dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Transpordiamet
Valjaminev kiriAvalik

Kiri

Transpordiamet · 4. veebruar 2026
Viit
7.2-2/26/4332-6
Registreeritud
4. veebruar 2026
Dokumendi liik
Valjaminev kiri
Adressaat
Kuusalu Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Sari
7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine
Toimik
7.2-2/2026
Vastutaja
Jana Prost (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)

Failid

  • 📎7.2-2264332-6 04.02.2026 Valjaminev kiri.asice2441 KB

Sisu (failidest)

Planeeringu OÜ Ferrysan koostaja: Muskaadi 14 Saue linn 76506 Saue vald, Harjumaa Reg.nr.11203491 MTR reg nr: EEP002230 Tel. +372 5221744 Töö nr: 23-25 Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Kuusalu Vallavalitsus Mõisa tee 17 Kiiu alevik 74604 Kuusalu vald Harju maakond e-post: [email protected] tel: +372 606 6370 HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD, LEESI KÜLA LEESI KÜLA LEESIKALDA SADAM KINNISTU JA SELLE LÄHIALA DETAILPLANEERING Arhitekt: Janika Jürgenson, MSc Maastikuarhitekt-planeerija: Riiu Efert, MSc TALLINN 2026 Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Töö nr. DP 23-25, 20.01.2026 DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS: SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA........................................................................................................................ 4 1.1. Detailplaneeringu koostamise ülesanne ............................................................... 4 1.2. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud ................................................ 4 1.3. Kasutatud dokumendid ja abimaterjalid .............................................................. 4 2. OLEMASOLEV OLUKORD ........................................................................................ 5 2.1. Asukoht ................................................................................................................ 5 2.2. Maakasutus .......................................................................................................... 6 2.3. Hooned ja rajatised .............................................................................................. 6 2.4. Planeeritava ala ja kontaktvööndi üldine iseloomustus ....................................... 6 2.4.1. Kontaktvööndis kehtivad detailplaneeringud .................................................. 7 2.5. Tehnovõrgud ........................................................................................................ 7 2.6. Haljastus ja katendid ............................................................................................ 7 2.7. Piirangud .............................................................................................................. 7 2.8. Maakonnaplaneeringu kohane piirkonna areng ................................................... 7 2.9. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng .............................................................. 7 2.9.1. Koostamisel olev Kuusalu valla üldplaneering ............................................... 8 2.10. Alal kehtiv detailplaneering ................................................................................. 8 3. PLANEERINGU LAHENDUS ..................................................................................... 8 3.1. Krundijaotus ja hoonestus.................................................................................... 8 3.1.1. Planeeritud krundistruktuur............................................................................. 8 3.1.2. Hoonestusala ja hoonete paiknemine krundil. ................................................ 9 3.2. Projekteerimise põhimõtted. ................................................................................ 9 3.2.1. Kruntide ehitusõigus ....................................................................................... 9 3.2.2. Arhitektuursed piirangud ................................................................................ 9 3.3. Heakord, haljastus ja piirded ............................................................................. 10 3.4. Teed ................................................................................................................... 10 3.4.1. Parkimine. ..................................................................................................... 10 3.4.2. Juurdepääs kallasrajale .................................................................................. 10 3.5. Tehnovõrgud ...................................................................................................... 10 3.5.1. Veevarustus ................................................................................................... 11 3.5.2. Reovee kanalisatsioon ................................................................................... 11 3.5.3. Elektrivarustus .............................................................................................. 11 3.5.4. Sidevarustus .................................................................................................. 11 3.5.5. Soojavarustus ................................................................................................ 12 3.5.6. Vertikaalplaneerimine ja sademevee lahendus ............................................. 12 3.6. Keskkonnatingimused........................................................................................ 12 3.6.1. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu järeldused ning kokkuvõte ....................................................................................... 14 3.6.2. Jäätmete prognoos ja käitlemine ................................................................... 15 3.6.3. Müra, vibratsioon .......................................................................................... 15 3.6.4. Põhjavee kaitse .............................................................................................. 15 3.6.5. Radoon .......................................................................................................... 15 3.6.6. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed ............................ 16 3.7. Tuleohutuse tagamine ........................................................................................ 16 3.8. Kuritegevusriskide vähendamine....................................................................... 16 Ferrysan OÜ 2 Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Töö nr. DP 23-25, 20.01.2026 3.9. Piirangud ............................................................................................................ 16 3.9.1. Tehnovõrkude kaitsevööndid ........................................................................ 16 3.9.2. Ranna piiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd ................................................... 16 3.9.3. Lahemaa rahvuspargi piiranguvöönd ............................................................ 