3. isiku seisukoht

Tallin, 12.08.2024 Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt. 85, Tallinn Riigihanke viitenumber: 279700 Vaidlustaja: Workboats Consulting OÜ Registrikood: 12875034 Kagu tn 22, 11212 Tallinn E-post: [email protected] Esindajad: advokaat Helery Maidlas advokaat Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111, Tallinn, Eesti Tel: 6 400 900 E-post: [email protected] [email protected] Hankija: Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus Registrikood: 90005946 Narva mnt 7a, 10117 Tallinn E-post: [email protected] Kolmas isik: 3BIRD OÜ ja 3Bird K.Gajko J.Ksepko sp.j. Registrikood: 16165329 Lõõtsa tn 5, 11415 Tallinn, Eesti E-post: [email protected] [email protected] [email protected] Vastus hankija 25. juuli 2024. aasta otsusele esitatud vaidlustusele Tegutsedes 3BIRD OÜ ja 3Bird K.Gajko J.Ksepko sp.j. (edaspidi: kolmas isik) nimel deklareerin käesolevaga, et liitun menetlusega, mis on algatatud Hankija 25.07.2024. aasta otsuse peale esitatud vaidlustuse (edaspidi „vaidlustuse“) alusel, mille esitas Workboats Consulting OÜ (edaspidi: vaidlustaja) hankemenetluses „Eesti-Läti meretuulepargi projekti (ELWIND) linnustiku uuring - kordushange“ (viitenumber 279700). mida korraldab Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi: hankija) Lehekülg 1 z 21  Kolmanda isiku arvates on Workboats Consulting OÜ esitatud hankija otsuse vastu esitatud vaidlustus põhjendamatu, mistõttu taotlen, et antud vaidlustus jäetaks täielikult rahuldamata, kuna hankija pidas põhjendatult kolmanda isiku pakkumist kehtivaks ja kõige soodsamaks vastavalt hankedokumentides sätestatud kriteeriumidele. Seega viidi pakkumuse läbivaatamise ja pakkumuste hindamise menetlus läbi nõuetekohaselt. Vaidlustaja poolt esitatud väited ei leia toetust faktilistes ja õiguslikes asjaoludes. Kolmandal isikul kui kõnealuse lepingu sõlmimise taotlejal on õiguslik huvi, et Workboats Consulting OÜ vaidlustus lükataks tagasi, kuna hankija otsuse jõusse jätmine võimaldab 3BIRD OÜ-l ja 3Bird K.Gajko J.Ksepko sp.j. sõlmida kõnealune hankeleping ega põhjusta seega kahju tema huvidele. Samal ajal taotlen vaidlustuse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kolmas isik jätab endale õiguse esitada vajaduse korral täiendavaid argumente menetlusdokumendis. Kolmanda isiku seisukoha põhjendus Eelkõige tuleb mainida vaidlustaja teatud rahulolematust talle omistatud punktisummaga ja juhtida tähelepanu sellele, et tema väited on alusetud ning et hankija ei teinud tema pakkumuse hindamisel vigu ja andis talle õiguspäraselt 7 punkti „uuringute teostamise plaani“ ja 17,5 punkti „lindude radaruuringu metoodika“ eest, seoses millega ei ole talle antud hinnang ebaadekvaatne. Antud vaidlus ei puuduta mitte menetluse faktilisi asjaolusid, vaid nende hindamist ja tõlgendamist, sealhulgas eelkõige lindude radaruuringu metoodika ja lindude radaruuringu teostamise plaani hindamise ulatust kvaliteedikriteeriumi alusel, sellise hindamise aluseid ja lubatud kaalutlusruumi nende toimingute raames. Siinkohal tuleb rõhutada, et RHS § 117 lg 1 kohaselt hindab hankija vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud suhtelisele osakaalule. Hankija tunnistab põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse. Lehekülg 2 z 21  Antud menetluses olid kvaliteedikriteeriumid ja hindamismeetod täpsustatud hankedokumentides hankija poolt osas „HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD" hindamise metoodika kirjelduses. Punkt 3 Linnustiku lennupõhise baasuuringu metoodika (20 punkti) kavandatud punktide gradatsiooniga 20/15/10/0 Punkt 4 Linnustiku radaruuringu metoodika (20 punkti) kavandatud punktide gradatsiooniga: 20/15/10/0 Punkt 5 Uuringute teostamise plaan (10 punkti) kavandatud punktide gradatsiooniga 10/7/5/3/0 Oluline on see, et iga eespool nimetatud kvaliteedikriteeriumi puhul kinnitas hankija, et Hankekomisjoni liikmete hinnang kujundatakse ühiselt. Kui hinnatavat tööd ei ole võimalik üheselt lugeda ühtegi hindeklassi kuuluvaks, siis loetakse töö hindeks nende kahe hinde, mille vahele töö langeb, summa jagatis 2-ga. Pakkumusele väärtuspunktide arvutamisel saab hankekomisjonilt suurimad hindepunktid saanud pakkumus maksimaalsed väärtuspunktid Teised pakkumused saavad väärtuspunkte proportsionaalselt vähem järgmise valemi alusel: „hinnatava pakkumuse hindepunktide arv“/ “parima pakkumuse hindepunktide arv“ x osakaal (vastavalt 20 või 10 ). Seega on vaieldamatu, et hankija kohaldas vajalikku mehhanismi hindepunktide keskmistamiseks ja äärmuste kõrvaldamiseks, mis ei ole mitmeliikmeliste komisjonide korral ebatavaline. Sel viisil ei ole kõige äärmuslikumad hinnangud aluseks eduka pakkumise valikul. Komisjoni liikmed olid kohustatud hindama esitatud pakkumusi vastavalt kehtestatud alakriteeriumidele hankedokumentides sätestatud kriteeriumi - kvaliteedi - alusel ja andma teatud arvu punkte ettenähtud piirides, mida nad ka tegid. Tuleb märkida, et ükski hinnetest ei välju sisuliselt ette nähtud alakriteeriumidest (ei ilmnenud uusi, varem tundmatuid või muudetud alakriteeriume) ning ükski komisjoni liige ei andnud rohkem või vähem punkte, kui oli ette nähtud hankedokumentides pakkumuste hindamismeetodiga. Komisjoni liikmete poolt antud hinded näitavad, et alakriteeriumides