Keskkonnaluba EELNÕU
04.02.2026
Loa registrinumber KL-525699
Loa omaja Ärinimi / Nimi OÜ INF Maavarad
andmed
Registrikood / 14273374
Isikukood
Tegevuskoha Nimetus Männiku IX liivakarjäär
andmed
Aadress Viimsi metskond 10, Männiku küla, Saku vald, Harju maakond
Katastritunnus(ed) 71901:001:1177
Territoriaalkood 5260
EHAK
Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: 15 Tallinna-Rapla-Türi tee
territoorium (71901:001:1295), Kangru kergliiklustee L16 (71901:001:1291), Kangru kergliiklustee L17
(71901:001:1292), Männiku liivakarjäär 4 (71901:001:1176), Viimsi metskond 10
(71901:001:1294), Viimsi metskond 34 (71901:001:1293), Viimsi metskond 5
(71901:001:1290). Puudutatud veekogud: Tammetalu järv (VEE2006000).
Tegevusvaldkond Loaga Maavara kaevandamine;
reguleeritavad
tegevused
Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet
andmed
Registrikood 70008658
Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse Loa versiooni
periood kehtima
hakkamise
kuupäev
Lõppemise
kuupäev
Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Maapõu
M1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 109
Maardla nimetus Tallinna-Saku
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara liiv
Mäeeraldise nimetus Männiku IX liivakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 10.75
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 12.55
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 99
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 65
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve ehitus, teedeehitus
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 25
Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³)
Plokid
Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
61 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 368 tuh m³ 21.03.2024
Tegevusala andmed
Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu
2/4
Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik
Liiv, täitepinnas 2026 2041 tuh m³ 345 tuh m³
Mäeeraldise KOV jaotus
Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id
KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon
Liiv, täitepinnas 2026 2041 0719 Saku vald
Geoloogilised uuringud
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2019)
Geoloogiafondi number 9297
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/19/3047
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 22.11.2019
Kõrvaltingimused
1. masinate korraline hooldus teostada selleks ettevalmistatud platsil;
2. karjääritegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5°C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse;
3. tööde korraldus karjääris peab tagama, et avalikele teedele ei kanduks liiva ja tolmu;
4. teenindusmaa lääneosal (piiripunktist 22 kuni 1) on raadamine keelatud;
5. enne kaevandamisega alustamist tuleb koostöös kaevu (PRK0000396) valdajaga selgitada välja kaevu säilitamise vajadus või likvideerimise võimalus ning kaevandamisel lähtuda saavutatud kokkuleppest;
6. kaevandamine ja materjali väljavedu on lubatud esmaspäevast reedeni kella 07.00-19.00. Öisel ajal, riiklikel pühadel ja nädalavahetustel on kaevandamine ja väljavedu keelatud, kuid vähemat müra tekitavad
tegevused (nt masinate hooldus, tankimine) on lubatud igal ajal;
7. kaevandamistegevusest põhjustatud müra osas kaebuste esinemise korral on keskkonnaloa omajal kohustus mõõta mürataset aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes kaebuse
esitaja katastriüksusel. Mõõtmistulemused esitada ka loa andjale. Müra piirtasemete ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid ja korraldada karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks;
8. rajada katendivallid (vähemalt 5 m kõrgused) lähimate elamute suunale;
9. katendi eemaldamist ei tohi teostada asustatud kõre sigimisveekogudele lähemal kui 300 m kõre sigimisperioodil 15.04.–15.07. Kui seire käigus on tuvastatud, et sigimist veekogus sel aastal ei toimu, siis on
lubatud katendi eemaldamisega alustada enne 15.07;
10. kui kooritud katendit või kaevandatud maavara on vaja alal ajutiselt ladustada, tuleb seda teha asustatud kõre sigimisveekogudest kaugemal kui 300 m;
11. kändude juurimist teostada soojal aastaajal (üle +5°C), et pinnases varjuvad loomad (sh kõre ja kivisisalik) suudaksid vajadusel raadatavalt alalt ära liikuda;
12. raadamist ja kaevandamist korraldada järkudena ehk osade kaupa, lähtudes seejuures Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga kaitse-eeskirjast. Järgmise osa (60 m laiune vöönd mõõdetuna mäeeraldise
idapiiri piiripunktide 2 kuni 18 perimeetrist) raadamisega võib alustada tingimusel, et eelmise osa varu on ammendatud. Järkudena raadamisel ja kaevandamisel hajutatakse pinnases varjuvate isendite
suremusriski;
13. ajutised konnatõkked tuleb rajada mäeeraldise lääneküljele piiripunktide 18 kuni 1 perimeetrile teenindusmaa alal ning säilitada kogu kaevandamise aja jooksul. Kui ammendatud alale on elupaik loodud,
tuleb konnatõkked tõsta ammendatud ala idapiirile, et takistada elupaika asustavate isendite sattumist kaevandamisalale;
14. Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga kattuvas osas tuleb korrastada mäeeraldis ja selle teenindusmaa kõre elutingimustele vastavaks alaks – ala tuleb jätta avatud liivapinnasega ja rajada alale
päikesele avatud liivavallid ja madalaveelised
sigimisveekogud. Tagada, et ei tekiks alade kinnikasvamist. Elupaiga rajamisel tuleb tööde planeerimisele kaasata vastav ekspert ning järgida kõre kaitse tegevuskava. Püsielupaiga territooriumil ammendatud
karjääriosade pinnasega katmine on keelatud. Ala korrastamisel istutada idapiirist (piiripunktide 2 kuni 18 perimeetrist) minimaalselt 60 m ulatuses üksikpuid, taasmetsastamine on keelatud;
15. karjääri varud tuleb ammendada võimalikult kiiresti ja alustada elupaikade ning looduslike alade taastamisega juba kaevandamise ajal;
16. ulukite liikumisvõimaluste tagamiseks on ala tõkestamine (tarastamine) keelatud, et säilitada loomade liikumisvabadus ja nende ligipääs elutähtsatele ressurssidele;
17. vajalikud raadamistööd teostada väljaspool loomastiku ja linnustiku sigimisperioodi;
18. väljaveoteid ei ole võimalik otse riigiteele 15 Tallinn-Rapla-Türi ega Kangru liiklussõlme rampidele lubada;
19. ajutine väljavedu on võimalik, kui materjali kasutatakse Kangru liiklussõlme või Rail Baltica põhitrassi ehitusobjektidel. Vajab täpsemat kooskõlastamist Transpordiameti, Rail Baltic Estonia OÜ ja
töövõtjatega.
3/4
Kaevandatud maa kasutamise otstarve Kõre ja kivisisalikule soodsa elupaiga loomine
Loa lisad
Nimetus Manus Lisatakse digidoci
Mäeeraldise plaan Lisa 1: Mäeeraldise plaan (6).pdf Jah
Geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Geoloogilised läbilõiked (4).pdf Jah
Korrastatud maa plaan Lisa 3: Korrastatud ala plaan (3).pdf Jah
4/4
Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa taotlus
OÜ INF Maavarad (kuni 25.08.2025 kehtinud ärinimega EMG Karjäärid OÜ; reg.kood
14273374, aadress Vana-Narva mnt 11b, Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604 Harju maakond)
on 18.02.2020 esitanud Keskkonnaametile taotluse Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa
saamiseks. Menetluse käigus on taotlust korduvalt muudetud ning lõplik versioon on
registreeritud KOTKAS-s 09.07.2025 menetluse nr M-125171 juurde dokumendina nr DM-
125171-19.
Keskkonnaamet (KeA) teavitas menetlusosalisi Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa
andmise korralduse ja loa nr KL-525699 eelnõude valmimisest 24.11.2025 kirjaga nr DM-
125171-27 ning 24.11.2025 teadaande avalikustamisega ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded. Menetlusosalistelt laekusid ettepanekud ja vastuväited loa andmisele ning
eelnõudele (kirjad registreeritud KOTKAS-s 09.12.2025 numbritega DM-125171-29, DM-
125171-30, DM- 125171-31, DM-125171-32 ja 10.12.2025 numbritega DM-125171-33 ja
DM-125171-34).
Järgnevalt on kokkuvõtlikult välja toodud eelnõu avalikustamisel kirjalikult laekunud
seisukohad ning KeA vastused neile.
1. Viljandi mnt 43c KÜ
1.1 Viljandi mnt 43c KÜ kõik liikmed on kategooriliselt vastu karjääri ehitamisele ning
nõuavad avalikku arutelu.
V: avalik arutelu korraldati 08.01.2026 Saku vallamajas ja MS Teamsis.
1.2. Viljandi mnt 43c KÜ elamupiirkonna peamine väärtus on ümbritsev keskkond, mets.
Karjäär ei sobi elamute vahetusse lähedusse.
V: Maavara on seal geoloogiliselt uuritud ja arvele võetud aktiivse varuna ehk et on
kaevandamisväärseks hinnatud, lisaks on tegu ühe Harju maakonna tähtsama liivamaardlaga,
kus on kaevandatud enam kui 40 aastat. Ortofoto kohaselt jääb Viljandi mnt 43c KÜ ja
karjääri vahele Tallinna linna munitsipaalomandis oleval kinnistul kasvav mets (ca 200 m
ulatuses) ning maantee.
1.3. Elamupiirkond on kannatanud Rail Balticu (RB) ehituse pärast, kasvanud on müra ja tolm
ning ümbrus rasketehnika tõttu muutunud lastele ohtlikuks. Müra on suurenenud ka Männiku
harjutusväljal sagenenud laskeharjutuste tõttu.
V: RB ehitamine on riigi otsus ja planeeringud kooskõlastatud kohalike
omavalitsusüksustega. Müra ja tolmu teke ehitusperioodil on paratamatu, kaebused tuleks
esitada otse RB-le. Männiku harjutusväljakul toimuvat ei saa samuti KeA reguleerida, see on
Kaitseministeeriumi pädevuses. Männiku IX liivakarjääris töö tegemisele kavandatakse seada
kellaajalised piirangud ja määrata nõuded müra ja tolmu leviku vähendamiseks.
Keskkonnaloaga ei saa reguleerida liiklusohutust väljaspool karjääriala avalikel teedel.
Karjäär on loa kehtivuse ajal ohutsoon ning avalikkusele ligipääs üldjuhul keelatud.
1.4. Karjäär tähendaks kinnisvara hinna alanemist.
V: nt Kobratu IV keskkonnamõju hindamise (KMH) aruandes1 on leitud, et kinnisvara
väärtust karjäär oluliselt ei mõjuta, kui järgitakse kõiki leevendusmeetmeid. Nt Rõstla III
KMH aruandes2 on leitud, et kinnisvara väärtuse mõju piirneb füüsilise mõju ulatusega, mis
esineb karjääri töötamise jooksul. Tallinna-Saku maardlas on liiva kaevandatud 1960ndatest,
tegemist on Harju maakonna jaoks tähtsa kaevandamiskohaga.
1.5. Tallinna linna seisukoht on see, et linna piirides ei peaks avama uusi karjääre. Miks on
Tallinna linnaga vahetult piirnev ala sobilikum?
V: Saku vald ei ole näinud vastuolu, kui on kaevandamisega nõustunud. 2021 a. on muu
hulgas ka Tallinna linnalt küsitud arvamust, kes nõustus tingimusi esitamata.
1.6. Etteheide, et KeA tegi ettepaneku avalikku istungit mitte korraldada, kuigi tegu on
kohalike elu puudutava olulise küsimusega.
V: KeÜS annab võimaluse teha ettepanek istungit mitte korraldada, lähtuvalt mõneti ka
kokkuhoiust, et riigi halduskulusid vähendada. Avalikul istungil asja arutamist soovivate
isikute hulka ei ole alati võimalik ette ennustada, kuivõrd sageli ei laeku menetluste jooksul
ühtki arvamust ega vastuväidet. Ka kohtud ei tee alati avalikku istungit, vaid lahendavad asja
kirjalikus menetluses. Kui elanikud soovivad asja arutada istungil, siis see alati ka tehakse ja
seetõttu avalik istung korraldati (08.01.2026 Saku Vallamajas ja MS Teamsis). KeA lähtub
oma otsuste tegemisel kehtivatest õigusaktidest.
2. Raudalu Kodu MTÜ vastuväited
2.1. Keskkonnaloaga lubatav tegevus ületab õigusaktidega kindlaks määratud müranorme ja
mürauuringud on teostatud vananenud lähteandmetele tuginedes, ilma kumulatiivseid mõjusid
hindamata. 2019. a müraanalüüsi kohaselt on müra sihtväärtused ületatud. Müra sihtväärtus
on oluline ja seda tuleb kaalumisel arvesse võtta, kui olemasolev müraolukord võib uue
müraallika lisandumise tõttu inimese jaoks tajutaval määral halveneda.
V: Karjääri puhul peab tagatud olema piirväärtus, sihtväärtuse järgimise kohustus tuleb läbi
üldplaneeringu, kui seal on markeeritud müratundlik ala. Eelhinnang on arvamuse saamiseks
saadetud KOVidele (Tallinna linn, Saku vald, Kiili vald), kellest ükski ei ole viidanud, et Pinu
ja Riida tänavate kinnistute puhul oleks mürakäsitlus olnud vale üldplaneeringust tulenevalt.
KeA pädevuses on hinnata tööstusmüra (ehk karjääri tegevusega seonduv müra), liiklusmüra
hindamisega tegeleb Terviseamet. Tööstus- ja liiklusmürale on kehtestatud erinevad
piirväärtused ja neid koos vaadelda ei saa. Liiklus- ja tööstusmüra on olemuselt erinevad ja
seetõttu neid ei liideta. KeA vastutusalast väljub piirkonna üldise mürafooni reguleerimine,
keskkonnaluba saab reguleerida vaid tööstusmüra. Selline on täna kehtiv õigusruum. 2019. a
modelleerimine ei saanud samamoodi liiklusmüra (kumulatiivses mõttes koos karjääri
müraga) arvestada. Samas on modelleerimiste kaardipiltidel3 näidatud ka liiklusmüra levik
ning nende andmete kohaselt ülenormatiivne karjäärimüra ning liiklusmüra üksteiseni ei jõua.
Mürahäiringu leviku vältimiseks kavandatakse piirata karjääri tööaega ning kohustatakse
rajama müratõkkevall.
1 Leitav veebiaadressilt kotkas.envir.ee->registrid-> keskkonnamõju hindamiste register-> märksõna Kobratu
2 Leitav veebiaadressilt kotkas.envir.ee->registrid-> keskkonnamõju hindamiste register-> märksõna Rõstla
3 Leitav veebiaadressilt kotkas.envir.ee-> keskkonnakaitseload (valgel taustal)-> dokumentide register-> reg.
number DM-125171-19
2.2. Loa andmine on vastuolus looduskaitseliste põhimõtetega ja muudab rohevõrgustiku
toimimise võimatuks.
V: rohevõrgustiku säilimiseks jäeti algselt taotletud mäeeraldisest täiendav riba välja (Kangru
sõlme poolsel küljel). Maastiku funktsioon karjääri piires muutub, kuid samas on tegu kõre ja
kivisisaliku PEPiga. Väikeulukite jaoks maakasutus muutub, kuid nemad on inimtegevuse
suhtes tolerantsemad liigid. I-II kaitsekategooria liikidele tekivad paremad elutingimused kui
praegu. Osa metsast (ca 50 m) jääb siiski alles ning ka karjääriala ei ole takistuseks loomade
liikumisele (ei ole lubatud ala tarastada). Rohevõrgustik ei hävi, vaid maakasutus muutub,
sealjuures teistele sihtliikidele sobivamaks. KOVidel oli rohevõrgustiku käsitluse piisavuse
osas võimalik arvamust avaldada eelhinnangu raames, kuid sellekohaseid märkuseid ei
esitatud.
2.3. Kõre ja kivisisaliku tegevuskavaga on kaevandamine vastuolus ja kaevandamistegevuse
tagajärjel jääb liigile sobivaid elupaiku järjest vähemaks.
V: Neile liikidele hetkel Männiku IX liivakarjääri ala elupaigana ei ole kõige sobilikum.
Probleem elupaikadega tekib siis, kui juba olemasolev sobiv liivaala kaevandataks ära (vee
alla) ja avatud liivaväli kaoks jäädavalt, kuid praeguse tegevuse käigus tekib kaevandamise
järel liikidele varasemast sobivam elupaik ehk avatud liivaga väli hõredate üksikpuudega.
Lisaks on kaitse-eeskirja kohaselt lubatud püsielupaigas kaevandamine v.a allapoole veepiiri.
2.4. Väike-konnakotka toitumis- ja lennukoridori osa kaoks.
V: RB on põhjalikult analüüsinud ja inventeerinud lähipiirkonna kotkaid ja 2025. andmete
alusel on kotkastele pesamets endiselt sobiv, kuigi pesitsust ei ole pikalt registreeritud. Lisaks
ei ole väike-konnakotkale need alad (mets, veekogu, karjäär) sobilikud toitumisalad, tegu ei
ole ka kriitiliselt ohustatud liigiga. Need alad sobivad kalakotkale, kellel 2024. aastal
Männiku rabas pesitsus õnnestus. Täpsustame, et väike-konnakotkaid on 500-600 paari
(vastuväites ekslikult märgitud 50-60 paari).
3. Liisa ja Andreas Abel`i vastuväited
3.1. Karjääri müra hindamine tugineb 2019. modelleerimisele, mis 2026. otsustusprotsessi
jaoks on lubamatult aegunud. Vahepeal on piirkond muutunud - uus teedevõrk, Kangru
liiklussõlm. Karjääri müra ja uue liiklussõlme müra pole kombineeritud üheski dokumendis,
mistõttu on senine loamenetluse alusmaterjal õiguslikult ja keskkonnamõju hindamise
põhimõtete järgi ebapiisav. Karjääri müra (53–56 dB) liitub liiklussõlme ja riigitee
mürafooniga (juba 54–61 dB), mille tulemusena on ülimalt tõenäoline, et kumulatiivne
ekvivalenttase ületab päevasel ajal 60 dB piiri. 60 dB piirväärtuse ületamine II kategooria
elamualal ei ole kooskõlas kehtiva müramäärusega.