17 3.9.4. Natura 2000 ................................................................................................... 17 3.9.5. Servituudid .................................................................................................... 17 4. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ............................................................................... 18 4.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ............. 18 4.2. Planeeringu elluviimise tegevuskava ................................................................. 19 JOONISED Joonis 1: Situatsiooniskeem M 1:10 000 Joonis 2: Kontaktala M 1:5000 Joonis 3: Tugiplaan M 1:500 Joonis 4: Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:500 LISAD Lisa 1: Illustratsioon Ferrysan OÜ 3 Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Töö nr. DP 23-25, 20.01.2026 SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA Planeeringualaks on Kuusalu vallas Leesi külas asuv Leesikalda sadam (katastritunnus 42301:001:0365) kinnistu ja osaliselt Loksa metskond 6 (katastritunnus 42301:001:0280) kinnistu ning sellega piirnev mereala. Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kuusalu Vallavalitsuse 27.06.2024 korraldus nr 187 „Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ning detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ ning 11.09.2025 korraldus nr 255 „Leesi küla Leesikalda sadama kinnistu detailplaneeringu menetluse raames keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse lõpetamine ning kõrvaltingimuste kehtestamine“. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Kuusalu Vallavalitsus. Detailplaneeringu koostajad on Ferrysan OÜ arhitekt Janika Jürgenson (Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) ja maastikuarhitekt- planeerija Riiu Efert. 1.1. Detailplaneeringu koostamise ülesanne 1) Ehitusõiguse määramine paadikuuri laiendamiseks ning muulide seadustamiseks vastavalt KSH tulemustele. 2) Maakasutuse sihtotstarbe määramine. 3) Keskkonnatingimuste määramine. 4) Kõigi vajalike piirangute, servituutide vajaduste määramine. 5) Vajadusel ettepanekute tegemine notariaalsete lepingute sõlmimiseks. Detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringule vastavana. 1.2. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud ▪ Topo-geodeetilise maa-ala plaani on koostanud Pajupuu Holding OÜ, töö nr 25MI24, mõõdist. 13.11.2021, 16.01.2022 ja 24.05.2024, täiendatud 20.01.2026, koostatud 10.06.2024; ▪ LEMMA OÜ „Kuusalu vallas, Leesi külas, Leesikalda sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“, koostatud 15.08.2023; ▪ LEMMA OÜ „Lühihinnang Leesikalda sadama Natura elupaigatüüpide esinemise ja mõju osas“, koostatud 27.10.2024; ▪ OÜ Lainemudel ekspertarvamus „Leesikalda sadama rannaprotsesside ekspertarvamus“, töö nr 2416, koostatud juuni 2024. 1.3. Kasutatud dokumendid ja abimaterjalid ▪ Loksa valla üldplaneering (kehtestatud Loksa Vallavolikogu poolt 27.01.2000); ▪ Harju maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78); ▪ Planeerimisseadus; ▪ Ehitusseadustik; ▪ Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus; ▪ Looduskaitseseadus; Ferrysan OÜ 4 Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Töö nr. DP 23-25, 20.01.2026 ▪ Keskkonnaseadustiku üldosa seadus; ▪ Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr. 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; ▪ Siseministri 30.03.2017 määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”; ▪ Siseministri 18.02.2021 määrus nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”; ▪ Ehitiste tuleohutust käsitlev standardisari EVS 812; ▪ Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri (vastu võetud Kuusalu Vallavolikogu 14. detsembri 2022 määrusega nr 26); ▪ Kuusalu valla heakorra eeskiri (Kuusalu Vallavolikogu 27.03.2013 määrus nr 8); ▪ Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri (Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 määrus nr 18); ▪ Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2016-2025 (kinnitati 29.04.2016. a Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga nr 1-4.2/15/23); ▪ teised Eesti Vabariigis kehtivad ning käesolevale detailplaneeringule kohalduvad õigusaktid ja standardid. 2. OLEMASOLEV OLUKORD 2.1. Asukoht Planeeringuala asub Kuusalu vallas Juminda poolsaare läänerannikul paikneva Leesi küla lõunaosas, Kolga lahe ja 11270 Kuusalu-Leesi tee vahelisel alal. Juurdepääs planeeringualale on nimetatud kõrvalmaanteelt. Joonis 1. Planeeringuala asukoht (aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025) Ferrysan OÜ 5 Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Töö nr. DP 23-25, 20.01.2026 Tabel 1. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused Jrk Katastriüksuse Katastriüksuse Katastriüksuse Kinnistu nr nimetus tunnus sihtotstarve pindala 1 Uue-Metsakalda 42301:001:0366 maatulundusmaa 100% 1219 m² 11270 Kuusalu-Leesi 2 42301:001:0556 transpordimaa 100% 166286 m² tee 3 Kallaste 42301:001:0762 elamumaa 100% 2760 m² 4 Loksa metskond 6* 42301:001:0280 maatulundusmaa 100% 69881 m² * Loksa metskond 6 kinnistu on osaliselt planeeringualasse kaasatud (Leesikalda sadam kinnistu ja Kolga lahe vaheline ala). 2.2. Maakasutus Leesikalda sadam kinnistu: - katastritunnus: 42301:001:0365 - sihtotstarve: maatulundusmaa 100% - kinnistu nr: 544902 - pindala: 2089 m² 2.3. Hooned ja rajatised Ehitisregistri andmetel asub Leesikalda sadam kinnistul paadikuur (püstitamisel, EHR kood 120850691). Planeeringualale jääb rajatistest Ehitisregistri andmetel Loksa metskond 6 kinnistul asuv tuletõrje veevõtukoht koos juurdepääsuteedega (püstitamisel, EHR kood 220808224) ning lautrikoht (püstitamisel, EHR kood 220808225). 2.4. Planeeritava ala ja kontaktvööndi üldine iseloomustus Planeeringuala jääb Leesi küla Kolga lahe ja 11270 Kuusalu-Leesi tee vahelisel alale. Leesi on ahelküla, mille hooned ja õued on rajatud läbiva põhitee äärde. Tegemist on ajaloolise rannakülaga. Planeeringuala kontaktvööndis, maanteest ida pool paiknev Leesi küla osa on Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskavas määratud väärtuslikuks külaosaks. See on külaosa, kus algupärane struktuur on muutunud, kuid põhijoontes siiski loetav ning miljööväärtuslikud alad on erinevatest ajalooperioodidest. Planeeringualal paikneb Leesikalda sadam. Sadamaregistri järgi on tegemist väikesadamaga, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid. Sadamas on kaks statsionaarset kaid ja üks ujuvkai. Mere sügavus statsionaarsete kaide ääres on 1,5 m. Planeeringuala maapind on languga mere poole. Maantee ning merepiiri vahel on kõrguste vahemik kuni 4 m. Planeeringuala kontaktvööndis on elamumaad ning maatulundusmaad. Hoonestus paikneb valdavalt Kuusalu-Leesi teest ida pool asuvatel kinnistutel. Hooned on ühe- ja kahekorruselised (katusekorrusega), enamasti viilkatusega üksikelamud ning abihooned. Hoonetele on ehitatud vintskapid, mitmel hoonel on säilitatud traditsioonilised verandad. Välisviimistluses on kasutatud puitu, leidub palkmaju. Katusekatteks on kivi, plekk, eterniit. Planeeringuala külgneb idas 11270 Kuusalu-Leesi teega. Tegemist on ligikaudu 6,4 m laiuse asfaltkatendiga kõrvalmaanteega, millel kehtib kiirusepiirang 90 km/h. Teeregistri andmetel on maantee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 481 autot. Ferrysan OÜ 6 Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Töö nr. DP 23-25, 20.01.2026 2.4.1. Kontaktvööndis kehtivad detailplaneeringud Kuusalu Vallavalitsuse 04.05.2023 korraldusega nr 175 kehtestati Leesi küla Mölleri kinnistu detailplaneering (planID 53667). Detailplaneeringuga tehakse ettepanek jagada 2,3 ha suurune Mölleri kinnistu kolmeks elamumaa sihtotstarbega krundiks. 2.5. Tehnovõrgud Planeeringualal tehnovõrgud puuduvad. Maantee servas (ida pool) kulgeb ELASA valguskaabel ning elektrimaakaabelliin. 2.6. Haljastus ja katendid Kõrghaljastust kasvab planeeringualal hõredalt, peamiselt ala põhjaosas. Alale rajatud teed ja platsid on kruusakattega. 2.7. Piirangud 1) ranna ehituskeeluvöönd – 100 m korduva üleujutusega ala piirist; 2) ranna piiranguvöönd – 200 m korduva üleujutusega ala piirist; 3) avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (kõrvalmaantee 11270 Kuusalu-Leesi tee) – 30 meetrit sõiduraja välimisest servast; 4) Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvöönd (KLO1100359) ja Mere piiranguvöönd (KLO1101567); 5) Natura 2000 Lahemaa linnuala (RAH0000089); 6) Natura 2000 Lahemaa loodusala (RAH0000601); 7) Natura elupaigad: niidud (põhitüüp: liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270)) ja rannikuelupaigad (põhitüüp: püsitaimestuga kivirannad (1220)); 8) üleujutusala riskipiirkond. 2.8. Maakonnaplaneeringu kohane piirkonna areng Planeeringuala jääb maakonnaplaneeringu järgi Lahemaa väärtusliku loodus- ja puhkemaastiku alale. Väärtusliku maastiku alale ehitamisel tuleb jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning ehitise sobivust maastikku. Ehitis peab sobima küla ajaloolise arhitektuuriga, sh struktuuri ja mahtudega. Oluline on väärtuslike maastike jätkusuutlik, eripära arvestav ruumiline areng. Koostatava detailplaneeringu lahendus arvestab väärtuslike maastike väärtuste säilimisega – Lahemaa rannikualadele on iseloomulik lautrikohtade ja väikesadamate esinemine. 2.9. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng Kehtiva Loksa valla üldplaneeringuga Leesikalda sadam kinnistule maakasutuse juhtotstarvet määratud ei ole. Üldplaneeringut muudeti alal kehtiva detailplaneeringuga (vt. p 2.10) ning alale on antud ehitusõigus sadamarajatiste rajamiseks. Seega menetletakse käesolevat detailplaneeringut üldplaneeringule vastavana. Ferrysan OÜ 7 Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Töö nr. DP 23-25, 20.01.2026 Planeeringuala asukoht Joonis 2. Väljavõte Loksa valla üldplaneeringust. 2.9.1. Koostamisel olev Kuusalu valla üldplaneering Käesoleval ajal on koostamisel Kuusalu valla üldplaneering. Üldplaneeringuga kavandatakse Leesikalda sadam kinnistule sadama maa-ala (LS) juhtotstarvet. Kinnistu on määratud väärtusliku loodus- ja puhkemaastiku osaks. Käesoleva detailplaneeringu lahendus vastab koostamisel oleva üldplaneeringu põhimõtetele. 2.10. Alal kehtiv detailplaneering Planeeringualal kehtib Leesi küla Kalda kinnistu detailplaneering, mis kehtestati Kuusalu Vallavolikogu 17.06.2015 otsusega nr 31 (planID 36448). Detailplaneeringuga määrati hoonestusala paadikuuri rajamiseks, kavandati tuletõrjeautode ümberkeeramise plats, slipp ning muule ümbritsev krunt (389 m²). Juurdepääs planeeritavale alale kavandati avaliku kasutusega Kuusalu-Leesi teelt. Leesikalda sadam kinnistule (varasemalt Kalda kinnistu) anti ehitusõigus ühe kuni 60 m² suuruse ehitisealuse pinnaga, 1-korruselise ning kuni 5 meetri kõrguse hoone ehitamiseks. Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisega muutub Leesi küla Kalda kinnistu detailplaneering kehtetuks. 3. PLANEERINGU LAHENDUS Detailplaneeringuga soovitakse suurendada alal kehtiva detailplaneeringuga kehtestatud ehitusõigust. Lisaks nähakse ette sadama põhjamuuli ümberkantimine põhja poole, läänemuuli 20 m lõunapoole pikemaks ehitamine ning akvatooriumi suurendamine ja sügavamaks kaevamine. Sisuliselt on tegemist käesolevaks ajaks olemasoleva hoone ja olemasolevate väikesadama rajatiste seadustamisega. 3.1. Krundijaotus ja hoonestus 3.1.1. Planeeritud krundistruktuur Leesikalda sadam kinnistu piire ei muudeta. Sadama muulidele moodustatakse krundid. Osaliselt planeeringuala koosseisus oleva Loksa metskond 6 kinnistu piire ei muudeta. Ferrysan OÜ 8 Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Töö nr. DP 23-25, 20.01.2026 3.1.2. Hoonestusala ja hoonete paiknemine krundil. Krundile Pos 1 nähakse ette hoonestusala paadikuuri tarbeks. Planeeritav hoonestusala on esitatud joonisel 3 (Põhijoonis tehnovõrkudega). Kõik hooneosad peavad paiknema hoonestusalal. Teid, platse ja tehnovõrkude jaoks vajalikke rajatisi võib ehitada ka väljaspoole hoonestusalasid. 3.2. Projekteerimise põhimõtted. Krundile Pos 1 on lubatud ehitada üks hoone ehitisealuse pinnaga kuni 70 m². Ehitisealuse pinna hulka ei arvestata tehnorajatiste alust pinda ega varikatuseta terrasse ning välistreppe. Krundid Pos 2 ja Pos 3 moodustatakse sadamarajatise tarbeks (muulid, paadisild jms.). 3.2.1. Kruntide ehitusõigus Tabel 2. Kruntide ehitusõigus ja arhitektuurinõuded pos nr. 1 2 3 krundi planeeritud 2089 1765 550 pindala (m²) hoone suurim lubatud 70 - - ehitisealune pind (m²) hoone lubatud maksimaalne korruselisus 1/- - - (maapealne / maa-alune) hoone lubatud maksimaalne kõrgus 5,2 - - maapinnast (m) hoonete suurim lubatud 1 - - arv krundil planeeritud krundi kasutamise sihtotstarve ja LS – sadama maa LS – sadama maa LS – sadama maa osakaalu % planeeritud katastriüksuse sihtotstarve ja T – tootmismaa T – tootmismaa T – tootmismaa osakaalu % 3.2.2. Arhitektuursed piirangud ▪ katusekalle 30 kuni 45°; ▪ katusekatte materjal: plekk, kivi, bituumensindel või rullmaterjal; ▪ fassaadimaterjal: puit; ▪ välisviimistlusmaterjalid, katusekatte materjal ning toonid täpsustuvad hoone ehitusprojekti koostamise käigus; ▪ avatäited lahendatakse ehitusprojektis; ▪ hoone tohib ehitada ainult planeeringus märgitud hoonestusalasse; ▪ hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetses piirkonnas väljakujunenud ehituslaadist ja ehitiste kõrgusest ning asukoha looduslikust eripärast. Ferrysan OÜ 9 Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Töö nr. DP 23-25, 20.01.2026 3.3. Heakord, haljastus ja piirded Heakorranõuded, kohustused ja piirangud Kuusalu valla territooriumil viibivatele ja tegutsevatele isikutele ning valla territooriumil asuva kinnis- või vallasvara omanikele on kehtestatud Kuusalu valla heakorra eeskirjaga (Kuusalu Vallavolikogu 27.03.2013 määrus nr 8). Eeskirja eesmärk on koosmõjus riigi ja valla vastavate õigusaktidega tagada valla territooriumil puhtus ja heakord. Olemasolevat haljastust tuleb maksimaalselt säilitada. Planeeringuala maanteepoolsesse serva kavandatakse piirdeaed. Lubatud on rajada osaliselt läbipaistev ning kuni 1,4 meetri kõrgune piirdeaed. Piirdeaiad ja väravad lahendada hoonega sobivas stiilis. Rajatakse üks autovärav ning üks jalgvärav. Autovärav peab olema vähemalt 4 m laiune, et tagada juurdepääs päästeteenistuse tehnikale. 3.4. Teed Transpordiameti väljastas 31.03.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/4332-2 seisukohad Leesikalda sadama detailplaneeringu koostamiseks. Planeeringualale ulatub kõrvalmaantee 11270 Kuusalu-Leesi tee kaitsevöönd (30 meetrit sõiduraja välimisest servast). Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Planeeringualaga külgnevas lõigus kehtib 11270 Kuusalu-Leesi teel kiirusepiirang 90 km/h. Teeregistri andmetel on maantee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 481 autot. Planeeringualale juurdepääsuna säilib alale kehtiva detailplaneeringu alusel rajatud mahasõit riigimaanteelt 11270 Kuusalu-Leesi tee. Samuti säilib lõuna pool olev juurdepääs kergliiklejatele. Ala keskosas olev ebaseaduslik ristumiskoht likvideeritakse. Detailplaneeringu joonisele „Põhijoonis tehnovõrkudega“ on kantud ristumiskoha nähtavuskolmnurgad vastavalt Tee projekteerimise normide lisa 2 joonisele 8. Liitumisnähtavus peatumiskohustusega ristmikul, kui liituva tee liiklussagedus on alla 100 sõiduki ööpäevas, on 3 meetrit. Peatee liitumisnähtavus põhitee projektkiiruse 90 km/h juures on 190 m. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). 3.4.1. Parkimine. Parkimine lahendatakse Leesikalda sadam kinnistul. Parkimine on keelatud sõidukite ümberpööramisplatsil. Riigiteel parkimine ja tagurdamine on keelatud. Parkimisalale monoliitset kõvakattega pinda mitte kavandada. Parkimisala katmise vajadusel eelistada sõelmeid, killustikku jms. Detailplaneeringu joonisel „Põhijoonis tehnovõrkudega“ on näidatud võimalikud parkimiskohad. 3.4.2. Juurdepääs kallasrajale Sadama territooriumil puudub avalikult kasutataval veekogul kallasrada. 3.5. Tehnovõrgud Detailplaneeringus esitatakse põhimõtteline tehnovõrkude lahendus. Tehnovõrkude vahelised kaugused ning paiknemise asukohad täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus. Ferrysan OÜ 10 Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Töö nr. DP 23-25, 20.01.2026 Riigiteega ristuvad planeeritud tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. 3.5.1. Veevarustus Krundi Pos 1 veevarustus tagatakse Kalda kinnistul (tunnus: 42301:001:0421) paiknevast puurkaevust (PRK0016060). 3.5.2. Reovee kanalisatsioon Krundile Pos 1 nähakse ette tühjendatav reoveemahuti. 3.5.3. Elektrivarustus Planeeringuala elektrivarustuse lahendus on koostatud lähtuvalt Elektrilevi OÜ poolt 24.10.2025 väljastatud tehnilistest tingimustest nr 505518. Planeeringuala elektrivarustus nähakse ette jaotusalajaama Tõnni:(Kotka) baasil. Uue liitumiskilbi toitmiseks paigaldatakse uus jaotuskilp Kalda katastriüksusel (tunnus: 42301:001:0421) paikneva liitumiskilbi 85222LK kõrvale. Tarbimiskohale nähakse ette planeeritavast jaotuskilbist 0,4 kV maakaabelliin. Tarbimiskoha võrguühendusele nähakse ette kinnistu piirile liitumiskilp. Liitumiskilp paigaldatakse ligipääsetavasse asukohta eelistatult kinnistu piirile juurdepääsutee lähedusse üldkasutatavale- ja/või transpordimaale. Elektrilevi tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana. Elektrilevi OÜ projekteerib ja ehitab peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu maksmist elektrivõrgu tarbimiskohtade liitumispunktideni (sh paigaldab liitumiskilbid) ja asub selle võrgu kaudu võrguteenust osutama. Planeeritava madalpinge kaabelliini projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada, et riigitee nr 11270 Kuusalu-Leesi tee km 20,866 olemasoleva ristumiskoha konstruktsiooni kahjustamine ei ole lubatud. 3.5.4. Sidevarustus Planeeringuala sidevarustuse lahendus on koostatud lähtuvalt 04.11.2025 väljastatud ELASA Elektroonilise side alastest tehnilistest tingimustest nr TT5123. Liitumispunktiks nähakse ette ELASA sidekaev 056YK26-1, milles kaablimuhv 056YM01. Sidetrass (multitoru 14/10 ja kaabel min Ø6mm) rajatakse ELASA sidekaevuni 056YK26-1. Multitoru ja kaabli toomine sidekaevu 056YK26-1 võib toimuda vaid ELASA volitatud esindaja, AS Connecto Eesti, juuresolekul. Sidekaevu 056YK26-1 jätta kaablivaru 15m. Kaabli ühendamiseks muhvi 056YM01 tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida ELASA’lt klienditellimus KLT. Kaabli ühendamise muhvi teostab AS Connecto Eesti. Kiudude keevitamine teostada vastava kiudude jaotusskeemile (väljastatakse koos KLT tööga). ELASA sidevõrguga seonduva sidetrassi teostusjoonis või kulgemise skeem edastada ELASA’le koos KLT tööga andmebaasi ELA-12 vahendusel. Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist (Elektroonilise side seadus, peatükk 11). Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud mehhanismide/masinate kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitööna. Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult vastavalt kooskõlastatud ehitusprojektile KOV poolt väljastatud ehitusloa alusel. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ vastava Ferrysan OÜ 11 Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Töö nr. DP 23-25, 20.01.2026 tegutsemisluba EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks on vajalik taotleda järgmiste tööde tegemiseks: − mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit; − mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustööd; − puude istutamine ja langetamine; − vees paikneva liinirajatise kaitsevööndis süvendustööde tegemine, veesõiduki ankurdamine ning heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega liikumine, veesõidukite liiklustähiste ja poide paigaldamine ning jää lõhkamine ja varumine; − pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine; − muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine. Tööde teostamine Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS Connecto Eesti järelevalvajaga. 3.5.5. Soojavarustus Planeeringuga nähakse ette lokaalne küte. Võimalikeks variantideks on soojuspump, tahkeküte või elektriküte. 3.5.6. Vertikaalplaneerimine ja sademevee lahendus Planeeringualale tegevuste kavandamisel peab arvestama, et ala asub üleujutusala riskipiirkonnas. Planeeritav hoonestusala on kavandatud väljaspoole üleujutusala prognoositavat maksimaalset ulatust (tõenäosus 1x1000 aasta jooksul). Katendiga ning haljastusega aladelt ei tohi sademeveed valguda naaberkatastriüksustele ega riigitee alusele maaüksusele. Riigitee kaitsevööndis on keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Ala sademeveed ei ole reostunud. Alale rajatud katendid ning olemasolevad haljasalad võimaldavad sademevee imbumist pinnasesse. Loodusliku mereäärse kallaku tõttu valgub osa sademeveest merre. 3.6. Keskkonnatingimused Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla. Planeeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Keskkonnaohtlikke objekte alale ei kavandata ja detailplaneering olulist keskkonnamõju omavaid tegevusi ette ei näe. Puudub vajadus keskkonnaloa taotlemiseks. Kuusalu Vallavalitsus andis 27.06.2024 korralduse nr 187 „Leesi küla Leesikalda sadama kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ning detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“, mille punktiga 2 otsustati: „2. Algatada detailplaneeringule keskkonnamõjude strateegiline hindamine.“. Detailplaneeringu algatamisega koostas Lemma OÜ keskkonnamõjude eelhinnangu, millega jõuti järeldusele, et negatiivne mõju Natura 2000 aladele on välistatud ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise järele vajadus puudub. Ferrysan OÜ 12 Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Töö nr. DP 23-25, 20.01.2026 Keskkonnaamet esitas oma seisukoha 11.04.2024 kirjaga „Seisukoht Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta“ (reg.nr 7-1/3523-6; Keskkonnaameti reg.nr 6- 5/24/5002-2), et „ehitustegevusega on juba kaasnenud ning detailplaneeringuga planeeritud mahtude suurenemisel tõenäoliselt suureneb veelgi ebasoodne mõju Natura ala ja rahvuspargi kaitse-eesmärkidele, mistõttu tuleb jätkata Natura asjakohase hindamisega ehk algatada KSH.“. Detailplaneeringust huvitatud isik (ühtlasi planeeritava kinnistu omanik) esitas 14.10.2024 e-kirjaga (reg.nr 9-11/3606) Kuusalu Vallavalitsusele oma seisukoha, kus leiab, et KSH läbiviimine ei ole põhjendatud ning teeb ettepaneku täiendavalt kaaluda KSH läbiviimise vajadust. Oma kirjas tõi detailplaneeringust huvitatud isik välja, et detailplaneeringuga ei kavandata täiendatavat ehitusõigust ning soovitakse vaid seadustada olemasolevaid rajatisi. Kirjale lisas detailplaneeringust huvitatud isik Lemma OÜ („Lühihinnang Leesikalda sadama Natura elupaigatüüpide esinemise ja mõju osas“) ja Lainemudel OÜ („Leesikalda sadama rannaprotsesside ekspertarvamus“) poolt koostatud ekspertarvamused, milles eksperdid olid analüüsinud rajatud sadama mõju ümbritsevale keskkonnale. Kokkuvõttes leiavad detailplaneeringust huvitatud isik ja kaasatud eksperdid, et täiendavate uuringute vajadus puudub. Kuusalu Vallavalitsuse seisukoht on, et olemasolevat olukorda on hinnatud piisavalt põhjalikult ning välja on selgitatud mõju olemus ja suuruse ulatus ning puudub vajadus läbi viia keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Sellest tulenevalt saatis Kuusalu Vallavalitsus Keskkonnametile 29.10.2024 kirja (7-1/3523-9), millega küsis ametilt täiendavat seisukohta KSH läbiviimise vajaduse kohta. Keskkonnaamet esitas 27.11.2024 (reg.nr 7-1/3523-10; Keskkonnaameti reg.nr 6- 5/24/5002-4) täiendava seisukoha, millest oli võimalik järeldada, et keskkonnamõjude strateegiline hindamine ei ole vajalik, kui detailplaneeringus ja selle elluviimisel arvestatakse rannaprotsesside eksperthinnangu ptk-s 3.2 (lk 13) kirjutatuga. Lähtudes eeltoodust, lõpetas Kuusalu Vallavalitsus keskkonnamõjude strateegilise hindamise menetluse ning kehtestas kõrvaltingimused, arvestades Keskkonnaameti 27.11.2024 (reg.nr 7-1/3523-10) kirjas toodud tingimustega. 06.05.2025 edastas Kuusalu Vallavalitsus korralduse eelnõu Keskkonnaametile seisukoha andmiseks (reg.nr 7- 1/3523-11), sh küsis arvamust ja ettepanekuid käesoleva korralduse kõrvaltingimuste osas. Keskkonnaamet vastas 05.06.2025 (reg.nr 7-1/3523-12) järgmiselt: Keskkonnamõjude eelhinnangus tuleb jõuda järeldusele, et ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele peab olema välistatud. Lisaks oli Keskkonnaamet arvamusel, et Natura leevendusmeetmete rakendamine eeldab juba negatiivse mõju tõenäosust. Eelnõud korrigeeriti vastavalt Keskkonnaameti seisukohtadele. Keskkonnaamet nõustus korrigeeritud eelnõuga oma 03.07.2025 kirjaga (reg. 7-1/3523-14). Võttes aluseks eeltoodu väljastas Kuusalu Vallavalitsus 11.09.2025 korralduse nr 255 „Leesi küla Leesikalda sadama kinnistu detailplaneeringu menetluse raames keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse lõpetamine ning kõrvaltingimuste kehtestamine“, millega lõpetati Kuusalu Vallavalitsuse 27.06.2024 korralduse nr 187 „Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ning detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ punkti 2 alusel algatatud keskkonnamõjude strateegilise hindamise menetlus järgmisetel kõrvaltingimustel: Ferrysan OÜ 13 Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Töö nr. DP 23-25, 20.01.2026 1) Detailplaneeringust huvitatud isikul täiendada sadama alal muulide laugemaks muutmiseks muulid kividega, järgides Leesikalda sadama rannaprotsesside ekspertarvamuses (Lainemudel OÜ töö nr 2416) (lisa 3) toodud juhiseid. Kõrvaltingimus peab olema täidetud hiljemalt enne detailplaneeringu vastuvõtmist; 2) Detailplaneeringu menetluse kestel võib kehtestada täiendavaid kõrvaltingimusi. Käesolevaks ajaks on esimene kõrvaltingimus osaliselt täidetud – sadama alal on põhjapoolsem muul kividega täiendatud ning laugemaks muudetud. 3.6.1. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu järeldused ning kokkuvõte Leesi küla Leesikalda sadama planeeringu algatamisotsuse lisana koostati keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. KSH eelhinnangu koostaja ei pea keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist detailplaneeringule vajalikuks järgnevatel põhjustel: 1) Natura eelhindamise tulemusel jõuti järeldusele, et detailplaneeringu elluviimisel on ebasoodne mõju Natura 2000 Lahemaa loodusala ja linnuala kaitse-eesmärkidele välistatud ning puudub vajadus Natura asjakohase hindamise teostamiseks. 2) kavandatav tegevus ei põhjusta olulist looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist; 3) kavandatav tegevus ei avalda ebasoodsat mõju taimestikule, rohevõrgustikule või bioloogilisele mitmekesisusele; 4) planeeringu realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks ebasoodsat mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile; 5) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei kaasne liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist; Tegevusel esineb positiivne sotsiaalmajanduslik mõju ning mõju kultuuriväärtustele. 6) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket; 7) alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale majandustegevusele; 8) kavandatava tegevusega ei kaasne avariiolukordade esinemise tõenäosuse kasvu; 9) Kavandatav tegevus ei kaasne ebasoodsat mõju õhukvaliteedile või kliimale; 10) Puuduvad muud olulised asjaolud, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajadust. Väikesadama edasisel arendamisel, sh hooldussüvendamistel, tuleb arvestada järgnevaid keskkonnameetmeid: − Peab vältima rasketehnika sattumist väljapoole ehitusalasid. − Süvendus- ja kaadamistööde tegemine on keelatud kalade kudeajal ja lindude pesitsusajal vahemikus 01. aprillist kuni 15. juulini. − Süvendus- ja kaadamistöid on keelatud teostada tugeva tuule (üle 15m/s) korral, vältimaks avariisid. Ferrysan OÜ 14 Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Töö nr. DP 23-25, 20.01.2026 − Igasugusel ehitustegevusel, sh pinnase ja ehitusmaterjalide ladustamisel, tuleb vältida elupaigatüüpide 1220 (püsitaimestuga kivirannad) ja liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270) kahjustamist. 3.6.2. Jäätmete prognoos ja käitlemine Jäätmehooldust Kuusalu vallas reguleerib Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri (vastu võetud Kuusalu Vallavolikogu 14. detsembri 2022 määrusega nr 26). Jäätmehoolduseeskirjaga on kehtestatud Kuusalu valla haldusterritooriumil jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveo tingimused, jäätmete käitlemise tingimused ning jäätmehoolduse üle järelevalve teostamise korraldus. Jäätmete kogumise jaoks planeeringualal on ette nähtud tühjendatavate konteinerite paigaldamine. Prügikonteinerite tühjendamine peab toimuma sellise intervalliga, et ei tekiks mahutite ületäitumist, haisu ning sellega kaasnevat ümbruskonna reostust. Jäätmete kogumine peab toimuma sorteeritult, et saaks tagada jäätmete taaskasutust ja kõrvaldamist. Detailplaneeringu joonisel on näidatud soovituslikud prügikonteinerite asukohad. Jäätmete käitlemine väljaspool vastavat luba omavaid jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistul tekkivad biojäätmed, mida võib käidelda oma kinnistu piires vastavalt jäätmehoolduseeskirjas sätestatud korrale. Jäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmekäitleja registreerimistõendit, jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule. Ehitustöödel tekkivate jäätmete valdaja on kohustatud rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete liikide kaupa kogumiseks. Samuti kuuluvad tema kohustuste hulka kõikide võimaluste rakendamine jäätmete taaskasutamiseks. 3.6.3. Müra, vibratsioon Planeeringualal tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Tehnoseadmete ning ehitustegevusega kaasnev müra ei tohi ületada ümbruskonna elamualadel normtasemeid. Planeeringuala hoonele puudub avalikkusel juurdepääs ja ning seal ei ole püsivat asustust ning töökeskkonda, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded. KSH eelhinnangust nähtub, et ehitustegevusega kaasnevaid ehitusmüra ja vibratsiooni teket ei ole oodata, sest planeeritavad tegevused on käesolevaks ajaks reaalselt ellu viidud. Kuna tegu on väikesadamaga, siis ei ole oodata veesõidukite liiklust tasemel, mis võiks põhjustada piirkonnas olulist müra või vibratsiooni teket. 3.6.4. Põhjavee kaitse Planeeringuala asub kaitstud põhjaveega ala. Alal ei kavandata tegevust, mis võiks põhjavett reostada. 3.6.5. Radoon Lähtuvalt Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardist asub planeeringuala kõrge või väga kõrge radooniriskiga piirkonnas (andmed 2023. aasta seisuga). Radoonisisaldust hoones saab vähendada ruumide sageda tuulutamisega, ventilatsioonisüsteemide korrastamisega, ruumide tolmust ning suitsu- ja tahmaosakestest vabana hoidmisega (radooni tütarproduktid kleepuvad nende külge ning liiguvad õhu abil inimeste hingamisteedesse). Ferrysan OÜ 15 Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Töö nr. DP 23-25, 20.01.2026 Kuna planeeringualal paiknevas hoones ei viibi inimesed pikemat aega, ei pea hoonele rakendama standardist tulenevaid ehituslikke nõudeid. 3.6.6. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed Detailplaneeringule koostatud KSH eelhinnangu kohaselt ei ole olulist avariiohtu ette näha. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on pigem positiivse mõjuga avariiolukordadele reageerimise osas, kuna tegemist on ka merepääste poolt kasutatava väikesadamaga. 3.7. Tuleohutuse tagamine Hoone minimaalseks tuleohutusklassiks on lubatud TP3. Hoone peab vastama siseministri 30.03.2017. a määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ sätestatule. Planeeringualal asub paadikuur. Rohkem hooneid alale ei kavandata. Lähim olemasolev hoone naaberkinnistul asub kuurist ligikaudu 42 meetri kaugusel. Planeeringualal on võimalik tulekustutusvett võtta põhjapoolse muuli juurest. Alale tagatakse päästeteenistuse autode juurdepääs ning olemas on ümberpööramise võimalus. Välise kustutusvee lahendus peab olema kooskõlas siseministri 18.02.2021 a. määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatuga. 3.8. Kuritegevusriskide vähendamine Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Kuritegevuse riske vähendavad: ▪ elav keskkond; ▪ selgelt eristatav juurdepääs, valdusel sissepääsude arvu piiramine; ▪ ööpäevaringse valve korraldamine ja valvetehnika paigaldamine nii hoones, kui ka õuealal; ▪ õueala valgustatus; ▪ lukustatud sisenemisruumid; ▪ tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid; ▪ süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine. 3.9. Piirangud 3.9.1. Tehnovõrkude kaitsevööndid Planeeritud tehnovõrkudele kehtivad kaitsevööndid lähtuvalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ ning keskkonnaministri 31.07.2019 määrusest nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“. Reoveemahuti kuja on 5 meetrit. Kanalisatsiooniehitise kuja on kanalisatsiooniehitise, välja arvatud torustik, kõige väiksem lubatud kaugus elamust ning majutus-, ravi-, spordi- , haridus-, kaubandus- ja teenindushoonest, samuti transpordihoonest, mis teenindab regulaarselt inimesi, ning salv- ja puurkaevust. 3.9.2. Ranna piiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd Planeeringuala jääb tervenisti Soome lahe ranna piiranguvööndisse ning ehituskeeluvööndisse. Tegevust ja piiranguid ranna piiranguvööndis ning Ferrysan OÜ 16 Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Töö nr. DP 23-25, 20.01.2026 ehituskeeluvööndis reguleerib looduskaitseseadus. Alal kavandatud tegevus ei ole vastuolus ranna kaitse eesmärkidega. 3.9.3. Lahemaa rahvuspargi piiranguvöönd Planeeritav ala asub Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndis (KLO1100359) ning Mere piiranguvööndis (KLO1101567). Tegevust ja piiranguid rahvuspargi vööndites reguleerivad looduskaitseseadus ja Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri (Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 määrus nr 18). Lahemaa piiranguvööndi kaitse-eesmärk on pärandkultuurmaastiku, sealhulgas pärandmaastiku, asustusstruktuuri, taluarhitektuuri, miljööväärtuste, ajaloolis-kultuurilise väärtusega hoonete ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Mere piiranguvööndi kaitse-eesmärk on mere ökosüsteemi, Natura elupaikade, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade ning lindude pesitsemis- ja koondumispaikade kaitse. Lähtuvalt Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjast tuleb kõik detailplaneeringualal koostatavad ehitusprojektid kooskõlastada Lahemaa rahvuspargi valitsejaga. 3.9.4. Natura 2000 Planeeringuala jääb Natura 2000 Lahemaa linnualale (RAH0000089) ja Lahemaa loodusalale (RAH0000601). Lisaks ulatuvad planeeringualale Natura elupaigad: niidud (põhitüüp: liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270)) ja rannikuelupaigad (põhitüüp: püsitaimestuga kivirannad (1220)). Sadama merepoolsest muulist ca 110 m kaugusel avamere suunas paikneb elupaigatüüp veealused liivamadalad (1110). Natura 2000 võrgustiku eesmärk on säilitada või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatavast tegevusest on välistatud olulise ebasoodsa mõju esinemine Natura 2000 võrgustikku kuuluva Lahemaa loodusala ja linnuala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele, mistõttu ei ole vajalik Natura asjakohane hindamine. Mõjutatav ala piirneb planeeringuala piirkondadega, mis on juba praegu inimtegevusest tugevalt mõjutatud. LEMMA OÜ koostas täiendavalt hinnangu „Lühihinnang Leesikalda sadama Natura elupaigatüüpide esinemise ja mõju osas“, millest nähtub, et Leesikalda sadama väljaehitamisega on elupaigatüüpide pindalad juba vähenenud ning detailplaneeringu elluviimisel (olemasoleva olukorra seadustamisel) mõjuala laienemist elupaigatüüpidele täiendavas ulatuses oodata ei ole. Lainemudel OÜ poolt koostatud ekspertarvamuse „Leesikalda sadama rannaprotsesside ekspertarvamus“ kohaselt sadama olemasoleval kujul ekspluateerimise jätkamine ja ka selle vajadusel aeg-ajalt süvendamine (sadamasse/navigatsioonikanalisse võib kuhjuda veidi liiva ja orgaanikat) ei avalda olulist ebasoovitavat mõju Natura mereelupaiga tüüpidele. Merepõhjas olevad liivamadalad paiknevad sadama merepoolsest muulist ca 110 m kaugusel avamere suunas, enam kui 2 m sügavusel ning nende kontuur ei ole viimase ca 30 aasta jooksul oluliselt muutunud. Seega, ka sadama lähiümbruse merepõhjas liikuva liiva hulk on väike ning sadam ei vaja pidevat süvendamist sinna liikuvate liivade tõttu. 3.9.5. Servituudid Leesikalda sadam kinnistule on 07.05.2015 seatud tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Kuusalu Vallavalitsuse kasuks, mille kohaselt on Kuusalu Vallavalitsusel õigus kasutada Leesikalda sadam kinnistule rajatud teed tuletõrje ja päästetehnika läbipääsuks kuni Ferrysan OÜ 17 Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Töö nr. DP 23-25, 20.01.2026 kavandatud tuletõrje veevõtukohani. Servituudiala on lepingu lisaks oleva plaani alusel kantud käesoleva detailplaneeringu joonisele „Põhijoonis tehnovõrkudega“. Tabel 3. Servituutide määramise vajadus Teeniv Valitsev krunt või Servituut Servituudi sisu kinnisasi/krunt, asutus, mille millele tehakse kasuks on tehtud ettepanek seada ettepanek seada servituut servituut Pos 1 Õigus ehitada, kasutada (Leesikalda sadam, ja hooldada läbi RMK kat. tunnus Reaalservituut kinnisasja kulgevat 42301:001:0365, juurdepääsuteed ning kinnistu nr 544902) sadamarajatisi. Pos 1 Õigus ehitada, kasutada Kalda (Leesikalda sadam, ja hooldada kinnisasjal (kat. tunnus Reaalservituut paiknevat puurkaevu kat. tunnus 42301:001:0421, ning läbi kinnisasja 42301:001:0365, kinnistu nr 544902) kulgevat veetorustikku. kinnistu nr 544902) 4. PLANEERINGU ELLUVIIMINE 4.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine Planeeringu elluviimisega kaasneda võivad mõjud on hinnatud planeeringu algatamisetapis koostatud keskkonna strateegilise hindamise eelhinnangus, mille kokkuvõte on toodud käesoleva seletuskirja p 3.6.1. Järgnevalt on kokkuvõtvalt välja toodud planeeringulahenduse elluviimisega kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning võimalik mõju looduskeskkonnale. Planeeringlahenduse elluviimisega kaasneda võivad majanduslikud mõjud on eeldatavasti positiivsed. Toimiv sadam tõstab piirkonna turvalisust, atraktiivsust ja seeläbi avaldab positiivset mõju ka lähiümbruse kinnisvara väärtusele. Planeeringulahenduse elluviimine avaldab eeldatavasti positiivset sotsiaalset mõju, mis seisneb üldises sadama avalikkuses kasutusvõimaluses. Detailplaneeringu algatamise korralduses on välja toodud, et Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud (04.03.2024 nr 7- 1/869) toetuskiri, millele alla kirjutanud avaldavad toetust Leesikalda sadamale ning leiavad, et rajatud sadam on kogukonnale vajalik, merekultuuri edendav ja elanikkonna turvalisust lisav rajatis. Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad miljööväärtuslikud alad ning kulutuurimälestised. Detailplaneeringuga kavandatav järgib piirkonna maakasutuse suundasid ning ei ole vastuolus Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärkidega. Sellest lähtuvalt puudub käesoleva detailplaneeringu lahenduse elluviimisel negatiivne kultuuriline mõju. Planeeringulahenduse elluviimisel ei ole ette näha olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale (sh mõju põhja- ja pinnasveele ning välisõhule). Planeeringualal ei ole registreeritud kaitsealuste taimede või loomade elupaiku. Väikesadam on varasemalt kehtestatud planeeringu alusel praeguseks rajatud ja käesoleva planeeringu eesmärkide elluviimisel ei suurendata inimtegevuse poolt juba praeguseks mõjutatud ala ulatust. Väikesadama võimalikud tulevased hooldussüvendused viiakse läbi vastava Ferrysan OÜ 18 Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Töö nr. DP 23-25, 20.01.2026 keskkonnaloa alusel. Sadama suurust arvestades on hooldussüvenduste tegemisel süvendatava pinnase osakaal väga väike ning muutused veekeskkonnas on ajutised. Eelneva alusel ei ole oodata olulist mõju taimestikule või loomastikule. 4.2. Planeeringu elluviimise tegevuskava Lähtuvalt Kuusalu Vallavalitsuse 11.09.2025 korraldusega nr 255 kehtestatud kõrvaltingimustest tuleb detailplaneeringust huvitatud isikul täiendada sadama alal muulide laugemaks muutmiseks muulid kividega, järgides Leesikalda sadama rannaprotsesside ekspertarvamuses (Lainemudel OÜ töö nr 2416) toodud juhiseid. Kõrvaltingimus peab olema täidetud hiljemalt enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Tegevuskava: ▪ vajalike servituutide seadmine; ▪ tehnovõrkude ja rajatiste projekteerimiseks tehniliste tingimuste väljastamine ja nende projekteerimise alustamine koos vajadusel kaasnevate lisauuringute teostamisega; ▪ tehnovõrkude, rajatiste ja hoonete projekteerimine; ▪ ehituslubade väljastamine; ▪ kasutuslubade väljastamine. Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga ja ehitusprojektile esitatavate nõuetega. Detailplaneeringuala arendaja kohustuseks on ehitada välja detailplaneeringukohased rajatised ja tagada nende korrashoid. Tehnovõrkude rajamine toimub ehitusõiguse teostaja ja võrguvaldajate koostöös. Koostöö käigus pannakse paika tehnovõrkude rajamise finantseerimise tingimused. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskohtade rajamiseks (likvideerimiseks) ja tehnovõrkude kavandamiseks riigitee alusele maale tuleb EhS § 99 lg 3 alusel taotleda Transpordiametilt nõuded vastavate projektide koostamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, tuleb Transpordiamet kaasata menetlusse. Riigimetsa Majandamise Keskusel ei ole seoses antud planeeringu elluviimisega mingeid kohustusi. Ferrysan OÜ 19 2,5 3,24 W1 N 0m 2 ,0 Uue-Metsakalda W1 W1 TINGMÄRGID liitumisnähtavus 19 W1 1,5 2,48 42301:001:0366 ELEKTRI- JA VEEVARUSTUSE SKEEM 1,0 A X=6607350 2,92 W1 W1 OLEMASOLEV Kr W1 W E 1,90 KATASTRIÜKSUSE PIIR Y=584800 3,84 3,11 4,10 JUURDEPÄÄS KATASTRIÜKSUSELE W1 2,55 3,04 1,87 planeeritav 4,40 S (sõidukid / kergliiklejad) olemasolev 4,15 1220 2,95 jaotuskilp W1 1,76 3,83 3,42 HOONE liitumiskilp 2,75 85222LK 1,54 3,67 2,74 W1 2,82 autovärav SÕIDUTEE / JUURDEPÄÄS PRK0016060 1,66 3,01 2,48 VEEKOGU (Kolga laht) W1 3,0 planeeritav W1 4,15 -0,10 e 2,57 ukit lats. veevarustus W1 PK Sõid ramisp la3,17 AVALIKULT KASUTATAVA TEE liitumiskilp ö a 3,60 W1 1,69 er se keelu p ö puurkaevust KAITSEVÖÖND (ETAK 2025) Kalda -0,15 1,88 ümb kimiKr W1 -0,29 Par 5 W1 PRK0016060 42301:001:0421 3,1 W1 Kalda kinnistul KALLASRADA (ETAK 2025) 4,0 -0,31 1,40 Leesikalda 8sadam W1 Pos 2 7 W1 4,14 2, 0 2,78 2,61 42301:001:0365 RANNA VEEKAITSEVÖÖND (ETAK 2025) LS 100% 4,12 -0,71 0,06 43 1,34 1 3, - - - 0,08 W KORDUVA ÜLEUJUTUSALA PIIR 14,9 Leesikalda sadam 01 1,30 kiv --0,79 1,90 -0,20 2,90 2,91 (ETAK 2025) 2, Kolga laht 1 i 1765 m² -0,03 2,85 2,96 W tik S1 42301:001:0365 llus 0 1,30 1,03 ki 3,40 Kalda ÜLEUJUTUSALA PROGNOOSITAV 2,0 1,50 S1 S1 42301:001:0421 11270 Kuusalu-Leesi tee -0,50 S1 MAKSIMAALNE ULATUS 13,7 42301:001:0556 Kuu 2,43 5,3 Lahemaa RP, uur (tõenäosus 1x1000 aasta jooksul) -0,10 Kr 2,71 S1 1,04 Alusplaan: Maa- ja Ruumiamet 2025 salu dik Lahemaa pv. paa -Lee 2,88 S1 -1,36 -0,80 1,34 1,60 1, RAHVUSPARGI PIIRANGUVÖÖNDI PIIR si 71 3,9 -0,02 2,76 1,08 Juurdepääs (ETAK 2025) ass 2,92 TINGMÄRGID 4 terr 2,67 4,0 kergliiklejatele p 1,63 2,69 NATURA ELUPAIK S1 1,06 ram 3 0,00 3,09 6270 (jalgvärav) OLEMASOLEV LIITUMISKILP 85222LK l muu SERVITUUDIALA oon (orient. asukoht) 3,33 põhja 1,10 -1,70 2, 02 Pos 1 ,3 5 1,23 3 056L06R15 bet -0,12 1,69 1, 81 TULEKUSTUTUSVEE VÕTUKOHT LS 100% PLANEERITAV JAOTUSKILP S1 9 -1,35 isild 1,0 -2,25 1,61 3,22 paad 1,79 5,2 ,4 8 LIKVIDEERITUD OBJEKT 3,9 X=6607300 70 ,49 1 3 PLANEERITAV LIITUMISKILP 1/- 2 0 -2,30 0,58 056YK26-1 1,09 -0,56 2,02 2089 m² Kr 056YM01 MADALPINGE MAAKAABELLIINI Y=584800 2,69 Loksa metskond 6 1,62 PLANEERITAV W1 1,07 VÕIMALIK ASUKOHT 0 -1,89 ,5 -2,24 42301:001:0280 1,37 2 PLANEERITAVA ALA PIIR 2,15 2,76 0,79 VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT A -2,11 1,17 1,66 0,22 Lahemaa RP, -2,39 -1,32 1,42 HOONESTUSALA Mere pv. 2,26 3,22 PUURKAEVU HOOLDUSALA -0,03 -2,40 11270 Kuusalu-Leesi tee 5 SOOVITUSLIK PRÜGIKONTEINERITE 9 2,53 SERVITUUDI MÄÄRAMISE 1, -1,81 pa 2,16 42301:001:0556 ASUKOHT s -1,40 na ad -2,30 -2,26 1,69 VAJADUSEGA ALA pin isil 3,8 -2,39 1,85 6270 PIIRDEAED d -2,31 0 -2,38 liitu 2,23 2,19 Pos 3 1,91 SERVITUUDI MÄÄRAMISE VAJADUSEGA ALA mis 2,67 VP -0,07 1,17 LS 100% Kolga laht 2,28 TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND n 1 -2,07 äh 1,10 1,2 -2,40 - 1,15 1,96 - - 1,53 VEETORU (orienteeruv asukoht) tav - Kuu -2,34 -0,12 us s 550 m² REOVEEMAHUTI (orienteeruv asukoht) alu -2,08 3,30 -2,16 1 0,01 1,56 2,77 90 -0,10 REOVEEMAHUTI KUJA (5m) -2,29 -1,88 Kallaste 3,5 2,51 -0,12 m 1,11 1,96 -1,30 1,59 42301:001:0762 -1,94 -1,81 KANALISATSIOONITORU 3,0 -0,09 -0,10 MADALPINGE KAABELLIIN (orienteeruv asukoht) 2,5 -1,95 1,26 W1 W1 1,49 ul 2,0 amu 0,28 -0,10 1,81 lõun LIITUMISKILP 1,5 2,55 1,0 1,96 0,17 S1 SIDETRASS -2,06 -1,31 -0,12 -0.07 NÄHTAVUSKOLMNURK -0,10 0,06 2,35 -1,86 -0,25 VÕIMALIK PARKIMISKOHT 1,82 0,01 -0,31 -0,10 -0,33 -1,32 2,75 -0,11 -0,30 -0,05 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURINÕUDED -0,05 -0,47 -1,82 lubatud ehitisealune -0,65 krundi pindala (m²) hoone lubatud max lubatud arv krundil hoone lubatud max kõrgus maapinnast krundi kasutamise hoonete suurim hoonete suurim 2,75 -0,06 -1,33 -0,64 sihtotstarve ja (maapealne / korruselisus maa-alune) osakaalu % 2,73 pind (m²) Märkused: katastriüksuse sihtotstarve ja Kolga laht Krundi kasutamise sihtotstarve osakaalu % planeeritav -0,81 (m) -0,12 (ruumilise planeerimise leppemärgid 2013): 1) Planeeritava ala piir on joonise paremaks loetavuseks näidatud 1,0 m katastriüksuse piirist väljapoole. LS - sadama maa 2) Mõõdud on antud meetrites. pos nr. -0,13 -0,13 -0,98 3) Joonise koostamisel on kasutatud Pajupuu Holding OÜ koostatud geodeetilist alusplaani. -0,06 -1,53 -1,06 Katastriüksuse sihtotstarve: -1,95 Töö nr 25MI24, mõõdist. 13.11.2021, 16.01.2022 ja 24.05.2024, täiendatud 20.01.2026. Koostatud 10.06.2024. T - tootmismaa Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 1 2089 70 1/- 5,2 1 LS 100% T 100% Piirangud: Ferrysan OÜ Huvitatud isik 2 1765 - - - - LS 100% T 100% PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS NING OLULISEM INFO: 1* ranna ehituskeeluvöönd; Muskaadi 14 76506 Saue linn OÜ Tonikseri 3 550 - - - - LS 100% T 100% 1 1 - POSITSIOONI NUMBER 2* ranna piiranguvöönd; Saue vald, Harjumaa Töö nimetus ja aadress 2 2 - KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE 3* avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (11270 Kuusalu-Leesi tee); - Katusekalle: 30…45° Tel. +372 522 1744 Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle 3 4* Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvöönd (KLO1100359) ja - Katusekatte materjal: plekk, kivi, bituumensindel või MTR reg nr: 4 5 6 3 - HOONE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS MAAPINNAST rullmaterjal. EEP002230 lähiala detailplaneering 7 4 - HOONE LUBATUD MAKSIMAALNE KORRUSELISUS Mere piiranguvöönd (KLO1101567); Harju maakond, Kuusalu vald, Leesi küla 5* Natura 2000 Lahemaa linnuala (RAH0000089); - Fassaadimaterjal: puit Maastikuarhitekt-planeerija (MAAPEALNE /MAA-ALUNE) Arhitektuursed piirangud - Vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale. Riiu Efert Joonise nimetus Staadium 5 - HOONE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND 6* Natura 2000 Lahemaa loodusala (RAH0000601); 6 - HOONE SUURIM LUBATUD ARV KRUNDIL 7* Natura elupaigad: niidud (6270) ja rannikuelupaigad (1220); - Välisviimistlusmaterjalid, katusekatte materjal ning toonid Arhitekt PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA DP täpsustuvad hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Jooniseid Kuupäev Mõõt Töö nr Joonis 7 - PLANEERITUD KRUNDI PIND 8* üleujutusala riskipiirkond. - Avatäited lahendatakse ehitusprojektis. Janika Jürgenson (Tallinna Tehnika- ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) 20.01.2026 a. 1:500 DP 23-25 4 4 Maris Kirsimaa Kuusalu Vallavalitsus Teie 28.01.2026 nr 7-1/4218-2 [email protected] Mõisa tee 17 Meie 04.02.2026 nr 7.2-2/26/4332-6 74604, Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik Leesikalda sadama kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine Olete taotlenud Transpordiametilt korduvat kooskõlastust Harju maakonnas Kuusalu vallas Leesi külas Leesikalda sadama ja selle lähiala detailplaneeringule (katastritunnus 42301:001:0365, edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused olemasolevate muulide ja akvatooriumi ning paadikuuri suurendamiseks. Oleme kooskõlastanud planeeringu märkustega 07.01.2026 kirjaga nr 7.2-2/26/4332-4. Korduvaks kooskõlastamiseks esitatud planeeringut on korrigeeritud koostöös Transpordiametiga. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskohtade rajamiseks (likvideerimiseks) ja tehnovõrkude kavandamiseks riigitee alusele maale tuleb EhS § 99 lg 3 alusel taotleda Transpordiametilt nõuded vastavate projektide koostamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jana Prost peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Lisa: - Lisa 1. Leesikalda sadam DP_Seletuskiri 20_01_2026 - Lisa 2. Leesikalda sadam DP_Põhijoonis tehnovõrkudega 20_01_2026 Jana Prost 5792 4753, [email protected] 2 (2)
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel