Riigihangete Vaidlustuskomisjon Rahandusministeerium Tartu Mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115 E-post:
[email protected] Hange : „ 4 MW aku energiasalvestussüsteemi ost “ (viitenumber 274827) Vaidlustaja: Photomate s.r.o. Registrikood: 26080249 Maakri 25, 10145 Tallinn E-post:
[email protected] Hankija: Enefit Green AS registrikood 11184032 Lelle 22, 11311, Tallinn E-post:
[email protected] Hankija esindaja: Jevgeni Sander Sepp Lelle 22, Tallinn E-post:
[email protected] Tel: +372 58099051 Hankija täiendavad seisukohad Asjaolud Riigihangete Vaidlustuskomisjoni (edaspidi „ VaKo “) menetluses on Photomate s.r.o (edaspidi „ Vaidlustaja “) vaidlustus Enefit Green AS-i (edaspidi „ Hankija “) hankel nr 274 827 „ „ 4 MW aku energiasalvestussüsteemi ost ( edaspidi “ Vaidlustatav Hange “) . Lühidalt on vaidlustuse esemeks Vaidlustaja taotlus tunnistada kehtetuks Hankija otsus Vaidlustaja kvalifitseerimata jät miseks (edaspidi „ vaidlustatav otsus “) . Vastavalt VaKo määratud tähtajale esitas Hankija vaidlustusele vastuse 15.08.2024. Samal päeval otsustas VaKo asja lahendamise kirjalikus menetluses ning määras ühtlasi vaidlustuse pooltele tähtaja oma täiendavate taotluste ja seisukohtade esitamiseks kuni 21.08.2024 ning teise poole esitatud täiendavate taotlustele ja seisukohtadele vastamiseks kuni 26.08.2024. 21.08.2024 esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad, mille ga Vaidlustaja proovib kahtluse alla seada Hankija poolt esitatud seisukohti. Käesolevaga vastab Hankija Vaidlustaja 21.08.2024 täiendavatele seisukohtadele (edaspidi „ Vaidlustaja täiendavad seisukohad “). Hankija õiguslikud seisukohad Kokkuvõtvalt soovib Vaidlustaja täiendavates seisukohtades jätta muljet justkui vaidlustatav otsus rajaneks pelgalt formaalsetele/vormistuslikele puudujääkidele, mida võinuks (või koguni tulnuks) kõrvaldada selgituste andmise teel. Seda tehes soo vib Vaidlustaja VaKo-t kas eksiteele viia või ei mõista ise RHS § 103 ja § 104 sätestatud nõudeid. Vaidlustaja pakkumuse puudus on sisuline, mitte pelgalt formaalne Vaidlustaja täiendavate seisukohtade peatükkides 2.1. ja 2.2 väidab Vaidlustaja, et ta p akkumuses esitatud informatsioon on ta kvalifitseerimiseks piisav. Vaidlustaja proovib jätta muljet, et ta jäeti kvalifitseerimata üksnes seetõttu, e t ta tõendas teise ettevõtja vahenditele tuginemist Hankijale ebasobivate dokumentidega olukorras, kus Hankija kindlaid nõudeid ette ei näinud ki. Tegelikkuses oli Hankija sunnitud Vaidlustaja kvali fitseerimata jätma seetõttu, et ta ei tõendanud teise ettevõtja vahenditele tuginemist ter vikuna. S.o puudujääk Vaidlustaja pakkumuses ei olnud formaalne, vaid sisuline. Vaidlustajagi poolt tsiteeritud lauselõik „ […] may use Huawei references in […]“ ei ütle enamat, kui seda, et Huawei Technologies Eesti OÜ („tuginetav ettevõtja“) lubab Hiinas tegutseva Huawei Technologies-i pool t teostatud lepingutele pakkumust tehes viidata. Tsiteeritud volitusest ei saa järeldada midagi, mida seal isegi kaude kirjas ei ole. Kinnituskirjas (ega mujal pakkumuses) ei ole viidet sellele, et tuginetav ettevõtja annaks Vaidlustaja käsutusse oma personali, tagaks kuidagi hankelepingu täitmist või osaleks muul moel hankelepingu täitmises . Seda isegi juhul, kui eeldada, et Huawei Technologies Eesti OÜ-l oli pistmist kahe esitatud referentsiga, mis olid teostatud Aasias . Eelnevat tõdemust ei kummuta ka pakkumusele lisatud tehniline kirjeldus ja garantiitingimused millele viidatakse Vaidlustaja täiendavate seisukohtade punktis 2.2.2 . Huawei on seadmete tootja: seadmete tehniline kirjeldus ja garantiitingimused ei saagi mujalt pärineda. Seega ei seisne poolt erimeelsus selles, et Vaidlustaja tõendas tuginetava ettevõtja osalust hankelepingu täitmises Hankijale ebasobivate tõenditega vaid