Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 142-24/275604 Otsuse kuupäev 27.08.2024 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus Eurosec OÜ vaidlustus Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse riigihankes „Krüptoraha tehingute analüüsi teenuse kasutusõigus“ (viitenumber 275604) Eurosec OÜ pakkumuse tagasilükkamise ja Chainalysis Inc. pakkumuse edukaks tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes Menetlusosalised Vaidlustaja, Eurosec OÜ, esindaja advokaat Mario Sõrm Hankija, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, esindaja Erle Eks Kolmas isik, Chainalysis Inc., esindaja David Law Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg-te 3 ja 8 alusel 1. Jätta Eurosec OÜ vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta Eurosec OÜ vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 15.03.2024 avaldas Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusega riigihanke „Krüptoraha tehingute analüüsi teenuse kasutusõigus“ (viitenumber 275604) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh tehniline kirjeldus (edaspidi TK) ja vastavustingimused (edaspidi Vastavustingimused). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse kolm pakkujat, nende hulgas Eurosec OÜ ja Chainalysis Inc.. 2. 03.07.2024 otsustas Hankija tunnistada vastavaks ja edukaks Chainalysis Inc. pakkumuse ning lükata tagasi Eurosec OÜ ning ühispakkujate Vespia OÜ ja AS-i BALTIC COMPUTER SYSTEMS pakkumused. Otsused tehti pakkujatele teatavaks 17.07.2024. 3. 29.07.2024 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Eurosec OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele lükata tagasi Eurosec OÜ pakkumus ja tunnistada edukaks Chainalysis Inc. (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus. 4. Vaidlustuskomisjon teatas 07.08.2024 kirjaga nr 12.2-10/142 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 12.08.2024 ja neile vastamiseks 15.08.2024. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha ning menetluskulude nimekirja Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitasid täiendava seisukoha Hankija ja Kolmas isik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, Eurosec OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 5.1. Vaidlustaja vaidlustab Hankija otsuse Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta (edaspidi Otsus), kuna Vaidlustaja esitas majanduslikult kõige soodsama pakkumuse ja ainsaks pakkumuste hindamise kriteeriumiks oli pakkumuse maksumus. Kui Vaidlustaja pakkumust ei oleks tagasi lükatud, oleks Vaidlustaja pakkumus osutunud edukaks. 5.2. Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsus Vaidlustaja pakkumus on tagasi lükatud TK p-idele 27 ja 30 ning Vastavustingimusele, mille kohaselt peab pakkuja, teenuse osutaja või teenuse vahendaja omama infoturbe sertifikaati, mittevastavuse tõttu. 5.2.1. Vaidlustaja pakkumus vastab TK p-ile 27 TK p 27 sätestab: Võimaldab graafilil skeemina loodud tehingute graafi laadida alla pildina, csv formaadis ja pdf formaadis. Hankija väidab Otsuses, et Vaidlustaja pakkumuses esitatud teenus ei võimalda graafilise skeemina loodud tehingute graafi pdf formaadis alla laadida. Vaidlustaja on pakkumuses TK p-ile 27 vastanud jaatavalt ning sealjuures ka välja toonud mitmesuguseid formaate, milles on graafilise skeemina loodud tehingute graafi võimalik alla laadida. Enamik graafikuid laetakse alla selleks, et kogu graafikut või selle üksikut osa lisada suurematele aruannetele. Vaidlustaja on pakkumuses kirjeldatud teenuses märkinud vaikeseadeks nende graafikute allalaadimine pildifailina, et neid graafikuid oleks lihtsam käsitseda ja lisada mistahes muus vormingus dokumenti. 