Rahandusministeerium
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
28.08.2024 nr 1-6/3012-1
Siseministri määruse "Eluruumi tuleohutuse
tagamiseks toetuse andmise tingimused ja kord"
eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks siseministri määruse "Eluruumi tuleohutuse
tagamiseks toetuse andmise tingimused ja kord" eelnõu.
Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamused esitada 5 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Läänemets
siseminister
Lisa:
1) siseministri määruse "Eluruumi tuleohutuse tagamiseks toetuse andmise tingimused ja
kord“ (10 lehel);
2) siseministri määruse "Eluruumi tuleohutuse tagamiseks toetuse andmise tingimused ja
kord" eelnõu seletuskiri (15 lehel).
Arvamuse andmiseks:
Päästeamet
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Kaidi Kulp
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
EELNÕU
22.08.2024
SISEMINISTER
MÄÄRUS
Eluruumi tuleohutuse tagamiseks toetuse andmise
tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse programmi „Kodud tuleohutuks“ raames eluruumi tuleohutuse
tagamiseks kohaliku omavalitsuse üksusele makstava toetuse (edaspidi toetus) andmise ning selle
kasutamise ja tagasinõudmise tingimused ja kord.
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on kohaliku omavalitsuse üksuse abil toimetulekuraskus tes
inimese (edaspidi abivajaja) eluruumis tuleohutust tagavate tegevuste elluviimine. Toetus on
suunatud eelkõige erivajadusega inimese, eaka või pere, kus kasvab vähemalt üks alaealine
laps, eluruumi parandamiseks.
(2) Toetuse andmise tulemusena on abivajaja eluruumis paranenud tuleohutus ning vähenenud
tuleõnnetusse sattumise risk.
§ 3. Toetuse andja
Toetuse andja on Päästeamet (edaspidi toetuse andja), kes menetleb toetuse taotlusi (edaspidi
taotlus), teeb toetuse väljamakseid ja teostab järelevalvet toetuse kasutamise üle.
2. peatükk
Toetuse andmise alused
§ 4. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse tegevusele, millega panustatakse otseselt toetuse andmise eesmärgi ja
tulemuse saavutamisse.
(2) Kõik toetuse saamise aluseks olevad tegevused peavad olema kooskõlas kehtivate
õigusaktidega. Projekteerimise ja ehitamise teostajaks peab olema tööde tegija, kes on pädev
vastava teenuse osutamiseks ja vastab ehitusseadustiku §-des 19–25 sätestatud nõuetele.
(3) Toetatavad tegevused on:
1
1) küttesüsteemi, sealhulgas gaasikütteseadme, parandamine, lammutamine, ehitamine või
paigaldamine;
2) korstnapühkimise teenus;
3) ehitise audit;
4) elektrisüsteemi parandamine või uuendamine;
5) elektriseadme välja vahetamine koos elektrisüsteemi parandamise või uuendamisega;
6) elektripaigaldise audit;
7) automaatse tulekustutussüsteemi paigaldamine;
8) tuleohutust tagava seadme või vahendi paigaldamine.
§ 5. Kulu abikõlblikkus
(1) Abikõlblik on kulu, mis on tehtud toetuse saaja poolt projekti abikõlblikkuse perioodi
jooksul, vastab projekti eesmärgile ja on vajalik, põhjendatud ning otseselt seotud projekti
elluviimisega.
(2) Abikõlblikud on järgmised kulud:
1) juriidiliselt isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt projekti elluviimiseks vajaliku teenuse
või eseme soetamise kulu;
2) ehitustööde projekteerimiskulu;
3) ehitusmaterjali kulu;
4) projekti elluviimisega otseselt seotud transpordikulu.
(3) Kulu kohta kehtivad järgmised üldtingimused:
1) projekti kulu kaetakse toetuse saaja arvelduskontolt;
2) kulu on tõendatud raamatupidamise algdokumendiga ja selle alusel tehtud ülekannet
tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõttega;
3) kulu on tekkinud järgides riigihangete seadust;
4) kulu on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamisregistris ja vastab Eesti
finantsaruandluse standardile;
5) kulu on tekkinud ja tasutud abikõlblikkuse perioodil.
(4) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud:
1) kulu, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 toodud tingimustele;
2) kulu, mis ei ole projekti eesmärgi saavutamiseks vajalik ja mõistlik ning mis ei ole projekti
elluviimisega otseselt seotud, sealhulgas toetuse saaja igapäevane haldus-, transpordi- ,
sidevahendi-, majandamis- ja kontorikulu;
3) kulu, mis on hüvitatud riigieelarvest või Euroopa Liidu või välisvahendite toetustest;
4) kulu, mis on kaetud sularahas;
5) kulu projekti raamatupidamisele;
6) kindlustuskulu ja sellega kaasnev kulu;
7) finantskulu, sealhulgas intressikulu, viivis ja trahv;
8) laenu-, liisingu- ja pangagarantiikulu ning nendega kaasnev kulu;
9) vaide- ja kohtukulu;
10) kinnisasja soetamise, üürimise ja rentimise kulu;
11) esinduskulu, kingitus ja auhind;
12) tulu- ja sotsiaalmaks erisoodustuselt;
13) tegevustoetus;
14) püsikulu, sealhulgas töötasu;
2
15) käibevahendite, sealhulgas materjali või tarbekauba soetamise kulu, välja arvatud juhul, kui
see on otseselt vajalik projekti eesmärgi saavutamiseks;
16) ehitise üürimise või rentimise kulu;
17) turvakaamera või muu jälgimisseadme soetamise kulu;
18) ootamatu või ettenägematu kulu reserv;
19) koolituse ja avaliku ürituse läbiviimise kulu.
(5) Toetust ei tohi kasutada tulu teenimiseks.
§ 6. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik, mille kestel tehakse projekti tegevusi ja
tekivad projekti kulud.
(2) Abikõlblikkuse periood algab toetuse taotlusvooru (edaspidi taotlusvoor)
väljakuulutamisest ja lõppeb kõige hiljem 31. detsembril taotlusvooru välja kuuluta mise
kalendriaastal.
(3) Projekti abikõlblikkuse perioodi ei pikendata.
§ 7. Taotlusvooru eelarve ja toetuse määr
(1) Taotlusvooru eelarve kujuneb vastavalt riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditele
kalendriaasta kohta ja kinnitatakse Päästeameti peadirektori käskkirjaga.
(2) Toetuse ülemmäär on 6000 eurot eluruumi kohta.
§ 8. Vähese tähtsusega abi
(1) Toetus võib kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks komisjoni määruse (EL) 2023/2831,
milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese
tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023) või komisjoni määruse (EL) 2023/2832
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandus huvi
pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L
2023/2832, 15.12.2023), ja konkurentsiseaduse § 33 tähenduses.
(2) Kui toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, loetakse vähese tähtsusega abiks ka oma-
või kaasfinantseering, mis antakse avaliku sektori vahenditest.
(3) Toetuse andja kontrollib, kas toetus, mida taotlusvoorust taotletakse, kvalifitseerub vähese
tähtsusega abiks.
(4) Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 alusel ühele ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi
koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ei tohi toetuse andmisele vahetult eelnenud
kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot.
(5) Komisjoni määruse (EL) 2023/2832 alusel vähese tähtsusega abina üldist majandus huvi
pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale antav vähese tähtsusega abi koos määruse alusel
taotletava toetusega ei tohi kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 750 000 eurot.
3
(6) Kui toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, kuid on suurem, kui toetuse taotleja
(edaspidi taotleja) on õigustatud vähese tähtsusega abina saama, vähendab toetuse andja
taotleja nõusolekul toetust vähese tähtsusega abi ülemmäärani.
3. peatükk
Taotlejale, eluruumile ja taotlusele esitatavad nõuded
§ 9. Toetuse taotleja
(1) Taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus.
(2) Taotlejal peab vajadusel olema mitteabikõlblike kulude katmise suutlikkus.
§ 10. Nõuded eluruumile
(1) Eluruum on aastaringseks elamiseks sobiv elamu või korter.
(2) Eluruumi omanik on abivajaja, abivajaja lähisugulane või hõimlane ning eluruum on
rahvastikuregistri andmete kohaselt abivajaja elukoht. Tegevusi eluruumis, kus abivajaja on
eluruumi valdaja, toetatakse tingimusel, et eluruumi omanik annab kirjaliku kinnituse, et
abivajaja saab eluruumi kasutada vähemalt kolm aastat pärast toetatud tegevuste elluviimist.
(3) Eluruum ei pea vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimusele, kui eluruumi
paigaldatakse käesoleva määruse paragrahvi 4 lõike 3 punktis 8 nimetatud seade või vahend.
(4) Eluruumis on kuue kuu jooksul enne taotluse esitamist läbi viidud Päästeameti kodunõustamine.
§ 11. Nõuded taotlusele
(1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja iga abivajaja kohta ühe taotluse koos lisadokumentidega.
Taotlus peab olema eesti keeles ja sisaldama informatsiooni ulatuses, mis võimaldab toetuse
andjal kontrollida taotleja ja taotluse vastavust käeoleva määruse nõuetele.
