Hankija vastus

Teie: 15.08.2024 Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 Meie: 21.08.2024 10115 Tallinn [email protected] Riigihanke nimetus ja viitenumber: Sise- ja välikoristusteenuse ostmine (Estonia kaevandus, Narva karjäär ja Logistikakeskus), 282305 Vaidlustaja: Stell Eesti AS Registrikood: 10031220 A. H. Tammsaare tee 47, Kristiine linnaosa, Tallinn, 11316 Esindaja: vandeadvokaat Aarne Akerberg Advokaadibüroo Lillo & Partnerid E-posti aadress: [email protected] Hankija: Eesti Energia AS Registrikood: 10421629 Asukoht: Lelle 22, 11318 Tallinn Esindaja: õigusteenistuse jurist Kristiina Arnus E-posti aadress: [email protected] Vastus vaidlustusele riigihankes viitenumbriga 282305 Eesti Energia AS (edaspidi hankija) sai kätte Stell Eesti AS (edaspidi vaidlustaja) riigihanke viitenumbriga 282305 menetluses esitatud vaidlustuse teate koos vaidlustuse tekstiga 15.08.2024. Käesolev vastus vaidlustusele on esitatud vaidlustuskomisjoni (edaspidi VAKO) nimetatud tähtajaks, ehk 21.08.2024. I Hankija taotlused Hankija palub riigihangete vaidlustuskomisjonil: 1. Jätta vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud vaidlustaja kanda ja hankija menetluskulud mõista välja vaidlustajalt. II Faktilised asjaolud 1. 22.07.2024 avaldas hankija riigihangete registris avatud hankemenetluse „Sise- ja välikoristusteenuse ostmine (Estonia kaevandus, Narva karjäär ja Logistikakeskus)“ (viitenumber 282305) hanketeate. Algselt määras hankija pakkumuste esitamise tähtajaks 23.08.2024. 2. Tulenevalt vaidlustaja taotlusest peatada Eesti Energia AS-i riigihange „Sise- ja välikoristusteenuse ostmine (Estonia kaevandus, Narva karjäär ja Logistikakeskus)“ vaidlustuse EESTI ENERGIA AS Lelle 22, 11318 Tallinn Reg. kood 10421629 Tel 465 2222 [email protected] Faks 465 2200 www.energia.ee  läbivaatamise ajaks, pikendas hankija pakkumuse esitamise tähtpäeva. Pakkumuste esitamise tähtpäeva määramisel arvestas hankija vaidlustusemenetluse kestvuse ja kaebeõiguse realiseerimiseks vajaliku ajaga. Uus pakkumuste esitamise tähtpäev on 01.10.2024. III Hankija seisukoht RHAD alusdokumendi hankelepingu (heakorrateenuse töövõtulepingu) p 4.3.1. 3. Vaidlustaja nõuab vaidlustuse punktiga 3 pikemat tähtaega töögraafiku esitamiseks hankija poolt, milles on sätestatud hankija töö- ja puhkepäevad. Vaidlustaja hinnangul on hankelepingu punkt 4.3.1. vastuolus töölepinguseaduse (TLS) § 6 lg 6 mõttega ning riigihangete seaduse (RHS) § 3 punktiga 5. 4. Hankija ei nõustu vaidlustaja seisukohaga, et heakorrateenuse töövõtulepingu punkt 4.3.1 paneb vaidlustaja olukorda, kus vaidlustaja peab pakkumuse tegemisel arvestama töölepingute võimaliku rikkumisega. Hankija on seisukohal, et heakorrateenuse töövõtuleping ei ole vastuolus TLS § 6 lõikega 6 ega RHS § 3 punktiga 5. 5. Heakorrateenuse töövõtulepingu punktis 1 on nimetatud lepingu lisad, mis on lepingu lahutamatuteks osadeks. Lepingut tuleb tõlgendada koosmõjus lepingu lisadega, milleks on muuhulgas lisa nr 1.1 Tehniline kirjeldus (edaspidi tehniline kirjeldus). Tehnilise kirjelduse punkti 2.9.2 alusel on koristustööde ajad, millest vaidlustajal tuleb lähtuda, toodud lisas 1.2 ja lisas 2. Seega tuleb vaidlustajal oma tööajagraafiku koostamisel ja töötajatele teatavaks tegemisel lähtuda vastavates dokumentides esitatud tööde teostamise aegadest, mitte heakorrateenuse töövõtulepingu punkti 4.3.1 alusel edastatavast töögraafikust. Heakorrateenuse töövõtulepingu punkti 4.3.1 alusel edastatav kuu töögraafik kattub üldjuhul alati vastava kuu töö- ja puhkepäevadega (E-R, võttes arvesse riigipühasid) ning see ei mõjuta tehnilise kirjelduse punktis 2.9.2 sätestatud koristustööde aegasid, millest vaidlustajal tuleb tööajagraafikut koostades lähtuda. 6. Isegi kui heakorrateenuse töövõtulepingu punkt 4.3.1. mõjutaks oluliselt vaidlustaja töötajate tööajagraafikut, siis ei ole asjakohane vaidlustaja seisukoht, et õiguspärane ja mõistlik etteteatamise aeg, mis võimaldab vaidlustajal tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi täita, peaks olema 14 päeva enne kuu algust. Vaidlustaja ei ole vastavat väidet tõendanud ning hankija hinnangul ei vasta see ka tõele. TLS ei näe ette töötajatele töö ajakava teatavaks tegemise minimaalset tähtaega ega muutmise tingimusi. Hankija selgitab, et töösuhteid Eesti Energia AS-is reguleerivad töökorralduse reeglid, mis laienevad Eesti Energia kontserni ettevõtjatele, kes tegutsevad Eesti Vabariigi õiguse alusel. Eesti Energia AS on vastava tähtaja ja tööajakava muutmise tingimused ette näinud enda töökorraldusreeglites. Töökorraldusreeglite punkt 4.3 sätestab, et vahetuste ajakava tehakse töötajale teatavaks vähemalt viis (5) päeva enne arvestusperioodi või kalendrikuu algust, saates vahetuse ajakava kas töötajale e-postiga või tutvustades muul viisil, tagades et töötajal oleks võimalik vahetuse ajakavaga igal ajal tutvuda. 7. Vastavalt pikaajalisele ja väljakujunenud praktikale hankija töökorralduses, on 5 päeva enne arvestusperioodi tööajagraafiku töötajatele teatavaks tegemine piisav ja mõistlik aeg. Kuna hankija teeb tööajagraafiku enda töötajatele teatavaks 5 päeva enne vastava perioodi (kuu) algust, siis on objektiivselt põhjendatud, et hankija esitab vaidlustajale tööajagraafiku kolm päeva enne kuu algust kuu töögraafiku. See on põhjendatud ja vajalik, et hankija saaks vastava kuu töögraafiku enne lõplikku kinnitamist ja vaidlustajale esitamist oma ettevõttesiseselt kooskõlastada. 2  8. Hankija on seisukohal, et heakorrateenuse töövõtulepingu punkt 4.3.1 on kooskõlas RHS § 3 punktiga 5, sest vaidlustatud punkt ei too vaidlustaja jaoks kaasa võimalikku töölepingu rikkumist. RHAD alusdokumendi hankelepingu (heakorrateenuse töövõtulepingu) p 7.3. 9. Vaidlustaja peab õigusvastaseks heakorrateenuse töövõtulepingu punkti 7.3, mis annab hankijale õiguse ajutiselt ning ühepoolselt suurendada või vähendada lepingu mahtu kuni 30% võrreldes lepingu sõlmimise hetkega. 10. Hankija selgitab, et RHS § 123 lg 1 on hankelepingu muutmise üldine alus, mis tõesti sätestab piirmäära nimetatud paragrahvi alusel hankelepingu muutmiseks uut hanget korraldamata. Oluline on silmas pidada, et RHS § 123 lg 1 punkti 2 kohaselt muudatuse väärtusest sõltumata ei muudeta käesoleval juhul hankelepingu üldist olemust ja muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused, näiteks hinna läbivaatamise kohta, olid riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud. Sellest tulenevalt selgitab hankija, et tegemist on hankelepingu muutmisega, milleks on olemas seaduslik alus ning põhjendus, mis on sätestatud RHS §-s 123 ning hankija on näinud ette konkreetsed tingimused, mida muudetakse. Lähtuvalt RHS § 123 lg 1 punktist 2 ei muuda hankija hankelepingu üldist olemust, mistõttu on hankijal tulenevalt RHS-ist õigus sõlmitud riigihanget muuta ka uut riigihanget korraldamata. 11. Lähtuvalt eeltoodust on hankija seisukohal, et heakorrateenuse töövõtulepingu punkti 7.3 alusel tehtav võimalik muudatus ei muuda hankelepingu üldist olemust ning võimaliku muudatuse sisu, kohaldamistingimused on nimetatud punktiga selgelt ja ühemõtteliselt ette nähtud. 12. Sõnastus kuni 30% ulatuses ei tähenda, et hankija nõuab lepingu mahu suurendamist või vähendamist tingimata 30% ulatuses, vaid hankija soovid võivad olla ka oluliselt väiksemad ning seda juhul kui lepingu eseme suurendamise või vähendamise vajadus üldse tõusetub. 13. Hankija otsib endale riigihanke tulemusel heakorrateenuse osutamise partnerit kaheks aastaks erinevatel kinnisvaraobjektidel (Estonia kaevandus (KVH003) ja Logistikakeskuse Raudi jaam (KVH010), Väike-Pungerja küla, Alutaguse vald, 41301 Ida-Virumaa; Narva Karjäär (KVH002), Mustanina küla, Narva-Jõesuu linn, 40111, Ida-Virumaa; Logistikakeskus (KVH010) Ahtme jaam Hobuseraua 19 ja Ahtme depoo Ritsika 2a, Kohtla-Järve linn, Ida-Virumaa). Suuremate objektide ning pikaajaliste lepingute puhul on teatav paindlikkuse vajadus tavapärane. Hankija soovib hankelepingu sõlmida katkematult 2 aastaks. On ilmne, et hankija vajadused võivad sellel perioodil töötajaskonna või ruumide osas muutuda. Hankija hinnangul ei ole ebaproportsionaalne võimalus lepingu eset kuni 30% protsendi ulatuses suurendada või vähendada, kõrvutades seda 2 aasta pikkuse hankelepingu kestusega ja sellest hankija jaoks lähtuvate ettenägematuse riskidega. 14. Hankijale jääb ebaselgeks, millistel asjaoludel on heakorrateenuse töövõtulepingu punkt 7.3 vastuolus RHS § 3 punktiga 1, kuivõrd heakorrateenuse töövõtulepingu punkti 7.3 alusel on ette nähtud selged tingimused ja nõuded hankelepingu ajutiseks muutmiseks tulenevalt hankija reaalsest ja objektiivsest vajadusest võrdselt kõikidele pakkujatele, mis tähendab, et kõik pakkujad on selle nõude suhtes võrdses olukorras. 15. Hankijale on paindlikkus lepingu eseme suurenemise või vähenemise osas väga oluline. Tööde teostamise kohad ning nendes teostatavad tööd on otseselt seotud hankija majandusliku olukorra ja tegevusvaldkonna eripäradega. Tööde teostamise kohtade kasutus sõltub suuresti põlevkivist tarbimisest. Kui nõudlust ei ole, siis tootmist optimeeritakse - planeeritakse kollektiivpuhkuseid ja hankijal ei ole ajutiselt vajadust teenuse järele. Hankijal on varasemalt ette tulnud olukordi, kus lähtuvalt turuolukorrast on hankija olnud sunnitud töötajad kollektiivpuhkusele saatma ning hoone üheks kuuks sulgema. Seejuures ei ole hankija jaoks 3  otstarbekas ega asjakohane maksta teenuse osutamise eest kinnisvaraobjektidel, millel teenuse osutamine vajalik ei ole või mida hankija ei kasuta. Seejuures saavad kõik pakkujad nimetatud tingimuse ja võimalusega, et teenuse osutamise maht muutub, pakkumuse esitamisel arvestada ning kõik võimalikud pakkujad (sh vaidlustaja) on tingimuse ees võrdsed. RHAD alusdokumendi hankelepingu (heakorrateenuse töövõtulepingu) p 7.4. 16. Vaidlustaja nõuab vaidlustuse punktiga 5 pikemat tähtaega muudatustest teavitamiseks hankija poolt ning tugineb vaidlustuse punktides 3.1 ja 3.2 esitatud selgitustele. Täpsemalt leiab vaidlustaja, et viidatud hankelepingu projekti punktis 7.4 välja toodud etteteatamise tähtaeg on õigusvastane. 17. Hankija ei nõustu vaidlustaja seisukohaga, et hankelepingu projekti punkt 7.4 paneb vaidlustaja olukorda, kus vaidlustaja peab pakkumuse tegemisel arvestama tööõigusest tulenevate kohustuste võimaliku rikkumisega ning takistab tema hankemenetluses osalemist. Hankija on seisukohal, et heakorrateenuse töövõtuleping ei ole vastuolus TLS § 6 lõikega 6 ega RHS § 3 punktiga 5. 18. Hankija on seisukohal, et tulenevalt pikaajalisest ning väljakujunenud praktikast hankija töökorralduses, siis on hankija poolt tööde mahu muutmise teate esitamine jooksva nädala neljapäeval, enne kella 16:00, mille tulemusel jõustub tööde mahu muutus teatamisele järgnevast esmaspäevast mõistlik ning piisav. 19. Vaidlustaja on toonud välja, et heakorrateenuse töövõtulepingu punktis 7.4 välja toodud tähtaeg ei ole mõistlik, mistõttu leiab vaidlustaja, et õiguspärane ja mõistlik tööde mahu muutusest etteteatamise aeg peaks olema 14 päeva enne tööde mahu muutmist. Hankija on seisukohal, et TLS ei näe ette töötajatele töö ajakava teatavaks tegemise minimaalset tähtaega ega ajakava muutmise tingimusi. Hankija leiab, et vaidlustaja väited on paljasõnalised ning ei ole piisavalt põhjendatud, miks olukorras, kus seadus minimaalset tähtaega ei reguleeri, peaks minimaalne ajakava teatavaks tegemise tähtaeg olema 14 päeva. 20. Lisaks toob hankija välja, et olukorras, kus TLS ei ole näinud ette minimaalset tähtaega ajakava teatavaks tegemisel, siis oleks pikema etteteatamistähtaja sätestamine hankija jaoks ebamõistlik. Nagu hankija on ka käesoleva dokumendi punktis 15 selgitanud, siis tööde teostamise kohad ning nendes teostatavad tööd on otseselt seotud hankija majandusliku olukorra ja tegevusvaldkonna eripäradega. Seega, olukorras, kus hankijal endal võivad tööde teostamise käigus tekkida tööseisakud, siis ei ole rahaliste vahendite kasutamist silmas pidades hankija jaoks otstarbekas ning majanduslikult mõistlik tellida teenust, mida tegelikkuses hankijal vaja ei ole. Sellest tulenevalt on hankija poolt välja toodud tööde mahu muutusest etteteatamise aeg kõike arvesse võttes mõistlik ning vaidlustajale jääb piisav aeg enda poolt võetud kohustuste täitmiseks. Lisaks selgitab hankija, et hankija ei hangi käesoleva hankelepingu raames töötajaid, vaid teenuseosutajat heakorrateenuse osutamiseks, mistõttu on vaidlustaja kohustus järgida enda töötajatega sõlmitud töölepingute raames TLS-is sätestatud tingimusi. 21. Hankija on seisukohal, et heakorrateenuse töövõtulepingu punkt 7.4 on kooskõlas RHS § 3 punktiga 5, sest vaidlustatud punkt ei too vaidlustajale kaasa võimalikku töölepingu rikkumist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristiina Arnus Hankija volitatud esindaja 4 V O L I K I R I nr KA-JUH- 10/44 Välja antud Tallinnas üheksateistkümnendal ( 19 ) augustil (0 8 ) kahe tuhande kahekümne neljandal (202 4 ) aastal. Käesolevaga Eesti Energia A S , registrikood 10421629, asukoht Lelle 22, Tallinnas, mille esindajana tegutsevad juhatuse esimees Andrus Durejko ja juhatuse liige Marlen Tamm , volitab Eesti Energia AS-i juristi Kristiina Arnus ‘ t , isikukood 49201160015 , esindama Eesti Energia A S-i selle tsiviilõiguste kaitsel, sealhulgas asjaajamisel kohtus halduskohtumenetluse seadustikus nimetatud õigustega, tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud õigustega, samuti võlausaldaja õigustega pankroti-, likvideerimis- ja saneerimismenetluses, protsessiosalise/menetlusosalise õigustega kriminaal- ja väärteomenetluses, tööandja õigustega töövaidluskomisjonis, hankija õigustega Rahandusministeeriumi juures asuvas riigihangete vaidlustuskomisjonis, sealhulgas avalduste, taotluste ja muude dokumentide esitamisel. Selleks on Kristiina Arnus volitatud Eesti Energia AS-i nimel alla kirjutama ja täitma kõik, mis on seotud käesoleva volikirjaga. Volitus on antud edasivolitamise õiguseta ja kehtib kuni 19.08.2027.a . (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andrus Dur ej ko Marlen Tamm juhatuse esimees juhatuse liig e