5.2.2. Vaidlustaja pakkumus vastab TK p-ile 30 TK p 30 sätestab: Lahendus toetab võimalust otsida CIDR IP vahemiku järgi. Hankija väidab Otsuses, et lahendus võimaldab CIDR IP järgi otsida, kuid ei võimalda otsida IP vahemiku järgi. Vaidlustaja on pakkumuses TK p-ile 30 vastuseks esitanud teabe, mille kohaselt võimaldab teenus otsida IP aadresside järgi, mille järgi on omakorda võimalik tuvastada CIDR-i plokkide 2 (7) vahemikud. See võimaldab omakorda teostada otsingut ka IP vahemiku järgi, mis tähendab, et lahendus toetab võimalust otsida CIDR IP vahemiku järgi. 5.2.3. Hankija on Vastavustingimustes seadnud võimatu tingimuse, mille alusel pakkumuse tagasilükkamine ei ole õiguspärane. Vastavustingimusena on sätestatud, et pakkuja, kes osutab teenust ise, peab omama SOC2 või ISAE3000 või ISO27001 või samaväärset sertifikaati. Kui pakkuja ei ole ise teenuse osutaja, vaid teenuse vahendaja, siis peavad vastavat sertifikaat omama nii pakkuja kui teenuse osutaja (edaspidi Tingimus). Hankija on Otsuses väitnud, et kuna Vaidlustaja on pakkuja ja tema pakkumusest ei ole leitav Eurosec OÜ-le väljastatud infoturbe sertifikaat, siis Vaidlustaja pakkumus infoturbe sertifikaadi Tingimusele ei vasta. 5.2.3.1. Vaidlustaja juhtis juba enne pakkumuste esitamist Hankija tähelepanu sellele, et Tingimus on ilmselgelt ebavajalik ja ebaproportsionaalne. Hankija ei muutnud RHAD-i. 5.2.3.2. Vaidlustaja on Hankijale selgitanud, et Eurosec OÜ ei puutu kokku andmetega, millega seonduvalt on Hankijale nõutud infoturbe sertifikaat oluline. Teenuse faktiline osutamine toimuks pakkumuses nimetatud rahvusvaheliselt tunnustatud platvormi vahendusel, mida Eurosec OÜ ei käita ja milles olemasolevatele andmetele tal juurdepääs puudub. 5.2.3.3. Tingimus saaks Hankija vajadusi teenida üksnes siis, kui: 1) pakkuja osutab ise teenust, mille tarbeks sertifikaati on vaja, või 2) teenust osutab alltöövõtja, mille tarbeks sertifikaati on vaja. Olukorras, milles pakkuja seda osa teenusest ei osuta, mille jaoks on Hankija sertifikaadi nõude ette näinud, ei teeni selle nõudmine pakkujalt mingit mõistlikku eesmärki. Hankija on sellest ka ise aru saanud, kuna vastasel juhul puuduks vajadus eristada pakkujat, teenuse osutajat ja teenuse vahendajat. 5.2.3.4. Vaidlustuskomisjoni praktikast tuleneb, et pakkumuse tagasilükkamine pole õiguspärane, kui Hankija seatud tingimust on võimatu täita. Antud juhul ei ole seda tingimust võimalik täita seetõttu, et Vaidlustaja tegevusvaldkond ei ole selline, et talle saaks üldse omistada SOC2 või ISAE3000 või ISO27001 või samaväärset sertifikaati. Isegi kui oletada, et sellise sertifikaadi väljastamine Vaidlustajale oleks võimalik, siis sertifitseerimise protsess on pikaajaline ning ükski pakkuja, kellel ei olnud sertifikaati enne Riigihanke alustamist, ei oleks saanud seda pakkumuste esitamise tähtpäevaks saada. 5.3. 12.08.2024 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti. 5.3.1. Iga Vaidlustaja argumendi osas oponeerib Hankija seda väitega, et Vaidlustaja oleks pidanud üht või teist RHAD-i tingimust vaidlustama. Hankija peaks tegutsema heas usus ja tõlgendama enda seatud tingimusi mõistlikult ja funktsionaalselt. 