(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja lisadokumente:
1) taotleja nimi ja registrikood;
2) taotleja kontaktandmed, sealhulgas taotleja e-posti aadress;
3) taotleja arvelduskonto number ja viitenumber;
4) projekti eelarve kulude lõikes ja taotletav toetuse summa;
5) taotleja esindusõigusliku isiku andmed;
6) andmed eluruumi ja toetatavate tegevuste kohta;
7) teave abivajaja ja eluruumi omaniku kohta;
8) kinnitus, et taotlus on esitatud eluruumi omaniku teadmisel ja nõusolekul;
9) eluruumi omaniku käesoleva määruse § 10 lõikes 2 nimetatud kinnitus, kui abivajaja ei ole
eluruumi omanik;
10) teave võrreldavate hinnapakkumiste kohta ja eduka pakkuja valiku põhjendus;
11) teave, kui taotleja on projekti tegevustele taotlenud toetust samal ajal muust
riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või muust välisabi toetusmeetmest;
12) muu vajalik teave.
(3) Planeeritavad tegevused on soovituslik enne taotluse esitamist toetuse andjaga läbi arutada.
4
4. peatükk
Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta otsuse
tegemine
§ 12. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine
(1) Toetuse andja kinnitab taotluste esitamise ajakava ja eelarve. Taotluste esitamine on jooksev
kuni eelarveliste vahendite lõppemiseni, kuid mitte hilisem kui väljakuulutamise teates sätestatud
tähtpäev.
(2) Toetuse andja kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja vähemalt ühes üleriigilises
päevalehes, avaldades taotlemise algusaja ja taotlusvooru eelarve.
(3) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse ja selle lisadokumendid digiallkirjastatult
toetuse andja e-posti aadressil
[email protected].
§ 13. Taotluse menetlemise aeg
Taotlusi menetletakse esitamise järjekorras ja otsus selle rahuldamise, osalise rahuldamise või
rahuldamata jätmise kohta tehakse 60 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.
§ 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine
(1) Toetuse andja kontrollib tähtaegselt esitatud taotluse ja taotleja vastavust käesolevas
määruses sätestatud nõuetele.
(2) Kui taotluse kontrollimisel avastatakse ebaõigeid või mittetäielikke andmeid, teavitab
toetuse andja sellest taotlejat ja määrab tähtpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste
kõrvaldamise ajaks peatub taotluse menetlemise aeg.
(3) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui nad vastavad käesoleva määruse
nõuetele.
(4) Taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, kui esineb vähemalt üks järgnevatest
asjaoludest:
1) taotleja ei vasta käesoleva määruse §-is 9 sätestatud nõuetele;
2) eluruum ei vasta käesoleva määruse §-is 10 sätestatud nõuetele;
3) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-is 11 sätestatud nõuetele;
4) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid ning puudused on toetuse andja
määratud tähtpäevaks kõrvaldamata;
5) toetus ületab vähese tähtsusega abi ülemmäära ja taotleja ei nõustu, et toetust vähendatakse
vähese tähtsusega abi ülemmäärani.
(5) Nõuetele mittevastavaks tunnistatud taotluse kohta teeb toetuse andja rahuldamata jätmise
otsuse.
§ 15. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse hindamine
(1) Päästeameti päästekeskuse juht moodustab käskkirjaga taotluste hindamiseks vähema lt
viieliikmelise komisjoni (edaspidi komisjon) ja määrab selle töökorra.
5
(2) Komisjon hindab nõuetele vastavat taotlust järgmiste hindamiskriteeriumide alusel:
1) taotluse sisuline põhjendatus;
2) planeeritavate tegevuste põhjendatus;
3) eeldatav tulemus;
4) taotluse eelarve.
(3) Komisjon võib teha taotlejale ettepaneku täiendada taotluse sisu, eelarvet või eeldatavat
tulemust. Sel juhul pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg taotlejale taotluse täpsustamiseks
antud tähtaja võrra.
§ 16. Taotluste rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemine
(1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb komisjoni
ettepanekul Päästeameti peadirektor.
(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui:
1) taotleja, eluruum või taotlus on tunnistatud käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks;
2) taotlusvoorus ei jätku taotluse rahuldamiseks rahalisi vahendeid;
3) taotluse menetlemisel selgub, et taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid
ning puudused on toetuse andja määratud tähtpäevaks kõrvaldamata.
(3) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus toetuse andja ettepanekuga
taotletud toetuse summat vähendama või taotluses kavandatud tegevusi muutma. Kui taotleja
ei ole ettepanekuga nõus, teeb toetuse andja taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(4) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsus peab sisaldama järgmisi andmed:
1) otsuse kuupäev;
2) toetuse saaja nimi ja registrikood;
3) toetatavate tegevuste nimekiri ja toetuse suurus;
4) taotluse osaliselt rahuldamata jätmise põhjendus, kui taotlus rahuldatakse osaliselt;
5) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta;
6) muu vajalik teave.
(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama järgmisi andmed:
1) otsuse kuupäev;
2) taotleja nimi ja registrikood;
3) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
4) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta;
5) muu vajalik teave.
(6) Taotlejat teavitatakse taotluse rahuldamisest, osalisest rahuldamisest või rahuldamata
jätmisest elektrooniliselt.
5. peatükk
Toetuse kasutamine ja tagasinõudmine
§ 17. Riigieelarvelise toetuse kasutamise leping
6
(1) Pärast taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsust sõlmib toetuse andja toetuse
saajaga riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). Lepingu allkirja stab
Päästeameti peadirektor.
(2) Leping sõlmitakse toetuse andmise tingimuste ja korralduse täpsustamiseks.
(3) Toetus makstakse toetuse saajale välja lepingus määratud tingimustel.
§ 18. Taotluse rahuldamise ja osalise rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või
toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel.
(2) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse
muutmisest, kui soovitav muudatus:
1) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või seab kahtluse alla projekti oodatava
tulemuse saavutamise;
2) ei ole kooskõlas käesolevas määruses esitatud nõuetega;
3) seab kahtluse alla projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil;
4) ei ole põhjendatud.
(3) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja
üldjuhul 30 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates.
(4) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse muutmise avaldust
esitamata muuta projekti eelarves konkreetsele eluruumile ette nähtud eelarverea mahtu teise
eelarverea mahu arvelt kuni kümne protsendi võrra võrreldes taotluse rahuldamise otsuses
sätestatuga. Kui projekti eelarve suureneb, katab selle taotleja.
(5) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see on
põhjendatud, aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja ei ole vastuolus vähese tähtsusega
abi andmise reeglitega.
§ 19. Aruande esitamine ja kinnitamine
(1) Toetuse saaja esitab vastavalt lepingule toetuse andjale esindusõigusliku isiku poolt
digiallkirjastatud tegevuste elluviimise aruande.
(2) Aruandes tuleb esitada fotod eluruumist enne ja pärast toetuse kasutamist. Toetuse andjal
on õigus aruandes esitatud fotosid avalikult kasutada nii meedias kui ka õppematerjalina.
(3) Aruanne esitatakse hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.
(4) Kui aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, teeb toetuse andja ettepaneku kõrvaldada
puudused üldjuhul kümne tööpäeva jooksul.
(5) Kui projekti kulu oli väiksem kui projekti eelarve ja projekti kogumaksumus on vähenenud,
tagastab toetuse saaja kasutamata toetuse lepingu kohaselt.
(6) Toetuse andja ei kinnita aruannet, kui:
7
1) toetuse saaja on aruandes või toetuse kasutamisega seotud dokumendis esitatud ebaõigeid
või mittetäielikke andmeid;
2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses ettenähtud projekti
tegevusi eeltoodud otsuses määratud tähtajaks teinud või toetuse saaja kirjeldatud tegevused ei
ole tõendatud.
(7) Kui toetuse andja aruannet ei kinnita, nõuab ta vajaduse korral toetuse osaliselt või täielik ult
tagasi.
§ 20. Toetuse tagasinõudmine
(1) Toetuse andja nõuab toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui:
1) ilmnevad asjaolud, mille korral oleks taotlus jäetud rahuldamata;
2) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid, toetuse rahuldamise või
osalise rahuldamise otsuses määratud tingimusi;
3) toetuse saaja on rikkunud lepingu tingimusi;
4) taotluse menetlemise, projekti elluviimise või aruande menetlemise ajal on toetuse saaja
esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse,
ähvarduse või muu õigusvastase viisiga;
5) toetuse saaja on kasutanud toetust mitteabikõlblikuks kuluks;
6) toetuse saaja ei saavuta projekti eesmärki või saavutab selle osaliselt.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud juhul teeb toetuse andja toetuse
tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse, kaaludes otsuse tegemise ajaks ellu viidud
projekti tegevuste mõju projekti eesmärgi saavutamisele.
(3) Toetuse andja põhjendab toetuse tagasinõudmise määra toetuse tagasinõudmise otsuses.
