Teie 22.07.2024 nr 8-1/5631-1,
Justiitsministeerium JUM/24-0780/-1K
[email protected] Meie 27.08.2024 nr 1.1-11/3381-2
Notari tasu seaduse ja teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastamine
Austatud proua justiitsminister
Kooskõlastan notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu järgmiste
märkustega arvestamisel.
1. Eelnõu seletuskirja kohaselt antakse notarile muuhulgas õigus kinnitada ning väljastada:
• Eesti rahvastikuregistri andmete väljatrükke;
• abieluvõimetõendit ning perekonnasündmuse korduvat tõendit;
• nõukogu määruse 2019/1111 ja määruse 2201/2003 kohaseid tõendeid ning Euroopa
parlamendi ja nõukogu määruse 2016/1191 kohaseid tõendeid.
Neid toiminguid käsitletakse eelnõu kohaselt kindla tasumääraga notariaaltoimingutena, mille
eest tuleb tasuda notari tasu vastavalt notari tasu seadusele. Ent sellele lisaks tuleb nimetatud
toimingute eest tasuda ka 5 eurot riigilõivu. Seletuskiri ei täpsusta küll sõnaselgelt, kes oleks
siinkohal riigilõivu võtjaks, kuid jääb mulje, et riigilõivu võtjana peetakse siiski silmas seda
sama notarit, kes teeb selle lõivustatud toimingu ning kellele ühtlasi makstakse selle eest ka
notari tasu.
Sellisel kujul riigilõivu kehtestamine on vastuolus riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud
riigilõivu mõistega ning riigilõivu kui rahalise kohustuse alustega.
Esiteks, riigilõivu võtjaks saab RLS § 6 kohaselt olla üksnes riigi- või kohaliku omavalitsuse
üksuse asutus või valla- või linnasekretär. Notar on notariaadiseaduse (NotS) § 2 lõike 1
kohaselt küll avalik-õigusliku ameti kandja, kuid sama paragrahvi lõige 3 täpsustab, et ta ei
ole riigiametnik ning et ta peab ametit enda nimel ja vastutusel. Seega ei vasta notar RLS §-s
6 sätestatud riigilõivu võtja mõistele, mistõttu on küsitav näha ette nimetatud
notariaaltoimingute eest riigilõiv.
Notari käsitlemine riigilõivu võtjana tekitab ka muid küsitavusi, mida seletuskirjas
adresseeritud ei ole. Riigilõivu võtjad teostavad riigilõivu võtmisega ka avalikku võimu
koormavate haldusaktide tegemise näol, sealhulgas on riigilõivu võtjal õigus teha riigilõivu
tasumise ettekirjutusi ning otsuseid riigilõivu tagastamisega seonduvalt. Tegemist on sisulise
haldusmenetlusega, kus rakenduvad kõik tüüpilisi haldusmenetluse reeglid ning
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
üldpõhimõtted, ehk notar peaks kaasama menetlusosalised, tagama neile ärakuulamisõiguse
ja ühtlasi selgitama, kuidas haldusmenetluse tulemust vaidlustada. Nii on näiteks riigilõivu
tasumise ettekirjutuste puhul võimalik esitada vaie riigilõivu võtjale (antud juhul notarile) või
kaebus halduskohtule, seejuures tuleb ettekirjutuses ära fikseerida ka „/…/ ettekirjutuse
koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht /…/“ (RLS § 16 lõige 2 punkt 2),
kuigi notar expressis verbis ei ole riigiametnik NotS § 2 lõike 3 kohaselt.
Seletuskirjas ei ole aga analüüsitud, milliseid mõjusid selline muudatus võib nii notaritele kui
ka notariteenuste klientidele kaasa tuua.
Teiseks, isegi kui hüpoteetiliselt käsitleda notarit riigilõivu võtjana RLS-i mõistes, siis ei ole
riigilõivu võtjal RLS §-i 8 kohaselt lubatud võtta toimingu eest täiendavat tasu. Kui
riigilõivule (5 eurot) lisandub täiendav notari tasu, siis sellega on RLS §-s 8 sätestatud
keelunormi rikutud. Seletuskirjas ei ole üleüldse selgitatud, miks on peetud vajalikuks näha
ette nimetatud notariaaltoimingute eest korraga nii riigilõiv kui ka notari tasu.
