Vabariigi Valitsuse korralduse „„Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023– 2027” muudatusettepanekute heakskiitmine ja volituse andmine” eelnõu kooskõlastamine

Piret Hartman Regionaal- ja Teie 31.07.2024 nr 1.4-1/822 Põllumajandusministeerium Meie 28.08.2024 nr 1-5/24/3737-3 Vabariigi Valitsuse korralduse „„Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023– 2027” muudatusettepanekute heakskiitmine ja volituse andmine” eelnõu kooskõlastamine Austatud proua minister Euroopa Komisjon näeb võimalusena ette, et Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist rahastatakse ka loodus- ja linnudirektiivi rakendamist, sh kasutatakse neid vahendeid saamatajäänud tulu kompenseerimiseks Natura 2000 aladele ja teistele looduskaitsealadele jäävatele metsa valdajatele. Kliimaministeerium peab oluliseks, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 raames rahastatakse prioriteetsena neid sekkumisi, mis panustavad kõige enam kliima ja elurikkuse eesmärkide täitmisesse. Seetõttu oleme teinud 14. juunil 2024. a ettepaneku muuta sekkumise „Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades“ eelarvet. 2025. aastast soovime tõsta sihtkaitsevööndite tasumäära ning sellest lähtuvalt 2025-2027 taotluste rahastamiseks lisada eelarvesse 7,4 miljonit eurot (uuendatud meetmeleht lisas). Selgitame, et Maaülikooli poolt on valminud Natura 2000 metsaaladele seatud looduskaitseliste piirangute tõttu maaomanikule saamata jääva sissetuleku kompenseerimise uuendatud metoodika. Töö tulemusena selgus, et praegused kompensatsioonid vajavad ajakohastamist ning asjakohane on suurendada sihtkaitsevööndite tasumäära. Eesti Erametsaliit mitmeid aastaid tähelepanu juhtinud hüvitiste ebapiisavusele ning selle osas korraldati maikuus ka meeleavaldus Toompeal. Seal osalesid ja avaldasid omapoolset toetust Eesti Erametsaliidu nõudmistele ka põllumajandustootjate esindusühingud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ning Eesti Talupidajate Keskliit. EPKK1 tõi toetuse põhjendusena välja, et keskkonnakaitsest tulenevad piirangud peavad olema mõistlikult seatud ja vastavalt kompenseeritud ning et ka põllumajandustootjatest suur osa on metsaomanikud. 1 Maaomanike meeleavaldusega liituvad ka põllumehed, talupidajad ja omanike keskliit - Eesti Erametsaliit Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231 Teeme ettepaneku leida vajaminev eelarve Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades meetmesse teistest meetmetest, peamiselt neist, kus toetatakse metsamajandust ning elurikkust. Oma ettepanekutes lähtume prioriteedist tagada tulemuslike elurikkust soodustavate meetmete säilimine. Teeme ettepaneku vähendada neid meetmed, kus seos keskkonnakaitsega on vähene ja tegevus potentsiaalselt ka ilma toetuseta sooritatav (näiteks metsade hooldusraie toetus) või kus on olulistes elurikkuse meedetes prognoositav mõningane eelarve ülejääk, kuna toetusskeemid on veel uued ja kõik ettevalmistustööd laialdasemaks kasutuselevõtuks on veel pooleli (nt väärtuslike püsirohumaade meede). Lisaks teeme ettepaneku üle vaadata keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) investeeringud. KSM on mahult ja eelarvelt teine suurim meede ÜPP raames kuhu suunatakse perioodi jooksul 145 miljonit eurot ja mille eesmärgiks on muuhulgas ka elurikkuse suurendamine. Meetme suur maht tõstab näiliselt elurikkuse kaitseks suunatud vahendite eelarvet, kuid KLIM on aga olnud pikalt seisukohal, et kogu meede ei täida vajalikul määral keskkonnaalaseid eesmärke (näiteks on lubatud glüfosaadi kasutus). KSMi elurikkusega seotud tegevused vajavad sisulisemat ülevaatamist ning seni kuni meede ei aita täita Eestile vajalikke elurikkusega seotud eesmärke (nt põllulinnuindeksi paranemine), tuleks osa meetmest suunata elurikkust tõhusamalt toetavatele meetmetele, nagu näiteks kaitstavate alade hüvitis erametsaomanikele. Toome järgnevalt välja omapoolsed ettepanekud meetmete osas, kust vajalikud vahendid võtta: 1. Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (tootlikud investeeringud), hooldusraieteks mõeldud eelarvest 1,5 miljonit eurot. 2. Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus, kust teeme ettepaneku võtta 1,5 miljonit eurot. 2024. a oli meetmes arvestatud, et toetust tullakse taotlema 9600 hektarile, kuid taotleti 670 hektarile. Toetusskeem on elurikkuse säilimise vaates väga oluline, kuid on alles käivitumas ja väärtuslike püsirohumaade inventuur käimas, toetuste taotlemine suuremas mahus on prognoositud perioodi lõppu ja järgmisesse eelarveperioodi. 3. Kliima- ja keskkonnakava: ökoalade meede 1,5 miljonit eurot ja ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal 400 000 eurot. Mõlema meetme puhul on elurikkuse säilitamise seisukohast oluliste meetmetega, kus on olulised liikide ja elupaikade säilimiseks põllumajandusmaastikes, põllulindude arvukuse vähenemise leevendamiseks ning tolmeldajate ja mulla kaitseks. Meetmed täidavad põllumajanduskeskkonna säilitamise, kestliku põllumajanduse ning kliimamuutuste leevendamise ja nende mõjudega kohanemise eesmärke ning näeme ette, et järgnevatel aastatel ja perioodil meetme rakendamise maht suureneb, kuid hetkel hindame, et eelarvest jääb värske rakendumise tõttu vahendeid üle. 4. Kliima- ja keskkonnakava: keskkonnasõbralik majandamine (KSM), 2,5 miljonit eurot. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Yoko Alender kliimaminister Lisa: Sekkumisleht, KK9 - Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades Teadmiseks: Rahandusministeerium Helen Allik, +3726262997 [email protected]  ASD(72) - Teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevad piirkondlikud ebasoodsad tegurid KK9 - Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades Sekkumise kood (liikmesriik) KK9 Sekkumise nimetus Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades Sekkumise liik ASD(72) – Teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevad piirkondlikud ebasoodsad tegurid Ühine väljundnäitaja O.13. Natura 2000 või direktiivi 2000/60/EÜ alusel toetust saavate hektarite arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Jah Ökokavade tagasimakse süsteem: Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Elurikkuse säilimine V6.4 2 Jah erametsades 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.30 Metsade kaitset ja ökosüsteemi teenuste majandamist toetavate kohustustega seotud metsamaa osakaal 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Toetus suunatakse erametsamaale, mis paikneb Natura 2000 võrgustiku alal ning sihtkaitsevööndis väljapool Natura 2000 ala. Keskkonnakaitseliste eesmärkide ning bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilitamise tagamiseks tuleb erametsaomanikul osaliselt või täielikult loobuda raietest või muudest tulutoovatest tegevustest metsas vastavalt kaitsekorrale. Natura 2000 võrgustik on EL kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada või taastada EL-is ohustatud taime- ja loomaliikide ning ohustatud elupaigatüüpide soodne seisund. Eestis on Natura 2000 võrgustiku alad kinnitatud Vabariigi Valitsuse korraldusega. Looduskaitseseaduse alusel on Natura 2000 alade kaitseks moodustatud kas kaitsealad, hoiualad, projekteeritavad alad või püsielupaigad. Kaitsealad ja püsielupaigad on jagatud erinevateks vöönditeks (sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd), kus kehtivad erinevad piirangud. Üldjuhul määratakse ala kaitse alla kaitse-eeskirjaga, kus on sätestatud lubatud ja keelatud tegevused alal, määratud ala piir ja kaitseala valitseja, koos loodusobjekti asukoha kaardiga. Hoiuala puhul määratakse kaitse-eesmärk Vabariigi Valitsuse määrusega ning tegevuskitsendused looduskaitseseadusega. Lisaks koostatakse kaitsekorralduskavad, kus on toodud kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed kaitse-eesmärgid, meetmed kaitse-eesmärkide saavutamiseks ning rahastusvajadus. Eelkõige on kaitsekorralduskavad aladele, kus on vajalik aktiivne tegevus. Eesti on koostamas ühist kaitsekorralduskava kõikide Natura 2000 alade kaitse-eesmärgiks olevate metsaelupaigatüüpide ja metsaliikide kaitse korraldamiseks. Kaitsekorralduskava koondab alapõhised mõõdetavad kaitse-eesmärgid, kaitse-eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused. Kaitsekorralduskavale tehakse hindamine keskkonnamõju strateegilise hindamise raames. Rangeimad piirangud kehtivad sihtkaitsevööndis, sh Natura 2000 võrgustikus projekteeritavas sihtkaitsevööndis ning piiranguvööndite ja hoiualade loodusdirektiivi metsaelupaikades. Kui kaitse- eeskirjaga ei sätestata teisiti, on sihtkaitsevööndis ja loodusdirektiivi metsaelupaikades üldjuhul keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine, uute ehitiste püstitamine, inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas, telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine. Kaitstava loodusobjekti säilitamiseks vajalike tegevustena võib sihtkaitsevööndis või loodusdirektiivi metsaelupaikade puhul kaitse-eeskirjaga lubada näiteks koosluse kujundamist vastavalt kaitse eesmärgile, marjade ja muu metsasaaduste korjamist, jahipidamist. Sihtkaitsevööndiga on sekkumises ühikumäära puhul võrdsustatud vähemalt 0,3 hektari suurused Natura 2000 ala piiranguvööndis või hoialal asuvad metsaelupaigad. Piiranguvööndis ja hoiualal olevaid metsaelupaiku on kokku 14 500 ha. Piiranguvöönd on kaitseala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades looduskaitseseaduses sätestatud kitsendusi. Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis näiteks keelatud puhtpuistute kujundamine, puuvõrade ja põõsaste kujundamine ning puittaimestiku istutamine ja raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis seada tingimusi ka maastikuilme ning koosluse loodusliku tasakaalu, liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamiseks. Kaitse-eeskirjaga seatakse raielangi suurusele ja kujule ning metsa vanusekoosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid ning raie tegemise ajapiiranguid, mis on vajalikud koosluse või sellesse kuuluva kaitse aluse liigi säilimiseks ja elutingimuste parandamiseks. Kui maaomanik soovib metsa majandada, tuleb kavandatava raie kohta esitada metsateatis. Metsaseaduse alusel kontrollib Keskkonnaamet nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel (juriidilisele isikule kuuluval kinnisasjal on metsa pindala suurem kui kaks hektarit ja füüsilisele isikule kuuluval kinnisasjal suurem kui viis hektarit) kehtivatele inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta ning kehtestab majanduspiirangu, seab majandustingimuse või annab majandussoovituse. Piiranguvööndiga on sekkumises võrdsustatud Natura 2000 alal asuv hoiuala, mis on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Projekteeritavade alade näol on tegemist selliste aladega, mis on Natura 2000 võrgustikus ja keskkonnaregistrisse kantud projekteeritava kaitstava loodusobjektina ala, mille kaitse alla võtmine on algatatud või on esitatud ala kaitse alla võtmise ettepanek. Toetuse eesmärgiks on toetada metsamajandajaid, kes täidavad looduskaitseseadusest tulenevaid kohustusi ja piiranguid loodusliku linnustiku kaitseks, looduslike elupaikade, loomastiku ja taimestiku kaitseks. Käesolev sekkumine on kujundatud realistlike eelarveliste võimaluste kohaselt. Seetõttu on toetuse sihtala mõnevõrra väiksem kui PAF-is toodu, kuna tuginetakse eelmise programmperioodi andmeanalüüsile ja võttes arvesse seda, et piiranguvööndisse ja hoiualadele jäävad loodusdirektiivi metsaelupaigadele kehtivad rangemad, sihtkaitsevööndile omased piirangud ning need alad tsoneeritakse ümber sihtkaitsevöönditeks. Kui nõudlus toetuse saamiseks suureneb (nt lisandub juurde rangema kaitserežiimi alasid või muutavad kaitserežiimid või ilmnevad muud olulised asjaolud), vaadatakse sekkumise tingimused üle ja kaasajastatakse sekkumine vastavalt nõudlusele. Sekkumine panustab ka erieesmärki 4, kuna elurikkuse kaitse aitab puhverdada kliimamuutuste negatiivseid mõjusid, olles muuhulgas süsiniku talletaja, kliimamuutuste kohanemiseks sobivate liikide pagula-allikaks ning nende levimise ökoloogiliseks hüppekiviks. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaaja Füüsiline või juriidiline isik, kes majandab enda kasutuses olevat erametsa. Toetuskõlblikkuse tingimused Sekkumist rakendatakse Eesti territooriumil Natura 2000 võrgustiku alal ja kaitstava loodusobjekti sihtkaitsevööndis väljapool Natura 2000 võrgustiku ala paikneval erametsamaal (edaspidi looduskaitseliste piirangutega erametsamaa). Taotlejal on õigus taotleda toetust vähemalt 0,3 hektari suuruse erametsamaa kohta, mis on kantud Eesti looduse infosüsteemi (EELIS). Vähemalt 0,3 hektari suuruse metsamaa nõue loetakse täidetuks ka siis, kui selle 0,3 hektari moodustavad mitu alla 0,3 hektari suurust üksteisega piirnevat looduskaitseliste piirangutega erametsamaad, mis kokku on vähemalt 0,3 hektarit. Toetusõigusliku metsaala osaks loetakse ka kuni 4 meetri laiused teed, kraavid, tuletõkestusvööndid, elektripaigaldise kaitsevööndis olev toetusõiguslik maa ning kuni 0,1 ha suurused lagendikud. Toetust ei või taotleda Eesti looduse infosüsteemi poolloodusliku kooslusena kantud maa kohta. Toetust antakse metsamaale, kus kasvavad keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend” lisas 14 loetletud puuliigid. Toetust ei anta maa kohta, mille kohta on andmed kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse. Toetust ei anta metsamaa kohta, mille kohta on sõlmitud vääriselupaiga kaitseks leping keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määruses nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimise ja vääriselupaiga kasutusõiguse arvutamise täpsustatud alused” sätestatud korras. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Toetatava tegevuse nõuded Toetusõigusliku maa valdajad täidavad kaitsekorras kehtestatud looduskaitseseadusest ja metsaseadusest tulenevaid nõudeid. O13 Milline maa on toetusõiguslik? Natura 2000 põllumajandusmaa Natura 2000 metsaala Muud piiritletud looduskaitsealad, mille puhul põllumajandusele või metsadele kohaldatakse keskkonnapiiranguid, mis toetavad direktiivi 92/43/EMÜ artikli 10 rakendamist Põllumajandusalad, mis kuuluvad veemajanduskavade alla (veepoliitika raamdirektiiv) 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu Kood Kirjeldus Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu Ei kohaldu HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos sekkumisega Kui taotlejal on põllumajandusmaad, siis peab ta täitma oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid (HPK). 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Makse liik  ühikuhind lisakulude ja saamata jäänud tulu põhjal  sisaldab tehingukulusid  ühekordne makse  kindlasummaline makse Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Toetuse ühikumäärad katavad keskmise saamatajäänud tulu sihtkaitsevööndis ja loodusdirektiivi metsaelupaikades 100% ulatuses ning piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal 83% ulatuses. Arvutusmeetod Arvestades toetuse taotlejate suurt hulka ja toetatavat pindala on parim võimaldada toetust standardiseeritud ühikumäärade alusel. Toetuse ühikumäärade arvutamisel lähtuti piirangute tõttu saamata jäänud keskmistest tulust erametsaomanikele ja eelarve võimalustest. Ühikumäära arvutus põhineb Natura 2000 aladel kasvava, inventeeritud ja metsaregistris registreeritud kehtivatel erametsa andmetel seisuga esimene poolaasta 2024. Arvutus tehti eraldi piiranguvööndi ja sihtkaitsevööndi kohta, mille tulemusena kujunesid kaks ühikumäära. Erinevad ühikumäärad tulenevad majanduslike piirangute ulatusest, sihtkaitsevööndis on range kaitserežiim, mis üldjuhul välistab sellel alal majandustegevuse ja tulu saamise võimaluse. Sihtkaitsevööndi ühikumäära rakendatakse ka Natura 2000 aladel metsaelupaikadele, sest seal on majanduslikud piirangud rangemad. Ühikumäärade leidmiseks jagati kasvav mets sortimentide kaupa, leiti 2024. a andmetele tuginedes keskmine likviidse puidu hind, millest arvestati maha likviidse puidu võimalikud raiekulud ning saadi keskmine toodangu väärtus hektari kohta. Keskmise saamatajäänud tulu aluseks on toodangu väärtus hektari kohta, oodatav keskmine aastane tootlus (3%) ja kaitserežiimi rangus (100% või 50%). Ühikumäärade puhul on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 83 lõike 2 punkti a alapunkt i. Lisaselgitus Kui toetuseks ettenähtud vahenditest lähtudes ei ole võimalik kohustuseaastal rahuldada kõiki nõuetele vastavaid taotlusi, võib teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades toetust proportsionaalselt piiranguvööndis, hoiualal või projekteeritaval alal toetuse saajate osas. Kui metsamaa, mille kohta toetust taotletakse, koosneb alla 0,3 hektari suurustest üksteisega piirnevatest looduskaitseliste piirangutega erametsamaadest, kuid kokku moodustavad vähemalt 0,3 hektari suuruse metsamaa, siis rakendatakse selle metsaala kohta piiranguvööndi või hoiuala (madalamat) ühikumäära. 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata:  Jah  Ei  Segatüüpi ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalast välja jäävate toetusmeetmete selgitus Elurikkuse soodustamise toetamine Natura 2000 erametsades ei kuulu Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi TFEU) artikli 42 alla. Kui toetuse puhul on tegemist riigiabiga TFEU artikli 107 lõike 1 tähenduses järgitakse toetuse andmisel asjakohaseid riigiabi või vähese tähtsusega abi eeskirjasid. Meede sisaldab ka abi füüsilistele isikutele, sellisel juhul riigiabi eeskirju ei kohaldata. Sekkumise kohta on esitatud teatis SA. 106049. Kontrollimiseks ja heakskiitmiseks kasutatava riigiabivahendi liik:  Teavitamine  Üldine grupierandi määrus  Põllumajanduse grupierandi määrus  Vähese tähtsusega abi Riigiabi juhtumi number Ei kohaldata Lisateave:  Liikmesriik ei ole veel vahendit (vahendeid) valinud ja on märkinud alternatiivid. Enne valitud vahendile antud heakskiidu jõustumise kuupäeva toetusesaajatele toetust ei maksta.  Liikmesriik on valinud märgitud vahendi, kuid heakskiitu ei ole veel saadud. Enne heakskiidu jõustumise kuupäeva toetusesaajatele toetust ei maksta.  Liikmesriik on valinud märgitud vahendi, heakskiit on saadud ning SA number on märgitud teatamiseks (üldise grupierandi määruss või põllumajanduse grupierandi määrus) 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Ei kohaldata 10 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria) WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 - toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav Minimaalne Maksimaalne määr määr määr EE - 91(3)(b) - Maksed artikli 70 alusel, maksed artikli 72 alusel, 80,00% 20,00% 80,00% Eesti mittetootlike investeeringute toetus vastavalt artiklile 73, toetus Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade projektide jaoks artikli 77 lõike 1 punkti a alusel ja programmi LEADER jaoks artikli 77 lõike 1 punkti b alusel 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse Osaluse Kavandatud Piirkond Tulemusnäitaja(d) Kas liik määr(ad) ühikusumma või ühikusumma liik piirkonnad põhineb ülekantud kuludel? ÜS KK9.1 - Toetus 91(3)(b)- Ühtne R.30 Ei Sihtkaitsevöönd, Natura EE- 2000 võrgustikus 80,00% loodusdirektiivi metsaelupaigad, mis on vähemalt 0,3 ha ja sihtkaitsevööndiks projekteeritavad alad ÜS KK9.2 - Natura 2000 Toetus 91(3)(b)- Ühtne R.30 Ei võrgustiku piiranguvöönd, EE- hoiualad ja projekteeritavad 80,00% piiranguvööndi- ja hoiualad, vähemalt 0,3 ha suurused ning eelnevate looduskaitseliste piirangutega aladega piirnevad alad, mis kokku moodustavad 0,3 ha, kuid sisaldavad sihtkaitsevööndi, p Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS KK9.1 - Sihtkaitsevöönd, Natura 2000 võrgustikus loodusdirektiivi metsaelupaigad, mis on vähemalt 0,3 ha ja sihtkaitsevööndiks projekteeritavad alad Toetuse ühikumäärade arvutamisel lähtuti piirangute tõttu Natura 2000 erametsamaa sihtkaitsevööndis saamata jäänud keskmistest tulust erametsaomanikele ja strateegiakava eelarve võimalustest. Ühikumäära arvutus põhineb Natura 2000 aladel kasvava, inventeeritud ja metsaregistris registreeritud kehtivatel erametsa 2024. a andmetel seisuga. Kasvav mets jagati sortimentide kaupa, leiti 2024. a andmetele tuginedes keskmine likviidse puidu hind, millest arvestati maha likviidse puidu võimalikud raiekulud ning saadi keskmine toodangu väärtus hektari kohta. Keskmise saamatajäänud tulu aluseks on toodangu väärtus hektari kohta, oodatav keskmine aastane tootlus (3%) ja kaitserežiimi rangus (sihtkaitsevööndis 100%). Toetuse ühikumäärad katavad ära keskmise saamatajäänud tulu (määruse (EL) nr 2021/2115, artikli 83 lõike 2 punkti a alapunkt i). Sihtkaitsevööndi määra kohaldatakse ka metsaelupaikadele olenemata nende kaitse režiimist, kui alad on vähemalt 0,3 hektarit. Kuna on teada, et rangema kaitsereźiimi alla lisandub uusi alasid, siis vaadatakse üle sekkumise eelarve ja võimalusel see ajakohastatakse. ÜS KK9.2 - Natura 2000 võrgustiku piiranguvöönd, hoiualad ja projekteeritavad piiranguvööndi- ja hoiualad, vähemalt 0,3 ha suurused ning eelnevate looduskaitseliste piirangutega aladega piirnevad alad, mis kokku moodustavad 0,3 ha, kuid sisaldavad sihtkaitsevööndi Toetuse ühikumäärade arvutamisel lähtuti piirangute tõttu Natura 2000 erametsamaa piiranguvööndis saamata jäänud keskmistest tulust erametsaomanikele ja eelarve võimalustest. Ühikumäära arvutus põhineb Natura 2000 aladel kasvava, inventeeritud ja metsaregistris registreeritud kehtivatel erametsa 2024. a andmetel. Kasvav mets jagati sortimentide kaupa, leiti 2024. a andmetele tuginedes keskmine likviidse puidu hind, millest arvestati maha likviidse puidu võimalikud raiekulud (raie ja kokkuvedu) ning saadi keskmine toodangu väärtus hektari kohta. Keskmise saamatajäänud tulu aluseks on toodangu väärtus hektari kohta, oodatav keskmine aastane tootlus (3%) ja kaitserežiimi rangus (piiranguvööndis 50%). Toetuse ühikumäärad katavad keskmise saamatajäänud tulu 4/5 ulatuses (määruse (EL) nr 2021/2115, artikli 83 lõike 2 punkti a alapunkt i). Kuna on teada, et rangema kaitsereźiimi alla lisandub uusi alasid, siis vaadatakse üle sekkumise eelarve ja võimalusel see ajakohastatakse. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud Kokku 2023– Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 ühikusumma 2029 ÜS KK9.1 - Kavandatud 0,00 134,00 134,00 200,00 200,00 200,00 0,00 Sihtkaitsevöönd, ühikusumma Natura 2000 (avaliku võrgustikus sektori kulud loodusdirektiivi kokku, metsaelupaigad, mis eurodes) on vähemalt 0,3 ha ja Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 sihtkaitsevööndiks kavandatud projekteeritavad alad ühikusumma (Toetus - Ühtne) (kui on kohaldatav) (eurodes) O.13 (ühik: 0,00 28 750 31 31 31 31 0,00 Summa: Hektarid) ,00 100,00 100,00 100,00 100,00 153 150,00 Maksimaalne: 31 100,00 ÜS KK9.2 - Natura Kavandatud 0,00 60,00 60,00 60,00 60,00 60,00 0,00 2000 võrgustiku ühikusumma piiranguvöönd, (avaliku hoiualad ja sektori kulud projekteeritavad kokku, piiranguvööndi- ja eurodes) hoiualad, vähemalt Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,3 ha suurused ning kavandatud eelnevate ühikusumma looduskaitseliste (kui on piirangutega aladega kohaldatav) piirnevad alad, mis (eurodes) kokku moodustavad 0,3 ha, kuid O.13 (ühik: 0,00 39 125 39 666,6 41 333,3 41 333,3 41 333,3 0,00 Summa: sisaldavad Hektarid) ,00 6 3 3 3 202 791, 65 sihtkaitsevööndi, p Maksimaalne: (Toetus - Ühtne) 41 333,33 KOKKU O.13 (ühik: 0,00 67 875 70 766,6 72 433,3 72 433,3 72 433,3 0,00 Summa: Hektarid) ,00 6 3 3 3 355 941,65 Maksimaalne: 72 433,33 Esialgne iga- 0,00 6 200 6 200 00 8 600 00 8 8 0,00 38 400 000,00 aastane 000,00 0,00 0,00 700 000, 700 000, rahaeraldis 00 00 (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Esialgne iga- 0,00 4 000 4 000 00 4 000 00 4 000 00 4 000 00 0,00 20 000 000,00 aastane 000,00 0,00 0,00 0,00 0,00 rahaeraldis (liidu osalus eurodes) Millest on 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 vajalik XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (kohaldatakse artikli 95 lõike 1 suhtes artiklite 73 ja 75 alusel) (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Millest on 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 vajalik XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (liidu osalus eurodes)