(4) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) otsuse tegija nimi;
2) toetuse saaja nimi ja registrikood;
3) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;
4) tagasinõutava toetuse määr;
5) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtpäev;
6) tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas arvelduskonto number ja saaja nimi;
7) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta;
8) muu vajalik teave.
(5) Toetuse andja saadab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse toetuse
saajale elektrooniliselt.
(6) Toetuse saaja võib taotleda toetuse andjalt toetuse tagasimaksmise ajatamist esitades selleks
kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates toetuse andjale
vastava kirjaliku avalduse, milles on ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaks mise
ajatamiskava.
(7) Kõiki toetuse tagasinõudmise, tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamise l
toimunud rikkumisega seotud dokumente tuleb toetuse saajal ja toetuse andjal säilitada
raamatupidamise seaduse § 12 sätestatud tähtaja lõpuni.
8
6. peatükk
Poolte õigused ja kohustused
§ 21. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus:
1) saada toetuse andjalt lisateavet ja nõu toetuse taotlemise ning taotluse rahuldamise või osalise
rahuldamise otsuse kohta;
2) taotleda toetuse andjalt nõusolekut teha projekti tegevustes või eelarves põhjendatud
muudatusi;
3) loobuda saadud toetusest ja see tagastada.
(2) Toetuse saaja peab:
1) kasutama toetust taotluse ja selle rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse kohaselt;
2) järgima projekti elluviimisega seotud teenuse, seadme ja eseme ostmisel riigihangete
seadust;
3) tagastama toetuse toetuse andja arvelduskontole, kui toetuse andja esitab tagasinõudmise või
osalise tagasinõudmise otsuse;
4) esitama toetuse andjale ettenähtud viisil ja tähtaja jooksul nõutud teabe ja aruande;
5) pidama raamatupidamisarvestust toetuse kasutamise kohta;
6) säilitama projekti kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja
maksedokumentidest selgelt eristatavalt;
7) katma kõik projekti kulud pangaülekandega;
8) võimaldama toetuse andjal kohapeal kontrollida ja auditeerida projekti kulu- ja
maksedokumente;
9) andma toetuse andjale projekti kohta nõutud teabe ja dokumendid viie tööpäeva jooksul
nõude saamisest arvates;
10) osutama kohapealses kontrollis ja auditis igakülgset abi;
11) säilitama taotluse ja projekti elluviimise dokumente ja teavet raamatupidamise seaduse §
12 kohaselt;
12) teavitama toetuse andjat viivitamata vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,
kui toetuse saaja esitatud andmed on muutunud või on ilmnenud asjaolu, mis mõjutab või võib
mõjutada toetuse saaja kohustuse täitmist;
13) teavitama toetuse andjat viivitamata vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,
kui projekti elluviimisel ilmneb suur tõenäosus või vältimatus, et projekti ei viida ellu või tekib
kahtlus, et projekti jätkamine ei ole otstarbekas;
14) tagastama kasutamata toetuse lepingu kohaselt, kui projekti eelarve ja projekti
kogumaksumus on vähenenud;
15) taotlema toetuse andjalt nõusolekut taotluses sisalduva projekti tegevuste muutmiseks;
16) kandma kõik kulud, mis tulenevad objekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise
otsuses kajastatud summaga.
§ 22. Toetuse andja õigused ja kohustused
(1) Toetuse andjal on õigus:
1) nõuda, et taotleja või toetuse saaja esitaks projekti kohta selgitusi ja lisateavet ning projekti
tegevuste ja kulude kohta lisaandmeid ja -dokumente;
2) kontrollida kohapeal toetuse kasutamist kajastavaid kulu- ja maksedokumente, soetatud
seadet või eset ja tehtud tööd;
3) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi;
9
4) tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui toetuse saaja esitab sellekohase
avalduse.
(2) Toetuse andja peab:
1) kuulutama oma veebisaidil välja taotlusvooru;
2) juhendama taotlejat ja toetuse saajat toetuse andmise ja kasutamise küsimustes;
3) korraldama taotluse vastuvõtmise, registreerimise, menetlemise ja säilitamise;
4) kontrollima taotleja, eluruumi ja taotluse käesoleva määruse nõuetele vastavust;
5) moodustama taotluse hindamiseks komisjoni ja tagama komisjoni töö teenindamise;
6) vormistama taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse;
7) teavitama taotlejat taotluse rahuldamisest, osalise rahuldamisest või rahuldamata jätmisest;
8) korraldama toetuse väljamaksmise toetuse saajale;
9) kontrollima toetuse kasutamist, sealhulgas teostama vajadusel kohapealseid kontrolle ;
10) teavitama toetuse saajat viivitamata toetuse kasutamist reguleerivas dokumendis tehtud
muudatusest;
11) lahendama toetuse andja otsuste peale esitatud vaide.
7. peatükk
Vaidemenetlus
§ 23. Vaide esitamine ja menetlemine
Toetuse andja otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud
korras. Vaide lahendab toetuse andja.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Läänemets
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
kantsler
10
Siseministri määruse „Eluruumi tuleohutuse tagamiseks toetuse andmise
tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53 1 lõike 1 alusel. Siseministri määruse „Eluruumi
tuleohutuse tagamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu (edaspidi eelnõu)
reguleerib programmi „Kodud tuleohutuks“ raames eluruumi tuleohutuse tagamiseks kohaliku
omavalitsuse üksusele makstava toetuse (edaspidi toetus) andmise ning selle kasutamise ja
tagasinõudmise tingimusi ja korda.
Päästeamet on aastast 2018 panustanud toimetulekuraskustes inimeste eluruumide tuleohutuse
parandamisse. Algselt „500 kodu korda“ ja tänaseks „Kodud tuleohutuks“ nime kandva
programmi vahendite toel on tuleohutust suurendatud umbes 2500 eluruumis. Toetust on
eraldatud riigieelarvelistest vahenditest ja 2024. aastal on projekti eelarve 1 miljon eurot,
millele kohaliku omavalitsuse üksus lisab võimalusel omaosaluse.
Programmi „Kodud tuleohutuks“ tegevusi viib Päästeamet ellu koostöös kohaliku omavalits use
üksustega. Kui Päästeamet hindab oma ennetustegevuse, peamiselt kodunõustamise, käigus
eluruumide tuleohutusalast seisukorda, siis kohaliku omavalitsus üksuse pädevuses on hinnata
inimeste abivajadust. Nende kahe kriteeriumi (eluruumi tuleohutusalane seisukord ja eluruumi
valdaja toimetulek) põhjal selgitatakse välja programmi sihtrühm. Kohaliku omavalits use
üksused võivad panustada programmi oma eelarveliste vahenditega, mis võimaldab tegevusi
ellu viia suuremas mahus.
Päästeameti statistika ja kogemus näitavad, et vajadus eluruumide tuleohutuse parandamise
järele on jätkuvalt suur. Tulekahjude tekkepõhjusi analüüsides nähtub, et enim
eluhoonepõlenguid saab alguse rikkis elektriseadmetest ja -süsteemidest, hooletust
suitsetamisest ning õnnetustest lahtise tulega. Paljudel juhtudel on ohuallikaks nõuetele
vastavalt hooldamata küttesüsteem. Selliste eluruumide omanikel või valdajatel puuduvad
enamasti rahalised vahendid nende korrastamiseks ja tuleohutusnõuetega vastavusse viimiseks.
Vajalik kulu ühe eluruumi kriitiliste probleemide lahendamiseks on sihtgrupile majanduslik ult
sageli ületamatu takistus oma eluruumi tuleohutuse tagamisel. Eluruumide tuleohutuse
tagamine peab aga olema kättesaadav kõigile, sõltumata nende majanduslikust, tervislikust või
sotsiaalsest seisundist.
Toetuse taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus, kes esitab Päästeametile taotluse iga abivajaja
kohta koos lisadokumentidega. Abivajaja on inimene või leibkond, kelle valduses olev eluruum
on tuleohtlik (hinnatud Päästeameti kodunõustamise käigus vastava riskihindamise metoodika
alusel) ja kes on kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul toimetulekuraskustes. Toetuse
vajaduse väljaselgitamiseks teevad Päästeamet ja kohaliku omavalitsuse üksused juhtumipõ hist
koostööd.
Eelnõul on positiivne mõju inimeste elukeskkonnale, kuna toetuse andmisega ennetatakse
tuleõnnetusi ja tõstetakse kogukonna turvalisust. Toetuse andmisel muudetakse abivajavate
1
inimeste eluruumid tuleohutumaks, tõstetakse elanikkonna ohuteadlikkust ning kujundatakse
inimestes õnnetusi ennetavaid hoiakuid ja käitumist, misläbi vähenevad tuleõnnetused.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Päästeameti ennetustöö osakonna nõunik Pilleriin Kurg
(
[email protected]) ja õigusosakonna õigusloome jurist Kätlin Tänavots
(
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud
Siseministeeriumi õigusnõunik Kaidi Kulp (
[email protected]).
Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata.
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 7 peatükist ja 23 paragrahvist.
1. peatükk. Üldsätted
Paragrahviga 1 sätestatakse eelnõu reguleerimisala. Eelnõuga kehtestatakse programmi
„Kodud tuleohutuks“ raames eluruumi tuleohutuse tagamiseks toetuse andmise ning selle
kasutamise ja tagasinõudmise tingimused ja kord.
Paragrahviga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.
Lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärgiks kohaliku omavalitsuse üksuse abil
toimetulekuraskustes inimese (edaspidi abivajaja) eluruumis tuleohutust tagavate tegevuste
elluviimine. Toetus on suunatud eelkõige erivajadusega inimese, eaka või pere, kus kasvab
vähemalt üks alaealine laps, eluruumi parandamiseks. Eakana on eelnõus mõeldud inime s i
alates vanusest 65 eluaastat. Inimese toimetulekuraskust ja abivajadust hindab kohaliku
omavalitsuse üksus, eluruumi võimalikku tuleohtu hindab Päästeamet.
Eelnõu alusel rahastatakse projekte, mille eesmärkide saavutamisel selgitab taotleja koostöös
Päästeametiga kodunõustamise teel välja sihtrühma kooskõlas toetuse andmise eesmärgiga.
Toetuse andmise eesmärgi saavutamiseks toetatakse tegevusi, millega panustatakse tulekahjuga
seotud õnnetuste ennetamisesse, turvalisema elukeskkonna loomisesse, tehes abivaja ja
eluruumides tuleohutust tagavaid töid (näiteks küttesüsteemi, sh gaasiküttesead me,
parandamine, lammutamine, uue ehitamine või paigaldamine; elektrisüsteemi parandamine ja
uuendamine).
Lõike 2 kohaselt on toetuse andmise tulemusena abivajaja eluruumis paranenud tuleohutus ning
vähenenud tuleõnnetusse sattumise risk.
Paragrahvis 3 nimetatakse toetuse andjaks Päästeamet (edaspidi toetuse andja), kes menetleb
toetuse taotlusi (edaspidi taotlus), teeb toetuse väljamakseid ja teostab järelevalvet toetuse
kasutamise üle.
2
Toetuse andja vastutab taotlusvooru väljakuulutamise ja koordineerimise eest, teavitab toetuse
saamise võimalusest, menetleb esitatud taotlust ja otsustab, kas taotlus rahuldada või mitte jne.
Toetuse andja täpsem õiguste ja kohustuste loend on toodud seletuskirja § 22 selgituses.
2. peatükk. Toetuse andmise alused
Paragrahviga 4 sätestatakse toetatavad tegevused.
Lõike 1 ja 2 kohaselt toetatakse projekte, mille tegevus panustab otseselt eelnõu eesmärgi ja
tulemuse saavutamisse. Kõik toetuse saamise aluseks olevad tegevused peavad olema
kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Projekteerimise ja ehitamise teostajaks peab olema tööde
tegija, kes on pädev vastava teenuse osutamiseks ja vastab ehitusseadustiku §-des 19–25
sätestatud nõuetele.
Lõike 3 kohaselt on toetatavateks tegevusteks:
küttesüsteemi, sealhulgas gaasikütteseadme, parandamine, lammutamine, ehitamine või
paigaldamine;
korstnapühkimise teenus;
ehitise audit;
elektrisüsteemi parandamine või uuendamine;
elektriseadme välja vahetamine koos elektrisüsteemi parandamise või uuendamisega;
elektripaigaldise audit;
automaatse tulekustutussüsteemi (nn sprinklersüsteemi) paigaldamine;
tuleohutust tagava seadme või vahendi paigaldamine, näiteks suitsuandur, esmased
tulekustutusvahendid (tuletekk ja tulekustuti), vingugaasiandur, temperatuuriand ur,
rasksüttiv sisustus, pliidivalvur, erivajadustega inimeste häiresüsteemid.
Paragrahv 5 reguleerib kulu abikõlblikkust.
Lõike 1 kohaselt on abikõlblik kulu, mis on tehtud toetuse saaja poolt projekti abikõlblikk use
perioodi jooksul, vastab projekti eesmärkidele ja on vajalik, põhjendatud ning otseselt seotud
projekti elluviimisega. Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise üldpõhimõttega.
Lõige 2 sätestab abikõlblike kulude loendi. Abikõlblik kulu on juriidiliselt isikult või füüsilise st
isikust ettevõtjalt projekti elluviimiseks vajaliku teenuse või eseme soetamise kulu, ehitustööde
projekteerimiskulu, ehitusmaterjali kulu ja projekti elluviimisega otseselt seotud
transpordikulu.
Lõikes 3 on abikõlblike kulude üldtingimused, mida tuleb järgida. Kirjeldatakse, milliste
tunnuste esinemisel loetakse kulu põhjendatuks. Riigisisese õigusega kooskõlas olemise
tingimus seisneb muu hulgas selles, et toetuse saaja peab järgima maksuseadustest ja
riigihangete seadusest tulenevaid piiranguid. Üldjuhul on kulu abikõlblikkuse oluline tingimus
ka see, et kulu peab olema kaetud toetuse saaja arvelduskontolt. Kulu on põhjendatud, kui kulu
on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning tekib
toetatavate tegevuste käigus. See avaldub läbi põhjendatuse nõude ehk peab olema tuvastatav
põhjuslik seos, millest saab järeldada, et nimetatud kulu on tekkinud. Kulu peab olema tekkinud
ja tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil ehk kõik ülekanded seoses projekti tasudega tuleb
teha taotlusvooru väljakuulutamise eelarve aasta jooksul.
Lõikega 4 kehtestatakse mitteabikõlblike kulude loend. Loetletud mitteabikõlblike kulude osas
on valdavalt tegemist toetuse andmise eesmärgi täitmiseks ebaoluliste või ebasobivate
3
kuludega. Mõistlik on sellised kulud toetusvahendite ebaotstarbeka kasutamise vältimiseks
välistada. Näiteks kulud auhindadele ja kingitustele võivad teatud projektides olla õigustatud,
kuid käesoleval juhul ei ole see seotud projekti eesmärgiga.
Välistatud on samade tegevuste ning sarnaste eesmärkide ja tulemuste saavutamise
topeltfinantseerimine. Toetust ei ole lubatud taotleda kulule, millele on toetus juba eraldatud.
Lõike 5 kohaselt ei tohi toetust kasutada tulu teenimiseks. Toetuse andmise eesmärk on
abivajaja eluruumis tuleohutust suurendavate tegevuste tegemine. Toetuse taotlemise
eesmärgiks ei või olla parandada kellegi majanduslikku olukorda või teenida selle pealt rahalist
kasu. Eeltoodust lähtuvalt on piiratud näiteks üüripinnal tehtavad tööd.
Paragrahv 6 sätestab abikõlblikkuse perioodi.
Lõike 1 ja 2 kohaselt on projekti abikõlblikkuse periood ajavahemik, mille kestel tehakse
projekti tegevusi ja tekivad projekti kulud. Abikõlblikkuse periood algab taotlusvoor u
väljakuulutamisest ja lõppeb kõige hiljem 31. detsembril taotlusvooru välja kuuluta mise
kalendriaastal.
Lõike 3 kohaselt ei saa abikõlblikkuse perioodi pikendada, kuna vastavaks eelarve aastaks
eraldatud rahalised vahendid tuleb ära kasutada taotlusvooru väljakuulutamise eelarve aasta
jooksul.
Paragrahv 7 sätestab taotlusvooru eelarve ja toetuse ülemmäära.
Lõike 1 kohaselt kujuneb toetuse taotlusvooru eelarve vastavalt eraldatud riigieelarveliste le
vahenditele kalendriaasta kohta. Taotlusvooru eelarve kinnitatakse igaks taotlusvoor uks
Päästeameti peadirektori käskkirjaga.
Lõike 2 kohaselt on toetuse ülemmäär 6000 eurot. Projekti kogumaksumusele piirangud
puuduvad ja toetuse ülemmäära ületava summa võib lisada kohaliku omavalitsuse üksus.
Taotlusvoorus osalemine ei eelda omafinantseeringu olemasolu, kuid eelmises lauses nimetatud
ülekulu võib käsitada kohaliku omavalitsuse üksuse poolt projekti lisafinantseeringuna.
Eelnõu § 8 sätestatakse vähese tähtsusega abi andmise tingimused.
Lõikes 1 ja 2 sätestatakse riigiabi andmisel järgitavad õiguslikud alused ning antakse viited
vastavatele regulatsioonidele.
Eelnõu alusel toetuse andmine ehk eelnõus nimetatud tegevuste toetamine võib kvalifitseer uda
riigiabiks konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes või vähese tähtsusega abiks
konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab, et
riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Riigiab i
konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise leping ei anna, kuid artikli 107 lõike 1 järgi
on riigiabi igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis
kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud
kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab
liikmesriikidevahelist kaubandust. Vähese tähtsusega abi hinnatakse samade kriteeriumide
alusel kui riigiabi. Kõikide taotluste puhul hindab hindamiskomisjon iga taotluse puhul eraldi,
kas toetus loetakse grupierandiga hõlmatud riigiabiks, vähese tähtsusega abiks või mitte.
Lõike 3 kohaselt on toetuse andja kohustus kontrollida, kas programmist taotletav toetus on
käsitatav vähese tähtsusega abina.
4
Lõikes 4 ja 5 sätestatakse, et vähese tähtsusega abi andmisel tuleb muuhulgas jälgida, et ühele
taotlejale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks mis tahes kolme eelarveaasta
pikkuse ajavahemiku jooksul 300 000 eurot või üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid
osutavale ettevõtjale 750 000 eurot. Kogusumma all mõeldakse kogu riigipoolset toetust kokku.
Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas kui taotleja
on õigustatud saama ning grupierandiga hõlmatud riigiabi projektile anda ei saa (näiteks
grupierandi määruse artikli 53 kultuuriliste eesmärkide ja tegevuste loend ei hõlma ärilis i
tegevusi nagu mood ja disain), vähendab toetuse andja taotleja nõusolekul toetuse summat kuni
vähese tähtsusega abi ülemmäärani.
Lõige 6 sätestab, et kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas
summas kui taotleja on vähese tähtsusega abina õigustatud saama, vähendab toetuse andja
taotleja nõusolekul toetuse summat vähese tähtsusega abi ülemmäärani.
3. peatükk. Toetuse taotlejale, eluruumile ja toetuse taotlusele esitatavad nõuded
Paragrahvis 9 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale.
Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus.
Lõike 2 järgi peab olema toetuse taotlejal mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus. Juhul,
kui toetuse saaja eluruumis on otstarbekas toetatavate tegevuste tegemisel teha tegevusi mis ei
ole eelnõu tingimuste kohaselt abikõlblikud, tuleks need kanda taotlejal. Toetuse taotlejal ei ole
kohustus kanda mitteabikõlblike kulusid, vaid see on võimalus.
Paragrahv 10 sätestab nõuded eluruumile, mille tuleohutuse parandamiseks on võima lik
toetust taotleda.
Lõige 1 sätestab, et eluruum peab olema aastaringseks elamiseks sobib elamu või korter. Toetus
on ettenähtud abivajaja püsielukohas tuleohutuse tagamiseks.
Lõike 2 kohaselt on eluruumi omanik abivajaja, abivajaja lähisugulane (vanavanem, vanem,
vend, õde, laps või lapselaps) või hõimlane (abikaasa, abikaasa vanem, vend, õde või laps) ning
eluruum on rahvastikuregistri andmete kohaselt abivajaja elukoht. Tegevusi eluruumis, kus
abivajaja on eluruumi valdaja, toetatakse tingimusel, et eluruumi omanik annab kirjalik u
kinnituse, et abivajaja saab eluruumi kasutada vähemalt kolm aasta pärast toetatud tegevuste
elluviimist.
Toetatavaid tegevusi tehakse eluruumis, mis on kinnistusraamatu andmete kohaselt abivajaja
omanduses ja rahvastikuregistri andmetel tema elukoht. Samuti saab toetatavaid tegevusi teha
eluruumis, mille omanik abivajaja ise ei ole, kuid ta elab alaliselt oma hõimlasele või
lähisugulasele kuuluvas eluruumis ja saab seal peale tööde teostamist elada vähemalt kolm
aastat. Eeltoodud juhul on nõutav hõimlase või lähisugulase kirjalik kinnitus. Alalise elanikuna
käsitatakse isikut, kes kasutab eluruumi aastaringseks igapäevaseks elamiseks (ei ole suvila
vms puhkusekoht, kus käia).
Lõike 3 kohaselt saab toetust taotleda ka eluruumi parandamiseks, mis ei vasta lõikes 2
nimetatud nõuetele ehk abivajaja ei ela temale, tema sugulasele või hõimlasele kuuluvas
eluruumis, vaid üürib eluruumi kolmandalt isikult ning sellesse eluruumi, milles abivajaja elab,
on vaja paigaldada paragrahvis 4 lõikes 3 punktis 8 nimetatud tuleohutust tagavaid seadmeid
või vahendeid (nt suitsuandur, esmased tulekustutusvahendid (tuletekk ja tulekustuti),
vingugaasiandur, temperatuuriandur, rasksüttiv sisustus, pliidivalvur, erivajadustega inime ste
5
häiresüsteemid jmt). Üldjuhul ei teostata toetatavaid tegevusi üüripinnal elava abivajaja
eluruumis, kuna võib esineda oht, et üürileandja lõpetab isikuga üürisuhte peale eluruumi
parandamist. Väga erandlikel juhtudel eraldatakse riigieelarvelisi vahendeid üüripinna
parandamiseks. Sel juhul selgitavad Päästeamet ja kohaliku omavalitsuse üksus koostöös
toetuse saaja välja juhtumipõhiselt.
Lõige 4 sätestab nõude, et eluruumides, mille tingimusi projekti vahenditest parandatakse, peab
olema kuue kuu jooksul enne taotluse esitamist läbi viidud Päästeameti kodunõustamine. Infot
teostatud kodunõustamise kohta või kodunõustamise tellimiseks saab toetuse andjalt.
Paragrahv 11 kehtestab nõuded taotluse esitamiseks ja vormistamiseks.
Lõike 1 ja 2 kohaselt peab toetuse taotlemiseks esitatama iga abivajaja kohta ühe taotluse koos
lisadokumentidega. Taotlus peab olema eesti keeles ja sisaldama informatsiooni ulatuses, mis
võimaldab toetuse andjal kontrollida toetuse saaja ja taotluse vastavust käeoleva eelnõu
nõuetele. Taotlusest peab selguma, et toetust taotletakse eelnõus nimetatud eesmärkidel ja
toetatavateks tegevusteks ning et projekt panustab tulemustesse. Sealhulgas sätestatakse,
milliseid andmeid ja lisadokumente peab taotlus sisaldama:
1) taotleja nimi ja registrikood;
2) taotleja kontaktandmed, sealhulgas taotleja e-posti aadress;
3) taotleja arvelduskonto number ja viitenumber
4) projekti eelarve kulude lõikes ja taotletav toetuse summa;
5) taotleja esindusõigusliku isiku andmed;
6) andmed eluruumi ja toetatavate tegevuste kohta;
7) teave abivajaja ja eluruumi omaniku kohta;
8) kinnitus, et taotlus on esitatud eluruumi omaniku teadmisel ja nõusolekul;
9) eluruumi omaniku käesoleva määruse § 10 lõikes 2 nõutud kinnitus, kui abivajaja ei ole
eluruumi omanik;
10) teave võrreldavate hinnapakkumiste kohta ja eduka pakkuja valiku põhjendus;
11) teave, kui taotleja on projekti tegevustele taotlenud toetust samal ajal muust
riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või muust välisabi toetusmeetmest;
12) muu vajalik teave.
Toetuse taotlemise taotlusvorm ja selle lisad on kättesaadavad Päästeameti veebisaid il
aadressil: www.päästeamet.ee
Lõike 3 kohaselt on soovituslik planeeritavad tegevused enne taotluse esitamist toetuse andjaga
läbi arutada.
4. peatükk. Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta
otsuse tegemine
Paragrahv 12 sätestab taotlusvooru avamise ja taotluste esitamise.
Lõike 1 kohaselt kinnitab toetuse andja taotluste esitamise ajakava ja eelarve. Taotluste
esitamine on jooksev kuni eelarveliste vahendite lõppemiseni, kuid mitte hilisem kui
väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäev. Taotlusi saab esitada jooksvalt kuni eelarveliste
vahendite lõppemiseni, kuid taotluse esitaja peab arvestama, et toetatavad tegevused peab
jõudma ära teha taotlusvooru kalendriaasta lõpuks. Toetatavate tegevuste tähtaega ei saa
pikendada.
Lõike 2 järgi kuulutab toetuse andja taotlusvooru välja oma veebisaidil ning vähemalt ühes
üleriigilises päevalehes, avaldades taotlemise algusaja ja taotlusvooru eelarve.
6
Lõike 3 kohaselt esitab taotleja esindusõiguslik isik taotluse ja selle lisadokume nd id
digiallkirjastatult toetuse andja e-posti aadressil
[email protected]. Esindusõiguslik isik on
valitsev linnapea või vallavanem või tema volikirja alusel tegutsev isik. Volikiri tuleb esitada
koos taotlusega.
Paragrahv 13 sätestab taotluse menetlemise aja. Taotlusi menetletakse esitamise järjekorras ja
otsus selle rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta tehakse 60
kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.
Paragrahv 14 reguleerib taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist.
Lõike 1 kohaselt kontrollib toetuse andja tähtaegselt esitatud taotluse ja taotleja vastavust
määruses sätestatud nõuetele.
Lõike 2 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbi vaatamise käigus selgub, et taotlus
ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, küsida taotlejalt selgitusi ja lisadokume nte
taotluses esitatud andmete kohta või nõuda taotluse täiendamist või muutmist. Taotlejale
edastatakse vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad täiendavat
selgitamist, täiendamist või lisateavet, ning märgitud tähtpäev puuduste kõrvaldamiseks.
Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub
taotluse menetlemise aeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue
täidetuks. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole
tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave
ei anna ikkagi alust lugeda nõue täidetuks. Vastav teavitus edastatakse taotlejale ja tema taotluse
osas tehakse rahuldamata jätmise otsus.
Lõike 3 kohaselt tunnistatakse taotlus nõuetele vastavaks, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõu
nõuetele. Toetuse andja saab tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on
täidetud kõik eelnõu §-des 9—11 sätestatud nõuded.
Lõike 4 kohaselt ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks, kui taotleja või taotlus ei vasta eelnõu
nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud.
Taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, kui esineb vähemalt üks järgnevatest
asjaoludest:
1) taotleja ei vasta § 9 sätestatud nõuetele;
2) eluruum ei vasta § 10 sätestatud nõuetele;
3) taotlus ei vasta § 11 sätestatud nõuetele;
4) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid ja puudused on toetuse andja
määratud tähtpäevaks kõrvaldamata;
5) toetus ületab vähese tähtsusega abi ülemmäära ja taotleja ei nõustu, et toetust vähendatakse
vähese tähtsusega abi ülemmäärani.
Lõike 5 kohaselt teeb toetuse andja nõuetele mittevastavaks tunnistatud taotluse kohta
rahuldamata jätmise otsuse.
Paragrahv 15 sätestab nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse hindamise põhimõtted.
Lõike 1 kohaselt moodustab Päästeameti päästekeskuse juht käskkirjaga taotluse hindamiseks
vähemalt viieliikmelise komisjoni. Hindamiskomisjoni kuuluvad Päästeameti ametnikud,
üldjuhul on selleks ennetusosakonna nõunik, päästekeskuse ennetusbüroo juhataja,
7
ennetusbüroo ennetuspartner, kes koordineerib projekti ja ohutusjärelevalvebüroo inspektor.
Lisaks peavad hindamiskomisjoni liikmed kooskõlas korruptsioonivastase seaduse ja
haldusmenetluse seadusega kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hindamiskomis jo ni
protokollis. Erapooletuse nõue rakendub kõikidele hindajatele. Seotuse olemasolul tuleb
hindajal end taandada haldusmenetluse seaduse § 10 korras. Taandamise korral tehakse vastav
märge hindamiskomisjoni protokolli. Erapooletuse ja sõltumatuse kinnitamine hinnatavate st
taotlustest ei tähenda tingimata kirjalikku kinnitamist.
Lõike 2 kohaselt hindab komisjon nõuetele vastavat taotlust järgmiste hindamiskriteeriumite
alusel:
1) taotluse sisuline põhjendatus - komisjon hindab, kas taotluses planeeritud tegevused on
vastavuses toetuse andmise eesmärgiga;
2) planeeritavate tegevuste põhjendatus - komisjon hindab, kas planeeritud tegevused on
otstarbekad, kas oleks võimalik sama tulemus saavutada sobivamate tegevustega ning vajadusel
teeb vastava ettepaneku;
3) eeldatav tulemus - komisjon hindab, kas planeeritud tegevused vastavas eluruumis on
piisavad ja kõiki asjaolusid arvestades sobivaimad tulemuse saavutamiseks;
4) taotluse eelarve - komisjon hindab eelarve põhjendatust.
Lõikega 3 jäetakse komisjonile õigus teha taotlejale ettepanek täiendada taotluse sisu, eelarvet
või eeldatavat tulemust. See on vajalik selleks, et olukorras, kus taotlus on põhjendatud, kuid
selle sisu, eelarve või tulemused vajaksid täiendamist, saaks taotleja selle võimaluse.
Muutmisettepanek on põhjendatud näiteks juhul, kui planeeritud tegevused pole taotletavas
mahus sobivad, vajalikud või piisavalt tõhusad. Muutmisettepanek võib olla ajendatud ka
asjaolust, et toetuse summa ei võimalda planeeritud tegevusi täielikult katta. Sellisel juhul
pakutakse taotlejale võimalust kaaluda taotluse muutmist.
Paragrahvis 16 nähakse ette taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise
tingimused ja kord ning üldised alused.
Lõikes 1 sätestatakse, kes teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata
jätmise otsuse. Taotlus rahuldatakse Päästeameti peadirektori poolt juhul, kui taotleja, eluruum
ja taotlus vastavad eelnõus nimetatud nõuetele ning taotlus kuulub hindamiskomis jo ni
hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.
Lõike 2 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja, eluruum või taotlus ei
vasta kas ühele või mitmele eelnõus sätestatud nõudele ja on tunnistatud nõuetele
mittevastavaks, kui taotlusvoorus ei jätku enamate taotluste toetamiseks rahalisi vahendeid,
taotlusvooru eelarve mahu tõttu või kui taotluse menetlemise käigus selgub, et taotluses on
esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid ning need on määratud tähtpäevaks
kõrvaldamata.
Lõige 3 sätestab taotluse osalise rahuldamise tingimused ehk kui taotleja ei ole nõus taotluse
osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate
tegevuste muutmise kohta, tehakse selle osas rahuldamata jätmise otsus.
Lõige 4 sätestab taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses märgitavad andmed.
8
Lõige 5 sätestab taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitavad andmed.
Lõike 6 kohaselt saadetakse taotlejale tema kohta tehtud otsus elektrooniliselt.
5. peatükk. Toetuse kasutamine ja tagasinõudmine
Paragrahviga 17 sätestatakse toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping) põhimõtted. Leping
sõlmitakse toetuse saaja ja toetuse andja vahel pärast otsuse tegemist, et täpsustada toetuse
andmise tingimusi, korraldust ning toetuse väljamakset. Lepingu allkirjastab Päästeameti
peadirektor.
Paragrahviga 18 sätestatakse, millistel tingimustel saab taotluse rahuldamise ja osalise
rahuldamise otsust muuta ja kelle algatusel.
Lõike 1 kohaselt muudetakse taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsust toetuse andja
algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel. Toetuse andja peab iga teavet
hindama, sest olenemata toetuse saaja taotluse sõnastusest võib teave olla käsitletav sisulise lt
taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse muutmise avalduse või teatena. Muutmine
toimub reeglina toetuse saaja algatusel, näiteks juhul, kui toetuse saaja peab möödapääsmatuks
muuta projekti (toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse
täiendav tegevus), abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest.
Toetuse otsuse muutmise vajadus uute asjaolude ilmnemisel võib tekkida siis, kui ilmne vad
faktid või olukorrad, mida ei olnud toetuse otsuse tegemisel teada ja mis mõjutavad toetuse
määramist, suurust või muid tingimusi. Muutmise põhjuseks võib olla näiteks abivajaja surm
või elukoha vahetus, ehitise auditi tulemusena ei ole toetatav objekt elamiskõlbulik, toetatavate
tegevuste tegemine ei ole otstarbekas vms. Muutmise võimaldamine on sobiv ja vajalik, sest
toetuse taotlemisel ei pruugita kõiki tulemuse saavutamiseks vajaminevaid tegevusi või
tegevuste ulatust ette näha.
Lõige 2 sätestab, et toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise või osalise
rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus:
1) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või seab kahtluse alla projekti oodatava
tulemuse saavutamise;
2) ei ole kooskõlas käesolevas määruses esitatud nõuetega;
3) seab kahtluse alla projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil;
4) ei ole põhjendatud.
Ei ole põhjendatud nõuda toetuse saajalt algsest kavandatud tegevusplaanist detailselt ja jäigalt
kinnihoidmist, kuid muutuda ei tohi projekti eesmärk ja projekti tegevustega saavutatav
tulemus.
Taotluse rahuldamise otsust saab muuta, kuni see ei ole kehtivust kaotanud. Haldusakt kehtib
kuni haldusaktiga antud õiguse või kohustuse lõpliku realiseerimiseni. Taotluse rahuldamise
otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste
lõppemist.
Toetuse andja võib keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muutunud asjaolude
tõttu ei ole projekt kooskõlas eelnõus sätestatud tingimustega, soovitud muudatuse korral on
oodatavate tulemuste saavutamine kaheldav või projekti tegevuste lõpetamine projekti
abikõlblikkuse perioodi jooksul ei ole tõenäoline. Sellisel juhul toetuse saaja avaldust taotluse
rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ette
nähtud tingimustel võimalik jätkata ning taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või
osaliselt kehtetuks.
9
Lõike 3 kohaselt teeb toetuse andja taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise muutmise
otsuse üldjuhul 30 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates.
Lõike 4 kohaselt võib toetuse saaja taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse
muutmise avaldust esitamata muuta projekti eelarves konkreetsele eluruumile ette nähtud
eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni kümne protsendi võrra võrreldes taotluse
rahuldamise otsuses sätestatuga. Selline vajadus võib tekkida tööde teostamise käigus, kuna
suuremahuliste tööde puhul ei pruugi kõik kaasnevad kulud olla visuaalse vaatluse põhjal nii
täpselt prognoositavad. Kui projekti eelarve suureneb, katab selle taotleja.