Eelnõu eesmärgiks on tagada notarite jätkusuutlikkus ning notaritele piisav sissetulek. Küll
aga on küsitav, kuidas on eesmärgipärane kehtestada lisaks notari tasule ka riigilõiv, sest
riigilõiv laekub riigi- või valla- või linnaeelarvesse (RLS § 7) ning pole sellisena käsitletav
notari sissetulekuna. Ühtlasi teeb riigilõiv notariteenuse sellevõrra ka kallimaks ning
vähendab seega nõudlust notariteenuste järele, mis omakorda tähendab vähenenud
sissetulekut. Nii on riigilõivu kehtestamine hõõrdumises eelnõu deklareeritud eesmärgiga.
Kolmandaks, riigilõivuga ei saa suurendada notarite sissetulekuid ka põhjusel, et
riigilõivumäära kehtestamisel lähtutakse kulupõhimõttest (RLS § 4 lõige 1), st toimingu
tegemisega kaasnevatest otsestest ja/või kaudsetest kuludest. Sellest põhimõttest võib küll
kõrvale kalduda (RLS § 4 lõige 2), kuid üldreeglina pigem selleks, et tagada jätkuv ligipääs
erinevatele riigiteenustele. Riigilõiv ei ole seega ka sellel põhjusel kohane vahend, millega
parandada notari kui kasumimotiiviga sõltumatu ametiisiku toimetuleku probleeme.
Märgime siinkohal, et seletuskirjas ei ole ka selgitatud, kuidas täpselt on kujundatud 5 euro
suurune riigilõiv eelnimetatud notariaaltoimingutele, sh millistest otsestest ja/või kaudsetest
kuludest lähtuti ning kas lisaks kulupõhimõttele on tuginetud ka mõnele muule
riigilõivustamise põhimõttele (nt ekvivalendipõhimõte).
Kokkuvõtlikult jääb ebaselgeks, miks lisatakse notari tasuga koormatud notariaaltoimingutele
täiendavalt riigilõiv, mis ei sobitu RLS-i loogikaga, ning mis ei aita lahendada eelnõuga
realiseeritavat eesmärki tagada notarite jätkusuutlikkus ning järelkasv. Palume siinkohal
tungivalt loobuda notari tasu ja riigilõivu kumulatsioonist ning piirduda õigusselguse,
õigussüsteemi seesmise kooskõla ning eelnõu eesmärkide saavutamise huvides üksnes
notari tasuga.
2. Palume täiendada seletuskirja tabeliga, mis kajastab notarite tegelikke teenitavaid tasusid
võrrelduna kohtunike vms võrreldava ametikoha keskmiste tasudega piirkondade lõikes.
Kuivõrd selliseid andmeid ei ole seletuskirjas esitatud, jäävad seletuskirja selgitused, et tasud
on väikesed, paljasõnaliseks. Samuti erinevad sissetulekud piirkonniti, seega ei ole võimalik
kõikidele notaritele samaaegselt madalat sissetulekut omistada.
3. Palume korrigeerida eelnõu § 2 punkti 1 sõnastust, sest sellest ei saa aru, kas ülemmäär
puudutab ametisoleku staaži või notari vanust.
2
4. Palume seletuskirja mõjuanalüüsi täiendada, kuivõrd sellest ei selgu, kuidas mõjutab tasude
tõstmine isikute käitumist notari poole erinevate toimingute tegemiseks pöördumisel. Näiteks
kas ja kui palju võib pärimisasjades märkimisväärne notartasu tõus tekitada riski, et
pärimisasjad jäetakse üldse vormistamata (nt jäävad „ripakile“ kontod, mille jääk ei ületa
notaritasu suurust).
5. Palume muuta seletuskirja punkti 7 esimest lõiku, asendades selle lausega järgmises
sõnastuses: „Raha arendusteks tuleb Siseministeeriumi olemasolevast eelarvest“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Marge Kaskpeit 5885 1423
[email protected]
Artur Lundalin 5885 1321
[email protected]
Marju Saar 5885 1438
[email protected]
Raoul Lättemäe 5885 1460
[email protected]
3