5.3.2. Hankija sisustab TK p-i 27 ja Vaidlustaja pakkumuses esitatut ebaõigesti. 5.3.2.1. Hankija väidab sisuliselt seda, et TK p-ist 27 tuleneb kohustus, et pakutav teenus ise konverteeriks graafi mh .pdf formaadis dokumendiks. See ei nähtu TK p-i 27 sõnastusest. Selle kohaselt peab pakutab teenus võimaldama graafilil skeemina loodud tehingute graafi laadida alla pildina, csv formaadis ja pdf formaadis. Võimekus alla laadimisel tähendab midagi muud, kui teenuse võimekust väljastada .pdf formaadis dokumente. Kui mistahes isik laeb elektroonilisest teenusest alla dokumente, siis on võimalik nende alla laadimisel ja salvestamisel määratleda, millises formaadis üks või teine dokument alla laetakse ja salvestatakse. Vaidlustaja pakutava teenuse puhul on võimalik 3 (7) salvestada kasutaja arvutisse .pdf dokument. 5.3.2.2. Tingimuse eesmärgiga ei saa olla kooskõlas Hankija tõlgendus, mis näib omistavat tähendust üksnes sellele, millises formaadis teave teenusest kasutaja arvutisse liigub. Oluline on see, millises formaadis see teave kasutaja arvutisse salvestatakse, kuna Hankija ei kasuta kõnealust graafi niikuinii enne seda, kui on selle mõne kasutaja arvutisse salvestanud. Seega ei ole Hankija tõlgendus kooskõlas tingimuse eesmärgiga. 5.3.3. Hankija sisustab Tingimust ebaõigesti. 5.3.3.1. Hankija väitel peaks Vaidlustajal olema infoturbe sertifikaat üksnes seetõttu, et ta on pakkuja. Hankija eesmärgid Tingimuse seadmisel ei võta arvesse, et Vaidlustaja ei olnud selleks isikuks, kellelt sai Tingimuse kohaselt infoturbe sertifikaati nõuda ning kui saigi, siis oli tegemist võimatu tingimusega. 5.3.3.2. Tingimuse kohaselt peab nõutav sertifikaat olema pakkujal, kes osutab teenust ise või pakkujal, kes vahendab teenust. Vaidlustaja ei osuta teenust ise ega ka vahenda teenust, vaid tema roll seisneb eeskätt teenuse osutaja abistamises hankemenetluses ja hilisemas arveldamises, kui Vaidlustaja pakkumus peaks edukaks osutuma. 5.3.3.3. Isegi kui Tingimust nii tõlgendada nagu seda teeb Hankija, siis ei ole Hankija suutnud jätkuvalt selgitada, miks ta arvab, et tegemist ei ole võimatu tingimusega. 6. Hankija, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, vaidleb vaidlustusele vastu. 6.1. TK p-ile 27 mittevastavus Vaidlustaja on toonud nimekirja vormingutest, milles on võimalik graafi eksporti läbi viia. Antud loetelust puudub .pdf formaat, mis on aluseks, et pakkumus mittevastavaks lugeda. Vaidlustaja kirjeldatud juhis, kuidas faili on kasutajal võimalik hiljem laiendi muutmise läbi .pdf failina kasutada ei ole TK p-is 27 nõutud funktsionaalsusega hangitava lahenduse küljes, et seda saaks teha hõlpsasti otse pakutavas teenuses. See, et ühest laiendist teise on võimalik hiljem faile teisendada, ei täida Hankija nõuet, et tehingute graafi on võimalik alla laadida otse lahendusest. 6.2. TK p-ile 30 mittevastavus CIDR notatsioon on levinud viis IP aadresside vahemike kirjeldamiseks. Nõue tähendab, et pakutav lahendus peab võimaldama kogu hangitavas lahenduses oleva plokiahela info üleselt kasutada otsisõnana CIDR IP vahemikku selliselt, et tagastatakse antud CIDR IP vahemikus olevate IP aadressidega seonduv info ja tehingud. Vaidlustaja pakkumuses kirjeldatakse lahendust, mis on täiesti erinev sellest, mida Hankija soovis: 1) toodud näite puhul on tegemist filtripõhise stsenaariumiga, kus riigi ning linna täpsusega seatud otsingud filtreeritakse omakorda IP aadresside vahemikuga. Hankijale ei nähtu kirjeldusest, et eksisteeriks globaalne otsing, mis võimaldaks otsida CIDR IP vahemiku järgi nii nagu Hankija on TK-s nõudnud; 2) otsing ei toimi CIDR notatsiooni alusel ning ei taga nõutud funktsionaalsust. 