Lõike 5 kohaselt võib taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsust muuta
tagasiulatuvalt, kui see on põhjendatud, aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja ei ole
vastuolus vähesetähtsusega abi andmise reeglitega. Tegemist on pigem erandliku olukorraga.
Paragrahviga 19 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise ja kinnita mise
põhimõtted.
Lõikes 1 sätestatakse toetuse saajale projekti aruande esitamise kohustus ja nõue, et see tuleb
allkirjastada esindusõigusliku isiku poolt.
Lõike 2 kohaselt tuleb aruandes esitada fotod eluruumist enne ja pärast toetuse kasutamist.
Toetuse andjal on õigus aruandes esitatud fotosid avalikult kasutada nii meedias kui ka
õppematerjalina.
Lõike 3 kohaselt tuleb projekti aruanne esitada hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul abikõlblikkuse
perioodi lõppkuupäevast, kuid mitte hiljem kui toetuse andmise kalendriaastale järgnevaks 15.
jaanuariks. Aruannete vormid on saadaval Päästeameti veebisaidil aadressil:
www.päästeamet.ee.
Aruandes tuleb muuhulgas välja tuua hinnapakkumine, ostuarve ja maksekinnitus ning fotod
eluruumist enne ja pärast toetuse realiseerimist.
Lõikes 4 sätestatakse, et toetuse andja võib juhul, kui aruande läbi vaatamise käigus selgub, et
aruandes esinevad puudused, küsida toetuse saajalt selgitusi ja lisadokumente aruandes esitatud
andmete kohta või nõuda aruande täiendamist ehk puuduste kõrvaldamist. Puuduste
kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümne tööpäeva, mil peatub
aruande menetlemise aeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue
täidetuks.
Lõige 5 sätestab, kui tegevuste kulu oli väiksem kui taotluse eelarve ja kogumaksumus seeläbi
vähenenud, tagastab taotleja kasutamata toetuse lepingu kohaselt.
Lõikes 6 sätestatakse, et toetuse andja ei kinnita aruannet, kui:
1) toetuse saaja on aruandes või toetuse kasutamisega seotud dokumendis esitatud ebaõigeid
või mittetäielikke andmeid;
2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses ettenähtud projekti
tegevusi eeltoodud otsuses määratud tähtajaks teinud või toetuse saaja kirjeldatud tegevused ei
ole tõendatud.
Lõikes 7 sätestatakse, et aruande kinnitamata jätmisel nõuab toetuse andja toetuse osaliselt või
täielikult tagasi.
10
Paragrahvis 20 sätestatakse, millistel juhtudel nõuab toetuse andja toetuse osaliselt või
täielikult tagasi ning mida peab sisaldama tagasinõudmise otsus. Toetust taotledes nõustub
taotleja toetuse eraldamise tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui
toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu katteks või muu toetuse tagasinõudmise aluse
esinemisel. Toetuse tagasinõudmise otsuse puhul on tegemist haldusmenetluse seaduse
tähenduses haldusaktiga.
Lõigetes 1-2 sätestatakse, millal tehakse otsus toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta.
Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks siis, kui hüvitamiseks esitatud kulu osutub
mitteabikõlblikuks. Näiteks sama kulusumma on hüvitamise aluseks juba olnud, kulu liik ei ole
abikõlblik, kulu liik on abikõlblik, kuid see ei ole seotud toetatava tegevusega. Kulu võib lugeda
mitteabikõlblikuks puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmiseta, kui on ilmselge, et
puudusi kõrvaldada ei saa. Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks ka siis, kui selgub,
et toetust on välja makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks. Sellisel juhul kaalutlusõigus,
kas teha toetuse tagasinõudmise otsus või mitte, puudub. Kaalutlusõigus puudub ka juhul, kui
toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise regulatsiooniga.
Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse kaalutlusõiguse alusel, kui toetuse saaja on rikkunud
toetuse saaja kohustust või jätnud täitmata nõude, mis on mõjutanud või võib mõjutada kulude
abikõlblikkust. Siin peetakse silmas olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda või ei
täida kohustust või nõuet. Näiteks on kahjustatud rahaliste vahendite säästliku kasutamise
põhimõtet. Kui toetuse andjal ei ole võimalik reaalselt rikkumise rahalise mõju suurust hinnata,
võib ta kaalutlusõigusele tuginedes vähendada toetust vastavalt rikkumise raskusele. Toetus
nõutakse tagasi osaliselt või täielikult ka siis kui toetuse saaja ei võimalda Päästeametil teha
kohapealset kontrolli, auditit või järelevalvet või ei anna nõutud tähtpäevaks kontrollija
käsutusse kõiki soovitud andmeid või dokumente või takistab muul moel tahtlikult kontrollija
tegevust.
Toetuse tagasinõudmise asjaolud võivad selguda ka parandustööde käigus. Kuna toetatavaid
tegevusi võib teha peale toetuse rahuldamise otsust, siis võivad toetust välistavad asjaolud
ilmsiks tulla ekspertiiside või auditite järgselt, näiteks ehitise auditi alusel tunnistatakse
eluruum elamiskõlbmatuks. Kui eluruum tunnistatakse elamiskõlbmatuks, ei ole otstarbekas
remontida ahju, elektrisüsteemi vms.
Lõike 3 kohaselt tuleb toetuse andjal põhjendada toetuse tagasinõudmise määra tagasinõud mise
otsuses. Tagasinõudmise määra puhul on tegemist toetuse andja kaalutusõigusega ning selle
otsuse kujunemine peab olema toetuse saajale arusaadav.
Lõige 4 sätestab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses esitatavad andmed.
Lõike 5 kohaselt saadab toetuse andja tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse toetuse
saajale elektrooniliselt. Toetuse tagasinõudmise otsus, kui haldusakt, hakkab haldusmenetluse
seaduse § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või kättetoimetamise st
koostoimes haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt
teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse
kehtetuks või seda muudetakse. Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse
tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtajaks. Kui toetuse tagasinõudmise otsuse sisuks
on kogu toetus tühistada, tuleb toetuse tagasinõudmise otsus tunnistada kehtetuks. Seda ka
seetõttu, et kui määratud toetust toetuse tagasinõudmise otsuse tõttu saada ei ole, lõpevad
taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel ka toetuse saaja muud kohustused, näiteks
viia toetatavad tegevused lõpuni. Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda
toetuse saajale võimalus asjaolusid selgitada. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema suhtes
11
käimas olevast menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teada olevaid asjaolusid
selgitada ja toetuse andja on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta.
Lõikes 6 sätestatakse, et põhjendatud juhul võib toetuse saaja taotleda toetuse tagasimaks mise
ajatamist, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Toetuse
saaja võib taotleda tagasinõude ajatamist kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõud mise
otsuse kättesaamisest arvates. Ajatamise taotluses tuleb esitada ajatamise vajaduse põhjendus
ja soovitud ajatamise kava.
Lõige 7 kohustab kõiki toetuse tagasinõudmise, tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja
kasutamisel toimunud rikkumisega seotud dokumente toetuse saajal ja toetuse andjal säilitada
raamatupidamise seaduse §-s 12 sätestatud tähtaja lõpuni.
6. peatükk. Poolte õigused ja kohustused
Paragrahviga 21 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused.
Lõikes 1 on nimetatud toetuse saaja õigused.
Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on
seotud toetuse kasutamist puudutavates õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja
kohustustega. Toetuse saaja võib pöörduda toetuse andja poole saamaks juhiseid toetuse
taotlemise ja tehtud otsuste osas.
Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal õigus taotleda nõusolekut teha projekti tegevustes või
eelarves põhjendatud muudatusi.
Punktis 3 rõhutatakse üle toetuse saaja õigus toetusest igal ajal loobuda ja saadud toetus
tagastada.
Lõikes 2 punktides 1–16 loetletakse toetuse saaja kohustused, mis rakenduvad alates taotluse
rahuldamise otsuse jõustumisest. Toetuse saaja peab tagama eelnõus sätestatud kohustuste
täitmise ja eduka elluviimise taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses ja eelnõus
fikseeritud tingimuste kohaselt.
Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja viima projekti ellu rahuldatud taotluse kohaselt ehk seal
nimetatud eesmärkidel kavandatud tegevuste abil ning saavutama tema enda kavandatud
tulemused. Projekti eesmärgid ja tulemused ning nende saavutamiseks kavandatavad tegevused
peavad olema kooskõlas eelnõus määratletud võimalustega.
Punkti 2 kohaselt peab toetuse saaja järgima projekti elluviimisega seotud teenuste ostmisel
riigihangete seaduse põhimõtteid ka siis, kui ta ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses.
Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta tõendama, et ostu
maksumuse kujunemisel on järgitud riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud nõudeid. Riigihangete
seaduse tähenduses mittehankijate kohustust ühtlustatakse riigihangete seaduse tähenduses
hankijate kohustusega, sest mõlemal juhul on tegemist avaliku ressursi kasutamisega. Toetuse
saaja peab võtma võrreldavad hinnapakkumised.
