Teie 03.07.2024 nr 8-1/5240-1,
Justiitsministeerium JUM/24-0717/-1K
[email protected] Meie 23.08.2024 nr 1.1-11/3117-2
Kriminaalmenetluse seadustiku,
riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi
seaduse muutmise seaduse
(kohtumenetluse otstarbekamaks
muutmine) eelnõu kooskõlastamine
Austatud proua Pakosta
Kooskõlastame kriminaalmenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse
muutmise seaduse (kohtumenetluse otstarbekamaks muutmine) eelnõu järgmiste märkustega.
1. Juhime tähelepanu, et seaduse vastu võtmisega ei saa tekkida n-ö automaatseid lisakulusid
riigieelarvele (EN SK p. 7). Siduvate rahaliste otsuste tegemine on koondatud riigi
eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessi, kus kõrvutatakse riigi kõik rahalised võimalused ja
vajadused. Arvestades riigi rahalist seisu ja võimalust, et lisavahendeid ei eraldata, tuleb kulud
katta Justiitsministeeriumi eelarvest. Palume sõnastust täpsustada.
2. Eelnõu § 1 punktiga 12 nähakse ette kriminaalmenetluse seadustikus (edaspidi KrMS)
riigilõivuvabastus juhuks, kui tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus jäetakse
kriminaalmenetluses läbi vaatamata ning kannatanu otsustab sama hagi või avalduse esitada
tsiviil- või halduskohtumenetluses. Selleks otstarbeks täiendab eelnõu § 3 riigilõivuseaduse
(edaspidi RLS) § 22 lõike 1 punkti 15 selliselt, et riigilõivuvabastus rakenduks sõltumata
sellest, kas varalise kahju hüvitamise tsiviilhagi on jäetud läbi vaatamata
kokkuleppemenetluses, lühimenetluses või üldmenetluses.
Märgime, et KrMS § 381 lõike 4 kohaselt on riigilõivuvaba ka sellise tsiviilhagi läbivaatamine,
millega nõutakse mittevaralise kahju hüvitamist, kui see nõue tuleneb kehavigastuse või muu
terviserikke tekitamisest või toitja surma põhjustamisest. RLS § 22 lõike 1 punkt 12 sätestabki
eeltoodule vastava riigilõivuvabastuse, kuid seejuures on nimetatud punkt sõnastatud RLS §
22 lõike 1 punktist 15 erinevalt, ehk see ei ütle sõnaselgelt, et riigilõivuvabastus rakendub ka
juhul, kui see hagi või kaebus jäetakse kriminaalmenetluses läbi vaatamata, ent see esitatakse
uuesti tsiviilkohtumenetluses. Mööname, et sätte abstraktsus võib siiski ka seda juhtu hõlmata.
RLS § 1 kohaselt sätestab RLS muuhulgas ka riigilõivuvabastused. Palume kaaluda vajadust
muuta ka RLS § 22 lõike 1 punkti 12 nii nagu muudetakse RLS § 22 lõike 1 punkti 15, et kõik
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
KrMS-s sätestatud riigilõivuvabastuse juhud oleksid õigusselguse eesmärgil kajastatud ka
RLS-s.
3. Teeme KrMS muutmiseks järgmised täiendavad ettepanekud:
3.1. Luua sarnaselt §-s 424 rahalise karistuse tasumise pikendamise ja ajatamise alustele
võimalus pikendada või ajatada ka avalik-õigusliku nõude rahuldamisel välja mõistetud
summade tasumise tähtaega. Samas peame vajalikuks lisada tähtaja pikendamise ja ositi
maksmise võimaluse loomisel intressi maksmise kohustus, kuivõrd sisuliselt jäädakse
kohustuse täitmisega viivitusse ning juriidiliste isikute puhul võib selline tähtaja pikendamine
või ositi maksmine osutuda teatud juhtudel riigiabiks.
3.2. Täiendada § 182 õigusliku alusega, mille kohaselt jäävad avalik-õiguslikust
nõudeavaldusest loobumisega seotud menetluskulud avalik-õigusliku nõudeavalduse esitanud
haldusorgani kanda.
3.3 Optimeerida ka riigi poolt menetluskulude hüvitamise korraldust. Praegu hüvitab riigi
kanda jäetud valitud kaitsja või esindaja õigusabi kulud ja muud menetlusosalise vajalikud
kulud ning süüteomenetlusega tekitatud kahju Rahandusministeerium. See tähendab, et isik,
kelle kasuks hüvitis välja mõistetakse, pöördub ise taotlusega Rahandusministeeriumisse,
Rahandusministeerium valmistab vastavad maksed ette ning Riigi Tugiteenuste Keskus teeb
maksed. Hetkel on Rahandusministeerium vahendaja rollis omamata menetluses
mingisugustki sisulist rolli. Leiame, et senist korraldust on võimalik optimeerida selliselt, et
kohtud ja kohtuvälised menetlejad algatavad ise vastavad maksed ning suunavad lahendid
Riigi Tugiteenuste Keskusele väljamaksmiseks. Kuna selline töökorralduslik muudatus
eeldab ka eelarve muudatusi, võiks muudatus jõustuda 2026. aasta 1. jaanuarist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Virge Aasa 5885 1493
[email protected]
Artur Lundalin 5885 1321
[email protected]
Marju Saar 5885 1438
[email protected]
2