on õigesti koostatud suhe punktide arvu täpse andmise vajaduse ja hinnangu kirjeldava iseloomu subjektiivsuse vahel. Võttes arvesse, et kriteerium „kvaliteet“ on mittemõõdetava iseloomuga, mida nimetatakse ka mittearitmeetiliseks, on sellise kriteeriumi kasutamise loomulikuks tagajärjeks, et erinevate komisjoni liikmete hinnangud on erinevad. Seega ei ole vaidlustaja nõudel kohustada suurendama antud hindepunkte maksimumväärtusteni, mingit alust ei hankija hankedokumentides ega õigusnormides. Lehekülg 3 z 21  Vastupidi, igalt hindajalt ühesuguste hindepunktide saamine põhjustaks põhjendatud kahtluse, et tegelikult ei antud individuaalseid, vaid ühiselt kokkulepitud hinnanguid, mida võiks pidada menetluses osalevate isikute erapooletuse ja objektiivsuse reegli rikkumiseks. Ei saa välistada, et iga komisjoni liikme hinnang on olemuslikult mingil tasemel subjektiivne, juba ainuüksi kõnealuse küsimuse keerukuse ja sellega seotud teadmiste taseme tõttu, mis on vajalikud iga pakkuja poolt esitatud metoodika analüüsimiseks. Kui komisjoni liikmele saab suhteliselt lihtsalt ette heita, et ta on vigaselt hinnanud „range“ (binaarse) iseloomuga kriteeriumit, siis mittemõõdetavate või raskesti mõõdetavate kriteeriumide (nt „Uuringu läbiviimiseks valitud meetodid on efektiivsed ja loogilised“, „Meetodite valik[ust]... nähtub selgelt pakkuja nägemus kogu uuringu eesmärgipäraseks ja edukaks elluviimiseks“ jne) kontrollimise aluseks ei saa olla arvamus, et kuna komisjoni liige on selles osas arvanud teisiti, kui vaidlustaja ise ennast hindab, on komisjoni liikme hinnang seetõttu mittevastav kriteeriumide kirjeldusega ja pakkumuste hindamise metoodikaga, mida on hankedokumentides määratlenud hankija. Käesoleval juhul on tegemist komisjoni liikmete vaba hinnanguga ning on raske nõuda, et iga komisjoni liige oleks ühel ja samal seisukohal ning annaks konkreetse metoodika või uurimiskava hindamisel Vaidlustajale ühesuguse ja lisaks maksimaalse arvu punkte. Iga komisjoni liikme hinnang „kvaliteedile“ põhineb sellel, et iga liige esitab oma individuaalse lähenemise ja see jääb hinnangu subjektiivsuse piiridesse. See kajastub erinevate komisjoniliikmete erinevates hinnangutes ja selline olukord on normaalne. On loomulik, et Vaidlustaja ei nõustu oma uuringumetoodika ja uuringuplaani sellise sisulise hinnanguga, kuid see ei tähenda, et käesoleval juhul on rikutud vaidlustuses väljatoodud sätteid. Komisjoni liikmete hinnangu andmine ei toimunud hankedokumentides sisalduvaid sätteid rikkudes. Nagu eespool märgitud, iseloomustab kvalitatiivseid kriteeriume pakkumuste hindamisel nende olemuse tõttu alati teatav kaalutlusruum, teatud subjektiivsuse aste, mida on võimatu kontrollida, kuna puuduvad täielikud ja selged hindamispiirid, mis eristaksid neid kriteeriumidest, mis on seotud tulevikus osutatava teenuse mõõdetavate omadustega (hind, tarnetähtaeg, garantiiaeg või muud elemendid, mida saab hinnata aritmeetiliste valemite abil). Alamkriteeriumide raames selliste mõistete nagu: „põhjalikkus“, „loogilisus“, „efektiivsus“, „eesmärgipärasus“ kasutamine on alati teatud kaalutlusvabaduse kandja, kahe viimase mõiste korral on see kaalutlusvabadus märkimisväärne. Lehekülg 4 z 21  Siiski on käesolevas menetluses tasakaalustatud üksikute komisjoniliikmete hinnangu ebatäiuslikkus hankija poolt kohaldatud asjakohase keskmistamise mehhanismi abil, mis on sätestatud hankedokumentides. Tuleb siiski rõhutada, et eespool nimetatud „ebatäiuslikkus“ tuleneb just sellise hindamismudeli olemusest, mitte Vaidlustaja poolt osutatud eeskirjade eiramisest. Kokkuvõttes ei tõestanud vaidlustaja oma vaidlustuse aluseks olevaid teese. Samuti tuleb rõhutada, et Riigihangete vaidlustuskomisjoni roll kõnealuse õiguskaitsevahendi kontekstis on põhimõtteliselt hinnata menetlust, käesoleval juhul pakkumismenetluse läbiviimist hõlmavat menetlust, mitte aga hinnata pakkujate poolt kohaldatud metoodika eeliseid või kontrollida üksikute komisjoni liikmete individuaalset hinnangut. Kuna hankija ei ole rikkunud riigihangete seaduse sätteid ning hindamiskomisjoni liikmed ei teostanud hindamist hankedokumentidega vastuolus oleval viisil, tuleb vaidlustaja vaidlustus kui selgelt põhjendamatu tagasi lükata. Peale selle, kui vaidlustaja arvab, et erinevate kvaliteedikriteeriumide hindamise viis on küsitav ja põhjustab pakkumuste hindamise komisjoni liikmete poolt pigem meelevaldset kui vaba hindamist, oleks ta pidanud kasutama õiguskaitsevahendeid menetluse väljakuulutamise etapis, mitte vaidlustama seda pärast pakkumuste avamist. Seda enam, et tegemist on kordusmenetlusega (eelmise menetluse viitenumber: 274914), mille hankija on läbi viinud seoses sama riigihanke esemega – seega oli vaidlustajal piisavalt aega analüüsida hindamiskriteeriumide ja hinnatavate näitajate kohta käivaid sätteid ning neid vaidlustada. Seega tuleb kõnealust vaidlustust pidada hilinenuks. Viidates üksikasjalikult vaidlustaja esitatud väidetele, viitab kolmas isik vastuse selguse huvides vaidlustuses toodud nummerdusele ja märgib järgmist: Ad p 4.1. See on alusetu väide. Kolmas isik kinnitab, et tema pakkumine vastab tehnilise kirjelduse punktidele 1.2 ja 4.1.3.2. Vastavus Tehnilise kirjelduse punktile 1.2: See on alusetu väide. Pakkumine on koostatud standardis STuK4 sisalduvate suuniste alusel. Tuleb täheldada, et StUK4 standard töötati välja 2013. aastal ja kaasaegsed vajadused rändlindude uuringute teostamiseks projektieelsetes seires põhinevad StUK4 standardil, mõningaid StUK4 standardi detaile on aga hankija poolt muudetud vastavalt tema vajadustele. 3Birdi meeskond on hankija Lehekülg 5 z 21  lähenemisega selles osas täielikult nõus ja seetõttu on esitatud pakkumine, mis põhineb StUK4 standardil. Vastavus Tehnilise kirjelduse punktile 4.1.3.2: See on alusetu väide. Pakkumine on koostatud kooskõlas StUK4 ja Guidelines for Environmental Impact Assessments of Wind Energy Projects in the Baltic Sea ning kõigi teiste tehnilise kirjelduse punktidega, eelkõige seoses punktiga 4.1.4.3, kus on märgitud, et lindude radaruuringud tuleb läbi viia talvituvate veelindude saabumise ja lahkumise ajal merejää tekke ja sulamise perioodil 1. novembrist kuni 31. jaanuarini. Kolmas isik soovib märkida, et kavandatavate tuuleparkide piirkond paikneb väga lähedal piirkondadele, kus talvituvad üleilmselt olulised linnuliigid, nagu: Clangula hyamalis, Melanita nigra, Melanita fusca, Gavia stellata ja Gavia arctica (Joonis 1-4) (Skov et al, 20111). Talvitusperioodi koondumispiirkonnad on näidatud alljärgnevatel joonistel. Lisaks asub ELWIND projekti Eesti osa vahetus Natura 2000 Kura Kurgu ala EE0040434 läheduses, kus standardse andmevormi (https://natura2000.eea.europa.eu/natura2000/SDF.aspx?site=EE0040434 ) andmete alusel võib välja lugeda, et piirkonnas talvitub 700 000 Clangula hyemalise ja 191 000 Melanita nigra isendit. Need on olulised antud liikide biogeograafiliste populatsioonide osad. Seoses sellega on uuringute läbiviimine talvitusperioodil vajalik järgmistel põhjustel: 1. Elwind alade naabruses talvituvad linnud võivad liikuda koondumisalade vahel. Selleks, et analüüsida mõju lindude rändele talvitusperioodil, tuleb arvutada nende linnuliikide rändevood koos lennukõrguste analüüsiga. Ülaltoodud analüüsid ei ole võimalikud ilma radaruuringute läbiviimiseta ajavahemikul 1. novembrist kuni 31. jaanuarini. 2. Seoses sellega, et kavandatava tuulepargi alade naabruses on talvitusperioodil rahvusvahelise tähtsusega lindude koondumispaigad, on väga tõenäoline, et keskkonnamõju hindamise protseduurid teostatakse samuti teiste riikide osalusega. 3Birdi meeskonna kogemuste põhjal, mis on saadud seda tüüpi tööde teostamisel, võime öelda, et teiste riikide tavapärane päring puudutab kavandatavate arenduste mõju talvituvatele lindudele, sealhulgas lindudele, kes liiguvad talvitusperioodi jooksul koondumisalade vahel. 1 Skov, H., Stefan Heinänen, S., Žydelis, R., Bellebaum, J., Bzoma, S., Dagys, M., Durinck, J., Garthe, S., Grishanov, G., Hario, M., Kieckbusch, J., J., Kube, J., Kuresoo, A., Larsson, K., Luigujoe, L., Meissner, W., Nehls, H., W., Nilsson, L., Petersen, I., K., Roos, M., M., Pihl, S., Sonntag, N., Stock, A., Stipniece, A., Wahl, J., Waterbird Populations and Pressures in the Baltic Sea, 2011, TemaNord 2011:550, Nordic Council of Ministers, Copenhagen 2011 Lehekülg 6 z 21  3. Viited lindude talvitusperioodi olulisusele on toodud Guidelines for Environmental Impact Assessments of Wind Energy Projects in the Baltic Sea, punktides: 2.5.3, 6, 7 4. Lindude muude, oluliste liikumiste uuringuid käsitlevad soovitused on esitatud standardis StUK3 (https://tethys.pnnl.gov/sites/default/files/publications/Standard_Investigation_of_the_Impacts_of_ Offshore_Wind_Turbines_on_the_Marine_Environment.pdf). 5. Läbi kavandatud tuuleparkide alade ja nende läheduses toimub linnustiku kohalik ränne toidu otsingul. Joonis 1 Clangula hyemalis'e tihedus talvitusperioodil Elwindi tuuleparkide lähedal. Täiendavad kaardiobjektid: musta piiriga polügoonid: kavandatav Elwindi tuulepark; magenta piiriga polügoon: Kurgu Natura 2000 ala. Lehekülg 7 z 21 Joonis 2 Gavia stellata, gavia arctica'e tihedus talvitusperioodil Elwindi tuuleparkide lähedal. Täiendavad kaardiobjektid: musta piiriga polügoonid: kavandatav Elwindi tuulepark; magenta piiriga polügoon: Kurgu Natura 2000 ala. Lehekülg 8 z 21 Joonis 3 Melanitta nigra'e tihedus talvitusperioodil Elwindi tuuleparkide lähedal. Täiendavad kaardiobjektid: musta piiriga polügoonid: kavandatav Elwindi tuulepark; magenta piiriga polügoon: Kurgu Natura 2000 ala. Ad p 12. See on alusetu väide. Selgitus punkti 4.1 juurde ammendab kolmanda isiku seisukoha Ad p 13. See on alusetu väide. Kolmas isik märkis uuringute teostamise plaani uuringute sageduse täpse kirjelduse (punkt 2.2), teabe uuringute teostamiseks kavandatud radaritehnoloogia kohta ja radaritehnoloogia (punktis 2.2 toodud tabeli esimene veerg paremalt) ning radari nõuetekohaseks toimimise tagamiseks kasutatava tehnoloogia kohta (punkt 1.8). Lehekülg 9 z 21 Ad p 14. See on alusetu väide. Standardi StUK4 tabelis 3.2.1 ei ole esitatud teavet projektieelsetes seireuuringutes kasutatava horisontaalse radari kohta. Lisaks nähtub sellest tabelist, et projektieelseks seireks on soovitatav kasutada ainult vertikaalseid radaruuringuid. Hankija lähenemine, et kasutada projektieelseks seireks vertikaalset radarit, on põhjendatud ja see kujutab endast seoses vananenud StUK4 standardiga lisaväärtust, vastates pealegi Läänemere kavandatavate avamere tuuleparkide rändlindude seire praegu kasutatavale metoodikale sellistes riikides nagu: Eesti, Poola, Rootsi, Taani. Ad p 15, 16, 17. See on alusetu väide. Standardi StUK4 tabel 3.2.1 ei sisalda teavet horisontaalse radari kohta, mida tuleb kasutada lindude projektieelse seire raames. Lisaks nähtub sellest tabelist, et projektieelseks seireks on soovitatav kasutada ainult vertikaalseid radaruuringuid. Hankija lähenemine, et kasutada projektieelseks seireks vertikaalset radarit, on põhjendatud ja kujutab endast seoses vananenud StUK4 standardiga lisaväärtust, vastates pealegi Läänemere kavandatavate avamere tuuleparkide rändlindude seire praegu kasutatavale metoodikale sellistes riikides nagu: Eesti, Poola, Rootsi, Taani. Kuna StUK4 standard ei määratle X-riba radarit horisontaalradarina projektieelse seire uuringuteks, eeldame, et sisuliselt on põhjendatud ornitoloogilise radarsüsteemi kasutamine, mis vastab tehnilises kirjelduses, eelkõige punktides 4.1.3.3, 4.1.3.4, 4.1.4.1, 4.1.4.2, 4.1.4.6, 4.1.4.8 kirjeldatud nõuetele. Uuringutes kasutatav radarsüsteem paigaldatakse uurimislaevale, mis kasutab stabiliseerivat platvormi, et tagada nõuetekohane töö ja minimeerida lainetuse, laeva kallakute ja atmosfääritingimuste mõjude tõttu tekkivad võimalikud mõõtmisvead, võimaldades andmete kogumist eeldatava andmete kogumise päevade arvu jooksul. See on piisavalt tundlik lindude avastamiseks ja seireks, et võimaldada järelduste tegemist lindude käitumise kohta lennu ajal kogu uurimisalal, võttes arvesse meteoroloogiliste tingimuste muutlikkust merel. See on võimeline tuvastama linde ja salvestama vajalikke andmeid isegi massilise rände ajal (rohkem kui 1 miljon lennuteed 24 tunni jooksul). Samuti ei ole mingeid vastunäidustusi S-riba radari kasutamisele horisontaalseid uuringuid teostava radarina. Kolmas isik kavatseb kasutada radarsüsteemi Robin 3Dfixed, mis horisontaalradarina kasutab S-riba tehnoloogiat. S-riba tehnoloogiat iseloomustab märkimisväärselt suurem tööulatus lindude lendude tuvastamisel võrreldes X-riba radaritel põhineva tehnoloogiaga. S-riba radari kasutamine tagab võimaluse katta uuringute ala S-riba radari instrumentaalse katvusega. 3Birdi meeskonna töö käigus saadud kogemused näitavad, et horisontaalne radar ei ole efektiivne lindude lendude tuvastamise vahendina juba lainekõrgusel, mis on oluliselt kõrgem kui 50-60 cm. See piirab oluliselt X-riba radarite operatiivsust horisontaalsetes Lehekülg 10 z 21 uuringutes. 3Birdi meeskond kasutab S-riba radarit ja uuringu tulemustega aruandes avaldatakse lindude lendude tuvastamise efektiivsuse iseloomustus maksimaalses lainekõrguste vahemikus, millega uuringu käigus kokku puututakse. Ad p 18. See on alusetu väide. StUK4 standard töötati välja 2013. aastal, mil kaasaegsed radarsüsteemid, mis võimaldavad teha vaatlusi kõrgemates mere seisundites, ei olnud veel kättesaadavad. Seetõttu on StUK4 standardis soovitatud minimaalne uuringupäevade arv, st vähemalt 50 päeva märtsist kuni maini ja aprilli keskpaigast kuni novembri lõpuni, koos lisamärkusega, milles soovitatakse, et 7 vaatluspäeva kuus (mitte ühes plokis) tuleks teostada klassikalise X- radariga, et saavutada minimaalne 900 uuringutundi, mida saab hinnata. Hankija on lisanud Tehnilisse kirjeldusse juhised, mis räägivad StUK4 standardi nõuete muutmisest eespool kirjeldatud ulatuses, eelkõige on see tekst, mis sisaldub punktides 4.1.4.3, kus on kirje selle kohta, et radaruuringud peavad kestma vähemalt 24 kuud, et anda täielik ülevaade lindude hooajalistest liikumistest kogu fenoloogilise tsükli vältel, sealhulgas perioodil 1. novembrist 31. jaanuarini: talvitavate veelindude saabumine ja lahkumine merejää tekke ja sulamise perioodil, 4.1.4.5 on kirje selle kohta, et kogu uuringuperiood peab hõlmama vähemalt 100 uuringupäeva, mis on jaotatud ühtlaselt aastate jooksul. Lindude põhiliste rändeperioodide ajal märtsist maini ja juuli keskpaigast novembrini tuleb tagada vähemalt 900 uuringutundi aastas, arvestades, et uuringupäeva pikkus on 24 tundi. Uuringud peaksid hõlmama täielikku ja katkematut 24-tunnist tsüklit. Eesmärgiks on lindude rände ja rändekäitumise võimalikult ühtlane registreerimine päeva jooksul (päeval ja öösel). Kolmas isik käsitleb neid määratlusi kui metoodiliselt usaldusväärseid ja leiab, et need on andmed, mis tagavad standardi StUK4 täitmise nõutava hindamiseks vajaliku 900 tunni osas. 3Bird meeskonna pakutud radaritehnoloogia on võimeline teostama uuringuid kõrgetes mere seisundites, st kuni Douglase skaala 5. mere seisundini. Lisaks sellele paigaldatakse süsteem ka stabiliseerivale platvormile. Need omadused annavad suure kindluse, et määratud ajavahemike vältel, st märtsist maini ja juuli keskpaigast novembrini kogutakse minimaalne 900 uuringutundi, mida on võimalik hinnata. Pakkumises saadetud tööde teostamise plaan eeldab 42 päeva kestvate uuringute läbiviimist eespool nimetatud perioodil, kus on planeeritud 1008 uuringutundi, kusjuures 3Bird meeskond teeb kõik endast oleneva, et 900 tundi neist oleks hindamiseks sobivad. 