V: Tööstus- ja liiklusmürale on kehtestatud erinevad piirväärtused ja neid koos vaadelda ei
saa. Liiklus- ja tööstusmüra on olemuselt erinevad ja seetõttu neid ei liideta. KeA
vastutusalast väljub piirkonna üldise mürafooni reguleerimine, keskkonnaluba saab
reguleerida vaid tööstusmüra. Selline on täna kehtiv õigusruum. 2019. a modelleerimine ei
saanud samamoodi liiklusmüra arvestada (vt ka vastuseid eespool). Mürahäiringu leviku
vältimiseks kavandatakse piirata karjääri tööaega ning kohustatakse rajama müratõkkevall.
Loa omaja peab kaebuste esitamisel mõõtma mürataset kaebaja katastriüksusel ning kui
esineb ületamisi, korraldama karjääris töö ümber ja rakendama leevendusmeetmeid.
3.2. Hindamata on kumulatiivne müra Männiku harjutusväljaga.
V: Impulssmüra on lühiajaline ja sellel pole keskmise minuti ja tunni ekvivalentsele
helirõhutasemele väga suurt mõju (Ojamaa põlevkivikaevanduse KMH aruanne4). Nt
lõhkamise reaalne mürasündmus kestab maksimaalselt mõned sekundid ja kogu päevase aja
hinnatud müratasemele kaasnev kumuleeruv mõju on väga väike (Potsepa liivakarjääri KMH
aruanne5). Männiku harjutusvälja tegevustega kaasnev impulssmüra ei liigitu tööstusmüra
alla, vaid tegu on eraldi spetsiifilise müraliigiga (militaarmüra). Erinevate müraliikide
müratasemeid ei summeerita.
3.3. Hindamata on kumulatiivne müra Rail Balticuga. Puudub alus väita, et Männiku IX
liivakarjäärist saadav materjal on vältimatult vajalik RB ehitamiseks.
V: RB liiklusmüra ja karjääri tööstusmüra ei summeerita (vt vastuseid eespool).
Kaevandatava materjali vajadust ei ole põhjendatud ainult RB ehitusega, vaid on kirjeldatud,
et see on mõistlik kasutusse võtta nii lähipiirkonna suurrajatiste kui ka üld- ja teedeehituseks
vajalike kvaliteetsete täitematerjalide nõudluse tagamiseks. Samas on selge, et kui karjäär
sisuliselt asub ehitusobjekti kõrval, vähenevad ehituskulud ja mõju keskkonnale eelkõige
lühema transpordimaa tõttu (vähem raskeveokeid avalikel teedel ja väiksem fossiilsete kütuste
kulu).
3.4. Pole hinnatud mõju liiklusele sh ohutusele, lastele, kergliiklusele, tolmule, mustusele ja
vibratsioonile.
V: Avalike teede kasutamist reguleerib liiklusseadustik ja keskkonnaloa nõuded teede
kasutamist reguleerida ei saa. Teeomanik saab seada tee kasutamisele tingimused. Loa
omanik peab vastutama, et tema tegevusest ei kanduks avalikele teedele liiva ja tolmu, selleks
vajalike meetmete üle saab loa omaja ise otsustada lähtuvalt praktikast ja efektiivsusest.
Liivakarjääris kaevandamisel tekitavad vibratsiooni seal töötavad masinad ja mehhanismid,
millele on seatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Ei ole eluliselt usutav, et
ekskavaatori tööga kaasnev vibratsioon jõuab lähimate majapidamisteni ca 200 m kaugusel.
Sellisel kaugusel oleks vibratsioon oluliselt tajutav, kui tegu oleks lubjakivikarjääris
lõhkamisega (Harku II lubjakivikarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele esitatud
eksperthinnang6).
3.5. Roheline elukeskkond asendub tööstusliku kasutusega ja kinnisvara väärtuse langust ei
ole arvesse võetud.
V: nt Kobratu IV KMH aruandes (viide eespool) on leitud, et kinnisvara väärtust karjäär
oluliselt ei mõjuta, kui järgitakse kõiki leevendusmeetmeid. Nt Rõstla III KMH aruandes
(viide eespool) on leitud, et kinnisvara väärtuse mõju piirneb füüsilise mõju ulatusega, mis
esineb karjääri töötamise jooksul. Tallinna-Saku maardlas on liiva kaevandatud 1960ndatest,
tegemist on Harju maakonna jaoks tähtsa kaevandamiskohaga. Karjääriala on tööstusliku
ilmega loa kehtivusaja jooksul, ala korrastatakse kaitsealuste liikide elupaigaks, mis sulandub
uuesti maastikku. Tallinna-Saku maardla lähiümbrus on juba tugeva antropogeense mõjuga.
Saku valla uue üldplaneeringu (kehtestatud 20.04.2023) maakasutuse plaani kohaselt kattub
4 Leitav veebiaadressilt kotkas.envir.ee->registrid-> keskkonnamõju hindamiste register-> märksõna Ojamaa või
KMH01621
5 Leitav veebiaadressilt kotkas.envir.ee->registrid-> keskkonnamõju hindamiste register-> märksõna Potsepa
6 Leitav veebiaadressilt kotkas.envir.ee-> keskkonnakaitseload (valgel taustal)-> dokumentide register-> reg.
number DM-118268-19
taotletav mäeeraldis nii rohevõrgustiku kui perspektiivse või rekonstrueeritava sh oluliselt
muudetava põhimõttelise maantee trassi koridoriga, misõttu on juba üldplaneeringus
kõnealune ala määratud konfliktseks erinevate maakasutuse rollide mõttes.
3.6. Esineb oht põhjaveele, selle kättesaadavusele ja kvaliteedile.
V: Mäeeraldisel ei kaevandata sügavamalt kui absoluutkõrgusele 43,6 m. Kui kaevandatakse
abs kõrgusel 43,6, siis asub põhjavesi sellest allpool (max kuni 10 cm on veetase kohati
kõrgemal) ja põhjaveetasemest altpoolt ei kaevandata, põhjavett ei alandata- joogivee
kättesaadavus ei ole ohus. (Piirkond on suures osas ühendatud ühisveevärgiga. Kui Pinu ja
Riida tänaval on nt veevarustuse allikaks PRK 14199, mis neile kõige lähemal on, siis see on
sügav kaev (70 m; Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekiht, kaitstud põhjaveekiht ja ei ole
kvaternaariga seotud). Kuna vett ei alandata, välja ei pumbata, ei saa setted seguneda,
mineraalid ja rauasisaldus suureneda. Põhjavee voolusuunad ei saa muutuda, kui põhjavette
kaevandama ei minda. Põhjaveetase ühtlustub, järgides endiselt maapinna reljeefi.
Põhjaveetase muutuks siis, kui kaevandataks altpoolt põhjaveetaset. Praegusel juhul tekiks
kõrgema põhjaveega punktides lombid (seal kus veetase 43,7 ehk 10 cm üle
kaevandamissügavusest). Ümbruskonna kaevud saavad vee sügavamalt põhjaveekihist kui
Kvaternaari põhjaveekiht ega ole mõjutatud sellest, kui karjääris võib mõnes kohas tekkida
veelomp. Põhjavee voolusuund ei muutu, veekvaliteet ka mitte. Hüdrogeoloogilise kaevu
PRK0000470 veekvaliteet (Kvaternaari kihis) ei näita negatiivset trendi ühegi näitaja puhul.
3.7. Loodusliku liikumiskoridori ja rohevõrgustiku katkestamine.
V: rohevõrgustiku säilimiseks jäeti algselt taotletud mäeeraldisest täiendav riba välja (Kangru
sõlme poolsel küljel). Maastiku funktsioon karjääri piires muutub, kuid samas on tegu kõre ja
kivisisaliku PEPiga. Väikeulukite jaoks maakasutus muutub, kuid nemad on inimtegevuse
suhtes tolerantsemad liigid. I-II kaitsekategooria liikidele tekivad paremad elutingimused kui
praegu. Osa metsast (ca 50 m) jääb siiski alles ning ka karjääriala ei ole takistuseks loomade
liikumisele (ei ole lubatud ala tarastada). Rohevõrgustik ei hävi, vaid muutub, sealjuures
teistele sihtliikidele sobivamaks. KOVidel oli rohevõrgustiku käsitluse piisavuse osas
võimalik arvamust avaldada eelhinnangu raames, kuid sellekohaseid märkuseid ei esitatud.
3.8. Väike-konnakotka ohustamine.
V: RB on põhjalikult analüüsinud ja inventeerinud lähipiirkonna kotkaid ja 2025. andmete
alusel on kotkastele pesamets endiselt sobiv, kuigi pesitsust ei ole pikalt registreeritud. Lisaks
ei ole väike-konnakotkale need alad (mets, veekogu, karjäär) sobilikud toitumisalad, tegu ei
ole ka kriitiliselt ohustatud liigiga. Need alad sobivad kalakotkale, kellel 2024. aastal
Männiku rabas pesitsus õnnestus. Täpsustame, et väike-konnakotkaid on 500-600 paari
(vastuväites ekslikult märgitud 50-60 paari).
3.9. Viited õiguslikele alustele ja argumendid.
V: mitmel korral on viidatud seaduste aegunud või muudetud §-dele ning neile ei vastata.
Eelhinnangu ja eelnõu koostamisel on aluseks võetud kehtivad õigusaktid ja nende alusel
sätestatud normid (müra piirväärtused eelkõige). Modelleerimistulemuste põhjal lubatud
väärtusi ei ületata. Liikide kaitseks kavandatakse loale seada mitmeid kõrvaltingimusi, mille
täitmine on kohustuslik. Olulise negatiivse keskkonnamõju ilmnemine pole tõenäoline ja
häiringud on leevendatavad, samuti ei ole need igavesed ja pöördumatud.
Kirjalikud vastused avalikul istungil esitatud küsimustele, millele kohapeal ei vastatud
1. Milline on riigi võit, kui elupaiga rajab ettevõte? Miks ei ole alasid korrastatud, kui
kaevandatud on nii kaua? Miks load kehtivad nii kaua? Mis on elupaiga rajamise kulu, mis
tegevusi on tarvis? Kui elupaiga rajamine ei maksa väga palju, kas on otstarbekas seda
kaevandamist siis lubada?
V: Metsa raadamise on RMK teinud. Vaja veel kännud juurida, katendikiht koorida.
Kivisisalikule on enam-vähem, aga kõre vajab avatud liivaala ning madalaveelisi lompe, mis
oleksid sigimisele sobilikud. Kui tahta kogu ala kõrele sobivaks, siis ilmselt peaks tegema
samamoodi samas mahus, et jõuda sama sügavale (et tiigid tekkida saaks). Võimalus
ühendada majandus ja looduskaitse. Elupaiga tekitamiseks on põhimõtteliselt kaks
alternatiivi: ala kaevandamiseks välja andmine (riik ise ei kaevanda) ning sealjuures saadav
kasu nii maarendist kui kaevandatava maavara ressursitasust või pinnase eemaldamiseks
tööde tellimine, mille maksumust ei ole arvutatud, kuid võib tuletada riiklike taristuehituste
kuludest.
Enne maapõueseaduse muudatust (aastal 2016) oli Tallinna-Saku maardla riikliku tähtsusega,
kuhu anti kaevandamislube pikema kehtivusajaga (kuni 30 aastat). Hetkel kehtivad load
nendes märgitud lõppkuupäevani või kui selleks ajaks ei ole maavara ammendunud ja
õigusaktid seda lubavad, on loa omajatel õigus esitada taotlus kehtivusaja pikendamiseks.
Selleks viiakse läbi avatud menetlus ning küsitakse ka kohaliku omavalitsuse üksuse
arvamust (kellel on õigus ka keelduda). Korrastatuks on tunnistatud näiteks Tammemäe II
liivakarjäär ning AS Silikaat on astunud esimesed sammud suuremate kaevandamisalade
(Männiku liivakarjääri) korrastamiseks.
2. Kas kõre elutseb töötavas karjääris masinate vahel? Kas kõre seisund on karjääri töötamise
ajal läinud halvemaks? Kas tehti võrdlus eelhinnangu andmisel, et kuidas läheks kõre elupaiga
rajamisel, kui ei kaevandataks?
V: Ilmselt mõni sinna eksib, eeldus on, et tulevikus (st kaevandamise lõppedes) on ala
elupaigana sobiv. Edukust hinnatakse seire käigus, loendades kudunööre. Jah, alguses kui
sigimistiigid rajati, läks hästi, kuid seejärel hakkas järjest halvemini minema. ReWild 2023
uuringus „Männiku IX ja X liivakarjääride kõre ja kivisisalik“ on välja toodud, et kehtivate
kaevandamislubade realiseerimisel (veealune kaevandamine) elupaiga pindala väheneb alla
kriitilise, samas taotletavate kaevanduslubade realiseerimisel (veepealne kaevandamine) tekib
piisavalt elupaika juurde, et populatsioon saaks püsida.
Kõre on ööloom, töötavas karjääris on ohuks masinate surve pinnasele, kus loomad päevasel
ajal peituda võivad. Kuna karjäärid ja kõred on Tallinna-Saku maardlas koos eksisteerinud
pikka aega, siis on saadud katse-eksituse meetodil targemaks ning võetud kasutusele
abinõusid, et kõre käekäik piirkonnas oluliselt halvemaks ei läheks. Kaevandamine iseenesest
on tegevus, mis loob liigile sobivaid elupaiku juurde. Kõre käekäik läks halvemaks peale
kudemistiikide rajamist, mis lõi küll olulise elupaigaelemendi kõrele ja koondas isendid alale,
kuid takistamata jäi tõkete näol loomade liikumine tööalale/alale kus masinad liikusid. Sama
vea kordumise vältimiseks on ette nähtud kaevandamine osade kaupa, kuhu peale ala liigile
sobivaks muutmist masinad enam liikuda ei tohi, lisaks piiritletakse korrastatud ala
konnatõketega, et takistada isendite eksimist tööalale. Konnatõkete kasutamine on meetod,
mis võimaldab töötavas karjääris eraldada liikidele sobiv ala töötavast karjäärist. Planeeritava
Männiku IX liivakarjääri alal pole uuringud näidanud liikide esinemist ja kui karjäär töötab,
siis sealt hoiavad nad ka eemale, kuna ei ole harjunud kasutama elupaigana.
3. Mil viisil on eelhinnangus käsitletud kõre elupaiga aspekte st kuidas mõjutab nende
käekäiku töötavas karjääris elamine st kui kõred juba karjääris elavad, kuidas nad
kaevandamise käigus ellu jäävad ja mis on sel juhul selle PEPi mõte? Mis on kõre PEPi
eesmärk, kui 15 aasta jooksul muudkui kaevandatakse kohas, kus ta elab?
V: ettevõte kavandab etapiviisiliselt kaevandada ning juba loodud elupaika enam tagasi ei
liiguta st elimineeritakse isendite hukkumise võimalus. Uuringute andmetel on praegu
taotletava mäeeraldise alal kõresid väga vähe ja kuna elupaika napib, siis ei saa populatsioon
ka kasvada. Kuna hetkel ei ole tegu kvaliteetse kõre elupaigaga ja nende arvukus seal on
madal, siis kaevandamisel elupaiga kvaliteet ei lange ning ka isendite hukkumisreisk on väga
väike. Kõrede pääsu karjääri töömaale takistatakse konnatõketega. Elupaikade ning looduslike
alade taastamisega tuleb alustada juba kaevandamise ajal.
Kaevandamise järgselt luuakse kvaliteetsem elupaik. Püsielupaiga kaitse-eeskiri seab
tingimused, millest peab kindlasti kinni pidama, et tagada kaitsealuste liikide elupaik alal:
kaevandamine ülevalpool vee piiri, kaevandatud ala (liivane ala on mõlemale liigile oluline)
ei tohi metsastada, sigimistiikide juures ei tohi masinatega liikuda jne. Aeg on näidanud, et
kui määruse tasandil liigi elupaika ei kaitsta, siis maismaa-ala asemele tuleb veekogu ja see
elupaik oleks nendele liikidele jäädavalt kadunud.
4. Küsitakse, miks me arutame juba loa tingimusi, kas elanike muresid ja vastuväiteid ei
kuulata ega arvestata. Kodanikel on tunne, et kõik on juba ära otsustatud ning arutatakse vaid
detaile. Eelkõige on müra ja vibratsiooni küsimus ja tervise seisukohalt.
V: loa eelnõu koostamiseni ja tingimuste väljapakkumiseni jõuti seetõttu, et õigusaktides
sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid ei esinenud. Kohalike elanike vastuseis ei ole loa
andmisest keeldumise aluseks vastupidiselt kohaliku omavalitsuse üksuse mittenõustumisele.
Kõnealuses menetluses on Saku Vallavolikogu loa andmisega nõustunud. Kodanikel on õigus
arvamusi ja vastuväiteid esitada ning neile vastatakse käesolevas kirjas. Müra ja
vibratsiooniga seonduvat on käsitletud eespool ning ka KMH eelhinnangus (17.10.2025 kiri
nr DM-125171-26), mistõttu siinkohal enam ei korrata.
5. Kas liiv on defitsiidis? Tundub mugav võtta liiva otse ehitusobjekti kõrvalt. Miks KOVid ei
seisa enda inimeste eest, keda kaevandamine mõjutab?
V: loa andmisega nõustus Saku vald tingimusel, et Tallinna linn ja Kiili vald on ka nõus.
Nimetatud KOVid olid nõus ning nende tingimusi arvestati. On selge, et kui karjäär sisuliselt
asub ehitusobjekti kõrval, vähenevad ehituskulud ja mõju keskkonnale eelkõige lühema
transpordimaa tõttu (vähem raskeveokeid avalikel teedel ja väiksem fossiilsete kütuste kulu).
Ettevõtted ei kaevanda lihtsalt kaevandamise pärast, vaid siis, kui selleks on reaalne nõudlus.
Mitmes karjääris (nt Liivalaia III, Männiku VIII, Männiku II) ei saada osa veealust varu
kaevandada (nii liigi- kui riigikaitselistel põhjustel). Osadest karjääridest saavad
projektikarjäärid, mis ei tööta aastaringselt 24/7, vaid ainult siis, kui piirkonnas on konkreetne
ehitusobjekt. Keskkonnaloaga ei saa määrata, kellele loa omaja materjali müüma peab.
6. Elanikele tundub, et lubatav tegevus ei ole kehtivate õigusaktidega kooskõlas. Eelkõige
müra osas, et kas 2019 modelleerimine tõepoolest täna on adekvaatne? Kumulatiivne mõju on
hindamata.
V: liiklusmüral ja tööstusmüral on erinevad väärtused ja neid ei liideta, neid kokku ei panda.
KeA jälgib tööstusmüra, liiklusmüra jääb KeA pädevusest välja. Tööstusmüra piirid kehtestab
seadus, on piirväärtus ja sihtväärtus. Sihtväärtused määrab KOV-i üldplaneering. 2019. a
modelleerimine ei saanud samamoodi liiklusmüra (kumulatiivses mõttes koos karjääri
müraga) arvestada. Samas on modelleerimiste kaardipiltidel7 näidatud ka liiklusmüra levik
ning nende andmete kohaselt ülenormatiivne karjäärimüra ning liiklusmüra üksteiseni ei jõua.
Mürahäiringu leviku vältimiseks kavandatakse piirata karjääri tööaega ning kohustatakse
rajama müratõkkevall.
7. Küsitakse, kus ja milline on §, kus on öeldud, et tuleb hinnata ainult tööstusmüra.
Soovitakse vastust KeA-lt.
V: Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ § 3 ja 4 defineerinevad erinevad
müraliigid ja § 10 sätestab erinevatele müraliikidele erinevad määramise meetodid, mis näitab
selgelt, et neid määratakse eraldi. Samuti on neile kehtestatud eraldi piirväärtused määruse 71
lisas 1. Kumbagi müraliiki hinnatakse seega eraldi ja võrreldakse eraldi kehtestatud
normidega. Liitmine ei ole küll keelatud, aga sellist liidetud mürataset ei saa võrrelda
mingisuguse normiga, sest sellist normi ei ole.
8. Küsimus kellaaegade kohta, millal on lubatud töid teha. Tuuakse välja, et pidev
vibratsiooni mõju on tervisele ohtlik ja krooniliselt mõjutab inimeste tervist. Viidatakse, et
mürale vastuvõtlikkuse aeg pikeneb (ilmselt siis karjääri töötamise ajal). Heidetakse ette, et
kumulatiivset mõju pole hinnatud, pole kaasatud Terviseametit. On pidev müra (liiklus,
Männiku harjutusväljak, Kangru sõlm, RB) ja inimesed juba elavad pidevas mürahäiringus.
Küsitakse, kas KeA tõesti ei vaata müra kumulatiivsust ja ei tea, et peab rakendama
madalamaid väärtuseid. Palutakse eelnõud täiendada sellega, et lisataks, et pole vajalik
kumulatiivset mõju hinnata. Palutakse välja tuua, kuidas elamu kinnistu piiril müra mõõtes
eristatakse liiklusmüra ja tööstusmüra. Palutakse eristada üksikute müraliikide esinemise
(suurus) ja mõju inimesele. Samuti tekitab see häiringuid kõredele ja kivisisalikele- palutakse
välja tuua ja selgitada, kuidas neid see müra mõjutab. Palutakse välja tuua vibratsiooni mõju
(arvestades kogu piirkonda).
V: Kumulatiivsele mürale piirväärtust ei ole ja seda ei saa millegagi võrrelda, et hinnata
ohutust. Erinevatel müraliikidel (liiklus, tööstus) on inimese tervise kaitseks kehtestatud
erinevad piirväärtused ja need ei ole kokku liidetavad. Õigusaktides (atmosfääriõhu kaitse
seadus ja keskkonnaministri 2016. a määrus nr 71) on määratud, mis on piirväärtus ja mis on
sihtväärtus, mis on liiklusmüra ja mis on tööstusmüra. Keskkonnaamet ei saa siinkohal ise
valida rangeimat normi, vaid lähtub õigusaktidest ja üldplaneeringust. Täna on seadustes
konkreetsed numbrid. Piirväärtus on antud päeva (7.00-23.00) või öö (23.00-7.00) keskmise
mürataseme kohta. KeA vastutusalast väljub piirkonna üldise mürafooni reguleerimine
(selleks on ette nähtud hoopis nt KOVi koostatav mürakaart), keskkonnaluba reguleerib vaid
tööstusmüra. Liiklusfooniga müra mõõtmise olukorras tööstusmüra tasemete leidmine on
müra mõõtmise läbiviijate pädevuses ja seda tehakse vastavalt asjakohasele metoodikale.
Kõre on ööloom ning karjääris öösel ei kaevandata, samuti ei ole karjääri töötamise ajal see
ala neile elupaigana sobilik. Kivisisalik on päevaloom, kuid roomajad üldiselt ei ole
müratundlikud. Pole tehtud selliseid uuringuid sihtliikide müra- ja vibratsioonitaluvuse osas,
kuid eelneva põhjal ei ole ette näha liikidele olulise negatiivse häiringu esinemist.
7 Leitav veebiaadressilt kotkas.envir.ee-> keskkonnakaitseload (valgel taustal)-> dokumentide register-> reg.
number DM-125171-19
Keskkonnaloale oli kavandatud määrata ühe kõrvaltingimusena, et kaevandamistöid ei ole
lubatud teha ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni ja puhkepäevale eelneval ööl kella
00.00-st kuni 7.00-ni. Lähtuvalt loa taotleja ettepanekust kavandab Keskkonnaamet
kõrvaltingimuse sõnastada järgmiseks: kaevandamine ja materjali väljavedu on lubatud
esmaspäevast reedeni kella 07.00-19.00. Öisel ajal, riiklikel pühadel ja nädalavahetustel on
kaevandamine ja väljavedu keelatud, kuid vähemat müra tekitavad tegevused (nt masinate
hooldus, tankimine) on lubatud igal ajal.
Liivakarjääris kaevandamisel tekitavad vibratsiooni seal töötavad masinad ja mehhanismid,
millele on seatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Ei ole eluliselt usutav, et
ekskavaatori tööga kaasnev vibratsioon jõuab lähimate majapidamisteni ca 200 m kaugusel.
Sellisel kaugusel oleks vibratsioon tajutav, kui tegu oleks lubjakivikarjääris lõhkamisega
(Harku II lubjakivikarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele esitatud eksperthinnang8). Kuna
kaevandamiseks taotletavat ala on lubatud kasutusele võtta etappide kaupa, ei saa masinad
töötada korraga kogu mäeeraldise piires 10,75 ha suurusel alal. Vibratsioon on häiring, millest
isendid liiguvad pigem eemale.
9. Küsimus, kuidas rohevõrgustik seal toimib. Kuidas loomad liiguvad Ülemiste järveni? Kui
suur ala jääb loomadele liikumiseks, arvestades Kangru sõlme jaoks rajatud piirdeaeda. Kas
on hinnatud, kuidas loomad hakkavad seda kasutama, arvestades piirkonna mürafooni? Kas
on hinnatud Tallinna linna rohealaga määratud migratsioonikoridori ja selle toimimist?
Tallinna linna näitel ei ole 50 m laiune metsariba piisav, miks ei ole kaalutletud laiema ala
jätmist loomade läbipääsuks?
V: igal rohealal peaks olema määratud funktsioon ÜP-ga. ÜP-des ei ole funktsioone väga tihti
määratud ja tuleb funktsioonid „ise“ välja mõelda. Konkreetsel alal elavad metskitsed,
rebased, jänesed. Ulukitel läheb elu kehvemaks, kuid kuna rohevõrgustik on ette nähtud kogu
looduse mitmekesisuse hoidmiseks ja tugimiseks ehk et kui sinna tekib kõre ja kivisisaliku
elupaik, siis ala funktsioon muutub. Jahiulukitel elupaik kitseneb, I-II kat.liikidel läheb elu
paremaks. Ulukitel elamiseks ruumi jääb vähemaks (säilib siiski mõningane metsariba),
samuti ei väldi nad avamaastikku ehk et PEP on ka nende jaoks kasutatav. Piirdeaed on
Kangru sõlme äärest veidi eemal, 50 m puuderiba jääb alles. Ida-lääne suunalist ulukite
liikumist ei toimu, maantee liiklustihedus on 10 000 autot ööpäevas ja see maht on selline,
mis kindlasti lõikab läbi ulukite liikumisteed. Müra mõjust loomadele uuringuid eriti ei ole,
kindlasti mõju on, kuid kitsed-rebased on inimtegevuse suhtes võrdlemisi tolerantsed. Jah,
rohevõrgustiku toimimist on eelhinnangus käsitletud (kuidas loomastik pääseb läbi Raku järve
lõunaosast). Suurim probleem on Rail Baltic, kus Raku järve kagunurgas tekib „pudelikael“.
Teoreetiliselt on loomadel seal veel liikumisvõimalus olemas, säilitamiseks lasti ka
vähendada mäeeraldise ala.
10. Väike-konnakotka toitumisala, kas on käsitletud? Müra ja vibratsioon mõjutab ka neid.
Praegune kavandatav karjääriala just sobiks kotkale, kuna puud on juba raadatud ja järve
läheduses on kotkale sobilikke pisiimetajaid.
V: väike-konnakotka käsitlus ei olnud vajalik, kuna karjäärist kaugem koht, kus kotkas
pesitseb, asub ca 3 km kaugusel. Konnakotka territoorium jääb ca 2 km raadiusesse ehk
karjääriala jääb sellest välja. Lähem pesitsuskoht on ca 1,5 km, kuid saagijahiks eelistab
avamaastikku (põld) ja mets ei ole eelistatud, seal on saagijahi edukus madal. Kui kotkas
8 Leitav veebiaadressilt kotkas.envir.ee-> keskkonnakaitseload (valgel taustal)-> dokumentide register-> reg.
number DM-118268-19
kolib tagasi vanasse pesapaika, siis toitumisalad jäävad 180 kraadi teisele poole karjäärialast.
Ei välista, et karjäärialal ta lendab, kuid olulise väärtusliku toitumisalana karjäär ei toimi.
Karjäärimüra keskkonnamüra (liiklus jm) foonist kotka pesapaika ei jõua. Konnakotkas on
keskmiselt häiringutundlik liik ja ennekõike pesapaigas, otsene häirimine (kui keegi pesa alt
läbi jalutab). Toitumisalal talub häiringuid rohkem. Tegemist on liivakarjääriga, kus ei toimu
lõhkamist ja vibratsioon ei jõua kotka pesapaigani.
11. Probleem tolmuga ja teede määrdumisega. Kuidas tagatakse, et tolmu ei lenduks ning teed
ei muutuks liivaseks? Kui on kuiv ja külm, tolmab samuti. Mis meetmeid ettevõte kasutab?
V: ettevõte jälgib tolmu tekkimist ja kui tekib, siis kas niisutavad, kasutavad kloriiditõrjet,
rajavad mustkatte. Kloriidid võivad kõredele-kivisisalikele kahjulikult mõjutada, seda peab
kaaluma. Talvel nad ei niisuta, kuna ei tolma. Suvel peamiselt niisutamine, on proovitud
rattapesuvanne, mis aga suure mahu puhul ei ole enam efektiivne.
12. Ettepanek: täiendatakse eelnõusid ning korraldatakse täiendav avalik arutelu nende uuesti
arutamiseks.
V: KeA kaalus ettepanekut. Avalikul istungil esitatud ja menetluse jooksul kirjalikult
laekunud küsimustele vastatakse kirjalikult käesoleva kirjaga, samuti täiendatakse loa
andmise korralduse eelnõud ning saadetakse uuesti arvamuse avaldamiseks. Uue avaliku
arutelu korraldamine loa tingimuste arutamiseks ei ole enam põhjendatud, kuna eelnõud
avalikustati juba 24.11.2025 ja seega on eelnõukohastele tingimustele arvamuste esitamiseks
olnud aega enam kui 2 kuud. Täiendatud eelnõu kohta saab uuesti arvamusi esitada kahe
nädala jooksul eelnõude saatmisest.
13. Ettepanek: tellitakse uus müramodelleerimine kelleltki teiselt (mitte Steigerilt), kes
arvestab ka piirkonna üldist mürataset ja karjääri mõju koos (kumulatiivselt). Samuti et oleks
selgitatud väljaveotee liiklusmüra mõju elanikele.
V: KeA jääb seisukohale, et uus modelleerimine ei saa anda oluliselt erinevaid tulemusi, kuna
liiklusmüra ja tööstusmüra kumulatiivselt kokku ei liideta. 2019. a modelleerimine ei saanud
samamoodi liiklusmüra (kumulatiivses mõttes koos karjääri müraga) arvestada. Samas on
modelleerimiste kaardipiltidel9 näidatud ka liiklusmüra levik ning nende andmete kohaselt
ülenormatiivne karjäärimüra ning liiklusmüra üksteiseni ei jõua. Väljaveotee asukoht ei ole
hetkel teada.
Loa taotleja, OÜ INF Maavarad on edastanud 09.01.2026 e-kirjaga (registreeritud KOTKAs-s
12.01.2026 numbriga DM-125171-40) omapoolsed selgitused tõstatunud küsimustele.
Ettevõte on pakkunud välja, et tööaega piiratakse nii, et lubatud tööaeg oleks E-R ja päevasel
ajal ning töid ei tehtaks öisel ajal, nädalavahetustel ega riigipühadel. Keskkonnaamet saab
pakutud ettepaneku arvesse võtta ning korrigeerida algselt kavandatud kõrvaltingimust
(kaevandamistöid ei ole lubatud teha ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni ja
puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni).
9 Leitav veebiaadressilt kotkas.envir.ee-> keskkonnakaitseload (valgel taustal)-> dokumentide register-> reg.
number DM-125171-19
Kiili Vallavalitsus
[email protected]
04.02.2026 nr DM-125171-42
Transpordiamet
[email protected]
Saku Vallavalitsus
[email protected]
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet
[email protected]
OÜ Rail Baltic Estonia
[email protected]
OÜ INF Maavarad
[email protected]
Menetlusosalised nimekirja alusel
Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-525699 andmise korralduse ja loa
täiendatud eelnõude, avaliku istungi protokolli ning täiendavate vastuste edastamine
tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks
OÜ INF Maavarad (kuni 25.08.2025 kehtinud ärinimega EMG Karjäärid OÜ; reg.kood
14273374, aadress Vana-Narva mnt 11b, Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604 Harju maakond)
esitas 18.02.2020 Keskkonnaametile taotluse Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa saamiseks.
Menetluse jooksul on taotlust muudetud ning lõplik versioon (taotlus nr T-KL/1019347-4) on
registreeritud KOTKAS-s 09.07.2025 numbriga DM-125171-19.
Taotletav Männiku IX liivakarjäär asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas riigile
kuuluval kinnistul Viimsi metskond 10 (katastritunnus 71901:001:1177, registriosa nr
12079050), mille riigivara valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa
Majandamise Keskus. Taotletav mäeeraldis hõlmab Tallinna-Saku liivamaardla (registrikaart nr
109) täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 61, hõlmates seda osaliselt. Taotletav Männiku IX
liivakarjäär on uus mäeeraldis, mille pindala on 10,75 ha ja teenindusmaa pindala 12,55 ha.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 47 lõike 2, haldusmenetluse seaduse (HMS) §
48 ja § 49 lõigete 1 ja 2 alusel pani Keskkonnaamet 24.11.2025 haldusakti eelnõu avalikkusele
tutvumiseks välja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, määrates ettepanekute ja
vastuväidete esitamise võimaluse teates märgitud tähtaja jooksul. Lisaks edastati eelnõud
tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks menetlusosalistele 24.11.2025 kirjaga nr DM-125171-
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
27.
Tuginedes menetlusosaliste soovile ja KeÜS §-le 48¹ ning HMS §-le 50 korraldas
Keskkonnaamet ettepanekute ja vastuväidete arutamiseks 08.01.2026 Saku vallamajas avaliku
istungi, mille protokoll on lisatud käesolevale kirjale.
HMS § 49 lõige 4 sätestab, et kui eelnõud või taotlust muudetakse pärast väljapanekut isiku
kahjuks, kelle õigusi eelnõu või taotlus puudutab, teavitab haldusorgan teda sellest ning annab
talle võimaluse tutvuda eelnõu või taotlusega ja esitada selle kohta ettepanekuid ja vastuväiteid.
Teatame, et arvestades avalikul istungi arutatut ning eelnõude avalikustamisel laekunud
arvamusi ning vastuväiteid, oleme täiendanud keskkonnaloa andmise otsuse ja loa eelnõusid.
Eelnõudes tehtud sisuliste muudatuste väheolulisust arvestades ei pea Keskkonnaamet
vajalikuks eelnõude teistkordset avalikustamist ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded,
samuti ei ole põhjendatud asja arutamiseks korraldada uut avalikku istungit. Eelnõude
avalikustamisel laekunud kirjalikele arvamustele ja vastuväidetele, samuti avalikul istungil
vastamata jäänud küsimustele vastatakse käesolevale kirjale lisatud dokumendis "täiendavad
vastused".
Palume Teil eelnõudega seotud seisukohad esitada 14 kalendripäeva jooksul st
hiljemalt 19.02.2026 e-posti aadressile
[email protected] või postiaadressile Roheline 64,
80010 Pärnu. Kui Te määratud tähtajaks seisukohti ei esita ega teavita vajadusest vastamise
tähtaega pikendada, loeme, et Teil arvamused/vastuväited eelnõudele puuduvad.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siret Punnisk
juhataja
maapõuebüroo
Lisad:
1. Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu
2. Keskkonnaloa nr KL-525699 eelnõu
3. Männiku IX 08-01-2026 avaliku arutelu protokoll.pdf
4. Osalejate nimekiri.pdf
5. Täiendavad vastused 04-02-2026.pdf
Marin Varblane 5692 7090
[email protected]
2(2)
Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa andmise korralduse ja loa eelnõu avaliku
arutelu protokoll (08.01.2026, Saku vallamaja ja MS Teams)
OÜ INF Maavarad (kuni 25.08.2025 kehtinud ärinimega EMG Karjäärid OÜ; reg.kood
14273374, aadress Vana-Narva mnt 11b, Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604 Harju maakond)
on 18.02.2020 esitanud Keskkonnaametile taotluse Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa
saamiseks. Menetluse käigus on taotlust korduvalt muudetud ning lõplik versioon on
registreeritud KOTKAS-s 09.07.2025 menetluse nr M-125171 juurde dokumendina nr DM-
125171-19.
Taotletav Männiku IX liivakarjäär asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas riigile
kuuluval kinnistul Viimsi metskond 10 (katastritunnus 71901:001:1177, registriosa nr
12079050). Taotletav Männiku IX liivakarjäär on uus mäeeraldis, mille pindala on 10,75 ha ja
teenindusmaa pindala 12,55 ha. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse
25 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on teede- ja üldehitus. Keskkonnaloa kehtivusajaks
taotletakse 15 aastat ja kaevandatud maa korrastatakse kaitsealustele liikidele sobivaks
elupaigaks.
Tuginedes haldusmenetluse seaduse §-le 50 korraldab Keskkonnaamet ettepanekute ja
vastuväidete arutamiseks 08.01.2026 Saku vallamajas avaliku istungi. Avalikul istungil
arutletud teemad ja tehtud ettepanekud märgitakse käesolevasse protokolli.
Algus: kell 18:00, lõpp: kell 20:19.
Osalesid: KeA esindajad, Saku Vallavalitsuse esindajad, 12 kohalikku elanikku (sh 3
Teamsis, osalejate nimekiri lisatud)
PÄEVAKORD:
1. Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja teeb sissejuhatuse ja tutvustab avaliku istungi
läbiviimise korda
2. Loa taotleja esindaja tutvustab taotlust ja kavandatavat tegevust
3. Sisuline arutelu ja kirjalikult laekunud vastuväidete arutamine
4. Eelnõude arutelu -> päevakorra punktini ei jõutud
ARUTELU:
Jooksvad küsimused ja kohapeal antud vastused
1. Milline on riigi võit, kui elupaiga rajab ettevõte? Miks ei ole alasid korrastatud, kui
kaevandatud on nii kaua? Miks load kehtivad nii kaua? Mis on elupaiga rajamise kulu, mis
tegevusi on tarvis? Kui elupaiga rajamine ei maksa väga palju, kas on otstarbekas seda
kaevandamist siis lubada?
V: Metsa raadamise on RMK teinud. Vaja veel kännud juurida, katendikiht koorida.
Kivisisalikule on enam-vähem, aga kõre vajab madalaveelisi lompe, mis oleksid sigimisele
sobilikud. Kui tahta kogu ala kõrele sobivaks, siis ilmselt peaks tegema samamoodi samas
mahus, et jõuda sama sügavale (et tiigid tekkida saaks). Võimalus ühendada majandus ja
looduskaitse. Korrastatud on nt Tammemäe II ala.
2. Kas kõre elutseb töötavas karjääris masinate vahel? Kas kõre seisund on karjääri töötamise
ajal läinud halvemaks? Kas tehti võrdlus eelhinnangu andmisel, et kuidas läheks kõre elupaiga
rajamisel, kui ei kaevandataks?
V: Ilmselt mõni sinna eksib, eeldus on, et tulevikus on elupaigana sobiv. Edukust hinnatakse
seire käigus, loendades kudunööre. Jah, alguses kui sigimistiigid rajati, läks hästi, kuid
seejärel hakkas järjest halvemini minema.
3. Mil viisil on eelhinnangus käsitletud kõre elupaiga aspekte st kuidas mõjutab nende
käekäiku töötavas karjääris elamine st kui kõred juba karjääris elavad, kuidas nad
kaevandamise käigus ellu jäävad ja mis on sel juhul selle PEPi mõte? Mis on kõre PEPi
eesmärk, kui 15 aasta jooksul muudkui kaevandatakse kohas, kus ta elab?
V: ettevõte selgitab, et kavandab järk-järgult kaevandada ning juba loodud elupaika enam
tagasi ei liiguta st antakse kõrele võimalus ellu jääda.
4. Küsitakse, miks me arutame juba loa tingimusi, kas elanike muresid ja vastuväiteid ei
kuulata ega arvestata. Kodanikel on tunne, et kõik on juba ära otsustatud ning arutatakse vaid
detaile. Eelkõige on müra ja vibratsiooni küsimus tervise seisukohalt.
5. Kas liiv on defitsiidis? Tundub mugav võtta liiva otse ehitusobjekti kõrvalt. Miks KOVid ei
seisa enda inimeste eest, keda kaevandamine mõjutab?
V: loa andmisega nõustus Saku vald tingimusel, et Tallinn ja Kiili vald on ka nõus. Nimetatud
KOVid olid nõus ning nende tingimusi arvestati.
6. Elanikele tundub, et lubatav tegevus ei ole kehtivate õigusaktidega kooskõlas. Eelkõige
müra osas, et kas 2019 modelleerimine tõepoolest täna on adekvaatne? Kumulatiivne mõju on
hindamata.
V: liiklusmüral ja tööstusmüral on erinevad väärtused ja neid ei liideta, neid kokku ei panda.
KeA jälgib tööstusmüra, liiklusmüra jääb KeA pädevusest välja. Tööstusmüra piirid kehtestab
seadus, on piirväärtus ja sihtväärtus. Sihtväärtused määrab KOV üldplaneering. Liiklussõlme
müra (kumulatiivses mõttes) ei saaks modelleerimises nagunii arvestada.
7. Küsitakse, kus ja milline on §, kus on öeldud, et tuleb hinnata ainult tööstusmüra.
Soovitakse vastust KeA-lt.
8. Küsimus kellaaegade kohta, millal on lubatud töid teha. Tuuakse välja, et pidev
vibratsiooni mõju on tervisele ohtlik ja krooniliselt mõjutab inimeste tervist. Viidatakse, et
mürale vastuvõtlikkuse aeg pikeneb (ilmselt siis karjääri töötamise ajal). Heidetakse ette, et
kumulatiivset mõju pole hinnatud, pole kaasatud Terviseametit. On pidev müra (liiklus,
Männiku harjutusväljak, Kangru sõlm, RB) ja inimesed juba elavad pidevas mürahäiringus.
Küsitakse, kas KeA tõesti ei vaata müra kumulatiivsust ja ei tea, et peab rakendama
madalamaid väärtuseid. Palutakse eelnõud täiendada sellega, et lisataks, et pole vajalik
kumulatiivset mõju hinnata. Palutakse välja tuua, kuidas elamu kinnistu piiril müra mõõtes
eristatakse liiklusmüra ja tööstusmüra. Palutakse eristada üksikute müraliikide esinemise
(suurus) ja mõju inimesele. Samuti tekitab see häiringuid kõredele ja kivisisalikele- palutakse
välja tuua ja selgitada, kuidas neid see müra mõjutab. Palutakse välja tuua vibratsiooni mõju
(arvestades kogu piirkonda).
V: kumulatiivsele mürale piirväärtust ei ole ja seda ei saa millegagi võrrelda, et hinnata
ohutust. Piirväärtused on WHO soovituste põhjal ja pandud selliselt, et ülenormatiivsed
mõjud on tõendatult inimesele ohtlik. Erinevatel müraliikidel on erinevad piirväärtused ja
need ei ole kokku liidetavad. Õigusaktides on määratud, mis on piirväärtus ja mis on
sihtväärtus. Täna on seadustes konkreetsed numbrid. Piirväärtus on päeva keskmine.
9. Küsimus, kuidas rohevõrgustik seal toimib. Kuidas loomad liiguvad Ülemiste järveni? Kui
suur ala jääb loomadele liikumiseks, arvestades Kangru sõlme jaoks rajatud piirdeaeda. Kas
on hinnatud, kuidas loomad hakkavad seda kasutama, arvestades piirkonna mürafooni? Kas
on hinnatud Tallinna linna rohealaga määratud migratsioonikoridori ja selle toimimist?
Tallinna linna näitel ei ole 50 m laiune metsariba piisav, miks ei ole kaalutletud laiema ala
jätmist loomade läbipääsuks?
V: igal rohealal peaks olema määratud funktsioon ÜP-ga. ÜP-des ei ole funktsioone väga tihti
määratud ja tuleb funktsioonid „ise“ välja mõelda. Konkreetsel alal elavad metskitsed,
rebased, jänesed. Ulukitel läheb elu kehvemaks, kuid kuna rohevõrgustik on ette nähtud kogu
looduse mitmekesisuse hoidmiseks ja tugimiseks ehk et kui sinna tekib kõre ja kivisisaliku
elupaik, siis ala funktsioon muutub. Jahiulukitel elupaik kitseneb, I-II kat.liikidel läheb elu
paremaks. Ulukitel elamiseks ruumi jääb vähemaks (säilib siiski mõningane metsariba),
samas ei väldi nad avamaastikku ehk et PEP on ka nende jaoks kasutatav. Piirdeaed on
Kangru sõlme äärest veidi eemal, 50 m puuderiba jääb alles. Ida-lääne suunalist ulukite
liikumist ei toimu, maantee liiklustihedus on 10 000 autot ööpäevas ja see maht on selline,
mis kindlasti lõikab läbi ulukite liikumisteed. Müra mõjust loomadele uuringuid eriti ei ole,
kindlasti mõju on, kuid kitsed-rebased on inimtegevuse suhtes võrdlemisi tolerantsed. Jah,
rohevõrgustiku toimimist on eelhinnangus käsitletud (kuidas loomastik pääseb läbi Raku järve
lõunaosast). Suurim probleem on Rail Baltic, kus Raku järve kagunurgas tekib „pudelikael“.
Teoreetiliselt on loomadel seal veel liikumisvõimalus olemas, säilitamiseks lasti ka
vähendada mäeeraldise ala.
10. Väike-konnakotka toitumisala, kas on käsitletud? Müra ja vibratsioon mõjutab ka neid.
Praegune kavandatav karjääriala just sobiks kotkale, kuna puud on juba raadatud ja järve
läheduses on kotkale sobilikke pisiimetajaid.
V: väike-konnakotka käsitlus ei olnud vajalik, kuna karjäärist kaugem koht, kus kotkas
pesitseb, asub ca 3 km kaugusel. Konnakotka territoorium jääb ca 2 km raadiusesse ehk
karjääriala jääb sellest välja. Lähem pesitsuskoht on ca 1,5 km, kuid saagijahiks eelistab
avamaastikku (põld) ja mets ei ole eelistatud, seal on saagijahi edukus madal. Kui kotkas
kolib tagasi vanasse pesapaika, siis toitumisalad jäävad 180 kraadi teisele poole karjäärialast.
Ei välista, et karjäärialal ta lendab, kuid olulise väärtusliku toitumisalana karjäär ei toimi.
Karjäärimüra keskkonnamüra (liiklus jm) foonist kotka pesapaika ei jõua. Konnakotkas on
keskmiselt häiringutundlik liik ja ennekõike pesapaigas, otsene häirimine (kui keegi pesa alt
läbi jalutab). Toitumisalal talub häiringuid rohkem. Tegemist on liivakarjääriga, kus ei toimu
lõhkamist ja vibratsioon ei jõua kotka pesapaigani.
11. Probleem tolmuga ja teede määrdumisega. Kuidas tagatakse, et tolmu ei lenduks ning teed
ei muutuks liivaseks? Kui on kuiv ja külm, tolmab samuti. Mis meetmeid ettevõte kasutab?
V: ettevõte selgitab, et jälgib tolmu tekkimist ja kui tekib, siis kas niisutavad, kasutavad
kloriiditõrjet, rajavad mustkatte. Kloriidid võivad kõredele-kivisisalikele kahjulikult
mõjutada, seda peab kaaluma. Talvel nad ei niisuta, kuna ei tolma. Suvel peamiselt
niisutamine, on proovitud rattapesuvanne, mis aga suure mahu puhul ei ole enam efektiivne.
12. Ettepanek: täiendatakse eelnõusid ning korraldatakse täiendav avalik arutelu nende uuesti
arutamiseks.
V: KeA kaalub ettepanekut.
13. Ettepanek arendajale: tellitakse uus müramodelleerimine kelleltki teiselt (mitte Steigerilt),
kes arvestab ka piirkonna üldist mürataset ja karjääri mõju koos (kumulatiivselt). Samuti et
oleks selgitatud väljaveotee liiklusmüra mõju elanikele.
Lisa: osalejate nimekiri
Koosolekut juhatas Siret Punnisk. Protokollis Marin Varblane.
EELNÕU
(04.02.2026)
KORRALDUS
Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu
1. OTSUS
Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 48, keskkonnaseadustiku üldosa
seaduse § 41 lõike 1 punkti 4, haldusmenetluse seaduse § 53 lõike 2 punkti 3, § 61 lõike 1 ning
tuginedes OÜ INF Maavarad 09.07.2025 taotlusele nr T-KL/1019347-4, Saku Vallavolikogu
18.03.2021 otsusele nr 21, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 30.04.2021 kirjale nr 10-
20/966-2, Kiili Vallavalitsuse 12.05.2021 kirjale nr 9-12.4/1527-4, Transpordiameti 14.06.2024
kirjale nr 7.1-7/24/23234-7 ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 11.12.2025 kirjale nr 4-
4/25/5449-2, otsustab Keskkonnaamet:
1.1. anda OÜ-le INF Maavarad (registrikood 14273374) tähtajaline keskkonnaluba nr KL-
525699 15 aastaks aadressil Harju maakond, Saku vald, Männiku küla, Viimsi metskond
10 (katastritunnus 71901:001:1177) Tallinna-Saku maardlas Männiku IX liivakarjääri
mäeeraldisel maavara kaevandamiseks.
1.2. Määrata keskkonnaloale nr KL-525699 kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva
korralduse punktis 3.2. "Kõrvaltingimuste seadmine" toodust.
1.3. Avalikustada OÜ-le INF Maavarad keskkonnaloa nr KL-525699 andmine ametlikus
väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Keskkonnaluba nr KL-525699 on kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis
https://kotkas.envir.ee/.
2. ASJAOLUD
2.1. Keskkonnaloa taotluse menetluskäik 2020-2024
2.1.1. OÜ INF Maavarad (kuni 25.08.2025 kehtinud ärinimega EMG Karjäärid OÜ; reg.kood
14273374, aadress Vana-Narva mnt 11b, Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604 Harju maakond;
edaspidi ka ettevõte või arendaja) on 18.02.2020 kirjaga nr 20-219 esitanud Keskkonnaametile
taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 18.02.2020 numbriga 12-
2/20/47) Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisloa) saamiseks.
Keskkonnaluba taotleti Harju maakonnas Saku vallas Tammemäe külas riigile kuuluval
kinnistul Viimsi metskond 10 (katastritunnus 71801:001:2151). Mäeeraldise pindalaks taotleti
16,00 ha, teenindusmaa pindalaks 18,58 ha ning loa kehtivusajaks 15 aastat. Mäeeraldisega
sooviti hõlmata Tallinna-Saku maardla (reg.kaardi nr 109) ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki
145 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 61. Rail Baltic raudtee kavandatav trassikoridor jäi
taotletava mäeeraldise ning selle teenindusmaa kaguservast vastavalt ~4,6 m ja ~0,6 m
kaugusele.
2 . 1 . 2 . Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust
maapõueseaduses (MaaPS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS), keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS), keskkonnaministri 23.10.2019
määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord
ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ sätestatud nõuetele ning pidas andmeid
piisavaks taotluse menetlemiseks.
Riigilõiv 500 eurot on tasutud 18.02.2020 riigilõivuseaduse § 123 lõike 1 kohaselt (redaktsioon
kehtis 02.02.2020-29.02.2020)
Keskkonnaloa taotlust kontrollis maavarade registri vastutav töötleja Maa-amet (04.03.2020 kiri
nr 9-3/20/3131 ja 26.03.2020 kiri nr 9-3/20/3131-4).
2.1.3. Alates 2020. aastast toimub maavara kaevandamise keskkonnalubade taotlemine ja
menetlemine keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Ettevõtte 18.02.2020 esitatud taotlus
viidi üle ja registreeriti KOTKAS-s 15.04.2020 menetluse nr M-109414 juurde.
2.1.4. Keskkonnaloa taotlus on 20.04.2020 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 20.04.2020 kirjaga nr DM-109414-3 keskkonnaloa
taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2
nimetatud isikuid.
Kooskõlas MaaPS § 49 lõigetega 4 ja 6 edastas Keskkonnaamet Männiku IX liivakarjääri
keskkonnaloa taotluse 20.04.2020 kirjaga nr DM-109414-2 Saku Vallavalitsusele ja
Kaitseministeeriumile arvamuse avaldamiseks, tähtajaga vastavalt 15.06.2020 ja 20.05.2020.
Avalikustamise käigus laekus Maanteeameti 23.04.2020 kiri nr 15-5/20/19404-2 (registreeritud
KOTKAS-s 24.04.2020 numbriga DM-109414-4), millega andis teada, et ei nõustu Männiku IX
liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusega, kuna käimas oli Kangru
liiklussõlme ehk riigitee 15 Tallinn-Rapla-Türi rekonstrueerimise ja Rail Baltic trassi
projekteerimistööd, mis ei olnud veel lõppenud. Keskkonnaamet edastas Maanteeameti
arvamuse 29.04.2020 kirjaga nr DM-109414-5 arendajale tutvumiseks ning menetluse jätkamise
osas seisukoha võtmiseks (tähtajaga hiljemalt 13.05.2020). Arendaja teatas 12.05.2020 kirjaga
nr 20-278 (registreeritud KOTKAS-s 12.05.2020 numbriga DM-109414-6), et on konsulteerides
Maanteeametiga jõudnud seisukohale, et vähendab kattuvat karjääriala vastavalt Maanteeameti
märkustele ning esitab esimesel võimalusel korrigeeritud taotluse koos materjalidega uuesti.
Eeltoodu alusel palus Keskkonnaamet 13.05.2020 kirjaga nr DM-109414-7 Saku Vallavalitsusel
ja Kaitseministeeriumil jätta arvamus avaldamata Männiku IX liivakarjääri mäeeraldise maavara
kaevandamise keskkonnaloa taotlusele.
2.1.5. Keskkonnaamet informeeris 22.05.2020 kirjaga nr DM-109414-8 arendajat, et hetkel on
valmimas „Kaitse alla võtmise ettepanek, ekspertiis ja väljatöötamise kavatsus kõre
(Bufo/Epidalea calamita) ja kivisisaliku (Lacerta agilis) püsielupaikade kaitse alla võtmiseks",
milles on kaalumisel ka Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga laiendamine. Tulenevalt
eelnevast palus Keskkonnaamet korrigeerida taotlusmaterjale selliselt, et kõre
kudemisveekogust ja Männiku IX liivakarjääri mäeeraldise Raku tehisjärve poolsest küljest 50
meetri raadiuses toimuks maavara kaevandamine pealpool põhjaveetaset.
Järgnes kirjavahetus arendaja ja Keskkonnaameti vahel, mille käigus püüti leida kompromissi
kavandatava püsielupaiga laienduse ulatuse ja kaevandamiseks taotletava ala osas.
Keskkonnaamet selgitas 20.07.2020 kirjas nr DM-109414-15, et nõustus 14.07.2020 kirjaga nr
DM-109414-12 ettevõtte 19.06.2020 kirjas nr 20-315 esitatud ettepanekuga osaliselt, mitte
tervikuna ning põhjendused on välja toodud Keskkonnaameti 14.07.2020 saadetud kirjas nr
DM-109414-12.
Keskkonnaamet tuletas 24.09.2020 kirjaga nr DM-109414-16 arendajale meelde, et ootab
parandatud taotlust või arendaja seisukohta, kuidas menetlusega jätkata. Arendaja andis
19.10.2020 kirjaga nr 20-369 (registreeritud KOTKAS-s 19.10.2020 numbriga DM-109414-17)
teada, et Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetluse aspektid on tõstatatud
aruteluks Keskkonnaministeeriumis ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis
(MKM) ja ettevõte on ootamas sealseid seisukohti, millest tulenevalt soovib menetluse
jätkumist.
2.1.6. Arendaja palus 11.02.2021 kirjaga nr 21-424 (registreeritud KOTKAS-s 12.02.2021
numbriga DM-109414-20) menetlust jätkata. Keskkonnaamet edastas MaaPS § 49 lõike 6 alusel
Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa taotluse 11.02.2021 kirjaga nr DM-109414-19 Saku
Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Saku Vallavolikogu nõustus 18.03.2021 otsusega nr 21
(registreeritud KOTKAS-s 23.03.2021 numbriga DM-109414-22) keskkonnaloa andmisega
tingimusel, et:
1. Seoses Kangru liiklussõlme kavandamisega tuleb kaevandamisloa taotlusele saada nõusolek
Transpordiametilt;
2. Seoses Rail Balticu ehitamisega tuleb kaevandamisloa taotlusele saada nõusolek Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumilt;
3. Seoses Kiili valla elamualade lähedusega tuleb kaevandamisloa taotlusele saada nõusolek
Kiili vallalt;
4. Seoses Raku järve Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuulumisega tuleb
kaevandamisloa taotlusele saada nõusolek Tallinna linnalt;
5. Kaevandamisloas tuleb sätestada tingimused, mis väldivad täielikult liiva ja tolmu kandumise
ümbruskonda ja avalikele teedele (nt karjäärist väljasõidule rattapesuvannide paigaldamine,
teede niisutamine, karjääriteede mustkatte alla viimine jne).
Keskkonnaamet edastas 24.03.2021 kirjaga nr DM-109414-23 Saku Vallavolikogu 18.03.2021
otsuse nr 21 arendajale tutvumiseks ja seisukoha esitamiseks. Arendaja teatas 08.04.2021
kirjaga nr 21-456 (registreeritud KOTKAS-s 12.04.2021 numbriga DM-109414-24), et nõustub
Saku Vallavolikogu otsusega ning palus menetlusega jätkata, lisades, et kui Keskkonnaamet
peab vajalikuks taotlusele arvamuse küsimist Kiili vallalt, Transpordiametilt, MKM-ilt ja
Tallinna linnalt, edastataks koos taotlusega ka kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude
kohta koostatud eksperthinnangud.
Keskkonnaamet palus 14.04.2021 kirjaga nr DM-109414-25 Kiili Vallavalitsuse,
Transpordiameti, MKM-i ja Tallinna Linnavalitsuse arvamust Männiku IX liivakarjääri
keskkonnaloa taotlusele.
Transpordiamet teatas 21.04.2021 kirjaga nr 7.1-7/21/9235-2 (registreeritud KOTKAS-s
21.04.2021 numbriga DM-109414-26), et taotlus vajab korrigeerimist, kuna valminud on
Kangru liiklussõlme plaan ja esitatud Männiku IX liivakarjääri maavara kaevandamise loa
taotlus omab puutumust kavandatava Kangru liiklussõlmega. Lisaks märkis Transpordiamet, et
maavara väljaveotee planeerimisel tuleb arvestada, et kavandatava Kangru liiklussõlme
rampidele mahasõite planeerida ei saa.
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet nõustus 30.04.2021 kirjaga nr 10-20/966-2
(registreeritud KOTKAS-s 03.05.2021 numbriga DM-109414-27) Männiku IX liivakarjääri
keskkonnaloa taotlusega tingimusi esitamata
Kiili Vallavalitsus nõustus 12.05.2021 kirjaga nr 9-12.4/1527-4 (registreeritud KOTKAS-s
12.05.2021 numbriga DM-109414-29) Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa taotlusega
tingimusel, et kaevandamistöid ei toimu ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni ja
puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni.
MKM arvamust ei esitanud.
2.1.7. Ettevõte edastas 06.05.2021 e-kirjaga Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa taotluse
korrigeeritud materjalid (registreeritud KOTKAS-s 07.05.2021 numbriga DM-109414-28).
Keskkonnaamet palus 26.05.2021 kirjaga nr DM-109414-33 Transpordiameti arvamust
korrigeeritud taotlusele. Transpordiamet andis 07.06.2021 kirjaga nr 7.1-7/21/9235-4
(registreeritud KOTKAS-s 09.06.2021 numbriga DM-109414-35) teada, et hetkel toimub
Transpordiameti poolt Kangru liiklussõlme projekteerimistingimuste menetlemine ja seejärel
koostatakse Kangru liiklussõlme põhiprojekt. Peale põhiprojekti valmimist on võimalik anda
kaevandamisloa taotlusele täpne seisukoht kaevandamise piiride ulatuse kohta ning
Transpordiamet teeb projekteerijale ülesandeks projekti koostamise käigus kontakteeruda
ettevõttega kaevandamisloa piiride määramiseks. Seega annab Transpordiamet oma seisukoha
Männiku IX liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotlusele peale Kangru liiklussõlme
põhiprojekti valmimist.
2.1.8. Kuna puudus selgus, missugustes piirides ning tingimustel kaevandamist saab taotleda,
pikendas Keskkonnaamet 27.05.2021 kirjaga nr DM-109414-34 MaaPS § 52 lõike 3 alusel
menetluse tähtaega kuni 17.05.2022. Menetluse jätkamiseks ja taotluse korrigeerimiseks
vajaliku info puudumise tõttu pikendas Keskkonnaamet uuesti menetluse tähtaega (07.10.2021
kiri nr DM-109414-37; 21.04.2022 kiri nr DM-109414-38; 01.11.2022 kiri nr DM- 109414-39;
22.06.2023 kiri nr DM-109414-40).
2.1.9. Lähtuvalt menetluse jooksul laekunud kooskõlastustest ja seisukohtadest on 2020. aasta
taotlust mitmeid kordi korrigeeritud. Kuna Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa saamiseks
korrigeeritud taotlus nr T-KL/1019347 esitati nõuetekohaselt läbi KOTKASe 21.06.2023
menetluse nr M-125171 juurde, luges Keskkonnaamet põhjendatuks jätkata menetlusega nr M-
125171 ning paralleelsete menetluste läbiviimise vältimiseks lõpetas 06.05.2025 kirjaga nr DM-
125171-14 menetluse nr M-109414.
2.1.10. Transpordiametilt laekus 08.12.2023 kiri nr 7.1-7/23/23234-2 (registreeritud KOTKAS-s
12.12.2023 numbriga DM-109414-41), milles teavitas, et Kangru liiklussõlmega külgnevatel
aladel tekivad eeldused maavara kaevandamise loa väljastamiseks peale liiklussõlme valmimist
ja et tee kaitsevööndi täpsustatud ulatus määratakse peale Kangru liiklussõlme põhiprojekti
valmimist, eeldatavalt 2024. aasta esimeses pooles. Ühtlasi palus Transpordiamet
taotlusmaterjalid edastada ka osaühingule Rail Baltic Estonia. Keskkonnaamet selgitas
arendajale 20.02.2024 saadetud kirjas nr DM-125171-5, et kuna Kangru liiklussõlm ei ole veel
valminud, ei ole ka Saku Vallavolikogu tingimus nr 1.1. veel täidetud, mistõttu tuleks loa
andmisest keelduda. Samuti oleks ka KMH eelhinnangu koostamisega jätkamine perspektiivitu,
sest Kangru liiklussõlme valmimise ajaks võib kohapealne olukord olla oluliselt muutunud.
Kuna selleks hetkeks polnud võimalik välja selgitada kõiki asjaolusid, millel on otsuse
tegemisel määrav tähtsus, palus Keskkonnaamet ettevõttel hiljemalt 04.03.2024 teatada, kuidas
menetlusega jätkata. Määratud kuupäevaks kirjalikku vastust ei laekunud.
Transpordiamet kooskõlastas 15.03.2024 kirjaga nr 7.1-7/24/23234-4 (registreeritud KOTKASs
15.03.2024 numbriga DM-125171-6) Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa taotluse plaani,
kuid mitte taotluse tervikuna. Ettevõte korrigeeris taotlust lähtuvalt Transpordiameti
tingimustest ning esitas selle Keskkonnaametile 22.03.2024 (registreeritud KOTKAS-s
22.03.2024 numbriga DM-125171-8). Kuna parandustaotlus tuli saata kooskõlastamiseks
Transpordiametile, pikendas Keskkonnaamet 21.03.2024 kirjaga nr DM-125171-7 menetluse
tähtaega kuni 24.09.2024.
Keskkonnaamet edastas 20.05.2024 kirjaga nr DM-125171-10 Männiku IX liivakarjääri
keskkonnaloa korrigeeritud taotluse Transpordiametile, kes lõpliku tingimusliku kooskõlastuse
andis 14.06.2024 kirjaga nr 7.1-7/24/23234-7 (registreeritud KOTKAS-s 18.06.2024 numbriga
DM-125171-12). Tingimused olid järgmised:
1. väljaveoteid ei ole võimalik otse riigiteele 15 Tallinn-Rapla-Türi ega Kangru liiklussõlme
rampidele lubada.
2. ajutine väljavedu on võimalik, kui materjali kasutatakse Kangru liiklussõlme või Rail Baltica
põhitrassi ehitusobjektidel. Vajab täpsemat kooskõlastamist Transpordiameti, Rail Baltic
Estonia OÜ ja töövõtjatega.
2.1.11. Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetlusega jätkamise sh KMH
eelhinnangut koostama asumise hetkeks oli jõustunud Riigikohtu halduskolleegiumi 14.03.2024
otsus kohtuasjas nr 3-20-1657, mille kohaselt tuleb keskkonnakaitseloa menetlustes hinnata riigi
huvi, loodusvarade otstarbekat kasutamist ning keskkonnamõju (sh kumulatiivset mõju)
põhjalikumalt, kui nägi ette varasem praktika. Selleks, et välistada ebaõigete otsust tegemist, oli
vaja täiendada senist eelhinnangute koostamise tööpraktikat. Keskkonnaamet võttis uued
juhendid kasutusele 10.09.2024 ning menetlustega seonduv info vaadati läbi uute juhendite
alusel. Kuivõrd antud toimingutes varasem praktika puudus, võttis see aega. Samuti on
Tallinna-Saku liivamaardla olemuselt komplekssem (suur arv mäeeraldisi, erinevad piirangud sh
kaitsealused liigid, piiranguvööndid, võimalikud hüdrogeoloogilised iseärasused, rajatavad
suured taristuobjektid), mistõttu vajas sinna taotletavatele mäeeraldistele keskkonnalubade
andmine enne otsuste tegemist täiendavat analüüsi. Arvesse tuli võtta ka ettevõtte esitatud
Männiku X liivakarjääri keskkonnaloa taotlust (menetlus nr M-109816) ning Järvekivi
Osaühingule Männiku IV liivakarjääri keskkonnaloa (KL-522691) andmist. Vähemtähtis ei
olnud ka asjaolu, et taotletav Männiku IX liivakarjäär kattus kogu ulatuses projekteeritava
Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga, mille laiendus kinnitati 21.02.2025
(keskkonnaregistri kood KLO3000592).
Eeltoodud põhjustel viibis Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele eelhinnangu ja
KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse ja loa andmise või sellest keeldumise otsuse
eelnõu koostamine. Asjaolude täpsustumise (Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga
laienduse kinnitamine, Kangru liiklussõlme ehitus ja piiride täpsustumine, rohevõrgustiku
asukoht, Männiku IV liivakarjääri keskkonnaloa andmine) tõttu asus Keskkonnaamet
seisukohale, et 22.03.2024 laekunud taotlust numbriga T-KL/1019347-2 tuleb muuta ning
teavitas sellest arendajat 06.05.2025 kirjaga nr DM-125171-14. Parandustaotlustes esinenud
puuduste tõttu tuli seda korrigeerida ning lõplik versioon, mille alusel Keskkonnaamet
menetlust jätkas, on esitatud 09.07.2025 ning kannab numbrit T-KL/1019347-4.
2.2. 09.07.2025 taotluse nr T-KL/1019347-4 läbivaatamine
2.2.1. Taotletav Männiku IX liivakarjäär asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas
riigile kuuluval kinnistul Viimsi metskond 10 (katastritunnus 71901:001:1177, registriosa nr
12079050), mille riigivara valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa
Majandamise Keskus (RMK). Taotletav mäeeraldis hõlmab Tallinna-Saku liivamaardla
(registrikaart nr 109) täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 61, hõlmates seda osaliselt. Nimetatud
ploki lamamisse jäävad ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 145 ning ehitusliiva passiivse
tarbevaru plokk 62, mida taotlusega hõlmatud ei ole. Mäeeraldise sügavuspiir on määratud
veepealsele liivavaru osale, abs kõrgusele 43,6 m. Taotletavast mäeeraldisest on välja jäetud
aktiivse tarbevaru ploki 61 loodenurk pindalal 0,4 ha ning lääneserv laiusega 15-20 m, pindalal
0,92 ha. Samuti on välja jäetud ploki 61 kagunurk pindalal 0,93 ha ning 0,63 ha suurune ala,
mis kattub Kangru liiklussõlme ning selle kaitsevööndiga.
Mäeeraldise teenindusmaa põhjapiir ühtib Viimsi metskond 10 katastriüksuse piiriga, idapiirile,
kus jätkub Viimsi metskond 10 kinnistu, on jäetud lisaks tee kaitsevööndile täiendav ca 40 m
laiune ala rohevõrgustiku toimimiseks, lõunapiir on Männiku IV liivakarjääri teenindusmaa
piirist vähem kui 10 m kaugusel. Mäeeraldise piiride moodustamisel on arvestatud, et
liiklussõlme ja selle kaitsevööndiga taotletaval mäeeraldisel ja teenindusmaal kattumist ei ole.
Taotletava mäeeraldisega hõlmatavad varukogused on järgmised:
61 plokk – täiteliiv, aktiivne tarbevaru: 368 tuh m³, kaevandatav varu: 345 tuh m³.
Taotletav Männiku IX liivakarjäär on uus mäeeraldis, mille pindala on 10,75 ha ja teenindusmaa
pindala 12,55 ha. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 25 tuh m³.
Maavara kasutusaladeks on teede- ja üldehitus. Keskkonnaloa kehtivusajaks taotletakse 15
aastat ja kaevandatud maa korrastatakse kaitsealustele liikidele sobivaks elupaigaks.
Geoloogilise uuringu teostaja: EMG Arendus OÜ (reg.kood 14273374). Aruande nimetus:
„Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu
seisuga 01.10.2019) töö nr 19-EA02“. EGF number: 9297. Varu arvele võtmise otsuse kuupäev
ja number: 22.11.2019 nr 1-17/19/3047.
MaaPS § 49 lõike 2 alusel andis keskkonnaloa taotlusele arvamuse riigiasutus, kelle ülesanne on
tagada riigi geoloogiaalane pädevus (Eesti Geoloogiateenistuse 21.07.2025 kiri nr 13-1/25-
1170).
2.2.2. Taotletav mäeeraldis kattub Raku (tehis)järve (keskkonnaregistri kood VEE2006030)
veekaitse- ja kalda piiranguvööndiga. Raku järv on tekkinud varasema kaevandamise
tulemusena, kattub aktiivse tarbevaruga ja on varasemalt korrastamata, seega ei tulene sellest
kaevandamistegevusele kitsendavaid piiranguid. Männiku liivakarjääri mäeeraldis ja
teenindusmaa (keskkonnaluba nr KMIN-135, kehtiv kuni 26.05.2045, loa omaja AS Silikaat)
jäävad taotletavast Männiku IX liivakarjäärist ca 15-20 m kaugusele, ca 90 m kaugusele
lõunasse jääb Männiku IV liivakarjääri mäeeraldis (keskkonnaluba nr KL-522691, kehtiv kuni
14.03.2030, loa omaja Järvekivi Osaühing), teenindusmaade piiride vahel on vähem kui 10 m.
Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa paiknevad riigikaitselise objekti, Männiku
harjutusväli (VID kood 51) piiranguvööndis. Kaitseministeerium on 15.10.2019 kirjaga nr 12-
1/19/3722 (lisatud taotlusele) kooskõlastanud kaevandamise taotletava Männiku IX liivakarjääri
alal.
Taotletav ala kattub Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga (KLO3000592). Männiku IX
liivakarjääriga hõlmatakse vaid veepealne varu, mille kaevandamise lubamist on võimalik
kaitse-eeskirja alusel kaaluda. Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigas on kaitse-eeskirja
(keskkonnaministri 12.07.2006 määruse nr 51 § 4 lg 4 p 1) kohaselt lubatud püsielupaiga
valitseja nõusolekul maavara kaevandamine, välja arvatud 50 meetri raadiuses kõre
kudemisveekogude ümbruses ja üldjuhul allpool põhjavee piiri.
Taotletavast mäeeraldisest ca 180 m kaugusel idas on Tallinna-Rapla-Türi tugimaantee nr 15,
millega külgnevad veel kolm AS-ile Telia Eesti kuuluvat sideehitist (tunnused 84240640,
77828475 ja 84240561), sideehitiste kaitsevööndiga kattumist ei ole.
Taotletava mäeeraldise kirdenurka jääb hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev (EELIS kood
PRK0000396).
Taotletavast Männiku IX liivakarjäärist ca 15 m kaugusele põhjasuunda jääb geodeetiline märk
nr 46664.
Kangru liiklussõlm jääb taotletava mäeeraldise ja teenindusmaa piirist ca 70 m kaugusele.
Männiku IX liivakarjääri mäeeraldisel, teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas, milleks on
eeldatavalt ca 250-300 m, ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid. Kaitsealuseid elupaigatüüpe
mäeeraldisel ja teenindusmaal ei ole. Taotletaval mäeeraldisel ning selle mõjupiirkonnas
puuduvad märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed ja merekeskkond.
2.3. Keskkonnaloa taotluse ja otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste
teavitamine
2.3.1. Keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise kohta avalikustatakse teade väljaandes
Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või
maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või
keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Loa andja otsustas jätta
ajalehes teade avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev
keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg
2).
Keskkonnaloa taotlus on 20.04.2020 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Loa andja teavitas 20.04.2020 kirjaga nr DM-109414-3 keskkonnaloa taotluse esitamisest ja
avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid (vt punkt
2.1.4). Loa andja edastas MaaPS § 49 lõike 6 alusel Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa
taotluse 11.02.2021 kirjaga nr DM-109414-19 Saku Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks.
Saku Vallavolikogu nõustus 18.03.2021 otsusega nr 21 keskkonnaloa andmisega tingimuslikult
(vt p 2.1.6.).
Kuni loa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada taotluse
kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Avalikustamise käigus edastas arvamuse Transpordiamet,
kellega seotud kirjavahetusi ja ettepanekutega arvestamisi on pikemalt käsitletud korralduse
punktis 2.1.4 ja 2.1.6 - 2.1.10.
2.3.2. Eelnõude esmakordne avalikustamine
KeÜS § 47 lõige 6 sätestab, et kui sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse menetlusse
võtmise teates ei avaldatud keskkonnaloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu
väljapaneku aega ja kohta või seisukoha ning küsimuste esitamise tähtaega ja adressaati,
avaldatakse nende andmetega teade vastavalt paragrahvi 47 lõigetes 2 ja 2¹ sätestatud nõuetele
viivitamata pärast haldusakti eelnõu valmimist. KeÜS § 47 lõige 2 sätestab, et teate võib jätta
kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev
keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi.
Loa andja jättis keskkonnaloa taotluse kohta antava haldusakti eelnõu teate kohalikus või
maakondlikus ajalehes avalikustamata, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega
kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning antud tegevuse vastu puudub piisav
avalik huvi.
Loa andja teavitas 24.11.2025 loa andmise otsuse ja loa eelnõu valmimisest ametlikus
väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatis eelnõud 24.11.2025 kirjaga nr DM-125171-27
menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks
(haldusmenetluse seaduse (HMS) § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4), määrates
ettepanekute ja vastuväidete esitamise võimaluse teates märgitud tähtaja jooksul. Loa andja tegi
eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei
ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS §
50 lg 2 p 1, lg 3).
Lähtuvalt menetlusosaliste soovist ja tuginedes KeÜS §-le 48¹ ja HMS §-le 50, korraldas
Keskkonnaamet ettepanekute ja vastuväidete arutamiseks 08.01.2026 Saku vallamajas avaliku
istungi. Avaliku istungiga seotud asjaolud on toodud korralduse punktis 3.3.4.
Eelnõude avalikustamise käigus laekusid menetlusosalistelt ettepanekud ja vastuväited loa
andmisele ning eelnõudele (kirjad registreeritud KOTKAS-s 09.12.2025 numbritega DM-
125171-29, DM-125171-30, DM- 125171-31, DM-125171-32; 10.12.2025 numbritega DM-
125171-33 ja DM-125171-34 ning 22.12.2025 numbriga DM-125171-39). Arvestades laekunud
arvamuste ja vastuväidete võrdlemisi sarnast sisu, koondas Keskkonnaamet pöördumised kokku
ning vastas neile eraldi dokumendis.
Vastavalt HMS § 49 lõikele 3 peab loa andja andma enne asja otsustamist taotlejale võimaluse
tutvuda ettepanekute ja vastuväidetega ning avaldada oma arvamus nende kohta.
Keskkonnaamet edastas taotluse kohta laekunud ettepanekud ja vastuväited loa taotlejale
12.12.2025 kirjaga nr DM-125171-36 tutvumiseks ja arvamuse esitamiseks.
Vastavalt HMS § 40 lõikele 1 peab loa andja andma enne haldusakti väljastamist
menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma
arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis OÜ-lt INF Maavarad 24.11.2025 kirjaga nr DM-
125171-27 arvamust või vastuväiteid keskkonnaloa andmise otsuse ja loa eelnõule kahe nädala
jooksul kirja saamisest, hiljemalt kuupäevaks 10.12.2025.
OÜ INF Maavarad määratud tähtaja jooksul arvamust ei esitanud.
2.3.3. Eelnõude täiendamine
HMS § 49 lõige 4 sätestab, et kui eelnõud või taotlust muudetakse pärast väljapanekut isiku
kahjuks, kelle õigusi eelnõu või taotlus puudutab, teavitab haldusorgan teda sellest ning annab
talle võimaluse tutvuda eelnõu või taotlusega ja esitada selle kohta ettepanekuid ja vastuväiteid.
Arvestades avalikul istungi arutatut ning kirjalikult laekunud arvamusi, täiendas
Keskkonnaamet loa andmise otsuse ja loa eelnõusid ning edastas need tutvumiseks loa taotlejale
ja menetlusosalistele xx kirjaga nr xx, arvamuse avaldamise tähtajaga xx. Nimetatud kirjale olid
lisatud ka avaliku istungi protokoll ja Keskkonnaameti kirjalikud vastused avalikustamise
käigus laekunud arvamustele ning avalikul istungil vastamata jäänud küsimustele.
Muudatuste ulatust arvestades ei pidanud Keskkonnaamet vajalikuks eelnõude teistkordset
avalikustamist ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, samuti ei olnud põhjendatud asja
arutamiseks korraldada uut avalikku istungit.
Määratud tähtajaks ettepanekuid/vastuväiteid laekus/ei laekunud.
OÜ INF Maavarad määratud tähtajaks xxx.
2.4. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine
KeHJS § 3 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist
ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõigete 3 ja
4 kohaselt on keskkonnamõju hindamine (KMH) kohustuslik KeHJS § 6 lõike 1 tegevuste
korral, KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või
algatamata jätmist, lisades otsusele KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhindamise tulemused. KeHJS §
6 lõike 1 kohaselt ei kuulu ettevõtte poolt taotletav tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevuste
loetelusse. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud
tegevusvaldkonda, mille täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a
määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” (KMH määrus).
KMH määruse § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle
kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise
keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise
üle.
Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (KOTKAS 17.10.2025 kiri nr DM-125171-26), milles
leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei
ole vajalik järgmistel põhjustel:
kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava
kaevandamisega ei mõjutata Natura 2000 võrgustiku alasid ebasoodsalt;
eelhindamise tulemusena selgus, et leevendusmeetmete kasutamisel eeldatavalt ei ületata
kaevandamisel piirmäärasid müra ja õhusaaste osas;
eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud
põhjaveerežiimi, kuna kaevandamine toimub olemasolevat veerežiimi muutmata ja reostuse
teket tuleb hoolega vältida;
mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävib, kuid see on kvalitatiivselt
hiljem taastatav maa-ala korrastamisega;
kaevandamine ei avaldada negatiivset mõju alal esinevale kõre ja kivisisaliku
populatsioonile, kuna raadamata jäetakse teenindusmaa lääneosa, isendite kaevandamisalale
pääsemise takistamiseks rajatakse ajutised konnatõkked, kaevandamisala korrastatakse
nimetatud liikidele sobivaks elupaigaks ning ebasoodsa mõju tõhusaks ennetamiseks,
vältimiseks, vähendamiseks ja leevendamiseks järgitakse keskkonnaloale kantavaid
tingimusi.
Keskkonnaamet jättis 17.10.2025 kirjaga nr DM-125171-26 „Tallinna-Saku maardla Männiku
IX liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
algatamata KMH Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele. Kavandatava tegevuse
keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks tuuakse välja
keskkonnaloa kõrvaltingimustena (vt p 3.2.).
3. KAALUTLUSED
3.1. Kaalutlused loa andmisel
Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse
eesmärgiga - sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik
kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p
13).
Keskkonnaluba antakse tähtajaliselt, kuna kaevandamisluba antakse kuni 30 aastaks välja
arvatud liiva, kruusa, järvelubja, järve- ja meremuda kaevandamiseks, kus luba antakse kuni 15-
ks aastaks (MaaPS § 60 lg 1 ja 2).
3.1.1. Maavara kaevandamine
Ettevõttel on luba (seaduses ka kui kaevandamisluba) vaja maapõuest kaevandamiseks (MaaPS
§ 42 lg 1).
MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele
HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse
maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki,
arvestades MaaPS-i erisusi.
MaaPS § 49 lõike 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale
taotluse.
MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet.
MaaPS § 49 lõike 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse
arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab
oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kooskõlas MaaPS § 49
lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa taotluse 11.02.2021
kirjaga nr DM-109414-19 Saku Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Saku Vallavolikogu
nõustus 18.03.2021 otsusega nr 21 (registreeritud KOTKAS-s 23.03.2021 numbriga DM-
109414-22) keskkonnaloa andmisega tingimuslikult ning arendaja nõustus nendega (vt p 2.1.6).
MaaPS § 49 lõike 4 ja lõike 9 kohaselt, kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub
riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, saadab kaevandamisloa andja
kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks ja haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskusele (RKIK), kes esitab oma arvamuse ja kooskõlastab või keeldub
sellest kirjalikult 30 päeva jooksul. Kooskõlas MaaPS § 49 lõigetega 4 ja 9 edastas
Keskkonnaamet 25.11.2025 kirjaga nr DM-125171-28 Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa
taotluse arvamuse saamiseks ja loa andmise korralduse ning loa eelnõud kooskõlastamiseks
RKIK-le. RKIK tutvus materjalidega ning kooskõlastas eelnõud 11.12.2025 kirjaga nr 4-
4/25/5449-2 (registreeritud KOTKAS-s 11.12.2025 numbriga DM-125171-35).
MaaPS § 50 lõike 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise
käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole
jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab taotluse
seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta.
Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa taotluse seletuskirja kohaselt kaevandamisjäätmeid ei
teki. Kaevandamisjäätmeteks võib kvalifitseerida kooritud katendi (kokku 99 tuh m³), kuid
taotluse kohaselt korrastatakse karjäär kaitsealustele liikidele sobivaks elupaigaks ja
korrastamistöödesks mittevajalik katend võõrandatakse. Eelnevale tuginedes ei ole antavale
keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine vajalik. Juhul kui tegevuse käigus selgub, et
kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada ning
taotleda keskkonnaloale juurde jäätmete eriosa.
KeÜS § 42 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab keskkonnaloa taotluses märkima kavandatava
tegevuse eesmärgi ja põhjenduse. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Männiku IX
liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva kaevandamine. Taotluse seletuskirjas on toodud, et OÜ INF
Maavarad omab pikaajalist kogemust liiva kaevandamisel ning selle töötlemisel. Ettevõtte
mäetöid juhivad erialase haridusega diplomeeritud mäeinseneri kutsetunnistustega insenerid.
Karjäär Tallinna-Saku liivamaardlas aitab tihendada regioonis ettevõtte karjäärivõrgustikku,
millest tuleneva mahu kasvu läbi on võimalik teha investeeringuid tootlikkust suurendavasse
karjääritehnikasse ning järjest enam panustada protsesside digitaliseerimisse ning erinevate
lahenduste automatiseerimisse (sh keskkonnaseire lahendustesse). Majanduslikult optimaalse
vahemaa taga asuv ressurss võimaldab vajalike seadmete kasutuselevõtul materjalide
ristkasutuse läbi tõsta üldist ressursitõhusust.
Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud
eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud
maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku
informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta.
Männiku IX liivakarjäär asub kasutuses olevas maardlas, aktiivse mäeeraldise kõrval. Männiku
IX liivakarjääri keskkonnaloa taotlusega hõlmatud mäeeraldis on mõistlik kasutusse võtta nii
lähipiirkonna rajatiste kui ka üld- ja teedeehitamiseks vajalike kvaliteetsete täitematerjalide
nõudluse tagamiseks. Kavandatud suurrajatised (Rail Baltic, Kangru liiklussõlm) paiknevad
ühel Eestis leiduva kõrgeima kvaliteediga liivavarul. Arvestama peab, et nende ehitustööde
järgselt ei ole lisaks rajatiste alla jäävale varule kogu mahus eraldiseisvalt kasutusse võetav ka
külgnevatele aladele jääv maavararessurss, kuna sellele puudub ligipääs ning samuti võib
minetuda majanduslik otstarbekus. Seega, arvestades säästva arengu põhimõtted ja taastumatu
riigivara heaperemehelikke kasutamise printsiipe, on põhjendatud taotletava Männiku IX
liivakarjääri maavaravaru kasutusele võtta.
3.1.2. Loa andmisest keeldumise aluste hindamine
Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa andmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2,
MaaPS § 55).
- tegevus vastab õigusaktidega sätestatud nõuetele (KeÜS § 52 lg 1 p 4, MaaPS § 55 lg 1).
- tegevusega ei kaasne keskkonnaohtu (KeÜS § 52 lg 1 p 6). Keskkonnaamet järeldas, et
tegevusel puudub oluline keskkonnamõju 17.10.2025 dokumendiga nr DM-125171-26.
- tegevusega kaasnevate heidete lisandumisel ei ole keskkonna kvaliteedi piirväärtus ületatud
(KeÜS § 52 lg 1 p 8, MaaPS § 55 lg 1).
- loa andmisega ei minda vastuollu riigi huviga, mis on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu
võetud strateegiadokumendis "Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050" (MaaPS § 55 lg 2 p
10). Samuti ei tuvastatud vastuolusid teiste valdkondade eriseadustega. Eelhinnangus kui ka
korralduses on nimetatud erinevaid aspekte, millele on vaja tähelepanu pöörata arvestades
sotsiaalse keskkonna, looduskeskkonna, liigikaitse, julgeoleku ja kultuuri valdkonna seadustes
väljendatud riigi huvi.
- Kohaliku omavalitsuse üksus (Saku Vallavolikogu) nõustus 18.03.2021 otsusega nr 21
(KOTKAS 23.03.2021 numbriga DM-109414-22) tingimuslikult keskkonnaloa andmisega
taotletaval mäeeraldisel kaevandamiseks (MaaPS § 55 lg 2 p 11). Kohaliku omavalitsuse üksuse
tingimustega on loa andmisel arvestatud.
- tehtavad tööd ei mõjuta oluliselt ebasoodsalt kaitstavat loodusobjekti (MaaPS § 55 lg 2 p 12).
KMH eelhinnangu järeldus oli, et Männiku IX liivakarjääri tegevusega ei kaasne olulist
keskkonnamõju.
- taotleja ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamise ega kaevandamisjäätmete käitlemise
nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga xx.xx.2026, MaaPS § 55 lg 3 p 1).
- mäeeraldis või selle teenindusmaa asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle
piiranguvööndis, kuid kaevandamine ei ohusta riigikaitselist ehitist või riigikaitselisele ehitisele
määratud või kavandatud ülesannete täitmist või riigikaitselise ehitise töövõimet (MaaPS § 55 lg
2 p 1). RKIK kooskõlastas 11.12.2025 kirjaga nr 4-4/25/5449-2 taotluse ja eelnõud tingimusi
esitamata.
3.1.3. Kinnistu kasutusõigus
Tegevuskoha kinnistu ei kuulu ettevõttele. Tegemist on riigile kuuluva kinnistuga, mille
kasutamiseks sõlmitakse rendileping peale keskkonnaloa saamist.
3.2. Kõrvaltingimuste seadmine
Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega, milleks muu hulgas on haldusakti
hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine
(HMS § 53 lg 1 p 4). Haldusakti kõrvaltingimuse võib määrata siis, kui haldusakti andmine
tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2 p 3). Keskkonnaluba on
haldusaktiks, mille andmise või mitte andmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja
kaalutlusõiguse alusel.
HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema
muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab
haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas
volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi
asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõike 1 punkti 9
kohaselt märgitakse kaevandamisloale meetmed, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara
ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale
kaevandamisest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse
mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette
leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kõrvaltingimused
ja seirevajadused sätestatakse keskkonnaloa eriosades vastavalt asjakohasusele.
3.2.1. Kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimused
Keskkonnaamet edastas MaaPS § 49 lõike 6 alusel Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa
taotluse 11.02.2021 kirjaga nr DM-109414-19 Saku Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks.
Saku Vallavolikogu nõustus 18.03.2021 otsusega nr 21 keskkonnaloa andmisega tingimustel, et:
1. Seoses Kangru liiklussõlme kavandamisega tuleb kaevandamisloa taotlusele saada nõusolek
Transpordiametilt;
2. Seoses Rail Balticu ehitamisega tuleb kaevandamisloa taotlusele saada nõusolek MKM-lt;
3. Seoses Kiili valla elamualade lähedusega tuleb kaevandamisloa taotlusele saada nõusolek
Kiili vallalt;
4. Seoses Raku järve Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuulumisega tuleb
kaevandamisloa taotlusele saada nõusolek Tallinna linnalt;
5. Kaevandamisloas tuleb sätestada tingimused, mis väldivad täielikult liiva ja tolmu kandumise
ümbruskonda ja avalikele teedele (nt karjäärist väljasõidule rattapesuvannide paigaldamine,
teede niisutamine, karjääriteede mustkatte alla viimine jne).
Keskkonnaamet edastas 24.03.2021 kirjaga nr DM-109414-23 Saku Vallavolikogu 18.03.2021
otsuse nr 21 arendajale tutvumiseks ja seisukoha esitamiseks. Arendaja teatas 08.04.2021
kirjaga nr 21-456, et nõustub Saku Vallavolikogu otsusega ning palus menetlusega jätkata,
lisades, et kui Keskkonnaamet peab vajalikuks taotlusele arvamuse küsimist Kiili vallalt,
Transpordiametilt, MKM-ilt ja Tallinna linnalt, edastataks koos taotlusega ka kavandatava
tegevusega kaasnevate mõjude kohta koostatud eksperthinnangud. Keskkonnaamet palus
14.04.2021 kirjaga nr DM-109414-25 Kiili Vallavalitsuse, Transpordiameti, MKM-i ja Tallinna
Linnavalitsuse arvamust Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele. Laekunud vastuseid
on käsitletud punktis 2.1.6.
Keskkonnaamet edastas KeHJS § 11 lõike 2² alusel 10.09.2025 kirjaga nr DM-125171-21
Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja
KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Saku Vallavalitsusele, seisukoha
esitamise tähtajaga 10.10.2025.
Saku Vallavalitsus kokkuvõtvalt nõustus 08.10.2025 kirjaga nr 6-4/282-2 (registreeritud
KOTKAS-s 08.10.2025 numbriga DM-125171-25) KMH algatamata jätmisega, paludes KMH
eelhinnangus käsitleda, kuidas on Transpordiameti tingimused kaevandamise käigus reaalselt
tagatud ehk kuidas hakkab liiva väljavedu täpsemalt toimuma ning hinnata, kas praegused liiva
kandumise vältimise meetmed on piisavad, et vältida häiringuid avalikule teele.
Keskkonnaamet märkis, et Transpordiameti esitatud tingimused (eelhinnangus kajastatud
punktis 1.2 järjekorranumbritega 18 ja 19) kavandatakse lisada antava keskkonnaloa
kõrvaltingimusteks ehk nende järgimine ja täitmine on loa omajale kohustuslik. Kuna tänaseks
ei ole teada, kuhu väljaveotee rajatakse ning kas kaevandatavat materjali saab kasutada ka
Kangru liiklussõlme või Rail Baltica trassi tarbeks, siis ei saa hinnata väljaveost tulenevate
häiringute esinemist ja levikut. Keskkonnaloaga saab reguleerida tegevusi mäeeraldisel ja
teenindusmaal ning väljaspool neid piire toimuvat (näiteks uute teede rajamist või
olemasolevate kasutamist) reguleerivad muud õigusaktid (näiteks ehitusseadustik, liiklusseadus
jm). Transpordiameti tingimused on Keskkonnaameti hinnangul piisavad ja võimaldavad
asjaosalistel (loa omaja, tee valdaja) saavutada osapooli rahuldavaid kokkuleppeid, kandes
samas informatsiooni selle kohta, missugused piirangud on juba loa andmisel teada. Mis
puudutab avalikele teedele liiva ja tolmu kandumise vältimist, siis Keskkonnaamet kavandab
Saku Vallavalitsuse eelnevalt seatud tingimust arvestades antavale keskkonnaloale määrata
asjakohase kõrvaltingimuse (eelhinnangus kajastatud punktis 1.2 järjekorranumbriga 3). Samas
ei ole Keskkonnaameti hinnangul otstarbekas määrata kõrvaltingimuses väga täpselt, milliseid
meetmeid tuleb rakendada, kuna need võivad ajas muutuda ning osutuda hiljem kasututeks või
näiteks leitakse tulevikus efektiivsemaid lahendusi. Loa omaja kohustus on tagada, et avalikele
teedele ei kanduks liiva ega tolmu ning ta saab lähtuvalt varasemast praktikast kõige
toimivamaid lahendusi rakendada. Näiteks ei pruugi rattapesuvannid osutuda kasutatavateks
külmadel talvedel, samuti võib väljaspool mäeeraldist paikneva (väljaveo)tee valdaja leida, et
kloriidide kasutamine ei ole lubatud. Eeltoodu alusel jäi Keskkonnaamet seisukohale, et
kavandatavad kõrvaltingimused on piisavad ega vaja täiendamist.
Keskkonnaamet edastas HMS § 49 lõike 1 alusel 24.11.2025 kirjaga nr DM-125171-27
Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa andmise otsuse ja loa eelnõud seisukoha võtmiseks
Saku Vallavalitsusele, seisukoha esitamise tähtajaga 10.12.2025. Saku Vallavalitsus arvamust ei
esitanud.
3.2.2. Eelhinnangus esitatud keskkonnameetmed
Keskkonnaamet on kavandatava tegevuse kohta andnud keskkonnamõjude eelhinnangu ning
otsustanud 17.10.2025 kirjaga nr DM-125171-26 Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa
taotlusele jätta KMH algatamata. Eelhinnangus analüüsiti karjääri tööga kaasnevate
keskkonnahäiringute võimalikku teket ja levimist ning intensiivsust. Eelhinnangu
lõppjäreldusena leiti, et kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne keskkonnamõju.
Kavandatava tegevuse mõjualana käsitleti Männiku IX liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaad
ning ca 250-300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra või tahkete
osakeste häiring. Keskkonnahäiringute vältimiseks ja leevendamiseks esitati eelhinnangus
järgmised keskkonnameetmed, millega tuleb loa andmisel arvestada:
1. masinate korraline hooldus teostada selleks ettevalmistatud platsil;
2. karjääritegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja vedude
perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5°C, niisutada
karjäärisiseseid teid ja platse;
3. tööde korraldus karjääris peab tagama, et avalikele teedele ei kanduks liiva ja tolmu;
4. teenindusmaa lääneosal (piiripunktist 22 kuni 1) on raadamine keelatud;
5. enne kaevandamisega alustamist tuleb koostöös kaevu (PRK0000396) valdajaga
selgitada välja kaevu säilitamise vajadus või likvideerimise võimalus ning kaevandamisel
lähtuda saavutatud kokkuleppest;
6. kaevandamistöid ei ole lubatud teha ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni ja
puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni;
7. kaevandamistegevusest põhjustatud müra osas kaebuste esinemise korral on
keskkonnaloa omajal kohustus mõõta mürataset aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara
väljaveo tingimustes kaebuse esitaja katastriüksusel. Mõõtmistulemused esitada ka loa
andjale. Müra piirtasemete ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid ja
korraldada karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks;
8. rajada katendivallid (vähemalt 5 m kõrgused) lähimate elamute suunale;
9. katendi eemaldamist ei tohi teostada asustatud kõre sigimisveekogudele lähemal kui 300
m kõre sigimisperioodil 15.04.–15.07. Kui seire käigus on tuvastatud, et sigimist veekogus
sel aastal ei toimu, siis on lubatud katendi eemaldamisega alustada enne 15.07;
10. kui kooritud katendit või kaevandatud maavara on vaja alal ajutiselt ladustada, tuleb
seda teha asustatud kõre sigimisveekogudest kaugemal kui 300 m;
11. kändude juurimist teostada soojal aastaajal (üle +5°C), et pinnases varjuvad loomad
(sh kõre ja kivisisalik) suudaksid vajadusel raadatavalt alalt ära liikuda;
12. raadamist ja kaevandamist korraldada järkudena ehk osade kaupa, lähtudes seejuures
Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga kaitse-eeskirjast. Järgmise osa (60 m laiune
vöönd mõõdetuna mäeeraldise idapiiri piiripunktide 2 kuni 18 perimeetrist) raadamisega
võib alustada tingimusel, et eelmise osa varu on ammendatud. Järkudena raadamisel ja
kaevandamisel hajutatakse pinnases varjuvate isendite suremusriski;
13. ajutised konnatõkked tuleb rajada mäeeraldise lääneküljele piiripunktide 18 kuni 1
perimeetrile teenindusmaa alal ning säilitada kogu kaevandamise aja jooksul;
14. Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga kattuvas osas tuleb korrastada mäeeraldis
j a selle teenindusmaa kõre elutingimustele vastavaks alaks – ala tuleb jätta avatud
liivapinnasega ja rajada alale päikesele avatud liivavallid ja madalaveelised
sigimisveekogud. Tagada, et ei tekiks alade kinnikasvamist. Elupaiga rajamisel tuleb tööde
planeerimisele kaasata vastav ekspert ning järgida kõre kaitse tegevuskava. Püsielupaiga
territooriumil ammendatud karjääriosade pinnasega katmine on keelatud. Ala
korrastamisel istutada idapiirist (piiripunktide 2 kuni 18 perimeetrist) minimaalselt 60 m
ulatuses üksikpuid, taasmetsastamine on keelatud;
15. karjääri varud tuleb ammendada võimalikult kiiresti ja alustada elupaikade ning
looduslike alade taastamisega juba kaevandamise ajal;
16. ulukite liikumisvõimaluste tagamiseks on ala tõkestamine (tarastamine) keelatud, et
säilitada loomade liikumisvabadus ja nende ligipääs elutähtsatele ressurssidele;
17. vajalikud raadamistööd teostada väljaspool loomastiku ja linnustiku sigimisperioodi;
18. väljaveoteid ei ole võimalik otse riigiteele 15 Tallinn-Rapla-Türi ega Kangru
liiklussõlme rampidele lubada;
19. ajutine väljavedu on võimalik, kui materjali kasutatakse Kangru liiklussõlme või Rail
Baltica põhitrassi ehitusobjektidel. Vajab täpsemat kooskõlastamist Transpordiameti, Rail
Baltic Estonia OÜ ja töövõtjatega.
Keskkonnameetmete esitamisel on arvestatud keskkonnahäiringute leevendamise võimalusi
ning menetluse jooksul Transpordiametilt, Saku Vallavolikogult ja Kiili Vallavalitsuselt
laekunud ettepanekuid.
3.2.3 Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused
Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid
tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele
keskkonnamõjudele. Alljärgnevalt on toodud kokkuvõtlikud kaalutlused kõrvaltingimuste
lisamiseks.
Männiku IX liivakarjääri mäeeraldist ümbritsev piirkond on tugeva antropogeense mõjuga
maastik, kus suuremad rohealad on säilinud Männiku raba ja selle ümbruses. Tallinna lähiala
rohevõrgustikku killustab Rail Balticu trassikoridor ning tulevikus killustub võrgustik veelgi
Tallinna väikese ringtee ja Kangru liiklussõlme mõjul. Seetõttu on nimetatud karjääride ümbrus
juba praegu killustatud erinevate kavandatavate taristuobjektide tõttu ja sellest tulenevalt ei
avalda Raku järve ning rajatava taristu vahelisel taotletava Männiku IX liivakarjääri alal liiva
kaevandamine rohevõrgustiku kontekstis olulist täiendavat negatiivset mõju. Kui kaevandamise
ala ei tarastata, säilib sidusus, mis on juba praegu piiratud ulatusega ning tagatud kitsa
rohekoridori näol. Kuigi kaevandamine võib suurulukite jaoks rohevõrgustiku toimimist
negatiivselt mõjutada, on see mõju mingil määral leevendatav. Selleks on oluline vältida ala
tarastamist, säilitades loomade liikumisvõimaluse. Samuti on kaevandamist planeeritud teostada
etappidena, mis aitab mõjusid leevendada. Kaitstavate liikide seisukohalt on äärmiselt oluline
rohevõrgustiku sidususe tagamine karjäärialadel ja sellega külgnevatel aladel, kus asuvad
mitmed kaitsealuste liikide elupaigad.
Plaanitava tegevusega mõjutatakse kõre (I kaitsekategooria liik, EL loodusdirektiivi IV lisa ja
Berni konventsiooni II lisa liik) ja kivisisaliku (II kaitsekategooria liik ja EL loodusdirektiivi IV
lisa liik) kaitseks kavandatavat püsielupaika. Kaevandamistegevuse juures tuleb arvestada
Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga kaitsekorra ning kõre ja kivisisaliku
elupaiganõudlusega.
Taotletava Männiku IX liivakarjääri mäeeraldise kasutuselevõtt toob kaasa raadamise, mille
tulemusel asendub rohevõrgustikku jääv metsamaa lageda liivikuga. See uus maastik sobib
kaitsealustele liikidele, eriti veekogude läheduses. Praegusega võrreldes omandab ala
teistsuguse loodusväärtuse, mistõttu kaevandamine ei too eeldatavasti kaasa olulist negatiivset
mõju nende liikide püsielupaikadele. Praegune taotletav Männiku IX liivakarjääri ala on
metsamaa osaliste lageraie lankidega, mistõttu puuduvad hetkel kõre ja kivisisaliku jaoks
vajalikud avatud liivikud, mida saab aga luua kaevandamisala korrastamisel. Mäeeraldiselt
eemaldatav katend tuleb võõrandada valdavas osas, kuivõrd korrastamise suunaks on avatud
liivik st ala ei tohi katta orgaanikat sisaldava pinnasega. Lubatud on üksikpuude istutamine,
püsielupaika taasmetsastada ei tohi.
Eeltoodust lähtuvalt ei ole taotletava Männiku IX liivakarjääri alal võimalik saavutada
ideaalseid tingimusi, mis sobiksid üheaegselt nii kaitsealustele kõredele ja kivisisalikele kui ka
ala läbivatele ulukitele nagu metskitsed, rebased jne. Seetõttu tuleb keskenduda kompromissile,
mis tagaks mõlema rühma jaoks elupaikade säilimise ja kasutamise võimalused.
Kaevandamisjärgsel korrastamisel on oluline luua avatud liivikuid ja sobivaid niiskeid elupaiku,
mis toetavad kõrede populatsiooni laienemist. Samas on võimalik metskitsedel ja teistel ulukitel
jätkata karjääri tehiskeskkonna kasutamist, kuna nad on juba kohanenud inimtegevusest
mõjutatud aladega. Kõrede kaitse ja nende elupaikade sobivuse tagamise seisukohalt oleks
selles piirkonnas otstarbekas kavandada taristuäärsed alad puhvrina metsastatuks ning lisaks
takistada ajutiste konnatõkete abil isendite sattumist kaevandatavale alale. Metsastatud puhvrid
aitaksid piirata kõrede liikumist teedele, kuna metsane maastik ei sobi nende eelistatud
elupaikadena. Samal ajal säilitaks metsastatud puhvrid metskitsedele ja teistele ulukitele sobiva
ala sidususe, võimaldades neil jätkata piirkonna kasutamist.
Et rohevõrgustiku toimivust mingilgi määral tagada, peavad Männiku IX liivakarjääri
idapoolses osas mingis ulatuses olemasolevad puud säilima. Kuna lääneosas tuleb puid säilitada
ca 15-20 m ulatuses kõre ja kivisisaliku kaitseks ning see ala kattub taotletava mäeeraldise
teenindusmaaga, lisandub loa andmisel kõrvaltingimus seal (teenindusmaa lääneosal
piiripunktist 22 kuni 1) raadamise keelamiseks st ala ei ole teenindusmaana kasutatav. Lähtuvalt
Keskkonnaameti 20.05.2025 kirjast nr DM-125171-15 vähendas taotleja ka mäeeraldise ja
teenindusmaa idapiiri 40 m võrra ning ala hilisemal korrastamisel tuleb loa omajal arvestada
mäeeraldise idapiirist minimaalselt 60 m ulatuses üksikute puude istutamisega. Eeltoodu alusel
on põhjendatud antavale keskkonnaloale määrata asjakohased kõrvaltingimused (nt osaline
raadamise keeld, järkudena kaevandamine, konnatõkete rajamine, ala korrastamine kaitsealuste
liikide elupaiganõudlusele vastavaks).
Juurdepääs taotletavale karjäärialale hetkel puudub, mistõttu kulub energiat ligipääsu
rajamiseks. Väljaveotee rajamine võib eeldada kokkuleppeid Transpordiameti ja osaühinguga
Rail Baltic Estonia, sõltuvalt planeeritava tee asukohast.
Taotletavale mäeeraldisele jääb hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev (PRK0000396, hooldusala
ulatust pole määratud). Enne kaevandamisega alustamist tuleb koostöös kaevu valdajaga
selgitada välja kaevu säilitamise vajadus või likvideerimise võimalus ning kaevandamisel
lähtuda saavutatud kokkuleppest.
Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete
avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja
kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et
kaevandamis-ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete
tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud
platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega.
Taotletavast mäeeraldisest idasse ca 180 m kaugusele jääb Tallinn-Rapla-Türi maantee (Viljandi
maantee). Tegemist on hajaasustusega, lähimad elamud asuvad enam kui 200 m kaugusel
põhjas, katastriüksustel Riida tn 11 (78404:404:0220), Riida tn 1 (78404:404:0170), Riida tn 3
(78404:404:0180), Riida tn 5 (78404:404:0190), Riida tn 7 (78404:404:0200), Riida tn 9
(78404:404:0210), Riida tn 13 (78404:404:0230) ja Pinu tn 5 (78404:404:0240). Nimetatud
kinnistute ja taotletava karjääriala vahele jääb ortofoto alusel mets. Modelleeritud (2019. aastal)
müratase Riida tn 11 kinnistul on 53 dB, mille järgi suurimat mõju avaldab olemasolev Viljandi
mnt. Karjääriga seotud müraallikatest avaldab lähimatele elamutele enim mõju
sõelumiskompleks ning väljaveotee. Müra levikut aitab leevendada karjääri ja elamu vahele jääv
mets ning 5 m kõrgune müratõkkevall. Modelleerimistulemuste kohaselt ei kaasne lubatud
päevase (60 dB) mürataseme ületamist mäeeraldisele lähimate majapidamiste õuealadel ning
lisaks 5-meetrisele müratõkkevallile täiendavate leevendusmeetmete rakendamine pole vajalik.
Kiili Vallavalitsus esitas keskkonnaloa taotlusele arvamuse andmisel tingimuse, et
kaevandamistöid ei toimu ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni ja puhkepäevale eelneval
ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni. Kiili valla nõusoleku saamine oli Saku Vallavolikogu seatud
tingimus loa andmisega nõustumisel. Männiku IX liivakarjääri keskkonnaluba taotletakse 15
aastaks. Karjääriala ja elamute vahelist metsaala ei saa pidada kindlaks müra leevendavaks
teguriks, kuivõrd metsa säilimine ei ole kaevandaja otsustada (metsaala ei asu karjääri
teenindusmaal).
Maavara kaevandamisel tekkiv tolmu kogus on minimaalne tulenevalt liiva looduslikust
niiskusest. Transpordil tekkiva õhusaaste vältimiseks tuleb karjäärisiseseid teid regulaarselt
niisutada või töödelda vastavate vahenditega. Lisaks tuleb tagada, et avalikele teedele ei
kanduks liiva ega tolmu. Väljaspool mäeeraldist ja selle teenindusmaad asuvate avalikus
kasutuses olevate teede korrashoiu eest vastutab tee omanik, sõlmides vajadusel selleks
vajalikke kokkuleppeid teed kasutada soovivate isikutega.
Keskkonnaloa omajal tuleb võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed häiringute
vähendamiseks ning tagada, et tegevusega kaasnevad häiringud ei leviks tootmisterritooriumilt
väljapoole. Eeltoodu alusel on põhjendatud antavale keskkonnaloale määrata asjakohased
kõrvaltingimused (nt katendivallide paigutamine kinnistute suunale, tööaja piiramine, liiva ja
tolmu teedele kandumise vältimine).
Seega on põhjendatud määrata kõrvaltingimusteks kõik keskkonnameetmed, mida on nimetatud
punktis 3.2.2. Kõrvaltingimust nr 6 muudetakse lähtuvalt ettevõtte pakutust ja avalikustamisel
laekunud arvamustest (vt punktist 3.3.4) ning kõrvaltingimust nr 13 täiendatakse isendite
parema kaitse nimel.
Eeltoodu alusel lisatakse antavale keskkonnaloale järgmised kõrvaltingimused:
1. masinate korraline hooldus teostada selleks ettevalmistatud platsil;
2. karjääritegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja
vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5°C,
niisutada karjäärisiseseid teid ja platse;
3. tööde korraldus karjääris peab tagama, et avalikele teedele ei kanduks liiva ja
tolmu;
4. teenindusmaa lääneosal (piiripunktist 22 kuni 1) on raadamine keelatud;
5. enne kaevandamisega alustamist tuleb koostöös kaevu (PRK0000396) valdajaga
selgitada välja kaevu säilitamise vajadus või likvideerimise võimalus ning
kaevandamisel lähtuda saavutatud kokkuleppest;
6. kaevandamine ja materjali väljavedu on lubatud esmaspäevast reedeni kella 07.00-
19.00. Öisel ajal, riiklikel pühadel ja nädalavahetustel on kaevandamine ja väljavedu
keelatud, kuid vähemat müra tekitavad tegevused (nt masinate hooldus, tankimine)
on lubatud igal ajal;
7. kaevandamistegevusest põhjustatud müra osas kaebuste esinemise korral on
keskkonnaloa omajal kohustus mõõta mürataset aktiivse kaevandamistegevuse ja
maavara väljaveo tingimustes kaebuse esitaja katastriüksusel. Mõõtmistulemused
esitada ka loa andjale. Müra piirtasemete ületamisel rakendada koheselt
leevendusmeetmeid ja korraldada karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks;
8. rajada katendivallid (vähemalt 5 m kõrgused) lähimate elamute suunale;
9. katendi eemaldamist ei tohi teostada asustatud kõre sigimisveekogudele lähemal kui
300 m kõre sigimisperioodil 15.04.–15.07. Kui seire käigus on tuvastatud, et sigimist
veekogus sel aastal ei toimu, siis on lubatud katendi eemaldamisega alustada enne
15.07;
10. kui kooritud katendit või kaevandatud maavara on vaja alal ajutiselt ladustada,
tuleb seda teha asustatud kõre sigimisveekogudest kaugemal kui 300 m;
11. kändude juurimist teostada soojal aastaajal (üle +5°C), et pinnases varjuvad
loomad (sh kõre ja kivisisalik) suudaksid vajadusel raadatavalt alalt ära liikuda;
12. raadamist ja kaevandamist korraldada järkudena ehk osade kaupa, lähtudes
seejuures Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga kaitse-eeskirjast. Järgmise osa
(60 m laiune vöönd mõõdetuna mäeeraldise idapiiri piiripunktide 2 kuni 18
perimeetrist) raadamisega võib alustada tingimusel, et eelmise osa varu on
ammendatud. Järkudena raadamisel ja kaevandamisel hajutatakse pinnases
varjuvate isendite suremusriski;
13. ajutised konnatõkked tuleb rajada mäeeraldise lääneküljele piiripunktide 18 kuni
1 perimeetrile teenindusmaa alal ning säilitada kogu kaevandamise aja jooksul. Kui
ammendatud alale on elupaik loodud, tuleb konnatõkked tõsta ammendatud ala
idapiirile, et takistada elupaika asustavate isendite sattumist kaevandamisalale;
14. Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga kattuvas osas tuleb korrastada
mäeeraldis ja selle teenindusmaa kõre elutingimustele vastavaks alaks – ala tuleb jätta
avatud liivapinnasega ja rajada alale päikesele avatud liivavallid ja madalaveelised
sigimisveekogud. Tagada, et ei tekiks alade kinnikasvamist. Elupaiga rajamisel tuleb
tööde planeerimisele kaasata vastav ekspert ning järgida kõre kaitse tegevuskava.
Püsielupaiga territooriumil ammendatud karjääriosade pinnasega katmine on
keelatud. Ala korrastamisel istutada idapiirist (piiripunktide 2 kuni 18 perimeetrist)
minimaalselt 60 m ulatuses üksikpuid, taasmetsastamine on keelatud;
15. karjääri varud tuleb ammendada võimalikult kiiresti ja alustada elupaikade ning
looduslike alade taastamisega juba kaevandamise ajal;
16. ulukite liikumisvõimaluste tagamiseks on ala tõkestamine (tarastamine) keelatud,
et säilitada loomade liikumisvabadus ja nende ligipääs elutähtsatele ressurssidele;
17. vajalikud raadamistööd teostada väljaspool loomastiku ja linnustiku
sigimisperioodi;
18. väljaveoteid ei ole võimalik otse riigiteele 15 Tallinn-Rapla-Türi ega Kangru
liiklussõlme rampidele lubada;
19. ajutine väljavedu on võimalik, kui materjali kasutatakse Kangru liiklussõlme või
R a i l Baltica põhitrassi ehitusobjektidel. Vajab täpsemat kooskõlastamist
Transpordiameti, Rail Baltic Estonia OÜ ja töövõtjatega.
3.3. Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete kaalumine
3.3.1. Taotlus
18.02.2020 esitatud taotluse avalikustamise käigus laekus esmalt kiri Transpordiametilt
(23.04.2020 kiri nr 15-5/20/19404-2 on registreeritud KOTKAS-s 24.04.2020 numbriga DM-
109414-4), millega andis teada, et ei nõustu Männiku IX liivakarjääri maavara kaevandamise
keskkonnaloa taotlusega, kuna käimas oli Kangru liiklussõlme ehk riigitee 15 Tallinn-Rapla-
Türi rekonstrueerimise ja Rail Baltic trassi projekteerimistööd, mis ei olnud veel lõppenud.
Järgnes kirjavahetus (kajastatud punktides 2.1.4 - 2.1.10) Keskkonnaameti, Transpordiameti ja
loa taotleja vahel, mille lõpptulemusena OÜ INF Maavarad korrigeeris taotletava mäeeraldise ja
teenindusmaa piire vastavalt Transpordiameti tingimustele. Transpordiameti lõplik tingimuslik
kooskõlastus (14.06.2024 kiri nr 7.1-7/24/23234-7 on registreeritud KOTKAS-s 18.06.2024
numbriga DM-125171-12) oli järgmine:
1. väljaveoteid ei ole võimalik otse riigiteele 15 Tallinn-Rapla-Türi ega Kangru liiklussõlme
rampidele lubada.
2. ajutine väljavedu on võimalik, kui materjali kasutatakse Kangru liiklussõlme või Rail Baltica
põhitrassi ehitusobjektidel. Vajab täpsemat kooskõlastamist Transpordiameti, Rail Baltic
Estonia OÜ ja töövõtjatega.
Transpordiameti nõusoleku saamine oli Saku Vallavolikogu seatud tingimus loa andmisega
nõustumisel, mistõttu on põhjendatud Transpordiameti nõuete määramine keskkonnaloa
kõrvaltingimusteks.
Kiili Vallavalitsus esitas keskkonnaloa andmisega nõustumisel tingimuse, et kaevandamistöid ei
toimu ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni ja puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni
7.00-ni. Kiili valla nõusoleku saamine oli Saku Vallavolikogu seatud tingimus loa andmisega
nõustumisel, mistõttu on põhjendatud Kiili Vallavalitsuse nõude määramine keskkonnaloa
kõrvaltingimuseks.
3.3.2. KMH eelhinnang
Keskkonnaamet edastas KeHJS § 11 lõike 2² alusel 10.09.2025 kirjaga nr DM-125171-21
Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja
KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks ka Kiili Vallavalitsusele, Tallinna
Keskkonna- ja Kommunaalametile ning Transpordiametile, seisukoha esitamise tähtajaga
10.10.2025.
Transpordiamet nõustus 12.09.2025 kirjaga nr 7.1-7(25/23234-9 (registreeritud KOTKAS-s
15.09.2025 numbriga DM-125171-22) KMH algatamata jätmisega ning soovis, et mäeeraldise
plaanile lisatakse Kangru liiklussõlme tee kaitsevöönd ning kavandatav maavara väljaveotee,
mis arvestaks Transpordiameti 14.06.2024 kirjas nr 7.1-7/24/23234-7 esitatud nõudeid.
Keskkonnaamet leidis, et mäeeraldise plaani täiendamine Kangru liiklussõlme ja selle tee
kaitsevööndiga ei ole loa taotluse menetluse praeguses etapis enam otstarbekas. Mäeeraldis ja
selle teenindusmaa nimetatud kitsendusega ei kattu, piirangu ulatust ei ole märgitud ka Maa- ja
Ruumiameti geoportaali kitsenduste kaardikihile. Lisaks, nagu eelnevalt viidatud, ei ole
tänaseks teada väljaveotee rajamise asukoht ja võimalused, mistõttu ei saa seda kanda ka
mäeeraldise plaanile. Sellist nõuet ei tulene ka keskkonnaministri 23.10.2019 määrusest nr 56
"Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa
taotluse ja loa andmekoosseis".
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet nõustus 03.10.2025 kirjaga nr 10-20/2413-2
(registreeritud KOTKAS-s 08.10.2025 numbriga DM-125171-24) KMH algatamata jätmisega
ega esitanud täiendavaid ettepanekuid.
Kiili Vallavalitsus arvamust ei esitanud.
3.3.3. Loa andmise korralduse ja loa eelnõu
Keskkonnaloa nr KL-525699 andmise otsuse ja loa eelnõude avalikustamise käigus laekusid
mitmed arvamused ja vastuväited taotluse ning eelnõude kohta. Arvestades laekunud arvamuste
ja vastuväidete võrdlemisi sarnast sisu, koondas Keskkonnaamet pöördumised kokku ning
vastas neile eraldi dokumendis, mille edastas koos avaliku istungi protokolli ja täiendatud
eelnõudega menetlusosalistele tutvumiseks ja soovi korral arvamuse esitamiseks.
Samuti edastas arvamuse OÜ Rail Baltic Estonia 10.12.2025 kirjaga nr KV2025-356
(registreeritud KOTKAS-s 10.12.2025 numbriga DM-125171-33) ja asus esmalt seisukohale, et
loa andmine kauemaks kui 5 aastat pole põhjendatud, kuna puudub väljaveovõimalus.
Kuupäeval 19.12.2025 laekus OÜ-lt Rail Baltic Estonia täiendatud seisukoht (kiri nr KV2025-
356 on registreeritud KOTKAS-s 22.12.2025 numbriga DM-125171-39), milles märkis, et kui
keskkonnaloa taotleja leiab võimaluse kaevemahtude väljaveoks muud võimalused kui Rail
Baltica hooldusteed või riigitee 15 Tallinn-Rapla-Türi ja Kangru liiklussõlm, siis võib kaaluda
kaevandamisloa väljastamist 15 aastaks.
Keskkonnaamet jääb seisukohale, et väljaveoteede leidmine on loa omaja ülesanne ning nende
hetkel puudumine keskkonnaloa kehtivusaja määramisel otsustavaks ei saa. Loa kehtivusaja
jooksul võib väljaveoks tekkida mitmeid alternatiive või teise võimalusena võidakse karjäär
ammendada varem. Loale määratakse kõrvaltingimused seonduvalt väljaveoteede rajamisega
ning loa taotleja on neist teadlik.
3.3.4. Avalik istung
Keskkonnaloa taotluse eelnõude avalikustamise käigus laekus menetlusosalistelt mitmeid
küsimusi ja ettepanekuid, samuti avaldati soovi viia läbi avalik istung asja arutamiseks. Avalik
istung eelnõu arutamiseks toimus 08.01.2026 Saku vallamajas ja suhtluskeskkonnas MS Teams.
Avalikust istungist teavitas Keskkonnaamet 22.12.2025 kirjaga nr DM-125171-38.
Keskkonnaloa nr KL-525699 andmise otsuse ja loa eelnõu avalikustamise käigus toimunud
avalikul istungil käsitleti kokkuvõtvalt järgmisi küsimusi (eelnõu arutamiseni sisuliselt ei
jõutud):
1. kaevandatavale alale püsielupaiga rajamise õigustatus ja põhjendatus;
2. kaitsealuste liikide seisund karjääri rajamise ja töötamise ajal;
3. müra levik (koosmõju Männiku harjutusvälja, RB trassi ja piirkonna liiklusmüraga), kas
modelleerimine on jätkuvalt ajakohane;
4. karjääri rajamise põhjused ning miks KOVid olid sellega nõus;
5. vibratsiooni levik;
6. rohevõrgustiku toimivus;
7. avalikult kasutatavate teede korrashoid (tolmu ja liiva kandumine).
Avaliku istungi protokoll on registreeritud KOTKAS-s xx kirja nr xxx juurde. Sama kirja
juurest on leitavad ka Keskkonnaameti kirjalikud vastused menetluse jooksul laekunud
arvamustele ning küsimustele, mis ei saanud avalikul istungil vastuseid.
Loa taotleja, OÜ INF Maavarad on edastanud 09.01.2026 e-kirjaga (registreeritud KOTKAs-s
12.01.2026 numbriga DM-125171-40) omapoolsed selgitused tõstatunud küsimustele. Ettevõte
pakkus välja, et tööaega piiratakse nii, et lubatud tööaeg oleks E-R ja päevasel ajal ning töid ei
tehtaks öisel ajal, nädalavahetustel ega riigipühadel. Keskkonnaamet saab pakutud ettepaneku
arvesse võtta ning lähtudes ka kohalike elanike väljendatud murest ülenormatiivse mürahäiringu
osas, korrigeerida algselt kavandatud kõrvaltingimuse (kaevandamistöid ei ole lubatud teha
ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni ja puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-
ni) järgmiseks: kaevandamine ja materjali väljavedu on lubatud esmaspäevast reedeni kella
07.00-19.00. Öisel ajal, riiklikel pühadel ja nädalavahetustel on kaevandamine ja väljavedu
keelatud, kuid vähemat müra tekitavad tegevused (nt masinate hooldus, tankimine) on lubatud
igal ajal.
3.4. Otsekohalduvad nõuded
Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte
peab järgima AÕKS, JäätS, VeeS, MaaPS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning
kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid otsekohalduvaid nõudeid
ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale
on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“.
Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt:
https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/keskkonnakaitseloa-omaja-meelespea.
VAIDLUSTAMINE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti
andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
Siret Punnisk
juhataja
maapõuebüroo