Hr Jürgen Ligi
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1 29.08.2024 nr 10.1-4/5327
10122 Tallinn
Eesti liikmelisus Euroopa Tsiviilkriisiohje Oivakeskuses - aruanne
Austatud hr Jürgen Ligi
Käesolevaga esitab Välisministeerium info ja ülevaate Euroopa Tsiviilkriisiohje Oivakeskuse
tegevusest viimase aasta lõikes.
Eesti iga-aastane liikmemaks on 20 000 eurot. Oivakeskuse eelarve oli 2023. a. 2,2 mln eurot,
ning 2024. a. eelarve prognoos ulatus 2,26 mln euroni. Keskuse isikkoosseisu moodustavad 26
koosseisulist töötajat ning liikmesriikidest lähetatud eksperti, lähetuse kestusega 6 kuud kuni 4
aastat. Lähetatud ekspertidega seotud kulud maksavad lähetaja-liikmesriigid. Eesti ei ole seni
keskusesse eksperte saatnud, kuigi keskus on teinud üleskutse panustada lähetatud eksperdiga.
Vabariigi Valitsus määras oma 27.02.2020 korraldusega nr 69 riigi liikmeõiguste teostajaks
Euroopa Tsiviilkriisiohje Oivakeskuses (European Centre of Excellence for Civilian Crisis
Management) Välisministeeriumi. Euroopa Tsiviilkriisiohje Oivakeskus, millel on hetkel 23
liiget (sh EE), on Saksa Föderaalse Välisministeeriumi algatusel veebruaris 2020 loodud
rahvusvaheline organisatsioon.
Oivakeskuse fookuses on EL Ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) tsiviilkriisiohje
võimekuste tõhustamine. Keskuse eelistatud partneri staatus Euroopa välisteenistuse ja NATO
rahvusvahelise sekretariaadiga tugineb EL kõikehõlmaval lähenemisel välistele konfliktidele ja
kriisidele, kuid ka arusaamale, et jätkusuutliku rahu- ja julgeoleku tagamisel on vajalik tsiviil-
sõjaline koostöö.
Euroopa Tsiviilkriisiohje Oivakeskuse eesmärgiks on tegevus Euroopa Liidu liikmesriikide,
Euroopa välisteenistuse, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liitlaste ja rahvusvahelise
sekretariaadi ning EL 12 tsiviilmissiooni keskmes järgmistes valdkondades:
1) Infohaldus – parimate EL tsiviilse ühise julgeoleku ja kaitsepoliitika (ÜJKP) praktikate
kogumine ja talletamine, infovahetus ekspertidega ning liikmesriikide omavahelise
suhtlemise hõlbustamine;
2) Koolitus – tsiviilmissioonidele saadetavate ekspertide koolitusvajaduste kindlaks
määramisel ja koolitusprogrammide väljatöötamisel liikmesriikide toetamine;
3) Tsiviilmissioonide ettevalmistamise ja läbiviimise standardprotseduuride arendamine
ning tsiviilmissioonide igapäevase tegevuse toetamine.
Eesti on EL LRna võtnud kohustuse panustada EL-i ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames
Eesti ja Euroopa tsiviilsete võimete arendamisse. Rahvusvaheliste konfliktide ennetuse,
ohjamise ja rahuloome toetamine on Eesti julgeolekupoliitika üks peaeesmärke.
Välisministeeriumi hinnangul on Eestile jätkuvalt oluline kaasuda Euroopa Tsiviilkriisiohje
Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 /
[email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526
Oivakeskuse töösse. Tsiviilmissioonid on muutunud ÜJKP väga oluliseks instrumendiks:
viimaste aastate uute EL missioonide ülesanded Moldovas ning Armeenias lisaks EUAM
Ukraina missioonile on Eestile prioriteetsed (Ukraina näitel sõjakuritegude uurimine,
piirikontrolliga seonduv, tegutsemine vabastatud aladel).
Praktilise koostöö raames 2023-2024 aruandeaastal võttis Eesti riikliku EL ÜJKP
tsiviiltegevuse leppe (Compact) 2024 – 2027 rakenduskava koostamisel aluseks oivakeskuse
metodoloogia. Veebruaris Euroopa välisteenistusele esitatud rakenduskava alusel kavatseb
Eesti 2024-2027 üle vaadata ja täiendada dokumente, mis reguleerivad meie osalemist
tsiviilkriisiohjes; otsida võimalusi uute ekspertide lähetamiseks ja suurendada
tsiviilmissioonidel naiste osalust; tegeleda rohkem kandidaatide ettevalmistamisega
tsiviilmissioonidele kandideerimiseks ning suurendada tsiviilmissioonide osalejate nähtavust
ka Eesti meedias. Rakenduskava raamib ühtlasi ka käesoleva aasta juunis kinnitatud 2024-2027
VM rahvusvahelistel tsiviilmissioonidel osalemise tegevuskava.
Tsiviilsete võimekuste arendamisele pühendatud oivakeskuse sügisfoorumil 19.-20.10.2023
arutati 81 oivakeskuse osalisriigi, EL liikmesriigi ja Euroopa välisteenistuse esindaja osalusel
riikide valmidust missioonidele erimeeskondade ja nn. plug-in üksuste lähetamiseks.
Oivakeskuse kaks korda aastas toimuvad foorumid annavad olulise sisendi ka Eesti
seisukohtade ja tegevuse planeerimisel.
04.-05.06.2024 toimunud ÜJKP suvefoorumi järelmina keskendub oivakeskus valdkondlike
klastrite käivitamisele. Klastrid on informaalsed töögrupid, mis pakuvad LR-dele platvormi
erinevate tsiviilkriisiohje küsimuste süvitsi arutamiseks. Klastrite juhtriigid ning tööplaanid on
kavas kinnitada 14.11.2024 tsiviilkriisiohje aasta ülevaatekonverentsil.
Osana koostööst oivakeskusega väärib ära märkimist Eesti osalemine valdkondlikes
töötubades. Eestil on väljapaistvaid eksperte, kellel on pikaaegne tsiviilmissiooni kogemus ja
kes täna töötavad juhtivatel kohtadel Eesti avalikus teenistuses ja ka välisteenistuses.
23.11.2023 karjääriplaneerimise seminaril, mis keskendus ekspertide karjääri väärtustamisele
naasmisel koduasutusse või tööturule, jagas Eesti kogemust varasemalt tsiviileksperdina
töötanud ekspert. Oivakeskus on 2024. a. teise poolaastasse kavandanud küber- ja
hübriidteemalise töötoa Eesti valdkondlike ekspertide osalusel.
Keskus on olnud tegev üle nelja aasta ning oivakeskuse tegevustes ja prioriteetides on 2024-
2025 aruandlusperioodil uue juhi ametisse astumisega seoses oodata ka muudatusi, arvestades
mh tsiviilmissioonide suuremat rolli kriisireguleerimisel ja kerksuse suurendamisel Ukrainas,
Moldovas ja Armeenias. Arvestades viimaste aastate arenguid, kus tsiviilmissioonid on
laienenud just Eesti jaoks olulitsesse riikidesse, peab Eesti vajalikuks liikmesusega jätkata.
Samuti on keskuse fookuses valdkonnad, mis ka Eestile enim huvi pakuvad nagu strateegiline
kommunikatsioon, ekspertide karjääriplaneerimine ning tsiviilse ÜJKP ja justiits- ja
siseküsimustealane koostöö tsiviilkriisiohjes.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Tsahkna
minister
Gauri Kiik, 637 7114,
[email protected]