Katrin Talihärm Teie 08.05.2024 nr 22
Eesti Pangaliit Meie 19.08.2024 nr 13-1.1/2192-2
[email protected]
Vastus pöördumisele
Lugupeetud Katrin Talihärm
Esitasite mitmele riigiasutusele pöördumise, mis puudutab hädaolukordadeks
ettevalmistamise plaanide koostamist ja uuendamist.
Tõite probleemina esile, et ETO-pankadele ei ole hädaolukorras ette nähtud makseteenuste
osutamisel erandeid, mistõttu tuleb neil ka siis järgida kõiki rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise seaduse (RahaPTS) ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) nõudeid.
Tegite ettepaneku analüüsida, kas on mõistlik ja võimalik leppida kokku rahapesu tõkestamise
ja rahvusvaheliste sanktsioonide järgimise tagamisega seonduvad tegevused olukorraks, kus
pankade omavahelised maksed ei toimi internetiteenuse katkemise tõttu mingil perioodil.
Vastame Teile esitatud küsimuste järjekorras:
Küsimus 1: Kas RAB-le teate esitamise kohta oleks mõistlik sätestada alternatiiv ja
määruses/seaduses erisused teatamiseks juhul, kui hädaolukorra tõttu ei ole X-tee kasutamine
ega RABi koduleht (rohkem kui 2 tööpäeva jooksul) kasutatavad? Hetkel kehtiv õigus
erandolukorras toimimise juhiseid ei anna.
Vastame: Teatamiskohustus RAB-le rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse korral on ette
nähtud nii RahaPTS-s kui ka RsanS-s. RahaPTS-s on teatamiskohustuse täitmise koht ja vorm
reguleeritud §-s 50, mille lõike 4 kohaselt kehtestab nõuded Rahapesu Andmebüroole
esitatava teate sisule, vormile ja teate esitamise juhendi valdkonna eest vastutav
minister määrusega. Samasugune erikohustusega isiku teavitamise kohustus on ette nähtud
RsanS-i §-s 21, mis sisaldab samuti volitusnormi juhendi kehtestamiseks ministri määrusega.
Nende volitusnormide alusel on kehtestatud määrus „Rahapesu Andmebüroole esitatava teate
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
sisu ja vormi ning teate esitamise juhend“1. Selle määruse lisas 2 on teate esitamise juhend
ning selle punktis 9 on ette nähtud, et juhul kui teate esitamisel ei ole võimalik kasutada
Rahapesu Andmebüroo kodulehel olevat vormi (link „Saada teade“) või Rahapesu
Andmebürooga kokkulepitud vormingut (XML-vorming) ning teadet ei saa esitada läbi X-
tee süsteemi, võib erandjuhul Rahapesu Andmebüroo loal edastada teade e-postiaadressil
[email protected].
Olukordadeks, mis puudutab ETO-pankade tegevusi hädaolukorras, kus tavapärased
infosüsteemid, seadmed vms ei toimi ning tuleb kasutada alternatiivseid viise teenuse
toimepidevuse tagamiseks, annab raamistiku Eesti Panga presidendi määrus „Makseteenuse
ja sularaharingluse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“. Näiteks selle määruse §-s 5 on toodud
meetmed, mida elutähtsa teenuse osutaja peab tagama kriitiliste tegevuste toimimiseks ning
infosüsteemide ja seadmete toimepidevuse tagamiseks. Kõnealuse määruse § 6 lõige 1 punkt
3 sätestab ka, et teenuseosutaja peab hädaolukorras tagama, et toimivad tema enda või
alternatiivsed infosüsteemid ja seadmed ning kolmandate isikutega tehakse koostööd, et
toimiksid kaarditehingud. Selles punktis sätestatud nõuded teenuse tasemele hõlmavad endas
muuhulgas ka näiteks Eesti Pangaliidu kirjas välja toodud finantssanktsiooni subjektide
nimekirjade kontrollimise tagamist hädaolukorras. Ehk, alternatiivsed võimalused tuleb
tagada ja seda on kehtiva õiguse järgi lubatud teha.
Elutähtsa teenuse taseme tagamise nõuded on sätestatud paindlikult, mis võimaldab meetmete
rakendamist lähtuvalt olukorrast. Kuna kehtiv õigus juba võimaldab hädaolukorras
erinevate/alternatiivsete meetmete kasutamist, siis puudub vajadus reguleerida
sanktsioonidega seonduvat veel eraldi. Kõnealustele praktilistele murekohtadele tuleks leida
lahendus hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisel. Hädaolukorra seaduse järgi on
hädaolukorra lahendamise plaan koostöökokkulepe, milles hädaolukorra lahendamist juhtiv
asutus ja hädaolukorra lahendamisse kaasatud asutus või isik lepivad kokku hädaolukorra
lahendamise korralduse.
Küsimus 2: Kas riigi poolt oleks sellises olukorras uuendatud sanktsiooninimekirjade ETO-
pankadele kättesaadavaks tegemine näiteks välisministeeriumi või RAB ülesanne? Kui
välisühendused ei toimi, aga maksed peavad liikuma ning samas ka finantssanktsioonid
rakendatud saama, kas sel juhul oleks proportsionaalne, et sanktsioonisubjektide nimekirja
haldamise võtab siiski enda peale riik, kellel on eelduslikult säilinud infokanalid ja ligipääs
teabele, kas EL finantssanktsiooni nimekirjades on tehtud/tegemisel muudatusi? Kas sellises
olukorras võiks olla mõistlik ja vajalik kehtestada finantssanktsioonid riigisisese õigusaktiga?
Vastame: Hiljuti jõustusid RSanS-i muudatused, mis sisaldab mh sätet selle kohta, et
välisministeerium teeb uute sanktsioonide osas teavitust. RsanS-i § 10 punkt 4 näeb ette, et
välisministeerium teavitab avalikkust viivitamata rahvusvahelistest sanktsioonidest oma
veebilehe ja muude teavituskanalite kaudu.
Küsimus 3: Kas sellises olukorras võiks sätestada õigusaktis või koordineerivate asutuste
juhtimisel kokku leppida, et piisav on sanktsiooninimekirjade rakendamine ühes pangas, st et
teisest ETO-pangast saabuvaid makseid ei ole vajalik uuesti sõeluda?
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/124112020008
2
Küsimus 4: Kas eelnevaga nõustumisel võiks olla mõistlik kokku leppida, millise tihedusega
uuendatakse toimepidevuse tagamiseks sanktsiooninimekirjasid?
Küsimus 5: Kas võiks olla mõistlik võtta eeskujuks 8. aprillil 2024 jõustunud nn EL
välkmaksete määrus ja sel puhul teostada üksnes kliendibaasi sõelumist?
Vastame: Erikohustustega isik peab oma tegevuses lähtuma asjakohasest riskihinnangust,
kuid sanktsioonide kohaldamine on reegel, mille täitmine tuleb tagada. Hoolsusmeetmete
ulatus seejuures peaks olema riskipõhine, s.t. mis andmeid sõelutakse, milliseid kliente,
milliseid tehinguid ja kui sageli. Hoolsusmeetmete kohaldamise sisendiks on riskihinnang,
kus on muuhulgas arvesse võetud erikohustustega isiku haavatavust. Riskihinnangu
koostamine ning selle alusel hoolsusmeetmete sisu ja ulatuse otsustamine on erikohustustega
isikul oleva info põhjal tema enda korraldada ja vastutada, et võetavad meetmed tagaksid
RSanS-s toodud kohustuste täitmise ning ei võimaldaks mitte mingil juhul rikkuda
rahvusvahelist sanktsiooni. Lähtuda tuleb seaduse miinimumnõuetest, võttes abiks pädevate
asutuste juhendid ja rahvusvahelised standardid, kuid arvestada, et iga erikohustusega isiku
ülesehitus, ärimudel ja riskide juhtimise süsteem on ainulaadne. Finantsasutusena tegutsemise
tingimuseks on muuhulgas võimekus enda riske tunda, hinnata ja nende juhtimiseks
asjakohaseid meetmeid võtta ning neid vajadusel järelevalveasutusele selgitada.
Lähtuvalt eeltoodust ning sealhulgas sellest, et sanktsioonide kohaldamine tuleb tagada, ei ole
võimalik õigusaktis sätestada, et sanktsiooni rakendamise kohustuse täitmiseks on piisav
sanktsiooninimekirjade rakendamine ühes pangas, st et teisest ETO-pangast saabuvaid
makseid ei ole vajalik uuesti sõeluda.
Mis puudutab sanktsiooninimekirjade uuendamist, siis RSanS § 21 lõige 12 kohaselt peab
erikohustustega isik uuendama finantssanktsiooni jõustumisel, muutmisel või lõppemisel
viivitamata tema poolt kasutatavaid rahvusvahelise sanktsiooni subjektide nimekirju. Selline
kohustus uuendada nimekirju on kõigil erikohustustega isikutel. See säte on RSanS-i
teadlikult lisatud, kui seadusandja hinnangul oluline meede finantssanktsiooni rakendamisel.
Seletuskirjas on selle paragrahvi osas selgitatud järgmist: Täiendatakse § 21 lõikega 12, mille
kohaselt uuendab erikohustustega isik finantssanktsiooni jõustumisel, muutmisel või
lõppemisel viivitamatult tema poolt kasutatavaid rahvusvahelise sanktsiooni subjektide
nimekirju. Sellega kehtestatakse konkreetne norm, mille järgi on erikohustustega isikul
kohustus võtta vajalikke meetmeid, et ta oleks teadlik kehtivast õigusest. Oluline on sätestada
selline kohustus seaduses, et tagada asjakohaste sanktsiooninimekirjade viivitamatu
uuendamine. Kohustust saab täita, jälgides sanktsioonirežiimide muutmist ning uute režiimide
lisandumist, sanktsiooni subjektide lisamist sanktsiooni subjektide nimekirjadesse ja nende
eemaldamist neist. Selline kohustus on vajalik, kuna finantssanktsiooni viivitamatu
kohaldamine on rahvusvaheline standard.
Tulenevalt EL õigusest ning Rahapesuvastase töökonna nõuetest ei ole lubatav sanktsiooni
viivitamata kohaldamises riigisiseselt välkmaksete määruse eeskujul erandeid teha ning nii
sanktsiooniskriinimine kui ka rahapesuga võitlemise kohustused jäävad kehtima ka
hädaolukorras.
Vastuse koostamisel arvestasime ka Välisministeeriumi, Rahapesu Andmebüroo, Eesti Panga
ja Finantsinspektsiooni arvamustega.
3
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Evelyn Liivamägi
finants- ja maksupoliitika asekantsler
Jarmo Lilium 5302 6314
[email protected]
4