Leping

Lisa 2. Uurimismeeskond Uurimismeeskonna kirjeldus Uurimismeeskonna Kirjeldus näitaja Rahastuse taotleja: Tallinna Tehnikaülikool, Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut Projektijuht: Nimi: Tõnn Talpsepp Kontakt: tel 53429200, [email protected] Tõnn Talpsepp, TalTech, finantstehnoloogia kaasprofessor Tõnn Talpsepp omab mitmete rahvusvaheliste (sh Šveitsi, Saksa, Soome, Rootsi teadlasi ja ülikoole ühendavate) teadusprojektide juhtimiskogemust ning lisaks juhtimiskogemust erasektorist (finantsvaldkonnaga seonduvalt). Ta on lisaks TalTechile töötanud järeldokotrina Žürichi Üliokoolis ja Aalto Ülikoolis, lisaks teadusjuhina Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor. Tema teadustööd on publitseeritud kõrgel rahvusvahelisel tasemel ning teadustöö puudutab peamisel suurandmetel baseeruvaid uuringuid käitumusliku rahanduse, majapidamisete rahanduse, tarbijakäitumise ning investeerimisega seotud teemadel, mis lisaks rahanduse valdkonnale sisaldab andmeteadusel baseeruvat lähenemist. Ta on lisaks TalTechi majandusteaduskonnale töötanud ka TalTechi IT teaduskonnas tarkvarateaduste instituudis vanemteadurina ning olnud seotud finantssektori andmemudelite ning andmetöötlus protsesside väljatöötamisega ning andmeaitade projekteerimisega. Lisaks magistir- ja doktorikraadile rahanduses omab ta magistrikraadi tarkvaratehnikas, rakenduskõrgharidust infosüsteemide arendamises ning on varasemalt töötanud tarkvaraarenduse ning finantstehnoloogia projekte juhtides. Viimase 36 kuu jooksul on ta juhtinud TalTechi meeskonda TalTechi ja Tallinna Ülikoolis ühisprojektis: Rahatarkuse õpiväljundid vanuseastmete kaupa Rahandusministeeriumile; samuti TalTechi, Aalto Ülikooli ning Hanken School of Business ühisprojekti tarbimiskäitumise uurimiseks; lisaks on äsja Rahandusministeeriumi poolt heaks kiidetud finantskirjaoskuse projekti juht. Uurimismeeskonna Uurimismeeskonda kooseisu kuuluvad põhitäitjatena: professor suurus/põhitäitjate arv Tõnn Talpsepp, professor Kadri Männasoo, professor Innar Liiv, ja nimed koos nende professor Ergo Pikas ning dotsent Karin Jõeveer. Lisaks on projekti vajaliku võimekusega*: teostamisel vajadusel abiks TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi muu akadeemiline ning tehniline personal ning koostööd tehakse TalTechi tarkvarateaduse instituudiga ning vajaudsel kaasatakse kompetentsi TalTechi ärikorralduse instituudist. Kadri Männasoo on TalTechi majandusmodelleerimise ning ökonomeetria täisprofessor majandusanalüüsi ja rahanduse instituudis. Ta on nõustanud Maaametit statistika alal maa hindamise protsessis ning olnud juhtiv- või põhitäitja mitmetes mikro- ja makrotaseme andmeid kasutavates projektides, sh mis on finantseeritud Euroopa Komisjoni, ETAGi, Rahandusministeeriumi ja Riigikogu Kantselei poolt. Innar Liiv on TalTechi multidistsiplinaarsete suurandmete kaasprofessor tarkvarateaduse instituudis. Ta omab märkimisväärset ning väga mitmekülgset teadus- ja rakendusprojektide teostamise kogemust koostöös arvutiteadlaste, sotsiaalteadlaste, politoloogide, inseneride, logistikute, filosoofide ja õigusteadlastega. Ergo Pikas on ehituse ja arhitektuuri instituudi abiprofessor tenuuris. Tema kompetentsivaldkond hõlmab hoonete tehnosüsteemide projekteerimise ning hindamise teemasid ning ta on olnud juhtiv- ning põhitäitja mitmete projektide puhul, mis hõlmavad hoonete renoveerimisotsuste tegemist tulenevalt andmepõhisest lähenemisest. Karin Jõeveer on majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi direktor ning rahanduse dotsent, kelle varasem uurimistöö on puudutanud ettevõtte rahandust, finantskäitumist ning ta on juhendanud mitmeid töid kinnisvara hindamise teemadel. Ta omab tugevat akadeemilise valdkonna juhtimiskogemust ning laiapõhjaliste teadmistega finantsvaldkonnas ning ökonomeetrias saab panustada projekti teostamisse ning vajadusel olla toeks projekti juhtimist puudutavates küsimustes. Alljärgnevalt on toodud projekti põhitäitjate kompetentsid nõutud võimekuste lõikes. Tööde teostamiseks vajalikud võimekused:  teadmised ja oskused kinnisvara ökonoomikast sh kinnisvara elukaare ökonoomikast, modelleerimisest ja finantsanalüüsist;  Kadri Männasoo, Karin Jõeveer, Tõnn Talpsepp, Ergo Pikas  andmehaldus, ETL (Extract, Transform Load) kogemus, andmeanalüüs, andmemudelid, excel sh töövoogude automatiseerimine, kasutuskogemuse disainimine. Kinnisvaraökonoomika ja finantsanalüüs kõrvalteadmisena.   