selles, et ta ei tõendanud tuginetava ettevõtja osalust üldse . Sestap ei ole korrektsed ka Vaidlustaja viited Riig i hangete seaduse kommenteeritud väljaandele (Vaidlustaja täiendavate seisukohtade p. 2.2.4 ja 2.2.5), mis tegelikkuses käsitlevad eelkõige vormilisi, mitte sisulisi, puuduseid. Iseäranis juhib Hankija tähelepanu tõsiasjale, et isegi kui Vaidlustaja väited vastaksid tõele (NB! mida Hankija ei mööna!), oleks otsus vaidlustatav otsus õiguspärane seetõttu, et Vaidlustaja pakkumusest puudusid kinnitused, et tuginetaval ettevõtjal ei ilmne RHS § 95 sätestatud kõrvaldamise aluseid . H ankijal puudus kohustus küsida Vaidlustajalt selgitusi Vaidlustaja täiendavates seisukohtades leiab vaidlustaja, et Hankijal oli mitte pelgalt võimalus, aga ka kohustus küsida Vaidlustaja käest selgitusi seoses tuginetava ettevõtja vahenditele tuginemisega (RHS § 46 lg 4). Vaidlustaja väide tugineb seisukohale justkui Vaidlustaja pakkumuses oli olemas kõik vajalik teave tuginetava ettevõtja osaluse kohta hankelepingu täitmisel. Kuivõrd viidatud eeldus on väär, on samavõrd väär ka sellest tehtud järeldus. RHS § 46 lõige 4 sätestab üheselt, et Hankijal on õigus küsida selgitusi või selgitamist võimaldavaid dokumente kõrvaldamise aluste puudumise, heastamise või kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmete või pakkumuses esitatud andmete kohta . Järeldub, et täpsustada ja selgitada tohib sellist informatsiooni, mis pakkumuses juba sisuliselt olemas oli. Nagu Hankija ülal ning ka oma esialgses vastuses on selgitanud, ei olnud Vaidlustaja pakkumuses vähimatki informatsiooni selle kohta, mis rolli mängib tuginetav ettevõtja hankelepingu täitmisel. S.o puudus (ja puudub) igasugune esialgne info või allikas, mida Vaidlustaja tagantjärgi selgitab. Info selle kohta, mida tuginetav isik hankelepingu raames üldsegi teeb, oleks täiesti uus. Vastupidiselt Vaidlustaja väidetele, tekib hankijal kohustus selgituste küsimiseks üksnes väga piiratud juhtide l. Eelkõige siis, kui pakkuja on esitanud ebaselgelt sõnastatud pakkumuse mille puhul on näha, et selle ebaselguse saab lihtsasti lahendada ja kergesti kõrvaldada . Vaidlusalusel juhul oli Vaidlustaja pakkumus oluliste sisuliste puudustega, nagu Vaidlustaja ülal selgitab. Sarnaste sisuliste puuduste korral on Euroopas Kohus kujundanud sootuks vastupidise seisukoha võrreldes Vaidlustaja hinnanguga: „Pealegi tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõttega ning läbipaistvuse kohustusega on vastuolus, kui hankemenetluses toimuvad mis tahes läbirääkimised hankija ja mõne pakkuja vahel; see tähendab seda, et põhimõtteliselt ei tohi pakkumust pärast selle esitamist muuta ei hankija ega pakkuja algatusel. Sellest tuleneb, et hankija ei või nõuda selgitusi pakkujalt, kelle pakkumust ta peab ebatäpseks või hankedokumentides esitatud tehnilisele kirjeldusele mittevastavaks (kohtuotsused, 7.4.2016, Partner Apelski Dariusz, C ‑ 324/14, EU:C:2016:214, punkt 62 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 4.5.2017, Esaprojekt, C ‑ 387/14, EU:C:2017:338, punkt 37).“ Järeldub, et vaidlusalusel juhul puudus Hankijal mitte ainult kohustus, aga ka õigus, anda Vaidlustajale võimalus oma pakkumuse oluliste sisuliste puudujääkide kõrvaldamiseks selgituste andmise teel. Hankija ühtib arvamuses Euroopa Kohtuga, ke lle hinnangul ei tohiks taotleja või pakkuja nuriseda selgituste küsimata jätmise üle, kuivõrd ebaselgus pakkumuses tuleneb vaid pakkujapoolsest hoolsuskohustuse täitmata jätmisest . Johtuvalt eelnevatest selgitustest jääb Hankija oma varasemate taotluste juurde ning palub VaKo-l jätta vaidlustus tervikuna rahuldamata ja jätta kõik vaidlustuse menetlemisega kaasnevad kulud Vaidlustaja kanda. Lugupidavalt (allkirjastatud digitaalselt) Jevgeni Sander Sepp Enefit Green AS lepinguline esindaja