6.3. Hankija kordab pakkujatele hankemenetluse käigus teabevahetuse kaudu antud selgitust konkreetse toote nimetamise kohta, et Hankija on RHAD-is kirjeldanud funktsionaalsuse, millele hangitav lepingu ese peab vastama ning mis võimaldaks uurimisasutusel krüptoraha tehingute, mis on oma olemuselt äärmiselt keerukad, analüüsimiseks kasutada tarkvara, mis vastab uurimisasutuse vajadustele. Et hõlbustada pakkumuse tegemist, leidis Hankija, et on 4 (7) mõistlik lisada ka võimalik viide näidistootele, mis Hankija vajadusi katab. Hankelepingu eseme kirjeldus andis pakkujale piisavalt täpse ülevaate Hankija vajadustest. RHAD „Pakkumuse esitamise ettepanek“ p-i 4.5 kohaselt ei ole alternatiivsete pakkumuste esitamine lubatud. 6.4. Sertifikaadi nõudele mittevastavus 6.4.1. Sertifikaadile seati Tingimus Hankija vajadusi ja Riigihanke eesmärki – sõlmida hankeleping lahendusele, mida vajab PPA kuritegude uurimiseks - silmas pidades ning Vaidlustaja arutelu, kas tingimus oli asjakohane või mitte, ei ole võimalik avada enam pärast pakkumuse esitamise tähtaega. 6.4.2. Riigihanke väljakuulutamisel ei ole teada, milline on võimalike ühispakkujate/alltöövõtjate omavaheline rollijaotus lepingu täitmisel, seega on võimalik, et ühispakkujad või vahendajad vm isikud, kes osalevad lepingu täitmisel, peavad edastatavaid andmeid töötlema ja Hankijal ei ole võimalik ka kontrollida, et isikud ei osale andmete töötlemisel. Hankija on andmete nõuetekohase töötlemise tagamiseks ja riskide maandamiseks ette näinud tingimuse, kus ta nõuab, et nii teenuse osutajal kui ka pakkujal oleks sertifikaat, mis tõendab andmete turvalist töötlemist. 6.4.3. Lepingu täitmisel töötleb täitja PPA töötajate andmeid, kelle identiteet on asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teave (hankelepingu p 2.3 jj) ja teisiti ei ole võimalik teenust kasutada. Hankijal ei ole võimalik kontrollida Vaidlustaja väidet, et tema osalus hankelepingu täitmisel piirdub vahendustasu vastuvõtmisega. 6.4.4. SOC2 või ISAE3000 või ISO2700 sertifikaat on organisatsiooni infoturbe halduse süsteem, mis annab Hankijale kui ka maksjale kindluse, et kõikide hankelepingu täitmises osalevate ettevõtjate poolt töödeldavate andmete konfidentsiaalsus, terviklus ja käideldavus on tagatud ja vastavuses valdkonna parimate praktikatega. Kuna leping sõlmitakse kolmeks aastaks, siis on oluline, et seaduse alusel piiratud juurdepääsuga PPA andmed oleks kaitstud kõige kõrgemal tasemel ning teades, et kaitse- vmt valdkonnas tegutsevad ettevõtted on suurenenud huviorbiidis julgeoleku riskide mõttes, siis esineb reaalne kõrgendatud oht, et selliste ettevõtete infosüsteeme proovitakse rünnata. Sertifikaadi olemasolu annab Hankijale kindlustunde, et pakkuja kui hankelepingu täitja ning juhul kui täitja ei ole ise teenuse osutajaks, siis ka teenuse osutaja, on panustanud talle usaldatud andmete kaitsesse. 6.4.5. Hankija ei näe takistusi, miks ei saa Vaidlustaja pakkujana infoturbe sertifikaati omandada ning miks Vaidlustaja ei alustanud sertifitseerimisprotsessiga, kui Riigihange avaldati, vaid üritab vaidlustusmenetluses saavutada hanketingimuse teisiti tõlgendamise võimalust ja endale soodsat lahendust. 6.5 Hankija esitas 15.08.2024 täiendava seisukoha. 6.5.1. Vaidlustaja väitel tähendab võimekus alla laadimisel midagi muud kui teenuse võimekus väljastada mistahes formaadis dokumente, juhtides seejuures tähelepanu, et allalaadimisel ja salvestamisel on teenuse kasutajal võimalik valida, millises formaadis üks või teine dokument alla laetakse. Antud väite puhul on tegemist retoorikaga. Vaidlustaja kirjeldab ka seekord faili laiendi muutmist pakutavat lahendust graafi skeemi alla laadimisel. Seega väidab Vaidlustaja, et laadides pakutavast lahendusest alla SVG formaadis graafi faili ning nimetades selle faililaiendi allalaadimisel „.pdf“ lõpuga failiks, siis salvestubki arvutisse pdf formaadis dokument. Hankija sellega ei nõustu. Sellise kasutusloo puhul laetakse arvutisse alla siiski SVG formaadis fail, millele käsitsi seatakse .pdf laiend justkui oleks tegemist pdf formaadis dokumendiga. Põhjus, miks see SVG formaadis fail selliselt kasutatav on, on vaid selles, et 5 (7) osad tarkvarad suudavad seda siiski avada ja kuvada, kuid see ei tee sellest pdf formaadis dokumenti. Avades Vaidlustaja lahendusest allalaetud SVG faili tekstiredaktoriga nähtub, et tegemist on SVG formaadis failiga. 6.5.2. Vaidlustaja sisustab väga täpselt Hankija soovi, et oluline on see, millises formaadis see teave kasutaja arvutisse salvestatakse [---]. Faililaiendi muutmise läbi ei muutu arvutisse salvestatava faili formaat. 6.5.3. Vaidlustaja on asunud väitma, et temalt, kes ei ole teenuse osutaja ega vahendaja, infoturbe sertifikaati nõuda ei saagi. Vaidlustaja ei saa ühegi näitega ületada fakti, et Vaidlustaja on pakkuja RHS-i tähenduses ning nõude kohaselt tuli pakkujal, kes ei ole teenuse osutaja, sertifikaadi esitamise näol tõendada, et ettevõttes on tagatud andmete turvaline töötlemine. Ühelgi pakkujal ei olnud pakkumuse esitamiseks vajalik tõendada asjade tootmisprotsessi. 7. Vaidlustusmenetlusse Kolmanda isikuna kaasatud Chainalysis Inc. vaidleb vaidlustusele vastu. 7.1. Vaidlustaja on muuhulgas vaidlustanud RHAD-i, mida enam käesolevas menetlusetapis teha ei saa. 7.2. Kolmas isik nõustub Hankija seisukohaga, et pelgalt asjaolu, et Vaidlustajal tuleb teha pingutusi Riigihankes esitatud tingimusele vastavuskontrolli edukaks läbimiseks, ei muuda Tingimust konkurentsi piiravaks. Riigihange on korraldatud rahvusvahelise avatud hankemenetlusena, mis on andnud võimaluse pakkumuse esitamiseks väga paljudele pakkujatele. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. Pakkumuse tagasilükkamise õiguslikuks aluseks on RHS § 114 lg 2 esimene lause, mille kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Seega pakkumuse tagasilükkamise otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks tuleb tuvastada, kas riigihanke alusdokumentides on sätestatud tingimused, mis tuli pakkumuses täita ja millele tuginedes lükkas hankija pakkumuse tagasi ning kui sellised tingimused on, siis kas pakkuja pakkumus nendele tingimustele vastab või mitte. 9. Hankija on kehtestanud Vastavustingimustes nõude Tehniline pakkumus, mille kohaselt pakutav teenus peab vastama TK-le. Seega ei saa olla vaidlust, et kõik TK-s kehtestatud tingimused olid pakkumuse esitamisel pakkujale täitmiseks kohustuslikud. Samuti on Hankija kehtestanud Vastavustingimustes nõude Infoturbe sertifikaat, mille kohaselt Pakkuja, kes osutab teenust ise, peab omama SOC2 või ISAE3000 või ISO27001 või samaväärset sertifikaati. Kui pakkuja ei ole ise teenuse osutaja vaid teenuse vahendaja, siis peavad vastavat sertifikaati omama nii pakkuja, kui teenuse osutaja. Vaidlustatud otsuse kohaselt on Hankija tuvastanud Vaidlustaja pakkumuses mittevastavuse 2-le TK punktile (TK p-idele 27 ja 30) ja infoturbe sertifikaadi vastavustingimusele. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankijal on RHS § 114 lg 2 esimeses lauses sätestatud õigus pakkumus tagasi lükata juhul, kui pakkumus ei vasta vähemalt ühele RHAD-i tingimusele, see puudus on sisuline ega ole selgitustega kõrvaldatav. Seega kuigi antud juhul on Hankija leidnud, et Vaidlustaja pakkumus ei vasta kokkuvõtlikult 3-le RHAD-i tingimusele, ei pea vaidlustuskomisjon Hankija otsuse õiguspärasuse kontrollimisel kontrollima kõikide 6 (7) Hankija tuvastatud Vaidlustaja pakkumuse mittevastavuste esinemist vaid otsuse õiguspärasuseks piisab ka ühest õigesti tuvastatud mittevastavusest RHAD-ile. Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks on vale vaid juhul, kui Vaidlustaja pakkumuses ei esine ühtegi Hankija otsuses väidetud mittevastavust. 10. TK p-i 27 kohaselt on teenusele esitatav nõue järgmine: Võimaldab graafilil skeemina loodud tehingute graafi laadida alla pildina, csv formaadis ja pdf formaadis. 10.1. Hankija otsuse kohaselt ei vasta Vaidlustaja pakkumus TK p-ile 27 järgmisel põhjusel: ei võimalda graafilise skeemina loodud tehingute graafi alla laadida pdf formaadis. Puudub vaidlus, et Vaidlustaja on pakkumuses kinnitanud, et teenus võimaldab graafi alla laadida ka pdf formaadis. 10.2. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et Vaidlustaja pakutav lahendus ei täida TK nõuet, et tehingute graafi peab saama alla laadida pdf formaadis. Vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses esitatud töövoog graafikute salvestamiseks pdf-failina näitab selgelt, et pakutavast lahendusest laetakse alla SVG formaadis graafi faili ning alles seejärel vahetatakse faililaiend ja nimetatakse see pdf lõpuga failiks. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et faililaiendi vahetamine ei muuda faili formaati (alla laetud fail jääb SVG-formaadis failiks ka pärast seda, kui sellele on seatud faililaiend pdf). Seega õige on Hankija väide, et alla laetakse siiski SVG formaadis fail, mis TK p-i 27 tingimust ei täida. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja pidi TK p-ist 27 aru saama, et pdf-formaadis pidi tehingute graafi saama lahendusest eksportida ja nõude täitmiseks ei piisa, kui lahendus võimaldab SVG-formaadis alla laetud graafi faililaiendi hilisemat vahetamist. 10.3. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija on õigesti tuvastanud Vaidlustaja pakkumuse mittevastavuse TK p-ile 27, see puudus on sisuline ega ole selgitustega kõrvaldatav, mistõttu Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel on õige ja selle kehtetuks tunnistamiseks alused puuduvad. Vaidlustuskomisjon rõhutab, et Hankija otsus oleks menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt õige isegi juhul, kui Hankija oleks eksinud Vaidlustaja pakkumuse vastavuse kontrollimisel TK p-ile 30 ja infoturbe sertifikaadile, mida vaidlustuskomisjon ei väida, kuna vastava kontrolli tegemine ei ole Hankija otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks enam vajalik (vt p 9). 11. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8. Hankija ja Kolmas isik ei taotlenud kulude väljamõistmist. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 7 (7)