Innar Liiv, Tõnn Talpsepp  Andmehaldus, ETL (Extract, Transform Load) kogemus, andmemudelid, ärianalüüs, Excel, Sharepoint, Power BI, SAS. Aruannete jagamise tehniliste võimaluste tundmine. Dünaamiliste aruannete, juhtimislaudade koostamise, haldamise kogemus. Kinnisvaraökonoomika ja finantsanalüüs kõrvalteadmisena.  Innar Liiv, Tõnn Talpsepp  Andmehaldus, andmekvaliteedi juhtimine, andmeanalüüs, kvaliteediraporti vormide koostamine.  Innar Liiv, Kadri Männasoo, Tõnn Talpsepp, Ergo Pikas, Karin Jõeveer Põhitäitjate CVd on leitavad: https://www.etis.ee/CV/Tonn_Talpsepp/est/ https://www.etis.ee/CV/Kadri_M%C3%A4nnasoo/est/ https://www.etis.ee/CV/Innar_Liiv/est/ https://www.etis.ee/CV/Ergo_Pikas/est/ https://www.etis.ee/CV/Karin_J%C3%B5eveer/est/ Vastavatest ETISe CV-dest on näha kinnisvara hindamise otsene kogemus projektide näol Kadri Männasool ning ehitiste renoveerimise ning nende andmepõhise juhtimise ja tööriistade väljatöötamise otsene kogemus Innar Liiv ning Ergo Pikas puhul. Tõnn Talpsepp omab vastava ala kompetentsi eelkõige erasektorist ning investeeringute hindamise seisukohast. Põhjendus, kuidas Uurimismeeskond sisaldab väga tugevat statistilise- ja ökonomeetrilise koostatud modelleerimise kompetentsi professor Kadri Männasoo näol, keda uurimismeeskond toetavad Tõnn Talpsepp finantsvaldkonna ning Ergo Pikas toetab parimal viisil ehitusvaldkonna kompetentsiga. püstitatud eesmärgi täitmist ja Professorid Innar Liiv ning Tõnn Talpsepp tegelevad suurandmete, uurimisprobleemi andmemudelite, andmetöötlus protseduuride ning andmeaitade lahendamist: projekteerimise ning modelleerimise teemadega, mis annavad vajaliku kompetentsi kõigi andmetega seotud tegevuste teostamiseks. Projekt sisaldab ka tegevusi, kus doktorikraadi olemasolu ning teaduslik taust ei ole vajalik ning selleks kaasatakse projekte teostamiseks TalTechist tehnilist tööjõudu või muud akadeemilist personali, kelle täpne nimistu pole projekti kirjutamise hetkel teada. Projektijuht ning põhitäitjad tagavad aga projekti teostamise kõrge kvaliteedi. Uurimismeeskonna Projekti juhib Tõnn Talpsepp, ülejäänud põhitäitjate rollid ja rollid ja tööjaotus: kompetentsivaldkonnad on kirjeldatud varasemate punktide all. Uurimismeeskonna Tõnn Talpsepp on koos Kadri Männasooga ja Karin Jõeveerega olnud liikmete eelnev koostöö põhitäitja mitmetes TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi kogemus: poolt läbiviidud projektides. Tõnn Talpsepp ning Innar Liiv on ühiselt osalenud ning osalemas mitmes finantstehnoloogia projektis, samuti on Innar Liiv osalenud projektides koos Kadri Männasooga. Innar Liiv ning Ergo Pikas on teostanud mitut teadusprojekti, mis hõlmavad andmepõhise lähenemise kasutamist hoonete ning kinnisvara renoveerimisotsuste juures. Tõnn Talpsepp ning Ergo Pikas omavad varasemat koostööd ülikoolis akadeemilise õppe läbi viimisel. Karin Jõeveer on majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi direktor ning korraldab vastava üksuse tööd.  TÖÖVÕTULEPING 1.9-1/154-1 Rahandusministeerium (edaspidi „tellija“), registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab kantsler Merike Saks ja Tallinna Tehnikaülikool (edaspidi „töövõtja“), registrikood 74000323, asukoht Tallinn, Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, mida esindab Erik Puura edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi „leping“) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1.Leping on sõlmitud uurimistöökonkursi „Riigi kinnisvarapoliitika juhtimise andmepõhiste metoodikate ja tööriistade väljatöötamine ning teadusnõustamine” (edaspidi „konkurss“) tulemusena. 1.2.Lepingu lahutamatuteks osadeks on konkursidokumendid, töövõtja taotlus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. Vastuolude korral konkursidokumentide ja töövõtja taotluse vahel lähtutakse konkursi dokumentides sätestatust. 1.3.Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.3.1. Lisa 1 – uurimisrahastuse kasutamise finantsplaan ja tegevuskava I etapi kohta 1.3.2. Lisa 2 - uurimismeeskonna kirjeldus 2. Lepingu ese 2.1.Töövõtja viib vastavalt konkursil edukaks tunnistatud taotlusele läbi rakendusliku uuringu ning pakub teadusnõustamist (edaspidi „töö“). 2.2. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud konkursidokumentides ja töövõtja taotluses. 2.3. Töö rahastatakse Rahandusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse eelarvest. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1.Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest kogumaksumusega 120 000 eurot, millele lisandub käibemaks (edaspidi „lepingu hind“). 3.2. Kogu töö jaotatakse olulisteks vaheetappideks, millest lähtuvalt toimub ka väljamaksete teostamine. Vaheetappide määratlemine toimub järgemööda kogu lepingu kestel – ühe etapi valmides, sõnastatakse järgmine oluline vaheetapp. Iga vaheetapi kohta esitab töövõtja tegevus- ja finantsplaani (vastavalt konkursidokumentide Lisale 1 Uurimisrahastuse kasutamise vorm). Töövõtja alustab töödega pärast tegevus- ja finantsplaani heakskiitmist tellija poolt. 3.3. Väljamaksete teostamise põhimõtted on järgmised: 3.3.1. Esimese väljamakse aluseks on leping. Esimene väljamakse teostatakse peale lepingu sõlmimist vastavalt töövõtja poolt esitatud ja tellijate poolt heaks kiidetud I etapi tegevus- ja finantsplaanile (Lisa 1). Töövõtja esitab Rahandusministeeriumile ettemaksuarve I etapi tööde eest e-arvena. 3.3.2. Järgnevate vahemaksete väljamaksed teostatakse vastavalt etappide tegevus- ja finantsplaanis nimetatud valminud tööde kohta esitatud vabas vormis tegevusaruandele ning pärast selles etapis valminud materjalide üleandmist tellija volitatud esindaja allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel ning töövõtja 1  poolt esitatud arve alusel. 3.3.3. Viimane väljamakse teostatakse vastavalt viimase etapi tegevus- ja finantsplaanis nimetatud valminud tööde kohta esitatud vabas vormis tegevusaruandele ning pärast lõppraporti ja muude tööde lõplikku vastuvõtmist tellija volitatud esindaja allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel ning töövõtja poolt esitatud arve alusel. 3.4. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest. 3.5. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. 3.6. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve saamisest. 4. Töö teostamine 4.1. Töö teostamine toimub lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2025 vastavalt töövõtja poolt iga tegevuse etapi kohta esitatud ja tellija poolt heaks kiidetud tegevus- ja finantsplaanidele. 4.2. Töövõtja kohustub iga lõppenud töö etapi kohta esitama vabas vormis tegevusaruande, mis annab ülevaate, millised tegevused ja millises mahus said tegelikult teostatud võrreldes algselt tegevus- ja finantsplaanis välja tooduga. Tegevusaruandes tuuakse välja ka olulisemad tähelepanekud, ettepanekud järgmisteks tegevusetappideks, uuringu piirangud ning soovitused edasiseks uurimistegevuseks. 4.3. Töövõtja peab olema valmis vajadusel kõik töö teostamiseks vajalikud kohtumised läbi viima veebipõhiselt (näost-näkku kontaktideta), sh peab omama juurdepääsu selleks vajalikele tarkvaralahendustele ja neid analüüsi teostamise käigus haldama. 4.4. Töövõtja kohustub täitma lepingut tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas konkursidokumentide ja esitatud taotlusega. Konkursidokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab töö käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole konkursidokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad töö teostamisega seotud tööde hulka. 4.5. Töövõtja vastutab igas uuringu etapis teadusuuringute läbiviimise hea tava järgimise ja uuringu korralduse eetiliste aspektide eest. 4.6. Töövõtja peab tagama, et töö teevad taotluses nimetatud meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. 4.6.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud töövõtja taotluses. 4.6.2. Tellijal on õigus nõuda meeskonnaliikme väljavahetamist kui on põhjendatud alust kahelda meeskonna liikme võimekuses tööd teostada või kui on ilmnenud, et tööd ei teosta taotluses esitatud meeskonnaliikmed või kui meeskonnaliikme puhul ilmneb huvide konflikt. 