Vaidlustus

12 .08.2024 VAIDLUSTUS Riigihange: Meediaagentuuri teenuse ostmine viitenumber: 280402 Vaidlustaja : Sabiedrība ar ierobežotu atbildību Alpha Baltic Media registrikood: 40103170420 aadress: Rīga, Stabu iela 19 - 21, LV-1011 Vaidlustaja esindajad: Lauris Spillers, juhatuse liige SIA Alpha Baltic Media E-post: [email protected] Hankija: AKTSIASELTS EESTI LOTO registrikood: 10281170 aadress: Tallinn, Kesklinna linnaosa, Hallivanamehe tn 4, 11317 e-post: [email protected] TAOTLUSED Tunnistada kehtetuks AKTSIASELTS EESTI LOTO 02.08.2024 otsus tunnistada edukaks ühispakkujate Inspired Universal McCann OÜ (11092436) ja Mediabrands Digital OÜ (11399175) pakkumus. Kinnitada, et Hankija on hinnanud ettevõtte SIA Alpha Baltic Media ning ettevõtete AlphaAgency O Ü ja SIA Reclame Boom ühispakkumis t ebaõigesti. Palu da Hankijal esitatud pakkumisi uuesti hinnata. ASJAOLUD 1.1. AKTSIASELTS EESTI LOTO (hankija) avaldas 27.05.2024 riigihanke „ Meediaagentuuri teenuse ostmine “ (vr 280402) (riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke alusdokumendid (RHAD). 1.2. Ettevõte SIA Alpha Baltic Media (vaidlustaja) esitas r iigihanke , milles osaleb koos ettevõtetega AlphaAgency OÜ ja SIA Reclame Boom . 1.3. 02 . 08 .2024 kuulutas hankija edukaks ühispakkujate Inspired Universal McCann OÜ (11092436) ja Mediabrands Digital OÜ (11399175) pakkumise. 1.4. Hankija otsus on ebaseaduslik, mille tõttu vaidlustaja esitab riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) käesoleva vaidlustuse otsuse kehtetuks tunnista miseks ning uuesti hindamiseks . Vaidlustaja pakkumust ei ole hinnatud nõuetekohaselt ja vastavalt RHAD - i hindamiskriteeriumidele. ÕIGUSLIK ALUS Hankija on hinnanud vaidlustaja pakkumust ebatäpselt ja vaidlustaja viis läbi üksikasjaliku hindamise vastavalt allpool esitatud RHAD - i hindamiskriteeriumidele: Ülesande eesmärgid: Kommunikatsiooni otstarve : - Vikinglottot mängib iga kuu vähemalt 140 000 unikaalset mängijat (+10 000 võrreldes 2024. aasta aprilliga). - Kampaania mõjul ostab 50% unikaalsetest mängijatest ühe pileti ühe kuu jooksul . Proovi töö, ala m kriteerium 1 Meediastrateegia põhjendatus ja sobivus Eesti Lotto jaoks strateegias esitatud sihtrühma analüüs on piisav, valitud lahendused on põhjendatud ja kampaania moodustab ühtse terviku. Komisjoni hinnangul võimaldab kampaania strateegia saavutada Eesti Loto i algses ülesandes püstitatud eesmärgid. I.(1). Sihtrühma analüüs: Slaididel 4 – 10 esitatud sihtgrupi analüüs näitab erinevusi eri vanuserühmade meediatarbimis e harjumustes. Need erinevused ei ole siiski piisavalt olulised, et õigustada publiku segmenteerimist väiksemateks, eraldi rühmadeks. Tuginedes kliendi märkusele, et vanuserühm a A25 – 35 huvi on kõige suurem , koostati eraldi meediakava ja sõnumite edastamine spetsiaalselt selle segmendi jaoks. I.( 2 ) . Valitud lahenduste põhjendus: Väljapakutud lahendused on välja töötatud üksikasjalike meediakasutuse andmete põhjal , mis on välja toodud slaididel 25, 29 ja 34 – 39 . Selline andmetel põhinev lähenemisviis tagab, et valitud kanalid ja taktikad sobivad hästi sihtrühmadeni jõudmiseks ja nende kaasamiseks , slaidid 33 – 39 . Lõplik meediakanalite valik põhineb teguritel nagu ulatus , hind, konkurentsikitsikus, usaldus ja sagedus, et luua ühtne ja mõjus plaan. I.( 3 ) . Ühtse kampaania struktuur: Kampaania strateegia on üles ehitatud klassikalise tarbijateekonna raamistiku le , mille iga etapi (teadlikkus, huvi, kaalumine ja tegutsemine) jaoks on määratletud selged eesmärgid ja mõõdikud, nagu on näidatud slaididel 22 – 32. See tagab struktureeritud ja integreeritud lähenemisviisi, et suunata sihtrühm läbi lehtri ning saavutada soovitud tulemused. Iga etapi jaoks on seatud vähemalt igakuised eesmärgid, nagu on välja toodud nendel slaididel. I.( 4 ) . V astavusse viimine lähteülesandega: Andmepõhise strateegia eesmärk on suurendada Vikinglotto unikaalsete mängijate arvu, nagu on kirjeldatud esialgses ülesandes. Konkreetsed meediaeesmärgid on välja toodud slaidil 21. Mängijate arvu suurendamiseks keskendutakse plaanis sageduse suurendamisele iga s tarbija teekonna etapi s , et veenda sihtrühma tegutsema . Kampaania eeldatavad tulemused on esitatud slaididel 41 – 44 ning näitavad, kuidas kavandatud meedia kombinatsioon ja eesmärgid võivad tõhusalt ajendada mängijate arvu nõutavat kasvu . Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti Loto kampaania meediastrateegia põhineb sihtrühma meediatarbimise harjumuste põhjalikul mõistmisel, võttes samas arvesse kliendi suurenenud huvi vanuserühma A25 – 35 vastu. Valitud lahendused moodustavad ühtse ja integreeritud plaani, mis on loodud püstitatud eesmärkide saavutamiseks andmepõhise ja sihtrühmakeskse lähenemisviisi abil. Hankeeeskirjades on märgitud, et iga komisjoni liige hindab proovitööd punktis 1.5.6.1 esitatud alamkriteeriumide alusel hindega 1–5 (5 – väga hea, 4 – hea, 3 – rahuldav, 2 – nõrk ja 1 – mittepiisav). Kahjuks ei ole Vaidlustaja esitatud hankekomisjoni iga liikme hinnanguid, vaid pigem teatud kokkuvõte. Seetõttu on komisjoni iga liikme hinnangud ja nende põhjendused ebaselged. Lisaks ei leia kokkuvõtliku hinnangu põhjenduste läbivaatamisel selgitusi ega põhjendusi konkreetsete hinnangute kohta skaalal 1–5 (5 – väga hea, 4 – hea, 3 – rahuldav, 2 – nõrk ja 1 – mittepiisav), vaid pigem üldiseid vastuväiteid, mis ei põhjenda hinnangut. Vaidlustaja arvates ei vasta antud hinnang selle põhjendusele ja seda saab tegelikkuses pidada subjektiivseks ja põhjendamatuks. Hindamisest ei selgu ka, miks anti just selline hinnang ja mitte kõrgem, sest nii eeskirjades kui hinnangus puuduvad selgitused ja põhjendused hinnangute 5 – väga hea, 4 – hea, 3 – rahuldav, 2 – nõrk ja 1 – mittepiisav erinevuste kohta. I. A1. Google ei luba meil oma tooteid reklaamida ja seetõttu ei saa teatud osa pakutud strateegiast kasutada. Kuna kogu digitaalse meedia rõhuasetus on soovitatav suunata Google Display sse ja Youtube' i , ei saa kasutada digitaalse meedia strateegiat. Osa tele-, väli- ja raadioreklaamidest on pm ok. Konkurentsianalüüsis on vaadeldud ainult Eesti Loto oma tooteid ja nende jaoks tehtud reklaami, kuid järeldusi ei ole tehtud. Üsna kallis plaan. 1. Seoses murega, et Google ei luba toodete reklaami, on oluline märkida, et Google lubab Eestis litsentseeritud loteriitoodete reklaami tingimusel, et reklaamija on saanud Google'ilt vajaliku sertifikaadi. Väl isest vaatenurgast ei ole võimalik kindlaks teha, kas Eesti Loto on sertifitseeritud või mitte. Seetõttu saab kavandatavat digitaalse meedia strateegiat, mis hõlmab Google Networki, kasutada tõhusalt selle kampaania jaoks, kuna need platvormid pakuvad täiustatud sihtimise ja konversiooni optimeerimise võimalusi. https://support.google.com/adspolicy/answer/6018017?hl=en&sjid=10965682188040562402-EU#zippy=%2Csee-country-requirements%2Cэстония%2Cigaunija 3. Strateegias esitatud konkurentsianalüüs keskendub Eesti Loto oma toodetele ja reklaamidele , järeldused meediataktika kohta on nähtavad slaididel 14 – 18. Konkureerivate hasartmängutoodete väljajätmise otsus tulenes ühiskonna erinevast suhtumisest loteriidesse ja hasartmängudesse , kuna hasartmängude tajumine on üldiselt negatiivsem ja see „ varasta b“ tähelepanu samamoodi nagu mis tahes muu reklaam . Üldise meediamüra vähendamiseks on välja pakutud kavandatud 360-kraadine meediakampaania, mille sagedus on optimaalne iga s tarbijateekonna etapi s , slaidid 23 – 32. 4. Mure selle pärast, et kampaania on üsna kallis, on omaks võetud . Planeeritud meediastrateegia on siiski hoolikalt koostatud, et maksimeerida kampaania mõju ja tõhusust, kasutades traditsiooniliste ja digitaalsete kanalite tasakaalustatud kombinatsiooni , slaidid 24 – 32 . Slaididel 41 – 44 esitatud kampaania hinnangulised tulemused näitavad potentsiaali saavutada mängijate arvu soovitud suurenemine, mis õigustab investeeringut. Kokkuvõttes käsitleb väljapakutud meediastrateegia väljendatud probleeme ning pakub terviklikku, andmepõhist ja integreeritud lähenemisviisi tõhusaks jõudmise sihtrühmani ning selle kaasamiseks kindlaksmääratud piirangute ja kaalutluste raam istikus . Hankeeeskirjades on märgitud, et iga komisjoni liige hindab proovitööd punktis 1.5.6.1 esitatud alamkriteeriumide alusel hindega 1–5 (5 – väga hea, 4 – hea, 3 – rahuldav, 2 – nõrk ja 1 – mittepiisav). Kahjuks ei ole Vaidlustaja esitatud hankekomisjoni iga liikme hinnanguid, vaid pigem teatud kokkuvõte. Seetõttu on komisjoni iga liikme hinnangud ja nende põhjendused ebaselged. Lisaks ei leia kokkuvõtliku hinnangu põhjenduste läbivaatamisel selgitusi ega põhjendusi konkreetsete hinnangute kohta skaalal 1–5 (5 – väga hea, 4 – hea, 3 – rahuldav, 2 – nõrk ja 1 – mittepiisav), vaid pigem üldiseid vastuväiteid, mis ei põhjenda hinnangut. Vaidlustaja arvates ei vasta antud hinnang selle põhjendusele ja seda saab tegelikkuses pidada subjektiivseks ja põhjendamatuks. Hindamisest ei selgu ka, miks anti just selline hinnang ja mitte kõrgem, sest nii eeskirjades kui hinnangus puuduvad selgitused ja põhjendused hinnangute 5 – väga hea, 4 – hea, 3 – rahuldav, 2 – nõrk ja 1 – mittepiisav erinevuste kohta. . I.A2. Eesti Lotol põhinev konkurentsianalüüs , ei lisa väärtust. Sihtrühma analüüs viidi läbi kahe segmendi alusel, meediakasutuse analüüs on asjakohane 1. Konkureerivate hasartmängutoodete väljajätmise otsus tulenes ühiskonna erinevast suhtumisest loteriidesse ja hasartmängudesse , kuna hasartmängude tajumine on üldiselt negatiivsem ja see „ varasta b“ tähelepanu samamoodi nagu mis tahes muu reklaam. Üldise meediamüra vähendamiseks on välja pakutud kavandatud 360-kraadine meediakampaania, mille puhul kasutatakse suurt sagedust tarbijateekonna igas etapis . Eesti Loto enda toodete analüüs oli vajalik, et hinnata Viking Lotto pakkumise nähtavust ja mahtusid võrreldes teiste Eesti Loto reklaamitavate toodete ga . 2. Sihtrühma meediakasutuse harjumusi hinnati 5 erineva segmendi lõikes, nagu on näidatud slaidil 6. Selle andmepõhi se analüüsi alusel jõuti järeldusele, et sihtrühma p ole vaja segmenteerida rohkem kui 2 soovitud segmen diks . See otsus tehti, et säilitada fookus ja tagada meedia plaani kõige tõhusam rakendamine. Kokkuvõttes on kavandatud meediastrateegias läbimõeldult kaalutud konkurentsiolukorda ja teadmisi sihtrühma kohta , et töötada välja integreeritud ja suure sagedusega kampaania t hõlmav lähenemisviis, mis on kohandatud vastavalt kliendi konkreetsetele nõuetele. Hankeeeskirjades on märgitud, et iga komisjoni liige hindab proovitööd punktis 1.5.6.1 esitatud alamkriteeriumide alusel hindega 1–5 (5 – väga hea, 4 – hea, 3 – rahuldav, 2 – nõrk ja 1 – mittepiisav). Kahjuks ei ole Vaidlustaja esitatud hankekomisjoni iga liikme hinnanguid, vaid pigem teatud kokkuvõte. Seetõttu on komisjoni iga liikme hinnangud ja nende põhjendused ebaselged. Lisaks ei leia kokkuvõtliku hinnangu põhjenduste läbivaatamisel selgitusi ega põhjendusi konkreetsete hinnangute kohta skaalal 1–5 (5 – väga hea, 4 – hea, 3 – rahuldav, 2 – nõrk ja 1 – mittepiisav), vaid pigem üldiseid vastuväiteid, mis ei põhjenda hinnangut. Vaidlustaja arvates ei vasta antud hinnang selle põhjendusele ja seda saab tegelikkuses pidada subjektiivseks ja põhjendamatuks. Hindamisest ei selgu ka, miks anti just selline hinnang ja mitte kõrgem, sest nii eeskirjades kui hinnangus puuduvad selgitused ja põhjendused hinnangute 5 – väga hea, 4 – hea, 3 – rahuldav, 2 – nõrk ja 1 – mittepiisav erinevuste kohta. I.A3. Konkurentsianalüüs on l oto keskne , ei lisa väärtust ja seda ei ole pakkumise koostamisel kuidagi kasutatud (kanalid, maht). Segmenteerimine ainult vanuse alusel. Meediakasutuse analüüs ok 1. Konkurentsianalüüsi on kasutatud meediamahtude võrdlemiseks, üksikasjad on välja toodud slaididel 12 – 17 ja järeldused on kokku võ etud slaidil 18. M eediakanalid on hoolikalt valitud , et tagada nende suutlikkus täita seatud eesmärke, võttes arvesse nende vaatajaskonda , hinda 1000 kontakti kohta, usalduse taset ja muid võtmetegureid, nagu on kirjeldatud slaididel 24 – 32. 2. Sihtrühma segmenteerimine põhines ainult vanusel mitmel põhjusel . Kantari uuringus on sissetuleku mõõ dik indekseeritud ja Balti kumis ei soovi inimesed üldiselt avaldada oma tegelikku sissetulekut. Sooline mõõdik näitas sarnaseid tulemusi globaalsel t, kusjuures olulisi erinevusi täheldati peamiselt üksikute kanalite tasandil . Kampaania suure ulatuse tagamiseks hõlmab väljapakutud meediaplaan mõlemat sugupoolt, kuna see on kõige terviklikum lähenemine soovitud sihtrühma katvuse tagamiseks . Kokkuvõttes viidi konkurentsianalüüs ja vaatajaskonna segmenteerimine läbi strateegiliselt , k asutades olemasolevaid andmeid, et anda teavet meediakanalite ja taktikate valiku kohta , mis suudavad kampaania eesmärke tõhusalt täita. Hankeeeskirjades on märgitud, et iga komisjoni liige hindab proovitööd punktis 1.5.6.1 esitatud alamkriteeriumide alusel hindega 1–5 (5 – väga hea, 4 – hea, 3 – rahuldav, 2 – nõrk ja 1 – mittepiisav). Kahjuks ei ole Vaidlustaja esitatud hankekomisjoni iga liikme hinnanguid, vaid pigem teatud kokkuvõte. Seetõttu on komisjoni iga liikme hinnangud ja nende põhjendused ebaselged. Lisaks ei leia kokkuvõtliku hinnangu põhjenduste läbivaatamisel selgitusi ega põhjendusi konkreetsete hinnangute kohta skaalal 1–5 (5 – väga hea, 4 – hea, 3 – rahuldav, 2 – nõrk ja 1 – mittepiisav), vaid pigem üldiseid vastuväiteid, mis ei põhjenda hinnangut. Vaidlustaja arvates ei vasta antud hinnang selle põhjendusele ja seda saab tegelikkuses pidada subjektiivseks ja põhjendamatuks. Hindamisest ei selgu ka, miks anti just selline hinnang ja mitte kõrgem, sest nii eeskirjades kui hinnangus puuduvad selgitused ja põhjendused hinnangute 5 – väga hea, 4 – hea, 3 – rahuldav, 2 – nõrk ja 1 – mittepiisav erinevuste kohta. . I. Ko kkuvõt t e s . Kahe peamise vanuserühma põhjalik meediaanalüüs, konkurentsianalüüsi ainult Eesti Loto toodete meediakasutuse osas ja ei lisa väärtust, sest selle põhjal ei ole tehtud järeldusi edasiste soovituste jaoks. Samuti ei avalda see midagi Eesti Loto konkurentide tegevuse kohta. Analüüs on meediakasutuses väga kesksel kohal. Meediastrateegia osa on üsna pealiskaudne ja teoreetiline. 2. Meedia mahtude ja nähtavuse võrdlemiseks on kasutatud konkurentsianalüüsi, mille üksikasjad on välja toodud slaididel 12–17 ja järeldus te kokkuvõte slaidil 18 . 3. Konkureerivate hasartmängutoodete väljajätmise otsus tulenes ühiskonna erinevast suhtumisest loteriidesse ja hasartmängudesse , kuna hasartmängude tajumine on üldiselt negatiivsem ja see „ varasta b“ tähelepanu samamoodi nagu mis tahes muu reklaam. Üldise meediamüra vähendamiseks on välja pakutud kavandatud 360-kraadine meediakampaania, mille puhul kasutatakse suurt sagedust tarbijateekonna igas etapis . 4. Esitatud analüüs on keskendunud strateegiale, mis tagab katvuse kogu otsustusprotsessi ulatuses. Üksikasjalikku kanalitasandi meediaplaani pole nõutud. Arvestades, et seatud eesmärk on keskendunud uute mängijate kaasamisele, otsustati esitada kõrgetasemelisem, kalkuleeritud strateegia. 5. Valitud lahenduste põhjendatuse ja kampaania ühtsuse näitamiseks, nagu on nõutud hindamiskriteeriumides, on põhjalikult selgitatud välja pakutud strateegia teoreetilist alust. Selle eesmärk on näidata professionaalseid teadmisi ja praktilist lähenemisviisi tervikliku integreeritud meediaplaani väljatöötamisel. Kokkuvõttes kasutab meediastrateegia andmepõhist, sihtrühmakeskset lähenemisviisi, et pakkuda ühtset, suure mõjuga kampaaniat, mis on loodud seatud eesmärkide saavutamiseks. Hankeeeskirjades on märgitud, et iga komisjoni liige hindab proovitööd punktis 1.5.6.1 esitatud alamkriteeriumide alusel hindega 1–5 (5 – väga hea, 4 – hea, 3 – rahuldav, 2 – nõrk ja 1 – mittepiisav). Kahjuks ei ole Vaidlustaja esitatud hankekomisjoni iga liikme hinnanguid, vaid pigem teatud kokkuvõte. Seetõttu on komisjoni iga liikme hinnangud ja nende põhjendused ebaselged. Lisaks ei leia kokkuvõtliku hinnangu põhjenduste läbivaatamisel selgitusi ega põhjendusi konkreetsete hinnangute kohta skaalal 1–5 (5 – väga hea, 4 – hea, 3 – rahuldav, 2 – nõrk ja 1 – mittepiisav), vaid pigem üldiseid vastuväiteid, mis ei põhjenda hinnangut. Vaidlustaja arvates ei vasta antud hinnang selle põhjendusele ja seda saab tegelikkuses pidada subjektiivseks ja põhjendamatuks. Hindamisest ei selgu ka, miks anti just selline hinnang ja mitte kõrgem, sest nii eeskirjades kui hinnangus puuduvad selgitused ja põhjendused hinnangute 5 – väga hea, 4 – hea, 3 – rahuldav, 2 – nõrk ja 1 – mittepiisav erinevuste kohta. Proovi töö, alamk riteerium 2 Kampaania taktikaline vastavus Eesti Loto eesmärkidele (komisjoni hinnangul on valitud kanalid ja esinemissagedus sobivad nii sihtrühma meediakasutuse kui ka toodete tarbimisharjumuste jaoks ning võimaldavad tõhusalt jõuda sihtrühmani, eristuvad positiivselt teiste toodete ja konkurentide kommunikatsioonist). 1. Kavandatud meediakanalid põhinevad sihtrühma meediatarbimise harjumuste põhjalikul analüüsil, mis on välja toodud slaididel 7 – 9 ja 33 – 40. Selline andmepõhine lähenemisviis tagab, et valitud kanalid jõuavad sihtrühmani kõige tõhusamalt. Lisaks on arvesse võetud sihtrühma tootekasutusharjumusi, mille tulemusel on põhisihtsegmendi jaoks välja pakutud 360-kraadine meediakampaania. 2. Iga välja pakutud meediakanali sihtrühma ulatust hinnati hoolikalt, nagu on välja toodud slaididel 33 – 40. Lisaks on arvutatud ja slaididel 41-44 esitatud meediakava hinnanguline igakuine haare, mis näitab kampaania võimet sihtrühma tõhusalt kaasata. 3. Eesti Loto teiste toodete tegevusi on analüüsitud slaididel 11 – 18 ning antud analüüsist saadud arusaamade põhjal on seatud kampaania meediamahu võrdlusalused. See tagab, et pakutud taktika suudab suhtlust positiivselt eristada teiste toodete tegevusest. . Kokkuvõttes on kampaania taktikaline lähenemine hästi kooskõlas sihtrühma meediakasutuse ja toode kasutus harjumustega, mis jõuab tõhusalt nende tarbijateni viisil, mis eristab kommunikatsiooni konkurentidest. Andmepõhine, sihtrühmakeskne strateegia tagab, et kampaania suudab saavutada Eesti Loto seatud eesmärgid. Hankeeeskirjades on märgitud, et iga komisjoni liige hindab proovitööd punktis 1.5.6.1 esitatud alamkriteeriumide alusel hindega 1–5 (5 – väga hea, 4 – hea, 3 – rahuldav, 2 – nõrk ja 1 – mittepiisav). Kahjuks ei ole Vaidlustaja esitatud hankekomisjoni iga liikme hinnanguid, vaid pigem teatud kokkuvõte. Seetõttu on komisjoni iga liikme hinnangud ja nende põhjendused ebaselged. Lisaks ei leia kokkuvõtliku hinnangu põhjenduste läbivaatamisel selgitusi ega põhjendusi konkreetsete hinnangute kohta skaalal 1–5 (5 – väga hea, 4 – hea, 3 – rahuldav, 2 – nõrk ja 1 – mittepiisav), vaid pigem üldiseid vastuväiteid, mis ei põhjenda hinnangut. Vaidlustaja arvates ei vasta antud hinnang selle põhjendusele ja seda saab tegelikkuses pidada subjektiivseks ja põhjendamatuks. Hindamisest ei selgu ka, miks anti just selline hinnang ja mitte kõrgem, sest nii eeskirjades kui hinnangus puuduvad selgitused ja põhjendused hinnangute 5 – väga hea, 4 – hea, 3 – rahuldav, 2 – nõrk ja 1 – mittepiisav erinevuste kohta. II.A1. Digitaalse meedia põhiline kanalisoovitus on Google'i reklaamid, mis ei luba meil reklaamida, seega on osa kampaaniast kasutu. Keskendub ainult suurtele nn tavakanalitele. II.A2. Peamiseks kanaliks on valitud Google, mille kasutamiseks meil ei ole luba. II.A3. Google'il on kavas oluline osa, kasutatakse laias valikus traditsioonilisi meediume, formaadid on täpsusta mata . II.Ko kkuvõttes . (muudetud järjekord, et sobitada teiste vastustega) Üks peamisi kanaleid on Google, mida Eesti Loto ei saa kasutada. kõik kanalid on kaetud ja tõhususe saavutamiseks ei ole tehtud mingeid jõupingutusi. Üksikasjalikumat teavet soovitatud formaatide kohta kanalite kaupa ei ole, mis võib taktikaliselt suurt mõju avaldada. Pakutav meediamaht on ebareaalselt suur (eelmisest Eesti Loto meediakasutuse analüüsist ei ole järeldusi tehtud), 1. Seoses murega, et Google ei luba toodete reklaami, on oluline märkida, et Google lubab Eestis litsentseeritud loteriitoodete reklaami tingimusel, et reklaamija on saanud Google'ilt vajaliku sertifikaadi. Väl isest vaatenurgast ei ole võimalik kindlaks teha, kas Eesti Loto on sertifitseeritud või mitte. Seetõttu saab kavandatavat digitaalse meedia strateegiat, mis hõlmab Google Networki, kasutada tõhusalt selle kampaania jaoks, kuna need platvormid pakuvad täiustatud sihtimise ja konversiooni optimeerimise võimalusi . https://support.google.com/adspolicy/answer/6018017?hl=en&sjid=10965682188040562402-EU#zippy=%2Csee-country-requirements%2Cэстония%2Cigaunija 2. Meediastrateegia on üles ehitatud 360-kraadisele lähenemisviisile, kasutades laia valikut nii traditsioonilisi kui ka digitaalseid, samuti kohalikke ja globaalseid kanaleid, et tagada reklaami kohalolek tarbijateekonna iga s etapi s ja tõhus sagedus , slaidid 24 – 32, 40 – 44 . Kuna Viking Lotto tootel on digitaalses keskkonnas märkimisväärne registreerimiste maht, tuleneb põhiosa omandamisetapi kontaktidest, teistes etappides aga oluline osa kontaktidest digireklaamist, slaidid 40 – 44. Tele- ja raadiokanalid valiti CPP ja vaatajaskonna ulatuse vahelise tasakaalu alusel, slaidid 34 – 35. 3. Esitatud analüüsis on keskendutud strateegiale, mis tagab katvuse kogu otsustus teekonnal , slaidid 22 – 32 . Üksikasjalikku, kanali tasandi meediakava pole nõutud. Arvestades, et seatud eesmärk on keskendu s uute mängijate ligimeelitamisele , slaid 21 , otsustati esitada kõrgetasemelisem, kalkuleeritud strateegia. 4. Mure selle pärast, et kampaania on üsna kallis, on omaks võetud . Planeeritud meediastrateegia on siiski hoolikalt koostatud, et maksimeerida kampaania mõju ja tõhusust, kasutades traditsiooniliste ja digitaalsete kanalite tasakaalustatud kombinatsiooni, slaidid 24 – 32. Slaididel 41 – 44 esitatud kampaania hinnangulised tulemused näitavad potentsiaali saavutada mängijate arvu soovitud suurenemine, mis õigustab investeeringut . Kokkuvõttes kasutatakse kampaania taktikalises lähenemisviisis traditsiooniliste ja digitaalsete meediakanalite terviklikku kombinatsiooni, et jõuda tõhusalt sihtrühmani nende otsustus teekonna igas etapis, ilma liigse üksikasjalikkuseta konkreetsete formaatide kohta , sest sellist detailsust ei nõutud selgesõnaliselt. Hankeeeskirjades on märgitud, et iga komisjoni liige hindab proovitööd punktis 1.5.6.1 esitatud alamkriteeriumide alusel hindega 1–5 (5 – väga hea, 4 – hea, 3 – rahuldav, 2 – nõrk ja 1 – mittepiisav). Kahjuks ei ole Vaidlustaja esitatud hankekomisjoni iga liikme hinnanguid, vaid pigem teatud kokkuvõte. Seetõttu on komisjoni iga liikme hinnangud ja nende põhjendused ebaselged. Lisaks ei leia kokkuvõtliku hinnangu põhjenduste läbivaatamisel selgitusi ega põhjendusi konkreetsete hinnangute kohta skaalal 1–5 (5 – väga hea, 4 – hea, 3 – rahuldav, 2 – nõrk ja 1 – mittepiisav), vaid pigem üldiseid vastuväiteid, mis ei põhjenda hinnangut. Vaidlustaja arvates ei vasta antud hinnang selle põhjendusele ja seda saab tegelikkuses pidada subjektiivseks ja põhjendamatuks. Hindamisest ei selgu ka, miks anti just selline hinnang ja mitte kõrgem, sest nii eeskirjades kui hinnangus puuduvad selgitused ja põhjendused hinnangute 5 – väga hea, 4 – hea, 3 – rahuldav, 2 – nõrk ja 1 – mittepiisav erinevuste kohta. Samuti on pakkuja võrrelnud hankija varasemate aastate meediakulusid ja tulemusi, tuginedes Kantar EMOR Eesti andmetele. Pakkuja on pakkunud palju efektiivsema ja odavama meediaplaani, mis annaks paremaid tulemusi võrreldes varasemate hankijate kampaaniatega, nagu on näha allolevas tabelis: Allikas: Kantar EMOR Eesti Seetõttu rõhutab see asjaolu, et hindamine on tehtud ebatäpselt ja sobimatult ning hankija ei ole arvestanud tellimuse efektiivsust. Proovi töö, ala m kriteerium 3 Loovus ja omanäoliste meedialahenduste kasutamine( (muudetud järjekorras, et sobitada teiste vastustega ) erilahendus sobib toote ja Eesti Loto olemusega). sõnum jõuab sihtrühmani omanäolisel ja tõhusal viisil, III.A1. erilahendusi ei ole III.A2. Eraldi lahendusi välja ei pakutud III.A3. Erilahendusi välja ei pakutud III. Kokkuvõttes . Lisaks tavapäraste andmekandjate kasutamisele ei ole välja pakutud ühtegi erilahendust. 1. Selles strateegias pakutav selge lahendus on slaididel 22 – 32 esitatud struktureeritud, etapiviisiline meedia plaan . Selline lähenemisviis, mis joondab sõnumiedastuse ja kanalivaliku iga tarbijateekonna konkreetsete vajadustega, kujutab endast tõhusat ja eristavat viisi sõnumi edastamiseks sihtrühmale ning sobib täielikult toote olemusega. 2. Meediastrateegia keskendumine lähenemis viisi eristamisele tarbij a teekonna etappide s suurendab reklaami asjakohasust, märgatavust ja lõppkokkuvõttes selle mõju tarbija käitumisele. Selline segmenteerimise ja sihtimise tase tagab, et kampaania paistab segases turukeskkonnas silma tänu omapäraste lahenduste kasutamisele. Arvestades üldist reklaamimüra Eesti turul, on välja pakutud strateegia eesmärk suurendada kampaania märgatavust ja tõhusust. See saavutatakse sõnumi asjakohasuse maksimeerimise ja eripärase meediakava abil, mis on kohandatud iga tarbij t eekonna etapi jaoks , nagu on esitatud slaididel 22 – 32. Suurima tõhususe tagamiseks on iga s etapil s vaja eraldi sõnumit, mis on selle konkreetse etapi jaoks asjakohane. Vastuseks kommentaarile, et konkreetseid lahendusi ei pakutud, käsitleb käesolevas pakkumises esitatud üksikasjalik, tarbijateekonnal põhinev meediastrateegia seda probleemi otseselt. Kohandatud ja omanäoline lähenemine lehtri iga s etapi s annab tõhusa võimaluse sihtrühma kaasamiseks viisil, mis sobib Eesti Loto toote olemusega. Hankeeeskirjades on märgitud, et iga komisjoni liige hindab proovitööd punktis 1.5.6.1 esitatud alamkriteeriumide alusel hindega 1–5 (5 – väga hea, 4 – hea, 3 – rahuldav, 2 – nõrk ja 1 – mittepiisav). Kahjuks ei ole Vaidlustaja esitatud hankekomisjoni iga liikme hinnanguid, vaid pigem teatud kokkuvõte. Seetõttu on komisjoni iga liikme hinnangud ja nende põhjendused ebaselged. Lisaks ei leia kokkuvõtliku hinnangu põhjenduste läbivaatamisel selgitusi ega põhjendusi konkreetsete hinnangute kohta skaalal 1–5 (5 – väga hea, 4 – hea, 3 – rahuldav, 2 – nõrk ja 1 – mittepiisav), vaid pigem üldiseid vastuväiteid, mis ei põhjenda hinnangut. Vaidlustaja arvates ei vasta antud hinnang selle põhjendusele ja seda saab tegelikkuses pidada subjektiivseks ja põhjendamatuks. Hindamisest ei selgu ka, miks anti just selline hinnang ja mitte kõrgem, sest nii eeskirjades kui hinnangus puuduvad selgitused ja põhjendused hinnangute 5 – väga hea, 4 – hea, 3 – rahuldav, 2 – nõrk ja 1 – mittepiisav erinevuste kohta. Sotsiaalmeedia näidised, alamk riteerium 1 Postitustes kasut ud keel ( tekstid on korrektsed, valitud kanalile sobiva sõbraliku tooniga). IV. A1. Eesti reklaamis kasutatav keel ei ole hea ( l otonäited on kohati arusaamatud). Paljud S o M e näited teistes keeltes ei suuda adekvaatselt hinnata eesti keele kvaliteeti . IV.A2. Me näeme ainult lätikeel seid postitusi, eestikeelsete postituste keel on nõrk, tekstide ülesehitus on lihtne, sõnumid ei sobi lot ole (ei vasta seaduse nõuetele) IV.A3. Näited läti keeles või selgelt tõlgitud eestikeelsed tekstid. Pigem väga formaalne ja lihtne. Lo to jaoks tehtud näidised olid nõrga keelekasutusega ja mõte oli mõnikord arusaamatu või seaduse kontekstis sobimatu. IV. Kokkuvõttes . Antud näited on osaliselt läti keeles, eestikeelsed postitused tunduvad olevat tõlgitud, seega ei ole keel se llin e, mida me tahaksime kasutada. Tekstide struktuur on lihtne. Loto jaoks tehtud näidistes toodud tekstid ei sobi l oto le ning ei vasta varasemale l oto käekirjale (soe, humoorikas, intelligentne, ei müü otseselt ega reklaami hasartmänge, mis on muuhulgas seadusega keelatud). Eestikeelsed tekstid on koostanud ja põhjalikult läbi vaadanud professionaalne eesti keelt emakeelena rääkiv tekstikirjutaja, tagades, et keel, toon ja stiil on nii autentsed kui ka kultuuriliselt sobivad. Lisaks sellele on kõik loovmaterjalid koostatud kooskõlas kaubamärgi suunistega, tagades kooskõla üldise kaubamärgi identiteedi ja sõnumiga. Materjal on tahtlikult lihtne ja arusaadav, mis on kasulik mitmel põhjusel. Esiteks – lihtne keel muudab sisu kättesaadavamaks laiemale publikule, sealhulgas neile, kes ei pruugi keelt väga hästi osata, samuti neile, kes eelistavad selget ja kokkuvõtlikku suhtlust. Selline lähenemine aitab vältida arusaamatusi ja tagab, et põhisõnum on kõigile kergesti arusaadav. Teiseks – lihtne materjal kipub olema köitvam. Maailmas, kus inimesi sageli pommitatakse teabega, võivad selged ja lühikesed sõnumid silma paista, mistõttu on tõenäolisem, et kuulajad pööravad tähelepanu ja mäletavad tea vet . Lihtne keelekasutus vähendab ka kognitiivset koormust, võimaldades lugejal ilma tarbetu pingutuseta kiiresti põhipunktidest aru saada. Lõpuks, sõnumite lihtsus on kooskõlas kaasaegsete kommunikatsioonitrendidega, kus lühidust ja selgust hinnatakse kõrgelt. Selline lähenemine mitte ainult ei suurenda loetavust, vaid toetab ka kaubamärgi kommunikatsiooni tõhusust, muutes sisu veenvamaks ja mõjusamaks. Hoides materjali lihtsana ja rääkides otse publikule, tagab kaubamärk, et tema sõnum jõuab tõhusalt kohale, kõnetab sihtrühma ja soodustab positiivset sidet kaubamärgiga. Hankeeeskirjades on märgitud, et iga komisjoni liige hindab proovitööd punktis 1.5.6.1 esitatud alamkriteeriumide alusel hindega 1–5 (5 – väga hea, 4 – hea, 3 – rahuldav, 2 – nõrk ja 1 – mittepiisav). Kahjuks ei ole Vaidlustaja esitatud hankekomisjoni iga liikme hinnanguid, vaid pigem teatud kokkuvõte. Seetõttu on komisjoni iga liikme hinnangud ja nende põhjendused ebaselged. Lisaks ei leia kokkuvõtliku hinnangu põhjenduste läbivaatamisel selgitusi ega põhjendusi konkreetsete hinnangute kohta skaalal 1–5 (5 – väga hea, 4 – hea, 3 – rahuldav, 2 – nõrk ja 1 – mittepiisav), vaid pigem üldiseid vastuväiteid, mis ei põhjenda hinnangut. Vaidlustaja arvates ei vasta antud hinnang selle põhjendusele ja seda saab tegelikkuses pidada subjektiivseks ja põhjendamatuks. Hindamisest ei selgu ka, miks anti just selline hinnang ja mitte kõrgem, sest nii eeskirjades kui hinnangus puuduvad selgitused ja põhjendused hinnangute 5 – väga hea, 4 – hea, 3 – rahuldav, 2 – nõrk ja 1 – mittepiisav erinevuste kohta. Sotsiaalmeedia näidised, alamk riteerium 2 Visuaalne atraktiivsus visuaalne materjal on kvaliteetne ja hinnatakse reklaamitavale kaubamärgile sobivaks). V.A1. Loto jaoks tehtud näidistööd on lihtsad ja loovad positiivseid emotsioone. V.A2. See pol le l oto käekiri, mulle ei meeldi näites välja pakutu (Bingo go-go) V.A3. Mitte maitsekas, algeline (B ingo go-go) V. Ko kkuvõttes . Eelnevate tööde näidetes kasutatud pildimaterjal ei tekita vau-efekti, Eesti Loto jaoks tehtud näidiste ideed ja visuaalid tunduvad olevat tehtud kiirustades, need ei vasta Eesti Loto senisele käekirjale. Üsna lihtsakoeline, ei meeldi. Eestikeelsed tekstid on koostanud ja põhjalikult läbi vaadanud professionaalne eesti keelt emakeelena rääkiv tekstikirjutaja, tagades, et keel, toon ja stiil on nii autentsed kui ka kultuuriliselt sobivad. Lisaks sellele on kõik loovmaterjalid koostatud kooskõlas kaubamärgi suunistega, tagades kooskõla üldise kaubamärgi identiteedi ja sõnumiga. Materjal on tahtlikult lihtne ja arusaadav, mis on kasulik mitmel põhjusel. Esiteks – lihtne keel muudab sisu kättesaadavamaks laiemale publikule, sealhulgas neile, kes ei pruugi keelt väga hästi osata, samuti neile, kes eelistavad selget ja kokkuvõtlikku suhtlust. Selline lähenemine aitab vältida arusaamatusi ja tagab, et põhisõnum on kõigile kergesti arusaadav. Teiseks – lihtne materjal kipub olema köitvam. Maailmas, kus inimesi sageli pommitatakse teabega, võivad selged ja lühikesed sõnumid silma paista, mistõttu on tõenäolisem, et kuulajad pööravad tähelepanu ja mäletavad tea vet . Lihtne keelekasutus vähendab ka kognitiivset koormust, võimaldades lugejal ilma tarbetu pingutuseta kiiresti põhipunktidest aru saada. Lõpuks, sõnumite lihtsus on kooskõlas kaasaegsete kommunikatsioonitrendidega, kus lühidust ja selgust hinnatakse kõrgelt. Selline lähenemine mitte ainult ei suurenda loetavust, vaid toetab ka kaubamärgi kommunikatsiooni tõhusust, muutes sisu veenvamaks ja mõjusamaks. Hoides materjali lihtsana ja rääkides otse publikule, tagab kaubamärk, et tema sõnum jõuab tõhusalt kohale, kõnetab sihtrühma ja soodustab positiivset sidet kaubamärgiga. Hankeeeskirjades on märgitud, et iga komisjoni liige hindab proovitööd punktis 1.5.6.1 esitatud alamkriteeriumide alusel hindega 1–5 (5 – väga hea, 4 – hea, 3 – rahuldav, 2 – nõrk ja 1 – mittepiisav). Kahjuks ei ole Vaidlustaja esitatud hankekomisjoni iga liikme hinnanguid, vaid pigem teatud kokkuvõte. Seetõttu on komisjoni iga liikme hinnangud ja nende põhjendused ebaselged. Lisaks ei leia kokkuvõtliku hinnangu põhjenduste läbivaatamisel selgitusi ega põhjendusi konkreetsete hinnangute kohta skaalal 1–5 (5 – väga hea, 4 – hea, 3 – rahuldav, 2 – nõrk ja 1 – mittepiisav), vaid pigem üldiseid vastuväiteid, mis ei põhjenda hinnangut. Vaidlustaja arvates ei vasta antud hinnang selle põhjendusele ja seda saab tegelikkuses pidada subjektiivseks ja põhjendamatuks. Hindamisest ei selgu ka, miks anti just selline hinnang ja mitte kõrgem, sest nii eeskirjades kui hinnangus puuduvad selgitused ja põhjendused hinnangute 5 – väga hea, 4 – hea, 3 – rahuldav, 2 – nõrk ja 1 – mittepiisav erinevuste kohta. Sotsiaalmeedia näidised, alamkriteerium 3 Loovus ja eristuvate meedialahenduste kasutamine( kaubamärgi sotsiaalmeediakonto sisu kasutab erinevaid postituste formaate ja lahendusi mida peetakse sihtrühmale sobivaks). VI.A1. Mingit erilist loovust ei paista olevat, visuaalid on tavalised, nagu hallatud kontode puhul oodata. Pildid on puudu, näiteks kutsuvad pealkirjad. Ilmselge erinevus puudub . VI.A2. Ei erist u visuaalselt ega formaadi poolest VI.A3. Ei erist u visuaalselt ega formaadi poolest VI. Ko kkuvõttes . Ei erist u visuaalselt ega formaadi poolest Eestikeelsed tekstid on koostanud ja põhjalikult läbi vaadanud professionaalne eesti keelt emakeelena rääkiv tekstikirjutaja, tagades, et keel, toon ja stiil on nii autentsed kui ka kultuuriliselt sobivad. Lisaks sellele on kõik loovmaterjalid koostatud kooskõlas kaubamärgi suunistega, tagades kooskõla üldise kaubamärgi identiteedi ja sõnumiga. Materjal on tahtlikult lihtne ja arusaadav, mis on kasulik mitmel põhjusel. Esiteks – lihtne keel muudab sisu kättesaadavamaks laiemale publikule, sealhulgas neile, kes ei pruugi keelt väga hästi osata, samuti neile, kes eelistavad selget ja kokkuvõtlikku suhtlust. Selline lähenemine aitab vältida arusaamatusi ja tagab, et põhisõnum on kõigile kergesti arusaadav. Teiseks – lihtne materjal kipub olema köitvam. Maailmas, kus inimesi sageli pommitatakse teabega, võivad selged ja lühikesed sõnumid silma paista, mistõttu on tõenäolisem, et kuulajad pööravad tähelepanu ja mäletavad tea vet . Lihtne keelekasutus vähendab ka kognitiivset koormust, võimaldades lugejal ilma tarbetu pingutuseta kiiresti põhipunktidest aru saada. Lõpuks, sõnumite lihtsus on kooskõlas kaasaegsete kommunikatsioonitrendidega, kus lühidust ja selgust hinnatakse kõrgelt. Selline lähenemine mitte ainult ei suurenda loetavust, vaid toetab ka kaubamärgi kommunikatsiooni tõhusust, muutes sisu veenvamaks ja mõjusamaks. Hoides materjali lihtsana ja rääkides otse publikule, tagab kaubamärk, et tema sõnum jõuab tõhusalt kohale, kõnetab sihtrühma ja soodustab positiivset sidet kaubamärgiga. MENETLUSKÜSIMUSED Rii gilõiv . Vaidlustaja on tasunud vaidlus tus e eest riigilõivu 1280 eurot (RLS § 258 p 1 lg 1) (lisa). Esind aja . Vaidlustajate esindaja on t egevjuht Lauris Spillers (RHS § 190, l g 11). Tähtaeg. Hankija tegi otsuse teatavaks 02 . 08 .2024. Vaidlustus el on tähta eg (RHS § 189 lg 1). Läbivaatamine . Vaidlustaja nõustub kirjaliku menetlusega (RHS § 190 lõige 1 punkt 6). Esitamine. Vaidlus tus on esitatud VAKO-le e-posti teel ( [email protected]). seoses (allkirjastatud digitaalselt ) Lauris Spillers, j uhatuse liige LISAD _______________ Lisa 1 Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus Payment Order NO 108 Remitter NAME AlphaAgency OÜ PERSONAL CODE / REGISTRY CODE 16183698 ACCOUNT NO EE877700771009027164 REMITTER'S BANK NAME, BIC CODE AND ADDRESS AS LHV PANK, LHVBEE22XXX, TARTU MNT 2, 10145 TALLINN, Estonia Beneficiary NAME Rahandusministeerium PERSONAL CODE / REGISTRY CODE ACCOUNT NO EE777700771003813400 BENEFICIARY'S BANK NAME, BIC CODE AND ADDRESS AS LHV PANK, LHVBEE22XXX, TARTU MNT 2, 10145 TALLINN, Estonia Payment DATE 12.08.2024 AMOUNT 1 280.00 EUR AMOUNT IN WORDS one thousand two hundred eighty EUR DETAILS OF PAYMENT AND REFERENCE NO Riigilõiv vaidlustuse eest riigihankes vr 280402 / 2900082126 BANK'S CONFIRMATION TRANSACTION FEE 2024081248802363 According to Price List AS LHV PANK TARTU MNT 2, 10145 TALLINN 6800400 [email protected] LHV.EE