nr 84-23/263634). Jarelikult peaks hankija ka kaesolevas menetluses esitama konkreetsed toendid, et ta eksis hanke eeldatava maksumuse maaramisel. Toenditeks ei saa olla teised ja asjasse puutumatud hanked, vaid konkreetselt kaesolevat hanget puudutavad toendid. VAKO praktika kohaselt hinnatakse hankija tegevuse oigusparasust iga konkreetse hanke kontekstis. Eeldatava maksumuse ebaoigesti maaramise toendid saaksid olla seotud naiteks valesti maaratud meeskonnaliikmete arvuga voi ebaoigesti arvestatud toomahuga. Selliseid toendeid ei ole hankija menetluses esitanud. 15. Seda, et hankija vaited eeldatava maksumuse valesti maaramise osas on alusetud, kinnitab ka riigihangete registris avaldatud hange nr 282657 „Rail Baltica Raplamaa pohitrassi raudteetaristu III ja IV etapi ehitustoode omanikujarelevalve ja konsultatsiooni teenus“, mille eeldatav maksumus on maaratud 3 346 139,30 EUR. Samas hankija enda loogika kohaselt peaks OJV teenuse eeldatavaks maksumuses 305 865,35 eurot ehk kuni 1% ehitustoode maksumusest (vt III etapi ehitustoode maksumust hankel nr 273135). Viidatud hange nr 282657 on avaldatud registris 02.08.2024 ehk parast kaesolevas asjas vaidlustuse esitamist. Hankija tegevus teistel Raplamaa pohitrassi raudteetaristu ehitustoode OJV hangetel kinnitab uheselt, et tegelikkuses oli hankija poolt vaidlustatud hankel eeldatav maksumus oigesti maaratud. 16. Lopetuseks tuleb arvestada, et kaesoleval hankel oli OJV teenuse pakkumuse aritmeetiline keskmine esitatud kuue (6) pakkumuse alusel 2 808 240 eurot (vt vaidlustuse lisas 2 olevate pakkumuste maksumuse kogusumma jagatuna 6). Pakkumuste aritmeetilisest keskmisest on voimalik teha jareldus, et hankija ei ole tegelikkuses eksinud hanke eeldatava maksumuse maaramisel ning konkreetse hankega hangitava teenuse keskmine turuhind ongi summas 2 808 240 eurot. 17. Eeltoodut kokkuvottes on vaidlustaja kindlalt seisukohal, et hankija (ja ka kolmanda isiku vaited) hanke eeldatava maksumuse ebaoigest maaramisest on otsitud. Kaesoleval juhul tuleb vaidlustus igal juhul rahuldada. Hankija on jätnud õigustamatult vastamata küsimustele 18. Hankija on oma vastuse p-s 2.22 heitnud ette, et hankija ei pidanudki 1 toopaeva enne pakkumuste esitamise tahtaega laekunud kusimusele toomahtude osas vastama. Selline kasitlus jaab vaidlustajale taies ulatuses arusaamatuks. 19. On fakt, et vaidlustaja kusis 22.05.2024 hankijalt toomahtude kohta (vt vaidlustuse lisa 1). Vaidlustuse lisa 1 kajastab selgelt, et kusimus oli esitatud 22.05.2024 kell 08:33 hommikul. Samal ajal pakkumuste esitamise tahtpaev oli 28.05.2024. See tahendab, et kusimus esitati tegelikkuses 3 toopaeva enne pakkumuste esitamist. Hankijal oli kindlasti piisavalt aega, et esitatud kusimusele vastata ning viitamine konkreetsele dokumendile, millest toomahud nahtuvad, ei ole liigselt ajakulukas. 20. Vaidlustaja leiab, et hankija puuab VAKOt eksitada kui lahtub RHS § 46 lg-st 2. Vaidlustaja kusimus ei olnud selgitustaotlus, vaid kusiti konkreetselt, millisest 4  dokumendist nahtub toode maht. Sellises olukorras oleks hankija pidanud lahtuma RHS § 46 lg-st 1 ja hiljemalt kolme toopaeva jooksul pidanud vastama. Koigi pakkujate suhtes oleks olnud aus ja oiglane, et hankija selle selgituse esitab. See oleks voimaldanud hankijal ka saada tegelikkuses vorreldavad pakkumised ning valtinud kaesolevat vaidlustusmenetlust. 21. Vaidlustaja hinnangul puuab hankija teadvalt VAKOt eksitada ja vastamiseks jaanud aega luhemaks teha kui tegelikult faktilised asjaolud seda kinnitavad. Hankija on asunud moonutama teenuse RHAD järgset mahtu 22. Oma vaidlustuse vastuse p-s 2.16 asub hankija moonutama teenuse tegelikku mahtu. Hankija vaidab, et vaidlustuse peamine pohivaide on see, et TK p-i 3.25 kohaselt peab OJV meeskonna liige viibima pidevalt kohal ning sellest on vaidlustaja, hankija hinnangul, jareldanud, et koik meeskonnaliikmed peavad tootama taiskoormusel. Vaidlustaja rohutab, et vaidlustuse lisa 5 toendab uheselt, et vaidlustaja ei ole lahtunud eeldusest, et koik meeskonnaliikmed viibivad kohal voi on projekti kaasatud taistooajaga. 23. Vaidlustuskomisjonil on voimalik lisast 5 (tulbad C kuni N) voimalik veenduda, et vaidlustaja eeldas, meeskonnaliikmete kaasamist vastavalt toomahule. Seejuures ei ole koik meeskonnaliikmed kaasatud kogu lepingu perioodi valtel. Lisa nr 5 rida 2 kajastab konkreetse aasta kvartalit, millal isik on kaasatud. Uhtlasi kajastavad tulbad C kuni N, millise koormusega on OJV meeskonnaliikmed kaasatud. Nagu on voimalik veenduda siis real 15 on kajastatud koormuste arv taandatuna taistooajaga tootamisele. Seega ei ole vaidlustaja lähtunud eeldusest, et 12 OJV meeskonnaliiget töötavad täistööajaga. 24. Hankija on teinud meelevaldsed jareldused vaidlustuse p-st 21 (vt joonealune markus nr 12 hankija vastusest). Vaidlustaja ei ole eeldanud (ja ei ole oma pakkumuse maksumusel arvestanud), et OJV meeskonnaliikmed peaksid tootama taiskoormusel. Vaidlustaja selgitab, et vaidlustuse punktis 21 on vaidlustaja selgitanud, et vahemalt osa meeskonnaliikmetest pidi olema arvestatud taiskoormusega projekti juures tootama. Vaidlustaja ei ole vaitnud vaidlustuses, et koik OJV meeskonnaliikmed pidid tootama taistookoormusel. 25. Kuivord vaidlustaja ei ole vaidlustuse p-s 21 kordagi vaitnud, et koik meeskonnaliikmed peavad tootama taiskoormusel, siis on asjakohatu ja asjasse puutumatu hankija kasitlus vastuse punktides 2.17 ja 2.18. Hankija moonab, et hankedokumentide kohaselt peab projektijuht olema seotud ainult konkreetselt vaidlustatud hankega (vt hankija vastuse p 2.18). Teisiti oeldes, tuleb sellest eeldada, et peab projektijuht tootama taiskoormusega (sest muid ehitusobjekte ei tohi tal hankeperioodiga samal ajal olla). Vaidlustuse lisa 5 toendabki, et just sellisest arvestusest on vaidlustaja lahtunud – et projektijuht on projekti kaasatud koormusega 1 ning seda kogu lepingu perioodi, teised meeskonnaliikmed on kaasatud vastavalt hankija poolt selgitatud toomahtudele. 26. Vaidlustaja viitab taiendavalt, et ta on teostanud rahvusvahelisel tasandil erinevaid asjakohaseid projekte (vt pakkumusele lisatud referentsid). Vaidlustaja ei olegi oma pakkumuse koostamisel eeldanud, et koik 12 meeskonna liiget tootavad taistookoormusel (seda kinnitab ka vaidlustuse lisa 5). Vaidlustaja jaab vaidlustuses 5  esitatud selgituste juurde, mille kohaselt on kolmanda isiku pakkumus pohjendamatult madal. Hankija ei ole esitanud selgitusi, kuidas ta teostas põhjendamatult madala maksumuse hindamist 27. Hankija kogu vastus keskendub sellele, et vaidlustaja on RHAD-st valesti aru saanud (vt p-des 2.23) voi kaebeoiguse puudumisele, kuid tegelikkuses ei selgita hankija oma vastuses uldse, mida ta arvestas kolmanda isiku pakkumuse maksumuse hindamisel. Hankija vastuse punktis 2.24 ja 2.25 on hankija lakooniliselt kirjeldanud, et kolmas isik on selgitanud oma kulude osakaale (transpordi, palgakulu jne), kuid vastusest ei nahtu, kuidas hankija vastust sisuliselt kontrollis. 28. VAKO praktikast tuleneb, et juba alustatud kontrollmenetlus tuleb viia nouetekohaselt lopuni (vt nt VAKO otsus nr 87-21/233412, p 22). Juba 2018. a otsuses on VAKO selgitanud, et hankijal on ulatuslik kaalutlusõigus asjaolude osas, mida arvesse võtta pakkumuse maksumuse põhjendatuse või põhjendamatuse tuvastamisel (vt VAKO otsus nr 150-18/199249), mistottu on selge, et hankija ei saa uhelgi juhul lihtsalt tugineda pakkuja selgitustele, vaid peab selgitusi pohjalikult kontrollima (vt sama ka RKHKo nr 3-19-1825 p 17). Pohjendamatult madala maksumuse kontroll on keerukas majanduslik otsus ning hankija ei saa tugineda uksnes kolmanda isiku selgitustele, vaid peab sisuliselt kontrollima, kas esitatud vaidete oigsuse korral on voimalik teenust osutada hankes pakutud summa eest (vt RKHKo 3-19-1825, p 17; RKHKo 3- 20-924, p 31). 29. Hiljutises OJV hanke pohjendamatult madala maksumuse vaidlustuses on VAKO asunud seisukohale, et pakkuja selgitusest peab mh nahtuma, mis kolmanda isiku kogemus annab talle eelise sedavord soodsa hinnaga pakkumuse esitamiseks, millised on soodsamad tingimused voi mismoodi teenuse osutaja lahedus teenuse osutamise asukohale tegelikkuses mojutab pakkumuse maksumuse kujunemist (vt pikemalt VAKO 20.06.2024 otsus nr 101-24/277449). Ka antud juhul nahtub hankija vastusest vaid see, et hankija hinnangul vastavad kalkulatsioonid valdkonna tavale. Lahtudes asjaomasest VAKO ja Riigikohtu praktikast, tuleb asuda uheselt seisukohale, et hankija ei ole teostanud sisulist pakkumuse maksumuse pohjendatuse kontrolli ja on usaldanud kolmanda isiku selgitusi. 30. Vaidlustaja jaab juba vaidlustuses esitatud hinnangu juurde, mille kohaselt ei ole hankija kaesoleval juhul sisuliselt kontrollinud kolmanda isiku pakkumuse maksumust. Erialases kirjanduses on sedastatud, et koosmõjul RHS § 47 lg 1 p-ga 10 tuli hankijal esitada vaidlustajale üksikasjalik teave muuhulgas selle kohta, miks hankija leidis, et edukaks tunnistatud pakkuja pakkumuse maksumus pole põhjendamatult madal.1 Hankija ei ole toonud vaidlustuse vastuses esile uhtegi asjaolu, mida ta oleks kontrollinud - on vaid uldine sonastus hankija hinnangust. Samuti puuduvad selgitused, milline asjaolu andis edukaks tunnistatud pakkujale eelise. 31. Vaidlustaja leiab, et minimaalselt oleks hankija pidanud kusima kolmandalt isikult inseneride tooplaane. Tooplaanide noudmise kaudu oleks hankija saanud veenduda, 1 Viira, A. Pohjendamatult madala maksumusega pakkumuse olemusest tulenevad alapakkumuse kontrollimehhanismi erinevad tahud riigihangetes. Magistritoo. . Juhendaja M. A. Simovart. Tartu: Tartu Ulikool 2022, lk-d 60-64 – https://dspace.ut.ee/items/3b0e315d-9d96-49f6-b1ee-1d583955f40e. (27.05.2024). 6  kas edukaks tunnistatud pakkuja on RHAD-st oigesti aru saanud ning kas tal on kavatsus hankes panustada teenuse osutamisse piisavalt inimtootunde. 32. Vaidlustaja toob esile, et kui lahtuda kolmanda isiku poolt esitatud inseneri brutopalgast 2024 I kvartali kohta, milleks on 2867 eurot (kolmanda isiku vastuse p 32), siis on uhe inseneri palgafond (koos 2024 kehtivate maksudega!) 3 836,05 eurot. On fakt, et lepingu taitmise ajal muutuvad Eestis toojoumaksud ning tulumaks touseb 22%ni praeguse 20% asemel. Kolmanda isiku ega hankija vastusest ei nahtu, kas ja kuidas on pakkumusel arvestatud maksude tousuga. 33. Lahtudes kolmanda isiku vastuses olevatest andmetest, siis oleks palgafondi jargne inseneri brutotasu uhe tunni kohta vahemalt 23,83 eurot Selleks on vaidlustaja jaganud inseneri palgafondi 3 836,05 keskmise kalendaarse tootundide arvuga (168). Kui eeldada, et palgafond moodustab ka kolmanda isiku pakkumusest 70% (vt eeldus vaidlustuse p-s 23), siis oleks kolmanda isiku poolt osutatud OJV teenuse inseneri tunnitasu 32,62 eurot. Eelnimetatud tasu juures saaks kolmanda isiku pakutud 12 liikmeline OJV meeskond panustada 40-kuulise perioodi jooksul igapaevaselt alla 30 tootunni. 34. Vaidlustaja selgitab, et hanke dokumentide Lisa 3 Hinnapakkumuse jaotus kohaselt on eeldatav ehitustoode teostamise periood 40 kuud. Pakkujad peavad Lisa 3 Hinnapakkumuse jaotus taitmisel esitama uksnes igakuiste maksete aluseks olev uhikuhind eurodes. Kolmanda isiku poolt esitatud teenuse kogumaksumuse 1 154 000 eurot juures on I ja II etapi teenuse summaarne uhiku hind (ehk tasu uhe kalendrikuu kohta) 28 850 eurot (1 154 000 / 40). Sellise uhikuhinna juures on I ja II etapi teenuse summaarne paevatasu maar 961,67 eurot (28 850 / 30). Kui jagada paevatasu maar 961,67 eurot OJV teenuse inseneri tunnitasuga 32,62 eurot, siis panustaks 12-liikmeline OJV meeskond igapaevaselt kuni 29,48 tundi ehk ca 30 tootundi. Vottes arvesse, et hankija oli noudnud 12 meeskonnaliikme kaasamist2, siis teeks see arvestuslikult 2,5 tootundi meeskonnaliikme kohta (30/12). Kui eeldada, et projektijuhti tootab taiskoormusel (st 8 tundi paevas), siis tuleks teistel inseneridel panustada 40-kuulise perioodi jooksul paevas ca 2 tundi ((30 -8)/11). Vaidlustaja sugaval veendumusel ei ole sellise toopanuse juures hanke eesmargi saavutamine ja koikide hanke alusdokumentides loetletud mahukate ja sisukate ulesannete, mis tutvustati pakkujatele 30.04.2024 toimunud infotunnil (vt lisa 3), taitmine voimalik. 35. Vaidlustaja viitab ka asjaolule, et 30.04.2024 presentatsiooni valguses on selge, et OJV teenuse osutamine ei piirdu uksnes 40-kuulise perioodiga, mis on ehitustoode kestus. Hankija on ise avaldanud, et OJV teenust osutatakse kokkulepitud tingimustel kuni toovotulepingute alusel teostatavate toode vastuvotmiseni (30.09.2027 Rapla I ja Rapla II etapi ehitustoode puhul ja Harju I puhul 18.06.2027; vt lisa 3, slaid 6). Sama presentatsiooni slaidil 7 on selgitatud, et ehitustoode vastuvotmisele jargneval garantiiperioodil (kestusega 60 kuud!) peab OJV kokku kutsuma ja läbi viima vähemalt 1 korra aastas objekti garantiiülevaatuse ja puuduste tuvastamisel tuleb teostada järelevalvet parandustööde üle ja kinnitada puuduste korrektset likvideerimist. Jarelikult peab iga pakkumus (sh kolmanda isiku pakkumus) sisaldama arvestust, et tema pakkumuse pinnalt arvestatud igakuine tasu katab ka 60-kuulise perioodi toode kulud (sest ei ole selge, kui mitu tootundi uldse on vaja garantiiperioodil, kuid mingi minimaalse tootundide arvuga pidi iga pakkuja arvestama.) Vaidlustaja selgitab, et 2 30.04.2024 teabepaeva raames rohutas hankija, et tegelikkuses on isegi monel ajaperioodil vajalik kaasata suurema arvuga meeskonda. 7  kuigi garantiiperioodil osutatud teenuse eest makstakse lisaks lepingu maksumusele paevatasu alusel (vt kasunduslepingu projekti p-st 4.1), siis pidid koik pakkujad selle kuluga oma lepingulise maksumuse juures arvestama. 36. Kuigi kolmas isik on markinud oma arisaladuseks pohjendused, miks ta ei noustu vaidlustuse punktiga 24, siis leiab vaidlustaja, et taiendavate kuludega pidid koik pakkujad uheselt arvestama. Teadmata, milles kolmanda isiku vastuvaited vastuse p- s 26 seisnevad, viitab vaidlustaja vaid jargnevale. Lisaks meeskonna toojoukulule peab pakkumuse raames olema arvestatud ka erialase vastutuskindlustuse hankimise kuluga. Vaidlustaja toob esile, et RHAD kohaselt pidi OJV solmima erialase vastutuskindlustuse vahemalt summas 3 000 000 eurot (vt kokkuvotvalt ka hankija 30.04.2024 slaid). Sellises summas vastutuskindlustuse maksumus on ca 45 000 eurot. Hinnapakkumised esitavad kindlustusmaaklerid, kelle poolt kujuneb loplik pakkumuse maksumus arvestada kindlustusvotja majandusnaitajaid. Hankija vastusest ega ka kolmanda isiku selgitustest ei nahtu, et hankija oleks arvestanud sellise kuluga pakkumuse maksumuse pohjendatuse hindamisel. 37. Vaidlustajale on arusaamatu, miks hankija esitab oma vastuses selgitusi selle kohta, et kolmanda isiku pakkumus ei moonuta konkurentsi ega eira keskkonna, sotsiaal- voi toooiguse valdkonda reguleerivaid satteid. Vaidlustaja ei ole vastavasisulist etteheidet teinud. 38. Eeltoodut kokkuvottes on vaidlustaja veendunud, et hankija ei ole sisuliselt teostanud kolmanda isiku pakkumuse maksumuse pohjendatuse kontrolli ning on usaldanud voi tuginenud uksnes kolmanda isiku selgitustele. Vaidlustaja palub vaidlustuse igal juhul taies ulatuses rahuldada ja jatta koik menetluskulud hankija kanda. IV VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 39. Lahtudes RHS § 199 lg-st 1 on menetlusosalistel oigus esitada VAKO-le vaidlustusmenetlusega seotud menetluskulude nimekiri. VAKO maaras menetluskulude nimekirja esitamise tahtpaevaks 13.08.2024. Vaidlustaja on kandnud seoses kaesoleva vaidlustusmenetlusega oigusabikulusid summas 2 022,67 eurot. Vaidlustajale osutatakse oigusabi tunnihinnaga 185 eurot tunnis (lisandub kaibemaks). Kulude tapne koosseis on ara toodud allolevas tabelis. Kuupäev Tegevus Teostaja Kestvus Hind (KM-ta) 31.07.2024 Vaidlustuse koostamine Epp Lumiste 3h 34m 185,00 hankel nr 278102. 08.08.2024 VAKO kusimuse Epp Lumiste 0h 10m 185,00 edastamine kliendile seisukoha kujundamiseks (arisaladuse valjastamine). 08.08.2024 VAKO-le vastamine Epp Lumiste 0h 18m 185,00 seoses lisa 5 avaldamisega. 8  12.08.2024 Noupidamine Kliendiga Epp Lumiste 1h 54m 185,00 ja vastuse koostamine hankija vastusele ja kolmanda isiku seisukohale. 13.08.2024 Vaidlustaja vastuse ja Epp Lumiste 5h 00m 185,00 menetluskulude nimekirja koostamine hanke nr 278102 vaidlustusmenetluses. Kokku: 10h 56m 40. Nimetatud kuludele lisandub veel riigiloivu kulu summas 1280 eurot. Kokku on vaidlustaja kandnud vaidlustusega seonduvaid kulusid summas 3 302,67 eurot (koos kaibemaksuga). 41. Vaidlustaja on seisukohal, et vottes arvesse antud asjas vaidlustaja poolt menetluses koostatud dokumentide mahtu ja nende koostamiseks kulunud aega ja labitootamist vajanud materjalide mahukust, on ajakulu olnud igati pohjendatud ja moistlik. Riigikohtu halduskolleegiumi tolgenduse kohaselt tuleb menetluskulu valja moista koos arvel margitud kaibemaksuga, kuna kohus ei saa kohtuasja labivaatamisel votta siduvat seisukohta selles, kas menetluskulu kandnud isikul on oigus sisendkaibemaksu taielikult voi osaliselt maha arvata (RKHKo 15.11.2007 nr 3-3-1- 58-07, p-d 15-16; 19.12.2012 nr 3-3-1-54-12, p-d 21-22). 42. Kaesolevaga kinnitab vaidlustaja, et menetluskulude nimekirjas valja toodud kulud on kantud seoses konesoleva riigihanke vaidlustusmenetlusega. V MENETLUSLIKUD AVALDUSED 43. Tähtaegsus. VAKO andis oma kirjaliku menetluse maaramise teatega menetlusosalistele tahtaja kuni 13.08.2024 esitada taiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirjad. Seega on kaesolev menetlusdokument esitatud tahtaegselt. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Lumiste Lisad: 1. Ekraanitommis Projektiburoo pakkumusest; 2. Valjavote Projektiburoo rikkumistest hankemenetluses; 3. Hankija 30.04.2024 esitlus 9 LISA 2 LISA 1