4.7. Suhtlemine töövõtja meeskonna ja tellija ning muude isikute vahel toimub eesti keeles. Juhul, kui meeskonnaliige ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlgi olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks töövõtja meeskonna ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel. 4.8. Töövõtja meeskonnal peab olema lepingu täitmiseks võõrkeelte oskus tasemel, mis võimaldab rahvusvahelise võrdluse teostamist. 4.9. Töövõtja kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid, alltöövõtjaid ja koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse. 2 4.10. Töövõtja kohustub kandma projekti Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS). ETIS-esse tuleb kanda vähemalt järgmised andmed: projekti pealkiri eesti ja inglise keeles; projekti algus- ja lõppkuupäev; vastutav täitja; valdkond ja eriala; projekti läbi viiv asutus; finantseerivad asutused: Rahandusministeerium; projekti maksumus; annotatsioon (lühitutvustus) eesti ja inglise keeles; tegevuse liik ja protsent: 100% rakendusuuring; projekti lõppedes projekti lõpptulemuste lühikirjeldus. Töövõtja tagab, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud litsentsid, load, õigused ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest või konkursidokumentidest tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse. 4.11. Töövõtja kohustab Tellijale ette valmistama ja esitama dokumendid ja muud materjalid, mis on vajalikud vastavate andmelubade taotlemisel. Tellijal on õigus neid dokumente enne esitamist koostöös töövõtjaga muuta või täiendada. 4.11.1. Pooltel on õigus ajakavas märgitud tegevusi selle aja võrra edasi lükata või ajakavas märgitud tegevuste tähtaega selle aja võrra pikendada kui: 4.11.1.1. lepingu punktis 4.11 nimetatud loa taotluse esitamine tellija poolt on viibinud võrreldes tavapäraselt asjaajamisele kuluva eeldatava ajaga (7 tööpäeva); 4.11.1.2. Lepingu punktis 4.11 nimetatud loa saamine on viibinud võrreldes tavapäraselt asjaajamisele kuluva eeldatava ajaga (30 päeva). 4.12. Tellija võimaldab analüüsi teostajatele ligipääsu kogu andmestikule, mille osas ministeeriumil on õigus seda analüüsi teostajatega jagada ning aitab vajadusel luua kontakti puuduolevate andmete valdajatega. 4.13. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes kolme tööpäeva jooksul, arvates töövõtja vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-maili teel) kättesaamisest tellija poolt. Tellijal on õigus vastamise tähtaega pikendada. 4.14. Tellija moodustab uuringuprojekti juhtrühma, mis regulaarsete koosolekute vormis jälgib uuringu läbiviimise kulgu. Juhtrühmal on õigus nõuda, et töövõtja esitaks selgitused ja info töö teostamise käigu ja kvaliteedi kohta juhtrühma koosolekul. 4.15. Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist, tutvuda igal ajahetkel töövõtja poolt koostatud analüüsi, selle tulemuste või muude asjassepuutuvate materjalidega (sh koostatud dokumendid, kasutatud allikad, tehtud intervjuud jms). 4.16. Töövõtja ja juhtrühma vahel toimuvad regulaarsed kohtumised, mille käigus antakse ülevaade saavutatud vahetulemustest ning vajadusel kohandatakse uurimistöö tegevus- ja finantsplaani. Kohtumiste ajakava lepitakse kokku lähtudes konkursidokumentidest ja töövõtja taotluses väljatoodust. 4.16.1. Juhtrühmal on õigus kohtumiste ja esitatud tegevusaruande põhjal anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks või teha ettepanekuid tegevus- ja/või ajakava, töö teostamise metoodika kohandamiseks ja/või analüüsiküsimuste täpsustamiseks. 4.17. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 4.18. Töö tulemusena valmib ja võetakse tellija poolt vastu kirjalik eestikeelne analüüsi lõppraport, mis vastab konkursidokumendi punktis 2 välja toodud ootustele ning kus metodoloogilised sammud peavad olema põhjendatud ja kirjeldatud, välja peavad olema toodud uuringu piirangud. Lõppraport sisaldab muuhulgas töö lühikokkuvõtet eesti ja inglise keeles. 5. Töö üleandmine 3 5.1. Töö lõplik üleandmise tähtaeg on 31.12.2025. Töö üleandmise ja vastuvõtmise akti allkirjastab tellija pärast seda, kui kõik töö tulemid vastavad konkursidokumentides sätestatud nõuetele nii sisu, vormistuse kui täienduste sisseviimise osas. 5.2. Töövõtja kohustub tellijale üle andma koondatud ja kogutud andmete failid, esitlusfailid jm analüüsitegevuste käigus valmivad materjalid. 