LEGEND
PLAN ALA PIIR
PLAN KRUNDI PIIR
1 PLAN KRUNDI NUMBER
PLAN HOONESTUSALA
2K PLAN HOONE JA KORRUSELISUS
10
5
3
PLAN SÕIDUTEE
5
3
9
PLAN PARKIMINE, MANÖÖVERDUSALA
22
OLEMASOLEV KÕNNITEE
35
PLAN KÕNNITEE
56
PLAN KRUNDI SISENE KÕNNITEE
V1
2K PLAN LASTEMÄNGUVÄLJAK
K1
2K
V1
K1
53
2K 4 PLAN KÕRG- JA MADALHALJASTUS
V1
K1
42
3 PLAN. KRAAV
V1
K1
6 221
PLAN. TRUUP
V1
11
K1
5 PLAN TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND
1W1
V1
PLAN ALAJAAM
K11
AJ
V
K1
V1
V1
54
4
OLEMASOLEV ÜMBERTÕSTETAV SIDEKAABEL
K11
1W1
V
K1
1
V1
1W
OLEMASOLEV REKONSTRUEERITAV Ø350
V1
221 K2
4,5 2 SADEMEVEETORUSTIK
V1
ANNA_ 11390
K1
PLAN SIDEKAABEL
1
V1
1,5
1W1
1W
38 2,4
ol.olev 11
16
V1
K1
bussipeatus 2K 2K XW1 PLAN ELEKTRI MAAKAABEL (10kV)
V1
K1
3 2K V1
V1
PLAN ELEKTRI MADALPINGE MAAKAABEL (0,4 kV)
servast
AJ
K1
1W1
2
PLAN ELEKTRI LIITUMISKILP/JAOTUSKILP
V1
1W1
V1
GAR
1
K1
K1 V K1
1W1
ja välimisest
2
V1
1
K1
5
XW1 0
R1
PLAN POSTI JA/VÕI KILBI MAANDUS
30m sõidura sevöönd
K1 V1
AMÕISA-KLOO
V1 Tuletõrjevee
4,5
XW1 V1
K1
K1
V1 1W
1W
B XW1 V1
K1
V1
11
1 mahuti
6
PLAN TÄNAVAVALGUSTUSKAABEL
K1 K1 1
V1
XW1
K1
K V
3
V1
K1
V1
Maantee kait
K1
VK11
1W1
PLAN TÄNAVAVALGUSTI UUEL METALLMASTIL
15
K1 V1
2
TALLINN-RANN 105
V1
K1
4,5
K1
V1 V1
V 9 V1 PLAN VEETORUSTIK
K11
K1 K11
V
V1
K1
1 6
V1
K1
PLAN TULETÕRJEVEE MAHUTI
221
PLAN HÜDRANT
K11
V
3
70
2K 23
K1 PLAN KANALISATSIOONITORUSTIK
5
15
K11
R2
V
PLAN SURVEKANALISATSIOONITORUSTIK
Reoves
BHT
Q=30,0 nik
KS1
XW1
7/d =12kg
i ela
m3/d
elt
2K PLAN PUURKAEV-PUMPLA JA KUJA (raadius 10m)
Ühtlustus
44
30 m 3
21
mahuti
Mudam
2K
30 m 3
Reovee
Automaat
16
SBR 20 sti
ahuti
15
ikakilp
puha
0IE
Reoveepuhasti
SBR 200IE
Protsessim
221 Automaatikakilp
PLAN REOVEEPUHASTI JA KUJA (raadius 25m)
Protsessimahuti
30 m 3
Ühtlustusmahuti
39
30 m3 30 m3
ahuti
Heitvesi suublasse
Reovesi elanikelt
Q=30,0 m3/d
BHT7/d=12kg
Heitvesi
31
suublasse
2 Mudamahuti
30 m3
24
5
3
VEE- KANALISATSIOONI JA SADEMEVEELAHENDUSE ON
RAUDKOTKA TEE
KOOSTANUD INFRAGATE EESTI AS
K2
KS1
25 m
Reovee
puhasti
kuja
K2
KS1
105
XW1
KS1
XW1
K2
TA 1
E E
LL
XW
E T
IN E R
N- A P Elektri liitumispunkt olemasolevast
PA
1
XW
AG keskpinge õhuliini mastist nr 13
LD T 1
XW
IS
KI T E E XW1
TE E
1
XW
XW
M Ä1
G E
E KÕ
R XW RUUM JA MAASTIK OÜ
VÄIKE- AMEERIKA 8 T A L L I N N 10129 T E L 52 242 92 R E G. K O O D: 1 1 0 3 8 7 1 5
8
1
Huvitatud isik: Projekt: Tuulna külas Käpsi ja Pälli katastriüksuste
ELUSMAA ARENDUS OÜ DETAILPLANEERING
Projekti juht: Joonis: TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN
Maarja Zingel Töö nr: 11/21
Planeerija: Mõõtkava: 1:500
Maarja Zingel Joonise nr: 4
Marek Konsa Kuupäev: 21.01.2026
Lääne-Harju Vallavalitsus Teie 12.01.2026 nr 6-1/150-10
[email protected]
Rae tn 38 Meie 05.02.2026 nr 7.2-2/26/19076-9
76806, Harju maakond, Lääne-Harju
vald, Paldiski linn
Lääne-Harju vald Tuulna küla Käpsi ja
Pälli kinnistute detailplaneeringu
kooskõlastamata jätmine
Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Lääne-Harju vald Tuulna küla Käpsi ja Pälli
detailplaneeringule (edaspidi planeering). Kinnistu paikneb riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-
Kloogaranna tee km 36,88-37,03 kaitsevööndis. Detailplaneering on algatatud Lääne-Harju
Vallavalitsuse 22.08.2023 korraldusega nr 591.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) jätame planeeringu
kooskõlastamata järgmistel põhjustel.
Transpordiamet on väljastanud detailplaneeringu koostamiseks seisukohad 02.10.2023 kirjaga nr
7.2/23/19076-2 ning kooskõlastanud planeeringu 19.02.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/19076-4.
Vastavalt 07.01.2026 toimunud avalikul arutelul kokkulepitule ning meie poolt 16.01.2026
kirjalikult esitatud ettepanekutele on tehnovõrkude lahendust täpsustatud ning sademevee
lahendust muudetud. Palume täiendada seletuskirja ja jooniseid järgnevalt.
1. Seletuskirja peatükis 5 „Tehnovõrkude ja rajatiste paigutus“ lisada, et tehnovõrkude
lahenduse koostamisel tuleb arvestada Roadplan OÜ töö nr 25043 projektiga „Riigitee 8
Tallinn – Paldiski tee km 34,5–36,1 Tuulna–Kloogaranna jalgratta- ja jalgtee ning riigitee
1196 Klooga jaama tee ristmik“.
2. Seletuskirja peatükis 5.1.4 „Sademeveekanalisatsioon“ kohaselt ei rajata
sademeveekanalisatsiooni; sademevesi juhitakse haljasaladele ja kraavidesse, mis
toimivad ühtlustus- ja puhvermahutitena. Vajadusel piiratakse vooluhulka ülevoolude abil
ning vesi suunatakse olemasolevasse rekonstrueeritavasse Ø350 mm torusse ja
kraavisüsteemi, mille eesvooluks on Treppoja oja. Esitatud lahendus suurendab riigitee nr
8 Tallinn-Paldiski tee (E265) km 35,92 alusesse truupi (Ø600) suunatavat vooluhulka,
kuid selle läbilaskevõimet ei ole hinnatud. Palume täiendada seletuskirja ja jooniseid ning
anda hinnang sademevee lahenduse mõjule riigitee mulde püsivusele ja truubi
läbilaskevõimele. Samuti palume lisada tehnovõrkude joonisele selgitus riigitee nr 8 km
35,92 truubi Ø600 K2 leppemärgi kohta.
Juhime tähelepanu, et vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada
ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi
sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse
sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha
niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja
truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused kuni riikliku eesvooluni.
Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale
korrigeerimist Transpordiametile uuesti kooskõlastamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa:
1.Tuulna_seletuskiri_19.01.2026
2.Tuulna_DP_21.01.2026-Tehnovõrkude koondplaan
Rita Źereen
5120275,
[email protected]
2 (2)
Planeeringu ID: 120612
Huvitatud isik: ELUSMAA ARENDUS OÜ
+372 5090197
Rando Tomson
[email protected]
Töö nr: 11/21
Planeeringu koostamise korraldaja:
Lääne-Harju Vallavalitsus
Tuulna külas Käpsi ja Pälli katastriüksuste detailplaneering
Detailplaneeringu koostaja:
RUUM JA MAASTIK OÜ
Väike-Ameerika 8
10129 Tallinn
Reg. number: 11038715
Kontaktisik: Maarja Zingel
maastikuarhitekt
ruumilise keskkonna planeerija
Tel: +372 52 242 92
[email protected]
Tallinn
2026
Tuulna külas Käpsi ja Pälli Ruum ja Maastik OÜ
katastriüksuste detailplaneering 2026
Sisukord
SISUKORD .........................................................................................................................................................1
I MENETLUSDOKUMENDID ...............................................................................................................................2
II SELETUSKIRI ...................................................................................................................................................3
1. Eesmärk ....................................................................................................................................................3
2. Koostamise alused ....................................................................................................................................3
2.1 Kehtiv ja koostamisel valla üldplaneering ..........................................................................................3
2.2 Detailplaneeringu algatamise korraldus ja lähteülesanne .................................................................3
2.3 Kehtivate detailplaneeringute nõuded ja nende alusel kavandatavad muudatused .........................3
2.4 Uuringud ............................................................................................................................................3
2.5 Maakasutust kitsendavad tingimused ...............................................................................................3
3. Planeeritava ala seosed külgnevate aladega .............................................................................................4
3.1 Olemasoleva olukorra analüüs ..........................................................................................................4
4. Lahenduse idee kirjeldus...........................................................................................................................5
4.1 Krundi ehitusõigus ja kasutustingimused...........................................................................................5
4.2 Tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted ..........................................................................8
4.3 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ...........................................................................................9
4.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted ....................................................................................................9
5. Tehnovõrkude ja – rajatiste paigutus ........................................................................................................9
5.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ............................................................................................................9
5.1.1 Veevarustus ................................................................................................................................. 10
5.1.2 Tuletõrjeveevarustus ................................................................................................................... 10
5.1.3 Reoveekanalisatsioon .................................................................................................................. 10
5.1.4 Sademeveekanalisatsioon ........................................................................................................... 11
5.2 Elektrivarustus ................................................................................................................................ 13
5.3 Sideühendus ................................................................................................................................... 14
6. Keskkonnakaitse abinõud........................................................................................................................14
7. Kuritegevuse ennetamine .......................................................................................................................14
8. Kitsendused. Servituutide vajadus ..........................................................................................................14
9. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ......................................................................................................14
10. Planeeringu elluviimise tegevuskava .....................................................................................................15
11. Planeeringus kavandatu vastavus planeeringu lähtedokumentidele ja –seisukohtadele .......................16
III LISAD...........................................................................................................................................................16
IV JOONISED....................................................................................................................................................17
V KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSED ..................................................................................................................18
1
Tuulna külas Käpsi ja Pälli Ruum ja Maastik OÜ
katastriüksuste detailplaneering 2026
I Menetlusdokumendid
1. Detailplaneeringu algatamise taotlus 03.02.2022
2. Lääne-Harju Vallavalitsuse 22.08.2023 korraldus nr 591 detailplaneeringu algatamine
2
Tuulna külas Käpsi ja Pälli Ruum ja Maastik OÜ
katastriüksuste detailplaneering 2026
II Seletuskiri
1. Eesmärk
Planeeritud maa-ala asub Lääne-Harju vallas Tuulna külas.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgid:
- Käpsi ja Pälli katastriüksuste jagamine viieks elamumaa ja üheks transpordimaa krundiks;
- moodustatud kruntide maakasutuse sihtotstarvete määramine;
- moodustatud elamumaa krundile ehitusõiguse määramine ridaelamute ehitamiseks;
- heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine.
2. Koostamise alused
2.1 Kehtiv ja koostamisel valla üldplaneering
Keila valla üldplaneering on kehtiv aastast 2005. Seoses omavalitsuste haldusreformi läbiviimisega liideti Keila
vald ja moodustus Lääne-Harju vald. Kehtivas Keila valla üldplaneeringus on planeeritud ala määratud
tiheasustusalaks Detailplaneering on üldplaneeringu kohane.
Käesolevalt on koostamisel Lääne-Harju valla üldplaneering, mis on algatatud 2018 aastal. Ka koostamisel
olev üldplaneering näeb alal ette elamumaa maakasutuse tiheasustusalal.
2.2 Detailplaneeringu algatamise korraldus ja lähteülesanne
Lääne-Harju Vallvalitsuse 22.08.2023 korraldusega nr 591 on algatatud Tuulna külas Käpsi ja Pälli
katastriüksuste detailplaneering (vt. menetlusdokumendid). Sama korraldusega lisa 1 alusel on väljastatud
detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad (vt. menetlusdokumendid).
2.3 Kehtivate detailplaneeringute nõuded ja nende alusel kavandatavad muudatused
Alale on kehtestatud detailplaneering Keila Vallavalituse 20.01.2011 korraldusega nr 34. detailplaneeringut
ei ole ellu viidud.
2.4 Uuringud
Planeeritud ala topo-geodeetiline mõõdistamine teostati 2022. aastal. Mõõdistuse koostas Hades
Geodeesia, töö nr E3402.
2.5 Maakasutust kitsendavad tingimused
Planeeritud ala hoonestamist piiravaks teguriteks on:
- Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee 11390 teekaitsevöönd;
- Side maakaabeliin.
3
Tuulna külas Käpsi ja Pälli Ruum ja Maastik OÜ
katastriüksuste detailplaneering 2026
3. Planeeritava ala seosed külgnevate aladega
Planeeritud katastriüksused paikneb Lääne-Harju vallas Tuulna külas.
Planeeringuala piirneb järgmiste maaüksustega:
aadress katastritunnus sihtotstarve pindala
Kuuse 29501:007:0244 maatulundusmaa 100 % 12 420 m2
Lääne-Epu vkt 43 29504:007:0280 elamumaa 100 % 1 036 m2
Lääne-Epu vkt 44 29504:007:0290 elamumaa 100 % 1 005 m2
Lääne-Epu vkt 45 29504:007:0300 elamumaa 100 % 1 292 m2
Lääne-Epu vkt 26 29504:007:0250 elamumaa 100 % 980 m2
Lääne-Epu vkt 25 29504:007:0240 elamumaa 100 % 926 m2
Lääne-Epu vkt 24 29504:007:0230 elamumaa 100 % 930 m2
Raudkotka tee 1 29501:007:0731 elamumaa 100 % 2 618 m2
Raudkotka tee 3 29501:007:0733 elamumaa 100 % 1 986 m2
Raudkotka tee 5 29501:007:0735 elamumaa 100 % 1 438 m2
Raudkotka tee 29501:007:0729 transpordimaa 100 % 1 772 m2
11390 Tallinn-Rannamõisa-
Kloogaranna tee L12 29501:007:0210 maatulundusmaa 100% 4 066 m2
Ala paikneb tiheasustusalal. Lääneosas piirneb planeeritud ala nõukoguse aegse suvilaühistu territooriumiga
ning lõunaosas Raudkotka elamupiirkonnaga (ehitatud ca 15 aasta tagasi).
3.1 Olemasoleva olukorra analüüs
Planeeritud ala paikneb Lääne-Harju vallas Tuulna külas ja hõlmab kahte katastriüksust, planeeritud ala
suurus on 3,15ha.
Aadress Katastritunnus Maakasutuse sihtotstarve Suurus
Käpsi 29501:007:0247 maatulundusmaa 100 % 15 733 m2
Pälli 29501:007:0249 maatulundusmaa 100 % 15 755 m2
Planeeritud ala on hoonestamata. Kinnistud on eraomandis.
Juurdepääs planeeritud alale on Raudkotka teelt. Transpordimaa maakasutusega Raudkotka tee (2953171)
on eraomandis. Planeeritud ala on valdavalt kaetud metsaga, häilukohad ning niidualad paiknevad ala lõuna
ja kaguosas. Planeeritud ala piirneb läänekaarest Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna riigi kõrvalmaanteega
(11390)- Joa tee, lõuna- ja idakaarest hoonestatud elamumaa kinnistutega ning põhjakaares paikneb
hoonestamata maatulundusmaa kinnistu.
Ala reljeef on vahelduv, rajatud on kraavidesüsteem. Kinnistul ei ole muinsuskaitselisi ega looduskaitselisi
piiranguid. Ala läbib side maakaabel. Lisaks sidekaabli kitsendusele ulatub maanteepoolses osas alale ka
teekaitsevöönd. Maantee kõrvale on rajatud Keila-Joa-Treppoja kergliikustee (2953179) ning Raudkotka
bussipeatus.
4
Tuulna külas Käpsi ja Pälli Ruum ja Maastik OÜ
katastriüksuste detailplaneering 2026
4. Lahenduse idee kirjeldus
Detailplaneeringu lahendus põhineb eesmärgil kahe maatulundusmaa sihtotstarbelise kinnistu liitmise ja
kruntide moodustamise. Detailplaneeringus moodustatakse viis elamumaa krunti ning üks on transpordi- ja
tootmismaa krunt. Lisaks on eesmärk kruntidele ehitusõiguse määramine.
Juurdepääs planeeritud alale on Raudkotka teelt, säilib olemasolev juurdepääs maanteelt. Planeering näeb
ette ridaelamute asukohad ning nende teenindamiseks teedevõrgustiku, mille asukoht on paika pandud
välitööde käigus.
Ridaelamute asukohad on looduslikest eeldustest lähtuvalt paigutatud krundile välitööde käigus, arvestades
nii puistut kui vaateid ja privaatsust. Kavandatud hooned on 2-korruselised, bokside arv kokku 32 ning
hooneid on kokku 9. Detailplaneeritud ala täisehituse protsent on 10%.
Transpordi- ja tootmismaa krundile on määratud ehitusõigus reovee väikepuhasti ehitamiseks ning alal
paikneb sõidu- ja kõnnitee, mis teenindab elamumaa krunte, alale on kavandatud lastemänguväljak.
4.1 Krundi ehitusõigus ja kasutustingimused
Planeeritud maa-ala hõlmab kahte maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksust Käpsi (katastritunnus:
29501:007:0247), suurusega 15 733 m2 ja Pälli (katastritunnus: 29501:007:0249), suurusega 15 755 m2.
Planeering näeb ette maatulundusmaa kinnistute jagamise kruntideks.
Pos nr 1
Krundi suurus 7 519 m2
Krundi maakasutuse sihtotstarve LT 80% OK 20%
Lubatav ehitusõigus reoveepumpla (abihoone)
Hoone ehitisealune pind 50 m2
Lubatud on maapealse ja maa-aluse korruse ehitamine
Abihoone suurim lubatud kõrgus 2m
Krundi täisehitus 1%
Pos nr 2
Krundi suurus 5 613 m2
Krundi maakasutuse sihtotstarve ER 100%
Lubatav ehitusõigus kaks 2-korruselist põhihoonet ning kaks 1-korruselist abihoonet
põhihoone kõrgus kuni 8 meetrit ja abihoone kõrgus kuni 5 meetrit
maa-alust korrust ei kavandata
Hoonete ehitisealune pind 690m2 (sh. abihoone ehitisealune pind 100m2)
Krundi täisehitus 12%
Kavandatud elamuüksusi 7
Krundi koormusindeks 802
Kavandatud parkimiskohti 14
Olemasoleva kõrghaljastuse
säilitamine krundil 75%
5
Tuulna külas Käpsi ja Pälli Ruum ja Maastik OÜ
katastriüksuste detailplaneering 2026
Pos nr 3
Krundi suurus 3 405 m2
Krundi maakasutuse sihtotstarve ER 100%
Lubatav ehitusõigus üks 2-korruseline põhihoonet ning 1-korruseline abihoone
põhihoone kõrgus kuni 8 meetrit ja abihoone kõrgus kuni 5 meetrit
maa-alust korrust ei kavandata
Hoonete ehitisealune pind 440 m2 (sh. abihoone ehitisealune pind 50m2)
Krundi täisehitus 13%
Kavandatud elamuüksusi 4
Krundi koormusindeks 851
Kavandatud parkimiskohti 8
Olemasoleva kõrghaljastuse
säilitamine krundil 75%
Pos nr 4
Krundi suurus 5 642 m2
Krundi maakasutuse sihtotstarve ER 100%
Lubatav ehitusõigus kaks 2-korruselist põhihoonet ning kaks 1-korruselist abihoonet
põhihoone kõrgus kuni 8 meetrit ja abihoone kõrgus kuni 5 meetrit
maa-alust korrust ei kavandata
Hoonete ehitisealune pind 780 m2 (sh. abihoone ehitisealune pind 100m2)
Krundi täisehitus 14%
Kavandatud elamuüksusi 8
Krundi koormusindeks 705
Kavandatud parkimiskohti 16
Olemasoleva kõrghaljastuse
säilitamine krundil 75%
Pos nr 5
Krundi suurus 4 005 m2
Krundi maakasutuse sihtotstarve ER 95% OE5%
Lubatav ehitusõigus kaks 2-korruselist põhihoonet ning kolm 1-korruselist abihoonet
põhihoone kõrgus kuni 8 meetrit ja abihoone kõrgus kuni 5 meetrit
maa-alust korrust ei kavandata
Hoonete ehitisealune pind 710 m2 (sh. abihoone ehitisealune pind 110m2)
Krundi täisehitus 18%
Kavandatud elamuüksusi 7
Krundi koormusindeks 572
Kavandatud parkimiskohti 14
6
Tuulna külas Käpsi ja Pälli Ruum ja Maastik OÜ
katastriüksuste detailplaneering 2026
Olemasoleva kõrghaljastuse
säilitamine krundil 75%
Pos nr 6
Krundi suurus 5 303 m2
Krundi maakasutuse sihtotstarve ER 100%
Lubatav ehitusõigus kaks 2-korruselist põhihoonet ning kaks 1-korruselist abihoonet
põhihoone kõrgus kuni 8 meetrit ja abihoone kõrgus kuni 5 meetrit
maa-alust korrust ei kavandata
Hoonete ehitisealune pind 620m2 (sh. abihoone ehitisealune pind 100m2)
Krundi täisehitus 12%
Kavandatud elamuüksusi 6
Krundi koormusindeks 883
Kavandatud parkimiskohti 12
Olemasoleva kõrghaljastuse
säilitamine krundil 75%
Märkus: LT- tee ja tänava maa; OK- kanalisatsiooni ja reoveepuhastuse ehitise maa; ER- ridaelamumaa; OE-
elektrienergia tootmise- ja jaotamise maa (alajaam).
Hoonestusala ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted
Planeeringus on arvestatud:
- et uushoonestus loob tervikliku keskkonna ja tagab naaberalade privaatsuse;
- et tuleb tagada piisav vahemaa kavandatud hoonestusala ja naaberhoonete/hoonestusalade vahel,
tagada tuleohutuskuja;
- hoonestusalad on piisavalt suured, et ehitusprojektis määrata sobivaim hoonete asukoht;
- abihooned on lubatud ehitada väljaspoole kavandatud hoonestusala, arvestades kõrghaljastuse
säilimise, naaberõiguste ning tuleohutuskujadega;
- et elamumaa kruntide täisehituse protsent on vähem kui 20%;
- elamumaa krundile on lubatud kuni kolme kuni 20m2 väikeehitise ehitamine väljaspoole kavandatud
hoonestusala. Väikeehitiste arv ning ehitusõigus lisanduvad krundi ehitusõigusele;
- alale on kavandatud ehitada alajaam
- transpordimaa krundile on määratud ehitusõigus lokaalse reoveepuhasti ehitamiseks. Krundile on
kavandatud ja lahendus täpsustub ehitusprojektis tuletõrje veemahuti vajaduse ning asukohas
suhtes.
Arhitektuurinõuded
Olulisemad arhitektuurinõuded on määratud eesmärgil ehitada piirkonda sobilikud hooned ja kujundada
terviklik elamuala. Kruntidele ehitatavad põhihooned ja abihooned peavad moodustama ühtse terviku.
Välisviimistlusmaterjalidena on soovitatav kasutada puitu, kivi ja krohvitud pindasid. Välisviimistluses ei ole
lubatud kasutada imiteerivaid materjale nagu plastikut jms ning kirkaid värvitoone.
7
Tuulna külas Käpsi ja Pälli Ruum ja Maastik OÜ
katastriüksuste detailplaneering 2026
Hoonete katuse kate lähtub arhitektuursest stiilist, kattena on soovitatav kasutada valtsplekki, puitu, kivi,
erinevaid rullmaterjale. Hoonete lubatavaks katusekaldeks hoone põhimahu osas on 0-45°.
Põhihoone suurim lubatud kõrgus on kuni 8m, maksimaalne lubatud korruselisus on kaks korrust.
Abihoone peab sobituma põhihoonega, lubatav suurim kõrgus kuni 5 meetrit.
Alajaama lubatud kõrgus kuni 4 meetrit.
Kruntidele on lubatud rajada piirdeaiad. Piirde kõrguseks kuni 1,5 meetrit. Piirdeaed peab sobituma hoonete
arhitektuurse stiiliga, keelatud on läbipaistmatud massiivpiirded.
4.2 Tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted
Planeeringu lahenduse koostamisel on lähtutud Transpordiameti poolt 02.10.2023 nr 7.2-3/23/19076-2
väljastatud tingimustest.
Planeeritud ala teenindab alaga piirnev riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 36,90-37,06.
Planeeritud elamumaa kruntidele juurdepääsuks on moodustatud transpordimaa krunt pos. nr. 1.
Transpordimaale rajatav juurdepääsutee on eratee.
Planeeritud alale on tagatud juurdepääs Raudkotka teelt mis on omakorda juurdepääsuks avalikule riigiteele
11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna. Detailplaneering ei näe ette uut juurdepääsu riigiteelt.
Uus kavandatud sõidutee on planeeritud elamumaa krunte teenindav tee. Planeeritud on kõnnitee, mis loob
ühendus elamute ja bussipeatuse vahelisel alal, samuti ühenduse maantee äärse olemasoleva
kergliiklusteede võrgustikuga.
Riigitee kaitsevööndi ulatuses on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1. Detailplaneeringu
lahendus ei näe ette hoonestuse kavandamist tee kaitsevööndisse.
Elamumaa krundi normatiivsed parkimiskohad on kavandatud krundile.
Planeeritud liikluskorralduse koostamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:
- tagada parkimine omal kinnistul vastavalt Eesti standard EVS 843:2016 parkimisnormatiivile.
Parkimisnormi arvutus (väike-elamute ala EVS tabel 9.2):
normatiivsete
pos planeeritud
ehitise liik parkimiskohtade arvutus
nr parkimiskohti
boksi kohta
2 ridaelamu 2x7 14
3 ridaelamu 2x4 8
4 ridaelamu 2x8 16
5 ridaelamu 2x7 14
6 ridaelamu 2x6 12
kokku 64 64
Planeeringus paikneb lähim hoonestusala riigiteest 53 meetri kaugusel. Elamumaakrundid on riigiteest
piisavalt kaugel ning olemasolev ja perspektiivne liiklusest põhjustatud häiring (müra, vibratsioon, õhusaaste)
ei mõjuta kruntide hoonestust ega hoovialade kasutust.
Riigitee omanik ei võta endale kohustusi leevendusmeetmete rakendamiseks. Planeeritud ala
ehitusprojektis, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis tuleb esitada
Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
8
Tuulna külas Käpsi ja Pälli Ruum ja Maastik OÜ
katastriüksuste detailplaneering 2026
4.3 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Detailplaneeringus ei kavandata olulist keskkonnamõjuga tegevust, sh tootmist ega muud tegevust, millega
kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhusaastatust ning olulist jäätmeteket ja
müratasemete suurenemist.
Elamumaa kruntidel tuleb maksimaalselt säilitada olemasolev haljastus, kruntidel tuleb tagada
kõrghaljastuse säilimine 75% ulatuses. Soovitatav on säilitada olemasolev pinnas ja puhmastik ning
võimalikult vähesel määral rajada pöetavat murupinda.
Arvestades kruntide suurusega on võimalik luua metsapark. Puude- ja põõsaste valikult lähtuda piirkonna
looduslikest eeldustest ning sobilikest liikidest. Lubatud ei ole elupuuhekkide istutamine krundi piiridele.
Kuna tegemist on metsaalaga, on soovitav vältida ridaistutusi ning vormi pöetud puid/põõsaid. Välisruumi
kujundamisel eelistada vabakujulist lahendust ning liikide valikul kodumaiseid liike, arvestusega, et tiivulistel
oleks võimalik alal pesitseda ning toituda. Täpne haljastuse lahendus töötatakse välja ehitusprojekti
koostamisel, soovitav on kaasata haljastusspetsialist väliruumi lahenduse projekteerimisel.
Krundi heakorra eest vastutab krundi omanik.
Olmejäätmete kogumiseks paigaldada konteiner oma krundile, juurdepääsu lähedale. Jäätmete vedu ja
edasine käitlemine peab olema korraldatud vastavalt valla jäätmehoolduseeskirjale selleks vastavat luba
omava ettevõtte poolt.
4.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted
Planeeritud krundi vertikaalplaneerimise põhimõtted täpsustuvad ehitus- ja haljastusprojekti koostamisel.
Pinnasetööde vajadus on ehitatava hoonestuse ning tee rajamisel, ülejäänud alal ei ole ette nähtud teostada
maapinna ulatuslikke pinnasetöid, drenaaž ja sadeveed suunatakse maapinna kaldega haljasalale ning
olemasolevasse ja planeeritud kraavi.
Planeeringu ellu rakendumisel ei tohi halveneda naaberkinnistute pinnasevete olukorda, sademeveed ei tohi
valguda naaberaladele. Olemasolevat maapinda ei või tõsta naaberkinnistute piiril.
Liigniiske ala jääb planeeritud majade ehitusalast välja. Kruntide liigniiskus lahendatakse projekteerimise
etapis vertikaalplaneeringuga.
5. Tehnovõrkude ja – rajatiste paigutus
Planeeritud ala varustamine tehnovõrkudega on põhimõtteline lahendus ja on lahendatud võrguvaldajate
tehnilistele tingimuste alusel. Täpne lahendus koostatakse ehitusprojekti koostamisel.
5.1 Veevarustus ja kanalisatsioon
Vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveelahenduse on koostanud Infragate Eesti AS.
Projekteerimisel tuleb lähtuda sellel ajahetkel kehtivatest standarditest:
- EVS 921 Veevarustuse välisvõrk
- EVS 848 Väliskanalisatsioonivõrk
- EVS 843 Linnatänavad
- EVS 812-6 Ehitise tuleohutus. Osa 6 Tuletõrjeveevarustus
- EVS 932:2017 Ehitusprojekt
- RIL 77-2013 Pinasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.
- EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine
- MaaRYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid
- Keskkonnaministri 31.07.2020 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja
kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“
9
Tuulna külas Käpsi ja Pälli Ruum ja Maastik OÜ
katastriüksuste detailplaneering 2026
5.1.1 Veevarustus
VK lahenduse on koostanud Infragate Eesti AS. Käesoleva projektiga rajatakse puurkaev-pumpla
detailplaneeringu alale. Uus torustik on De32…De63 PE PN10. Planeeritud ridaelamutele on ette nähtud üks
liitumispunkt. Kinnistu piirile paigaldatakse maakraan ning kinnistul asuvasse hoonesse rajatakse
veemõõdusõlm, millest tehakse hargnemised ridaelamuboksidesse.
Detailplaneeringu ala perspektiivne vee ühiktarbimine on arvestatud 100 l/d. Planeeringu alal on 32
ridaelamuboksi, seega kui võtta arvesse 2021 rahavastikuregistrist toodud andmed Harjumaa keskmise
leibkonna suuruse kohta, mis on 2,34, siis piirkonna elanike arvuks võib võtta 75 inimest.
Võttes eelnevat arvesse, on maksimaalne veetarbimine 7,5 m3/d.
Veevarustuse allikaks on planeeringu alale rajatav puurkaev-pumpla, mis teenindab detailplaneeringu ala
kinnistuid. Puurkaevu rajamisel lähtuda Keskkonnaministri määrusest nr 43 (09.07.2015). Puurkaevu
rajamiseks koostatakse eraldi projekt, mis kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.
5.1.2 Tuletõrjeveevarustus
Detailplaneeringu alale puurkaev-pumpla kõrvale on kavandatud tuletõrjevee mahuti, mille juurde on ette
nähtud paigaldada hüdrant. Hüdrant ja mahuti(d) peavad paiknema alal, mis tagab iga elamu teeninduse
(strateegilise sissepääsuni) ja paikneb vähemalt 100m kaugusel. Tagatud on nõuetekohane
tuletõrjeveekogus 10 l/s, 3h jooksul.
Hooned tuleb rajada arvestades nõutud tuleohutuse kujasid. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda
Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kastutamise, korrashoiu,
tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning Siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17
„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“.
Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale konkreetsele
hoonele või rajatisele. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada
olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Hoonete vaheline kuja peab takistama tule levikut teistele
hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonete vahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada
ehituslike või muude abinõudega.
Projekteeritavate hoonete tuleohutuse osa lahendada vastavalt:
- Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile “;
- Siseministri 30.03.2017 määrusele nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;
- Standardisari EVS 812-7 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.
Päästetööde tegemise tagamiseks peab päästemeeskonnal olema tagatud ehitistele piisav juurdepääs
tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Kavandatud hoonete juurepääsuteed peavad olema
vähemalt 3,5 m laiad. Ehitise kustutamiseks vajalik informatsioon veevarustuse kohta peab olema tulekahju
korral kergesti kättesaadav
5.1.3 Reoveekanalisatsioon
Detailplaneeringus nähakse ette planeeringu alale reoveekanalisatsiooni torustike rajamine ning
liitumispunktide rajamine kuni kinnistu piirini. Igale kinnistule rajatakse üks liitumispunkt ning kinnistus sees
toimub hargnemine. Reoveekanalisatsiooni eelvooluks on Pälli kinnistule kavandatud reoveepuhasti
reostuskoormusega 200IE. Reoveepuhasti kuja on ette nähtud 25m vastavalt detailplaneeringu koostamise
hetkel kehtivale määrusele nr 31, 31.07.2019. Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise
nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1 , kus § 4 kohaselt on ette nähtud väikepuhasti
projekteeritud reostuskoormusega 50-229ie maa-aluste või pealt kinniste mahutite ning kinnises hoones
paiknevate reovee puhastusseadmete puhul nõutav kuja suurus 25m.
10
Tuulna külas Käpsi ja Pälli Ruum ja Maastik OÜ
katastriüksuste detailplaneering 2026
Projekteeritav reoveepuhasti peab vastama kõikidele Eesti Vabariigi seadustest tulenevatele nõuetele, sh
peab reoveepuhastist väljuv heitvesi vastama reovee puhastamise ning heitvee suublasse juhtimise
nõuetele. Reoveepuhastisse suunatav maksimaalne veekogus on 7,5 m3/d. Reoveepuhasti tehnoloogia peab
tagama haisuvaba toimimise kuna paikneb asustatud alal. Reoveepuhastist tuleva vee jaoks on ette nähtud
rajada reoveepumpla, mis pumpab vee Puhkeplatsi kinnistul asuvasse kraavi, kus see suubub Treppojja (1,3
km kaugusel) ning seejärel merre.
5.1.4 Sademeveekanalisatsioon
Käesolevas projektis ei rajata sademeveekanalisatsiooni. Tänavaalal ja hoonestatud aladel tekkinud
sademevesi suunatakse vertikaalplaneerimisega haljasalale ja kraavidesse. Kraavid toimivad sademevee
ühtlustusmahutitena. Kraavidest eesvoolu juhitavat sademevee vooluhulka saab vajadusel ülevoolu rajades
piirata. Vesi kraavidest juhitakse ülevoolu kaevu, millest edasi mööda olemasolevat rekonstrueeritavat
Ø 350mm sadevee toru mööda olemasolevasse kraavisüsteemi. Projekteerimise käigus hinnatakse ülevoolu
kaevu ja toru olukorda ning need rekonstrueeritakse. Olemasolev rekonstrueerimist vajav sademeveetoru
Ø350 mm on Tehnovõrkude koondplaanil tähistatud tingmärgiga K2.
Sademevee eesvooluks on Treppoja oja. Detailplaneering viiakse ellu selliselt, et see ei muudaks sademevee
reziimi. Arendusala on eelvooluks Kuuse kinnistult arendusalale jõudvale olemasolevale Tuulna küla valgala
teenindavale sademeveekraavile. Antud kraav viiakse kokku arendusala läänepiiri äärde rajatava kraaviga,
mis ühtlasi jääb toimima ka sadevee puhverdamise alana. Täpne puhvermahu vajadus selgitatakse
projekteerimise käigus võttes arvesse, et see peab mahutama ka Tuulna küla sademeveekraavist
arendusalale jõudva tulvavee aegse sademeveekoguse. Sademevesi juhitakse eesvoolu olemasoleva
kraavisüsteemi kaudu. Kraavisüsteemi orienteeruv pikkus on 1,4 km ning kõrguste vahe 8m.
Projekteerimise etapis tuleb eesvoolu läbilaskevõime hinnata vastavat pädevust omava spetsialisti poolt,
vajadusel ette näha truupide vahetus/puhastamine.
Sademeveekanalisatsiooni maksimaalne vooluhulk on arvutatud vastavalt EVS 848:2021
„Väliskanalisatsioonivõrk“ punkt 6 toodud juhistele, kordussagedusega iga 2 aasta tagant. EVS ei näe ette
maksimaalse sademevee vooluhulga koheselt ärajuhtimist vaid oluline on kõikidel kinnistutel, sh ka DP alast
põhja suunal asuvatel elamukinnistutel sademevee vooluhulga ühtlustamist. DP ala lääne servas on
ettenähtud kraavi rajamine pikkusega ca 180 m ja lõunasuunal olemasoleva kraavi puhastamine ja
korrastamine, pikkusega ca 170m. Kraavid toimivad ühtlasi sademevee ühtlustusmahutitena.
Arvutuslikult on DP ala kõvakattega pindasid maksimaalselt 6298 m2 (kuni 20% DP alast), kõrghaljastusega
pindasid 23616 m2 (vähemalt 75% DP alast) ja muu muruga kaetud ala kuni 1574 m2.
Vastavalt EVS 848:2021 punktile 6 on maksimaalne sademevee vooluhulk 10 minutilise vihma korral DP alal
146 l/s, vajalik ühtlustusmaht 87,62 m3 ja 20 minutilise vihma korral 87,62 l/s ja vajalik ühtlustusmaht
104,99 m3.
DP ala ja Tuulna küla sademeveekraavi valgala tulvavee aegse sademeveekoguse mahutamiseks peab
kraavide minimaalne ristlõige olema 1,4 m2 (pikkus 350m).
Sademevee eesvoolu orienteeruvad maapinna kõrgused ja voolusuunad on alloleval skeemil
(www.maaamet.ee):
11
Tuulna külas Käpsi ja Pälli Ruum ja Maastik OÜ
katastriüksuste detailplaneering 2026
Kraavistik kulgeb maa-ameti ETAK andmetele tuginedes kogu ulatuses kas puittaimestikuga kaetud (roheline)
aladel või lagedatel aladel (kollane), vt allolevat skeemi. Õuealadel (punakas pruun) kraav ei kulge.
12
Tuulna külas Käpsi ja Pälli Ruum ja Maastik OÜ
katastriüksuste detailplaneering 2026
5.2 Elektrivarustus
Planeeritud ala varustamine elektrienergiaga nähakse ette vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud
tehnilistele tingimustele nr 457948 (29.09.2023).
Uue alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga fiidri ENTEK III:KEI keskpinge õhuliini mastist 13
(Kõrgemäe tee ja Lahepere üldmaa 1 kinnistute piirilt).
Uuest planeeritud alajaamast on ette nähtud uutele objektidele välja eraldi fiidrite 0,4 kV maakaabelliinid.
Objektide elektrivarustuseks planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid
planeeritud tarbijate kruntide piiridele mitmekohalistena teealasse.
13
Tuulna külas Käpsi ja Pälli Ruum ja Maastik OÜ
katastriüksuste detailplaneering 2026
5.3 Sideühendus
Planeeritud ala varustamine sideühendusega nähakse ette vastavalt Telia poolt väljastatud tehnilistele
tingimustele nr 38267231 (22.09.2023).
Planeeritud on liitumine olemasolevast sidekaevust KLG-009. Kuna planeeritud ala läbiv sidekanalisatsioon
vajab ümber tõstmist/asendamist, siis on tagatud olemasolev ühendus ka põhjapoolse Kuuse
(29501:007:0244) jt kinnistute edasine varustus.
Planeeringu alal on ette nähtud sidekanalisatsiooni põhitrass ja individuaalsed 50mm sidekanalisatsiooni
torud põhitrassist igale ridamaja boksile. Lahendus täpsustub projekti koostamisel.
6. Keskkonnakaitse abinõud
Planeeringu elluviimine ei too kaasa olulist keskkonnamõju. Planeeringule ei ole algatatud keskkonnamõju
strateegilist hindamist.
7. Kuritegevuse ennetamine
Käesolev planeering lähtub tulevaste elanike turvalisuse ja turvatunde tagamise aspektidest.
Planeeringulahendusega on loodud sobivad tingimused sotsiaalse kontrolli ja omanikutunde tekkimiseks.
Hoonete paiknemine ja alade vaadeldavus ning juurepääsu valgustatus võimaldab korraldada efektiivse
naabrivalve piirkonna. Vandalismiakte ja sissemurdmiste riske vähendavad ka hoone uste ja akende
turvaliseks muutmine, kasutades vastupidavaid ukse- ja aknaraame ning ukselukke. Autode parkimine krundil
(tagatud on normidele vastav parkimine) vähendab autodega seotud kuritegevuse riske. Planeeritud krundid
on lubatud ümbritseda piirdeaiaga.
Krundi välisruumi läbimõeldud planeerimine (maastikukujundus) ja korrashoid suurendavad
peremehetunnet ja vähendavad seeläbi kuriteohirmu ja vandalismi. Ala korrashoid on oluline kuritegevust
ennetavate aspektide puhul.
8. Kitsendused. Servituutide vajadus
Planeeritud alale ulatub Kloogaranna mere tee 11390 kaitsevöönd.
9. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks
- Detailplaneeringu realiseerimiseks peavad olema tehnovõrgud vastavalt tehnovõrkude valdajate
tehnilistele tingimustele olemasolevate võrkudeni välja ehitatud.
- Ehitusprojektide koostamiseks tuleb tehnovõrkude valdajatelt taotleda täiendavad tehnilised
tingimused ning ehitusprojekt nendega kooskõlastada.
- Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga. Tööjooniste staadiumiks taotleda uued
tehnilised tingimused täpsustatud koormustega;
- Järgmistel projekteerimisstaadiumitel projektile lisada detailne geodeetiline alusplaan Telia jaama
KLG000 piirkonnast, kuhu planeeritakse projekteeritava piirkonna elektri liitumiskaabli paigaldus.
Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada
sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS§70 ja §78nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise
kaitsevööndis lähtuda EhSptk8 ja ptk9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr7(25.06.2015)„Ehitise
kaitsevöönd ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“,
kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest:
https://www.telia.ee/partnerile/ehitajalemaaomanikule/ juhendid;
- Hoonete projekteerimisel lähtuda Eesti standard „EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded.
Kaitse müra eest.“
14
Tuulna külas Käpsi ja Pälli Ruum ja Maastik OÜ
katastriüksuste detailplaneering 2026
- Igal elamumaa katastriüksusel tuleb tagada 75% ulatuses kõrghaljastuse säilimine;
- Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
Transpordiametile nõusoleku saamiseks.;
- Riigitee teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS §70 lg 2 ja §72 lg1, sh. on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS §70 lg 3;
- Riigitee nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette
metsa, võsa, heki, aia vms rajatiste likvideerimine (EhS §72 lg2);
- Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha
projekti koostamiseks;
- Transpordiamet ei võta PlanS §131 lg1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste
väljaehitamiseks;
- Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete
rakendamiseks, mis tulenevad liiklusest (müra, vibratsioon, õhusaaste);
- Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil.
Lähtuda transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“
toodud põhimõtetest;
- Pärast puurkaevu rajamise lõpetamist tuleb rajatud puurkaevu andmed esitada elektrooniliselt
Keskkonnaameti e-teenuste portaali kaudu (EELIS) või esitada andmed keskkonnaministri
09.07.2015 määruse nr 43 lisa 4 kohasel vormil (määrus nr 43 § 22 lg 1). Puurkaevu andmete
elektrooniliselt esitamise õigus on hüdrogeoloogiliste tööde litsentsile või tegevusloale märgitud
tööde eest vastutavatel isikutel (määrus nr 43 § 22 lg 5);
- Kui põhjavett võetakse rohkem kui 150 kuupmeetrit kuus või rohkem kui 10 kuupmeetrit ööpäevas
on vajalik veeluba (VeeS § 187 p 2) (st kui ööpäevas ei võeta üle 10 kuupmeetri, kuid kuu veevõtt
ulatub ikka üle 150 kuupmeetri, on veeluba vajalik);
- Veeluba on vajalik, kui juhitakse suublasse saasteaineid või heitvett ja jahutusvett (VeeS § 187 p 4).
Veeluba ei ole vaja kuni ühe kuupmeetri heitvee veekogusse juhtimiseks ööpäevas või kuni viie
kuupmeetri heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas, kui see tegevus vastab VeeS § 128 lg 7 alusel
kehtestatud heitvee suublasse juhtimise nõuetele (VeeS § 188 lg 1 p 5).
10. Planeeringu elluviimise tegevuskava
Detailplaneeringus on kavandatud elamumaa krundid ning transpordimaa krunt. Elamumaa kruntide
teenindamiseks kavandatud teed ja tehnovõrgud paiknevad planeeritud transpordimaa krundil, alajaam pos
nr 5 krundil.
Planeeringu elluviimisel tuleb teostada järgmised toimingud:
- Katastriüksuste moodustamine;
- Lepingute sõlmimine ja servituutide seadmine, millele vastavalt toimub arendaja poolt
juurdepääsuteede ja tehnovõrkude väljaehitamine;
- Tehniliste tingimuste taotlemine tehnovõrkude, -rajatiste ja teede projekteerimiseks;
- Tehnovõrkudele seatud servituudid on võrguvaldaja kasuks. Servituutide osas sõlmitakse lepingud
kinnistu omaniku ja trassivaldaja vahel;
- Ehitusprojekti koostamine;
- Hoonete projekteerimine;
- Ehituslubade taotlemine hoonete ehitamiseks. Juhul kui riigitee kaitsevööndis kavandatakse
ehitusloa kohustusega töid, tuleb projekt esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks;
- Arendusega seotud teede rajamine ning nähtavust piiravad takistused kõrvaldamine
15
Tuulna külas Käpsi ja Pälli Ruum ja Maastik OÜ
katastriüksuste detailplaneering 2026
- Tehnovõrkude rajamine koos liitumispunktidega. Krundi ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja
poolt;
- Hoonete ehitamine;
- Ala heakorrastamine;
- Kasutuslubade taotlemine ehitatud hoonetele ja rajatistele. Ehitiste kasutamise otstarve
määratakse ehitus- või kasutusteatise esitamisel või ehitus- või kasutusloa andmisel (vastavalt
majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusele nr 51 „Ehitise kasutuse otstarvete loetelu“).
11. Planeeringus kavandatu vastavus planeeringu lähtedokumentidele ja –seisukohtadele
Keila valla üldplaneering
Planeeritud alale on Keila Vallavolikogu 13.10.2005 otsusega 259/1005 kehtestatud üldplaneeringu kohane
elamumaa maakasutuse juhtotstarve ja ala paikneb tiheasustusalal ning detailplaneeringu kohustusega alal.
Detailplaneering on üldplaneeringu põhimõtetega kooskõlas ega sisalda üldplaneeringu muutmise
ettepanekut.
Planeering vastab:
- Planeerimisseadusele;
- Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad;
- Eesti standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja Arhitektuuri Osa 1:
Linnaplaneerimine.
III Lisad
3.1 Elektrilevi tehnilised tingimused nr 457948;
3.2 Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38267231;
16
Tuulna külas Käpsi ja Pälli Ruum ja Maastik OÜ
katastriüksuste detailplaneering 2026
IV Joonised
Joonis nr 1 Situatsiooniskeem
Joonis nr 2 Kontaktvöönd
Joonis nr 3 Tugiplaan
Joonis nr 4 Põhijoonis
Joonis nr 5 Tehnovõrkude koondplaan
17
Tuulna külas Käpsi ja Pälli Ruum ja Maastik OÜ
katastriüksuste detailplaneering 2026
V Koostöö ja kooskõlastused
Jrk Koostööd Nr ja Koostöö arvamus Koo Planeerija
teinud kuupäev skõl komment
nr
organisat ast aar
sioon us
Lisa
nr
1. Elektrilevi 23.10. Kooskõlastatud tingimustel 5.1 Tingimus
OÜ lisatud
2023 -tööjoonised kooskõlastada täiendavalt;
seletuskiri
Maie Erik
nr -tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused p.9
710262 täpsustatud koormustega
3527
2. Telia Eesti 22.11. Järgmistel projekteerimisstaadiumitel projektile lisada 5.2 Tingimus
AS detailne geodeetiline alusplaan Telia jaama KLG000 lisatud
2023
piirkonnast, kuhu planeeritakse projekteeritava piirkonna seletuskiri
Dmitri
nr elektri liitumiskaabli paigaldus. Telia sideehitiste kaitsevööndis p.9
Kirsanov
384200 tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada
25 sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS§70 ja
§78nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis
lähtuda EhSptk8 ja ptk9 esitatud nõuetest, MTM määrusest
nr7(25.06.2015)„Ehitise kaitsevöönd ulatus, kaitsevööndis
tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad
nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise
omaniku juhenditest ja nõuetest:
https://www.telia.ee/partnerile/ehitajalemaaomanikule/
juhendid
3. Pääste 13.02. Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel kooskõlastab Päästeameti 5.3
Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo inspektor Arvo
amet 2025
Kuuse Ruum ja Maastik OÜ poolt koostatud „Tuulna küla Käpsi
Ohutusjär ja Pälli katastriüksuste detailplaneeringu“ tuleohutusosa.
elevalve
büroo
inspektor
Arvo
Kuuse
4. Kesk 12.02. Terviktekst, vt Lisa 5.4 5.4. Vee- ja
1 kanalisatsi
konna 2025 Keskkonnaamet on esitatud materjalidega tutvunud ning
ooniproje
alljärgnevalt toome välja oma arvamuse:
Amet Nr 6- kteerija
2/25 1…Märgime, et puurkaevude rajamisel, ümberehitamisel ja täienduse
Helen
lammutamisel tuleb lähtuda ehitusseadustiku (EhS) 14. d on
Manguse 918-2
peatükist ja keskkonnaministri 09.07.2015 määrusest nr 43 seletus
Kesk „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu
kirja
konna ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja
lisatud
ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu
Korraldus projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise,
e büroo ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning
18
Tuulna külas Käpsi ja Pälli Ruum ja Maastik OÜ
katastriüksuste detailplaneering 2026
juhataja puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja nõuded
kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, seletuskiri
puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, p.9
puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse
infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja
salvkaevu lammutamise teatise vormid“
Puurkaev rajatakse ehitusloa alusel ning ehitusloa aluseks on
puurkaevu projekt. Kohalik omavalitsus peab kooskõlastama
puurkaevu ehitusloa taotluse Keskkonnaametiga.
2.Joogivee kvaliteedinõuded on sätestatud veeseaduse (VeeS)
3. peatükis. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja
analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded on
kehtestatud sotsiaalministri 24.09.2019 määrusega nr 61
„Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid
ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (VeeS § 85 lg 2)
3. Kui põhjavett võetakse rohkem kui 150 kuupmeetrit kuus
või rohkem kui 10 kuupmeetrit ööpäevas on vajalik veeluba
(VeeS § 187 p 2) (st kui ööpäevas ei võeta üle 10 kuupmeetri,
kuid kuu veevõtt ulatub ikka üle 150 kuupmeetri, on veeluba
vajalik).
4. Palume detailplaneeringu seletuskirjas täpsustada
sademevee lahendust ning selgitada täpsemalt kuhu
kavatsetakse tühjendada sademevee kogumismahutid
5. VeeS § 102 lg 1 kohaselt tuleb reoveepuhasti asukoha
valikul võimalikult suures ulatuses vähendada
keskkonnahäiringuid, sealhulgas eelistada alasid, kus
reoveepuhasti avarii korral reovesi ei ohusta põhja- ega
pinnavett ja kus reoveepuhasti, välja arvatud kinniste
süsteemide korral, jääb valdavate tuulte suhtes asulast
allatuult. Samuti tuleb eelistada alasid, mida ei ohusta
üleujutused….
03.07. Terviktekst vt 5.4.2 5.4.
2
2025 Keskkonnaamet on esitatud materjalidega tutvunud ning on
seisukohal, et meie 12.02.2025 kirjas toodud märkustega on
Nr6-
piisavalt arvestatud. Täiendavad ettepanekud
2/25/91
Keskkonnaametil puuduvad.
8-4
5. Transpor 19.02. Terviktekst vt Lisa 5.5 5.5
di
2025 Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse
Amet (PlanS) kooskõlastame „Tuulna külas Käpsi ja Pälli
Nr 7.2-
katastriüksuste detailplaneering“ RUUM ja MAASTIK OÜ töö nr
Marek 2/25/19
11/21 2024. Palume planeeringu elluviimisel arvestada
Lind, 076-4
järgnevaga.
planeeri
mise 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa
osakonna kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile
kooskõlas nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS §
tuste
19
Tuulna külas Käpsi ja Pälli Ruum ja Maastik OÜ
katastriüksuste detailplaneering 2026
üksuse 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti
juhataja koostamiseks.
2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal
projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse
muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata
Transpordiametit menetlusse.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise
kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis
palume esitada planeering Transpordiametile
lähteseisukohtade uuendamiseks.
20