TARTU VALLAVALITSUS
Transpordiamet
[email protected]
Meie: 05.02.2026 nr 7-1/11-1
Vasula alevikus asuvate Tamme tn 1 ja Joosuveere maaüksuste detailplaneeringu algatamise kohta
arvamuse ja seisukohtade küsimine
Osaühing PENN PN (reg. kood 10272260) on esitanud Tartu Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu
koostamise algatamiseks Vasula alevikus asuvatele Tamme tn 1 ning Joosuveere maaüksustele.
Planeeringu eesmärgiks on jagada Tamme tn 1 ning Joosuveere maaüksused kolmeks äri- ja tootmismaa
krundiks ning määrata ehitusõigus uute äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Lisaks antakse planeeringuga
lahendus liikluskorraldusele, haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringuala
pindala on ca 1,31 ha.
Planeeringuala asub kompaktse hoonestusega alal Vasula alevikus ning hõlmab järgmisi maaüksuseid:
Tamme tn 1 (kü tunnus: 79401:004:0085, sihtotstarve: 50% tootmismaa, 50% ärimaa, pindala: 12 377
m2) ning Joosuveere (kü tunnus: 79401:004:0087, sihtotstarve 100% transpordimaa, pindala: 739 m2).
Tartu valla üldplaneeringu alusel jääb planeeringuala kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning
tootmise- ja logistikakeskuse juhtotstarbega maa-alale ning segahoonestatava arenguala juhtotstarbega
alale. Planeeringu koostamise eesmärgid on kooskõlas Tartu valla üldplaneeringuga.
Planeeringuala piirneb riigile kuuluva kõrvalmaanteega nr 22210 Kõrveküla-Lähte tee. Eskiisi kohaselt
soovitakse säilitada olemasolev mahasõit Tamme tn 1 maaüksusel, samuti soovitakse ühte uut mahasõitu
riigi maanteelt moodustatava krundi Pos 2 tarvis.
Soovime enne detailplaneeringu algatamist teada Transpordiameti arvamus ja seisukohti Vasula alevikus
asuvate Tamme tn 1 ja Joosuveere maaüksuste detailplaneeringu koostamise osas. Kirja lisasse on lisatud
detailplaneeringu algatamise taotluse juures olnud eskiisjoonis ning valla poolt koostatud planeeringu
lähteülesande eelnõu. Palume arvamus ning seisukohad seoses Tamme tn 1 ja Joosuveere maaüksuste
detailplaneeringu algatamisega edastada Tartu vallavalitsuse e-posti aadressile
[email protected]
hiljemalt 27.02.2026. Kui vajate arvamuse andmiseks rohkem aega, siis palun andke sellest teada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anni Teetsmann
planeeringute spetsialist
5309 9192
[email protected]
Lisa: 1. Detailplaneeringu eskiisjoonis.pdf
2. Planeeringu lähteülesande eelnõu.pd
Haava tn 6 AS SEB Pank
Kõrveküla alevik Tel 510 6363 EE441010102017096005
60512 TARTU MAAKOND
[email protected] Swedbank AS
Registrikood 75006486 www.tartuvald.ee EE232200221031405424
V asula aleviku
Tamme tn 1 ja Joosuveere maaüksuste detailplaneering
ESKIIS
79401:004:0073
79601:001:0581 Tamme tn 5
Tamme tänav Maatulundusmaa 100%
Transpordimaa 100% 23506.0 m²
79401:004:0031
17093.0 m²
22210 Kõrveküla-Lähte tee TINGMÄRGID
Transpordimaa 100% PLANEERINGUALA PIIR
19933.0 m²
OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR
79401:004:0037
Jõksi 22210 KÕRVEKÜLA-LÄHTE TEE KAITSEVÖÖND
Elamumaa 100% 79401:004:0086 OLEMASOLEVA PUURKAEVU SANITAARKAITSEALA
50 m
12351.0 m² Tamme tn 3 OLEMASOLEVA MADALPINGE ELEKTRIÕHULIINI
Elamumaa 100% 79401:004:0063 KAITSEVÖÖND 2 m
3485.0 m² Aida tn 4 OLEMASOLEVA SIDEKAABLI SERVITUUDIALA
79401:004:0027 1 Tootmismaa 100% PLANEERITUD HOONESTUSALA
Mõisaringi tn 12 2858.0 m²
Tootmismaa 100% 4983 m² OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD
5200.0 m² OLEMASOLEV JUURDEPÄÄS KRUNDILE
79401:004:0085
Tamme tn 1 79401:004:0087 79401:004:0073
Joosuveere Tamme tn 5
Tootmismaa 50 Ärimaa 50%
Transpordimaa 100% Maatulundusmaa 100%
12377.0 m²
739.0 m² 23506.0 m²
2
3837 m² 3 79401:004:0050
Aida tn 1
Elamumaa 100%
4296 m² 3096.0 m²
79401:004:0039
Lähte tee 3
Tootmismaa 100% 79601:001:1324
9088.0 m² Lähte tee 1
Maatulundusmaa 100%
42083.0 m²
PLANEERITAVATE KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED
Krundi planeeritud Hoonete suurim Hoonete suurim Hoonete lubatud
Krundi Krundi Hoonete lubatud Hoonete suurim Lubatud
kasutamise lubatud lubatud maksimaalne kõrgus
aadress pindala korruselisus lubatud sügavus katusekalle
sihtotstarve ehitisealune pind arv krundil (maapinnast)
Ärimaa 0-100%, Kuni 2 maapealset korrust, Kuni 9,0 meetrit 2,3 meetrit 20-45° MÄRKUSED:
POS 1 4983 m² 2491 m² 3 hoonet
Tootmismaa0-100%, 1 maa-alune korrus 1. Ortofoto ja krundipiirid saadud Maa-ametist 13.11.2025
Elamumaa 50-0%
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
POS 2 Ärimaa 0-100%, 1918 m² 3 hoonet Kuni 2 maapealset korrust, Kuni 9,0 meetrit 2,3 meetrit 20-45° TERAV KERA OÜ OÜ Penn PN
3837 m² Reg. nr. 11319822
Tootmismaa 100-0% 1 maa-alune korrus Töö nimetus
Sarapuu 2, 50705 Tartu
e-post:
[email protected]
Vasula aleviku
www.teravkera.ee Tamme tn 1 ja Joosuveere maaüksuste DP
Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus
POS 3 Ärimaa 0-100%, 2148 m² 3 hoonet Kuni 2 maapealset korrust, Kuni 9,0 meetrit 2,3 meetrit 20-45°
4296 m² Jane Asper ESKIIS
Tootmismaa 100-0% 1 maa-alune korrus
Kuupäev Joonis Jooniseid Mõõt Töö nr
nov. 2025 1 1 1:500
Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikud:
Osaühing PENN PN
Vasula alevikus asuvate Tamme tn 1 ja Joosuveere maaüksuste
detailplaneeringu
LÄHTEÜLESANNE
EELNÕU
Tartu vald 2026
Lisa 1
Tartu Vallavalitsuse xx.xx.2026.a
Korralduse nr xx juurde
Vasula alevikus asuvate Tamme tn 1 ja Joosuveere maaüksuste detailplaneeringu
LÄHTEÜLESANNE
1. Ülesande koostamise alus
Osaühing PENN PN (reg. kood 10272260) on esitanud Tartu Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu
koostamise algatamiseks Vasula alevikus asuvatele Tamme tn 1 ning Joosuveere maaüksustele.
Detailplaneeringu algatamise taotlus on registreeritud Tartu valla dokumendiregistris nr-ga 7-1/279-1.
2. Detailplaneeringu koostaja
Planeeringu koostaja peab vastama Planeerimisseaduse § 6 lg 10 sätestatud tingimustele.
3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta
Planeeringuala asub kompaktse hoonestusega alal Vasula alevikus ning hõlmab järgmisi maaüksuseid:
Tamme tn 1 (kü tunnus: 79401:004:0085, sihtotstarve: 50% tootmismaa, 50% ärimaa, pindala: 12 377
m2) ning Joosuveere (kü tunnus: 79401:004:0087, sihtotstarve 100% transpordimaa, pindala: 739 m2).
Planeeringuala on hoonestatud. Planeeringualal asub kaks hoonet: garaaž-töökoda (ehr kood
120256410) ning üks ehitisregistrisse kandmata hoone.
Planeeringu eesmärgiks on jagada Tamme tn 1 ning Joosuveere maaüksused kolmeks äri- ja tootmismaa
krundiks ning määrata ehitusõigus uute äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Lisaks antakse
planeeringuga lahendus liikluskorraldusele, haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele.
Planeeringuala pindala on ca 1,31 ha. Planeeringualal on olemas liitumine ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooniga. Alal on olemas ka elektri- ning sidevarustus. Planeeringualale ulatub III
kaitsekategooria liigi kodukakk (Strix aluco) leiukoht.
Planeeringuala jääb Tartu valla üldplaneeringu kohaselt kompaktse hoonestusega alale. Tartu valla
üldplaneeringu alusel jääb planeeringuala kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise- ja
logistikakeskuse juhtotstarbega maa-alale ning segahoonestatava arenguala juhtotstarbega alale.
Planeeringu koostamise eesmärgid on kooskõlas Tartu valla üldplaneeringuga.
Planeeringualal kehtib Tartu Vallavolikogu 19.09.2012. a otsusega nr 31 kehtestatud „Vasula külas
asuvate Joosu ja Kurepesa maaüksuste detailplaneering“, mis muutub peale käesoleva detailplaneeringu
kehtestamist planeeringuala kattuvas osas kehtetuks.
2
Joonis 1. Planeeritava ala skeem (aluskaart: Maa-ameti ortofoto)
4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid
Tartu valla arengukava;
Tartu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2023-2035;
Tartu valla üldplaneering;
Tartu valla jäätmehoolduseeskiri;
Maaküte Tartu vallas (OÜ Maves, 2020);
Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad
nõuded;
Planeeringu koostajal on kohustus järgida kõiki õigusaktidest tulenevaid nõudeid.
5. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks
Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks võtta olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalselt
mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline
alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse
sobivust, sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. Planeeringus esitada andmed alusplaani
koostaja kohta- firma nimi, töö nr, mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema kooskõlastatud
tehnovõrgu valdajatega ja registreeritud geoarhiivis (geoarhiiv.tartuvald.ee).
Planeeringuga esitada:
5.1. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed
• lähiümbruse olemasolev ja planeeritud liiklusskeem, juurdepääsud kruntidele, sõiduteed ja
jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad;
• kontaktvööndi kinnistute struktuur, hoonestuse paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte
ülevaade.
5.2. Olemasoleva olukorra analüüs
Esitada ülevaade olemasolevast olukorrast planeeringualal:
• planeeritava ala piir ja maaüksuste piirid (sh naabermaaüksuste piirid vähemalt 20 m ulatuses
väljaspool planeeritavat ala);
• planeeritavate ja naabermaaüksuste sihtotstarbed ning pindalad;
• planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht;
3
• senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta;
• olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed.
5.3. Ruumilise arengu eesmärgid
• planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks;
• planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendada planeeringulahenduse sobivust olemasolevasse
keskkonda.
5.4. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
• Kruntimine lahendada planeeringuga;
• Anda maakasutuse koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja järgsed kruntide pindalad,
kruntide kasutamise sihtotstarbed, sh avalikku kasutusse planeeritud maa-alad).
5.5. Kruntide ehitusõigus
• krundi kasutamise sihtotstarve – ärimaa, elamumaa, transpordimaa, tootmismaa;
Elamumaa kruntide kavandamine on erandlik ning lubatud vaid alal, millele on üldplaneeringu kohaselt
määratud segahoonestatava arenguala juhtotstarve. Planeeringus määrata krundi kasutamise
sihtotstarbed vastavalt Rahandusministeeriumi soovituslikele leppemärkidele;
• hoonete suurim lubatud arv krundil- määrata planeeringuga;
• hoonete kasutamise otstarbed – määrata planeeringuga;
• hoonete suurim lubatud ehitisealune pind- elamukrundi kavandamise korral on suurim lubatud
täisehituse pind kuni 25% krundi pindalast. Ärimaa ja tootmismaa puhul kuni 60% krundi
pindalast, s.h arvestada et ühe hoone suurim pindala on 650 m2;
• hoonete suurim lubatud kõrgus- kuni 12 m, erandid on lubatud tehnoloogilistest vajadustest
tulenevalt;
• hoonete suurim lubatud sügavus;
5.6. Ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused
Olemasolevad hooned on lubatud ümber ehitada, rekonstrueerida või nende asemele uued hooned
ehitada. Planeeringuga määrata vastavad ehitustingimused.
• lubatud korruselisus- põhihoonetel kuni 3 maapealset korrust;
• katusekalded- 20-45 kraadi;
• katuseharja kulgemise suund- määrata planeeringuga;
• katuse tüüp- määrata planeeringuga
• katusekatte materjal- määrata planeeringuga;
• katusekatte värvid- määrata planeeringuga;
• välisviimistluse materjalid- metall, puit, kivi, krohv, klaas, betoon (soovitavalt kombineeritult)
ja muu nõuetele vastav välisviimistluse materjal.
• kohustuslik ehitusjoon- määrata vajaduse korral planeeringuga;
• +/- 0.00 sidumine- lahendada planeeringuga.
Planeeringus toodud arhitektuursed tingimused peavad tagama kaasaegse arhitektuuriga
tootmispiirkonna ja/või keskuse alale iseloomuliku piirkonna kujunemise. Arvestades, et planeeringuala
asub Vasula aleviku südamiku piirkonnas, tuleb kavandada esinduslikum arhitektuur riigimaantee
poolsele küljele. Suuremahuliste äri- ja tootmishoonete visuaalsete häiringute ning tehnogeensete
maastike mõju vähendamiseks tuleb rajada liigendatud fassaadiga ning mitmekesisema välisilmega
hooneid.
5.7. Kruntide hoonestusala määramine
Hoonestatud kruntidel määrata detailplaneeringuga ära krundi hoonestusala so ala, mille piires võib
rajada krundi ehitusõigusega määratud hooneid. Hoonestusalad siduda krundi piiridega. Sätestada
tingimus, et väljapoole hoonestusala on ehitusloakohustuslike hoonete püstitamine keelatud. Määrata
4
ära mitteehitusloa kohustuslike hoonete rajamise tingimused. Samuti käsitleda võimalikke erisusi seoses
erinevate rajatisega, mis võivad olla väljaspool hoonestusala ning kõrgemad kui hooned.
5.8. Liikluskorralduse põhimõtted
• kruntidele tee maa-alalt juurdepääsude asukohad, lubatavad pöörded teealalt või krundipiiride
osad, kust väljasõitude rajamine on keelatud;
• planeeritavatele kruntidele kavandada juurdepääsud riigile kuuluvalt kõrvalmaanteelt 22210
Kõrveküla-Lähte tee, valla omandis olevalt Tamme tänavalt ning Aida tänavalt
• liikluskorralduse põhimõtted;
Arvestada Transpordiameti poolt tellitud ning Toner-projekt OÜ poolt koostatava projektiga „Riigitee
22210 Kõrveküla-Lähte tee km 6,6-6,7 asuva lõigu liiklusohtliku koha likvideerimine“ ning K-Projekt
OÜ poolt koostatud projektiga nr 22017 „Tartu valla kergliiklusteede projekteerimine Osa I ja III.
Põhiprojekt“.
Arvestades projekteerimisel ning projekteeritud teid, tuleb ka Tamme tn 1 maaüksusele kavandada
transpordimaa sihtotstarbega krunt, millele tuleb kavandada vähemalt 3 m laiune valgustatud jalg- ja
jalgrattatee.
• parkimine lahendada krundisiseselt vastavalt Eesti Standard EVS 843:2016 normatiividele.
Kui planeeritava liikluslahendusega seoses on vajadus muuta planeeringuala piiri, siis seda on võimalik
korrigeerida ilma lähteülesannet muutmata.
Kirjeldada planeeringulahendusega kaasnevaid liiklusvoogusid ning selle mõju piirkonna teedevõrgule.
5.9. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Detailplaneeringuga tuleb määrata nõuded haljastuse ja heakorrastuse edasiseks projekteerimiseks
arvestades järgmist:
• määrata planeeritav kõrghaljastus, tuues välja krundipõhiselt haljastuse ning kõrghaljastuse
osatähtsus.
• haljastuses kasutada eelistatult kodumaiseid liike ja looduspõhiseid lahendusi, lisaks puudele ja
murule ka põõsaid-puhmaid. Liigivaene „betoonmuru-elupuu tüüpi“ üheülbaline haljastus ei ole
lubatud;
• soovitav on kasutada haljasaladel võimalusel maastikukujunduses veelelemente (tiigid, avatud
kraavid), mis võimaldavad vähendada nii temperatuuritõusu kui ka puhverdada sagenevate
tormidega kaasnevate valingvihmade veekoguseid;
• määrata vajadusel haljastuse rajamise keelualad;
• parkimine liigendada madal- või kõrghaljastusega;
• Planeeringuliselt tuleb püüda soojussaarte teket vähendada nähes ka äri- ja tootmishoonete
kruntidele ette kõrghaljastuse rajamist, mis aitab soojussaarte efekti vähendada.
• kruntide piirete materjal, kõrgus, tüüp;
Maksimaalne lubatud kõrgus 1,5 m. Piirded peavad olema avaustega, sobima hoonestuse arhitektuuriga.
• määrata vertikaalplaneerimise lahendus (maapinna kõrguse muutmine, vajadusel uute
absoluutkõrguste määramine, sademete vee ärajuhtimine).
Kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmis- ja logistikakeskuse maa-alast min 10% tuleb
kavandada/säilitada looduslikuna ning kavandada üldkasutatav roheala. Looduslike alade olemasolu on
oluline kliimamuutustega kaasnevate mõjude leevendamiseks Üldkasutatava roheala täpne paiknemine
selgub planeeringu koostamise menetluse käigus.
5.10. Kliimamuutustega arvestamine
Planeeringulahenduses kirjeldada võimalikke meetmeid, mis aitaksid paremini hakkama saada
kliimamuutuse poolt põhjustatud (ekstreemsete) ilmastikuolude – kuumalainete ja valingvihmade –
negatiivsete mõjudega.
5
5.11. Ehitistevahelised kujad
Hoonestusalade ja muude objektide asukoha määramisel tuleb arvestada kehtivaid kujasid.
5.12. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad
• olemasoleva olukorra kirjeldus;
• planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline
lahendus (veevarustus, heitvee ärajuhtimine, soojavarustus, elektrivarustus, välisvalgustus,
sidevarustus, gaasivarustus);
• lubatud või keelatud lahendused hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel;
• lokaalsed veevarustuse- ja kanalisatsioonilahendused on keelatud. Taotleda piirkonna vee-
ettevõtjalt AS Emjõe Veevärk tehnilised tingimused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga
liitumiseks.
• keelatud on keskkonda kahjustavad küttesüsteemide lahendused;
• tehnovõrkudele ja –rajatistele reserveeritud maa-alad;
• tuletõrje veevõtukohtade paiknemin;
• Kirjeldada päikeseelektrijaamade rajamise soovi korral võimalikud lahendused.
Planeeringu koostaja peab taotlema tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt. Igale kavandatavale
kinnistule kavandada üks liitumispunkt tehnovõrkudega (sh sademeveele).
5.12.1. Sademevesi
Planeeringuala sademeveelahenduse kavandamisel tuleb arvestada prognoositavate sademete hulga
suurenemise ja tormide sagenemisega. Eelistada tuleb looduslähedasi sademeevee lahendusi.
Planeerida sademevee ärajuhtimiseks vajalikud sademeveesüsteemid:
• kasutada võimaluse korral looduspõhiseid lahendusi sh avatud kraave ja tiike, mille sademevee
koguste puhverdamise võime on suurem kui torustikel. Looduspõhiste lahenduste kavandamisel
tuua välja ka põhjendused lahenduste sobivuste kohta antud asukohta;
• määrata võimalused ärajuhitava sademevee suunamiseks valgala põhiveejuhtmesse või
suublasse;
• vett halvasti läbilaskvate katendite, eelkõige parklate ja platside kavandamisel tuleb hinnata
saastunud sademevee puhastamise võimalusi ja vajadust ning sellest tulenevalt planeerida
vastavad tegevused sademevee käitlemiseks (nt: juhtimine haljasalale ja sealt
sademeveesüsteemi, sademevee eelpuhastamine kohapeal koos juhtimisega sademeveesüsteemi
jmt). Planeeringus tuleb ette näha vajaduse korral kõvakattega alade sademevee puhastamine
õlipüüduriga;
• sademeveesüsteemi hoolduseks planeerida juurdepääsuteed või juurdepääs maastikul, vajadusel
näha ette servituudid.
5.13. Keskkonnatingimuste seadmine
• määrata jäätmekäitluse korraldamine;
• käsitleda radooni leviku teemat, vajadusel anda leevendusmeetmed projekteerimiseks –
ehitamiseks;
• kirjeldada võimalikke keskkonnamõjusid ning planeeritud leevendusmeetmeid;
Planeeringu koostamise käigus tuleb tuvastada, kas planeeringualal esineb kaitsealust III
kaitsekategooriasse kuuluv liik – kodukakk ning milline on tema elupaiga ulatus planeeringualal.
Seejärel tuleb hinnata kavandatava tegevuse võimalikku mõju kaitsealusele liigile. Planeeringu
koostamisse tuleb kaasata Keskkonnaamet ning arvestada Keskkonnaameti seisukohtade ja
tingimustega. Planeeringulahenduse mõju kaitsealusele liigile peab olema piisavalt selgitatud ja
põhjendatud. Vajaduse korral tuleb planeeringu koostamise käigus kaasata vastava pädevusega
ekspert.
• ette näha kõvakattega alade sademevee puhastamine õlipüüduriga;
6
• atmosfääriõhu kaitse seaduse § 58 järgi tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks
piirkonna jaoks kehtestatud müra normtaset;
Tuua välja kõik keskkonnaalased piirangud ja kitsendused ning vajaduse korral leevendavad
meetmed keskkonnamõjude vähendamiseks.
5.14. Servituutide vajaduse määramine
Detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajadusel servituutide seadmise vajadus. Üldprintsiibis
vältida servituutide määramise vajadust.
5.15. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Detailplaneeringu koostamise käigus arvestada kuritegevuse riske vähendavate nõuetega (Eesti standard
EVS 809- 1:2002). Anda põhimõtted edasiseks projekteerimiseks.
5.16. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning
nende ulatus
Täpsustada planeeringuga.
5.17. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringusse sätestada tingimus, et planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada
kahjusid.
5.18. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks
Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest huvitatud isikutega
realiseerimise lepingu. Planeeringu elluviimine toimub vastavalt lepingule. Tartu Vallavalitsus ei võta
kohustusi seoses planeeringu realiseerimisega.
5.19. Lähteseisukohtade muutmine
Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu
põhilahendust ning Tartu Vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteülesanne muutmisele.
6. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad kaardid
1. Situatsiooniskeem, M 1: 10000;
2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1: 5000;
3. Olemasolev olukord M 1: 500;
4. Planeeringu põhijoonis M 1:500;
5. Planeeritud tehnovõrgud M 1:500;
5. Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis.
Vajadusel võib esitada täiendavaid jooniseid, kõik detailplaneeringu joonised peavad olema selged ja
arusaadavad. Planeeringu põhijoonise ning tehnovõrkude joonise võib soovi korral esitada ühise
joonisena, kui joonis on vormistatud selgelt ja arusaadavalt.
7. Koostöö detailplaneeringu koostamisel
Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasjade omaniku ning
olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad. Koostöö toimumine tuleb
planeeringus fikseerida.
8. Nõuded detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja läbivaatamiseks
Detailplaneering esitada enne kooskõlastamist põhilahenduse ja tehnovõrkude läbivaatamiseks ning
lähteülesandele vastavuse kontrollimiseks Tartu Vallavalitsusele.
Detailplaneering kooskõlastada vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.12.2015. a määrusele nr 133
„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“:
• Päästeametiga, kuna planeering käsitleb tuleohutusnõudeid;
• Transpordiametiga, kuna planeeringuala piirneb riigiteega 22210 Kõrveküla-Lähte tee
7
Teha koostööd tehnovõrkude valdajatega. Planeeringu tekstilises osas esitada kooskõlastuste kokkuvõte.
9. Detailplaneeringu vormistamine ja avalikustamine
Detailplaneering peab vastama Rahandusministeeriumi 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu
vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneeringu avalikustamine toimub vastavalt
Planeerimisseaduses sätestatud korrale.
Planeering esitada Tartu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks ja avaliku väljapaneku korraldamiseks kogu
mahus koos lisadega digitaalsel kujul .asice (joonised pdf, dgn/dwg failina, tekstiline materjal doc ja pdf
failina) ja paberkandjal.
Planeeringualal kehtib Tartu Vallavolikogu 19.09.2012. a otsusega nr 31 kehtestatud „Vasula külas
asuvate Joosu ja Kurepesa maaüksuste detailplaneering“, mis muutub peale käesoleva detailplaneeringu
kehtestamist planeeringuala kattuvas osas kehtetuks.
Planeeringu koostaja peab esitama Vasula külas asuvate Joosu ja Kurepesa maaüksuste
detailplaneeringu ruumiandmed kehtima jäävas ulatuses, et hiljem oleks võimalik kehtima jäävas
ulatuses detailplaneering sisestada planeeringute andmekogusse. Vajalik on uuendada algse planeeringu
ruumiandmeid. Tuleb tekitada muu hulgas uus ruumikuju selles ulatuses, mis jääb kehtima.
Vasula külas asuvate Joosu ja Kurepesa maaüksuste detailplaneeringu lahendus on Tartu Vallavalitsusel
olemas .dwg failina. Vajaduse korral Tartu Vallavalitsus edastab need planeeringu koostajale vajalike
muudatuste tegemiseks.
10. Detailplaneeringu kehtestamine
Detailplaneering esitada Tartu Vallavalitsusele kehtestamise korraldamiseks kogu mahus koos lisadega
digitaalsel kujul (joonised pdf, dgn/dwg failina, tekstiline materjal doc ja pdf failina) vastavalt
Rahandusministeeriumi 17.10.2019 määrusele nr 50 ning üks eksemplar paberkandjal.
Planeeringuandmed tuleb planeeringu koostaja poolt enne kehtestamist esitada planeeringute
andmekogusse kontrolli, kasutades planeeringu kontrollimise rakendust (https://planeeringud.ee/plank-
web/#/control). See võimaldab veenduda, et koostatav planeering on nõuetekohaselt vormistatud ning
vastavuses planeeringute andmekokku esitamise nõuetega.
8