5.3. Tellija jätab vastava etapi töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni ja/või teeb töö osas parandusettepanekud 14 tööpäeva jooksul töö üleandmisest arvates. Tellijal on õigus töö ülevaatamise tähtaega pikendada, kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja volitatud esindajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tellija määrab töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta lepingule ning puudust ei ole võimalik mõistliku aja jooksul kõrvaldada või töövõtja ei kõrvalda puudust määratud tähtaja jooksul 5.3.1. Kui pärast tellija poolt nõutud täienduste sisseviimist dokumentidesse ilmneb selle täiendav tellija poolse läbivaatamise vajadus, rakendub läbivaatamiseks punktis 5.3. märgitud tööpäevade arv ja seda seni, kuni täiendused on tellija jaoks sobival kujul töövõtja poolt sisse viidud. Kui töövõtja jätab mõne ette nähtud töö osa saatmata, siis rakendub läbivaatamiseks ette nähtud aeg tellija jaoks kuupäevast, kui töövõtja on esitanud puuduva töö osa. 5.3.2. Kui pool ei ole objektiivsetel põhjusel suuteline puuduste kõrvaldamiseks ette nähtud ajast kinni pidama, tuleb sellest viivitamatult informeerida teist poolt. 5.3.3. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. 5.3.4. Tellijal on õigus keelduda vastava etapi töö vastuvõtmisest, kui see ka pärast töövõtja poolt korduvate täienduste ja paranduste sisseviimist ei vasta konkursidokumentides ja taotluses sätestatule. Tellijal on õigus tööd vastu võtta ka osaliselt, tasudes nende tehtud tööde eest, mis vastavad konkursidokumentides ja taotluses sätestatule ning jättes tasumata nende tööde eest, mida ei teostatud vastavad konkursidokumentidele ja taotlusele. 5.3.5. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tööde mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. 5.3.6. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid tingitud tellija poolt antud juhiste ebasobivusest ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 5.4. Kui tellija ei esita pretensiooni või parandusettepanekuid lepingu punktis 5.3. määratud tähtaja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. 6. Õiguskaitsevahendid, poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Lepingu rikkumisega teosele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 6.2. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist või kahju hüvitamist või õigust leping üles öelda. Õiguskaitsevahendite kohaldamine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle 4  ulatus oleneb rikkumise iseloomust ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest. Õiguskaitsevahendite kohaldamisel ja leppetrahvi nõude esitamisel järgib tellija VÕS sätestatud põhimõtteid ja regulatsiooni. 6.3. Tellijal on õigus nõuda leppetrahvi kuni 3% lepingu hinnast iga lepingu rikkumise eest. 6.4. Lepingus, aja- ja tegevuskavas või pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,5% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 6.5. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 6.6. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 6.7. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda. 6.8. Lepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel ning konfidentsiaalsuskohustuse rikkumist. 6.9. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 6.10. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks on vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna. 6.10.1. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra. 6.10.2. Vääramatu jõuna ei käsitleta taotluste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid või keelde. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Taotluste esitamise hetkel kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ja kõik tegevused planeeritakse arvestades taotluste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. kehtestatakse täiendavad ettenägematuid piiranguid või keelde, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 7. Autoriõigused 7.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste teoste autori varalised õigused üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu lihtlitsentsi koos õigusega anda all-litsentse kolmandatele isikutele, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas lihtlitsentsi andmiseks. 7.2. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle töö teostamise käigus üleantud materjalidega. 7.3. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada tööd oma äranägemisel. Töö kasutamise tähtaeg, viis ega territoorium ei ole piiratud st neid võib kasutada mistahes viisil (sh internetikeskkonnas) ja kogu maailmas. Teose muudatuste puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 5 7.4. Töövõtjal, sh tema esindaja(te)l, töötajatel, lepingupartneritel ning muudel isikutel, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada, v.a mitteärilistel eesmärkidel teadus-, arendus- ja õppetöös. 7.5. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud. 7.6. Juhul kui tellija vastu esitatakse nõue tööde tegemisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest töövõtja. 7.7. Pooled kohustuvad töö avaldamisel mistahes vormis viitama Rahandusministeeriumile kui tellijale ning töövõtjale kui analüüsi läbiviijale. 8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muuhulgas lepingu lõpetamise avaldus või poole nõue tulenevalt lepingu rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 8.2. Teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 8.3. Kirjalik teade loetakse kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 8.4. Poolte volitatud esindajad lepingu täitmisega seotud küsimustes: 8.4.1. Tellija esindaja on Janno Veskimets, telefon +372 5885 1363, e-post [email protected]. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 8.4.2. Töövõtja esindaja on Tõnn Talpsepp, telefon +372 53429200, e-post [email protected]. 8.5.Pooled võivad põhjendatud vajaduse korral lepingu täitmise käigus volitatud esindajate andmeid muuta, teavitades sellest teist poolt e-posti teel. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 9. Konfidentsiaalsuskohustus ja andmekaitse 9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ja pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi. 9.2. Töövõtja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumitele, mis puudutab töö protsessi ja tulemusi kuni töö vastuvõtmiseni, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 9.3. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele 6  või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 9.4. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 9.5. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 9.6. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 10.3. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, sealhulgas, kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu või kui esinevad inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused, ei ole võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu või muid lepingus nimetatud tingimusi, on pooltel õigus: 10.3.1. lükata lepingu lõpp- ja vahetähtaeg edasi perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis või läbiviimine oli takistatud ning koostada uute tähtaegadega ajakava; 10.3.2. muuta lepingu aja- ja tegevuskava või pikendada lepingu tähtaega töövõtja põhjendatud taotluse alusel. Taotluses esitab töövõtja põhjendused ja selgitused, milliseid tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega. 10.3.3. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud piirangute ja keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 30 päeva jooksul pärast piirangute ja keeldude kehtivuse lõppu. 11. Lõppsätted 11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses töövõtulepingu kohta sätestatut. 11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 11.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 11.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju maakohtule. 11.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Tellija: Töövõtja: 7 Rahandusministeerium Tallinna Tehnikaülikool Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Saks Erik Puura kantsler 8  Lisa 1: Tegevuskava I etapp Tegevus- ja finantsplaan - 1 etapp tähtajaga 20.12.2024 Vastavalt Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi poolt esitatud konkursi taotlusele ning 7.08.2024 toimunud projekti koosolekule, lepitakse kokku, et uurimisrahastuse 1. etapis, mis kestab kuni 20.12.2024, keskendutakse alltoodud probleemide lahendamisele ja teostatakse selleks järgnevad tabelis toodud tööd. Tegevus- ja finantsplaani koostamisel on arvestatud, et pooled lepivad kokku, et tööde teostamist hinnatakse vastavalt püstitatud eesmärkide täitmisele, mida võivad mõjutada tööde käigus esilekerkivad või varem poolte vahelises suhtluses välja toodud võimalikud piirangud ja ohud tulenevalt töö teaduslikust ning etteteadmata iseloomust. Töö tegelik teostamise ajakulu võib erineda tabelis näidatud hinnangulisest ajakulust. Lahendamist vajav probleem nr 1: Kinnisvarapoliitika üks põhimõõdik on üksuse/hoone soodsad elueakulud. Selle mõõtmiseks puudub metoodika. Mõõdik on vajalik selleks, et teada iga kinnisvaraüksuse/hoone osas tema optimaalset elueakulu selleks, et saada statistiline hinnang kulude optimeerimisvõimaluste kohta. Selle probleemi lahendamiseks tehtavad tööd I etapis: Jrk. Töö teostajad Töö teostamise Ajakulu Summa Töö sisu Summa nr. põhitäitjatest periood tundides käibemaksuga 1 Optimaalse elueakulude1 Tõnn Talpsepp, 19.08.2024- 236 22 200 27 084 mudeli valiku Kadri Männasoo, 20.12.2024 konsultatsioonid tellijaga Karin Jõeveer, ning algandmete analüüs Innar Liiv, Ergo ning grupeerimine Pikas kinnisvaraobjektide heterogeensusest tulenevalt. Koostatakse esmaste andmete baasil mudeli esimene prototüüp. 1 Pooled on kokku leppinud, et optimaalse eluea mudeli all mõistetakse statistilist parameetrilist mudelit, mis aitab hinnata ning prognoosida tulenevalt ajaloolistest statistilistest andmetest üksuse/hoone mõistlikku elueakulu lähtuvalt objekti spetsiifikast. Teostaja selgitab, et matemaatilises mõistes optimaalsete kulude hindamine tähendaks optimeerimisülesande lahendamist iga vastava objekti kohta eraldi, mis aga ei ole projekti skoobis ning eesmärgile vastavalt ja olemasolevate andmetest tulenevalt teostatav. Kuna statistiliste mudelite prognoosivõime ning -täpsus sõltub lisaks mudeli valikule ka ajalooliste andmete hulgast, kvaliteedist ning detailsusest, siis on tööde alustamisel teadmata kui täpseks ning statistiliselt usaldatavaks osutuvad mudeli prognoosid. Juhul kui mudelid ei osutu kasutatava andmestiku puhul praktikas rakendatavaks statistiliste probleemide tõttu, viiakse esmalt läbi täiendavaid protseduure andmete kvaliteedi parendamiseks ning kasutatakse teaduskirjanduses väljapakutud erinevaid lahenduse võimalusi mudelite kvaliteedi ja prognoosivõime parendamiseks. Juhul kui ükski nendest ei anna tulemusi, pakutakse välja alternatiivseid lahendusi, mis võimaldaks läbi juhtimislaudade või andmearuannete kasutamise läbi tellijal saada vajalikku sisendinfot andmepõhiste otsuste tegemiseks. Lahendamist vajav probleem 2: Riigi kinnisvararegistris on loodud funktsionaalsus üksuste moodustamiseks ja haldamiseks. Moodustamine on algusjärgus, kokku moodustatakse ca 1500 üksust. Üleminekufaasis pole mõeldav, et andmeid hakatakse andmevälja (max 350 välja üksuse kohta) kaupa sisestama RKVRi. Seetõttu on vajalik leida optimaalseim lahendus ülemineku toetamiseks ja luua lahenduse osaks olevad töövahendid. Samuti on probleemiks erinevate andmestike seostamine objekti so üksuse tasandil (RKVR - Personaliarvestus IS SAP - Eelarve täitmise IS SAP - Eelarve planeerimise IS KAIS - RKAS eelarvestamise IS - juhtimiskava andmetabel excelis – juhtimiskava investeeringutabel excelis). Täna puudub efektiivne töövahend seoste loomiseks ja haldamiseks. Selle probleemi lahendamiseks tehtavad tööd I etapis: Jrk. Töö teostajad Töö teostamise Ajakulu Summa Töö sisu Summa nr. põhitäitjatest periood tundides käibemaksuga 2 Andmeväljade Tõnn Talpsepp, 19.08.2024- 220 19 600 23 912 analüüs, andmete Innar Liiv 20.12.2024 üleviimise ning ühendamise protsesside kirjeldus, analüüs ning protsesside loomine ja ETL protsesside prototüüpimine. Eelneva baasil raporti ning kasutamiseks vajaliku dokumentatsiooni koostamine. 2,3 2 Teostaja selgitab, et tulenevalt andmete paiknemisest ei pruugi alati kogu protsessi automatiseerimine olla võimalik, või täieliku protsessi automatiseerimise puhul ei ole võimalik kaasata kõiki andmeid. Seetõttu on võimalik, et tuleb leida mõistlik kompromiss andmete kaasamise hulga ning automatiseerituse vahel. Antud probleemi lahendamise tulemiks ei ole tarkvaraarendus, mis on mõeldud integreerimiseks tellija infosüsteemi, vaid luuakse prototüüp (sh vajalik programmikood) selliselt, et tellija saab valideerida, kas uurimismeeskonna poolt välja pakutud protsessid andmete kogumiseks ning töövoogude automatiseerimiseks on piisavad selleks, et koguda kokku ja töödelda sobivale kujule vajalik hulk andmeid ning võimalusel loodud prototüüpi (sh programmikood) kasutada tulevikus. Käesoleva esimese etapi käigus valmib raporti ning dokumentatsiooni mustand, mis viiakse lõplikule kujule töö järgmises etapis. 3 Pooled on kokku leppinud, et tellija pärib oma andmesüsteemidest andmed ise ning teostaja lähtub ETL protsesside loomisel andmetest, mis tellija kättesaadavaks teeb. Tellija tagab tehnilise võimekuse andmete pärimise ning töötlemise protseduuride jooksutamiseks oma infosüsteemis ja/või infosüsteemist tõmmatud andmefailide kasutamiseks ning salvestamiseks. Tellija tagab teostajaga kokkuleppel operatiivse tehnilise toe vajalike tehniliste toimingute teostamiseks. Lahendamist vajav probleem 3: RKVRis on funktsionaalsus riigi kinnistutest ja lepingutest üksuste ja juhtimiskava moodustamiseks ning haldamiseks. Üksuste ja juhtimiskavade andmetel tuginevat aruandlust, juhtimislaudu RKVR-is pole kuna ärianalüüsifunktsionaalsus kavandati RKVR-st eraldiseisvalt, jätkutegevusena. Vaja oleks luua vajalikud, jagatavad aruanded ja juhtimislauad toetamaks riigi kinnisvarapoliitika elluviimist. Riigi kinnisvararegistri andmebaasi alustabelitele on olemas reaalajas ligipääs SAS tarkvaras. Rahandusministeeriumis pole analüüsitud erinevaid võimalusi (SAS, Power BI, Tableau, Sharepoint jne) ja seetõttu puudub teadmine optimaalseimast lahendusest, mida rakendada aruannete, juhtimislaudade moodustamiseks nii, et need oleks jagatavad väljaspool Rahandusministeeriumi järgides samal ajal turvanõudeid (AK materjal) ja vajadust saada statistilist tagasisidet aruannete, juhtimislaudade kasutamise kohta. 4 Selle probleemi lahendamiseks tehtavad tööd I etapis: Jrk. Töö teostajad Töö teostamise Ajakulu Summa Töö sisu Summa nr. põhitäitjatest periood tundides käibemaksuga 3 Andmete kaardistuse Tõnn Talpsepp, 19.08.2024- 66 5 600 6 832 ülekandmine Innar Liiv, Karin 20.12.2024 juhtimislaudade Jõeveer loomise konteksti, esmase plaani esitamine juhtimislaudade andmekoosseisu kohta 4 Pooled on kokku leppinud, et uurimismeeskond ei arenda ise juhtimislaudade loomiseks vajalikku tarkvaraplatvormi, vaid kasutab mõnda olemasolevat tarkvaraplatvormi (nt Tableau või Power BI). Turvanõuete täitmine ei kuulu uurimismeeskonna poolt pakutava prototüübi skoobi alla. Uurimismeeskond kasutab prototüübi loomisel tarkvaralist lahendust, mis võimaldab seada ligipääsupiiranguid andmetele, kuid ei integreeri ega rakenda tellija infosüsteemis olevaid ligipääsu puudutavaid rolle või õigusi ning ei loo juhtlaudade kasutamisstatistika kogumise tarkvaralist lahendust. Ligipääsuõiguste süsteemi rakendamine ja õiguste andmine on ka prototüüplahenduse puhul tellija enda ülesanne. Teostaja tagab, et kasutatav tarkvaraline platvorm võimaldab erinevaid õigusi või rolle seada, kuid ei taga ega teosta analüüsi, kas vastav süsteemi võimekus ligipääsuõiguste jms seadmisel on nii detailne kui tellija poolt vajalikud seadusest, sisemistest dokumentidest või mujalt tulenevad andmekaitse nõuded ette näevad. Juhtimislaudade jagamislahenduste puhul pakub teostaja analüüsi, milliste tegevuste ja seadistuste puhul oleks jagamislahendus saavutatav ja tehniliselt teostatav. Juhul kui juhtimislaudade prototüübi loomiseks kasutatav tarkvaraplatvorm võimaldab, siis prototüübitakse projekti käigus ka jagamislahendust viisil, et tellija saab juhtimislaudade prototüüpe ise seadistada selliselt, et tekiks vastavaid ligipääsuõigusi omavad kasutajad või grupid. Kui kasutatav tarkvaraplatvorm ilma täiendavate integratsioonideta sellist funktsionaalsust ei paku, siis käesoleva uurimistöö raames vastavat jagamislahenduse prototüüpi ei looda ning lahendamist vajava probleemi alapunkti tulemiks on analüüsiraport, mis kirjeldab erinevaid võimalusi ning pakub välja üldise lähenemise ja soovitused vastava funktsionaalsuse loomiseks tulevikus.