3Birdi meeskond on tööde planeerimisel ja StUK4 standardile vastavuse jälgimisel arvestanud üle 10% turvapuhvriga, et ajavahemikus märtsist kuni maini ja juuli keskpaigast kuni novembrini läbiviidavate uuringute puhul võib esineda lubatavatest ilmastikutingimustest kõrgemaid tingimusi. Lehekülg 11 z 21 Ad p 19, 42, 43. See on alusetu väide. Kolmas isik on esitanud pakkumise 1008 uuringutunni teostamiseks, millest vähemalt 900 tundi on sobilik hindamiseks ajavahemikus märtsist kuni maini ja juuli keskpaigast kuni novembrini. See on kooskõlas standardiga StUK4, milles on sätestatud, et toestada tuleb vähemalt 900 uurigutundi, mis võimaldavad hindamist. StUK4 standardis esitatud 50 uuringupäeva kirje on abistav väärtus, mis tuleneb asjaolust, et StUK4 standard töötati välja 2013. aastal, mil kaasaegsed radarsüsteemid, mis võimaldaksid teha vaatlusi kõrgemates mere seisundites, ei olnud veel kättesaadavad. Seetõttu on StUK4 standardis soovitatud minimaalne uuringupäevade arv, st vähemalt 50 päeva märtsist kuni maini ja aprilli keskpaigast kuni novembri lõpuni, koos lisamärkusega, milles soovitatakse, et 7 vaatluspäeva kuus (mitte ühes plokis) tuleks teostada klassikalise X-riba radariga, et saavutada minimaalne 900 tunni ulatuses uuringuid, mida saab hinnata. Hankija on lisanud Tehnilisse kirjeldusse juhised, mis räägivad StUK4 standardi nõuete muutmisest eespool kirjeldatud ulatuses, eelkõige on see tekst, mis sisaldub punktides 4.1.4.3, kus on kirje selle kohta, et radaruuringud peavad kestma vähemalt 24 kuud, et anda täielik ülevaade lindude hooajalistest liikumistest kogu fenoloogilise tsükli vältel, sealhulgas perioodil 1. novembrist 31. jaanuarini: talvitavate veelindude saabumine ja lahkumine merejää tekke ja sulamise perioodil, 4.1.4.5 on kirje selle kohta, et kogu uuringuperiood peab hõlmama vähemalt 100 uuringupäeva, mis on jaotatud ühtlaselt aastate jooksul. Lindude põhiliste rändeperioodide ajal märtsist maini ja juuli keskpaigast novembrini tuleb tagada vähemalt 900 uuringutundi aastas, arvestades, et uuringupäeva pikkus on 24 tundi. Seoses sellega, et nõutav 900 hindamiseks sobiva uuringutunni kogumine teostatakse ajavahemikul märtsist maini ja juuli keskpaigast novembrini 42 merevaatluse päeva läbiviimisega, on 3Birdi meeskond kavandanud 8 vaatluspäeva läbiviimise hankija poolt nõutud lisahooajal uuringute realiseerimiseks, st 1. novembrist kuni 31. jaanuarini: talvituvate veelindude saabumine ja lahkumine merejää tekke ja sulamise perioodil. Arvestades uuringu läbiviimise põhjendatust selle lisaperioodi vältel, mida on selgitatud seoses punktiga Ad 4.1, on vaidlustaja väide alusetu. Ad p 20. See on alusetu väide. Võttes arvesse eespool esitatud selgitusi väidete 4.1, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19 kohta, ei nõustu me sellega, et hankija peaks meie pakkumust pidama mittevastavaks. Lisaks arvame, et hankijal on täielik õigus tunnistada meie pakkumus vastavaks. Ad p 26. Lehekülg 12 z 21 Me ei nõustu vaidlustaja punktis 26 esitatud väitega "Meie soovitus on rändevaatlustest talvehooajal loobuda. Rändel olevate lindude arvukus on väga väike võrreldes parima rändeaja arvukustega. Talvisel ajal võivad ringi liikuda talvituvad veelinnud, kuid võimatu on ennustada, millal sellised liikumised võivad jää- või toitumisolude muutuste tõttu aset leida. Talvituvad veelinnud loendatakse kokku lennuloendustega ja radarloenduste läbiviimine talvel ei anna juurde olulist infot". Lähtuvalt selgituste sisust seoses punktiga 4.1 on kolmas isik seisukohal, et rändeuuringutest loobumine talveperioodil on metodoloogiliselt vale. Kavandatavate tuuleparkide naabruses talvituvate lindude arv on märkimisväärne. Puuduvad saadavalolevad uurimistulemused kavandatavate tuuleparkide läheduses asuvate talvituvate lindude koondumisalade vaheliste lennumustrite kohta. Lisaks sellele tagab uuringute teostamine detsembris ja jaanuaris uuringuandmete kogumise juhul, kui sügisene rändehooaeg peaks kliimamuutuste tõttu pikenema. Veelindude uuringu mooduli realiseerimise (lindude baasuuring) tulemusena ei koguta andmeid lindude rändevoogude kohta talvitusperioodil ja ei teostata lennukõrguse uuringuid. Seoses ülaltooduga ei ole keskkonnamõju aruande koostamise etapil võimalik teostada usaldusväärset analüüsi kohalikult liikuvate lindude prognoositava suremuse kohta talvitusperioodil. Ad p 30. Väide on alusetu. Radaruuringute läbiviimine talveperioodil ei mõjuta negatiivselt uurimistulemusi. Radaruuringute läbiviimisel talveperioodil on oluline mõju vaatluste tulemustele Hankija poolt hõlmatud fenoloogilistel perioodidel. Samade lindude loendamine ei ole probleemiks, sest lindude isendite suur rändedünaamika suurendab arvutatavate lennuvoogude väärtusi. See ei ole soovimatu nähtus, sest suuremad arvutatud lennuvoogude väärtused toovad kaasa suurema prognoositava lindude suremuse. Isegi lindude liikumine rändeperioodil on sellise iseloomuga, et teatud isendid võivad läbida uurimisalasid mitu korda. Veelindude uuringu mooduli realiseerimise (lindude baasuuring) tulemusena ei koguta andmeid lindude rändevoogude kohta talvitusperioodil ja ei teostata lennukõrguse uuringuid. Seoses ülaltooduga ei ole keskkonnamõju aruande koostamise etapil võimalik teostada usaldusväärset analüüsi kohalikult liikuvate lindude prognoositava suremuse kohta talvitusperioodil. Lindude rändeuuringute läbiviimine talveperioodil on väga tähtis ja vajalik osa uuringust, teostamaks usaldusväärne analüüs kavandatavate tuuleparkide mõju kohta üleeuroopalise