Punktide 3 ja 14 kohaselt peab toetuse saaja koos aruandega tagastama kasutamata toetuse ja
toetuse tagasinõudmise otsuse kohase toetuse.
Punkti 4 kohaselt on toetuse saajal kohustus, mis hõlmab üldist korrektsust teabe ja aruannete
esitamisel, sealhulgas arusaadavate selgituste andmist, õigete ja täielike andmete ning nõutud
dokumentide tähtaegset esitamist. Nimetatud nõue hõlmab ka seda, et kulu ja maksmist
tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamisarvestuses kehtivatele nõuetele.
Punktide 5—7 kohaselt peab toetuse saaja pidama raamatupidamisarvestust toetuse kohta,
säilitama projekti kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja
maksedokumentidest selgelt eristatavalt ning katma kõik projekti kulud pangaülekandega.
12
Punktide 8—10 kohaselt peab toetuse saaja aitama kaasa toetuse andja kontrollile või
auditeerimisele, sest eelkõige on toetuse saaja kohustatud tõendama kulude abikõlblikkust ning
esitatud teabe õigsust, sealhulgas peab toetuse saaja esitama asjakohased raamatupidamis- ja
pangadokumendid, lepingud ja juhtimisotsused, et veenda toetuse andjat, et tegemist ei ole
pettuse ega topeltfinantseerimisega ning täiendavat tuluallikat ei ole tekkinud. Nimetatud
kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse vähendamise ja toetuse tagasinõud mise eelkõige
seetõttu, et kulu abikõlblikkuses või kohustuste täitmises ei saa veenduda. Toetuse saaja peab
tagama, et lähtutakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest, mida tuleb rakendada ka
projekti elluviimisega seotud finantsandmete kajastamisel. Projekti finantsandmed, st
projektiga seotud kulud ja nende maksumus peavad olema üheselt eristatavad, sealjuures see,
millised neist on käsitletavad abikõlblikena. Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua
toetuse tagasinõudmise otsuse, kuna võib tekkida kahtlus, et kogu projektiga seotud
finantsteave ei ole tuvastatav ehk ei ole usaldusväärne. Üldjuhul viiakse toetuse andja poolt läbi
kontroll, audit viiakse läbi kui on vajalik projektiga seotud dokumentide põhjalik um
läbivaatamine.
Punkti 11 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada kulu abikõlblikkust tõendavad
dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses kehtestatud tingimuste kohaselt. Selle
kohustuse järgmisel tuleb aga arvesse võtta, et kui muust seadusest või näiteks Euroopa Liidu
riigiabi reeglitest tuleneb siiski pikem dokumentide või andmete säilitamise kohustus, siis tuleb
järgida pikemaid tähtaegu.
Punktide 12 ja 13 kohaselt peab toetuse saaja teavitama viivitamata vähemalt kirjalikk u
taasesitamist võimaldavas vormis toetuse andjat taotluses esitatud või projekti elluviimise ga
seotud andmete muutumisest. Toetuse andja hindab saadud teabe alusel, kas projekti
rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised või vajab taotluse rahuldamise
otsus muutmist. Toetuse saaja peab taotlema nõusolekut toetuse kasutamise tingimuste,
sealhulgas projekti tegevuste, tulemuste, eelarve ja tähtaegade muutmiseks, kui muudatus
eeldab taotluse rahuldamise otsuse muutmist.
Punkti 15 kohaselt peab toetuse saaja taotlema toetuse andjalt nõusolekut taotluses sisalduva
projekti tegevuste muutmiseks.
Punkti 16 kohaselt kandma kõik kulud, mis tulenevad objekti kallinemisest võrreldes taotluse
rahuldamise otsuses kajastatud summaga.
Paragrahviga 22 kehtestatakse toetuse andja õigused ja kohustused.
Lõike 1 punktidega 1—4 sätestatakse toetuse andja õigus kontrollida projekti elluviimist ning
nõuda asjakohaste täiendavate andmete esitamist. Ühtlasi antakse toetuse andjale õigus teha
abikõlblike kulude kontrolli toetuse saaja juures kohapeal. Kohapealse kontrolli käigus saab
tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas projekti tegevuste toimumist ja
edenemist ehk toetuse andmise aluseks olevate tulemuste saavutamist, projekti kulude ja tulud e
kohta eraldi arvepidamise olemasolu ning tehingute kajastamist raamatupidamises. Kohapealse
kontrolli käigus kontrollitakse ka toetuse andjale abikõlblike kulude kohta esitatud
dokumentide vastavust originaalile. Samuti on toetuse andjal õigus tunnistada taotluse
rahuldamise otsus või selle osa kehtetuks ning teha toetuse tagasinõudmise otsus (sisulise lt
toetuse vähendamise või tühistamise otsuseid).
Lõike 2 punktides 1—11 kehtestatakse toetuse andja kohustused. Toetuse andja kohustub
kuulutama välja taotlusvooru oma veebisaidil, menetlema taotlused ning maksma rahuldatud
taotluse alusel toetust, kontrollima kulude abikõlblikkust ja vajadusel tegema toetuse
tagasinõudmise otsuse.
13
Paragrahv 23 reguleerib vaide esitamist ja menetlemist. Toetuse andja otsuse või toimingu
peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab toetuse
andja.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigust. Eelnõu on kooskõlas Euroopa
Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023)
ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107
ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele
antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023).
4. Määruse mõjud
4.1 Sotsiaalne mõju
Sihtrühm: kohalik kogukond
Mõju ulatus: Toetuse andmisel toimetulekuraskustes isikutele või leibkonnale (lastega pere;
erivajadusega inimene või eakas) tõstetakse kogukondade turvalisust läbi ohutumate
eluruumide, suurendatakse üldiselt elanikkonna ohuteadlikkust ning kujundatakse inimes tes
õnnetusi ennetavaid hoiakuid ja käitumist ning seeläbi vähendatakse tuleõnnetusi. Toetuse abil
on võimalik muuta eluruumid ohutumaks ning seeläbi vähendada inimeste hukkumist
tuleõnnetustes.
Mõju avaldumise sagedus ning ebasoovitava mõju esinemise risk on väike. Eelnõu
rakendamisega kaasneb sihtgrupile pigem positiivne mõju, kuna eluruumid on võimalik muuta
ohutumaks ilma elanike endi rahalise panuseta.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju sihtrühmale on pigem oluline, kuid positiivne.
4.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm 1: Päästeamet
Mõju ulatus: Eelnõu rakendamisega kaasneb mõningane töökoormuse kasv Päästeametile, kuid
kuna toetusvooru läbiviimine ei ole toetuse andja jaoks sisuliselt uus tegevus, ei teki eelduslik ult
vajadust lisatöökohtade järele. Võrreldes Päästeameti kõigi ülesannetega on mõju vähene.
Mõju avaldumise sagedus ning ebasoovitava mõju esinemise risk on väike, sest Päästeameti
ülesandeid eelnõuga ei muudeta. Seega ei kaasne vajadust muudatustega kohaneda.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju sihtrühmale on väheoluline.
Sihtrühm 2: kohaliku omavalitsuse üksus
Mõju ulatus: Eelnõu rakendamisega võib kohaliku omavalitsuse üksusele kaasneda mõninga ne
töökoormuse kasv, kuid kuna toetusvoorus osalemine ei ole toetuse taotleja jaoks sisuliselt uus
tegevus, ei teki eelduslikult vajadust lisatöökohtade järele.
Mõju avaldumise sagedus ning ebasoovitava mõju esinemise risk on väike, sest kohaliku
omavalitsuse üksuse ülesandeid eelnõuga ei muudeta. Seega ei kaasne vajadust muudatus te ga
kohaneda. Taotlusvoorus osalemine ei ole kohaliku omavalitsus üksuse jaoks kohustus lik.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju sihtrühmale on väheoluline.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
14
eeldatavad tulud
Päästeamet teostab kõik tegevused seoses toetuse andmisega ehk korraldab taotlusvoor u,
menetleb toetuse taotlusi, nõustab taotlejaid ja toetuse saajaid ning tagab toetuse andmise ja
kasutamise kontrolli vastavalt määrusele.
Projektikonkurssi rahastatakse Päästeameti eelarvest. Määruse rakendamisega ei kaasne
täiendavaid riigieelarvelisi tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, sest eelnõuga
ei kaasne lisategevusi ja seega ei ole vaja planeerida kohanemiseks lisaaega.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS vahendusel kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja arvamuse
avaldamiseks Päästeametile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.
15
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/24-0847 - Siseministri määrus "Eluruumi tuleohutuse tagamiseks toetuse andmise tingimused ja kord"
Kohustuslikud kooskõlastajad: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 04.09.2024 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/55de32f5-3e61-4dce-9ca8-b2cb03d57104
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/55de32f5-3e61-4dce-9ca8-b2cb03d57104?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main