dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Transpordiamet
Sissetulev kiriAvalik

Tartumaa Tartu vald Vasula alevik Tamme tn 1 ja Joosuveere maaüksuste detailplaneeringu algatamise kohta arvamuse ja seisukohtade küsimine

Transpordiamet · 5. veebruar 2026
Viit
7.2-2/26/2083-1
Registreeritud
5. veebruar 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tartu Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Sari
7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine
Toimik
7.2-2/2026
Vastutaja
Kristi Kuuse (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Lahendamise tähtaeg
2. märts 2026

Failid

  • 📎Tamme tn 1 ja Joosuveere DP seisukohad TRAMi.asice1119 KB

Sisu (failidest)

TARTU VALLAVALITSUS Transpordiamet [email protected] Meie: 05.02.2026 nr 7-1/11-1 Vasula alevikus asuvate Tamme tn 1 ja Joosuveere maaüksuste detailplaneeringu algatamise kohta arvamuse ja seisukohtade küsimine Osaühing PENN PN (reg. kood 10272260) on esitanud Tartu Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Vasula alevikus asuvatele Tamme tn 1 ning Joosuveere maaüksustele. Planeeringu eesmärgiks on jagada Tamme tn 1 ning Joosuveere maaüksused kolmeks äri- ja tootmismaa krundiks ning määrata ehitusõigus uute äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Lisaks antakse planeeringuga lahendus liikluskorraldusele, haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringuala pindala on ca 1,31 ha. Planeeringuala asub kompaktse hoonestusega alal Vasula alevikus ning hõlmab järgmisi maaüksuseid: Tamme tn 1 (kü tunnus: 79401:004:0085, sihtotstarve: 50% tootmismaa, 50% ärimaa, pindala: 12 377 m2) ning Joosuveere (kü tunnus: 79401:004:0087, sihtotstarve 100% transpordimaa, pindala: 739 m2). Tartu valla üldplaneeringu alusel jääb planeeringuala kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse juhtotstarbega maa-alale ning segahoonestatava arenguala juhtotstarbega alale. Planeeringu koostamise eesmärgid on kooskõlas Tartu valla üldplaneeringuga. Planeeringuala piirneb riigile kuuluva kõrvalmaanteega nr 22210 Kõrveküla-Lähte tee. Eskiisi kohaselt soovitakse säilitada olemasolev mahasõit Tamme tn 1 maaüksusel, samuti soovitakse ühte uut mahasõitu riigi maanteelt moodustatava krundi Pos 2 tarvis. Soovime enne detailplaneeringu algatamist teada Transpordiameti arvamus ja seisukohti Vasula alevikus asuvate Tamme tn 1 ja Joosuveere maaüksuste detailplaneeringu koostamise osas. Kirja lisasse on lisatud detailplaneeringu algatamise taotluse juures olnud eskiisjoonis ning valla poolt koostatud planeeringu lähteülesande eelnõu. Palume arvamus ning seisukohad seoses Tamme tn 1 ja Joosuveere maaüksuste detailplaneeringu algatamisega edastada Tartu vallavalitsuse e-posti aadressile [email protected] hiljemalt 27.02.2026. Kui vajate arvamuse andmiseks rohkem aega, siis palun andke sellest teada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anni Teetsmann planeeringute spetsialist 5309 9192 [email protected] Lisa: 1. Detailplaneeringu eskiisjoonis.pdf 2. Planeeringu lähteülesande eelnõu.pd Haava tn 6 AS SEB Pank Kõrveküla alevik Tel 510 6363 EE441010102017096005 60512 TARTU MAAKOND [email protected] Swedbank AS Registrikood 75006486 www.tartuvald.ee EE232200221031405424 V asula aleviku Tamme tn 1 ja Joosuveere maaüksuste detailplaneering ESKIIS 79401:004:0073 79601:001:0581 Tamme tn 5 Tamme tänav Maatulundusmaa 100% Transpordimaa 100% 23506.0 m² 79401:004:0031 17093.0 m² 22210 Kõrveküla-Lähte tee TINGMÄRGID Transpordimaa 100% PLANEERINGUALA PIIR 19933.0 m² OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR 79401:004:0037 Jõksi 22210 KÕRVEKÜLA-LÄHTE TEE KAITSEVÖÖND Elamumaa 100% 79401:004:0086 OLEMASOLEVA PUURKAEVU SANITAARKAITSEALA 50 m 12351.0 m² Tamme tn 3 OLEMASOLEVA MADALPINGE ELEKTRIÕHULIINI Elamumaa 100% 79401:004:0063 KAITSEVÖÖND 2 m 3485.0 m² Aida tn 4 OLEMASOLEVA SIDEKAABLI SERVITUUDIALA 79401:004:0027 1 Tootmismaa 100% PLANEERITUD HOONESTUSALA Mõisaringi tn 12 2858.0 m² Tootmismaa 100% 4983 m² OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD 5200.0 m² OLEMASOLEV JUURDEPÄÄS KRUNDILE 79401:004:0085 Tamme tn 1 79401:004:0087 79401:004:0073 Joosuveere Tamme tn 5 Tootmismaa 50 Ärimaa 50% Transpordimaa 100% Maatulundusmaa 100% 12377.0 m² 739.0 m² 23506.0 m² 2 3837 m² 3 79401:004:0050 Aida tn 1 Elamumaa 100% 4296 m² 3096.0 m² 79401:004:0039 Lähte tee 3 Tootmismaa 100% 79601:001:1324 9088.0 m² Lähte tee 1 Maatulundusmaa 100% 42083.0 m² PLANEERITAVATE KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED Krundi planeeritud Hoonete suurim Hoonete suurim Hoonete lubatud Krundi Krundi Hoonete lubatud Hoonete suurim Lubatud kasutamise lubatud lubatud maksimaalne kõrgus aadress pindala korruselisus lubatud sügavus katusekalle sihtotstarve ehitisealune pind arv krundil (maapinnast) Ärimaa 0-100%, Kuni 2 maapealset korrust, Kuni 9,0 meetrit 2,3 meetrit 20-45° MÄRKUSED: POS 1 4983 m² 2491 m² 3 hoonet Tootmismaa0-100%, 1 maa-alune korrus 1. Ortofoto ja krundipiirid saadud Maa-ametist 13.11.2025 Elamumaa 50-0% Planeeringu koostamisest huvitatud isik POS 2 Ärimaa 0-100%, 1918 m² 3 hoonet Kuni 2 maapealset korrust, Kuni 9,0 meetrit 2,3 meetrit 20-45° TERAV KERA OÜ OÜ Penn PN 3837 m² Reg. nr. 11319822 Tootmismaa 100-0% 1 maa-alune korrus Töö nimetus Sarapuu 2, 50705 Tartu e-post: [email protected] Vasula aleviku www.teravkera.ee Tamme tn 1 ja Joosuveere maaüksuste DP Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus POS 3 Ärimaa 0-100%, 2148 m² 3 hoonet Kuni 2 maapealset korrust, Kuni 9,0 meetrit 2,3 meetrit 20-45° 4296 m² Jane Asper ESKIIS Tootmismaa 100-0% 1 maa-alune korrus Kuupäev Joonis Jooniseid Mõõt Töö nr nov. 2025 1 1 1:500 Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikud: Osaühing PENN PN Vasula alevikus asuvate Tamme tn 1 ja Joosuveere maaüksuste detailplaneeringu LÄHTEÜLESANNE EELNÕU Tartu vald 2026 Lisa 1 Tartu Vallavalitsuse xx.xx.2026.a Korralduse nr xx juurde Vasula alevikus asuvate Tamme tn 1 ja Joosuveere maaüksuste detailplaneeringu LÄHTEÜLESANNE 1. Ülesande koostamise alus Osaühing PENN PN (reg. kood 10272260) on esitanud Tartu Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Vasula alevikus asuvatele Tamme tn 1 ning Joosuveere maaüksustele. Detailplaneeringu algatamise taotlus on registreeritud Tartu valla dokumendiregistris nr-ga 7-1/279-1. 2. Detailplaneeringu koostaja Planeeringu koostaja peab vastama Planeerimisseaduse § 6 lg 10 sätestatud tingimustele. 3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta Planeeringuala asub kompaktse hoonestusega alal Vasula alevikus ning hõlmab järgmisi maaüksuseid: Tamme tn 1 (kü tunnus: 79401:004:0085, sihtotstarve: 50% tootmismaa, 50% ärimaa, pindala: 12 377 m2) ning Joosuveere (kü tunnus: 79401:004:0087, sihtotstarve 100% transpordimaa, pindala: 739 m2). Planeeringuala on hoonestatud. Planeeringualal asub kaks hoonet: garaaž-töökoda (ehr kood 120256410) ning üks ehitisregistrisse kandmata hoone. Planeeringu eesmärgiks on jagada Tamme tn 1 ning Joosuveere maaüksused kolmeks äri- ja tootmismaa krundiks ning määrata ehitusõigus uute äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Lisaks antakse planeeringuga lahendus liikluskorraldusele, haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringuala pindala on ca 1,31 ha. Planeeringualal on olemas liitumine ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga. Alal on olemas ka elektri- ning sidevarustus. Planeeringualale ulatub III kaitsekategooria liigi kodukakk (Strix aluco) leiukoht. Planeeringuala jääb Tartu valla üldplaneeringu kohaselt kompaktse hoonestusega alale. Tartu valla üldplaneeringu alusel jääb planeeringuala kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse juhtotstarbega maa-alale ning segahoonestatava arenguala juhtotstarbega alale. Planeeringu koostamise eesmärgid on kooskõlas Tartu valla üldplaneeringuga. Planeeringualal kehtib Tartu Vallavolikogu 19.09.2012. a otsusega nr 31 kehtestatud „Vasula külas asuvate Joosu ja Kurepesa maaüksuste detailplaneering“, mis muutub peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist planeeringuala kattuvas osas kehtetuks. 2 Joonis 1. Planeeritava ala skeem (aluskaart: Maa-ameti ortofoto) 4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid Tartu valla arengukava; Tartu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2023-2035; Tartu valla üldplaneering; Tartu valla jäätmehoolduseeskiri; Maaküte Tartu vallas (OÜ Maves, 2020); Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded; Planeeringu koostajal on kohustus järgida kõiki õigusaktidest tulenevaid nõudeid. 5. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks võtta olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust, sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. Planeeringus esitada andmed alusplaani koostaja kohta- firma nimi, töö nr, mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema kooskõlastatud tehnovõrgu valdajatega ja registreeritud geoarhiivis (geoarhiiv.tartuvald.ee). Planeeringuga esitada: 5.1. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed • lähiümbruse olemasolev ja planeeritud liiklusskeem, juurdepääsud kruntidele, sõiduteed ja jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad; • kontaktvööndi kinnistute struktuur, hoonestuse paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaade. 5.2. Olemasoleva olukorra analüüs Esitada ülevaade olemasolevast olukorrast planeeringualal: • planeeritava ala piir ja maaüksuste piirid (sh naabermaaüksuste piirid vähemalt 20 m ulatuses väljaspool planeeritavat ala); • planeeritavate ja naabermaaüksuste sihtotstarbed ning pindalad; • planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht; 3 • senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta; • olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed. 5.3. Ruumilise arengu eesmärgid • planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks; • planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendada planeeringulahenduse sobivust olemasolevasse keskkonda. 5.4. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine • Kruntimine lahendada planeeringuga; • Anda maakasutuse koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja järgsed kruntide pindalad, kruntide kasutamise sihtotstarbed, sh avalikku kasutusse planeeritud maa-alad). 5.5. Kruntide ehitusõigus • krundi kasutamise sihtotstarve – ärimaa, elamumaa, transpordimaa, tootmismaa; Elamumaa kruntide kavandamine on erandlik ning lubatud vaid alal, millele on üldplaneeringu kohaselt määratud segahoonestatava arenguala juhtotstarve. Planeeringus määrata krundi kasutamise sihtotstarbed vastavalt Rahandusministeeriumi soovituslikele leppemärkidele; • hoonete suurim lubatud arv krundil- määrata planeeringuga; • hoonete kasutamise otstarbed – määrata planeeringuga; • hoonete suurim lubatud ehitisealune pind- elamukrundi kavandamise korral on suurim lubatud täisehituse pind kuni 25% krundi pindalast. Ärimaa ja tootmismaa puhul kuni 60% krundi pindalast, s.h arvestada et ühe hoone suurim pindala on 650 m2; • hoonete suurim lubatud kõrgus- kuni 12 m, erandid on lubatud tehnoloogilistest vajadustest tulenevalt; • hoonete suurim lubatud sügavus; 5.6. Ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused Olemasolevad hooned on lubatud ümber ehitada, rekonstrueerida või nende asemele uued hooned ehitada. Planeeringuga määrata vastavad ehitustingimused. • lubatud korruselisus- põhihoonetel kuni 3 maapealset korrust; • katusekalded- 20-45 kraadi; • katuseharja kulgemise suund- määrata planeeringuga; • katuse tüüp- määrata planeeringuga • katusekatte materjal- määrata planeeringuga; • katusekatte värvid- määrata planeeringuga; • välisviimistluse materjalid- metall, puit, kivi, krohv, klaas, betoon (soovitavalt kombineeritult) ja muu nõuetele vastav välisviimistluse materjal. • kohustuslik ehitusjoon- määrata vajaduse korral planeeringuga; • +/- 0.00 sidumine- lahendada planeeringuga. Planeeringus toodud arhitektuursed tingimused peavad tagama kaasaegse arhitektuuriga tootmispiirkonna ja/või keskuse alale iseloomuliku piirkonna kujunemise. Arvestades, et planeeringuala asub Vasula aleviku südamiku piirkonnas, tuleb kavandada esinduslikum arhitektuur riigimaantee poolsele küljele. Suuremahuliste äri- ja tootmishoonete visuaalsete häiringute ning tehnogeensete maastike mõju vähendamiseks tuleb rajada liigendatud fassaadiga ning mitmekesisema välisilmega hooneid. 5.7. Kruntide hoonestusala määramine Hoonestatud kruntidel määrata detailplaneeringuga ära krundi hoonestusala so ala, mille piires võib rajada krundi ehitusõigusega määratud hooneid. Hoonestusalad siduda krundi piiridega. Sätestada tingimus, et väljapoole hoonestusala on ehitusloakohustuslike hoonete püstitamine keelatud. Määrata 4 ära mitteehitusloa kohustuslike hoonete rajamise tingimused. Samuti käsitleda võimalikke erisusi seoses erinevate rajatisega, mis võivad olla väljaspool hoonestusala ning kõrgemad kui hooned. 5.8. Liikluskorralduse põhimõtted • kruntidele tee maa-alalt juurdepääsude asukohad, lubatavad pöörded teealalt või krundipiiride osad, kust väljasõitude rajamine on keelatud; • planeeritavatele kruntidele kavandada juurdepääsud riigile kuuluvalt kõrvalmaanteelt 22210 Kõrveküla-Lähte tee, valla omandis olevalt Tamme tänavalt ning Aida tänavalt • liikluskorralduse põhimõtted; Arvestada Transpordiameti poolt tellitud ning Toner-projekt OÜ poolt koostatava projektiga „Riigitee 22210 Kõrveküla-Lähte tee km 6,6-6,7 asuva lõigu liiklusohtliku koha likvideerimine“ ning K-Projekt OÜ poolt koostatud projektiga nr 22017 „Tartu valla kergliiklusteede projekteerimine Osa I ja III. Põhiprojekt“. Arvestades projekteerimisel ning projekteeritud teid, tuleb ka Tamme tn 1 maaüksusele kavandada transpordimaa sihtotstarbega krunt, millele tuleb kavandada vähemalt 3 m laiune valgustatud jalg- ja jalgrattatee. • parkimine lahendada krundisiseselt vastavalt Eesti Standard EVS 843:2016 normatiividele. Kui planeeritava liikluslahendusega seoses on vajadus muuta planeeringuala piiri, siis seda on võimalik korrigeerida ilma lähteülesannet muutmata. Kirjeldada planeeringulahendusega kaasnevaid liiklusvoogusid ning selle mõju piirkonna teedevõrgule. 5.9. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Detailplaneeringuga tuleb määrata nõuded haljastuse ja heakorrastuse edasiseks projekteerimiseks arvestades järgmist: • määrata planeeritav kõrghaljastus, tuues välja krundipõhiselt haljastuse ning kõrghaljastuse osatähtsus. • haljastuses kasutada eelistatult kodumaiseid liike ja looduspõhiseid lahendusi, lisaks puudele ja murule ka põõsaid-puhmaid. Liigivaene „betoonmuru-elupuu tüüpi“ üheülbaline haljastus ei ole lubatud; • soovitav on kasutada haljasaladel võimalusel maastikukujunduses veelelemente (tiigid, avatud kraavid), mis võimaldavad vähendada nii temperatuuritõusu kui ka puhverdada sagenevate tormidega kaasnevate valingvihmade veekoguseid; • määrata vajadusel haljastuse rajamise keelualad; • parkimine liigendada madal- või kõrghaljastusega; • Planeeringuliselt tuleb püüda soojussaarte teket vähendada nähes ka äri- ja tootmishoonete kruntidele ette kõrghaljastuse rajamist, mis aitab soojussaarte efekti vähendada. • kruntide piirete materjal, kõrgus, tüüp; Maksimaalne lubatud kõrgus 1,5 m. Piirded peavad olema avaustega, sobima hoonestuse arhitektuuriga. • määrata vertikaalplaneerimise lahendus (maapinna kõrguse muutmine, vajadusel uute absoluutkõrguste määramine, sademete vee ärajuhtimine). Kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmis- ja logistikakeskuse maa-alast min 10% tuleb kavandada/säilitada looduslikuna ning kavandada üldkasutatav roheala. Looduslike alade olemasolu on oluline kliimamuutustega kaasnevate mõjude leevendamiseks Üldkasutatava roheala täpne paiknemine selgub planeeringu koostamise menetluse käigus. 5.10. Kliimamuutustega arvestamine Planeeringulahenduses kirjeldada võimalikke meetmeid, mis aitaksid paremini hakkama saada kliimamuutuse poolt põhjustatud (ekstreemsete) ilmastikuolude – kuumalainete ja valingvihmade – negatiivsete mõjudega. 5 5.11. Ehitistevahelised kujad Hoonestusalade ja muude objektide asukoha määramisel tuleb arvestada kehtivaid kujasid. 5.12. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad • olemasoleva olukorra kirjeldus; • planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline lahendus (veevarustus, heitvee ärajuhtimine, soojavarustus, elektrivarustus, välisvalgustus, sidevarustus, gaasivarustus); • lubatud või keelatud lahendused hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel; • lokaalsed veevarustuse- ja kanalisatsioonilahendused on keelatud. Taotleda piirkonna vee- ettevõtjalt AS Emjõe Veevärk tehnilised tingimused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks. • keelatud on keskkonda kahjustavad küttesüsteemide lahendused; • tehnovõrkudele ja –rajatistele reserveeritud maa-alad; • tuletõrje veevõtukohtade paiknemin; • Kirjeldada päikeseelektrijaamade rajamise soovi korral võimalikud lahendused. Planeeringu koostaja peab taotlema tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt. Igale kavandatavale kinnistule kavandada üks liitumispunkt tehnovõrkudega (sh sademeveele). 5.12.1. Sademevesi Planeeringuala sademeveelahenduse kavandamisel tuleb arvestada prognoositavate sademete hulga suurenemise ja tormide sagenemisega. Eelistada tuleb looduslähedasi sademeevee lahendusi. Planeerida sademevee ärajuhtimiseks vajalikud sademeveesüsteemid: • kasutada võimaluse korral looduspõhiseid lahendusi sh avatud kraave ja tiike, mille sademevee koguste puhverdamise võime on suurem kui torustikel. Looduspõhiste lahenduste kavandamisel tuua välja ka põhjendused lahenduste sobivuste kohta antud asukohta; • määrata võimalused ärajuhitava sademevee suunamiseks valgala põhiveejuhtmesse või suublasse; • vett halvasti läbilaskvate katendite, eelkõige parklate ja platside kavandamisel tuleb hinnata saastunud sademevee puhastamise võimalusi ja vajadust ning sellest tulenevalt planeerida vastavad tegevused sademevee käitlemiseks (nt: juhtimine haljasalale ja sealt sademeveesüsteemi, sademevee eelpuhastamine kohapeal koos juhtimisega sademeveesüsteemi jmt). Planeeringus tuleb ette näha vajaduse korral kõvakattega alade sademevee puhastamine õlipüüduriga; • sademeveesüsteemi hoolduseks planeerida juurdepääsuteed või juurdepääs maastikul, vajadusel näha ette servituudid. 5.13. Keskkonnatingimuste seadmine • määrata jäätmekäitluse korraldamine; • käsitleda radooni leviku teemat, vajadusel anda leevendusmeetmed projekteerimiseks – ehitamiseks; • kirjeldada võimalikke keskkonnamõjusid ning planeeritud leevendusmeetmeid; Planeeringu koostamise käigus tuleb tuvastada, kas planeeringualal esineb kaitsealust III kaitsekategooriasse kuuluv liik – kodukakk ning milline on tema elupaiga ulatus planeeringualal. Seejärel tuleb hinnata kavandatava tegevuse võimalikku mõju kaitsealusele liigile. Planeeringu koostamisse tuleb kaasata Keskkonnaamet ning arvestada Keskkonnaameti seisukohtade ja tingimustega. Planeeringulahenduse mõju kaitsealusele liigile peab olema piisavalt selgitatud ja põhjendatud. Vajaduse korral tuleb planeeringu koostamise käigus kaasata vastava pädevusega ekspert. • ette näha kõvakattega alade sademevee puhastamine õlipüüduriga; 6 • atmosfääriõhu kaitse seaduse § 58 järgi tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks kehtestatud müra normtaset; Tuua välja kõik keskkonnaalased piirangud ja kitsendused ning vajaduse korral leevendavad meetmed keskkonnamõjude vähendamiseks. 5.14. Servituutide vajaduse määramine Detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajadusel servituutide seadmise vajadus. Üldprintsiibis vältida servituutide määramise vajadust. 5.15. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Detailplaneeringu koostamise käigus arvestada kuritegevuse riske vähendavate nõuetega (Eesti standard EVS 809- 1:2002). Anda põhimõtted edasiseks projekteerimiseks. 5.16. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus Täpsustada planeeringuga. 5.17. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringusse sätestada tingimus, et planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. 5.18. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest huvitatud isikutega realiseerimise lepingu. Planeeringu elluviimine toimub vastavalt lepingule. Tartu Vallavalitsus ei võta kohustusi seoses planeeringu realiseerimisega. 5.19. Lähteseisukohtade muutmine Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu põhilahendust ning Tartu Vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteülesanne muutmisele. 6. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad kaardid 1. Situatsiooniskeem, M 1: 10000; 2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1: 5000; 3. Olemasolev olukord M 1: 500; 4. Planeeringu põhijoonis M 1:500; 5. Planeeritud tehnovõrgud M 1:500; 5. Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis. Vajadusel võib esitada täiendavaid jooniseid, kõik detailplaneeringu joonised peavad olema selged ja arusaadavad. Planeeringu põhijoonise ning tehnovõrkude joonise võib soovi korral esitada ühise joonisena, kui joonis on vormistatud selgelt ja arusaadavalt. 7. Koostöö detailplaneeringu koostamisel Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasjade omaniku ning olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad. Koostöö toimumine tuleb planeeringus fikseerida. 8. Nõuded detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja läbivaatamiseks Detailplaneering esitada enne kooskõlastamist põhilahenduse ja tehnovõrkude läbivaatamiseks ning lähteülesandele vastavuse kontrollimiseks Tartu Vallavalitsusele. Detailplaneering kooskõlastada vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.12.2015. a määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“: • Päästeametiga, kuna planeering käsitleb tuleohutusnõudeid; • Transpordiametiga, kuna planeeringuala piirneb riigiteega 22210 Kõrveküla-Lähte tee 7 Teha koostööd tehnovõrkude valdajatega. Planeeringu tekstilises osas esitada kooskõlastuste kokkuvõte. 9. Detailplaneeringu vormistamine ja avalikustamine Detailplaneering peab vastama Rahandusministeeriumi 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneeringu avalikustamine toimub vastavalt Planeerimisseaduses sätestatud korrale. Planeering esitada Tartu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks ja avaliku väljapaneku korraldamiseks kogu mahus koos lisadega digitaalsel kujul .asice (joonised pdf, dgn/dwg failina, tekstiline materjal doc ja pdf failina) ja paberkandjal. Planeeringualal kehtib Tartu Vallavolikogu 19.09.2012. a otsusega nr 31 kehtestatud „Vasula külas asuvate Joosu ja Kurepesa maaüksuste detailplaneering“, mis muutub peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist planeeringuala kattuvas osas kehtetuks. Planeeringu koostaja peab esitama Vasula külas asuvate Joosu ja Kurepesa maaüksuste detailplaneeringu ruumiandmed kehtima jäävas ulatuses, et hiljem oleks võimalik kehtima jäävas ulatuses detailplaneering sisestada planeeringute andmekogusse. Vajalik on uuendada algse planeeringu ruumiandmeid. Tuleb tekitada muu hulgas uus ruumikuju selles ulatuses, mis jääb kehtima. Vasula külas asuvate Joosu ja Kurepesa maaüksuste detailplaneeringu lahendus on Tartu Vallavalitsusel olemas .dwg failina. Vajaduse korral Tartu Vallavalitsus edastab need planeeringu koostajale vajalike muudatuste tegemiseks. 10. Detailplaneeringu kehtestamine Detailplaneering esitada Tartu Vallavalitsusele kehtestamise korraldamiseks kogu mahus koos lisadega digitaalsel kujul (joonised pdf, dgn/dwg failina, tekstiline materjal doc ja pdf failina) vastavalt Rahandusministeeriumi 17.10.2019 määrusele nr 50 ning üks eksemplar paberkandjal. Planeeringuandmed tuleb planeeringu koostaja poolt enne kehtestamist esitada planeeringute andmekogusse kontrolli, kasutades planeeringu kontrollimise rakendust (https://planeeringud.ee/plank- web/#/control). See võimaldab veenduda, et koostatav planeering on nõuetekohaselt vormistatud ning vastavuses planeeringute andmekokku esitamise nõuetega. 8
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel