dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Transpordiamet
Sissetulev kiriAvalik

Aruande edastamine

Transpordiamet · 5. veebruar 2026
Viit
1.7-5/26/2019-1
Registreeritud
5. veebruar 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kliimaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.7 Kriisireguleerimise, riskijuhtimise ja teabeturbe korraldamine
Sari
1.7-5 Ameti kohta koostatud järelevalvealased aktid ja auditid
Toimik
1.7-5/2026
Vastutaja
Priit Sauk (Users)
Lahendamise tähtaeg
7. märts 2026

Failid

  • 📎A1-1_Lõpparuanne_050226.asice575 KB

Sisu (failidest)

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond Töö nr 3/2024 lõpparuanne Valitsemisala asutuste maismaasõidukite transpordikorralduse hindamine Töö nimetus: (ametisõiduki / isikliku sõiduauto kasutamine) Töö eesmärgiks oli hinnata: ➢ ametisõiduki kasutamise vastavust õigusaktidele ja asutusesisestele kordadele, sh töösõitude põhjendamise praktikat, erisoodustuse arvestust, ametisõiduki sõitude otstarbekust; Töö eesmärk ➢ isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise kulude hüvitamise vastavust õigusaktidele ja ja alus: asutusesisestele kordadele, sh sõitude põhjendamise praktikat; ➢ sõidukulude üle arvestuse pidamise süsteemsust ja järjepidevust; ➢ järelevalve ja sisekontrollide toimimist. Maarja Kilter, KliM SAO Töö läbiviija: Bernd Rannamägi, siseaudiitor Auditi eest vastutav isik juhataja Kliimaministeeriumi (KLIM) valitsemisalas rakendatav maismaasõidukite transpordikorraldus perioodil 01.07.2023 – 31.03.2024, kusjuures kontrollitakse sõidupäeviku ja lähetuskulude Töö ulatus: aruande alusel sõidukulude võimaliku topelt hüvitamise riski maandamist. KeA puhul hinnatakse sõidukite töösõitudeks kasutamist perioodil 01.01 – 31.03.20241. Töö ulatuse Töös ei hinnatud KliM valitsemisala üldist lähetuskorraldust ja lähetusega seotud isikliku sõiduauto kasutamist. Ametisõidukite puhul ei hinnatud sõiduki soetamise ja müügiga ning piirang: kindlustusjuhtumitega seonduvaid tegevusi. Läbiviimise 13.05.2024 – 31.10.2025 Hinnatav periood 01.07.2023-31.03.2024 aeg: Hr Kuldar Leis, taristuminister Hr Andres Sutt, energeetika- ja keskkonnaminister Hr Marten Kokk, Kliimaministeeriumi kantsler Lõpparuanne Hr Rainer Vakra, Keskkonnaameti peadirektor; Hr Priit Sauk, Transpordiameti peadirektor; edastatakse: Pr Sirli Sipp Kulli, Eesti Geoloogiateenistuse direktor; Pr Heidi Jõks, Eesti Loodusmuuseumi direktor; Hr Taimar Ala, Keskkonnaagentuuri direktor; Hr Andres Laasma, Riigilaevastiku direktor; Hr Marko Arula, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse direktor Töö teema on oluline, sest riigivara valitseja on kohustatud riigivara (sh sõidukite majandamine) valitsema eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult seadusega reguleeritud viisil (RVS, TuMS ja selle alusel kehtestatud määrused). Praktikas on ilmnenud väljakutseid seoses sõitude ebapiisava dokumenteerimisega, hüvitiste määramise läbipaistvusega ja erisoodustuse arvestamisega. Sõidukite kasutamisega seotud eelmainitud kitsaskohtadega mittetegelemine võib viia olukorrani, kus ilmnevad maksukohustuste täitmata jätmise või ebaotstarbeka ressursikasutuse riskid. Avaliku sektori kontekstis on oluline tagada sõidukite haldamisel, sh kasutamisel, selgus ja läbipaistvus, seadusega vastavus ning hea halduse põhimõtete järgimine. Üldjuhul selle saavutamine nõuab sisemiste kordade järjepidevat korrastamist, sõidukite kohta arvestuse pidamist, sõiduki kasutamise põhjendatust, kuluarvestuse analüüsimist ning tegevustes, kus asjakohane, ühtse praktika kujundamist valitsemisala üleselt. Töö teostamisel juhindusime siseaudiitori kutsetegevuse raampõhimõtetest ja siseauditeerimise standarditest. Aruande koostamisel tuginesime meile kättesaadavale dokumentatsioonile, auditi käigus auditeeritava esitatud informatsioonile ja selgitustele. Järeldame, et kõik meile esitatud andmed, muu suuline ja kirjalik teave kajastavad teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitorile mitteesitatud/ mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitori järeldused võinud olla teistsugused. Täname valitsemisala asutuste ja ministeeriumi teenistujaid meeldiva koostöö eest. Bernd Rannamägi Maarja Kilter /allkirjastatud digitaalselt/ 1 Alates 01.01.2024 on KeAs kasutusel e-sõidulehtede haldamiseks Logify seirelahendus koos e-sõidulehtedega. KeA sulges isiklike sõidukite sõidulehtede haldamise infosüsteemi Autobaas 2024 aprillis. 2 Kliimaministeeriumi siseauditi osakond Töö nr 3/2024 lõpparuanne TÖÖ TULEMUSTE KOKKUVÕTE Töös analüüsiti üldeesmärgile lisaks mitmeid ametisõidukite kasutamisega seotud üldisi protsesse, kokkulepete olemasolu või nende toimimist, kus konkreetseid tehinguid ega juhtumeid ei testitud. Näiteks vaadeldi, kas soetused on üldjuhul hangetega kaetud ja võimalike kindlustusjuhtumite käsitlemiseks vajalik informatsioon leitav, ei kontrollitud üksikute hangete vastavust riigihangete seadusele, varade arvestust ega muude konkreetsete menetluste vastavust õigusaktidele vm regulatsioonile. Töö raames ei hinnatud raamatupidamisarvestuses konteerimise korrektsust, vaid koondati ülevaatlik info maismaasõidukite kuludest. ✓ Seisuga 31.03.2024 oli asutuste omandis ja kapitali- või kasutusrendis 601 maismaasõidukit (sh autod (M- ja N-kategooria), ATV/UTVd (L-kategooria), liikurmasinad (LM-kategooria), lumesaanid (MS- kategooria), traktorid (T-kategooria), haagised (O-kategooria)); ✓ Perioodil 01.07.2023 – 31.03.2024 kasutati KliM valitsemisalas 445 M- ja N-kategooria sõidukit ja tolle perioodi KliM valitsemisala maismaasõidukite transpordikulud olid kokku ca 1,835 mln eurot; ✓ Seisuga 31.03.2024 oli KliM valitsemisala suurima sõidukipargi omanikuks KeA, kellele kuulus või oli kasutuserendi alusel kasutuses 279 ühikut sõiduvahendeid ja väikseima sõidupargi omanikuks KliM, sest ministeeriumite ühishoonesse kolimisega ministeerium võõrandas või andis RaM ÜO-le üle asutusel kasutusel olnud ametisõidukid, ning suurima M1- ja N-kategooria sõidukite sõidukipargi omanikuks oli TRAM, kellele kuulus või oli kasutusrendi alusel kasutusel 188 ühikut sõiduvahendeid. Aruande kinnitamise ajaks on asutuste maismaasõidukite kasutuses toimunud mitmeid muudatusi, sh on näiteks KeMIT loobunud ametisõidukite kasutamisest. Mitmed asutused on auditi läbiviimise käigus samuti teinud sisemisi kohandusi oma töökorralduses. Kuigi järelduste esmaseks aluseks olid auditeeritud perioodil ilmnenud asjaolud, on soovituste koostamisel arvestatud ka auditi tegemise ajal kujunenud olukorda ja praktikat ning soovitusi on valideeritud hilisema perioodi andmete ja olukorra suhtes. Seetõttu on soovitused suunatud riskide maandamisele ja kontrollimeetmete tugevdamisele viisil, mis on asjakohane ka kehtivas ja muutunud korralduskeskkonnas. Töö tulemusena hindame maismaatranspordi korralduse tööprotsesside toimimist kategooriaga II- 2. Audiitori hinnangul ei ole aktsepteeritav, et maksumaksja raha kasutamisel ei ole tagatud kehtestatud nõuete täitmine. Puudused ilmnevad sõiduarvestuse andmete kvaliteedis nii ametisõiduki kui isikliku sõiduauto kasutamisel, sh ettenähtud andmete esitamisel, sõitude eesmärgi selguses ja põhjendatuse osas, samuti ei ole tõhus olnud sõidupäevikute kontroll. Senine praktika ei ole taganud avaliku raha kasutamisel piisavat kontrolli ega läbipaistvust, mistõttu esinevad maksuriskid. Ilmnes ka teisi korralduslikke puudujääke. Kuna ametisõidukite kasutamisel ja sõidupäevikutes esitatud andmetes esines auditi perioodil puudusi, teostati täiendavalt 2025 aasta I–II kvartali sõidupäevikute visuaalne kontroll andmete täielikkuse osas. Toimingust nähtus, et auditi ajal esinenud ja aruandes viidatud andmekvaliteedi puudused on tänaseni aktuaalsed, sest ka 2025 aasta I–II kvartali sõidupäevikutes esines juhita ja sõidu eesmärgita sõite ning sõidu eesmärgi üldsõnalisi kirjeldusi. Auditi käigus tehtud tähelepanekud ja esitatud soovitused on olnud aluseks mitmetele muudatustele ning aruteludele, mis aitavad ka edaspidi kaasa riskide maandamisele ja protsesside tõhusamale korraldamisele. Osaliselt on auditis selgunud puudusi kõrvaldatud auditi käigus (nt korrigeerisid asutused TRAMi liiklusregistris märked sõiduki üksnes töö-, ameti- või teenistusülesannete täitmiseks kasutamise kohta, lisati infot toimingupiirangu erisuste rakendamise osas veebilehtedele, lisati sõidukite registreerimistunnistusi isikliku sõiduauto hüvitamise nõuete tõendamiseks, selgitati GPS süsteemides esinenud anomaaliaid ja teostati korrigeerimisi), osaliselt on puudusi kõrvaldatud aruande eelnõu kommentaaride esitamise etapis (nt lisas KeMIT ametisõidukite sõidupäevikute säilitamiseks e-sõidulehed KIRKEsse, TRAM avalikustas sõidujälgimissüsteemi teenuseosutajaga sõlmitud lepingud); osaliselt ollakse otsimas automatiseerimise võimalusi (nt KeA on seisuga 16.12.2025 tellinud teenusepakkujalt tehisintellektil põhineva automatiseerimislahenduse elektrooniliste sõidulehtede andmete kontrolliks ja teavituste saatmiseks (valmimise ajaks on 31.03.2026)). 2 Mõjus / kategooria I: Hinnatud sisekontrollimeetmed on adekvaatsed, sobivad ja mõjusad, andmaks põhjendatud kindlustunde, et riskid on juhitud ning eesmärgid saavutatakse. Parandamist vajav / kategooria II: Välja on toodud üksikud juhtimis- ja kontrollsüsteemi nõrkused. Üldiselt on aga hinnatud sisekontrollimeetmed adekvaatsed, sobivad ja mõjusad, andmaks põhjendatud kindlustunde, et riskid on juhitud ja eesmärgid saavutatakse. Oluliselt parandamist vajav / kategooria III: Välja on toodud mitmed konkreetsed juhtimis- ja kontrollsüsteemi nõrkused. Hinnatud sisekontrollimeetmed ei taga põhjendatud kindlustunnet, et riskid on juhitud ja eesmärgid saavutatakse. Oluliste puudustega / kategooria IV: Hinnatud sisekontrollimeetmed ei ole adekvaatsed, sobivad ega mõjusad, et tagada põhjendatud kindlustunne, et riskid on juhitud ja eesmärgid saavutatakse. 3 Kliimaministeeriumi siseauditi osakond Töö nr 3/2024 lõpparuanne Järgnevalt on toodud töö olulisemad järeldused ja sisekontrollisüsteemi (SKS) parendusvajadused / -võimalused: Kriteerium: Sõidukite haldamisel tagatakse läbipaistvus selgete arvestus- ja seiremeetmete rakendamisega. JÄRELDUS 1: Võimaldamaks asutustel kontrollida, kas ametisõidukitega teostatud sõit on seotud konkreetse teenistuja teenistusülesannete täitmisega, on valdav enamik KliM valitsemisala asutusi paigaldanud oma asutuses kasutusel olevatele M1-ja N-kategooria sõidukitele GPS-süsteemi. TRAM, KAUR ja ELM on GPS-süsteemita sõidukite puhul asutusesiseselt analüüsinud GPS-süsteemi paigaldamata jätmisega seotud riske ja edastanud audiitorile mõistetavad põhjendused, miks konkreetsele sõidukile on jäetud GPS-süsteem paigaldamata. On positiivne, et TRAM, KeA ja KAUR on analüüsinud keskmisest vähem sõitnud ametisõidukite kasutust ja selgitanud välja juurpõhjused sõidukite madalama kasutamise kohta. Asutused on võtnud kasutusele vajalikke meetmeid sõidukite kasutusintensiivsuse suurendamiseks, näiteks on sõidukitele määratud uus garažeerimise koht, uus põhikasutaja või on sõiduk määratud üldkasutusse. Samuti on tagastatud esindusse või võõrandatud kolmandatele isikutele vähem kasutatud ametisõidukeid. On positiivne, et vajadusel on võimalik SAPist kergesti koondada asutuste maismaasõidukite kulude info. Kuna kulude koondamisel nähtus asutuste vahelisi konteerimise erisusi (alati ei rakendata sarnaseid põhimõtteid kontogrupi alamkontodele jaotamisel), siis juhul kui soovitakse valitsemisalaüleselt analüüsida transpordikorralduse kulusid ressursikonto kaupa, on ilma täiendava analüüsi teostamiseta või asutustelt täiendava info küsimiseta, analüüsi läbiviimine keeruline. Kulud on kõigis asutustes arvestatud, kuid nende kajastamine erinevatel kontodel teeb keerukaks kulude otsevõrdluse asutuste lõikes ja vähendab automaatse võrreldava analüüsi võimalusi. Siinjuures on kuluarvestuse parendamiseks võimalik kaaluda kontoplaani kasutamise juhiste või sisekorra täpsustamist, et sarnase sisuga kulud oleksid võimalusel kajastatud ühtsetel alamkontodel. See suurendaks kulude võrreldavust ja lihtsustaks juhtimispõhist analüüsi. Kriteerium: Asutus analüüsib perioodiliselt asutuse sõidukite kasutamist ja sõidukite läbisõite ajas, võrdleb erinevate asutuse maismaasõidukite kulusid (nt asutuse keskmise 1 km maksumuse abil). Asutus lähtub analüüsitulemustest juhtimisotsustes. Võimalik on teostada valitsemisalaüleseid analüüse. JÄRELDUS 2: On positiivne, et kõik KliM valitsemisala asutused omavad ülevaadet asutuse maismaasõidukite transpordikorraldusega seotud kuludest ja asutusesiseselt teostatakse regulaarselt transpordikorralduse analüüse (peamiselt kasutusintensiivsuse analüüse), mida asutuste juhtkonnad võtavad oma juhtimisotsustes aluseks. Küll aga on asutuste vastavate analüüside läbiviimise põhjused, ajahetked ja eesmärk asutusekesksed, valitsemisalaüleselt ei ole transpordikorraldust analüüsitud. Ametisõidukite kasutamise ja hankimisega toodi välja mõned probleemid, mis vajavad koostöös lahendamist: ➢ Keskkonnaministri 16.02.2023 määrus nr 6 „Hankelepingu esemeks oleva maanteesõiduki kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja tingimused“ kohustab avalikku sektorit eelistama sõidukite hankimisel keskkonnahoidlikke sõidukeid, aga hindamata on, kas keskkonnahoidlike sõidukite kasutamiseks on olemas vastav taristu, näiteks Pärnu ja Rapla riigimaja juures oli üks elektriautode kiirlaadija ning tihti käisid JuMi, SiMi, RaMi ja KliMi haldusala asutused üheaegselt oma sõidukeid laadimas. Enne, kui üleriigiliselt ei ole lahendatud elektrisõidukite laadimisprobleem, ei ole asutuse seisukohast otstarbekas soetada keskkonnahoidlikke sõidukeid. ➢ Sõidukite üha suuremasse üldkasutusse suunamisel hajub sõidukite kasutamisel hoolsuskohustus, mis väljendub nt kütusepaagi mittetäitmises või sõidukite mitte puhastamises (sõiduk määrdunud, lahtine praht sõidukites), võib suurendada halduskoormust. ➢ Tihti kasutatakse lõunaajal kohapeal olevaid ametisõidukeid broneeringut vormistamata. Kui teine teenistuja samal ajal näeb sõidupäevikusüsteemist, et sõiduk on vaba, broneerib selle teenistussõiduks ning hiljem parklas avastab, et sõidukit ei ole kohal, tuleb tal teenistussõiduks kasutada muud sõidukit (broneerimata sõidukit, isiklikku sõiduautot) või teenust (takso). Sellised planeerimata asendused võivad põhjustada asutusele täiendavaid kulusid. 4 Kliimaministeeriumi siseauditi osakond Töö nr 3/2024 lõpparuanne Kriteerium: Sõidukite kasutamise eesmärgipärasuse ja intensiivsuse parendamise lahenduseks mh on ametisõidukite ristkasutuse suurendamine asutuse sees ning asutuste vahel (sh Loodusmaja kasutusele võtu järgselt). JÄRELDUS 3: TRAM-i ja KAUR-i sõidukipargid eristuvad teistest asutustest selle poolest, et enamik sõidukeid ei ole ristkasutuses, vaid on määratud kasutamiseks konkreetsetele töötajatele. Mõnes osakonnas on praktiseeritud ajutist sõidukite jagamist, näiteks välitööde välisel perioodil. Töötajate puhkuse ajal jäävad ametisõidukid osadel juhtudel seisma, kuna neid ei suunata kontorisse teiste kasutajate käsutusse. Asutustes on määratud sõidukile vastutav kasutaja / peakasutaja, kelle ülesandeks on muu hulgas tagada ristkasutuses sõiduki hooldusesse suunamine. Audiitori hinnangul on see hea praktika, kuna võimaldab tehnilistele riketele kiirelt reageerida, vähendab haldusüksuse koormust ja suurendab vastutust sõiduki kasutamisel. Asutuste vaheline sõidukite ristkasutus praegu ei toimi, osaliselt seetõttu, et ei ole saavutatud kokkulepet sõiduki rendi vm kaasnevate kulude jagamise osas. Kuigi KeA ja KAUR on proovinud ristkasutust rakendada, ei ole see praktikas käivitunud. Takistusena nähakse valitsemisalaülese regulatsiooni puudumist. Ühishoones kasutatav broneerimissüsteem toimib üldjoontes hästi, kuid intervjuude põhjal eeldab see eraldi sekkumist ja ressurssi olukordades, kus kasutajad kokkuleppeid ei järgi. Audiitori hinnangul võiks see süsteem olla eeskujuks teistele. Ristkasutuse laialdasem rakendamine aitaks suurendada sõidukite kasutusefektiivsust ja vähendada ametisõitudega seotud kulusid kogu valitsemisalas. Ministeeriumi rolli Loodusmaja ühise transpordikorralduse kujundamisel saab suurendada, kuna selles valdkonnas esineb mitmeid lahendamata küsimusi, mis vajavad ministeeriumi suuniseid ja asutustele edastamist. Kriteerium: Asutus tagab, et kasutatav sõidujälgimissüsteem (Navirec, FleetComplete, Logify jt) võimaldab tööalaste sõitude nõuetekohast dokumenteerimist (sh säilitamist) vastavalt maksuhalduri nõuetele ning samal ajal vastab isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetele. Tõendatavus tööalaste sõitude osas – kõik töösõidud peavad olema jälgitavad ja tõestatavad vähemalt elektrooniliselt, hõlmates kasutaja, sõiduki ning sõitude andmeid. Nõuded rakendatavale süsteemile: Isikuandmete kaitse – süsteem peab vastama GDPR põhimõtetele: seaduspärasus, eesmärgipõhisus, andmete minimaalsus, turvalisus, säilitamispiirangud ja läbipaistvus. Kasutajamugavus ja haldus – lahendus peab olema tehniliselt kasutajasõbralik, vältides topeltandmete sisestamist ja sobitudes olemasoleva IT-keskkonnaga. Lepingujärgne riskijuhtimine – lepingud teenusepakkujatega peavad sisaldama andmekaitse ja varukoopiate säilitamise tingimusi, tagamaks juurdepääsu andmetele ka teenuse lõppedes. JÄRELDUS 4: KliM valitsemisalas on otsustatud, et ametisõidukit on lubatud kasutada ainult tööülesannete täitmiseks. Selleks, et asutustel oleks lihtsam tõendada ametisõiduki kasutamist eranditult oma tegevuse tarbeks, on kehtestatud sõidupäeviku pidamise kohustus. Tõendamiskoormuse lihtsustamiseks on KeA, TRAM ja KAUR võtnud kasutusele Navirec´i ja RiLis, EGTs ning KeMITis (aruande kinnitamise ajaks KeMIT seda enam ei kasuta, kuna ametisõidukid puuduvad) on võetud kasutusele Fleet Complete. Navirec ja Fleet Complete on kaughaldusteenuse keskkonnad, mille kasutamine ei eelda arvutisse eraldi tarkvara installeerimist ning millel on eestikeelne kasutajatugi. Mõlema teenusepakkuja kodulehtedel ja keskkondadest on kättesaadavad erinevad kasutusjuhendid süsteemi rakendamiseks. Mõlemad süsteemid võimaldavad asutusel säilitada ning lepinguperioodi jooksul välja võtta kogutud andmeid, lisada asutuses kasutusel olevaid sõidukeid ning luua erinevate õigustega kasutajaid. Teenistujatel on võimalik süsteemi kaudu broneerida asutuse sõidukeid, eriõigustega teenistujatel aga koostada raporteid. Lisaks loovad mõlemad süsteemid paigaldatud GPS-seadme alusel automaatseid sõidulehti ka olukorras, kus teenistuja ei ole sõidukit eelnevalt broneerinud, ning neid sõidulehti on võimalik vastavalt vajadusele tagasiulatuvalt korrigeerida. Elektroonilises sõidulehes kuvatakse andmeid sõiduki kasutajast (sõiduki kasutaja ees-ja perekonnanimi), kasutatud sõidukist (sõiduki reg. nr), sõidu tüübist ja toimunud sõidu eesmärgist. Teenusepakkujad kohandavad teenust kliendi vajadustest lähtuvalt, mis on kinnitust leidnud nii valitsemisala asutustelt saadud tagasisides kui ka sõlmitud koostöölepingutes. Kuna mõlemad süsteemid võimaldavad 5 Kliimaministeeriumi siseauditi osakond Töö nr 3/2024 lõpparuanne asutustel veebipõhise kaardirakenduse abil GPS seadmetest koguda, hallata, töödelda ja analüüsida andmeid, sh teostada väljavõtteid sõiduki asukohast x ajahetkel ja animeerida konkreetse sõidu teekonda olevikus või mis tahes hetkel minevikus, on audiitori hinnangul täidetud kõik eeldused ametisõidukite tööalaste sõitude nõuetekohaseks dokumenteerimiseks vastavalt maksuhalduri nõuetele ning samal ajal vastavad süsteemid olulises osas isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetele. Erisus ilmneb isikuandmete töötlemise kirjeldamisel: Navirec’i kodulehel avaldatud teenuse osutamise lepingu üldtingimustes on isikuandmete töötlemine, kasutamine, turvalisuse tagamine, säilitamine ja andmete väljastamine kirjeldatud detailselt, samas kui Fleet Complete’i teenuse lepingu üldtingimustes on isikuandmete töötlemine esitatud üldsõnaliselt. JÄRELDUS 5: Alates 01.09.14 võib isikliku sõiduauto maksuvaba hüvitist maksta ainult siis, kui teenistus-, töö- või ametisõitude kohta peetakse arvestust (sõidupäevikut). Arvestuse pidamisel tuleb näidata sõiduautot kasutava isiku andmeid, sõiduauto riikliku registrimärgi andmeid, läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäitu ning sõidu kuupäeva ja eesmärki iga teenistussõidu korral. See, millisel kujul sõidupäevikut peetakse, (paberil või elektrooniliselt), ei oma tähtsust – oluline on, et sisalduksid eelnimetatud andmed. Valitsemisala asutustest kasutab isikliku sõiduauto aruandluses KeA Logify süsteemi, kõik ülejäänud kasutavad RTIPi. Logify süsteemis koostatav sõidupäevik sisaldab teenistuja isikuandmeid (ees- ja perekonnanimi), sõiduki registrimärki, sõidu kuupäeva ja kellaaega, läbitud kilomeetreid (alg- ja lõpp-punkt koos kaardi asukohtadega) ning sõidu eesmärki. Süsteem ei kuva automaatselt läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäitu. MTA seisukoha järgi on Logify sõidupäeviku raport siiski võrdväärne VV määruses nr 164 sätestatud sõidupäevikuga. Arvestades, et Logify raport vastab määruses sätestatud sisunõuetele ning võimaldab toimunud sõite kontrollida kaardi asukohtade kaudu, leiab audiitor, et teenistussõitude tõendamise eeldused on täidetud. Logify teenuse kasutamine ei eelda sõidukisse täiendavate portatiivsete GPS-seadmete paigaldamist, sest süsteemi kasutamiseks piisab nutitelefonist ja mobiilside olemasolust. Logify rakenduse saab alla laadida Google Play poest ning süsteemil on eestikeelne kasutajatugi. Rakenduse kaudu on võimalik automaatselt koguda nutitelefoni abil detailseid sõiduandmeid, laadida need pilveteenusesse ning vajaduse korral töödelda ja avaldada. Kasutajakonto on võimalik kustutada nii veebikeskkonnas kui ka rakenduses. Logify teenus on tasuline, selle igakuine hind sõltub teenust kasutanud teenistujate arvust. Teenistuja peab rakenduse kasutamisel tegema mitu järjestikust toimingut: avama rakenduse (eelnevalt seadistatud kasutajana), valima sõidutüübi (era- või ametisõit), määrama sõiduki registrimärgi, avama menüüst uue sõidu ning vajutama nuppu „Start“. Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitise saamiseks tuleb teenistujal jagada eelmise kuu teenistussõidud asutuse keskse kasutajaga. Kui teenistuja on sõidulehe juba kesksele kasutajale edastanud, ei ole seda enam võimalik korrigeerida (v.a erandjuhul, kus teenistuja esitab HAO-le põhjendatud taotluse ja teenistussõitu on võimalik tagantjärgi tõendada, millisel juhul on kaalutlusotsuse alusel lubatud erandkorras teenistujal kajastada konkreetne sõit RTIPis). Logify sõidujälgimissüsteem vastab olulises osas isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetele. Logify enda vastutus andmete töötlemise eest on olulises osas selgelt väljendatud. KeA ei dokumenteerinud enne lepingu sõlmimist andmekaitsealast riskianalüüsi või mõjuhinnangut. KeA ja I45 OÜ sõlmitud koostöölepingu, sh konfidentsiaalsuslepingu kaudu ei ole audiitori hinnangul võetud tarvidusele kõiki vajalikke meetmeid. Kui asutus kasutab Logify teenust oma töötajate isikuandmete töötlemiseks, on ta GDPR mõistes vastutav töötleja, sest just asutus otsustab, millisel eesmärgil ja milliseid andmeid kogutakse ja kasutatakse. Logify on volitatud töötleja, kes töötleb andmeid üksnes teenuse osutamiseks asutuse nimel. Audiitori hinnangul ei käsitle Logify privaatsustingimused volitatud töötleja kohustusi piisava detailsusega ning võivad jätta mulje, et põhivastutus jääb kliendile. Tegelikkuses ei saa teenusepakkuja oma vastutust seaduse alusel vältida. Selleks, et rollid ja kohustused oleksid selgelt määratud näeb GDPR ette eraldi andmetöötluslepingu (DPA) sõlmimise, mille kaudu saab fikseerida mh et asutus on vastutav töötleja ja Logify volitatud töötleja, ning et Logify kohustab asutust teavitama viivitamata kõigist andmeturbe rikkumistest, et asutus saaks omakorda täita seadusest tuleneva (GDPR art 33 lg 1) teavitamiskohustuse AKI ja andmesubjektide ees. Juhime tähelepanu, et sõidujälgimissüsteemide kasutamisel peab asutus jälgima, et lepingutes ja/või kaasnevates üldtingimustes oleksid kajastatud GDPR-ist tulenevad nõuded, sh: • andmetöötluse õiguslik alus ja eesmärgipiirang, • nõusoleku dokumenteerimine ja jälgitavus, 6 Kliimaministeeriumi siseauditi osakond Töö nr 3/2024 lõpparuanne • andmete kogumise minimaalsus, säilitustähtajad ja kustutamise kord, • andmete turvameetmed (krüpteerimine, ligipääsupiirangud, regulaarsed turvakontrollid), • vastutus ja kohustused allhankijate puhul (kui on), • andmesubjektide õiguste tagamine, • asutuse andmekaitse riskianalüüsi või mõjuhinnangu koostamiseks vajaliku info ja koostöö tagamine, • teenuse lõppemisel andmete üleandmine või arhiveerimine. RISK: Kuna KeAs ei toimunud lepingutingimuste väljatöötamisel Logify´iga eraldi diskussiooni kasutajatingimuste üle ja asutus ei teostanud enne lepingu sõlmimist ka andmekaitsealast riskianalüüsi või mõjuhinnangut, esineb risk, et KeA ja I45 OÜ sõlmitud koostöölepingus, sh konfidentsiaalsuslepingus ei ole võetud tarvidusele kõiki vajalikke meetmeid. Logify süsteemi kasutuselevõtt on toonud KeAs kaasa isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise kulude vähenemise ca 30% ulatuses, aidanud sulgeda varasemalt isikliku sõiduauto töösõitude kasumiseks vajaliku sõidupäevikute esitamiseks ja haldamiseks kasutusel olnud vananenud ja ebaturvalise infosüsteemi, suurendanud läbipaistvust teenistus-, töö- või ametiülesande täitmisel isikliku sõiduautoga, lihtsustanud isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise sõidulehtede kontrollimist ja tõhustanud toimunud teenistussõidu järelkontrollitavust. Juhime tähelepanu, et kui teised valitsemisala asutused kaaluvad nimetatud süsteemi kasutuselevõttu, tuleb tegeleda järgmiste riskide ja küsimustega: ➢ Logify süsteemi kasutuselevõtt eeldab nutitelefoni olemasolu, samas kõigil teenistujatel ei pruugi olla töötelefoni või tööandja antud töötelefon ei võimalda vajaliku äpi allalaadimist, ning arvestada tuleb ka teenistujate õigust keelduda isiklikku nutitelefoni tööalaste äppide paigaldamisest, ➢ viia läbi andmekaitsealane riskianalüüs, et hinnata, kas teenusepakkuja on rakendanud piisavaid meetmeid isikuandmete kaitseks või peaks asutus lepingu kaudu kehtestama täiendavad kaitsemeetmed; ➢ tagada sõidulehtede säilitamise kord ja vastutus; ➢ tagada isikliku sõiduauto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia säilitus ja olemasolu kontrolli nõuete täitmine; ➢ selgitada süsteemi ligipääsu korraldus: kas teenistujad peavad süsteemile ligipääsu saamiseks esitama eraldi põhjendatud taotluse asutuse juhile, kes seejärel käskkirjaga määrab isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise õiguse ning alles seejärel avatakse kasutajakonto, või luuakse kasutajakonto kõigile töötajatele samaaegselt süsteemi kasutuselevõtul vms; ➢ kindlustada tehniline tugi ja aruandlus, et vältida igapäevaseid takistusi ja hõlbustada kasutajatoetamist; ➢ teenistujate seas ärevuse vähendamiseks, et asutus neid jälgib, tuleb töötajatele korduvalt kommunikeerida, et nemad on andmete (isikuandmete, asukoha andmed) omanikuks kuni isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise sõidulehe esitamiseni ja kesksel halduril puudub ligipääs nende andmetele. JÄRELDUS 6: Maksukorralduse seaduse § 58 sätestab, et maksukohustuslane on kohustatud säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitsme aasta jooksul dokumendi koostamisele või saamisele, toimiku või dokumentide kogumiku puhul viimase sissekande tegemisele järgneva aasta 1. jaanuarist arvates. TRAM ja KeA (02.04.2024 sõlmitud hankelepingus) on teenusepakkujaga sõlmitud lepingutesse lisanud sõidulehtede säilitamise kohustuse ja lepingu lõppemise järgselt on teenusepakkuja kohustatud üle andma lepinguperioodil koostatud sõidulehed. KAURi üldosakonna teenistuja teeb igal kuul sõidupäevikusüsteemist sõidukite sõidulehtedest varukoopiad ja salvestab need DHSi selleks ettenähtud kausta. KeAs salvestatakse igakuiselt NAVIREC keskkonnas olevad sõidupäevikuid võrgukettale ja sõidupäevikutes olevad andmed kuvavad transpordi juhtimise töölauale KAISi keskkonnas. Auditi ajal lisas ka KeMIT teenistussõitude tõendamiseks ja andmete säilitamiseks auditi perioodil kasutusel olnud sõidukite sõidupäevikud dokumendihaldussüsteemi. Samas RiLis ja EGTs on maandamata maksustamisega seotud riskid, sest asutused ei ole teenusepakkujaga sõlminud lepingutingimustes sätestanud sõidulehtede säilitamise, sh varukoopiate tegemist ja asutused ka iseseisvalt ei koosta sõidulehtedest varukoopiaid. RISK: Kui asutus ei suuda MTAle tagasiulatuvalt tõendada, et tööandja sõidukit kasutati üksnes ametisõitudeks (näiteks seetõttu, et sõidupäeviku teenusepakkuja on pankrotistunud või vahetunud ja seeläbi sõidupäevikud puuduvad), siis eeldab MTA, et kulud ei ole seotud asutuse tööülesannete täitmisega ning asutusele võivad järgneda maksukohustused. 7 Kliimaministeeriumi siseauditi osakond Töö nr 3/2024 lõpparuanne JÄRELDUS 7: KeA ja TRAM on GPS seadmete ja sõidujälgimise teenuse leidmiseks korraldanud riigihankeid, samas KAUR, RiL, KeMIT (leping aruande kinnitamise ajaks lõpetatud) ja EGT olid sõlminud sõidujälgimisteenuse osutajaga tähtajalise või tähtajatu seadmete ja renditeenuse osutamise lepingu. Hanke alusdokumentides on TRAM ja KeA kirjeldanud miinimumnõudeid tarkvarale, tasu arvestamise aluseid ja hankelepingutesse on asutused lisanud riskide maandamiseks asjasse puutuvad sätteid, seevastu ülejäänud KliM valitsemisala asutustele on teenusepakkuja määranud teenuse maksumuse hinna ja süsteemile kohalduvad nõuded. Arvestamata asjaolu, et KeAl luhtus riigihange nr 261987, mille tulemusena sõlmis KeA lühiajalise rendilepingu GSMvalve OÜ-ga, mille teenusehind oli võrreldes CarCops OÜ-ga sõlmitud hankelepingus toodud ühiku hinnaga kõrgem, on audiitori hinnangul TRAM ja KeA saanud tänu riigihangetele võrreldes teiste KliM valitsemisala asutustega sõidujälgimisteenuse odavamana ja asutust soosivamate lepingutingimusega, kuna KeA ja GSMvalve OÜ vahelises lepingus on toodud GPS teenuse, sh jälgimisteenuse kogumaksumuseks ühe sõiduki kohta 48 kuu jooksul 4,9 eurot (ilma KM-ita) ja TRAM ja GSMvalve OÜ vahelises lepingus on ühe sõiduki ühe kuu kaughaldusteenuse maksumus 4,49 (ilma KM-ita). JÄRELDUS 8: KAUR ja KeMIT on määranud DHSis juurdepääsupiirangu asutuse ja GPS- teenusepakkuja vahelisele lepingule, TRAM, KeA, RiL ja EGT ei ole oma lepingutele juurdepääsupiirangut rakendanud. EGT puhul oli leping salvestatud juurdepääsupiiranguga märgitud asukohta (sarja), kuid auditi käigus muutis EGT kausta seadeid ning leping muutus avalikust vaatest kättesaadavaks. Ka TRAM muutis auditi ajal lepingule määratud juurdepääsupiiranguid ja asutuses kehtivat praktikat ning leping muutus avalikust vaatest kättesaadavaks. KAUR ja KeMIT põhjendasid juurdepääsupiirangu rakendamist asjaoluga, et enne 01.01.2016 elektrooniliselt registreeritud kestva säilitustähtajaga dokumendid ei ole DHSi platvormi vahetuse tõttu avalikult kättesaadavad. Kriteerium: Asutuse sõidukite korda ajakohastatakse, asutus on oma sõidukite kasutamise nõuetest ja põhimõtetest teenistujaid teavitanud. JÄRELDUS 9: KliM valitsemisala sõidukite kasutamise, hankimise, ametisõidukite üle arvestuse pidamise, isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamise määramise ja arvestuse pidamise põhimõtted on kinnitatud „Keskkonnaministeeriumi valitsus- ning hallatavate asutuste ametisõidukite kasutamise ja isiklike sõidukite kasutamise hüvitamise korras“3. Kõik KliM valitsemisala asutused on teadlikud valitsemisalaülestest sõidukite kasutamisega seotud põhimõtetest, kuna endistel KeM valitsemisala asutustel oli kohustus viia oma asutusesisesed sõidukite kasutamise korrad valitsemisala korraga kooskõlla hiljemalt 01.01.2021 ja KliM SAO juhataja on esitanud MKMi valitsemisalast ühinenud valitsemisala asutustele hetkel kehtiva KliM valitsemisala sõidukite kasutamise korra. Kuigi ELM ei ole koostanud eraldi asutusesisest sõidukite kasutamise korda (vastuolu valitsemisala korra p 1.2) ja ametisõiduki kasutamisel lähtutakse valitsemisalaülesest korrast, võib järeldada ka muid auditis nähtunud asjaolusid arvesse võttes, et ametisõidukite kasutamise põhimõtted on kõigis asutustes määratletud. Arvestades, et ELM kasutab vaid ühte ametiautot, ei ole seni olnud vajadust eraldi broneerimissüsteemi järele. Kui aga olukord muutub (nt ELMi Loodusmajja kolimise tõttu kasvab sõidukite arv või kasutajate hulk), tuleks kaaluda asutuse korra sõnastamist ja broneerimissüsteemi kasutuselevõttu, et tagada läbipaistvus ja õiglane juurdepääs sõidukitele. Kõikides asutustes tutvustatakse asutuse sõidukite kasutamise korda, kõikides asutustes on kord DHSis teenistujatele kättesaadav, seega saab väita, et kõik asutused on oma nõuetest ja põhimõtetest teenistujaid teavitanud ja info on teenistujatele kättesaadav. Auditist selgus, et kuigi valitsemisalas ei ole seni rakendatud ühtset lähenemist, kus sõidukite kasutamise korras oleks fikseeritud konkreetne ametikoht või osakond, kes vastutab korra ajakohasuse ja õiguspärasuse eest, ning määratud korra regulaarne läbivaatamise sagedus, on tegelikkuses kõikidel kordadel siiski olemas omanik, kes jälgib rakendamist ja algatab vajadusel ajakohastamise. Auditis nähtus, et kordasid ajakohastatakse. Kriteerium: Liikluskoormuse ja keskkonnamõju vähendamiseks soovitatakse eelistada ühistransporti isiklikule autole. Asutuse kuluefektiivsuse tagamiseks tuleb eelistada ametisõidukit isiklikule sõiduautole. 3 Keskkonnaministri 13.10.2020 käskkiri nr 1-2/20/391 „Keskkonnaministeeriumi valitsus- ning hallatavate asutuste ametisõidukite kasutamise ja isiklike sõidukite kasutamise hüvitamise kord“. 8 Kliimaministeeriumi siseauditi osakond Töö nr 3/2024 lõpparuanne JÄRELDUS 10: Kuigi valitsemisalaüleselt kehtib üldpõhimõte (kehtestatud KliM valitsemisala korraga), et esimesena tuleb kasutada ühistransporti, teisena ametisõidukit ning alles viimase võimalusena isiklikku sõiduautot, on selle põhimõtte formaalselt kehtestanud oma sisekorras vaid KliM, KeA ja TRAM. KAUR ja ELM praktikas järgivad samuti nimetatud põhimõtet, nende teenistujatel on lähetuste korras kohustus lähetuse vormistamisel märkida lähetuskorraldusse, kas kasutatakse isiklikku sõidukit või asutuse sõidukit ning teenistujatel on kohustus põhjendada, miks ei kasutatud ühistransporti. KeMIT, RiL EGT teenistujad kaaluvad transpordiliigi valikut sõltuvalt sõidu eesmärgist. Protsessis ei ole tagatud põhimõtte järgimise kontrollitavus, sest enamusel juhtudest ei fikseerita, miks ei kasutata ühistransporti või ametisõidukit. RISK: Kuna kõik asutused ei ole ühtlustanud ja selgelt formaliseerinud liikumisviiside eelistuse põhimõtet oma sisekorras, võib see viia ebaühtlase praktika ja keskkonnasäästlike valikute ebapiisava rakendamiseni ja raskendada kuluefektiivsuse ja rohepoliitika eesmärkide täitmist valitsemisalas tervikuna. Kriteerium: Asutus on otsustanud, kas ametisõidukitega tohib või ei tohi teha erasõite ja on sellest otsusest oma teenistujaid teavitatud, sh fikseerinud antud põhimõtte ka asutusesiseses autode kasutuskorras. Asutuses on tagatud ühtne arusaam ja teadlikkus sellest, millal ametisõidukeid võib kasutada teenistusvälisel ajal. Asutus tagab nõudest kinnipidamise. JÄRELDUS 11: On positiivne, et KliM valitsemisalas on keeld teostada ametisõidukitega erasõite fikseeritud nii valitsemisalaüleses kui igas asutusesiseses autode kasutuskorras ja asutused on sellest põhimõttest ka oma teenistujaid teavitanud. Küll aga ei ole KliM valitsemisalaüleses, KeA ja RiLi asutusesiseses sõidukite kasutamise korras reguleeritud sõitude põhjendamise järelevalve kohustust, mistõttu ei kontrolli KeA ja ka RiL transpordikorraldusega tegelev isik, kas ametisõidukitega on teostatud erasõite või mitte. KeA tõi välja, et ametisõidukitega tehtud teenistussõitude ning nende põhjendamise järelevalve panemine mõnele teenistujale toob kaasa suure töökoormuse või eraldi töökoha vajaduse, kuid selleks vahendid puuduvad. KeAs peetakse põhjendatuks kasutada järelevalve teostamisel ja põhjenduste sisulise õigsuse kontrollimisel jätkuvalt ameti sisekontrolli ning teha seda läbi erinevate kontrollitoimingute. Eelnev näitab, et ametisõidukite kasutamine põhineb usaldusel, samas on riskide maandamiseks ja andmete korrektsuse tagamiseks mõistlik kehtestada miinimumtasemel kontrollimehhanismid, mis ei pea olema koormavad, vaid võivad olla pistelised ja suunatud sõidupäevikute andmete täielikkuse ning sõitude tööalase põhjendatuse kontrollimisele. Ametisõiduki väärkasutust aitab vältida sõidupäevikute andmete sisestamise juhendamine ja sõitude tööalase vajaduse täiendav (pisteline) kontrollimine vältimaks andmekvaliteedi puudujääke ja tagamaks korrektsus. Erasõitude keeld on kehtestatud, kuid tõlgendamisvõimalusi on palju. Kordades / juhistes ei ole sõidukeelu ulatus piisavalt detailselt kirjeldatud (nt kodu–lasteaed, kodu–pood jm hallid alad). Mõnes korras puudub ka selgesõnaline töölepingu või teenistussuhte ajutise peatumise olukordades käitumisnorm (TRAMi, KAURi ja EGT asutusesisestesse sõidukite kasutamise kordades ei ole üle võetud põhimõtet, et teenistujal on keelatud kasutada sõidukit teenistusvälisel ajal (nt puhkusel, lapsehoolduspuhkusel) ning ajal, mil teenistus- või töösuhe on peatatud). Teenistujate küsimused viitavad juhendamise puudulikkusele. Intervjuudes väljatoodud küsimused näitavad, et asutustes on reeglid tihti kas ebapiisavalt lahti seletatud või puudub töötajatel kindlus, kuidas neid olukordi tõlgendada. Asutused on oma tagasiside teenistujatele lahendanud juhtumipõhiselt. Kuna ilmnes ametisõiduki (võimaliku) väärkasutuse juhtumeid, siis ei ole välistatud, et teenistujad ei tunne ohukohti ära, et üldse küsima tulla. Nädalavahetusel toimunud sõitude põhjendatuse testimisel (testiti 85 sõitu) selgus mh nii rikkumisi (6 tk, asutus ka ise eelnevalt tuvastanud), olukordi, kus põhjused olid dokumenteerimata ja isiku lahkumise tõttu ei ole võimalik põhjendatust tagantjärgi hinnata (5 tk), olukordi, kus põhjused olid dokumenteerimata, aga mida oli võimalik tagantjärgi selgitada (31 tk). Kuigi sõidupäevikute süsteemist ja aruannetest on võimalik kontrollida toimunud sõite ja sihtkohti ning teenistujad esitasid audiitorile täiendavaid selgitusi ja lisamaterjale, puudub audiitoril kindlus, et nädalavahetustel on ametisõidukit alati kasutatud sihipäraselt ning sellega ei ole teostatud erasõite. 9 Kliimaministeeriumi siseauditi osakond Töö nr 3/2024 lõpparuanne RISK: Kui tööandja ei ole kehtestanud piisavalt selget korda ega teosta järelevalvet, võib töötaja eksimuse korral vastutus langeda ka tööandjale. Samuti võib tekkida probleeme tööandjapoolse sõidukihüvitise või maksukohustuse määratlemisel. Erasõitude tõttu võib suureneda sõidukite kulum ja kulude hulk, mida kaetakse avaliku sektori eelarvest, ilma et selleks oleks seaduslik alus. Kriteerium: Asutus teeb TRAMi liiklusregistrisse märke, et ametisõidukit kasutatakse üksnes teenistusülesannete täitmiseks, tõendamaks erasõitude keeldu. Märgete tegemine on tagatud asutuse sisemises protsessis ning toimub järjepidevalt kõigi asjakohaste sõidukite puhul (TuMS §-st 482). JÄRELDUS 12 Mitte kõik KliM valitsemisala asutused ei ole järginud TuMS §-st 482 tulenevaid nõudeid, kuna 31.03.2024 seisuga puudus 310-st KliM valitsemisala asutustes kasutusel olevatest M1- kategooria ametisõidukist 140-l TRAMi liiklusregistris märge sõiduki üksnes töö-, ameti- või teenistusülesannete täitmiseks kasutamise kohta. Samuti tuvastas audiitor kordade omavahelisel võrdlemisel, et valitsemisalaüleses korras ja ka asutusesisestes kordades on teema jäänud reguleerimata. Auditi ajal korrigeerisid TRAM, KeA, KAUR, RiL, EGT ja ELM liiklusregistris märke puudumise. Märgete puudumine tulenes asutustes erinevast teadlikkusest ja halduspraktikast. Mitmes asutuses ei olnud ametisõidukite registreerimis- ega kasutusprotsessis kontrollmehhanisme, mis võimaldaksid veenduda nõude täitmises enne sõiduki kasutuselevõttu. Vastutavad osakonnad või konkreetsed teenistujad ei veendu ametisõidukite kasutusse võtmisel, kas liisingupakkuja on teinud M1-kategooria ametisõidukitele TRAMi liiklusregistris märke üksnes töösõitudeks kasutamise kohta, vaid nad eeldavad, et liisingupakkuja teeb selle märke ise liiklusregistrisse ära. Audiitori hinnangul ei ole asutustes praktiseeritav metoodika parim lahendus, kuna liisinguandjal võib olla tuhandeid sõidukeid, mille omanikuks nad on ja tihti ei omata infot, et liisinguvõtja soovib sõidukit kasutada üksnes ainult töösõitudeks, vaid tõhusam lahendus on, et asutused teevad ise M1-kategooria ametisõiduki kasutusse võtmisel TRAMi liiklusregistris vastavad märked ära, mis aitab ka maandada võimalikke maksuriske. RISK: Kui asutus ei ole teinud Transpordiameti liiklusregistris M1-kategooria ametisõidukile märget, et sõidukit kasutatakse üksnes tööülesannete täitmiseks, võib tekkida olukord, kus MTA loeb ametiauto erasõitude võimaldamise tõendatuks. See võib kaasa tuua tagantjärele tulumaksu ja sotsiaalmaksu kohustuse koos intresside ja võimalike sanktsioonidega. Kuna märge on ainus administratiivne viis tõendada, et tööandja ei võimalda erasõite, on selle puudumine maksuriski realiseerumise korral tõsine finantsiline oht. Kriteerium: KliM valitsemisala asutus hangib sõidukeid ja ametisõidukitega seotud teenuseid kooskõlas riigihangete seadusega (sh § 3) ning asutuse sisemise hankekorraga. Asutuses on kirjalikult sätestatud põhimõtted sõidukite võõrandamiseks ja kõlbmatuks tunnistamiseks, sh inventeerimise kord. Asutuses on ametisõidukite korrashoiu tagamiseks kokku lepitud põhimõtted, mida teenistujad järgivad. Asutuses on kehtestatud varalise vastutuse põhimõtted teenistuja süül ametisõiduki hävimise või kahjustamise korral, samuti nõuded asutusele esitatud trahvinõuete, teisaldamis- ja hoiukulude hüvitamiseks. JÄRELDUS 13: Valitsemisalaülese ja asutusesiseste kordade võrdlemisel selgus, et ametisõidukite (sh kütuse, liikluskindlustuse ja portatiivsete seadmete) hankimine, võõrandamine ja kõlbmatuks tunnistamine ning korrashoiu tagamine on reguleeritud KliM valitsemisalas ebaühtlaselt, mis osaliselt on selgitatav sellega, et sõidukite hulk asutuste lõikes on oluliselt erinev, samas viitab ka sellele, et kehtestatud valitsemisala ülesed meetmed ei ole mõnel juhul olnud piisavad valitsemisalas transpordikorralduse süsteemi ühtlaseks rakendamiseks. Ülevaate saamiseks sellest, kas ja kuidas on teenuseid hangitud, vaatasime töös teenuste ostmise praktikat aga ei hinnanud hangete vastavust RHSile või asutuse sisekorrale. Kõikides KliM valitsemisala asutustes on oluline osa ametisõidukite ja seotud teenuste (GPS, kindlustus, kütus, rehvitööd jne) hankeid tehtud riigihangetega riigihangete registri kaudu, tagades läbipaistvuse, konkurentsi ja säästlikkuse. Valitsemisalas toimub riigihangete korraldamine erinevalt, sest endistes KeM valitsemisalas asutustes (KliM, KeA, KAUR, KeMIT, ELM) korraldab hangete läbiviimist RTK, aga MKMist üle tulnud asutustes (TRAMis, RiLis ja EGTs) korraldab hangete läbiviimist asutus ise. 10 Kliimaministeeriumi siseauditi osakond Töö nr 3/2024 lõpparuanne Kõik valitsemisala asutused on hakanud kohaldama uut riigivara valitsemise korda, sh reguleerima varade ostu, arvele võtmist, inventuuri ja võõrandamist. TRAM, KeA ja KeMIT on vastavasisulise sisekorra kehtestanud. KAUR, RiL, EGT ja ELM ei ole asutusesisest korda kehtestanud. See ei tähenda automaatselt, et nende vara valitsemine ei ole valitsemisala korraga kooskõlas, sest varasemas siseauditis KAUR ja ELM puhul on asutused pidanud valitsemisala korras kehtestatut piisavaks, sellest lähtutakse ja ei peeta vajalikuks asutusele eraldi korra loomist. Ka RiL andis auditi ajal tagasiside, et ei peeta vajalikuks eraldi korra loomist. EGT on asutusesiseses sõidukite kasutamise korras sätestanud, et sõiduki võõrandamine ja mahakandmine toimub Riigivaraseaduse ja muude Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) valitsemisalas kehtestatud nõuete kohaselt direktori otsuse alusel kooskõlastatult MKMiga ehk kord ei ole selles osas ajakohane. KLIM valitsemisalas toimub varade arvestus üldjuhul RTIP varade moodulis, väheväärtuslike varade halduseks on lubatud kasutada ka teisi asutuse juhi kinnitatud andmeallikaid. Igal aastal enne kalendriaasta lõppu (perioodil 01.11 – 31.12) viiakse KLIM-is ja valitsemisala asutustes vara füüsilise olemasolu ja seisukorra selgitamiseks läbi kõigi oluliste varade korraline aastainventuur, mille aluseks võetakse RTIP varade moodul. Asutuse juht otsustab, kas korraline aastainventuur peab hõlmama ka rendivara ja väheväärtusliku vara inventeerimist. KAUR ja EGT ei ole inventeerinud liisingus olevaid ametisõidukeid, aga KeA, TRAM ja RiL on inventeerinud kogu asutuses kasutusel olevat sõidukiparki. TRAM ja RiL on kajastanud sõidukite inventeerimise andmed RTIPi varade inventuuri aktis, KeA on oma sõidukite aastainventuuri kontrolli tulemused fikseerinud NAVIREC´is. Audiitori hinnangul ei ole KAURi ja EGT erisused põhivarana arvele võetud sõidukite ja rendisõidukite inventuuris põhjendatud, sest RTIP-s koos teiste sõidukitega ühetaoliselt läbiviidud inventuur suurendab vara kasutamise ja seisukorra hinnangu andmise erapooletust ja läbipaistvust. RISK: Liisinguandja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud lepingutes on sätestatud poolte õigused ja kohustused, sealhulgas nõue teostada liisinguperioodi jooksul tootja nõuetele vastavaid kohustuslikke hooldusi ja tehnoülevaatusi. Kui asutus ei täida lepingust tulenevaid hoolduskohustusi ning sõiduki tagastamisel tuvastatakse olulised kahjustused, mida oleks saanud avastada ja ennetada regulaarsete ülevaatuste või aastainventuuri käigus, võib asutusele kaasneda täiendavaid kulusid kahjustuste kõrvaldamiseks või liisinguandja nõuete rahuldamiseks. KliMi ja selle valitsemisala põhi- ja väheväärtuslike varade inventeerimise eeskiri sätestab, et inventeerimise lõppakti peab allkirjastama asutuse juht, kuid töös selgus, et EGT ei ole seda nõuet täitnud, sest 17.12.2024 on kinnitatud üldosakonna juhataja EGT vara inventuuri lõppakti nr LB00-INV/6. Samuti selgus, et RiLi direktor on varade inventuuri lõppakti allkirjastanud hilinemisega (10.02.2025), kuigi kohustus lõppakt allkirjastada oli hiljemalt 31.01.2025. KliM valitsemisalas kehtib põhimõte, et autojuhid või ametisõidukeid kasutavad teenistujad korraldavad vastavalt vajadusele ametisõidukite tehnoülevaatuse, rehvivahetuse, korraliste hooldustööde, remonttööde ja muude ametisõidukitega seotud tööde teostamist. Samuti on autojuhid kohustatud kontrollima ametisõiduki puhtust ja eemaldama ametisõidukist tema või kaassõitjate tegevuse tõttu tekkinud jäätmed ning vajadusel korraldama ametisõiduki väli- ja sisepesu. Kõikidesse asutusesisestesse kordadesse on üle võetud valitsemisalaüleses korras kehtestatud nõuded. KliM valitsemisala asutused on oma asutusesisestes sõidukite kasutamise kordades kehtestanud ka täiendavaid meetmeid korrashoiu tagamiseks. KliM valitsemisalas kehtib põhimõte, et autojuht kannab täielikku varalist vastutust tema süül ametisõiduki hävimise või ametisõidukile tekitatud kahjustuste eest, samuti asutusele esitatud trahvinõuete, ametisõiduki teisaldamis- ja hoiukulude eest. KeA, RiL ja EGT ei ole oma sõidukite kasutamise kordades kirjeldanud, mis ulatuses peab teenistuja hüvitama süülise õnnetuse korral asutusele tekkinud kahju. Samas oli KeAs auditi ajal varakahjude hüvitamise põhimõtted lahendatud ühendamise juhtrühma vastava otsusega, mille otsuseid protokolliti ja registreeriti KeA dokumendihaldussüsteemis. Auditi ajal ajakohastati KeAs kahjujuhtumite menetluse korraldust. KeA, TRAM ja RiL ei ole oma sõidukite kasutamise kordadesse lisanud põhimõtet, et kui teenistuja teostab ametisõidukiga erasõite, siis on tal kohustus hüvitada asutusele tekkinud kulud. TRAMi, RiLi ja EGT sõidukite kasutamise kordadest ei nähtu, mis ulatuses peab teenistuja hüvitama parkimise- ja 11 Kliimaministeeriumi siseauditi osakond Töö nr 3/2024 lõpparuanne teisaldamisega seotud kulusid. Protsessid kahjude selgitamiseks ja hüvitamiseks selgituste kohaselt on asutustes välja töötatud. KliM valitsemisala korras kehtiva põhimõtte kohaselt on kütuse-, pesu- ja muud sõidukiga seotud kaardid sõiduki- või teenistujapõhised. Intervjuus selgitas KeMITit, et asutuses auditi perioodil kasutusel olevatele ametisõidukitele olid väljastatud sõidukipõhised kütusekaardid, küll ei olnud asutus vastavat põhimõtet oma korras kehtestanud, aruande kinnitamise ajal neil enam ametisõidukeid ei kasutata ja tulenevalt sellest ka korda on muudetud. KliM valitsemisalas järgitakse kütusearvete menetlemisel nelja silma printsiipi ja kõikidele valitsemisalas kasutusel olevatele ametisõidukitele on väljastatud sõidukipõhised kütusekaardid. Asutuse finantsspetsialistid jaotavad teenusepakkujalt saabunud kütuse koondarvel alusel kütusekulud sõidukipõhiselt. Navirec´is ja Fleet Complete´is on ülesehitatud aruandlus kütusekaardiga sõidukisse tangitud kogustest (liitrid) ja sõidukiga läbitud distantsist (km). KliM valitsemisalast koondab sellist aruandlust TRAM. Samas selgitasid KeA ja RiL, et kui kütuse koondarve menetlemisel tekib kahtlus kütusekaardi mittesihipärase kasutamise kohta, kontrollitavad menetlejad sõidupäevikusüsteemist konkreetses kuus ja päeval sõidukiga läbitud distantsi ning kütuse tankimist. RISK: Kui asutused ei võrdle kütuse koondarvel kajastuvat, st kütuse kogust ametisõidukiga ühes kuus läbitud distantsiga, puudub asutustel kindlus, et asutuse kütusekaarti on kasutatud sihipäraselt ja võib esineb olukord, et teenistuja on kasutanud asutuse kütusekaarti isiklikuks otstarbeks. Kriteerium: Asutuses on kehtestatud ja kirjeldatud ametisõiduki kasutamise põhimõtted. Üldjuhul kehtestatakse sõiduki kasutamise korraldus järgmises: ➢ Ametisõiduki garažeerimine: Töösõitude välisel ajal tuleb teenistujal sõidukit garažeerida asutuse territooriumil. Kui parkimiskoht erineb asutuse tegevuskohast, on toodud majanduslikud põhjendused, miks sõidukit nimetatud sihtkohas hoitakse. Tagatud on nõude järgimine. ➢ Kasutusõigus ja juhtimisõigus: Määratud on teenistujad, kes võivad ametisõidukit kasutada (kasutajal on dokumenteeritud kasutusõigus (asutuse luba või volikiri)). Enne sõiduki kasutamist on tagatud, et teenistujal on kehtiv juhtimisõigus vastava kategooria sõiduki juhtimiseks (LS § 94 lg 1). Arusaadav on, kas ja kuidas on ametisõiduki kasutus (sh broneerimine) korraldatud. JÄRELDUS 14: On positiivne, et kõikides valitsemisala asutustes on kehtestatud ametisõiduki kasutamiseks asutusesisesed põhimõtted ja teenistujatele on need teatavaks tehtud. Siiski esines KliM valitsemisalas ametisõiduki kasutamise õiguse saamisel ebaühtlast praktikat, sest KeMITis määrati ja ELMis jätkuvalt määratakse ametisõiduki kasutamise õigus asutuse juhi volikirjaga/käskkirjaga, aga ülejäänud asutustes on ametisõiduki kasutamise õigus kõikidel asutuse teenistujatel, kellel on olemas vastava kategooria juhtimisõigus. KliM, TRAM, KeA, KAUR, RiL, EGT on oma asutusesisestes kordades sätestanud, et teenistujal on lubatud ametisõidukit kasutada kooskõlas kehtivate õigusaktidega eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult4. Mitmed asutused on kehtestanud oma kordades täiendavaid nõudeid, näiteks: ➢ KliM, KeA, TRAM ja EGT teenistuja on kohustatud ametisõidukist lahkudes sõiduki igakordselt lukustama; ➢ KliM, KeA, RiL ja EGT teenistuja on kohustatud hoidma ametisõiduki võtmeid, dokumente ja eemaldatavat lisavarustust sõiduvälisel ajal viisil, mis välistab nende sattumise kolmanda isiku valdusse; ➢ KliM, RiL ja EGT teenistujal on keelatud anda ametisõidukit kolmandate isikute kasutusse jm. Juhtimisõiguse olemasolu tagamine ja kontrollimine on asutuste kordades kirjeldatud ebaühtlaselt. Tegelikkuses mõnes asutuses kontrollitakse juhtimisõigust ainult värbamisel (KeA, KAUR, EGT), teistes lisaks kord aastas enne vastava volikirja koostamist (KEMIT, ELM), kuid on ka asutusi, kus teenistussuhte ajal kehtivust ei kontrollita üldse (TRAM, RiL). TRAMis ja RiLis sõiduki kasutaja vastutab, et tal oleks olemas vastava kategooria juhtimisõigus. KeAs ja TRAMis on võetud kasutusele RTIPi "Tööga seotud mootorsõiduki 4 Auditeeritaval perioodil ka KeMITis olid sarnaselt teistele asutustele korras põhimõtted toodud, kuid aruande kinnitamise ajaks ametisõidukid asutuses puuduvad ja oktoobris 2025 kehtestatud korrast on ametisõidukite osa seetõttu välja võetud. 12 Kliimaministeeriumi siseauditi osakond Töö nr 3/2024 lõpparuanne juhtimise õiguse" väli, kuhu tööandja või teenistuja saab lisada B-kategooria sõiduki juhtimisõiguse olemasolu (juhiloa) andmed. KeA tõi oma tagasides välja, et õigusaktidest tulenevalt on sõidukit lubatud juhtida juhtimisõiguse olemasolul. Juhul, kui teenistujal peatatakse teenistussuhte ajal juhtimisõigus, ei ole tal võimalik täita oma tööülesandeid ja sellest takistustest tuleb teavitada tööandjat. Kuivõrd KliM valitsemisalas puudub ühtne praktika regulaarseks juhtimisõiguse kontrollimiseks ja riigiüleselt ei ole vajamineva info kergesti kättesaamiseks eraldi tööriistu (vahendeid) loodud, oleks riigiasutustele abiks vastava lahenduse arendamine. Hetkel on juhtimisõiguse kehtivust võimalik kontrollida e-teeninduse kaudu üksikpäringute kaupa, mis ei ole suurema töötajate arvu korral praktiline. Audiitor nõustub, et lahendus, mis võimaldaks koondkontrolli või automatiseeritud päringuid, lihtsustaks tööandjate jaoks protsessi ja vähendaks käsitsi tehtavat tööd. Seni võiks korras vähemalt fikseerida miinimumtaseme – juhtimisõiguse kontroll värbamisel, teenistuja kohustus teavitada tööandjat juhtimisõiguse peatumisest ning võimalus teostada pistelist kontrolli riskihinnangust lähtuvalt. See tagaks ühtse arusaama ja vähendaks riski, et tööülesannete täitmine osutub takistatuks juhtimisõiguse puudumise tõttu. RISK: Kui juhtimisõiguse olemasolu nõue ei ole selgelt dokumenteeritud, võib tekkida vaidlus, kas rikkumine on teenistussuhte lõpetamise või muu distsiplinaarmeetme aluseks. Kui tekib liiklusõnnetus või muu kahju, võib asutus sattuda vastutusprobleemi, kuna puudub tõend, et juhiloa olemasolu kontrolliti ametisõiduki kasutamise lubamist nõuetekohaselt. Valitsemisalaülene sõidukite kasutamise kord sätestab, et ametisõidukite parkimise koht väljaspool tööaega on üldjuhul asutuse asukohas. Kui ei ole mõistlikku parkimisvõimalust asutuse asukohas, pargitakse mujal ametisõiduki valdaja poolt määratud parklas. Samuti, et asutuse juht võib käskkirjaga määrata ametisõidukite parkimise asukohad (aadressid) töövälisel ajal, pidades silmas sõidukite säilimist ja sihipärast kasutamist. Ainult KAURi ja KeMITi (ajal kui ametisõidukid olid) direktorid on määranud eraldi käskkirjaga ametisõidukite garažeerimise asukohad, samas kui TRAM, KeA, RiL ja EGT on oma asutusesisestes sõidukite kasutamise kordades sätestanud, et ametisõiduki parkimine toimub üldjuhul asutuse territooriumil (asukohas). KeAs määrab ja uuendab HAO regulaarselt sõiduarvestussüsteemis öiste parkimiste asukohti. KliM valitsemisalas on teenistujatel erandkorras lubatud garažeerida ametisõidukit oma elukohas. Ametisõiduki elukohas garažeerimise eelduseks on vahetu juhi nõusolek. Tihti ei lisa teenistujad sõidupäevikutesse põhjendusi ametisõiduki oma elukohas garažeerimise kohta. Kui isegi sõidupäevikusse elukohas garažeerimisest kommentaar lisatakse, on need enamasti sõnastatud üldiselt ja neist ei selgu, miks elukohas garažeeriti, st kas see oli seotud varase väljasõiduga, eelmisel õhtul hilise saabumisega või sellega, et kodust välitöö objektile on lühem distants kui sõidukile määratud garažeerimise asukohast. Kui tagantjärele teenistujatelt uurida konkreetsel päeval ametisõiduki elukohas garažeerimise põhjuste kohta, antakse üldsõnalisi põhjendusi, mille õigsuses ei saa kindel olla või ei saa hinnata, kas selline parkimine on tööandja huvides (nt TRAMis, KeAs. KAURis). RISK: Kui asutus ei kogu ega kontrolli teavet ametisõiduki elukohas garažeerimise põhjendatuse kohta, sh ei ole tagatud vahetu juhi kooskõlastuse olemasolu ning teenistuja ei lisa sõidupäevikusse selgitust, võib tekkida olukord, kus ei ole võimalik hiljem tõendada, et ametisõidukit on kasutatud kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning eesmärgipäraselt, säästlikult ja heaperemehelikult. Kriteerium: Asutus on oma sisekorras kirjeldanud ligipääsu saamise protsessi sõidujälgimissüsteemile ning määratlenud õiguste andja kohustused ja vastutuse. Kuna asutus kasutab sõidupäevikusüsteemi teenusena välise teenusepakkuja kaudu, on oluline, et andmete töötlemisel oleks selgelt määratletud eesmärk, vastutav töötleja (asutus ise) ja volitatud töötleja (teenusepakkuja). GPS-andmete reaalajas salvestamine ja töötlemine peab olema proportsionaalne ning seotud selgelt määratletud eesmärkidega, nagu näiteks varguse ennetamine või töökorralduse jälgimine. Samuti on oluline, et töötajad oleksid piisavalt informeeritud andmete kogumise ulatusest ja eesmärgist. JÄRELDUS 15: Valdavalt ei ole valitsemisala asutused fikseerinud oma sisekordades elektroonilisele sõidupäevikusüsteemile ligipääsu saamist. Valitsemisalas rakendatava praktika kohaselt võimaldatakse teenistujale ligipääs sõidupäevikusüsteemile põhjendatud taotluse alusel, mille esitab kas teenistuja vahetu juht või teenistuja ise. Taotlustes kajastatakse teenistuja ees-ja perekonnanimi ja e-posti aadress. Taotlust hindab asutuse transpordikorraldusega tegelev isik. Kuigi GPS-andmete töötlemine on juba reguleeritud teenusepakkujaga sõlmitud lepingus, siis tegelikult reguleerivad lepingud peamiselt volitatud töötleja kohustusi, kuid ei kirjelda, millisel eesmärgil ja viisil 13 Kliimaministeeriumi siseauditi osakond Töö nr 3/2024 lõpparuanne vastutav töötleja (valitsemisala asutus) neid andmeid oma sisemises töökorralduses kasutab. Dokumenteeritud sisekorra puudumine toob kaasa riski, et GPS-andmete kogumine toimub ilma selgelt määratud ja läbipaistvate kasutusreegliteta. See võib vähendada nii andmete kasutamise tõhusust (nt erasõitude kontroll võib jääda formaalseks) kui ka õiguslikku kindlust (nt töötajatele ei ole üheselt selge, kuidas nende andmeid töödeldakse ja kellel on neile ligipääs). Audiitori hinnangul näitab valitsemisala üleses sõidukite kasutamise korras isikuandmete teema mittekäsitlemine ja kokkulepitud põhimõtete puudumine, et isikuandme kaitse teemale ei ole pööratud piisavalt tähelepanu. RISK: Kuna valitsemisalaülene sõidukite kasutamise kord ei nõua asutustelt isikuandmete töötlemisega seotud aspektide (nt andmete turvalisus, pseudonümiseerimine, krüpteerimine, vastutava ja volitatud töötleja rollid, rikkumiste käsitlemine ja järelevalve) kirjeldamist oma sisekorras, ei ole KliMi valitsemisala asutustes neid teemasid käsitletud. Selline regulatsiooni puudumine toob kaasa riski, et GPS-andmete ja muude isikuandmete töötlemine toimub ilma selgelt dokumenteeritud sisekorra ja kokkulepitud põhimõteteta. See võib vähendada andmekaitse tagamise tõhusust, tekitada õiguslikku ebakindlust töötajate jaoks ning raskendada läbipaistvat ja vastutustundlikku andmekasutust. Kui teenistujatele ei ole arusaadav, millisel viisil ja eesmärgil nende liikumisandmeid kasutatakse, võib see põhjustada vaidlusi ja õiguslikke vahejuhtumeid. Kriteerium: Asutus peab korraldama oma tegevuse nii, et majandustehingud oleksid nõuetekohaselt dokumenteeritud ja maksukohustuse väljaselgitamiseks olulised asjaolud kontrollitavad. Maksukohustuslane on kohustatud säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt 7 aasta jooksul dokumendi koostamisest või saamisest. Selleks on asutus kehtestanud ja kirjeldatud sõiduki broneerimise põhimõtted ja asutustes tagatakse broneerimisele kehtivate nõuete järgimine, näiteks: a) ametisõiduki kasutamise lubamine: ametisõidukit on lubatud kasutada ainult sõiduki broneerimise järgselt ja kui sõiduki vajadus ära langeb, tuleb teenistujal broneering tühistada; b) broneerimise nõuete kontrollimine: teostatakse pistelisi kontrolle broneerimise nõuete järgimise tagamiseks. JÄRELDUS 16: On positiivne, et valitsemisala kordades on reguleeritud ametisõiduki broneerimise korraldus ja nõuetest on teenistujaid teavitatud, siiski esineb asutuse sõiduki kasutamisel tõrkeid (broneeringute tühistamata jätmisel inimlik faktor, eksimused vale sõiduki võtmisel). Kõik valitsemisala asutused on tuvastanud, et teenistujate seas esineb broneerimise nõude järgimises puudusi. On positiivne, et KliM valitsemisalas peavad kõik asutused (va auditi aruande kinnitamise ajal KeMIT ametisõidukite osas), kas elektroonset või paberkandjal sõidupäevikut ja asutustes on kokkulepitud põhimõtted, missugused andmed peavad sõidupäevikutes kajastama. Asutusesisestes kordades, juhendites/meelespeades on kajastatud, et ametisõiduki broneerimise vormistamisel peab teenistuja lisama elektroonilisse sõidujälgimissüsteemi sõiduki kasutaja ees- ja perekonnanime (kui teenistuja koostab broneeringut endale, on see süsteemis eeltäidetud), kavandatava sõidu kuupäeva ja kellaaja ning sõidu eesmärgi. Lisaks eeltoodutele on asutused kehtestanud broneerimisele lisanõudeid, näiteks: ➢ KliM, TRAMi ja EGT teenistuja peab broneeringusse märkima sõidu tüübi (näiteks nõupidamine, konkreetse projekti nimetus, välitöö, koolitus vms); ➢ KliMi ja RiLi teenistuja peab lisama broneeringusse sõidu sihtkoha; ➢ KeA teenistuja peab broneeringusse lisama sõidu sisuga seotud ameti alamteenuse vastavuskoodi ning ➢ KliMi, RiLi ja EGT teenistuja(d) võivad soovi korral lisada broneeringusse ka kaasreisija(d). Elektroonilistest broneeringutest kanduvad andmed edasi sõidupäevikusse, järgmises etapis on süsteemis andmeid võimalik täiendada / korrigeerida. Asutused rõhutasid, et kokkulepitud broneeringu nõude järgimine ja sõidu eesmärgi märkimine, k.a selle kirjeldamine, on iga inimese enda vastutus, samas asutused teevad broneerimise põhimõtetest kinni pidamisega seotult meeldetuletusi, puuduste selgumisel juhivad tähelepanu. On positiivne, et asutustes on rakendatud samme sõidupäevikute täitmise ja kontrollimise osas, näiteks regulaarne meeldetuletuste saatmine, sõidupäevikute suunamine kontrollimiseks vahetule juhile või 14 Kliimaministeeriumi siseauditi osakond Töö nr 3/2024 lõpparuanne haldusjuhile ning andmete korrigeerimine auditi käigus puuduste selgumise järgselt. Sellised tegevused näitavad, et asutused on teadlikud sõidupäevikute olulisusest ja püüavad tagada nende nõuetekohast täitmist. Küll aga ei ole valitsemisalaüleses korras sätestatud sõidupäeviku kontrolli kohustusi, mistõttu esineb valitsemisalas vastava kohustuse määramises ja rolli täitmises ebaühtlast praktikat. KeA ja RiL ei ole asutusesiseses korras selgelt määratlenud sõidupäeviku kontrolli eest vastutav osakonda või isikut. KeA selgitas, et teenistussõitude sõidupäevikunõuetekohase täitmise ja esitamise kohustus korras on fikseeritud teenistuja ülesandeks (vt ka järeldus 11). Järelevalve on ebaühtlane ja sõltub asutuse sisemistest ressurssidest. Kuigi süsteemid võimaldavad jälgida sõitude andmeid ja teataval määral kontrolle tehakse, ei toimu enamikes asutustes regulaarset ja sisulist sõidupäevikute kontrolli, mistõttu jäävad puudused sageli avastamata (sh vastuolud asutuse enda korraga). Mõnel juhul viidati halduskoormusele või ajamahukusele kui põhjusele, miks kontrolli ei teostata, kuid audiitori hinnangul ei saa see olla piisav õigustus, eriti olukorras, kui andmete kvaliteet on madal (sh tagantjärele vajadusel asjaolude tõendamine osutub probleemseks). Kontrollide käigus üldjuhul ei teki ka kontrolljälge DHSis, sõidupäevikusüsteemis vm, tagasisidet puuduse kõrvaldamiseks antakse mh suuliselt, mistõttu audiitorid ei anna hinnangut, kas kontrollijad reaalselt sõidupäevikuid asutuses kokkulepitud põhimõtete kohaselt kontrollivad. Testimisel tuvastati, et sõidupäevikusse andmete lisamise kohustuse täitmises ja seal kajastuvas andmete kvaliteedis ametisõitude põhjendamisel esineb olulisi puudusi, sest ➢ sõidupäevikus kajastavates andmetes esines tühju ridu, näiteks oli puudu kas sõidu eesmärk, teenistussõit kajastus erasõiduna või puudusid sõidupäevikust sõiduki juhi andmed. Audiitorid ei kontrollinud kõiki sõite käsitsi eraldi üle, mistõttu võib esineda tühjade ridadega „eesmärk“ all sõite, kus isik on märkinud eesmärgi ainult esimesele reale. Kuna see ei tule ilma iga rea kontrollita kergesti välja, siis audiitorid ei kontrollinud kõiki ridu ükshaaval üle, kas kuskil real on mõni märge, mis katab mitut rida ja milliseid. Nii Navirecis kui FleetComplete keskkonnas on olemas sõitude liitmise/kinnitamise võimalus. Täpne sõidutüüp (töö/era) on osaliselt määramata või sõltub töötaja käsitsi sisestusest, mis võib põhjustada vigasid või tahtlikku väärkasutust; mõnes asutuses on märgata, et kõik sõidud ei ole süsteemis tähistatud töö- või erasõiduna, mis takistab hilisemat tõhusat järelevalvet ja võib jätta mulje justkui oleks sõidukit kasutatud sihtotstarbeväliselt. Audiitori hinnangul ei saa olla aktsepteeriv olukord, kus riigivara kasutamisel esineb sõidupäevikutes sõiduki juhita, sõidu eesmärgita või erasõiduna kajastuvaid sõite ja asutused ei suuda tagada andmete täielikkust. ➢ auditi käigus selgus anomaaliaid sõidutüübi kajastumisel, millele asutused esitasid põhjendusi ja teostasid korrigeerimisi; ➢ ametisõidukite nädalavahetusel kasutamisel sõitude põhjendamine ei taga piisavat kindlust sõitude majandusliku põhjendatuse osas; ➢ sõidupäevikus sõidu eesmärgi arusaadavus ja töösõiduna määratlemine ei ole üheselt mõistetav; kui tagantjärgi teenistujalt küsida toimunud sõidu kohta küsimusi, annavad sõiduki kasutajad valdavalt eluliselt usutavaid selgitusi, aga esines ka madala kvaliteediga põhjendatusi; ➢ alati ei olnud võimalik sõidupäevikutest leida majanduslikku põhjendatust sõiduki lühiajalise parkimise kohta väljaspool määratud asukohta. Mitte ühestki sõidupäevikust ei olnud võimalik tuvastada, kas teenistuja reaalselt omas vahetu juhi luba ametisõiduki kodus garažeerimiseks, sest viiteid nõusoleku olemasolu kohta ei lisata. ➢ TRAMi ja KeA sõidupäevikutest selgus olukord, kus asutuse teenistuja on korduvalt ja pikaaegselt teostanud ametisõidukiga kodust – tööle ja töölt – koju sõite. TRAMis vaadati teenistuja tööülesanded üle ning teenistuja suunati tööle Haapsalu teenindusbüroosse, KeA töötaja on lahkunud. Valitsemisala üleselt ei ole määratletud ega ühtlustatud nõudeid selle kohta, kui detailselt tuleb ametisõiduki sõidupäevikus kirjeldada sõidu eesmärki (nö täielikkus), ka üheski valitsemisala asutuse sisekorras ei ole kirjeldatud, millise detailsusega on teenistuja kohustatud kirjeldama sõidupäevikus toimunud sõitu. KliM valitsemisalas esineb teenistussõidu eesmärgi sõnastamises olulisi puudusi. Testimine tuvastas, et teenistujad märgivad sõidupäevikutesse sõidu eesmärkideks üldsõnalisi põhjendusi, näiteks: „Rkv, linnas, ametisõit, töösõit, koosolek, nõupidamine, loodusvaatlused või muu“, millest ei selgu, miks oli teenistussõit vajalik ja kuhu teenistuja sõitis. Selguse saamiseks, kas toimunud sõit on seotud 15 Kliimaministeeriumi siseauditi osakond Töö nr 3/2024 lõpparuanne ametisõiduki kasutaja tööülesannete täitmisega tuleb teha lisatoiminguid, näiteks kontrollida kalendrist kohtumist, küsida teenistujalt küsimusi. Audiitori hinnangul ei täida käesoleval juhul sõidupäevikute täitmise praktika oma eesmärki, sest sõidupäeviku eesmärk on lihtsustada asutuse sõiduauto üksnes töösõitudeks kasutamise tõendamist. Audiitor ei pea mõistlikuks ka praktikat, et kalendriaasta lõpus hakatakse kontrollima aasta sõidupäevikute andmeid. Sõitude põhjendamine ja rangem kontrollimine toetab transpordikulude kokkuhoidu, seega on soovitav kaaluda sõidupäevikutes esitatud andmete kontrollimist põhjalikumalt ja regulaarselt. Kokkuvõttes viitavad tuvastatud puudused vajadusele: ➢ ühtlustada ja tugevdada sõidupäevikute täitmise ja kontrollimise praktikat; ➢ määratleda selged vastutajad andmete kvaliteedi eest; ➢ tagada, et kõik sõidud oleksid põhjendatud ja seotud tööülesannetega; ➢ rakendada süsteemseid ja regulaarseid kontrollimeetmeid, mis võimaldavad ennetada ja avastada ebatäpsusi. Selline lähenemine aitab tagada avalike vahendite sihipärase ja läbipaistva kasutamise ning vähendada riske, mis kaasnevad sõidupäevikute puuduliku haldamisega. KliM valitsemisalas ei ole sätetatud kordades alati sõidupäevikute säilitamise kohustust ja intervjuudes nähtus, et kõik asutused ei tee sõidupäevikutest varukoopiad, sh ei ole teadvustanud MKS §-st 58 võimalikku ohtu – maksukohustuslane on kohustatud säilitama maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitse aastat dokumendi koostamisest või selle saamisest. KAURi ÜO spetsialist salvestab igal kuul sõidupäevikute kontrollimiseks kui ka nende säilitamiseks sõidupäevikud DHSi selleks ettenähtud kausta, KeAs salvestakse igakuiselt NAVIREC keskkonnas olevad sõidupäevikuid võrgukettale. Auditi ajal lisas ka KeMIT teenistussõitude tõendamiseks ja andmete säilitamiseks auditi perioodil kasutusel olnud sõidukite sõidupäevikud dokumendihaldussüsteemi. KliMis realiseerus risk, et tagantjärgi ei ole võimalik tõendada toimunud teenistussõite, sest nii KliMil kui ka Rahandusministeeriumil puudub ülevaade, kus asuvad kolme varasemalt KliMi kasutuses olnud ametisõiduki sõidupäevikud. Audiitori hinnangul näitab ühtse praktika puudumine, et ministeerium kui ka asutused ise ei ole pööranud sõidupäevikute säilitamise teemale piisavalt tähelepanu. RISKID: ✓ Kui broneeringut ei tühistata pärast sõiduki kasutamise vajaduse ära langemist, võib see takistada teistel teenistussõitude tegemist. Kui vabu sõidukeid ei ole, kasutatakse alternatiivseid lahendusi – näiteks isiklikku sõiduautot, kui selleks on luba. Selline olukord võib asutusele kaasa tuua ootamatu lisakulu. ✓ Kui juht ei ole broneerimise või sõidupäeviku süsteemist tuvastatav, siis võimaliku kahjujuhtumi korral on keeruline kedagi vastutusele võtta ja asutusele kaasnevad kulud. ✓ Kui sõidu eesmärk ei ole broneerimise või sõidupäeviku süsteemist tuvastatav, käsitletakse seda ettevõtlusega mitteseotud kuluna (ei ole teenistusülesannete täitmise sõit) ehk MTA käsitleb erisoodustusena ja asutusele kaasneb maksukohustus. ✓ Kui tööandja ei ole kehtestanud piisavalt selget korda ega teosta järelevalvet, võib töötaja eksimuse korral vastutus langeda ka tööandjale. Samuti võib tekkida probleeme tööandjapoolse maksukohustuse määratlemisel. Erasõitude tõttu võib suureneda sõidukite kulum ja kulude hulk, mida kaetakse avaliku sektori eelarvest, ilma et selleks oleks seaduslik alus. Kriteerium: Kui valitsemisala asutuses on kasutusel L-, LM-, MS1/MS2-, T- või O- kategooria sõidukid (ATV, UTV, mootorsaanid vms), on nende kasutamiseks kehtestatud põhimõtted piisavad ja sobivad võimaliku väärkasutuse riski vältimiseks. JÄRELDUS 17: Valdav enamus asutusi ei ole muu sõiduvahendi kasutamiseks eraldi põhimõtteid kehtestanud, lähtutakse KliM asutustes üldistest asutusesisestes sõidukite kasutamise korras kehtestatud põhimõtetest. Asutustest saabunud tagasisidest nähtus, et valdavalt puudub (v.a KeA) selliste sõidukite kasutamiseks eraldi broneerimis- ja sõidupäeviku pidamise kohustus KeA ja RiL on ainsana koostanud eraldi ohutusjuhendi(d) muude sõiduvahendite kasutamiseks ja teenistujad kinnitavad allkirjaga dokumendiga tutvumist, KAURis teenistujad kinnitavad välitöö juhendiga tutvumist teadmiseks võtmisega DHSis. Samas on teised asutused võtnud kasutusele tootjapoolsed ohutusjuhendid ja 16 Kliimaministeeriumi siseauditi osakond Töö nr 3/2024 lõpparuanne asutused eeldavad, et teenistujad on enne sõiduvahendi kasutamist nendega tutvunud. Seega saab väita, et teenistujad omavad ülevaadet sõiduvahendi kasutamise nõuetest. RISK: Muude sõidukite kasutamise üldist ohutust ja asutuse reegleid töötajale tutvustamata võib kaasneda oht nii varale kui tervisele. Teenistuja võib kasutada sõiduvahendit ilma vajaliku juhtimisõiguse või oskusteta, mis suurendab liiklusõnnetuse või kahju tekkimise tõenäosust. Samuti võib puududa selge vastutusmehhanism, mis raskendab kahju või rikkumise korral vastutuse tuvastamist. Kui muude sõidukite kasutamise põhimõtted ja nõuded ei ole selgelt kirjeldatud ning teenistujatele kättesaadavad, suureneb risk, et sõidukeid kasutatakse ilma nõutud juhtimisõiguseta või ohutusnõudeid eirates. See võib kaasa tuua tööõnnetusi, vara kahjustusi ja õiguslikke vaidlusi, kus asutus ei suuda tõendada, et teenistuja oli juhendatud ja nõuetest teadlik. Samuti väheneb kontrollijatel võimekus hinnata, kas sõidukeid kasutatakse sihipäraselt ja kulutused on põhjendatud. Kriteerium: Asutuses on kokkulepitud põhimõtted, milliste kriteeriumite alusel määratakse teenistujale töösõitudeks isikliku sõiduauto kasutamise võimalus ja millised dokumendid on hüvitamise saamiseks nõutud. Näiteks peaks olema kokku lepitud, millal ei maksta hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest ning kehtestatud nõue, et kui teenistujale makstakse isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamisel hüvitist, siis lähetusaruandes sõidukulude hüvitist ei saa. JÄRELDUS 18: Kõik valitsemisala asutused on kehtestanud asutusesisese korra, mis reguleerib isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamise määramist ja arvestuse pidamist. Kuigi KliM valitsemisalas kehtib põhimõte (korra p 5.5), et maksuvaba hüvitise saamiseks tuleb vormistada ministeeriumi kantsleri või asutuse juhi käskkiri perioodiks kuni üks aasta ja käskkirjale peab olema lisatud sõiduki registreerimistunnistuse koopia, kus on näha hüvitise saaja sõiduki kasutusõigus, ei järgi kõik valitsemisalas asutused isikliku sõiduauto hüvitise määramisel seda põhimõtet, sest TRAMis, RiLis ja ELMis ei ole isikliku sõiduauto hüvitise saamiseks käskkirja koostatud. TRAMis on asutuse korraga (nö peadirektori otsus) volitatud otsustama isikliku sõiduauto hüvitise saamise põhjendust teenistuja vahetu juht, seeläbi on protsess määruse nõuetega vastavuses. Ka RiLis otsustab isikliku sõiduauto hüvitise saamise teenistuja vahetu juht, samas kinnitab kuluaruanded peadirektor, misläbi on protsess määruse nõuetega vastavuses. ELMis otsustab hüvitise saamise direktor, misläbi on protsess määruse nõuetega vastavuses. Audiitori hinnangul raskendab isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise saajate nimekirja mitte kehtestamine ja teenistujatele konkreetsete limiitide mitte määramine isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise aasta kulude planeerimist, kuna igal ajahetkel võib tekkida ootamatuid kulusid, millega asutus eelarves aasta algul ei arvestanud. Korra väljatöötamisel oli aastase nõude üheks põhjuseks ka asjaolu, et see suunab asutusi kontrollima regulaarselt käskkirja ajakohasust ja registreerimistunnistuse vastavust käskkirjale. KeA on ainsana oma sõidukite kasutamise korras fikseerinud valitsemisala korra p 4.3 kehtestatud põhimõtte, et isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitist ei maksta sõitude eest, mis sooritatakse ajal, mil teenistus- või töösuhe on peatatud. Isikliku sõiduauto kulude aruande menetlemine on asutustes korraldatud erinevalt. TRAMi, KAURi, RiLi, KeMITi ja EGT puhul kooskõlastab aruande teenistuja vahetu juht, ELMis teeb seda büroojuht. Ainsana ei kooskõlasta hüvitise saaja vahetu juht sõidupäevikuid KeAs. Audiitorile edastatud selgituste põhjal eeldavad KeMIT, KAUR ja EGT, et vahetu juht kontrollib enne kooskõlastuse andmist ka, kas hüvitise saaja puhkuse andmed vastavad sõidupäevikus kajastatule. KeA, RiL ja ELM seda ei tee, kuigi KeAs on sisekontrolli nõunik teostanud tagantjärele teatavaid kontrolle. Sellest hoolimata ei saa audiitor pidada valitsemisalas rakendatavat praktikat piisavaks. Ka testimisel ilmnes juhtum, kus asutus hüvitas teenistujale isikliku sõiduauto kasutamise ajal, mil teenistuja oli puhkusel. Audiitor märgib, et kuigi puhkusel olles teenistusülesannete täitmine ja hüvitise maksmine ei ole keelatud ning RiL teenistuja puhul oli erandkorras hüvitamine põhjendatud, oleks võinud RiL teenistuja küsitava olukorra vältimiseks oma puhkuse enne teenistussõidu tegemist tühistada. KeAs ainsana ei kinnita vahetu juht isikliku sõiduauto hüvitise aruandeid. Logify süsteemi tehnilised võimalused ei toeta KeA-s vahetu juhi sisulist kontrolli, näiteks kas sõidud on tööalased või toimunud puhkuse ajal. Juhtidel (või nende asendajatel) ei ole võimalik Logify kaardirakendusest tagantjärele kontrollida alluvate teenistussõite ega jälgida neid reaalajas. Protsess on üles ehitatud järgmiselt: HAO spetsialist koondab Logify’st peakasutajale jagatud sõidupäevikud ja koostab isikliku sõiduauto kulude hüvitamise aruande (koondülevaate), mis sisaldab infot hüvitise saaja, osakonna, väljamakstava summa, limiitide, eelarve liigi, 17 Kliimaministeeriumi siseauditi osakond Töö nr 3/2024 lõpparuanne kulukeskuse ja finantseerimisallika kohta. Dokument salvestatakse DHS-i kausta ning allkirjastatakse HAO juhataja poolt eelarve juhina, seejärel edastatakse RTKle. HAO juhataja esitab kord kvartalis KeA juhtkonna koosolekul ülevaate toimunud sõitudest koos GPS alg- ja lõppkoordinaatidega. Osakonna juhatajad saavad HAO-lt vajadusel täiendavat infot küsida. Kõik teenistujad, sh juhatajad, omavad juurdepääsu HAO piiratud ligipääsuga failiserveri kaustale, kus asuvad e-sõidupäevikud. Sisekontrolli nõunik teostab pistelisi kontrolle tagantjärele ja vastavalt vajadusele, kuid enne hüvitise väljamakset sisulist kontrolli ei toimu. KeA on selgitanud, et kõigi hüvitisega seotud sõitude kooskõlastamine vahetu juhi poolt ei ole praegu tehniliselt ega ressursiliselt teostatav, kuna info väljavõtmine ja kinnitusringide korraldamine eeldaks mahukat käsitööd. Asutus tõi täiendavalt välja, et arvestades teenistussõitude mahtu ning summeeritud tööaegade, valveaegade, puhkuste, ajutiste töövõimetuste ja õppepuhkuste arvukat kasutamist, ei ole võimalik ilma suure halduskoormuseta kontrollida igakuiselt, kas sõidud toimusid korras mittelubatud aegadel. Audiitori hinnangul ei olnud protsessis tagatud kindlus, et hüvitataval kuul ei ole hüvitise saaja küsinud erasõidu eest hüvitist ning et sõidupäevikus märgitud teenistussõidud olid vajalikud ja põhjendatud, sest sisulist kontrolli enne väljamakset ei teostata. Samas on KeAs ainsana võimalik tagantjärele sõidutrajektoore kontrollida Logify süsteemist. Arvestades riski, et hüvitised makstakse välja ilma eelneva sisulise kontrollita, näevad audiitorid, et protsessis oleks vajalik vähemalt mingil määral kontroll enne makset, et tagada andmete korrektsus ja vältida väärkasutust. KeA selgitas aruande kommenteerimise etapis täiendavalt, et KeA täiendas sõidulehtede eelkontrolli protsessi. Alates 2025 novembri Logifys esitatud isiklike sõidukite teenistussõitudeks kasutamise e-sõidulehtede menetlemisest on kuni võimaliku tehisintellektilahenduse rakendamiseni (vt selgitus eespool) tugevdatud eelkontrolli, mille käigus kontrollib haldusosakond käsitsi üle teenistuja kinnitatud sõidulehtede eesmärkide sõnastuse piisavuse ja teenuse alamkoodi olemasolu ning ebapiisava sõnastusega sõidulehed lükati tagasi täiendamiseks. 15.12.2025 teavitati taaskord teenistujaid vastavate nõuete, sh teenistussõidu eesmärgi piisava põhjenduse vajalikkusest KeA siseveebis ja infokirjas. Toodi näiteid ebapiisavast ja piisavast eesmärgi sõnastusest (näidetega auditileidudele). Antud käsitsi sõidulehtede eelkontrolli praktikat jätkatakse kuni automatiseerimislahenduse tulemi rakendamiseni. KliM valitsemisalaüleses korras on sätestatud, mis andmed peavad hüvitise saamiseks sõidupäevikus kajastuma ja kehtestatud miinimumnõuded arvestuse täitmise kohta (arvestus peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: sõidukit kasutava isiku ees- ja perekonnanimi; sõiduki riikliku registreerimise andmed; sõiduki läbisõidu mõõdiku alg- ja lõppnäit iga ametiülesande täitmisel tehtud sõidu korral sõiduki kasutamise kuupäev ja sõidu eesmärk iga ametiülesannete täitmisel tehtud sõidu korral; sõidu eesmärgi kohta). Valitsemisalaülene sõidukite kasutamise kord täpsustab isikliku sõiduauto kasutamisel, et selgitus sõidu eesmärgi kohta peab sisaldama piisaval määral teavet ja võimaldama hinnata hüvitise põhjendatust. Arvestuse osalise või täieliku puudumisena käsitletakse lisaks andmete osalisele või täielikule puudumisele ka sõidu eesmärgi puudulikku (mitteammendavat) kajastamist. Sõidu eesmärki kirjeldav kanne on ammendav juhul, kui sellest nähtuvad sõidu algus- ja sihtpunkt või muud andmed, mille põhjal on võimalik tehtud sõit hinnata teenistussõitude hulka, sealhulgas andmed sihtpunktis tehtud toimingu kohta. Siiski ei ole ükski valitsemisala asutus suutnud tagada nõude täielikku täitmist. Testides valimi alusel isikliku sõiduauto sõidupäevikuid ja neis kajastuvat infot, sh sõidu eesmärgi vastavust asutuse põhitegevusele, selgus järgimist: ➢ testimine ei tuvastanud olukordi, kus asutus oleks isikliku sõiduauto kulusid topelt hüvitanud, st nii lähetusaruandega kui ka isikliku sõiduauto kulude aruandega; ➢ kõikides sõidupäevikutes märgitud odomeetri näidud oli vastavuses tehnoülevaatusel märgitud auto läbisõiduga (KeAs ei hinnatud odomeetri näitu); ➢ DHSi ja RTIPi isikliku sõiduauto kulude aruannetest ei olnud alati võimalik leida dokumenti, mis tõendaks teenistuja õigust kasutada isiklikku sõiduautot tööülesannete täitmiseks. Kuna peaaegu kõigis kontrollitud asutustes (v.a KeA) esines juhtumeid, kus teenistuja ei olnud esitanud või ei leitud hüvitise maksmise aluseks olevat nõutavat dokumenti – sõiduauto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopiat, viitab see audiitorite hinnangul ulatuslikele puudustele dokumentide esitamise korra tagamises. Asutuste tagasiside kinnitab, et KliM valitsemisalas esineb raskusi selle nõude täitmise tagamisel ning puudub kergesti hallatav lahendus, mis võimaldaks esitatud dokumentidest ülevaadet saada. 18 Kliimaministeeriumi siseauditi osakond Töö nr 3/2024 lõpparuanne ➢ valdavalt sisaldasid sõidupäevikud kogu vajaminevat teavet teenistussõidu kohta – kajastatud oli sõiduki juht, sõidu algus- ja lõpp-punkt ning sõidu eesmärk. Siiski esines kahel juhul puudusi, kus teenistussõidu algus- ja lõpp-punkti ei olnud märgitud. Samuti ilmnes, et sama asutuse teenistujad kirjeldavad isikliku sõiduauto kulude aruandes läbitud marsruuti erineva detailsusega – mõnel juhul on märgitud täpne aadress, teisel juhul ainult asula. ➢ sõidupäeviku täitmises, andmekvaliteedis ja sõidu põhjendamises esines puudusi: nt esines sõidupäevikutes sõidu eesmärgita sõite, sõidupäevikutes esinesid inimlikud vead, ➢ sõidupäevikus selgituse/sõidu eesmärgi välja arusaadavus ei ole piisavalt selge, nt selgitustena välitöö, vastuvõtt, asjaajamine, töösõit jms. ➢ Sõidupäevikute kontrollis esineb puudusi: KeMIT ja EGT on hüvitanud sõite teenistuja(te)le, kellel puudus õigus isikliku sõiduauto töösõitude kasutamise hüvitisele (nt on EGT hüvitanud isikliku sõiduauto kasutamise 17 teenistujale, keda ei ole lisatud direktori käskkirja; asutus selgitas, et käskkiri on uuendamata ja asutus on hüvitanud sõite töötajatele, keda ei ole käskkirjas määratud). Lisaks ilmnes, et teenistujad ei erista sõidupäevikutes järjestikustel päevadel toimunud kodu–töö–kodu sõite. Sõidupäevikutes on sageli märgitud eelmise päeva lõppnäit järgmise päeva algnäiduna, mistõttu ei ole võimalik eristada tööalaseid ja isiklikke sõite. ➢ KeAs ja KAURis esines olukordi, kus sõiduridade hüvitise kogusumma on olnud suurem kui teenistujale asutuse juhi määratud hüvituse suurus, samas on teenistujale korrektselt välja makstud käskkirjaga kehtestatud summa. KeAs on loodud tehniline lahendus, mis ei võimalda maksta rohkem kui kehtestatud piirmäär ka juhtudel kui teenistuja on esitanud sõidulehe suuremas mahus (audiitorite hinnangul parima praktika näide). Ka KeMITis ja EGTis esines sarnaseid olukordi, kuid teenistujatele on välja makstud käskkirjaga määratud hüvitise summast suurem summa. Asutused põhjendasid sõitude vajadust. Audiitori hinnangul oleks saanud EGT seda viga vältida, kui teenistuja oleks esitanud asutusele ühe isikliku sõiduauto kulude aruande ja asutus teostaks kvaliteetsemat sõidupäevikute kontrollimist. ➢ Kuigi TRAMi, RiLi ja EGT teenistujad on esitanud ühes kuus mitu sõidupäevikut, mida on sõidupäevikute kontrollijad pidanud menetlema, ei tuvastanud testimine, et üksi asutus oleks teenistujale hüvitanud piirmäärast suuremat summat (335 €-st). RISK: Kui teenistuja esitab ühes kuus mitu sõidulehte, nõuab see sõidulehtede menetlejatelt tõhusamat sõidupäevikute kontrollimist, selleks tuleb neil võrrelda varem samas kuus teenistuja poolt esitatud sõidupäevikuid ja neis kajastatuid andmeid uue sõidupäevikuga ja seal esitatud andmetega. Kui aga menetleja ei võrdle uut esitatud sõidulehte varem samas kuus teenistuja poolt esitatud sõidulehega ja seal kajastatud andmetega, on oht, et asutus hüvitab teenistujale samal kalendrikuul sõitude eest topelt. ➢ Lisaks selgus testimisel, et üksikutel juhtudel on EGT isikliku sõiduauto kulude aruande kinnitanud teenistuja vahetu juht, kuid üldjuhul on ikkagi kinnitanud asutuse juht. KeA, KAURi, RiLi ja KeMITi isikliku sõiduauto hüvitise väljamaksmine on olnud valdavalt kooskõlas VVS määrusega nr 164, sest isikliku sõiduauto hüvitise on kinnitanud asutuse juht, teenistuja on esitanud asutusele sõiduauto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia (koopia on lisatud kas hüvitise saamise käskkirja juurde või RTIPi) ja sõitude kohta on peetud nõuetekohast sõidupäevikut. Samas TRAMi, EGT ja ELMi isikliku sõiduauto hüvitise väljamaksetes esineb puudusi, sest paljudel juhtudel ei leitud sõiduauto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopiat. Audiitori hinnangul ei ole aktsepteeritav olukord, kus maksumaksja raha kasutamisel ei suuda asutused tagada valitsemisalas kokkulepitud miinimumnõuete järgimist. Puudusi esineb nii sõiduarvestuse andmete kvaliteedis (ettenähtud andmete esitamises) kui ka sõidu eesmärgi selguses ja sõidu põhjendamisel. Sõidupäevikute kontrollijad ei ole puudustega esitatud sõidupäevikuid alati tagasi lükanud ega lisanud sõidupäevikusse kommentaari puuduste esinemise kohta. RISK: Kui isikliku sõiduauto hüvitise VV määruse nr 164 § 2 lõike 1 kohaldamiseks ei ole täidetud kõik koosseisulised tingimused: asutuse juhi kirjalik otsus, sõiduauto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia lisamine otsusele ning sõitude kohta arvestuse pidamine, on väljamakse näol tegemist töötaja palgatuluga, mis tuleb deklareerida isikustatult TSD lisal 1. KeA on ainsana oma asutusesiseses sõidukite kasutamise korras kirjeldanud isikliku sõiduauto sõidupäevikute säilitamist. Kõik valitsemisala asutused on võtnud tarvidusele vajaminevad meetmed isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise sõidupäevikute säilitamiseks. TRAM, KAUR, RiL, KeMIT, EGT ja ELM säilitavad 19 Kliimaministeeriumi siseauditi osakond Töö nr 3/2024 lõpparuanne isikliku sõiduauto kulude aruandeid sarnaselt puhkuste-, lähetuste-, majanduskulude ja koolitusaruannetega RTIP-is. Arvestades, et RTIP-i süsteem on avatud kasutamiseks kõigile riigiasutustele, kes kasutavad majandustarkvara SAP ning süsteemi täiendatakse järjepidevalt uute moodulitega, on tõenäoline, et TRAM, KAUR, RiLi, KeMIT, EGT ja ELM praktiseeritav lahendus – kus isikliku sõiduauto kulude aruandeid säilitatakse sarnaselt puhkuste-, lähetuste-, majanduskulude ja koolitusaruannetega RTIP-is – võimaldab ka seitsme aasta pärast süsteemist üles leida konkreetse teenistuja sõiduarvestuse. KeA HAO spetsialist koondab kord kvartalis asutusele esitatud isikliku sõiduauto töösõitudeks hüvitatud sõidupäevikutest varukoopiad, sh salvestab koondatud andmed varukettale, mis võimaldab ka seitsme aasta pärast süsteemist üles leida konkreetse teenistuja sõiduarvestuse. JÄRELDUS 19: KliM valitsemisala asutustes toimus nii isikliku sõiduauto hüvitise määramine kui ka sõidupäevikute kontrollimine asutuste juhtidega seotult erinevalt. Endistele KeM valitsemisala asutuste juhtidele oli isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitise määranud KeMi/KliMi kantsler oma käskkirjaga, ELM direktori puhul oli hüvitise saamise õigus sätestatud töölepingu punktis 9.1 ja endiste MKM valitsemisalasse kuulunud asutuste (RiL ja EGT) puhul oli isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitise määranud asutuse juht endale ise. Praktika ühtlustamiseks kehtestati auditi ajal KliMi valitsemisala asutuse juhtide isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise maksmise kord. Kehtiva korra põhimõtted tagavad edaspidi KVSi nõuetekohase järgimise. Kuna korra kehtestamisest on möödas vähem kui pool aastat ja kuna tegevus jäi auditi ulatusest välja, ei hinnanud audiitor uue korra eesmärkide täitmist ja korra järgimist. Auditeeritaval perioodil esines olukordi, kus ei ole järgitud toimingupiiranguid ning sellest ei olnud asutus KVS kohaselt nõuetekohaselt teavitanud. EGT tähelepanu on juba varasema MKM siseauditiga juhitud toimingupiirangu mittejärgimisele ja antud soovitus, et kui rakendatakse toimingupiirangu kohaldamise erisust, tuleb asutuse välisveebis avaldada sellekohane info. Siiski on asutuse juht ka edaspidi määranud endale 2 korda isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitise. Auditi ajal lisasid RiL ja EGT välisveebi info toimingupiirangu erisuse kohaldamise kohta, aga ELM (juhi poolt enda kulude kinnitamine) ei ole infot lisanud. Kui käskkirja koostamisel / kulude kinnitamisel ei järgita KVSist tulenevaid nõudeid, tekib küsimus, kas vastavat regulatsiooni on piisavalt mõistetud, mistõttu soovitame kaaluda korruptsiooniennetuse teemalise koolituse korraldamist, nt koostöös PPA või prokuratuuri esindajaga. ETTEPANEKUD KliM 1. Ministeeriumil koostöös valitsemisala asutustega arutada võimalusi sõidukite ristkasutuse laiendamiseks, töötada välja ühtsed sõidukite ristkasutuse põhimõtted ja fikseerida need näiteks valitsemisalaüleses sõidukite kasutamise korras. Ühtlasi soovitame järjepidevalt teavitada ja meelde tuletada töötajatele rohelise liikumise põhimõtteid ning säästva transpordi valiku olulisust – olles eeskujuks kogu avalikule sektorile. 2. Seoses Loodusmaja valmimisega tõstatub vajadus optimaalse transpordikorralduse välja töötamiseks ning seotult sellega tuleb KliMil koostöös KeA, KAURi, ELMi ja KIKiga kaardistada vajadused ja võimalikud lahendused. Sõidukite ristkasutuse süsteemi kujundamisel ning Loodusmaja asutuste ja teiste osapoolte vahelise koostöö ja ladusa infovahetuse toimimise tagamisel on oluline arvestada selliste aspektidega nagu: sõidukite jagamise reeglid asutuste vahel, hinnakujundus või kulumudel, asutuste ülene broneerimissüsteem, haldusprotseduurid (võtmete väljastamine/tagastamine, tööajaväline kasutus), aruandlus ja analüüs kasutuse efektiivsuse kohta. Näiteks mõned võimalused selle lahendamiseks: ➢ Sõidukite ristkasutuse hinna ja kulumudeli läbipaistvuse tagamiseks koostada asutuste vaheliseks sõidukite jagamiseks ühine hinnakiri või kompensatsioonimudel, et tagada hinnakujunduse läbipaistvus, vältida põhjendamatult kõrgeid rendihindu. ➢ Pikemas perspektiivis kaaluda keskse ristkasutusplatvormi loomist. Alustada võiks pilootprojektiga (nt KAURi ja KeA vahel või kogu Loodusmaja ulatuses). Hindamisel tuleks arvesse võtta kasutusmugavust, kuluefektiivsust ja administreerimisega seotud ressurssi. ➢ Ühistranspordi analüüsimisel teha vajadusel koostööd Tallinna linna ühistranspordi võrgustiku arendamisega tegeleva asutusega. 3. Transpordikorraldusega seotud valitsemisalaüleste kulude vähendamiseks ja asutusevahelise sõidukite ristkasutamise tõhustamiseks soovitame edaspidi kaaluda valitsemisala asutustes kasutatavate 20 Kliimaministeeriumi siseauditi osakond Töö nr 3/2024 lõpparuanne sõidujälgimissüsteemide ühtlustamist (vähemalt asutustes, kes Loodusmajja kolivad) ja ühishangete teostamist. Näiteks ühishanked portatiivsete seadmete leidmiseks, sest 395 sõidukile GPS seadme rentimisel esitavad teenusepakkujad eelduslikult odavama hinna kui igale asutusele eraldi pakkudes. Vajadusel viia hange läbi osadena ja võimaldada erinevatel pakkujatel pakkuda konkreetsele osale, et suurendada ettevõtete ligipääsu hankele ja vastata paremini asutuste vajadustele. Peame jätkuvalt otstarbekaks lähenemist, mille kohaselt on valitsemisala tasandil üldised põhimõtted ja ühtsed lähtekohad kehtestatud valitsemisala korraga. Sellest raamistikust lähtudes saab asutuse juht kehtestada asutusespetsiifilised nõuded (ehk on valitsemisala ülene üldosa ning asutus vaatab üle oma korra vajaduse ja kui on põhjendatud vajadus korra järgi, siis koostab asutuse korra). 4. Valitsemisalaülese sõidukite kasutamise korra uuendamisel soovitame kaaluda järgmiste sätete lisamist: a) Lisada põhimõte, et ametisõidukit tohib kasutada ainult teenistuja, kellel on kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Täiendav selgitus: Ametisõidukite kasutamise vastavuse tagamiseks liiklusseadusest tulenevate nõuete ja tööandja vastutusega soovitame kaaluda järgmiste põhimõtete lisamist: • teenistuja annab ametisõiduki broneerimisega kinnituse, et tal on kehtiv juhtimisõigus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimiseks; • teenistuja teavitab tööandjat juhtimisõiguse kehtivuse lõppemisest, selle peatamisest või muul viisil kehtetuks muutmisest, mis mõjutab ametisõiduki kasutamise õigust; • teenistuja on teadlik, et ametisõiduki juhtimine ilma kehtiva juhtimisõiguseta on distsiplinaarsüütegu, millel võivad kaasneda õigusaktidest tulenevad tagajärjed (nt teenistussuhte lõpetamine või muu seadusest tulenev); • teenistuja on teadlik, et ametisõidukit on keelatud kasutada alkoholi- või narkojoobe seisundis. b) Lisada põhimõte, et kütusekaardi kasutamine isiklikuks otstarbeks on keelatud. Sellise väärkasutuse korral kannab teenistuja varalist vastutust vastavalt avaliku teenistuse seaduse või töölepingu seaduse varalise vastutuse sätetele, arvestades vastutuse ulatust ja süü vormi. c) Lisada põhimõte, et asutused peavad tagama M1-kategooria sõiduki kasutamise üheselt tõendatavuse üksnes tööülesannete täitmiseks. Selleks tehakse vahetult pärast sõiduki soetamist või kasutuselevõttu TRAMi liiklusregistrisse märge ‘üksnes töösõitudeks’, välja arvatud juhul, kui asutus kasutab muud samaväärset tõendamisviisi. Asutus otsustab ise, milline meetod on tema töökorraldust arvestades sobivaim. d) Soovitame kokku leppida ja fikseerida sõidulehtede säilitamise põhimõtted, et tagada Maksukorralduse seaduse nõute täitmine (seadus kohustab maksukohustuslast säilitama maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitse aastat dokumendi koostamisest või selle saamisest). Säilitamise tehniline korraldus ja süsteemid jäävad asutuse enda otsustada. e) Kehtestada põhimõte, et elektroonilise sõidupäeviku ja GPS-seadmete kasutamisel lähtuvad asutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 (GDPR) ning isikuandmete kaitse seadusest. Arvestades, et GPS-seadmete ja elektrooniliste sõidupäevikute kasutamisel töödeldakse isikuandmeid (sh võimalikke asukohaandmeid), on vajalik tagada töötlemise läbipaistvus ja õiguspärasus. Seetõttu tuleks koostöös andmekaitsespetsialistiga kirjeldada ja korra tasandil sätestada vähemalt järgmised tingimused: andmetöötluse eesmärgid (sh GPSi kasutamise eesmärgid), töödeldavate andmete loetelu ja maht, vastutava ja volitatud töötleja rollid ja kohustused, andmete pseudonümiseerimine ja krüpteerimine ning rikkumiste käsitlemise ja järelevalve põhimõtted. f) Ametisõidukite kasutuskultuuri säilitamiseks ja selles ühtse praktika tagamiseks, soovitame kaaluda lisada korda ametisõiduki kasutamise heaperemehelikke põhimõtteid, millest sõiduki kasutajad lähtuvad (näited kehtivatest asutuste kordadest). Sõiduki kasutaja on: • kohustatud veenduma enne sõidu alustamist ametisõiduki korrasolekus ja kahjustuste avastamisel peab sõiduki kasutaja neist koheselt teavitama asutuse transpordikorralduse eest vastutavat isikut; • kohustatud mitte andma sõidukit kolmanda isiku kasutusse; • kohustatud ametisõidukist lahkudes selle lukustama ning mitte jätma sõiduki salongi esemeid, mille nähtavalolek võib ajendada kolmandaid isikuid sõidukit või selles olevat vara tahtlikult kahjustama; 21 Kliimaministeeriumi siseauditi osakond Töö nr 3/2024 lõpparuanne • hoidma võtmeid, dokumente ja eemaldatavat lisavarustust sõiduvälisel ajal viisil, mis välistab nende sattumise kolmanda isiku valdusse; • ametisõiduki salongis ei ole lubatud vedada loomi ega linde, välja arvatud abitute loomade transporti teostataval teenistussõidul, kusjuures sel juhul on teenistuja kohustatud tegema ennetavaid tegevusi, et ametisõiduki salong jääks puhtaks ja terveks; • ametisõidukites on keelatud suitsetamine, sh e-sigaretid. Võttes arvesse sõidupäevikutes esinevaid puudusi ja neis kajastuvat andmete kvaliteeti, soovitame valitsemisalaüleselt leppida kokku ja fikseerida sõidu eesmärgi kirjeldamise miinimumstandardi, mis tagaks sõidu eesmärgi üheselt mõistetavuse ja kontrollitavuse ja ei piiraks asutuste sisemist korraldust ega juhi otsustusõigust, vaid loob ühtsed ootused andmete selgusele. g) Täpsustada ka ametisõidukite puhul, et iga ametisõidu eesmärk peab olema kirjas selges ja arusaadavas vormis ja ammendaval kujul, et ei kasutataks liiga üldsõnalisi märksõnasid (nt „ametisõit“, „koosolek“, „muu“). Vajadusel lisada eraldi juhisesse näidised sobivatest ja mittesobivatest sõnastustest. Täiendav selgitus: kehtivas valitsemisala üleses korras on toodud ainult isikliku sõiduauto kasutusega seotult nõue p 5.7 „Selgitus sõidu eesmärgi kohta peab sisaldama piisaval määral teavet ja võimaldama hinnata hüvitise põhjendatust. Arvestuse osalise või täieliku puudumisena käsitletakse lisaks käesoleva korra punktides 5.6.1–5.6.5 nimetatud andmete osalisele või täielikule puudumisele ka sõidu eesmärgi puudulikku (mitteammendavat) kajastamist. 5.8. Sõidu eesmärki kirjeldav kanne on ammendav juhul, kui sellest nähtuvad sõidu algus- ja sihtpunkt või muud andmed, mille põhjal on võimalik tehtud sõit hinnata teenistussõitude hulka, sealhulgas andmed sihtpunktis tehtud toimingu kohta. Eesmärgi kirjeldamise sõnastustes soovitame tagada, et need nt sisaldaksid vähemalt ühte järgmistest elementidest: konkreetne tegevus (nt kohtumine, koolitus, kontrollkäik), sihtkoht või asutus/partner, vajadusel projekti või objekti nimetus. Sõidu eesmärk peaks olema sõnastatud nii, et: ➢ selgub, miks sõit toimus – eesmärk peaks kirjeldama tegevust, mitte ainult sihtkohta vm; ➢ seos tööülesannetega on arusaadav – peaks olema võimalik hinnata, kas sõit on seotud töötaja ametijuhendi või asutuse tegevusega; ➢ hiljem on võimalik sõitu põhjendada – vajadusel peaks olema võimalik meenutada ja selgitada, miks sõit toimus; ➢ eristada saab töö- ja erasõitu – sõnastus peaks olema piisav, et välistada erakasutuse risk. Eesmärk ei pea olema liialt detailne (nt kliendi isikukood), aga peab andma arusaadava põhjuse, miks oli vaja sõita just sinna ja just sellel päeval. - Lihtne kontrollküsimus töötajate enesekontrolliks: Kas keegi, kes ei olnud sõidul kaasas, saaks ainult eesmärgi sõnastuse põhjal aru, mis sõit see oli ja kas see oli tööga seotud – kui vastus „ei“, siis tuleb eesmärk täpsemalt kirjeldada. - Kui ühel päeval tehakse mitut sama tüüpi tegevust, kontrolli, välitööd võib need kokku võtta ühte kirjesse, kui sõnastus sisaldab tegevuse liiki (metsainventuur, metsateatis kontroll, eksamisõit), piirkonda või marsruuti ja vajadusel objektide arvu või muid eristavaid andmeid (nt metsainventeerimine 5 taotlust vm). Sel juhul jääb bürokraatia mõistlikuks. - Kui sõidu eesmärk on seotud tegevusega, mida saab tagantjärgi kontrollida mõnest muust infosüsteemist (nt metsaregistrist metsateatiste menetlused, inventeerimised vm), võib sõidupäevikus kirjeldada eesmärgi lühemalt viidates vastavale süsteemile või kirjele. h) Valitsemisala üleselt on otstarbekas kokku leppida miinimumandmetes, mis peavad kajastuma ametisõiduki elektroonilisel broneerimisel, et tagada broneeringute läbipaistvus, jälgitavus ja ühtne andmekvaliteet. i) Ühtlase praktika tagamiseks on soovitatav, et teenistuja tühistaks sõiduki broneeringu esimesel võimalusel, kui sõiduvajadus ära langeb, vältimaks sõidukite põhjendamatut hõivatust. Arvestades sõidupäevikutes esinenud puudusi ja neis kajastuvat andmekvaliteedi ebaühtlust, soovitame kehtestada valitsemisalaüleses sõidukite kasutamise korras miinimumnõuded sõidupäevikute kontrollimiseks tagamaks andmete usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja maksustamise õiguspärase rakendamise. j) Soovitame lisada sätte, mis kohustab asutust kontrollima sõidukite tegelikku kasutust ja sõidupäevikute korrektset täitmist vastavalt miinimumnõuetele (tagamaks, et sõidupäevikutes on 22 Kliimaministeeriumi siseauditi osakond Töö nr 3/2024 lõpparuanne kirjas sõidu eesmärk, sõiduki juht ja muud asutusele vajalikud andmed). Kontrolli läbiviimisel tuleb tagada kohustuste lahusus (st kui määratakse kontrollija, ei tohi ta kontrollida enda tehtud sõite). Võimalusel kasutada andmekvaliteedi tagamiseks automaatseid või AI lahendusi. Täiendav selgitus: Praktikas võib asutus kasutada nt regulaarselt (soovitavalt igakuiselt) võetavaid väljavõtteid, et tuvastada sõidupäevikus tühje või puudulikke kandeid ning vajaduse korral paluda, kasutajal sõidupäevikut täiendada (või kõigepealt selgitab välja sõiduki kasutaja jms). Asutus otsustab ise, millisel kujul kontrolli korraldatakse. k) Kehtiva valitsemisala korra kohaselt on erasõidud ning sõidukite kasutamine teenistusvälisel ajal (nt puhkusel, lapsehoolduspuhkusel) ja ajal, mil teenistus- või töösuhe on peatatud, keelatud. Samuti ei ole tavapärane sõidukite kasutamine nädalavahetusel, kuna see on üldjuhul töövaba aeg, välja arvatud valve või muu töökorraldusest tulenev vajadus. Kuna praktikas tekivad erandolukorrad (nt hädaolukord või muu vältimatu põhjus), kus sõiduki kasutamine on põhjendatud, on soovitatav asutusesiseses korras selgelt määratleda lubatud erandid ning kirjeldada loa taotlemise ja kinnitamise protsess koos tõendamise viisiga. l) Kaaluda põhimõtte sätestamist, et ametisõiduki parkimine väljaspool tavapärast määratud asukohta oleks asutuses kasutatavas sõidupäevikus jälgitav ja põhjendatud, et tagada kasutuse läbipaistvus ja auditijälg. Täiendav selgitus: Näiteks olukordades, kus ametisõidukit pargitakse erandjuhul teenistuja elukoha või muu mittemääratud asukoha juurde, võib asutus nõuda lühikest põhjendust. Asutus valib ise süsteemi ja vormi, milles selgitus kajastub. m) Navirec´is ja Fleet Complete´is on üles ehitatud aruandlus kütusekaardiga sõidukisse tangitud kogustest (liitrid) ja sõidukiga läbitud distantsist (km). KliM valitsemisalast koondab sellist aruandlust TRAM. Samas selgitasid KeA ja RiL, et kui kütuse koondarve menetlemisel tekib kahtlus kütusekaardi mittesihipärase kasutamise kohta, kontrollitavad menetlejad sõidupäevikusüsteemist konkreetses kuus ja päeval sõidukiga läbitud distantsi ning kütuse tankimist. Tegemist on TRAM puhul hea praktikaga, mida tasub kaaluda valitsemisala üleselt ehk kütuse kasutamise kontrollikoha lisamist nt kujul: Asutus võrdleb regulaarselt (nt kord poolaastas) sõidukite läbisõitu ja kütusekulu, et tuvastada kõrvalekaldeid ning vajaduse korral kontrollib täiendavalt sõidupäevikuid ja ostuarveid. n) Kuna kõik asutused ei kinnita asutuse juhi käskkirjaga isikliku sõiduauto hüvitise saajaid igal aastal ja ei kontrolli seejuures nõutavate dokumentide olemasolu, siis soovitame lisada isikliku sõiduauto kasutamise osasse põhimõtte, et kui asutus ei koonda sõiduauto kasutamise õigust tõendavaid dokumente käskkirja koostamisel, siis vastavalt õigusaktidele tuleb teenistujal esimesel korral dokument lisada ja edaspidi igakordsel isikliku sõiduauto kuluaruande esitamisel lisada kommentaarile väljale viide, millise sõidupäeviku juurest on võimalik vastavat dokumenti leida (dokumentide puudumisel tuleb kulusid käsitleda erisoodustusena, mistõttu on ühtne põhimõte vajalik). Oluline on, et nii valitsemisala üleses kui asutuste kordades oleks selgelt eristatud, millised põhimõtted kehtivad kõigile sõiduvahenditele ühtlaselt ja millised nõuded on spetsiifilised konkreetsele sõiduvahendile, et teenistujad ja kontrollifunktsioon mõistaksid oma rolle ja vastutust igas olukorras. o) Soovitame läbi mõelda seda, millised põhimõtted kehtivad nii ametisõidukitele kui muudele sõiduvahenditele (nagu traktorid, ratasmootorsõidukid ja haagised, kasutamisel), näiteks juhtimisõigus, teenistuja kohustus tutvuda kasutamise korraga, ohutusnõuete järgimine ning vastutuse kandmine teenistuja süül tekkida võivate kahjustuste ja trahvinõuete eest. Need üldised põhimõtted tagavad, et sõiduvahendite kasutamine on turvaline, vastutustundlik ja auditeeritav. Samuti kaaluda kohustada valitsemisala asutusi oma asutusesiseses sõidukite kasutamise kordades kehtestama eraldi põhimõtted muu sõiduvahendi olemasolul nende kasutamise kohta arvestades nende spetsiifikat ja riskitaset. Asutus saab eraldi juhiste või täpsustustega kehtestada spetsiifilisi nõudeid, mis arvestavad sõiduvahendi eripära. Näiteks võib sellistes juhistes sätestada sõiduvahendi eel- ja järelkontrolli, spetsiaalse ohutusvarustuse kasutamise, hooldus- ja tehnilise seisundi nõuded või piirangud sõiduvahendi kasutamiseks ilmastiku- ja maastikutingimuste tõttu. p) Soovitame lisada põhimõtte, et kui asutuses on välja töötatud eraldi ohutusjuhendid muu sõiduvahendi kasutamiseks või asutus kasutab tootjapoolseid ohutusjuhendid, tuleb teha dokumendid teenistujatele kättesaadavaks ja asutusel tagada kasutus- ja ohutusjuhendite tutvustamise kohta teenistuja allkirjastatud kinnitus enne sõiduvahendi kasutamist. 23 Kliimaministeeriumi siseauditi osakond Töö nr 3/2024 lõpparuanne KLIM TAGASISIDE ja TEGEVUSE EEST VASTUTAJA, sh tähtaeg: ➢ Bürokraatia vähendamise eesmärgil on ministeerium algatanud asutusesiseste ja valitsemisalaüleste kordade põhjaliku ning süsteemse ülevaatamise. Esmalt korrastatakse kordade nimekiri ja määratakse vastutajad nende ajakohasena hoidmise eest, mis loob aluse edasiste otsuste tegemiseks. Seejärel hinnatakse iga korra vajalikkust ja ajakohasust, analüüsitakse detailsemalt ajakohastamisvajadusi ning tehakse otsused kordade kaupa. Samuti tehakse otsus „Keskkonnaministeeriumi valitsus- ning hallatavate asutuste ametisõidukite kasutamise ja isiklike sõidukite kasutamise hüvitamise korra“ vajalikkuse ja ajakohastamise kohta, sh lepitakse kokku edasised tegevused, vastutajad ja tähtajad. Ülevaatamise käigus käsitletakse ka audiitori soovituste rakendamise ulatust ning hinnatakse soovituste rakendamisega seotud mõjusid. Kliimaministeeriumi sisekordade korrastamise eest vastutab kantsleri nõunik H. Allik, kes viib teema kantslerile otsustamiseks või juhtkonda aruteluks ning otsus „Keskkonnaministeeriumi valitsus- ning hallatavate asutuste ametisõidukite kasutamise ja isiklike sõidukite kasutamise hüvitamise kord“ vajalikkuse ja edasise ajakohastamise kohta tehakse hiljemalt 2026. aasta esimese poolaasta jooksul, sh lepitakse otsustamisel vajadusel täpsemalt kokku edasistes tegevustes, vastutajates ja tähtaegades. ➢ 19.11.2025 arutati Loodusmaja juhtgrupi koosolekul ministeeriumile esitatud küsimusi seoses Loodusmajja kolimisega. Kohtumisel otsustati, et kuna Loodusmaja käivitamise protsessis on hetkel väga palju erinevaid kiireloomulisi teemasid, aga ressurssi nendega tegelemiseks väga vähe, siis asutuste vahelise transpordikorralduse optimeerimine esmaste prioriteetide hulka ei kuulu. Juhtgrupi hinnangul on mõistlik mõelda püstitatud küsimustele alles 2026.a. aasta viimases kvartalis, kui asutused on juba ühises ruumis. Audiitori täiendav kommentaar: Nõustume, et Loodusmajaga seotud transpordikorralduse küsimustega on mõistlik tegeleda peale Loodusmajja kolimist. Juhime tähelepanu, et asutuste kasutatavad GPS- sõidujälgimissüsteemide lepingud lõppevad erinevatel aegadel, mistõttu on Loodusmaja haldusteenuse korraldajal, sh Loodusmajja kolinud asutustel, mõistlik aegsasti viia ennast kurssi üksteise lepingutega, et vajadusel paremini planeerida teenuse kujundamist. ETTEPANEKUD KÕIKIDELE ASUTUSTELE (Ametisõidukeid puudutavad ettepanekud kohalduvad üksnes asutustele, kelle töökorralduses ametisõidukid on kasutusel; isikliku sõiduauto kasutamise ettepanekud kohalduvad kõikidele asutustele. Juhul kui mõni asutus hakkab tulevikus ametisõidukeid kasutama, soovitame vastavaid ettepanekuid arvestada.) 5. Asutusesiseselt on vaja tagada, et ametisõidukite kasutamisel järgitakse lisaks asutuse sisekorras fikseeritule ka neid põhimõtteid, mis tulenevad valitsemisalaülesest korrast (vt valitsemisalaülese korra p 9.1, mis kohustab asutusi oma sisekorrad valitsemisalaülese korraga vastavusse viima). Soovitame korraldada teenistujatele selleteemalisi infopäevi või koolitusi, et vältida olukordi, kus olulised nõuded jäävad täitmata teadmatusest ning et ühtlustada praktikaid kogu valitsemisalas. 6. Soovitame juurutada sisekontrollisüsteemi dokumentidele omast põhimõtet, et ka sõidukite kasutamise korras määrataks korra ajakohastamise eest konkreetne vastutaja (ametikoht või üksus) ning sätestataks vastava korra regulaarse läbivaatamise intervall, et tagada dokumendi pidev vastavus õigusaktidele ja tegelikele vajadustele. 7. Tagamaks õigusaktide või valitsemisalaüleses korras kehtestatud põhimõtete järgimine, kaaluda asutuse sõidukite kasutamise korra täiendamist järgmiselt: ➢ määrata kordades, milline osakond või konkreetne isik vastutab TRAMi liiklusregistris märke tegemise eest koos regulaarsusega, millega nõude täitmist kontrollitakse, fikseerida see kohustus ka osakonna põhimääruses või vastava ametikoha ametijuhendis; ➢ kordades selgelt kirjeldada kasutatavale sõidupäevikusüsteemile ligipääsu saamine, samuti et elektroonilise sõidupäeviku pidamisel lähtuvad asutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 (GDPR) ning isikuandmete kaitse seadusest. Isikuandmete töötlemise põhimõtted – sealhulgas eesmärk, andmete turvalisuse tagamine, pseudonümiseerimine ja krüpteerimine, vastutava ja volitatud töötleja rollid ja kohustused, rikkumiste käsitlemine ning järelevalve – tuleks täpselt kirjeldada koostöös andmekaitsespetsialistiga; ➢ kordades selgesõnaliselt keelata erasõidud, sh ametisõidukite kasutamine teenistus- või töösuhte peatamise ajal, puhkuse ajal ning teenistusvälisel ajal, välja arvatud dokumenteeritud juhtudel (nt valve); 24 Kliimaministeeriumi siseauditi osakond Töö nr 3/2024 lõpparuanne ➢ kui asutus lubab sõidukit kasutada nädalavahetusel või erasõitudeks (nt eriolukord), soovitame korras selgelt fikseerida erandjuhud, mil see on lubatud ning kirjeldada ka loa küsimise ja saamise tõendamise protsess. ➢ kordadesse lisada säte, mis kohustab asutust jälgima ja kontrollima sõidukite tegelikku kasutust, sh sõidupäevikute korrektset täitmist. 8. Selleks et tagada ühtne tõlgendus ja teadlikkus sõidukite kasutamisel, soovitame välja töötada selgitavad juhised konkreetsete näidete kaudu (nt kas lubatud on kodukontorist poodi või lasteaeda sõitmine tööautoga) ehk koostada tüüpolukordadega KKK või juhendmaterjal, mis aitaks selgitada, millised situatsioonid on lubatud erandid ja millised mitte; kirjeldada, kuidas toimida eriolukorras (nt ootamatu terviseprobleem peres); anda suunised dokumenteerimise ja juhiga kooskõlastamise kohta. 9. Suurendada ametisõidukite ristkasutust asutuste sees. Töötada välja selgemad protsessid, et puhkuse ajaks saaks sõidukeid ajutiselt suunata (üld)kasutusse. Julgustada (osakondi) jagama sõidukeid, eelkõige välitööde välisel ajal. 10. Võttes arvesse testimisel avastatud puudusi nii andmekvaliteedis kui ka sõidu eesmärgi põhjendamises, soovitame kõikidel asutustel tõhustada ametisõidukite sõidupäevikute kontrollimist, sh on oluline: a) kaaluda kehtestada miinimumnõudena vähemalt põhimõte, et asutuse transpordikorraldusega tegelev isik või muu asutuse määratud isik koondab süsteemist regulaarselt (soovitavalt igakuiselt) väljavõtte toimunud sõitudest ja kui ta tuvastab sõidupäevikus tühje ridu, pöördub ta sõidukit kasutanud isiku poole (või kõigepealt selgitab välja sõiduki kasutaja) palvega täiendada esitatud sõidupäevikut, sest andmekvaliteedi eest vastutab nii teenistuja ise kui ka asutus. b) parandada sõidutüüpide registreerimise täpsust, sh vaadata üle NAVIRECi/Fleet Complete'i süsteemide seadistus, et sõidutüüp määrataks korrektselt või et teenistujal oleks lihtne seda käsitsi parandada; nõuda, et kõik sõidud oleksid korrektselt märgistatud (töö/era/muu) ja vältida "tüübita" jäävaid sõite, mis takistavad järelevalvet; c) parandada sõidu eesmärgi kirjeldamist (vt ka KliMile tehtud soovitus); d) korrapäraselt (nt kord kvartalis) kontrollida valimi põhjal sõidupäevikuid ja sõiduhaldussüsteemide logisid, et tuvastada võimalikke rikkumisi; rikkumiste avastamisel dokumenteerida need ja vajadusel rakendada distsiplinaarmeetmeid või töökorralduse muudatusi; e) lihtsustamaks teenistujate ametisõitude eesmärkide lisamist, uurida Navirec ja Fleet Complete võimalusi sõitude liitmiseks/kinnitamiseks ja vajadusel täiendada infoga sisekordasid. 11. Kuigi iga isikliku sõiduautoga tehtud sõidu kohta eraldi sõidupäeviku esitamine ei ole keelatud, soovitame halduskoormuse vähendamiseks ja sõidupäevikute kontrolli tõhustamiseks tuletada teenistujale meelde, et nad koondaksid ühte sõidupäevikusse kõik ühe kuu sõidud ning ei esitaks asutusele ühes kuus mitut erinevat sõidupäevikut. 12. Võttes arvesse igas asutustes esinenud puudusi, soovitame kõikidel asutustel tõhustada isikliku sõiduauto kulude aruannete kontrollimist (sh peab olema olemas info sõiduauto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia või viide, kust see on kergesti leitav). 13. Soovitame andmete kvaliteedi tõstmiseks ja sõidu eesmärgi selguse parandamiseks lisada isikliku sõiduauto kasutamist reguleerivatesse asutusesisestesse juhistesse näited (mitte)aktsepteeritavatest sõidu eesmärgi kirjeldustest. KeA TAGASISIDE ja TEGEVUSE EEST VASTUTAJA, sh tähtaeg: ➢ Sõidukite korra uuendamisel arvestame ettepanekuid. Soovituste täitmise ajaks arvestame aprill 2026.a kui on valminud ka tehisintellektil põhinev sõidulehtede kvaliteedikontrolli lahendus. Tulenevalt lahenduse tulemist saame täiendatud vastutusjaotuse ja protsessikirjeldused korda lülitada. Soovituste täitmise eest vastutavaks isikuks on Kairi Rikko. TRAM TAGASISIDE ja TEGEVUSE EEST VASTUTAJA, sh tähtaeg: ➢ Sõidukite korra uuendamisel võtame arvesse tehtud ettepanekuid. Soovituse täitmise eest vastutavaks isikuks on Kermo Vinnikov ja soovituse täitmise tähtaeg on 2025. a lõpp. ➢ Andmekvaliteedi parandamiseks tuleb üles ehitada automatiseeritud kontrollifunktsioonid. Sellega jõuame tegeleda 2026. a jooksul. Soovituse täitmise eest vastutavaks isikuks on Kermo Vinnikov. KAUR TAGASISIDE ja TEGEVUSE EEST VASTUTAJA, sh tähtaeg: 25 Kliimaministeeriumi siseauditi osakond Töö nr 3/2024 lõpparuanne ➢ Luuakse sõiduki kasutamise KKK siseveebi. Soovituse täitmise eest vastutavaks isikuks on Maarja Pariis ja soovituse täitmise tähtaeg 01.06.2026. ➢ Sõidupäevikute pistelist kontrolli tõhustatakse, sõidupäevikute täitmist vaadatakse detailsemalt. Põhimõtteline otsus. Soovituse täitmise eest vastutavaks isikuks on Maarja Pariis. ➢ Isikliku sõiduauto kuluaruannetesse lisada info, kus on auto registreerimistunnistus (DHS viide). Põhimõtteline otsus. Soovituse täitmise eest vastutavaks isikuks on Maarja Pariis. RiL TAGASISIDE ja TEGEVUSE EEST VASTUTAJA, sh tähtaeg: ➢ RIL hindab asutuses hetkel kehtiva sõidukite kasutamise reeglite kooskõla valitsemisala ülese korraga ning täiendab vastavalt vajadusele ja praktikast tekkinud küsimustele asutusesisest sõidukite kasutamise korda (punktid 5-7). Soovituse täitmise eest vastutavaks isikuks on RIL tugiteenuste teenistuse direktor ja soovituse täitmise tähtaeg 30.06.2026. ➢ Teeme ettepaneku, et KLIM sõnastab valitsemisala üleselt tüüpnäited valitsemisala ülese ühtluse tagamiseks ning RIL lisab neile oma asutuse eripäradest tulenevad näited (punkt 8). Materjali kokku panemine samas ajakavas, mis sõidukite korra muutmine ehk 30.06.2026, vastutaja RIL tugiteenuste teenistuse direktor. Audiitorite täiendav kommentaar: Toetame RiLi ettepanekut. ➢ RIL-is toimub ametisõidukite pidev ristkasutus mõnede põhjendatud erisustega (näiteks lootse teenindavad autod koos autojuhiga). Muudatusi ei ole käesoleval ajal vaja sisse viia (punkt 9). ➢ Vaatame üle RIL autode kasutamise kontrollimehhanismi ning viime vajadusel sisse muudatused (punkt 10). Soovituse täitmise eest vastutavaks isikuks on RIL tugiteenuste teenistuse direktor ja soovituse täitmise tähtaeg 30.06.2026. ➢ RIL-is on rakendatud mõistliku halduskoormusega isiklike sõiduautode kasutamise aruannete esitamine, muutmise vajadust ei näe (punktid 11 ja 12). ➢ RIL-is ei ole esinenud probleeme isikliku sõiduauto ebaõige kasutamisega, seega ei pea käesoleval ajal vajalikuks näiteid juhendisse sisse kirjutada (punkt 13). EGT TAGASISIDE ja TEGEVUSE EEST VASTUTAJA, sh tähtaeg: ➢ EGT ajakohastab asutusesisest sõidukite kasutamise korda ning viib vastavusse KLIMI valitsemisalaülese korraga, sh kaalume korda lisada korra ajakohastamise eest konkreetne vastutaja ja korra ülevaatamise regulaarsus, sõidukite TRAMi registri toimingute protsess, sõidupäevikusüsteemide juurdepääsu reeglid. Analüüsime vajadust sõidupäevikute kontrollimise tõhustamist ning vaatame üle FleetComplete`is sõiduki broneerimise andmeväljad, et võimalikult lihtsalt oleks töötajal sõidukit broneerides andmebaasi lisada kõik vajalik informatsioon sõidu eesmärgi ja perioodi kohta. Vastutaja: Liina Sadam, üldosakonna juhataja. Tähtaeg 31.05.2026. ➢ Hetkel EGT sõidukite kasutus on kasvanud seoses uute projektide ja tööülesannete lisandumisega, seetõttu ei näe me võimalust anda enda asutuse sõidukeid ka teistele asutustele kasutamiseks. ➢ EGT on juba auditi toimumise ajal üle vaadanud ja korrastanud isikliku sõiduauto kulude aruannete kontrolliprotsessi (autode registreerimisdokumentide koopiate haldamine, hüvitise saamise õiguse ja hüvitatava summa kontroll, sh RTIPi eelseadistatud piirmäärade ja töövoogude kasutamine). ➢ Vajalik on regulaarselt saata asutuse töötajatele juhiseid ja meeldetuletusi asutuse sõidukite broneerimissüsteemi kasutamise ning andmete sisestamise kohta, et sõiduki kasutamise vajadus oleks üheselt arusaadav. ELM TAGASISIDE ja TEGEVUSE EEST VASTUTAJA, sh tähtaeg: ➢ Soovituste täitmise eest vastutavaks isikuks on ELMi büroojuht, soovituse täitmise tähtaeg 31.03.2026. KeMIT TAGASISIDE: ➢ KeMIT-il puuduvad ametisõidukid, mistõttu pole soovitused käesoleval ajal asjakohased. KEMIT juhib tähelepanu asjaolule, et ministritel pole õigust hallatavatele asutustele valitsemisala üleste kordadega eelpool kirjeldatud nõudmisi kehtestada. Selgitame: VVS § 49 lg 1 p-st 10 tuleneb kliimaministrile õigus määrata ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste struktuur, asjaajamine ja töökorraldus, välja arvatud juhul, kui see on sätestatud ministri 26 Kliimaministeeriumi siseauditi osakond Töö nr 3/2024 lõpparuanne määrusest kõrgemalseisva õigusaktiga. KeMIT näol on tegemist KLIM-i hallatava asutusega (KeMIT-i põhimääruse § 1), mistõttu on KeMIT näol tegemist KLIM valitsemisalasse kuuluva riigiasutusega (VVS § 43 lg-d 1 ja 4). Seega viidatud sätetest tuleneb kliimaministrile õigus KLIM-i valitsemisala asutustele, sh KeMIT-ile, töökorralduse reeglite kehtestamiseks. Samas KeMIT-i põhimääruse § 8 punkti 4 kohaselt kinnitab keskuse direktor keskuse tööplaanid ja - aruanded, struktuuriüksuste põhimäärused, töötajate tööjuhendid ning teised asutuse sisemist töökorraldust reguleerivad dokumendid. Seega õiguslikku hierarhiat ja pädevuse jaotust kliimaministri ja KeMIT vahel töötajate töökorraldust puudutavas osas illustreerib kokkuvõtvalt järgmine skeem: Kliimaminister määrab ministeeriumi valitsemisala asutuste töökorralduse (VVS § 49 lg 1 p-st 10 tulenev volitusnorm) KeMIT-i põhimääruse järgi kinnitab keskuse direktor asutuse sisemist töökorraldust reguleerivad dokumendid (KeMIT-i põhimääruse § 8 p 4) Eelnevast nähtub, et kliimaministril on õigus kehtestada KeMIT-le siduvaid eeskirju seoses asutuse töökorraldusega, samas kui KeMIT-i direktori pädevusse kuuluvad kõik sisemise töökorraldusega seotud küsimused. Seega sõltub pädevuse jaotus mainitud asutuste vahel eelkõige sellest, kas isiklike autode töösõitudeks kasutamise küsimuse näol on tegemist asutuse (KeMIT-i) üldise töökorralduse või selle sisemise töökorralduse küsimusega. Kliimaministrile VVS § 49 lg 1 p-st 10 tulenev pädevus kehtestada enda hallatava asutuse töökorraldust puudutavaid nõudeid saab sisustada vastava sätte alusel KeMIT põhimäärusest nähtuvate töökorralduse küsimustest. Nii saab asutuse üldise töökorralduslike küsimustena käsitada peaaegu kõiki KeMIT-i põhimääruses sätestatud üldiseid töökorraldust puudutavaid küsimusi (asukoht, sümboolika, keskuse tegevusvaldkondade jaotus, keskuse juhtimist ja struktuuriüksuseid puudutavad reeglid), välja arvatud KeMIT-i põhimääruses direktorile antud volitusi. Seevastu nähtub KeMIT põhimääruse § 8, et direktoril on lisaks ülaltoodud punktis 4 viidatud asutuse sisemise töökorraldusega seotud õigustele mh õigus sõlmida, muuta ja lõpetada keskuse töötajatega töölepinguid (p 13) ning teostada järelevalvet keskuse töötajate toimingute üle ning kohaldada ergutusi ja määrata hoiatusi (p 14). Eelnevast nähtub, et VVS ning selle alusel kliimaministri poolt kehtestatud KeMIT põhimääruse kohaselt kuuluvad just töötajatega (st mitte asutusega) seotud töökorralduse küsimused KeMIT direktori pädevusse. KeMITil ei ole asutuse sõidukeid. Isiklike sõidukite töösõitudeks kasutamise korra kehtestab KeMIT direktor käskkirjaga (KeMIT põhimäärus § 8 p 3). Kuna isiklike sõidukite kasutamine on vajalik KeMIT töötajate tööülesannete täitmise võimaldamiseks ja tõhustamiseks, selleks kuluv raha on ette nähtud KEMIT eelarves, mitte ministeeriumi eelarves, tuleb asuda seisukohale, et isiklike sõidukite töösõitudeks kasutamise reeglid on KeMIT sisemise töökorralduse element, mitte Kliimaministri pädevuses olev asutuse töökorralduse objekt. Kliimaminister on teostanud enda VVS § 43 ja § 49 sätestatud pädevust, andes määruse, millega kehtestas KeMIT põhimääruse. KeMIT põhimääruse § 8 p 12 kohaselt KeMIT direktor käsutab eelarvevahendeid keskuse ülesannete täitmiseks ning vastutab kulutuste otstarbekuse ja eelarve täpse ja sihipärase kasutamise eest. Kuna isiklike sõiduautode töösõitudeks kasutamine töökorralduse reeglites või töölepingus puudutab just töötajaga seotud õigusi ja kohustusi ning mitte KeMIT-i üldist töökorraldust (tegevusvaldkondi, struktuuriüksuseid jne), tuleks isiklike sõidukite töösõitudeks kasutamist käsitleda pigem asutuse sisemist töökorraldust puudutava küsimusena. Järelikult ei ole kliimaministril VVS § 49 lg 1 punkti 10 alusel pädevust kehtestada KeMIT-ile siduvaid eeskirju ja nõudeid (töökorraldusreegleid), mis puudutavad KeMIT-i töötajaid, sest töökorraldusreeglid on KeMIT-i kui tööandja autonoomses otsustuspädevuses ja sellesse kui sisemise töökorralduslikku küsimusse sekkumise õigust viidatud sätte alusel kliimaministril ei ole. Audiitorite täiendav kommentaar: Audiitorid pöördusid peale KEMITi tagasiside saamist KliMi õigusosakonna poole palvega anda õiguslik hinnang selle kohta, millisel õiguslikul alusel kehtestati varasem „Keskkonnaministeeriumi valitsemisala ametisõidukite kasutamise ja isiklike sõidukite kasutamise hüvitamise kord“, sh kas korra adressaatideks olnud hallatavad asutused ja nende töötajad pidid seda järgima. Samuti sooviti seisukohta ministri pädevuse kohta nimetatud korra ajakohastamisel. 27 Kliimaministeeriumi siseauditi osakond Töö nr 3/2024 lõpparuanne Õigusosakonna hinnangul oli ministril VVS § 49 lg 1 p 10 alusel õigus kehtestada valitsemisalaülese sisehaldusaktina ametisõidukite ja isiklike sõidukite kasutamise kord, mis on siduv kõigile KliMi valitsemisala asutustele ja nende teenistujatele. Tegemist on haldussisese töökorraldusliku regulatsiooniga, mille eesmärk on tagada ühtne praktika, eelarvedistsipliin, sisekontroll ja korruptsiooniriskide maandamine. Asutuse juhi pädevus kehtestada asutusesisesed töökorralduslikud dokumendid ei välista ministri õigust kehtestada valitsemisalaüleseid üldpõhimõtteid. Pädevused on omavahel seotud ja täiendavad, mitte välistavad. Seetõttu on ministril pädevus nii nimetatud korra kehtestamiseks kui ka selle ajakohastamiseks. Autode kasutamise ja sellega seotud kulude hüvitamise kord on asutuse töökorralduse osa, kuna see reguleerib tööülesannete täitmiseks vajalike töövahendite kasutamist, eelarvevahendite sihipärast kasutamist ning sellega seotud kontrolli- ja vastutuskorda. Tegemist ei ole teenistussuhte individuaalse tingimuse ega töötasu reguleerimisega, vaid töö tegemise korraldusliku raamistikuga. Seetõttu kuulub see töökorralduse alla Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lg 1 p 10 tähenduses. Hallatava asutuse direktoril on pädevus kehtestada asutusesisesed sõidukite kasutamise ja kulude hüvitamise detailreeglid ning korraldada nende rakendamine ja kontroll. Samas ei hõlma direktori pädevus valitsemisalaülestest põhimõtetest kõrvale kaldumist ega ministri poolt kehtestatud miinimumnõuete eiramist. Direktoril on õigus neid põhimõtteid täpsustada ja vajadusel rangemaks muuta, kuid mitte jätta kohaldamata. Autode kasutamise ja kulude hüvitamise küsimused ei ole üksnes töötajate individuaalse teenistussuhte küsimused, vaid kuuluvad asutuse töökorralduse ja eelarvevahendite kasutamise raamistikku. Hallatav asutus ei oma „oma eelarvet“ eraõiguslikus tähenduses, vaid kasutab talle riigieelarves eraldatud eelarvevahendeid, mis on osa KliM valitsemisala eelarvest ja riigieelarvest tervikuna. Asutuse eelarvevahendite kasutamine ei ole autonoomne eraõiguslik otsustus, vaid toimub avalik-õigusliku eelarvekorralduse ja finantsjuhtimise raamistikus. Seetõttu on sõidukite kasutamise ja sellega seotud kulude hüvitamise reeglid käsitatavad eelarvedistsipliini, sisekontrolli ja riigivara heaperemeheliku kasutamise küsimusena, mille osas on ministril õigus kehtestada valitsemisalaülesed põhimõtted ning teostada teenistuslikku järelevalvet. Ministri pädevus kehtestada valitsemisalaüleseid töökorralduslikke põhimõtteid seondub vahetult tema teenistusliku järelevalve ülesandega. Teenistusliku järelevalve eesmärk on tagada, et valitsemisala asutused kasutavad riigivara ja eelarvevahendeid õiguspäraselt, sihipäraselt ja heaperemehelikult ning järgivad ühtseid sisekontrolli ja riskijuhtimise põhimõtteid. Kui hallatav asutus kehtestab või rakendab sõidukite kasutamise ja kulude hüvitamise korda viisil, mis on vastuolus ministri kehtestatud valitsemisalaülese korraga või ohustab eelarvedistsipliini ja kontrollitavust, on ministril õigus teenistusliku järelevalve korras sekkuda ning nõuda asutusesiseste aktide kooskõlla viimist või tunnistada need kehtetuks. Hallatava asutuse põhimääruse täpsustamine, mis selgelt määratleb ministri ja asutuse juhi pädevuse töökorralduslikes ja eelarvevahendite kasutamise küsimustes, aitaks vähendada korduvaid ja formaalseid pädevusvaidlusi ning suurendada õigusselgust valitsemisalas. Selline täpsustus ei piira asutuse juhi õigust vaidlustada seadusevastaseid otsuseid, kuid selgelt raamib ministri kehtestatud valitsemisalaülesete põhimõtete siduvuse ja direktori rolli nende rakendamisel. KeMITi kommentaar audiitori kommentaarile: Kesksete, valitsemisalaüleste kordade kehtestamine võib mitmete olukordade selgemaks reguleerimiseks olla põhjendatud. Samas tuleb nende kehtestamisel arvestada juba kehtivaid regulatsioone ning vältida ülereguleerimist. See hõlmab ka ministri poolt asutuse juhile antud volituste piiride selget järgimist, millele käesolevas kommentaaris tähelepanu juhime. KeMITil puuduvad ametisõidukid, mistõttu ei ole vastavad soovitused käesoleval ajal enam otseselt asjakohased. Töö läbiviimine kattus perioodiga, mil toimus asutuste eelarvevahendite väga märkimisväärne kokkuhoid. Selle töö käigus tegelesid asutused juba aktiivselt kulude kärpimisega, mille tulemusena loobus KeMIT kõigist ametisõidukitest. 28 Kliimaministeeriumi siseauditi osakond Töö nr 3/2024 lõpparuanne Töö nr 3/2024 lõpparuande kinnitamise ajaks ei olnud KeMIT juba ligikaudu ühe aasta jooksul vallanud ühtegi ametisõidukit, täites samal ajal kõiki seniseid ning lisandunud asutuste teenindamise tööülesandeid. Suurenenud tööülesannete täitmisest tuleneva liikumisvajaduse on KeMIT katnud valdavalt töötajate isiklike sõiduvahendite kasutamisega, tuginedes KeMITi direktori poolt kehtestatud asutusesisesele regulatsioonile. Valitsemisala kõikidele erineva suuruse ja funktsiooniga asutustele ühetaoliste majandamisreeglite kehtestamist ei saa pidada otstarbekaks, arvestades nende asutuste oluliselt erinevaid transpordivahendite kasutusvajadusi. Näiteks erinevad Keskkonnaameti või Transpordiameti sõidukite kasutamise vajadused äärmiselt suurel määral Eesti Loodusmuuseumi või Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse vastavatest vajadustest. Halvimal juhul toob sellise ühtlustamispraktika rakendamine viimatinimetatud asutustes kaasa täiendava ressursikulu sõidukite kasutamise andmete haldamiseks, mille tulemusena väheneb asutuse võime täita oma põhieesmärke lisanduva halduskoormuse tõttu. KeMITis kehtib töötajatele – vajaduspõhiselt ning direktori poolt kinnitatud loetelu alusel – isiklike sõidukite töösõitudeks kasutamise kord, mis on osa asutuse sisemist töökorraldust reguleerivatest aktidest. Nimetatud korra kehtestamine ja muutmine kuulub direktori ainupädevusse. Valitsemisalaüleste kordade kehtestamine hallatavale asutusele samas valdkonnas ministri poolt olukorras, kus KeMITi direktori kehtestatud kord juba kehtib ja toimib, ei ole otstarbekas ega õiguspärane, eriti juhul, kui kehtivas korras ei ole tuvastatud puudusi ning seda järgitakse. KeMIT tellis advokaadibüroolt õigusarvamuse, et selgitada ja täpsustada asutuste juhtide pädevust kõnealuses kontekstis. Õigusarvamuse peamised järeldused on järgmised: 1. Keskkonnaminister on andnud KeMITi direktorile ainupädevuse reguleerida KeMITi sisemist töökorraldust, sealhulgas töötajate isiklike sõidukite töösõitudeks kasutamist. Energeetika- ja keskkonnaministril või taristuministril puudub pädevus reguleerida KeMITi sisemist töökorraldust, välja arvatud juhul, kui seda tehakse KeMITi direktori pädevuse muutmise kaudu põhimääruse muutmise teel või teenistusliku järelevalve korras KeMITi aktis või toimingus tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks tehtava ettekirjutusega. 2. Seaduse, ministeeriumi ja KeMITi põhimäärustega sätestatud korras ministri poolt kinnitatud KeMITi eelarve on hallatava asutuse eelarve, mille käsutamise õigus on KeMITi direktoril. See hõlmab ka õigust hüvitada töötajate isiklike sõidukite töösõitudeks kasutamist asutuses kehtestatud kordade alusel. Ministril puudub õigus takistada asutuse juhil kinnitatud eelarve kasutamist. Ettekirjutus ei ole vahend, mille kaudu minister saab ümber korraldada hallatava asutuse eelarve kasutamist, vaid instrument, mida saab teenistusliku järelevalve raames rakendada üksnes asutuse aktis või toimingus tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks. Õigusarvamuse järeldustele tuginedes jääb KeMIT seisukohale, et isiklike sõidukite kasutamise korraldamine KeMITis kogu asutuse vajaduste ulatuses kuulub kehtiva õiguse kohaselt KeMITi direktori ainupädevusse ning on talle vastava ülesandena juba ministri poolt antud. Seetõttu puudub ministril pädevus ja vajadus reguleerida kõnealust valdkonda KeMITis ulatuses, milles seda reguleerib juba kehtiv asutusesisene kord. Rõhutame, et ei pea mõistlikuks asutuses juba toimivate kordade täiendavat reguleerimist uute kordadega, mis suurendaksid bürokraatiat ning hägustaksid kehtiva regulatsioonisüsteemi piire. Mitmed auditi aruandes esitatud soovitused toovad kaasa ebamõistliku halduskoormuse kasvu. Selle asemel, et rakendada kõigile asutustele ühtseid lahendusi sõltumata nende eripärast, peame põhjendatuks luua selge õiguslik raamistik ning lähtuda eeldusest, et asutuste juhte saab usaldada nende otsustes ning võimes kujundada toimiv töökeskkond koos vajalike regulatsioonide ja tõhusa järelevalvega. Audiitorite täiendav kommentaar: Auditi järeldused ja soovitused on koostatud tuginedes kehtivale valitsemisalaülesele sõidukite kasutamise korrale (13.10.2020 nr 1-2/20/391) ning asutuste praktikatele. Soovitused ei eelda uue korra loomist, vaid keskenduvad olemasoleva korra ajakohastamisele ja täiendamisele valdkondades, kus auditi käigus tuvastati nt maksustamise, isikuandmete töötlemise või 29 Kliimaministeeriumi siseauditi osakond Töö nr 3/2024 lõpparuanne tõendatavuse riskide maandamise vajadus (nt aruande järeldused 11, 12, 15, 16 ja 18). Tegemist on peamiselt kehtivate normide rakendamise ühtlustamisega, et tagada nõuete täitmine tõendataval ja süsteemsel viisil. Mõistame KeMITi seisukohta, et valitsemisalaülese regulatsiooni kujundamisel tuleb arvestada asutuste erineva suuruse ja funktsiooniga ning vältida liigset halduskoormust. Samuti arvestame KeMITi tellitud õigusanalüüsi käsitlust ministri ja asutuse juhi pädevuse piiritlemisel ning direktori rolli kohta sisekordade kehtestamisel. Need seisukohad on olulised valitsemisalaüleste lahenduste kujundamisel. Käesoleva auditi ulatus ei hõlmanud pädevusjaotuse sisulist lahendamist ning auditi tulemused ei mõjuta kehtiva valitsemisalaülese korra kehtivust ega asutuste kohustust tagada korra nõuetele vastav praktika. Arvestame, et KEMITi tellitud õigusanalüüsi ja ministeeriumi seisukohtade vahel on kujunenud eriarvamused ministri ja asutuse juhi pädevuse piiritlemisel ning hallatava asutuse põhimääruse tõlgendamisel. Tegemist on õiguslike tõlgendusküsimustega, mille lahendamine ei kuulu käesoleva auditi ülesannete ega volituste raamidesse. Audit keskendus kehtivate nõuete ja praktika vastavuse hindamisele ning riskide tuvastamisele. Pädevus- ja tõlgendusküsimuste arutamine, ühtlustamine ning võimalike muudatuste otsustamine tuleb läbi viia auditi väliselt. Seetõttu ei käsitleta auditis neid õiguslikke eriarvamusi sisuliselt ning auditi soovitused jäävad kujule, mis on kooskõlas auditi eesmärgi, ulatuse ja professionaalsete standarditega. KeMITi tellitud õigusanalüüs edastatakse edasisteks aruteludeks ja otsusteks ministeeriumi asjakohastele osapooltele, kuna valitsemisalaülese korra ajakohastamise ulatus või võimalike alternatiivide kaalumine ei ole lahendatav auditi aruande kaudu. Oluline on rõhutada, et auditis välja toodud riskid – sh sõidu eesmärgi tõendatavus, isikuandmete töötlemise põhimõtted GPS-i ja elektrooniliste sõidupäevikute kasutamisel, erisoodustusmaksu kohaldumise riskid ja sõidupäevikute säilitamise kohustused – tulenevad kehtivast õigusraamistikust ning võivad realiseeruda sõltumata sellest, milline regulatsioon kehtib valitsemisalaüleselt. Seetõttu jäävad soovitused asutuste juhtidele praktiliseks töövahendiks riskide maandamisel ka juhul, kui valitsemisalaülese korra ajakohastamise ulatus või olemus tulevikus muutub. ETTEPANEKUD KEA 14. Audiitori hinnangul ei ole isikliku sõiduauto kulude menetlemise protsessis tagatud kindlus, et hüvitataval kuul ei ole hüvitise saaja küsinud erasõidu eest hüvitist ning et sõidupäevikus märgitud teenistussõidud olid vajalikud ja põhjendatud. Arvestades auditi käigus selgitatud tehnilisi piiranguid ja ressursside nappust, peame siiski oluliseks, et asutus kaaluks vähemalt miinimumtasemel kontrolli kujundamist enne hüvitise väljamakset (sh kasvõi pisteliste kontrollide kaudu enne hüvitise väljamakset riskipõhiselt). Kõige paremini maandaks riski vahetu juhi kinnitus enne hüvitise väljamakset, sest vahetu juht omab parimat ülevaadet teenistuja tööülesannetest ja sõitude põhjendatusest. Asutus on siiski selgitanud, et Logify süsteemist andmete väljavõtmine ja kinnitusringide korraldamine eeldaks mahukat käsitööd ning tekitaks liigset halduskoormust. Arvestades neid piiranguid ja Logify võimalust kontrollida sõidutrajektoore tagantjärele, on oluline, et juhul kui asutus jääb lahenduse juurde, kus sisekontroll teostab kontrolli pärast makset, määratletakse sisekontrolli tööplaanis ja korras täpsed ülesanded ning tagatakse nende regulaarne teostamine. Lisaks tuleks läbi mõelda ja fikseerida hüvitise tagasimaksmise protsess juhuks, kui tagantjärgi teostatava kontrolli käigus ilmneb, et hüvitist on makstud erasõidu eest, sest teenistujal on eeldus, et asutus kontrollib tema taotlust enne väljamakset. 15. Soovitame tagantjärgi teostada ja dokumenteerida Logify kasutamisega seotult andmekaitsealase riskianalüüsi, misjärel vajadusel täiendada lepingut. 16. Soovitame teostada vähemalt kord aastas analüüs, kus hinnatakse, kas teenistujad peavad kinni asutuses kokku lepitud garažeerimise põhimõtetest ja esitada kokkuvõte toimingu tulemustest juhtkonnale. 17. Soovitame kaaluda kehtestada põhimõtte, et kuigi erasõidud on KeAs keelatud, siis juhul kui teenistuja siiski teostab ametisõidukiga erasõite, on tal kohustus hüvitada asutusele tekkinud kulud. KEA TAGASISIDE ja TEGEVUSE EEST VASTUTAJA, sh tähtaeg: ➢ KeA ei nõustu soovitusega rakendada vahetu juhi kinnitust sõidulehtedele, kuivõrd praktikas toob see kaasa märkimisväärse töömahu suurenemise ameti teenistujatele, kellel on õigus kasutada isiklikke sõidukeid teenistussõitudeks, nende vahetutele juhtidele, haldusosakonnale ja pikendab teenistujatele (ca 120-140 sõidulehte esitatavat teenistujat kuus) hüvitise väljamaksete tegemist. KeAs teostab sisekontrolli nõunik 30 Kliimaministeeriumi siseauditi osakond Töö nr 3/2024 lõpparuanne regulaarseid kontrollitoiminguid teenistussõitude sõidulehtede nõuetele vastavuse üle ja soovime seda praktikat jätkata. KeA täiendas sõidulehtede eelkontrolli protsessi. Alates novembri 2025.a Logifys esitatud isiklike sõidukite teenistussõitudeks kasutamise e-sõidulehtede menetlemisest, oleme kuni võimaliku tehisintellektilahenduse rakendamiseni (vt selgitus eespool) tugevdanud eelkontrolli, mille käigus kontrollib haldusosakond käsitsi üle teenistuja kinnitatud sõidulehtede eesmärkide sõnastuse piisavuse ja teenuse alamkoodi olemasolu ning ebapiisava sõnastusega sõidulehed lükkasime tagasi täiendamiseks. 15.12.2025.a teavitasime taaskord teenistujaid vastavate nõuete, sh teenistussõidu eesmärgi piisava põhjenduse vajalikkusest KeA siseveebis ja infokirjas. Tõime näiteid ebapiisavast ja piisavast eesmärgi sõnastusest (näidetega auditi leidudele). Antud käsitsi sõidulehtede eelkontrolli praktikat jätkame kuni automatiseerimislahenduse tulemi rakendamiseni. Auditis toodud ettepanekute, välja arvatud punktis 14, rakendamise tähtaeg on 30.4.2026. Vastutav isik on Kairi Rikko. Audiitorite täiendav kommentaar: Toetame Logify kasutamist, samas peame vajalikuks selgitada, miks peame enne makset kontrolli vajalikuks. Toimiv kontrollisüsteem peab koosnema kahest teineteist täiendavast etapist, mida ei saa omavahel asendada: • Eelkontroll (enne väljamakset): Selle eesmärk on tuvastada sõidu töine iseloom ja vormiline korrektsus. See kuulub vahetu juhi (sisekontrollisüsteemi I kaitseliin) vastutusalasse, kes tunneb alluva tööülesandeid ja konteksti. HAO ega sisekontroll ei saa seda ülesannet täita, kuna neil puudub ülevaade töötaja igapäevasest töö sisust ja nad ei saa võtta vastutust üksuste lõikes. • Järelkontroll (pärast väljamakset): See on sisekontrolli (II kaitseliin) ja HAO funktsioon. Tehakse regulaarselt või pisteliselt valimi alusel, et hinnata süsteemseid riske ja trende. Sisekontroll ei saa tegeleda üksikute maksete kooskõlastamisega – see rikuks sõltumatuse printsiipi. Vahetu juhi juhtimisülesannete hulka kuulub alluvate tegevuslõikude kontrollime ja tema kohustuseks on tagada, et alluvad järgiksid asutuses kokkulepitud töökorralduslikke reegleid, avaliku raha kasutamise põhjendatust, sisemist kontrolli ja riskijuhtimist, seega kuulub ka tema vastutusalasse alluvate erasõidukiga teostatud töösõitude arvestuse korrektsuse tagamine. Kuna vahetu juht omab jooksvat ülevaadet alluva töödest ja tööd takistavatest asjaoludest, näiteks (õppe)puhkusel, hoolduslehel/haigluslehel olemisest, ja ta võib vajadusel töö iseloomust tulenevalt sõlmida alluvaga täiendavaid kokkuleppeid, näiteks erandkorras nädalavahetusel töötamine, on alust arvata, et tal kulub oluliselt vähem aega alluva isikliku sõiduautoga teostatud töösõitude valideerimiseks ja kontrollimiseks kui sisekontrolli nõunikul või HAO spetsialistil. Puuduste tuvastamisel on tal võimalik juhtida teenistuja tähelepanu andmete mittetäielikkusele ja nõuda teenistujalt isikliku sõiduauto hüvituse maksmiseks esitatud andmete korrigeerimist. See omakorda aitab audiitori hinnangul kaasa, et KeA isikliku sõiduauto hüvitise taotlused vastaksid asutusesiseses korras kehtestatud põhimõtetele ja paraneks sõidupäevikutes esitatud andmete kvaliteet. Miks on eelkontroll (juhi kinnitus) vajalik? E-sõidulehti ei tohiks suunata väljamaksmisele ilma sisulise kinnitusringita neljal põhjusel: 1. MTA nõuded tõendatusele: Maksuvaba hüvitise eelduseks on tõendatud töösõit. Töötaja enda väide ja GPS-koordinaadid tõendavad vaid auto liikumist, mitte sõidu eesmärki. Ilma täiendava kinnituseta on tegemist vaid enesekontrolliga, mis ei ole maksuhalduri silmis piisav tõend. 2. Huvide konflikt ja lahususe printsiip: Raamatupidamisreeglid nõuavad, et kuludokumendi koostaja ja kinnitaja oleksid erinevad isikud. Töötaja ei saa ise otsustada talle makstava hüvitise üle ("iseenda auditeerimine"), kuna tekib rahaline motivatsioon märkida erasõite töösõitudeks. 3. Kontrollitavuse garantii: Asutusesisene kinnitusring annab MTA-le kindlustunde, et kuludokumendi usutavust on kontrollitud. Töötaja sisestatud andmed on kui allkirjata tšekk – see muutub makse aluseks alles volitatud isiku (juhi) kinnitusega. 4. Asutuse vastutus: Alusetute väljamaksete korral (nt varjatud erasõidud) vastutab intresside ja trahvide eest KeA, mitte töötaja. Asutusel on kohustus rakendada meetmeid finantskahju vältimiseks. Need on põhjuseks, miks leiame, et KeAs tuleks Logify e-sõidupäevikutele rakendada eelkontrolli vahetute juhtide poolt. See tagab vastutuse õigel tasemel (I kaitseliin) ja maandab maksuriske. Süsteem tuleb disainida viisil, mis on juhtidele võimalikult vähekoormav (põhinedes riskihindamisel ja pistelisel kontrollil), kuid tagab, et väljamaksed on õiguspärased ja MTA silmis kontrollitavad. 31 Kliimaministeeriumi siseauditi osakond Töö nr 3/2024 lõpparuanne Kui asutus plaanib jätkata oma varasemat praktikat, et isikliku sõiduauto töösõitudeks esitatud sõidupäevikute kontrollikoht on KeA sisekontrolli nõunikul, võib see põhjustada olukorra, kus sisekontrolli nõunik ei jõua tegeleda muude asutusesiseste sisekontrollisüsteemi ja avaliku teenistuse eetikaalaste töödega isikliku sõiduauto töösõitudeks esitatud sõidupäevikute kontrollimise kõrvalt. See aga võib viia olukorrani, kus ameti kindlustunne juhtimis- ja kontrollimeetmete rakendamisel väheneb. Kui asutuse juhtkond ikkagi otsustab, et isikliku sõiduauto töösõitudeks esitatud sõidupäevikute kontrollikoht on KeA sisekontrolli nõunikul, soovitame selle fikseerida asutusesiseses sõidukite kasutamise korras ning KeA sisekontrolli nõunikul iga-aastaselt planeerida vastavasisuline kontrollitoiming oma tööplaani. ETTEPANEKUD TRAM 18. Soovitame täiendada asutusesisest sõiduauto kasutamist reguleerivat korda järgmiselt: a) kui teenistuja esitab asutusele isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamise aruande, tuleb kas igale aruandele lisada sõiduki kasutamise õigust tõendav dokument või kuluaruande kommentaaride väljale kanda viide, kust see dokument on leitav (nt varasem kuluaruanne nr xx); b) määratleda isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise taotluse menetlusring ja menetlejate rollid ja vastutus; c) lisada korda põhimõtte, et kui teenistuja teostab ametisõidukiga erasõite, siis on tal kohustus hüvitada asutusele tekkinud kulud; d) kirjeldada põhimõtted, mille alusel hinnatakse teenistuja varalist vastutust süülise kahju korral. 19. Soovitame teostada vähemalt kord aastas analüüs, kus hinnatakse, kas teenistujad peavad kinni asutuses kokku lepitud garažeerimise põhimõtetest ja esitada kokkuvõte toimingu tulemustest juhtkonnale. TRAM TAGASISIDE ja TEGEVUSE EEST VASTUTAJA, sh tähtaeg: 1. 18/a – Isikliku sõiduauto aruande esitamisel pöörame täiendavat tähelepanu sõiduki sõiduõigust tõendavale dokumendile (volitus või reg. tunnistuse koopia). Parandusmeetme võtame kasutusele koheselt. Soovituse täitmise eest vastutavaks isikuks on Kermo Vinnikov. 2. 18/b - Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise taotluse menetlusringi rollid on sõidukite korras ja ametisõidukite vastutusvaldkonnas volitusega paika pandud. Loa isikliku sõiduki kasutamiseks teenistujale annab teenistuja vahetu juht. Kuluaruande esitab teenistuja RTIPi vahendusel kooskõlastamiseks ja kontrollimiseks haldusosakonna sõidukite haldurile ning kinnitamiseks haldusosakonna juhatajale. Osakonna juhataja, volituse alusel kooskõlastuse andmisega, kinnitab kulu põhistatust ning suunab selle tasumiseks RTK-le. 3. 18/c - TRAM-i sõidukite korra kohaselt on keelatud isiklike sõitude tegemine. Ametiüleselt teeme pistelisi kontrolle vastava nõude täitmise üle. TRAM-s toimub sõidukite korra uuendamine 2025. aasta lõpus, millega lisatakse korda säte, et tehtud isiklikud sõidud on teenistujal kohustus hüvitada ametile tekkinud kulud. Soovituse täitmise eest vastutavaks isikuks on Kermo Vinnikov. 4. 18/d – Iga õnnetuse korral hindab TRAM juhtumit eraldi ning võtab arvesse asjaolusid, mis võisid olla õnnetuse põhjustajaks. Süülisuse tuvastamise korral on TRAM-i üldiselt praktiseerinud hüvitise piirmäärana kuni 50% kahju suurusest. Erandiks on eksamisõidukid. Eksamisõitude läbiviimisel juhtunud eksamineeritava poolt põhjustatud õnnetusjuhtumi korral tasub TRAM sõiduki kahjude likvideerimisel omavastutuse täies ulatuses. Audiitorite täiendav kommentaar: Tagasiside kattub olulises osas auditi käigus antud selgitustega, kuid ei ole üheselt arusaadav, kas soovitus põhimõtete fikseerimiseks korras on rakendamisel. Audiitori hinnangul on jätkuvalt oluline, et asutusesiseses sõidukite kasutamise korras oleks süülise õnnetuse korral asutusele tekkinud kahjude hüvitamise põhimõtted selgelt kirjeldatud. Selline regulatsioon vähendaks teenistujate seas segadust, looks ühtse arusaama ja suurendaks uute teenistujate teadlikkust ametisõiduki kasutamisega seotud vastutusest. Selge fikseerimine korras aitab vältida olukordi, kus hüvitamise ulatus ja tingimused jäävad ebaselgeks või sõltuvad ainult praktikas kujunenud tavast. 5. TRAM teostab minimaalselt kord aastas sõidukipargi kasutuse ametiülest analüüsi, sh hinnatakse sõidukite parkimise asukohti. Laekunud vihjete või avastatud puuduste osas rakendame koheselt meetmeid rikkumiste lahendamiseks. 32 Kliimaministeeriumi siseauditi osakond Töö nr 3/2024 lõpparuanne ETTEPANEKUD KAUR 20. Arvestades, et sõidujälgimissüsteemi lepingu sõlmimisest on möödunud 12 aastat, soovitame lepingutingimused üle vaadata ja ajakohastada, et maandada lepinguga seotud riske. 21. Soovitame täiendada asutusesisest sõiduauto kasutamist reguleerivat korda järgmiselt: a) määratleda isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise taotluse menetlusring ja menetlejate rollid ja vastutus; b) lisada põhimõte, et kui teenistujal langeb ära sõiduki kasutamise vajadus, peab ta tühistama sõiduki kasutamise broneeringu esimesel võimalusel. 22. Soovitame läbi viia regulaarset inventuuri ka asutuse poolt liisitud sõidukite osas, sarnaselt asutuse omandis olevatele ametisõidukitele. Inventeerimine aitab tagada kontrolli ja läbipaistvuse vara kasutamise üle, tuvastada võimalikud muudatused sõidukite seisukorras või kasutuses ning ühtlustada valitsemisalas rakendatavat praktikat. 23. Soovitame igal aastal tagada enne isikliku sõiduauto hüvitise käskkirja vormistamist, et kontrollitakse hüvitise saajatelt, kas võrreldes eelmise käskkirja kehtestamisega on muutunud sõiduki registreerimistunnistuse number. 24. Soovitame teostada vähemalt kord aastas analüüs, kus hinnatakse, kas teenistujad peavad kinni asutuses kokku lepitud garažeerimise põhimõtetest ja esitada kokkuvõte toimingu tulemustest juhtkonnale. KAUR TAGASISIDE ja TEGEVUSE EEST VASTUTAJA, sh tähtaeg: 1. KAUR sõlmib sõidujälgimissüsteemi teenuse osutajaga uue, tähtajalise lepingu. Soovituse täitmise eest vastutavaks isikuks on Maarja Pariis ja soovituse täitmise tähtaeg 01.08.2026. 2. KAURi sõidukite kasutamise korda täiendatakse vastavalt p 7 ja 23 ettepanekutele. Soovituse täitmise eest vastutavaks isikuks on Maarja Pariis ja soovituse täitmise tähtaeg on 01.08.2026. 3. Isikliku sõiduauto hüvitise käskkirja vormistamise eel kontrollitakse hüvitise saajatelt üle, kas sõidukeid on vahetatud ja kui on, siis palutakse esitada uue sõiduki registreerimistunnistuse koopia. Põhimõtteline otsus. Soovituse täitmise eest vastutavaks isikuks on Maarja Pariis. 4. Liisingus olevate sõidukite inventeerimine tekitab juurde halduskoormust ning see ei ole mõistlik, kuna sõidukite seisukorda hinnatakse korralistes hooldustes, mida osutab lepingupartner. Igapäevast autode kasutust jälgime sõidujälgimissüsteemi kaudu. Ei ole auditi ettepanekuga nõus. 5. Sõidukite kasutuse, sh garažeerimise analüüs viiakse läbi 2026. aastal. Soovituse täitmise eest vastutavaks isikuks on Maarja Pariis ja soovituse täitmise tähtaeg on 01.10.2026. ETTEPANEKUD RiL 25. Soovitame edaspidi sõidujälgimissüsteemi lepingu tingimustes määrata kindlaks sõidulehtede säilitamistingimused, et tagada asutuse kohustus tööandja sõiduki üksnes töösõitudeks kasutamise tõendamisel. Sõidulehtede säilitamise riski maandamiseks soovitame seni teha kord aastas ametisõidukite sõidulehtedest varukoopiad, salvestades need asutuse DHSi või kokkulepitud andmekeskkonda asutuses. 26. Soovitame täiendada asutusesisest sõiduauto kasutamist reguleerivat korda järgmiselt: a) kui teenistuja esitab asutusele isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamise aruande, tuleb kas igale aruandele lisada sõiduki kasutamise õigust tõendav dokument või kuluaruande kommentaaride väljale kanda viide, kust see dokument on leitav (nt varasem kuluaruanne nr xx), RiLis on kohustus dokument alati lisada, samas saab alternatiivina kasutada lahendust, kus lisatakse viide varasemale dokumendi asukohale; b) määratleda isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise taotluse menetlusring ja menetlejate rollid ja vastutus; c) lisada põhimõte, et kui teenistuja teostab ametisõidukiga erasõite, siis on tal kohustus hüvitada asutusele tekkinud kulud; d) kirjeldada põhimõtted, mille alusel hinnatakse teenistuja varalist vastutust süülise kahju korral. 27. Soovitame teostada vähemalt kord aastas analüüs, kus hinnatakse, kas teenistujad peavad kinni asutuses kokku lepitud garažeerimise põhimõtetest ja esitada kokkuvõte toimingu tulemustest juhtkonnale. 28. Hinnata, kas valitsemisala riigivara valitsemise kord katab piisavalt asutuse tegevusvaldkonna eripära ja vajadused. Kui kehtiv kord ei ole asutuse jaoks piisav, tuleb kehtestada täiendav asutusesisene kord, mis reguleerib riigivara kasutamist, käsutamist, arvestust ja vastutust vastavalt asutuse spetsiifikale. 33 Kliimaministeeriumi siseauditi osakond Töö nr 3/2024 lõpparuanne RIL TAGASISIDE ja TEGEVUSE EEST VASTUTAJA, sh tähtaeg: 1. RIL nõustub, et ametisõidukite sõidulehtedest on vajalik teha varukoopiad. Rakendame varukoopiate tegemist. Soovituse täitmise eest vastutavaks isikuks RIL tugiteenuste teenistuse direktor ja soovituse täitmise tähtaeg on 31.01.2026. 2. Koosmõjus lk 24 olevate ettepanekutega punktides 5-7 analüüsime RIL sõidukite kasutamise korda ning viime sisse vajalikud ning mõistlikud muudatused. Soovituse täitmise eest vastutavaks isikuks RIL tugiteenuste teenistuse direktor ja soovituse täitmise tähtaeg on 30.06.2026. 3. RIL ei näe vajadust teostada kord aastas analüüsi ainult autode garažeerimise põhimõtete osas. Analüüsime käesolevat ettepanekut koos lk 25 punktis 10 välja toodud kontrollimehhanismi ettepanekutega ja viime vajadusel sisse täiendused. Soovituse täitmise eest vastutavaks isikuks RIL tugiteenuste teenistuse direktor ja soovituse täitmise tähtaeg on 30.06.2026. 4. RIL hindab, et valitsemisala riigivara valitsemise kord katab asutuse vajadused ja käesoleval ajal täiendavat asutusesisest korda kehtestada ei pea vajalikuks. ETTEPANEKUD KeMIT 29. Soovitame igal aastal tagada enne isikliku sõiduauto hüvitise käskkirja vormistamist, et kontrollitakse hüvitise saajatelt, kas võrreldes eelmise käskkirja kehtestamisega on muutunud sõiduki registreerimistunnistuse number. KEMIT TAGASISIDE ja TEGEVUSE EEST VASTUTAJA, sh tähtaeg: 1. Kontrollimine on igakordne juba praegu. Vastutajat ei määra eraldi. ETTEPANEKUD EGT: 30. Võttes arvesse, et kehtiva sõidujälgimissüsteemi lepingu sõlmimisest on möödunud 7 aastat, soovitame EGTl koostööpartneriga sõlmitud lepingutingimused üle vaadata ja ajakohastada, et maandada lepinguga seotud riske. Soovitame edaspidi lepingutingimustes määrata kindlaks sõidulehtede säilitamistingimused, et tagada asutuse kohustus tööandja sõiduki üksnes töösõitudeks kasutamise tõendamisel. Sõidulehtede säilitamise riski maandamiseks soovitame seni teha kord aastas ametisõidukite sõidulehtedest varukoopiad, salvestades need asutuse DHSi või kokkulepitud andmekeskkonda asutuses. 31. Soovitame EGTl asutusesisene sõidukite kasutamise kord ajakohastada, sest selles esineb viiteid MKM nõuetele. Samuti soovitame täiendada korda järgmiselt: a) kui teenistuja esitab asutusele isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamise aruande, tuleb kas igale aruandele lisada sõiduki kasutamise õigust tõendav dokument või kuluaruande kommentaaride väljale kanda viide, kust see dokument on leitav (nt varasem kuluaruanne nr xx); b) määratleda isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise taotluse menetlusring ja menetlejate rollid ja vastutus; c) lisada põhimõte, et kui teenistujal langeb ära sõiduki kasutamise vajadus, peab ta tühistama sõiduki kasutamise broneeringu esimesel võimalusel; d) kirjeldada põhimõtted, mille alusel hinnatakse teenistuja varalist vastutust süülise kahju korral. 32. Soovitame läbi viia regulaarset inventuuri ka asutuse poolt liisitud sõidukite osas, sarnaselt asutuse omandis olevatele ametisõidukitele. Inventeerimine aitab tagada kontrolli ja läbipaistvuse vara kasutamise üle, tuvastada võimalikud muudatused sõidukite seisukorras või kasutuses ning ühtlustada valitsemisalas rakendatavat praktikat. 33. Asutuse varade korrektse arvestuse ja halduse tagamiseks soovitame: a) iga-aastase (II ja IV kvartali) visuaalse seisukorra kontrollitulemuste ülevaated kanda FleetComplete andmebaasi asemel hoopis RTIPi, et asutuse varaga seotud toimingud oleks ühes kohas; b) tagada, et vara inventuuri lõppakti kinnitaks asutuse juht. 34. Soovitame teostada vähemalt kord aastas analüüs, kus hinnatakse, kas teenistujad peavad kinni asutuses kokku lepitud garažeerimise põhimõtetest ja esitada kokkuvõte toimingu tulemustest juhtkonnale. 34 Kliimaministeeriumi siseauditi osakond Töö nr 3/2024 lõpparuanne 35. Hinnata, kas valitsemisala riigivara valitsemise kord katab piisavalt asutuse tegevusvaldkonna eripära ja vajadused. Kui kehtiv kord ei ole asutuse jaoks piisav, tuleb kehtestada täiendav asutusesisene kord, mis reguleerib riigivara kasutamist, käsutamist, arvestust ja vastutust vastavalt asutuse spetsiifikale. EGT TAGASISIDE ja TEGEVUSE EEST VASTUTAJA, sh tähtaeg: 1. EGT vaatab üle ning ajakohastab sõidujälgimissüsteemi lepingu, sh sõidulehtede säilitamise tingimused (sõidulehtede säilitamise kohustuse ja lepingu lõppemise järgselt teenusepakkuja kohustuse üle andma lepinguperioodil koostatud sõidulehed). Kui lepingupartner ei suuda tagada sõidulehtede säilitamist, korraldab EGT alternatiivse sisemise töökorralduse sõidulehtede säilimise tagamiseks. Soovituste täitmise eest vastutavaks isikuks on üldosakonna juhataja Liina Sadam ja soovituse täitmise tähtaeg on 31.05.2026 2. EGT ajakohastab asutusesisest sõidukite kasutamise korda ning viib vastavusse KLIMI valitsemisalaülese korraga. Vastutaja: Liina Sadam, üldosakonna juhataja. Tähtaeg 31.05.2026. 3. EGT lisab liisitud sõidukid RTIPi varade registrisse, et tagada regulaarne kontroll ning tuvastada võimalikud muudatused sõidukite seisukorras või kasutuses. Soovituste täitmise eest vastutavaks isikuks on üldosakonna juhataja Liina Sadam ja soovituse täitmise tähtaeg on 31.12.2025 4. EGT hindab üle asutusesise sõidukite kasutamise korra ajakohastamisel sõidukite regulaarse visuaalse kontrolli protsessi ning vajadusel viib sisse muudatused. Vara inventuuri akti kinnitab asutuse juht. Soovituste täitmise eest vastutavaks isikuks on üldosakonna juhataja Liina Sadam ja soovituse täitmise tähtaeg on 31.05.2026. 5. EGT hindab üle asutusesise sõidukite kasutamise korra ajakohastamisel ametisõidukite garažeerimise põhimõtted ja kontrolliprotsessi ning vajadusel viib protsessi sisse muudatused. Soovituste täitmise eest vastutavaks isikuks on üldosakonna juhataja Liina Sadam ja soovituse täitmise tähtaeg on 31.05.2026. 6. EGT hindab kas valitsemisala riigivara valitsemise kord katab asutuse tegevusvaldkonna eripära ja vajadused ning vajadusel koostab asutusesisese vastava korra. Soovituste täitmise eest vastutavaks isikuks on üldosakonna juhataja Liina Sadam ja soovituse täitmise tähtaeg on 31.05.2026. ETTEPANEKUD ELM: 36. Lihtsustamaks ametisõiduki garažeerimise nõude täitmise kontrollitavust, kaaluda sõidupäevikusse (ei peeta elektrooniliselt) või lähetuskorraldusse info lisamist, et ametisõidukit garažeeritakse välitöö läbiviimise ajal väljaspool ametisõidukile määratud asukohta. 37. Soovitame täiendada asutusesisest isikliku sõiduauto kasutamist reguleerivat korda järgmiselt: a) kui teenistuja esitab asutusele isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamise aruande, tuleb kas igale aruandele lisada sõiduki kasutamise õigust tõendav dokument või kuluaruande kommentaaride väljale kanda viide, kust see dokument on leitav (nt varasem kuluaruanne nr xx). b) määratleda isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise taotluse menetlusring ja menetlejate rollid ja vastutus. 38. Lisada asutuse välisveebi tagantjärgi info toimingupiirangu kohaldamise erisuse osas. ELMi TAGASISIDE ja TEGEVUSE EEST VASTUTAJA, sh tähtaeg: Soovituste täitmise eest vastutavaks isikuks on ELMi büroojuht ja soovituse täitmise tähtaeg on 31.03.2026. 35
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →