Riigihangete Vaidlustuskomisjon
[email protected]
Tallinnas 26. augustil 2024. a
VAIDLUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD
Riigihanke number: 282305
Riigihanke nimetus: Sise- ja välikoristusteenuse ostmine (Estonia
kaevandus, Narva karjäär ja Logistikakeskus)
Vaidlustaja: Stell Eesti AS
registrikood 10031220
A. H. Tammsaare tee 47, Kristiine linnaosa
Tallinn, 11316
e-post
[email protected]
Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Aarne Akerberg
Advokaadibüroo Lillo & Partnerid
menetluspost
[email protected]
Hankija: Eesti Energia AS
registrikood 10421629
Lelle tn 22, Tallinn, 11318
e-post
[email protected]
Hankija esindaja: õigusteenistuse juht Kristiina Arnus
e-post
[email protected]
Austatud vaidlustuskomisjoni liikmed
1. VAKO menetluses on vaidlustaja Stell Eesti AS-i vaidlustus hankija Eesti Energia AS
riigihanke „Sise- ja välikoristusteenuse ostmine (Estonia kaevandus, Narva karjäär ja
Logistikakeskus)“ (viitenumber 282305) alusdokumentide peale.
2. Hankija vastas vaidlustusele 21.08.2024. VAKO andis võimaluse esitada täiendavaid
seisukohti kuni 26.08.2024. Käesolevaga kasutab vaidlustaja seda võimalust ja esitab oma
täiendavad seisukohad seoses hankija vastuses toodud väidetega.
3. Hankelepingu projekti p 4.3.1 osas väidab hankija, et vaidlustajal tuleb oma tööajagraafiku
koostamisel ja töötajatele teatavaks tegemisel lähtuda vastavates dokumentides (Tehnilises
kirjelduses, lisas 1.2 ja lisas 2) esitatud tööde teostamise aegadest, mitte heakorrateenuse
OÜ Advokaadibüroo Lillo & Partnerid
Tallinn: Pärnu mnt 10, Tallinn 10148 Tel: +372 6 444 900 E-post:
[email protected]
Tartu: Turu 2 (Tasku keskus), Tartu 51014 Tel +372 7 444 900 E-post:
[email protected]
Registrikood: 11643617, IBAN: EE362200221045633635 Swedbank, EE041010220103788015 SEB, www.advokaat.ee
töövõtulepingu punkti 4.3.1 alusel edastatavast töögraafikust. Vaidlustaja peab hankija väidet
eksitavaks ja märgib järgmist:
3.1. Mitte üheski hankija poolt viidatud riigihanke alusdokumendis ei ole märgitud, et tööpäevad
oleksid iganädalaselt esmaspäevast reedeni või mingi muul kindlad nädalapäevad. Tööd
teostamise sagedused on toodud Tehnilise kirjelduse p-s 2.9. Tehnilise kirjelduse p 2.9.1 kohaselt
tehakse koristustöid kuni seitsmel (7) päeval nädalas;
3.2.Tehnilise kirjelduse p 2.9.2 kohaselt on koristustööde ajad toodud Lisas 1.2 ja Lisas 2. Lisas
1.2 „Enefit Power AS koristustööde erisused, kirjeldus ja mahud“ ei ole toodud nädalapäevi, vaid
üksnes kellaajalised ajavahemikud, millal peab erinevatel objektidel töid teostama. Lisas 1.2 ei
ole kirjas, millises nädalapäevad on hankija ettevõttes tööpäevad ja puudub ka viide sellele, et
hankija ettevõttes oleksid tööpäevad esmaspäevast reedeni. Lisa 2 on pakkumuse maksumuse
tabel, milles pakkujad peavad esitama teenuse hinnad nii tööpäevadel (E-R) kui ka listööpäevadel
(L, P);
3.3. Seega tuleneb riigihanke alusdokumentidest, et täitja (pakkuja) peab olema valmis töid
teostama kõikidel nädalapäevadel, kuid teenuse hinnastamine võib erineda sõltuvalt sellest, kas
töid teostati esmaspäevast reedeni või laupäeval ja pühapäeval (juhul, kui pakkuja esitab
maksumuse tabelis erinevad hinnad). Millised on aga tellija ettevõttes järgmisel kuul töö- ja
puhkepäevad, sellest teavitab tellija täitjat vastavalt hankelepingu punktile 4.3.1. Täitja peab
teenust osutama neil päevadel, mis tellija teada annab. Teenuse olemusest tulenevalt tuleb teenust
osutada tellija ettevõtte tööpäevadel (mitte E-R hoolimata sellest, kas oli tegu tööpäevaga või
puhkepäevaga). Tellija ei vaja tööruumide (kabinetid, riietus- ja dušširuumid jne) koristamist
puhkepäevadel, mil tellija ettevõttes ei ole töötajad tööl;
3.4. Hankija märgib vastuse p-s 5: „Heakorrateenuse töövõtulepingu punkti 4.3.1 alusel edastatav
kuu töögraafik kattub üldjuhul alati vastava kuu töö- ja puhkepäevadega (E-R, võttes arvesse
riigipühasid) …“. Vaidlustaja märgib. et midagi sellist pole kirjas mitte üheski hanke
alusdokumendis. Lisaks on määratlus „üldjuhul alati“ ebaselge. Kui „alati“, siis ei saa sellest olla
erandeid. Kui „üldjuhul“, siis saab sellest olla erandeid. Kui hankija ettevõttes oleksid tööpäevad
alati E-R, võttes arvesse riigipühasid, siis oleks hankija selle selliselt riigihanke
alusdokumentides määratlenud ja hankelepingu punktil 4.3.1 puuduks mõte. Vaidlustajale jääb
arusaamatuks, mis mõte on tellija poolt graafiku edastamisel, kui täitja ei pea sellest lähtuma
(nagu hankija vastuses väidab).
4. Hankelepingu projekti p 4.3.1 osas väidab hankija ka seda, et tema ettevõttes tehakse vahetuste
ajakava töötajale teatavaks vähemalt viis (5) päeva enne arvestusperioodi või kalendrikuu algust.
Hankija hinnangul on see piisav ja mõistlik aeg. Isegi kui nõustuda hankija väitega, et 5 päeva
enne arvestusperioodi algust on piisav ja mõistlik aega, siis ei jäta hankija täitjale isegi mitte seda
5 päeva. Hankelepingu p 4.3.1 kohaselt teavitab hankija täitjat ette ainult 3 päeva enne
arvestusperioodi algus. Kui vastav teavitamine hankija poolt peaks aset leidma alles õhtusel ajal,
siis on täitjal võimalik oma töötajaid teavitada ainult 2 päeva ette.
5. Hankija heidab vastuse p-s 6 vaidlustajale ette, et vaidlustaja polevat tõendanud oma väidet,
et õiguspärane ja mõistlik etteteatamise aeg, mis võimaldab vaidlustajal tööõiguse valdkonnas
kohaldatavaid kohustusi täita, peaks olema 14 päeva enne kuu algust. Vaidlustaja märgib, et
„mõistlik aeg“ on hinnanguline mõiste ja selle kohta ei olegi võimalik tõendeid esitada. Kas
hankelepingu punktis 4.3.1 toodud aeg on mõistlik või mitte, seda otsustab VAKO. Poolte poolt
esile toodud asjaoludel ei saa pidada ainult 3-päevast etteteatamist õiguspäraseks ega mõistlikuks.
2
6. Hankelepingu projekti p 7.3 osas väidab hankija, et sõnastus kuni 30% ulatuses ei tähenda, et
hankija nõuab lepingu mahu suurendamist või vähendamist tingimata 30% ulatuses, vaid hankija
soovid võivad olla ka oluliselt väiksemad ning seda juhul kui lepingu eseme suurendamise või
vähendamise vajadus üldse tõusetub. Vaidlustaja mõistab, et „kuni“ 30% võib tähendada ka
väiksemat ulatust ja muutmine toimub vajaduse tõusetumisel. Samas kui hankija jätab
hankelepingu projekti p-s 7.3 võimaluse mahu suurendamiseks või vähendamiseks kuni 30%
ulatuses, siis on pärast hankijal võimalik mahtu suurendada või vähendada ka 30% ulatuses.
7. Hankelepingu projekti p 7.3 osas väidab hankija ka seda, et hankelepingu punkti 7.3 alusel on
ette nähtud selged tingimused ja nõuded hankelepingu ajutiseks muutmiseks tulenevalt hankija
reaalsest ja objektiivsest vajadusest. Vaidlustaja ei nõustu selle seisukohaga – hankelepingu p-s
7.3 puuduvad mistahes tingimused ja nõuded (rääkimata selgetest tingimustest ja nõuetest, mis
peaksid olema hankelepingu muutmiseks täidetud). Hankija ei ole isegi määratlenud mõistet
„ajutine“. Hankija vastusest nähtuvalt (hankija väidab, et kahe aasta jooksul võivad tema
vajadused muutuda) ei oleks tegemist mitte ajutise muutmisega, vaid alalise muutmisega. Sellisel
kujul ei ole hankeleping p 7.3 õiguspärane ja vaidlustaja jääb vaidlustuses toodud põhjenduste
juurde.
8. Hankelepingu projekti p 7.3 osas väidab hankija ka seda, et hankijale olevat paindlikkus väga
oluline. Kõik pakkujad saavad arvestada nimetatud tingimuse ja võimalusega, et teenuse
osutamise maht muutub. Vaidlustaja nõustub, et kõik pakkujad saavad sellega arvestada, kuid
hankija ei saa panna kõiki riske pakkujate kanda. Kõikide riskide panemine pakkujate kanda
tõstab kahtlemata teenuse hinda ja toob seeläbi kaasa hankija rahaliste vahendite raiskamise, st
RHS § 3 punkti 5 rikkumise (vt põhjendusi vaidlustuse p-s 5.3).
9. Hankelepingu projekti p 7.4 osas väidab hankija, et tulenevalt pikaajalisest ning
väljakujunenud praktikast hankija töökorralduses olevat hankija poolt tööde mahu muutmise
teate esitamine jooksva nädala neljapäeval, enne kella 16:00, mille tulemusel jõustub tööde mahu
muutus teatamisele järgnevast esmaspäevast, mõistlik ning piisav. Vaidlustaja jääb selles osas
vaidlustuses esitatud seisukohtade juurde. Nii lühike etteteatamise aeg ei ole õiguspärane,
mõistlik ega piisav samadel põhjustel, miks ei ole õiguspärane, mõistlik ega piisav hankija poolt
kuu tööpäevade etteteatamiseks ainult 3 päeva enne kuu algust.
10. Vaidlustaja esitab käesoleva menetlusdokumendi vaidlustuskomisjonile elektrooniliselt
digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile
[email protected]. Samaaegselt on menetlusdokument
edastatud hankija esindajale e-posti aadressil
[email protected].
Lugupidamisega
/digitaalallkiri/
Aarne Akerberg
vaidlustajat esindav vandeadvokaat
3