tähtsusega lindude, s.o Clangula hyemalis, Melanita nigra, Melanitea fusca, Gavia stellata, Gavia arctica ja teiste, populatsioonidele. Puhkavate ja talvituvate lindude loendusandmete kasutamine (lindude baasuuring) tagab andmed linnuliikide tiheduse kaardistamiseks, mis Lehekülg 13 z 21 võimaldab analüüsida lindude väljatõrjumist tuulepargi ehitus- ja kasutusetappide ajal. Mooduli põhjal kogutud andmed (lindude baasuuring) ei hõlma andmeid lendude intensiivsuse, lennusuundade ja lendude kõrguste kohta, mis on nõutavad lindude suremuse prognoosimise teostamiseks. Lisaks sellele ei toimu lindude lendude radariuuringute teostamise vältel lindude hirmutamise nähtust. Seoses sellega viiakse uuring läbi viisil, mis minimeerib vaatlejate sekkumist uuritavate objektide käitumisse. Sellegipoolest pöördume palvega, et vaidlustaja teeks tutvumiseks kättesaadavaks StUK4 väljatöötanud ekspertidelt saadud teabe ja Eesti Ornitoloogiaühingu ametliku seisukoha selle kohta, et radaruuringute läbiviimine talvisel perioodil mõjutab negatiivselt uurimistulemusi, kuna talvisel perioodil loendatakse puhkavaid ja talvituvaid linde. Ad p 31. Väide on alusetu. Kavandatava projekti piirkonnast saadud andmed peavad olema aluseks lennuvoogude intensiivsuse ja prognoositava suremuse arvutustele iga fenoloogilise hooaja, sealhulgas talvitusperioodi kohta. Ad p 32, 33, 34. Väide on alusetu. Valikuuringul põhinevate meetoditega kaasneb alati võimalus, et uuringupäevad ei satu või satuvad uuritavate liikide rände tipphetkedele või et linnuliikide ränne jääb täielikult ära. Selle vältimiseks soovitatakse StUK4 standardis 900 tundi uuringuid, mis tuleb teostada vähemalt kahes uuringuplokis kuus. Lisaks vähendatakse fenoloogilisi muutujaid, kuna uuringud viiakse läbi kahe järjestikuse aasta jooksul. Oluliselt väheneb sellisel juhul valimi valesti võtmise oht. 42 uuringupäeva realiseerimine 50 uuringupäeva asemel ajavahemikus märtsist kuni maikuuni ja juuli keskpaigast novembrini, vähendab uuringuteks kuluvat aega 22,2%-lt 18,7%-le. Uuringutega hõlmatud aja erinevus, mis on vaid 3,5% koos soovitusliku 900 tunni hindamiseks sobiva uuringuaja mahu säilitamisega, mis on võimalik saavutada juba 37,5 uuringupäevaga, näitab, et 3Birdi esitatud tööde plaan tagab hindamiseks sobivate andmete kogumise kõigil tööandja poolt näidatud fenoloogilistel aastaaegadel, sealhulgas nii rände põhiperioodil kui ka talvitushooajal. Ad p 35. Väide on alusetu. Hankija saavutab olulised ajalised eelised juhul, kui piiriüleses menetluses osalevad riigid nõuavad hindamismenetluses selgitusi kavandatava projekti mõju kohta kavandatava projekti piirkonda läbivate lindude prognoositavale suremusele igal tehnilises kirjelduses teostamiseks märgitud fenoloogilisel hooajal, sealhulgas talvitusperioodil. Lehekülg 14 z 21 Ad p 36. Väide on alusetu. See on punktis 12 toodud väite kordus. Eespool öeldut silmas pidades jääb kolmas isik oma seisukoha juurde, mida ta on väljendanud seoses punktiga 12. Ad p 37 Väide on alusetu. Hankija on määratlenud lindude talvitusperioodi kui perioodi, mis tuleb hõlmata uuringutega. 3Bird meeskond nõustub selle soovitusega, kuna kavandatavate tuuleparkide piirkond paikneb väga lähedal piirkondadele, kus talvituvad üleilmse tähtsusega linnuliigid, nagu: Clangula hyamalis, Melanita nigra, Melanita fusca, Gavia stellata ja Gavia arctica. Talvitusperioodi koondumispiirkonnad on näidatud allpool esitatud joonistel. Lisaks asub ELWIND projekti Eesti osa vahetus Natura 2000 Kura Kurgu ala EE0040434 läheduses, kus standardse andmevormi (https://natura2000.eea.europa.eu/natura2000/SDF.aspx?site=EE0040434 ) andmete alusel võib välja lugeda, et piirkonnas talvitub 700 000 Clangula hyemalise ja 191 000 Melanita nigra isendit. Need on olulised nende liikide biogeograafiliste populatsioonide osad. Eespool öeldut silmas pidades toetame uuringu läbiviimise põhjendatust ja isegi hädavajalikkust talvitusperioodil järgmistel põhjustel: 1) Elwind alade naabruses talvituvad linnud võivad liikuda koondumisalade vahel. Selleks, et analüüsida mõju lindude rändele talvitusperioodil, tuleb arvutada antud linnuliikide rändevood koos lennukõrguste analüüsiga. Ülaltoodud analüüsid ei ole võimalikud ilma radaruuringute läbiviimiseta ajavahemikul 1. novembrist kuni 31. jaanuarini. 2) Seoses sellega, et kavandatava tuulepargi alade naabruses on talvitusperioodil rahvusvahelise tähtsusega lindude koondumispaigad, on väga tõenäoline, et keskkonnamõju hindamise protseduurid teostatakse teiste riikide osalusega. 3Birdi meeskonna kogemuste põhjal, mis on saadud seda tüüpi tööde teostamisel, võime öelda, et teiste riikide tavapärane päring puudutab kavandatavate arenduste mõju talvituvatele lindudele, sealhulgas lindudele, kes liiguvad talvitusperioodi jooksul koondumisalade vahel. 3) Viited lindude talvitusperioodi olulisusele on toodud Guidelines for Environmental Impact Assessments of Wind Energy Projects in the Baltic Sea, punktides: 2.5.3, 6, 7 4) Lindude muude, oluliste liikumiste uuringuid käsitlevad soovitused on esitatud standardis StUK3 (https://tethys.pnnl.gov/sites/default/files/publications/Standard_Investigation_of_the_Impacts_ of_Offshore_Wind_Turbines_on_the_Marine_Environment.pdf). Lehekülg 15 z 21 5) Läbi kavandatavate tuuleparkide alade ja nende läheduses toimub linnustiku kohalik ränne toidu otsingul. Ad p 38. Väide on alusetu. Talvitusperioodil viibib kavandatava tuulepargi piirkonnas ja selle vahetus läheduses märkimisväärsel arvul olulisi linnuliike, nagu Clangula hyemalis, Melanitta fusca, Melanitta nigra, Gavia stellata, Gavia arctica. On väga tõenäoline, et talvituvad linnud liiguvad koondumisalade vahel. Selleks, et määrata kindlaks kavandatava projekti mõju nendele linnurühmadele, tuleks radariuuringud läbi viia ka talvitusperioodil. Uuringu jaoks ei ole oluline, et linnud rändavad juhuslikult ja et samu linde võib loendada mitu korda. Ad p 39. Väide on alusetu. Vaidlustaja teesi ei ole toetatud ühegi sisulise argumendiga, millele oleks saanud sisuliselt vastata. Ad p 40. Me ei ole selle väitega nõus. Võttes arvesse meie vastuseid punktidele 4.1-39, ei nõustu me sellega, et meie poolt pakutavad uuringud ei toeta piisavalt uuringute tulemuste usaldusväärsust. Väidame, et meie poolt pakutavad uuringud annavad uurimistulemustele piisava usaldusväärsuse. Ad p 41. Väide on alusetu. Hankija on määratlenud uuringute läbiviimise vajaduse talvitusperioodil sisuliselt põhjendatud alustel, nagu on osutatud seisukohas seoses punktidega 4.1 – 40. Ad p 45 – 47. Väide on alusetu. Vaidlustaja vaidlustab talle antud hindepunktide arvu, kuid ei märka või jätab tahtlikult tähelepanuta erinevused valdkondades, mis määravad punktiarvestuse astmestiku, mille hankija on selles kriteeriumi hindamismetoodika kirjelduses ette näinud. Põhimõtteliselt võimaldab hindamismetoodika kirjelduse lugemine koos loetu mõistmisega aru saada, miks vaidlustaja ei ole saanud maksimaalset arvu punkte. Maksimaalse punktisumma saamiseks selle kriteeriumi puhul oli oluline pakkuda välja lähenemisviis, mis vastab täielikult hankija ootustele ning vajadustele ja/või ületab neid, st pakkuja Lehekülg 16 z 21 esitatud metoodika kirjeldus ületab hankija ootusi ning pakub lisaväärtusi, mida hankija ei ole osanud algsesse ülesandepüstitusse kaasata. Kuna vaidlustaja esitatud metoodika ei ületanud hankija ootusi ega pakkunud „lisaväärtust", on selge, et vaidlustaja ei saanud selle kriteeriumi raames maksimumpunkte. Tuleb rõhutada, et vaidlustaja ei tõstatanud ega tõendanud seda asjaolu vaidlustuses, mis tähendab, et tema metoodika tõesti ei paku „lisaväärtust“ ja see väide on täielikult alusetu. Eeltoodust lähtuvalt ei saa hankija põhjendusi pidada lakooniliseks ja hinnangut meelevaldseks, mistõttu ei ole rikutud RHS § 117 lg 1 teist lauset ja § 3 lg 1. Lisaks, nagu on näidatud käesoleva vastuse sissejuhatuses, kui vaidlustaja arvab, et erinevate kvaliteedikriteeriumide hindamise viis on küsitav ja viib pakkumuste hindamise komisjoni liikmete poolt pigem meelevaldse kui vaba hindamiseni, oleks ta pidanud kasutama õiguskaitsevahendeid menetluse väljakuulutamise etapis, mitte vaidlustama seda pärast pakkumuste avamist.. Seda enam, et tegemist on teise menetlusega (eelmise menetluse viitenumber: 274914), mille hankija on läbi viinud seoses sama riigihanke esemega - seega oli vaidlustajal piisavalt aega analüüsida hindamiskriteeriumide ja hinnatavate näitajate kohta käivaid sätteid ning neid vaidlustada. Seega tuleb kõnealust vastuväidet pidada hilinenuks. Ad p 48 – 56. Väide on alusetu. Vaidlustaja vaidlustab talle antud hindepunktide arvu, kuid ei märka või jätab tahtlikult tähelepanuta erinevused valdkondades, mis määravad punktiarvestuse astmestiku, mille hankija on selles kriteeriumi hindamismetoodika kirjelduses ette näinud, st millal pakkuja võib ssada 10, 7, 5, 3, või 0 punkti. Põhimõtteliselt võimaldab hindamismetoodika kirjelduse lugemine koos loetu mõistmisega aru saada, miks vaidlustaja sai 7 ja mitte 10 punkti. Selleks, et saada selle kriteeriumi eest maksimaalne arv punkte, oli oluline, et uuringu teostamise plaan sisaldab kõiki vajalikke elemente, mille alusel on võimalik hinnata välitööde põhjalikku planeeritust (10 punkti). Seoses sellega, et lindude radaruuringute metoodika ja uuringute teostamise plaan on lahutamatult seotud - mõjutab uuringute teostamine talveperioodil hankija poolt nõutava uuringuaasta 4 fenoloogilist aastaaega hõlmavate välitööde täpset planeeringut. Lehekülg 17 z 21  Kuna vaidlustaja kirjeldas uuringute teostamise plaanis, et ta ei näe vajadust radaruuringute läbiviimiseks talveperioodil - siis sisaldab tema uuringute teostamise sisaldab kõiki vajalikke elemente, mille alusel on võimalik hinnata välitööde teostatavust (7 punkti), välja arvatud talvisel hooajal tehtavate välitööde teostatavuse hindamine. Välitööde täpsust talveperioodil ei ole võimalik hinnata, kuna vaidlustaja ei kavatse sel perioodil töid teostada. Ad p 57. Väide on alusetu. Uuringute läbiviimiseks kavandatud alus (laev) on sobiva jääklassiga. Kinnitav sertifikaat lisatakse käesolevale menetluskirjale Lisana 1 (Lisa 1). Ad p 58. Väide on alusetu. Kolmas isik sai põhjendatult 10 punkti tööde teostamise plaani eest. Plaan koostati vastavalt suunistele, mille kohaselt uuringute toestamise plaan pidi olema esitatud ülevaatlikult nii lindude lennuloenduse kui ka radaruuringu ulatuses. Uuringute teostamise plaan sisaldab kõiki vajalikke elemente, mille põhjal on võimalik hinnata välitööde põhjalikkust. Plaani osana esitatud soovituslik ajakava näitab, et pakkuja kavandatud ajakasutus on efektiivne ja võtab arvesse kõigi vajalike tegevuste jaoks vajalikke ajalisi ressursse. Tegevuseks vajalike ajaressursside põhjendused on esitatud üksikasjalikult ja pakkuja on arvestanud vajalike lubade ja/või kinnituste saamiseks vajaliku ajaga. Komisjon ei kahtle ajakava realistlikkuses ja teostatavuses. Vaidlustaja kehtestab tema valitud menetlusstrateegia ja kolmanda isiku pakkumuse diskrediteerimise püüde raames hankija poolt määratletud nõude eksliku tõlgenduse endale kasulikul viisil. Hankija selgitas uuringute teostamise plaanile esitatavate nõuete kirjelduses, et plaan peab sisaldama mh „kasutatava(te) lennuki(te) ja laeva(de) parameetrid: minimaalselt tehnika nimi ja mudel“, mis tähendab, et parameetrite märkimine on kõige soovitavam nõue ja Hankija minimaalne ootus - millele osutab väljend „minimaalselt“ - on esitada tehnika nimi ja mudel. Seoses sellega pakkuja poolne eespool mainitud tehnika parameetrite täpsustamine vabastab kohustusest seadmete mudeli ja nime täiendavast märkimisest. Eespool öeldu pidi sisuliselt olema hankijale kinnituseks, et lennukid ja laevad on sobivad tellitud uuringute teostamiseks, teiste sõnadega hankija ootus oli nende identifitseerimine kas parameetrite näitamisega või siis nime ja mudeli märkimisega. Lehekülg 18 z 21  Menetlusliku ettevaatusabinõuna juhin siiski tähelepanu sellele, et mistahes ebaselgust hankija koostatud hankedokumentides tuleks alati tõlgendada pakkuja kasuks. Hankedokumentide sätted ei ole mitte alati täpselt sõnastatud. Praktikas esineb olukordi, kus pakkujad tõlgendavad hankija nõudeid erinevalt. See toob kaasa lahkarvamused, mida lõppkokkuvõttes peab lahendama hankija. Milliseid meetmeid tuleb sellisel juhul võtta, on muuhulgas määratlenud Euroopa Liidu Kohus. Euroopa Liidu Kohus otsustas 13. juuli 2017. aasta otsusega (kohtuasi C-35/17 Saferoad Grawil sp. z.o.o. ja Saferoad Kabex sp. z.o.o. vs. Generalna Dyrekcja Dróg Krajowych i Autostrad Oddział w Poznaniu), et ettevõtja kõrvaldamine hankemenetlusest (või tema pakkumise tagasilükkamine) võib toimuda üksnes juhul, kui: • see tuleneb selgelt seaduse sätetest või • selline välistamise alus olid märgitud hankemenetluse dokumentides Arvestades pakkumise tagasilükkamise sätete karistuslikku olemust, tuleb sellise tagasilükkamise aluseks olevaid asjaolusid hinnata „kitsalt“. Selles osas ei ole hankijal kaalutlusruumi. Ka vaidlustuse esitanud pakkujale ei ole antud kaalutlusruumi hindamisel, võttes arvesse seda, et ta põhjendab oma väiteid, lähtudes enda arusaamast tekkinud faktilistest ja õiguslikest asjaoludest.. Tema erinev hinnang teiste pakkujate tegevuse suhtes kinnitas vaid seda, et kõnealuseid tõendusmaterjale puudutavaid hankedokumentide sätteid võis mõista erinevalt. Järelikult, kui hankija koostatud dokumentatsioon sisaldab ebatäpsusi, ei ole üheselt mõistetav, ei saa negatiivseid tagajärgi kanda pakkujad (seega potentsiaalsed töövõtjad), vaid hankija – kui dokumentide autor. Nii lennuki kui ka laeva puhul on kolmas isik esitanud tehnilised parameetrid, mis iseloomustavad uuringuteks kasutatavat tehnikat. Lisaks sellele on märgitud uurimislende teostavate lennukite nimed ja prahtimisfirma puhul ka uurimislaeva omaniku nimi. Seoses ülaltooduga tuleb kolmanda isiku poolt selle kriteeriumi raames saadud punktisumma (10 punkti) vaidlustamist vaidlustaja poolt pidada täielikult põhjendamatuks. Ad p 59, 60. Väide on alusetu. Laev Salme on alus, mis on võimeline liikuma jääkattes „in thick drift ice with the block of ice not exceeding 3.0 m and thickness not more than 0.3 m” [paksus triivjääs, kui Lehekülg 19 z 21 jääplokk ei ületa 3,0 m ja selle paksus ei ületa 0,3 m]. Kinnitav sertifikaat lisatakse käesolevale menetluskirjale Lisana 1. Kolmas isik teostab mitmeaastaseid ilmastikunäitajate uuringuid, sealhulgas analüüse püsiva jääkatte tõenäosuse kohta uuringupunktides. Sellise analüüsi tulemusena jõudis 3Birdi meeskond järeldusele, et püsiva jääkatte esinemine on uuringupunktide asukohtades väga väike. Suurim oht püsiva jääkatte tekkeks on ainult veebruaris, kuid selleks kuuks ei ole radaruuringuid kavandatud. Lisaks sellele on radaruuringute metoodika kohaselt ette nähtud, et põhilaeva probleemide korral on tööde teostamiseks ette valmistatud täiendav laev. Kolmandal isikul on mitmeaastane kogemus Salme, Armatror laeval tehtavate tööde teostamisel. Firma TalTech on vastutustundlik ettevõte, kes hoolitseb oma uurimislaeva tehnilise seisukorra eest. Kõik vajalikud hooldustööd on võimalik teostada ajal, kui ei viida läbi uuringuid. Lisaks leiab kolmas isik, et talveperioodi vältel teostavate uuringute läbiviimise väljajätmine teostamise plaanist, vaatamata tellija selgesõnalisele vajadusele selles osas, on teadlik, ettekavatsetud tegevuse tunnustega tegu, mis on vastuolus ausa konkurentsi põhimõtetega. Uurimislaevade prahtimise kulud, mis tuleb kahe kuu jooksul tasuda, on märkimisväärsed. Vaidlustaja püüdis talvehooajale kavandatud uuringutest loobumisega teadlikult vähendada oma pakkumuse kulusid, eeldades, et konkureerivad ettevõtjad teevad pakkumuse hankija poolt nõutud tööde mahule. Dokument podpisany przez Krzysztof Gajko Data: 2024.08.12 16:11:46 CEST Lehekülg 20 z 21 Lisa 1. Lehekülg 21 z 21