Digitaalne originaaldokument
TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
204
ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPINGUD
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud videosilla vahendusel Tallinna notar
Liina Vaidla notaribüroos Tallinnas, Maakri tn 23a kuuendal veebruaril kahe tuhande
kahekümne kuuendal aastal (06.02.2026) ning selles notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb riigivara valitseja
Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Transpordiamet, mis on
registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris registrikoodi 70001490
all, aadress Valge tn 4/1, Tallinn, e-posti aadress
[email protected], mille
esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Kati Banhard, isikukood
48511196519, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, kes kinnitab, et tema asukoht
kaugtõestamise hetkel on Elva vald (Omaniku esindaja esindusõiguse on notariaalakti
tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja digitaalse originaaleksemplari alusel ja
käesolevas lepingus viidatud käskkirjade alusel ning registriandmed on kontrollitud
notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki
alusel),
Järva vald, mis tegutseb läbi Järva Vallavalitsuse, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku
omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodi 77000335 all, aadress Pikk tn 56, Järva-
Jaani alev, Järva vald, Järva maakond, e-posti aadress
[email protected], edaspidi nimetatud
Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb vallavanem Toomas Tammik, isikukood
39001194921, kes on notariaalaktile tõestajale tuntud isik, kes kinnitab, et tema asukoht
kaugtõestamise hetkel on Pärnu linn (Õigustatud isiku esindaja esindusõiguse on
notariaalakti tõestaja tuvastanud ning registriandmed on kontrollitud notariaalakti
tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel),
kes sõlmivad käesoleva lepingu alljärgnevas:
1. LEPINGU ESEMED
1.1. Lepingu esemeks I on aadressil 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee lõik 1, Järva-Jaani
alev, Järva vald, Järva maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja
päraldistega.
1.2. Lepingu ese I on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 7299950 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus
25701:001:0031, pindala 27749,0 m², aadress 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee lõik 1,
Järva-Jaani alev, Järva vald, Järva maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%).
Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:
1
1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.2.2. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik
kasutusõigus Järva vald kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta
isiklik kasutusõigus tänavavalgustuse mastide ja maakaabelliinide ehitamiseks,
omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse
tagamise eesmärgil vastavalt 31.08.2022 lepingu punktidele 3.1 kuni 3.3, 4.1 kuni 4.9
ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile. 31.08.2022 kinnistamisavalduse alusel sisse
kantud 7.09.2022.
1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval
(06.02.2026).
1.4. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme I koosseisu
kuuluval maaüksusel registreeritud alltoodud tabelis nimetatud ehitis (rajatis), milline
ei ole arestitud ega panditud ning millise suhtes ei ole piiranguid ega muid probleeme
riiklikusse ehitisregistrisse kantud. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja
kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
EHR kood Nimetus Ehitisealune pind m2 Staatus Liik
220683869 Keskpinge maakaabel 138,0 olemas vallasasi
1.5. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme I koosseisu kuuluval
maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid
piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud. Lepingu
eseme I koosseisu kuuluva maaüksuse kohta on tehtud katastripidaja märge: pindala
on ebatäpne (06.04.2024).
1.6. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme I koosseisu kuuluval
maaüksusel registreeritud suur hulk kitsendusi (sealhulgas sideehitise kaitsevöönd,
avalikult kasutatava tee kaitsevööndid, elektripaigaldise kaitsevöönd, geodeetilise
märgi kaitsevöönd, ranna või kalda piiranguvöönd, ranna või kalda veekaitsevöönd,
ranna või kalda ehituskeeluvöönd, tee avalik kasutus, nitraaditundlik ala,
muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevöönd, planeeringu ala, veehaarde
sanitaarkaitseala), mida täies mahus käesolevas lepingus ei kajastata, kuid millega on
osalejad eelnevalt tutvunud ja on piirangutest teadlikud.
1.7. E-notari teabesüsteemi andmete ja kultuurimälestiste riikliku elektroonilise
andmebaasi kohaselt asub lepingu eseme I koosseisu kuuluv maaüksus järgmiste
mälestiste kaitsevööndites:
1.7.1. 22.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis: Järva-Jaani kirik (registri nr 14978) –
„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL
1998, 147/148, 554), "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine"
Kultuuriministri 19. detsember 2006 käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13);
1.7.2. 20.05.1997.a. arvele võetud ajaloomälestis: Vabadussõjas langenute matmispaik
(registri nr 3999) – „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 19.03.1997
määrus nr 3 (RTL 1997, 65, 355), "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine"
Kultuuriministri 19. detsember 2006 käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13);
1.7.3. 20.05.1997.a. arvele võetud ajaloomälestis, arheoloogiamälestis, ehitismälestis: Järva-
Jaani kirikuaed (registri nr 3997) – „Kultuurimälestiseks tunnistamine“
Kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 3 (RTL 1997, 65, 355), „Kultuurimälestiseks
tunnistamine“ Kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr 59 (RTL 1997, 169-171, 954),
2
"Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 19. detsember 2006
käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13).
1.8. Lepingu esemeks II on aadressil 15127 Järva-Jaani - Pikevere - Ebavere tee,
Järva-Jaani alev, Järva vald, Järva maakond asuv kinnistu koos selle juurde
kuuluvate osade ja päraldistega.
1.9. Lepingu ese II on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 3548550 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus
25701:001:0034, pindala 21098,0 m², aadress 15127 Järva-Jaani - Pikevere - Ebavere
tee, Järva-Jaani alev, Järva vald, Järva maakond, maa sihtotstarve transpordimaa
(100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:
1.9.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.9.2. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:
2) Isiklik kasutusõigus Järva-Jaani vald kasuks. Tähtajatu isiklik kasutusõigus
vastavalt 12.04.2017 lepingu punktidele 4 ja 5 avalikes huvides vajaliku valgustatud
jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks, korrashoidmiseks, hooldamiseks ja majandamiseks
vastavalt lepingu lisaks olevale plaanile 1. 12.04.2017 kinnistamisavalduse alusel sisse
kantud 18.04.2017.
3) Isiklik kasutusõigus Järva vald kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja
tasuta isiklik kasutusõigus tänavavalgustuse mastide ja maakaabelliinide ehitamiseks,
omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse
tagamise eesmärgil vastavalt 31.08.2022. a sõlmitud lepingu punktidele kolm neli
(3.4) kuni kolm kuus (3.6), neli üks (4.1) kuni neli üheksa (4.9) ning lepingu lisaks nr
2 olevale plaanile. 31.08.2022 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 6.09.2022.
1.9.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.10. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval
(06.02.2026).
1.11. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme II
koosseisu kuuluval maaüksusel registreeritud alltoodud tabelis nimetatud ehitised
(rajatised), millised ei ole arestitud ega panditud ning milliste suhtes ei ole piiranguid
ega muid probleeme riiklikusse ehitisregistrisse kantud. Nimetatud andmed on
notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
EHR kood Nimetus Ehitisealune pind m2 Staatus Liik
221284737 Siserajatis olemas kinnisasi
220649942 EstWin 003 ELA059 415,0 olemas vallasasi
221500145 Teed kavandatav kinnisasi
221500147 Sademevee kanalisatsioon kavandatav kinnisasi
221500177 Tänavavalgustus kavandatav kinnisasi
1.12. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme II koosseisu kuuluval
maaüksusel looduskaitseseadusest tulenevaid piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid
looduskaitseobjekte) registreeritud. Lepingu eseme II koosseisu kuuluva maaüksuse
kohta on tehtud katastripidaja märge: pindala on ebatäpne (06.04.2024).
1.13. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme II koosseisu kuuluval
maaüksusel registreeritud suur hulk kitsendusi (sealhulgas elektripaigaldise
kaitsevöönd, avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, geodeetilise märgi kaitsevöönd,
muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevöönd, tee avalik kasutus, sideehitise
kaitsevöönd, planeeringu ala, nitraaditundlik ala), mida täies mahus käesolevas
3
lepingus ei kajastata, kuid millega on osalejad eelnevalt tutvunud ja on piirangutest
teadlikud.
1.14. E-notari teabesüsteemi andmete ja kultuurimälestiste riikliku elektroonilise
andmebaasi kohaselt asub lepingu eseme II koosseisu kuuluv maaüksus järgmiste
mälestiste kaitsevööndites:
1.14.1. 22.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis: Järva-Jaani kirik (registri nr 14978) –
„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL
1998, 147/148, 554), "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine"
Kultuuriministri 19. detsember 2006 käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13);
1.14.2. 20.05.1997.a. arvele võetud ajaloomälestis: Vabadussõjas langenute matmispaik
(registri nr 3999) – „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 19.03.1997
määrus nr 3 (RTL 1997, 65, 355), "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine"
Kultuuriministri 19. detsember 2006 käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13);
1.14.3. 20.05.1997.a. arvele võetud ajaloomälestis, arheoloogiamälestis, ehitismälestis: Järva-
Jaani kirikuaed (registri nr 3997) – „Kultuurimälestiseks tunnistamine“
Kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 3 (RTL 1997, 65, 355), „Kultuurimälestiseks
tunnistamine“ Kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr 59 (RTL 1997, 169-171, 954),
"Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 19. detsember 2006
käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13).
Lepingu ese I ja lepingu ese II eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud lepingu ese/lepingu
esemed.
2. OSALEJATE KINNITUSED
2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et:
2.1.1. Punktis üks (1) toodud andmed lepingu esemete kohta on tõesed ja õiged ning lepingu
esemete suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.
2.1.2. Lepingu esemed on Omaniku omand ning lepingu esemed ei ole arestitud, nende
suhtes ei ole vaidlusi, neid ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata
kolmandate isikute õigustega, sh kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike
kolmandate isikute õigustega, nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud,
millest Omanik ei ole Õigustatud isikut informeerinud.
2.1.3. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat
lepingut, ning Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima
ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Õigustatud
isiku kasuks seatavate isiklike kasutusõiguste kandmist kinnistusraamatusse.
2.1.4. Lepingu esemed on registreeritud riigi kinnisvararegistris. Lepingu eseme I (objekti
kood KV71432) suhtes on riigi kinnisvararegistrisse kantud üks (1) kasutusleping.
Lepingu eseme II (objekti kood KV63358) suhtes on riigi kinnisvararegistrisse kantud
neli (4) kasutuslepingut.
2.1.5. Lepingu esemete koosseisu kuuluvate maaüksuste valdamise, kasutamise ega
käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata
muinsuskaitsealaseid, käesolevas lepingus nimetamata looduskaitsealaseid ega muid
käesolevas lepingus nimetamata piiranguid.
2.1.6. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis
takistaksid käesoleva lepingu alusel seatavate isiklike kasutusõiguste teostamist.
2.1.7. Lepingu esemete koosseisu kuuluvatel maaüksustel ei paikne Omanikule teadaolevaid
kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või
4
maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.
2.1.8. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu
sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.
2.1.9. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhindub Omanik riigivaraseaduse § 19 lõikes 11
sätestatust ja kooskõlas riigivaraseaduse § 18 lõike 2 punktiga 1 ja kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikega 1. Taristuministri 24.12.2024.a.
käskkirjaga nr 1-2/24/533 on Transpordiameti peadirektorile antud volitused otsustada
Eesti Vabariigi nimel maa kasutamiseks andmist ning Transpordiameti peadirektori
ülesannetes strateegilise planeerimise teenistuse direktori 02.01.2025.a. käskkirjaga nr
1.1-1/25/2 on Transpordiameti teenistujatele antud volitused otsustada Eesti Vabariigi
nimel maa kasutamiseks andmist.
2.1.10. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmine ja lepingu esemete isiklike
kasutusõigustega koormamine on otsustatud Transpordiameti maade osakonna
juhataja 05.02.2026.a. korraldusega nr 1.1-3/26/70, mille punktis üks kaks (1.2) esineb
ilmne viga, st pos 12-17 on tähistatud ainult lisaks oleval plaanil.
2.1.11. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud, ning tal on kõik
õigused ja piisavad kooskõlastused sõlmida käesolev leping Omaniku nimel vastavalt
õigusaktidele ja ta ei tea ühtegi takistust käesoleva lepinguga võetud ja selles
sätestatud kohustuste täitmiseks.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30
päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist.
2.2. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et:
2.2.1. Õigustatud isik on kasutusõiguse ala üle vaadanud ning on teadlik kasutusõiguse ala
suurusest ja piiridest ning ei oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone.
Õigustatud isik võtab kasutusõiguse ala valduse vastu käesolevas lepingus märgitud
ajal.
2.2.2. Kasutusõiguse ala I on tähistatud käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 1 oleval
plaanil ja lahutamatuks lisaks nr 3 (2 lehel) ning sellele vastavad järgmised Õigustatud
isiku poolt esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed:
ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1076513;1076514;1076575.
2.2.3. Kasutusõiguse ala II on tähistatud käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 1 oleval
plaanil, lisaks nr 2 oleval plaanil ja lisaks nr 3 (2 lehel) oleval plaanil ning sellele
vastavad järgmised Õigustatud isiku poolt esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse
ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood)
1076515;1076516;1076518;1076519;1076520;1076521;1076565;1076572;1076570.
2.2.4. Õigustatud isik kasutab kasutusõiguse ala üksnes käesolevast lepingust tulenevate
kohustuste täitmisel, sealhulgas projekteerib ja ehitab kasutusõiguse alale kohaliku
liikluse teenindamiseks avalikult kasutatava jalgratta- ja jalgtee ning tänavavalgustuse
(lepingu ese I) ja jalgratta- ja jalgtee, sademeveetoru ning tänavavalgustuse (lepingu
ese II) ja korraldab sellel teehoidu ja täidab muid Õigustatud isikule käesolevast
lepingust tulenevaid kohustusi.
2.2.5. Õigustatud isik omab piisavaid vahendeid kasutusõiguse alale punktis kaks kaks neli
(2.2.4) nimetatud kasutusõiguse eseme rajamiseks, teehoiu korraldamiseks ja tagab
vajalike vahendite olemasolu kogu käesoleva lepingu kehtivuse jooksul.
2.2.6. Järva Vallavalitsus on 03.02.2026.a. teinud korralduse nr 49, muudetud 05.02.2026.a.
korraldusega nr 50, mille alusel seatakse Õigustatud isiku kasuks isiklikud
kasutusõigused Omaniku omandis olevatele lepingu esemetele käesolevas lepingus
toodud tingimustel.
5
2.2.7. Tal on kõik õigused ja piisavad kooskõlastused sõlmida käesolev leping Õigustatud
isiku nimel ja ta ei tea ühtegi takistust käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud
kohustuste täitmiseks.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30
päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist.
2.3. Osalejad kinnitavad, et:
2.3.1. Notariaalakti projekt oli neile eelnevalt notariaalakti tõestaja poolt kooskõlastamiseks
saadetud ja nad on jõudnud notariaalakti projektiga põhjalikult tutvuda.
2.3.2. Käesoleva lepingu alusel isikliku kasutusõiguse seadmisega lepingu esemetele ei
kahjustata neid koormavate, kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõiguste ja punktis
kaks üks neli (2.1.4) nimetatud kasutuslepingutega soodustatud isikute huve.
2.3.3. Nad on käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevate plaanidega tutvunud ning
on teadlikud nende sisust, samuti on nad tutvunud käesoleva lepingu sõlmimise
aluseks olevate dokumentidega ega soovi täiendavate dokumentide muretsemist ning
tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist notari poolt.
3. ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMINE
3.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu
esemele I tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik
kasutusõigus I) lepingu eseme I koosseisu kuuluvale maaüksusele kohaliku liikluse
teenindamiseks avalikult kasutatava jalgratta- ja jalgtee ning tänavavalgustuse
(edaspidi nimetatud rajatis) ehitamiseks, omamiseks, avalikuks kasutamiseks ja
teehoiu korraldamiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset I käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest I tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal I (92 m²
suurune osa (pos 10), ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1076513, ja 23 m² suurune
osa (pos 11), ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1076514, jalgratta- ja jalgtee
rajamiseks vastavalt käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 1 olevale plaanile ning
10 m² suurune osa (pos 1), ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1076575,
tänavavalgustuse rajamiseks vastavalt käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 3
olevale plaanile (2 lehel)), mille paiknemine on tähistatud käesoleva lepingu
lahutamatuks lisaks nr 1 oleval plaanil rohelise viirutatud alana ja käesoleva lepingu
lahutamatuks lisaks nr 3 oleval plaanil (2 lehel) punase viirutatud alana (eelnevalt ja
edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala I).
3.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et lepingu esemele I seatav isiklik
kasutusõigus I saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriosasse nr 7299950 sissekandmisel esimese vaba järjekoha.
3.4. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu
esemele II tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik
kasutusõigus II) lepingu eseme II koosseisu kuuluvale maaüksusele kohaliku liikluse
teenindamiseks avalikult kasutatava jalgratta- ja jalgtee, sademeveetoru ning
tänavavalgustuse (edaspidi nimetatud rajatis) ehitamiseks, omamiseks, avalikuks
kasutamiseks ja teehoiu korraldamiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.5. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset II käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest II tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal II (313
m² suurune osa (pos 12), ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1076515; 260 m² suurune
6
osa (pos 13), ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1076516; 112 m² suurune osa (pos
14), ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1076518; 60 m² suurune osa (pos 15),
ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1076519; 233 m² suurune osa (pos 16),
ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1076520, jalgratta- ja jalgtee rajamiseks ja 174
m² suurune osa (pos 17), ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1076521, sademeveetoru
rajamiseks vastavalt käesoleva lepingu lahutamatuteks lisaks nr 2 olevale plaanile ja
16 m² suurune osa (pos 1), ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1076565; 39 m²
suurune osa (pos 2), ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1076572, ja 54 m² suurune
osa (pos 3), ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1076570, tänavavalgustuse
rajamiseks vastavalt käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 3 olevale plaanile (1.
leht)), mille paiknemine on tähistatud käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 2
oleval plaanil rohelise viirutatud alana jalgratta- ja jalgtee puhul ja sinise viirutatud
alana sademeveetoru puhul ja käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 3 oleval
plaanil (1. leht) punase viirutatud alana (eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud
kasutusõiguse ala II).
3.6. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et lepingu esemele II seatav isiklik
kasutusõigus II saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriosasse nr 3548550 sissekandmisel esimese vaba järjekoha.
Isiklik kasutusõigus I ja isiklik kasutusõigus II eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud isiklik
kasutusõigus/isiklikud kasutusõigused. Kasutusõiguse ala I ja kasutusõiguse ala II eelnevalt
ja edaspidi koos nimetatud kasutusõiguse ala/kasutusõiguse alad.
4. OSAPOOLTE KOKKULEPPED
4.1. Õigustatud isik kohustub:
4.1.1. tagama rajatise avaliku kasutamise;
4.1.2. kasutama rajatist vaid seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks;
4.1.3. teostama rajatise korrashoidu vastavalt õigusaktidele oma vahenditega ja omal kulul;
4.1.4. kasutama kasutusõiguse ala säästlikult ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele
kõik abinõud, vältimaks lepingu eseme omaniku või kolmandate isikute vara või
õiguste kahjustamist mistahes viisil;
4.1.5. korraldama kasutusõiguse alal riigitee teehoidu talitluse tagamise eesmärgil;
4.1.6. mitte halvendama liiklust riigiteel, mis piirneb kasutusõiguse alaga ja lubama lepingu
eseme omanikul või tema poolt volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta
teostada riigitee kaitsevööndis teehoiu teostamist, sh teha talihooldetöid, sildade-
viaduktide hooldetöid, tee katte ja -peenarde remondi- ja hooldetöid, niita, teostada
võsaraiet ja muid vajalikke töid;
4.1.7. esitama Transpordiametile dokumendid rajatise teeregistrisse kandmiseks;
4.1.8. andma põhjendatud seisukohti kasutusõiguse alale kavandatavate avalikes huvides
olevate tehnovõrkude või -rajatiste ehitamise kohta;
4.1.9. säilitama rajatisega seotud dokumendid (nt projekt, teostusjoonised jm dokumendid)
käesoleva lepingu kehtivuse perioodil;
4.1.10. tagama vara majandusliku säilimise.
Muud kokkulepped
4.2. Isiklik kasutusõigus ei ole samal talituslikul eesmärgil üleantav kolmandale isikule
ilma Transpordiameti nõusolekuta. Õigustatud isik võib anda riigivara kolmanda isiku
kasutusse allkasutuslepingu alusel üksnes juhul, kui selleks on Transpordiameti
nõusolek ja allkasutuslepingus lepitakse kokku käesoleva lepingu avalikustamises
7
avaliku teabe seaduse kohaselt.
4.3. Õigustatud isik võib käesoleva lepingu üles öelda, teatades sellest teisele poolele ette
vähemalt kuus (6) kuud. Lepingu eseme omanik jätab endale õiguse lõpetada käesolev
leping erakorraliselt olukorras, kus kasutamiseks antud kasutusõiguse ala on vajalik
riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil.
4.4. Lepingu eseme omanik saab käesoleva lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetada,
teatades sellest teisele poolele ette kolmkümmend (30) päeva, kui Õigustatud isiku üle
järelevalvet teostava asutuse ettekirjutus käesoleva lepingu täitmise kohta on jäetud
korduvalt täitmata või see takistab käesoleva lepingu edasist täitmist või käesoleva
lepingu edasine täitmine võib põhjustada kahju lepingu eseme omanikule või
kolmandatele isikutele.
4.5. Käesoleva lepingu lõppemisel võib Õigustatud isik rajatise likvideerida ainult lepingu
eseme omaniku kirjalikul nõusolekul. Kuus (6) kuud enne käesoleva lepingu
ülesütlemist peab Õigustatud isik pöörduma lepingu eseme omaniku poole, et
selgitada välja lepingu eseme omaniku seisukoht rajatise säilitamiseks ja Õigustatud
isiku teehoiu kohustuse ülevõtmiseks või rajatise likvideerimiseks. Juhul kui lepingu
eseme omanik annab nõusoleku rajatise likvideerimiseks, kohustub Õigustatud isik
rajatise likvideerima ja taastama kasutusõiguse alal käesoleva lepingu sõlmimisele
eelnenud seisukorra omal kulul ilma lepingu eseme omanikult täiendavat hüvitist
saamata. Juhul, kui lepingu eseme omanik ei anna nõusolekut rajatise
likvideerimiseks, läheb rajatise omand ning kohustus teostada teehoidu üle lepingu
eseme omanikule, kusjuures Õigustatud isikul ei ole õigust saada rajatise omandamise
eest lepingu eseme omanikult hüvitist.
4.6. Käesoleva lepingu lõppemisel on Õigustatud isik kohustatud teehoiu korraldamise
kohustuse järjepidevuse tagamiseks lepingu eseme omanikule üle andma kogu teehoiu
korraldamisega seotud dokumentatsiooni. Rajatise ja dokumentide üleandmise kohta
vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise akt.
4.7. Transpordiametil on õigus nõuda isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu rikkumise
korral Õigustatud isikult leppetrahvi summas kuni viissada (500) eurot. Leppetrahvi
määramine ei vabasta Õigustatud isikut isikliku kasutusõiguse seadmise lepingust
tulenevate kohustuste täitmisest.
4.8. Riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab õigustatud
isik proportsionaalselt kasutusõiguse ulatusega.
4.9. Rajatised tuleb ehitada vastavalt Transpordiameti 04.02.2026 kirjaga nr 7.1-2/26/529-
2 kooskõlastatud ja VIL projekt OÜ koostatud projektile nr VP24008 „ Järva-Jaani –
Pikevere-Ebavere tee km 0,0-0,2 kõnnitee ehitusprojekt, põhiprojekt“. Projekti
realiseerimisel ja rajatiste ehitamisel tuleb arvestada kooskõlastuskirja lisas olevate
märkustega.
4.10. Transpordiamet ja Õigustatud isik vormistavad riigivaraseaduse § 24 lõike 2 kohaselt
digitaalselt allkirjastatud riigivara valduse üleandmise-vastuvõtmise akti
viieteistkümne (15) tööpäeva jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest.
4.11. Õigustatud isik vastutab esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju
andmete õigsuse eest; vastuolu korral loetakse õigeks Transpordiameti poolt
kooskõlastatud projekt ja käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevatel plaanidel
näidatud kasutusõiguse ala.
8
5. ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED
5.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme I isikliku kasutusõigusega I
koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr
7299950 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu ja tasuta
isiklik kasutusõigus Järva vald kasuks jalgratta- ja jalgtee ning tänavavalgustuse
ehitamiseks, omamiseks, avalikuks kasutamiseks ja teehoiu korraldamiseks
talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 06.02.2026.a. sõlmitud lepingu punktidele
kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3) ja neli üks (4.1) kuni neli üheksa (4.9), mille
alale vastavad maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed:
ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1076513;1076514;1076575.
5.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme II isikliku kasutusõigusega II
koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr
3548550 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu ja tasuta
isiklik kasutusõigus Järva vald kasuks jalgratta- ja jalgtee, sademeveetoru ning
tänavavalgustuse ehitamiseks, omamiseks, avalikuks kasutamiseks ja teehoiu
korraldamiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 06.02.2026.a. sõlmitud
lepingu punktidele kolm neli (3.4) kuni kolm kuus (3.6) ja neli üks (4.1) kuni neli
üheksa (4.9), mille alale vastavad maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju
andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood)
1076515;1076516;1076518;1076519;1076520;1076521;1076565;1076572;1076570.
6. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE
6.1. Notariaalakt on koostatud ühes (1) digitaalses originaaleksemplaris, mis on
kasutusel elektroonilises käibes. Vajaduse korral väljastab osalejatele notariaalakti
tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja, mis asendab originaali, paberkandjal.
6.2. Kaugtõestamise puhul säilitatakse digitaalset originaaldokumenti digitaalses
notariaalarhiivis. Kaugtõestamise korral säilitatakse digitaalsest originaaldokumendist
tehtud kinnitatud ärakirja paberkandjal, mille pealdis sisaldab kinnitust, et ärakiri
asendab tõestamisseaduse § 47 lõikes 1 ettenähtud juhtudel notariaalakti originaali.
6.3. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse tehinguosalistele riigiportaalis www.eesti.ee
(www.eesti.ee/est/teenused › ettevõtjale › õigusabi › notariaalsed dokumendid)
juurdepääsuõigus notariaalakti digitaalsele ärakirjale. Juurdepääsuõigus luuakse
tehinguosalisest juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte tema esindajale. Nimetatud
ärakirja valmistamise eest notari tasu ei võeta.
6.4. Notariaalakti tõestaja esitab käesoleva lepingu digitaalse originaaleksemplari
kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul.
7. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
7.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik.
7.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme
(3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole.
Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid
dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.
7.3. Õigustatud isik tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu
9
sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava
nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks.
Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud,
ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt
heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Osalejad
loobusid notariaalakti lahutamatuks lisaks oleva dokumendi ettelugemisest, lisatud dokument
on esitatud osalejatele läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks ekraanil, ning see on notariaalakti
tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud koos notariaalaktiga selle lahutamatu
lisana. Notariaalaktile lisatud plaanid esitati osalejatele ekraanil tutvumiseks, need kiideti
osalejate poolt heaks ning allkirjastati digitaalselt.
Notari tasu isiklike kasutusõiguste seadmise lepingu ning asjaõiguslepingute tõestamisel
39,60 eurot (tehinguväärtus 1 278,00 eurot: notari tasu seadus § 3, 10, 12, 23 p 2).
Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu tõestamisel 20,00 eurot (notari tasu
seadus § 2 lg 2.1).
Notari tasu kokku 59,60 eurot.
Käibemaks 14,30 eurot.
Kokku 73,90 eurot.
Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.
Riigilõiv lepingu esemele I isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
Riigilõiv lepingu esemele II isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
Notariaalakt on tõestatud kaugtõestamise teel
Omaniku esindaja Kati Banhard allkirjastatud digitaalselt
Õigustatud isiku esindaja Toomas Tammik allkirjastatud digitaalselt
Tallinna notar Liina Vaidla allkirjastatud digitaalselt
10
NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED
1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu
sõlmimisega. Kinnistusraamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes lepingupoolte vahel
ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks
tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped.
2. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse § 36 esitatakse kinnistusosakonnale viide kandega seotud
õiguse ruumiandmetele maakatastris, kui see on vajalik kande mõistmiseks. Viite asemel võib
esitada katastrikaardi skeemi, kui ruumiandmete määramine maakatastris ei ole tehniliselt
võimalik või on oluliselt raskendatud.
3. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 ei ole kinnisasja osa võõrale maale õiguse
teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi,
samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.
4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 54 lg 1 võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või ühte
kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. (2) Kinnisasjade ühendamisel
jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul
kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt
kinnisasja omaniku ja puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele. (3) Kinnisasjade
ühendamise korral laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud
kinnisasjale. (4) Kinnisasja jagamise korral jääb kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks
on kinnisasi tervikuna, koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju. (5)
Kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks oli jagatava kinnisasja osa, jääb koormama
vastavat jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja.
5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle
kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja
suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus
määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.
6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse kinnisasja omaniku nõusolekul
teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Kui isikliku
kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või
koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.
7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 lõikele 4 isikliku kasutusõiguse, mille esemeks on tehnovõrk või
-rajatis, lõpetamiseks on nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud või digitaalselt
allkirjastatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust. [RT I,
23.12.2022, 1 - jõust. 01.02.2023]
8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise
või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning
servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui
seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul
on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat
kinnisasja.
9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal
maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või
kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või
elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on
teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine
ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid
kulutusi. Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja
koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht,
tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu,
vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava
kinnisasja omaniku huve.
10. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega
kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju
11
tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte
mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.
11. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise
omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on
tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega
seotud kulud.
12. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal
tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik
avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus
tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -
rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping
lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele
pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus
tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega.
(11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku
teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus
või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja
kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja
kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle
kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses.
Avalikes huvides ehitatud tehnovõrk või -rajatis on ka riikliku või kohaliku omavalitsuse üksuse
keskkonnaseire ja tänavavalgustuse ehitis.
13. Asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust
või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi
tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu
ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu
samaväärsesse või halvemasse olukorda.
14. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lg 1 kui tehnovõrgu või -rajatise talumise
kohustus tuleneb asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15² 1. või 2. lõikest ning kinnisasja
omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -
rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda
tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) asjaõigusseaduse rakendamise
seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.
15. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lg 1 kohaselt on talumistasu suurus aastas on 3,5
protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse
koefitsientidega. [jõust. 01.01.2024] (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse
pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust
põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse
jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse
pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid
on sätestatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu
sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui
sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem.
(4) Lisaks asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 1. lõikes sätestatud suurusega tasule on
kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine
on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik
talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa
kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2)
tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse
tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui selle suurus isiku omandis olevate kinnisasjade eest
kokku on tehnovõrgu või -rajatise omaniku kohta alla viie euro. [jõust. 01.01.2024] (8) Maa
maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa- ja Ruumiameti andmetest. [jõust.
01.01.2025] (9) Talumistasu võib 2024. aastal muutuda kuni 33 protsenti ja 2025. aastal kuni 66
protsenti 2022. aasta korralise hindamise ja 2001. aasta korralise hindamise tulemuste alusel
määratud maa maksustamishindade alusel arvutatud talumistasude vahest. [jõust. 01.01.2024]
12
16. Ehitusseadustiku § 92 lg 7 kohaselt on kohalik tee – tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab
kohaliku omavalitsuse üksus. Kohalik tee võib olla avalikuks kasutamiseks määratud eratee,
kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv tee või kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse kohaselt
kohaliku omavalitsuse hallatav kohaliku liikluse korraldamiseks vajalik muu tee.
17. Vastavalt ehitusseadustiku § 71 lõikele 1 on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev
maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid
keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult
kasutatav.
18. Vastavalt ehitusseadustiku § 72 lg 1 on tee kaitsevööndis keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat
valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud
rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha veerežiimi
muutust põhjustavat maaparandustööd. (2) Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud
lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise.
Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi
lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole
teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale. (3) Ümbersõite rajada ja ehitada
ning nende korrashoiuks teist kinnisasja kasutada saab ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea
sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral. Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise
kasutamisega kaasnev kahju. (4) Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib
detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud
detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus.
19. Vastavalt ehitusseadustiku § 74 lg 1 on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. (2) Ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada materjale ning teha lõhkamis-, puurimis-,
kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid; 2)
veekogus asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste juures teha süvendustöid, pinnase
teisaldamistöid, uputada tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või vedada ankruid, kette, logisid,
traale või võrke.
20. Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2005.a. määrusega nr 76 (RTL 2005, 123, 1949) § 2 lõikele 1
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku
telgjoonest mõlemale poole on: 1) alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; 2) 250 mm kuni
alla 500 mm siseläbimõõduga torustikul 2,5 m; 3) 500 mm ja suurema siseläbimõõduga torustikul
3 m. (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus
torustiku telgjoonest mõlemale poole on: 1) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis
on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2 m; 2) torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem
ning mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2,5 m; 3) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250
mm ja mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 2,5 m; 4) torustikul, mille siseläbimõõt on 250
mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 3 m; 5) torustikul, mille siseläbimõõt
on 1000 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele või allmaakaeveõõnesse – 5
m.
21. Vastavalt ehitusseadustiku § 77 lg 1 on elektripaigaldise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat
ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on
piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis,
ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kehtivad
kasutuspiirangud.
22. Vastavalt ehitusseadustiku § 77 lg 2 on elektripaigaldise kaitsevööndis keelatud ladustada
jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja
maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud
ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning
varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; sõita masinate ja
mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri –
õhuliinide kaitsevööndis; ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi
– kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast,
teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning
13
ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites.
23. Vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 kehtestatud ehitise
kaitsevööndi ulatuse, kaitsevööndis tegutsemise korra ja kaitsevööndi tähistusele esitatavatele
nõuetele § 10 lg 3 on maakaabelliini kaitsevööndi ulatus piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt
poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
24. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis, kui
see ei kahjusta varem seatud servituuti.
25. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 37 lg 1 lisatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või
nende kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja võõrandamise lepingusse või asjaõigusega
koormamise lepingusse viide kaitse kehtestamise õigusaktile.
26. Maakatastriseaduse § 9 lg 23 ja lg 24 järgi teeb katastripidaja katastriüksuse kohta katastrisse
märked: 1) „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha” juhul, kui naaberkatastriüksuste piiriandmed on
vastuolulised või kui on tuvastatud, et piiripunktide asukohad maastikul ei ole kooskõlas
katastrisse kantud piiriandmetega; 2) „Pindala on ebatäpne” juhul, kui katastriüksus on
moodustatud kaardimaterjali alusel või aerofotogeodeetilisel meetodil või kui katastripidaja
tuvastab ebatäpsed või vastuolulised piiriandmed.
Nimetatud dokument on digitaalselt allkirjastatud kaugtõestuse teel tõestatud notariaalakti
lahutamatu lisana
14
Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan
IKO-10
TINGMÄRGID:
POS10
POS11
0 5 10 15 20 25 30m
M 1:500
IKÕ ala Kinnistu Katastriüksuse tunnus, nimi ja IKÕ ala pindala
POS nr (plaanil) registriosa nr sihtotstarve ruutmeetrites m2
25701:001:0031
POS10 7299950 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee lõik 1 92
(transpordimaa)
25701:001:0031
POS11 7299950 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee lõik 1 23
(transpordimaa)
Projekti nimetus / asukoht Töö nr
Järva-Jaani – Pikevere – Ebavere tee km 0,0 – 0,2 kõnnitee ehitusprojekt; Osa 1: Teed VP24008
Järva maakond, Järva vald, Järva-Jaani alev
Koostaja Joonise nimetus Mõõtkava Leht / formaat Kuupäev
VILprojekt OÜ, T.Tõnts Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan 1:500 Leht1/A4 11.01.2026
Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan
IKO-11
TINGMÄRGID:
POS12 SK2 SK2
POS17 POS15
SK2
SK2
SK2
POS13
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
POS16
POS15
POS14
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
0 5 10 15 20 25 30m
M 1:500
IKÕ ala Kinnistu Katastriüksuse tunnus, nimi ja IKÕ ala pindala IKÕ ala Kinnistu Katastriüksuse tunnus, nimi ja IKÕ ala pindala IKÕ ala Kinnistu Katastriüksuse tunnus, nimi ja IKÕ ala pindala
POS nr (plaanil) registriosa nr sihtotstarve ruutmeetrites m2 POS nr (plaanil) registriosa nr sihtotstarve ruutmeetrites m2 POS nr (plaanil) registriosa nr sihtotstarve ruutmeetrites m2
25701:001:0034 25701:001:0034 25701:001:0034
POS12 3548550 15127 Järva-Jaani - Pikevere - 313 POS14 3548550 15127 Järva-Jaani - Pikevere - 112 POS17 3548550 15127 Järva-Jaani - Pikevere - 174
Ebavere tee (transpordimaa) Ebavere tee (transpordimaa) (sademeveetoru) Ebavere tee (transpordimaa)
25701:001:0034 25701:001:0034
POS13 3548550 15127 Järva-Jaani - Pikevere - 260 POS15 3548550 15127 Järva-Jaani - Pikevere - 60
Ebavere tee (transpordimaa) Ebavere tee (transpordimaa)
25701:001:0034
POS16 3548550 15127 Järva-Jaani - Pikevere - 233
Ebavere tee (transpordimaa)
Projekti nimetus / asukoht Töö nr
Järva-Jaani – Pikevere – Ebavere tee km 0,0 – 0,2 kõnnitee ehitusprojekt; Osa 1: Teed VP24008
Järva maakond, Järva vald, Järva-Jaani alev
Koostaja Joonise nimetus Mõõtkava Leht / formaat Kuupäev
VILprojekt OÜ, T.Tõnts Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan 1:500 Leht1/A4 11.01.2026
Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan
IKÕ ala Kinnistu Katastriüksuse tunnus, nimi ja IKÕ ala pindala
POS nr (plaanil) registriosa nr sihtotstarve ruutmeetrites m2
25701:001:0034
POS1 3548550 15127 Järva-Jaani - Pikevere - 16
Ebavere tee (transpordimaa)
25701:001:0034
POS2 3548550 15127 Järva-Jaani - Pikevere - 39
Ebavere tee (transpordimaa)
25701:001:0034
POS3 3548550 15127 Järva-Jaani - Pikevere - 54
Ebavere tee (transpordimaa)
Mõõtkava 1:800
POS1
W1.1
POS2 W1.1
W1.1
/
POS3
/
/
W1.1
Kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest
kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
Kasutusõiguse ala (valgustus)
Katastriüksuse piir
Katastriüksuse tunnus ja nimetus
Projekteeritud ülekäigurajavalgusti
konsoolita mastil
W1.1 Projekteeritud valgustuse maakaabel
Projekti nimetus / asukoht Töö nr
Järva-Jaani – Pikevere – Ebavere tee km 0,0 – 0,2 kõnnitee ehitusprojekt; Osa 2: Valgustus 2503
Järva maakond, Järva vald, Järva-Jaani alev
Koostaja Joonise nimetus Mõõtkava Leht / formaat Kuupäev
ELXY OÜ, J. Põlluveer Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan 1:800 Leht1/A4 07.01.2026
Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan
IKÕ ala Kinnistu Katastriüksuse tunnus, nimi ja IKÕ ala pindala
POS nr (plaanil) registriosa nr sihtotstarve ruutmeetrites m2
25701:001:0031
POS1 7299950 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee lõik 1 10
(transpordimaa)
Mõõtkava 1:500
POS1
Kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest
kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
Kasutusõiguse ala
Katastriüksuse piir
Katastriüksuse tunnus ja nimetus
Projekteeritud ülekäigurajavalgusti
konsoolita mastil
W1.1 valgustuse maakaabel
Projekti nimetus / asukoht Töö nr
Järva-Jaani – Pikevere – Ebavere tee km 0,0 – 0,2 kõnnitee ehitusprojekt; Osa 2: Valgustus 2503
Järva maakond, Järva vald, Järva-Jaani alev
Koostaja Joonise nimetus Mõõtkava Leht / formaat Kuupäev
ELXY OÜ, J. Põlluveer Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan 1:500 Leht2/A4 07.01.2026