dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Transpordiamet
Valjaminev kiriAvalik

Riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee rajamiseks ehitusloa menetlusse kaasamine ja KMH algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine

Transpordiamet · 6. veebruar 2026
Viit
8-1/22-058/2097-1
Registreeritud
6. veebruar 2026
Dokumendi liik
Valjaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet, Muinsuskaitseamet, Põlva Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
8 TEETARISTU EHITAMINE JA REMONTIMINE
Sari
8-1 Tee- ja teerajatiste projektid ning ehituse täitedokumentatsioon objektide kaupa
Toimik
8-1/22-058
Vastutaja
Anni Luht (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Projekteerimise üksus)

Failid

  • 📎8-122-0582097-1 06.02.2026 Valjaminev kiri.asice5450 KB

Sisu (failidest)

Versioon 24.04.2023 /// TÖÖ NR 22004400 Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti Keskkonnamõjude eelhinnang Töö nr 22004400 Tartu 2023 Ethel Simmul Keskkonnaspetsialist Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, projektijuht (litsents: KMH0162) Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 2 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 4 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA-MÕJU .......................................... 11 4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele ............................................................................................................... 11 4.2. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 14 4.3. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 16 4.4. Müra, vibratsioon ja õhukvalIteet, valgus .................................................................... 19 4.5. Jäätmekäitlus .............................................................................................................. 19 4.6. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 19 5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 20 Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 3 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojektile. Kavandatav tegevus asub Põlva maakonnas ning osaliselt Põlva linna ja osaliselt Põlva valla territooriumil (joonis 1.1). Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või algatamata jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise vajalikkuse hindamisel. Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu an dmisel on aluseks Roadplan OÜ poolt koostatud projekti seletuskiri ja projekti joonised seisuga 21.04.2023. Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht (tähistatud punase joonega). Aluskaart: Maa-amet 2023 Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 4 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 2 1 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 2 2 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine. Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023077 Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 5 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ 2. Vastavalt VV määrusele: § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul; Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10) ning vastavalt VV määrusele nr 224 § 13 p 8 kohase tegevusega (kuna projektiga nähakse ette jalgratta- ja jalgtee rajamist sõiduteest eemale). Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevalt sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 6 1 . Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatava lt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteke t, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003 Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 6 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnam õjust. (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 2 1 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 7 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Vastavalt tehnilisele kirjeldusele on projekti eesmärgiks liikuvuse parandamine, liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee -ehitusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid. Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole. Alljärgnevalt on esitatud kavandatava tegevuse detailsem kirjeldus, vastavalt projekteerijalt saadud infole. Kavandatav tegevus on kujutatud joonisel 3.1. Plaanilahendus Riigitee nr 87 äärne plaanilahendus Projekteeritud jalg- ja jalgrattatee (edaspidi JJT) saab alguse Ringtee 2 kinnistult, kus see on kokku viidud olemasoleva JJT-ga. Kogu ulatuses on JJT eraldatud sõiduteest eraldusribaga. PK 1+79 juurde projekteeritakse ülekäik üle riigitee 87. Kase tn ja Vabriku tn ristmikul projekteeritakse JJT kokku varasemalt projekteeritud Kaasiku-Lina JJT-ga (VILprojekt OÜ töö nr VP21026). Antud ristmikule projekteeritakse täiendav ohutussaarega ülekäik üle riigitee 87. PK 3+75 juurde projekteeritud ülekäik ühendab projekteeritud JJT olemasoleva JJT -ga, mis kulgeb vasakul pool riigiteed kuni Vabriku tänavani. Ohutussaare rajamiseks riigiteele projekteeritakse riigitee katte laiendamine. PK 6+16 juurde projekteeritakse JJT ja sõidutee vahele kattega ühendus, et võimaldada liikuda üle riigitee paikneva talu juurde. PK 8+35 juurde projekteeritakse ülekäik üle riigitee 87, mis ühendatakse Pärnaõie tn sõiduteega. PK 9+65 juurde projekteeritakse JJT ja sõidutee vahele kattega ühendus, et võimaldada liikuda üle riigitee paikneva talu juurde. PK 12+08 juurde projekteeritakse JJT ja sõidutee vahele kattega ühendus, et võimaldada liikuda üle riigitee paikneva talu juurde. Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 8 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang PK 13+20 juurde projekteeritakse JJT ja sõidutee vahele kattega ühendus, et võimaldada liikuda üle riigitee paikneva talu juurde. PK 14+40 juurde projekteeritakse Kirsi tn ristmik. Sõidutee kate projekteeritakse kuni Kirsi tn 3 kinnistu juurdepääsuni. Antud ristmikult on võimaldatud juurdepääs Rähni tn 12a ja 14a kinnistutele. Lõigus PK 14+95 - PK 15+50 projekteeritakse JJT ühiskasutuses sõidukitega, mis liiguvad Rähni tn 12a ja 14a kinnistutele. Antud lõigus on sõidutee katte laius 4,5 m. PK 15+75 juures likvideeritakse olemasolev juurdepääs Kirsi tänavale. PK 15+83 juurde projekteeritakse JJT ja sõidutee vahele kattega ühendus, et võimaldada liikuda üle riigitee paikneva talu juurde. PK 16+80 juurde projekteeritakse JJT ja sõidutee vahele kattega ühendus, et võimaldada liikuda üle riigitee paikneva talu juurde. PK 17+90 juures läbib JJT Ähnioro oja. Antud lõigus on JJT viidud sõiduteest ka ugemale, et ületada Ähnioro oja kõige soodsamas asukohas ja tagada truubi paigaldamiseks vajalik ruum. PK 18+90 juurde projekteeritakse JJT ja sõidutee vahele kattega ühendus, et võimaldada liikuda üle riigitee Tammemäe teele. PK 25+75 juures muudetakse Tiigi ja Pragi kinnistute juurdepääsu asukohta, et tagada juurdepääsu võimalikult risti ristumine riigiteega ja JJT -ga, mis tagab kõrgema ohutuse. PK 26+07 juurde projekteeritakse JJT ja sõidutee vahele kattega ühendus, et võimaldada liikuda üle riigitee paikneva talu juurde. Lõigus 27+25 – PK 28+65 läbib JJT olemasolevat orgu. Antud lõigus on JJT viidud sõiduteest kaugemale, et ületada oru põhjas asuvat kraavi kõige soodsamas asukohas ja tagada truubi paigaldamiseks vajalik ruum. Täiendav põhjus on, et JJ T oleks eraldiseisval muldkehal, mis lihtsustab pisut ehitamist keerulistest tingimustes. Lõigus PK 28+65 – PK 30+00 piiratakse ruum sõidutee ja olemasoleva Kaldamäe tee 2 ning Värska mnt 3 piirdeaia vahel. Lisaks on Kaldamäe tee 2 kinnistul olemasolev salvkaev (PK 28+95). Samas on antud kohas riigitee kõrgel muldkehal ja Kaldamäe tee 2 kinnistu oluliselt madalamal. Sellest tulenevalt projekteerit akse lõigus PK 28+65 – PK 29+09 JJT äärde tugimüür. Kinnistu omanike privaatsuse tagamiseks on tugimüürile projekteeritud piirdeaed. Kuna lõigul PK 28+65 – PK 30+00 on piiratud ruum ja eraldusriba ei ole vajaliku laiusega, siis on JJT sõiduteest antud lõigus eraldatud põrkepiirdega. PK 30+00 juurde projekteeritakse teeületuskoht üle riigitee 87. Teeületuskoht projekteeritakse üle olemasoleva ohutussaare. Vasakule poole riigiteed 87 projekteeritakse JJT ühendus riigiteega 90. Üle riigitee 90 projekteerit akse teeületuskoht JJT PK 2+44 juures. Teeületuskoht ühendatakse paremal pool riigiteed 90 olemasoleva JJT-ga (PK 2+25). Antud lõigus eraldatakse JJT sõiduteest äärekiviga. Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 9 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Riigitee 87 äärne JJT on vasakul pool riigiteed 90, projekteerit akse kuni olemasoleva JJT- ni PK 30+62 juures. Antud lõigus eraldatakse JJT sõiduteest äärekiviga. Kuna riigitee 90 äärde on vajalik rajada täiendav äärekiviga lõik ning lõigus PK 28+65 kuni PK 30+00, satub JJT olemasolevale kraavile, siis on sademevee ära juhtimiseks projekteeritud täiendav sademeveetorustik, mis juhitud olemasolevasse kraavi PK 28+09. Riigitee nr 90 äärne plaanilahendus Projekteeritav JJT saab alguse Linnamäe teelt. JJT projekteerit akse kuni Päkamäe teeni. Riigitee 90 äärde projekteeritakse JJT paremale poolt sõiduteed. JJT eraldatakse sõiduteest äärekiviga. PK 0+25 ületab JJT Peri oja. Lõigul PK 0+00 – PK 0+40 on piiratud ruum. Sellest tulenevalt projekteeritakse antud lõigus JJT äärde tugimüür. Kinnistu omanike privaatsuse tagamiseks on tugimüürile projekteeritud piirdeaed. Kuna riigitee 90 äärde on vajalik rajada täiendav äärekiviga lõik, siis on sademevee ära juhtimiseks projekteeritud täiendav restkaev, mis juhitud Peri ojasse. Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 10 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 3.1 Projektiga kavandatav tegevus. Aluskaart: Maa-amet 2023 Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 11 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA- MÕJU Projektiga parandatakse antud kohas liiklusohutuse taset, mistõttu on projektil, läbi õnnetuste ohu vähendamise, looduskeskkonnale ja inimese tervisele ka soodne mõju. Aga käesoleva eelhinnangu kontekstis (KMH vajaduse hindamiseks) keskendutakse alljärgnevalt võimalikele ebasoodsatele mõjudele. Kaitsealuseid loodusobjekte projekti mõjupiirkonnas ei paikne. Alljärgnevalt on välja toodud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5. Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne. 4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE Projektiala asub Põlva maakonnas ning maakonnaplaneeringu 4 seletuskirjas on toodud välja üldised põhimõtted kergliiklusteede võrgustiku arendamisele: ◼ Kergliiklusteede rajamisel on vajalik jälgida eeldusi lokaalsete võrkude kujunemiseks, st kaaluda kavandatud tee seotust juba olemas olevate või kavandatavate kergliiklusteede võrgustikega. Eelisjärjekorras tuleb parandada kergliiklusühendusi oluliste punktide vahel linnades ning lühematel distantsidel linna ja tagamaa vahel, kus on suurem igapäevane potentsiaalsete kasutajate hulk. ◼ Tee peab algama ja lõppema loogilises kohas, milleks on olemasolev tee, kool, kauplus, bussipeatus jne. Tee alguse, lõpu ja üleminekute lahendused peavad tagama ohutu ülemineku teistsuguse liikluskorraldusega teele. ◼ Kavandatav kergliiklustee peab olema sujuva liikumise tagamiseks katkematu ning võimalikult pikkadel lõikudel ühel pool maanteed või tänavat. Vältida põhjendamatuid ristumisi maanteega ja vajadusel kaaluda kergliiklustee mahutamiseks sõidutee ümberehitamist. ◼ Kergliiklustee täpsemal kavandamisel on soovitav kaaluda võimalusi kergliiklustee mootorsõidukiliiklusest eemale viimiseks eelkõige tihed a liiklusega maanteede ääres, et tagada kergliikleja jaoks mugavam ja ohutum keskkond. 4 Kehtestatud Põlva maavanema 18.08.2017 korraldusega nr 1-1/17/676, https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/polvamaa/polva-maakonnaplaneering-2030/ Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 12 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang ◼ Sõiduteega paralleelselt kulgevad kergliiklusteed ja -rajad on soovitav rajada mitte halvema kattega kui kõrvalasuv sõidutee. Kergliiklusteede ja - radade katte eelistusel lähtuda kasutusfunktsioonist ja maastikulistest tingimustest. Käesolevas projektis on nimetatud tingimustega võimaluste piires arvestatud. Projektiala asub osaliselt Põlva linna ning osaliselt Põlva valla (haldusreformi järgne) territooriumil, kus haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Põlva valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud (endise) Põlva, Ahja, Laheda, Mooste ja Vastse-Kuuste valdade üldplaneering nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati. Haldusreformi eelselt asus projektiala (endises) Põlva vallas, mille üldplaneering kehtestati 2018. aastal. Põlva valla üldplaneeringuga nähakse ette perspektiivsete kergliiklusteede rajamist piki Põlva ringteed (riigitee nr 87) algusega Vabriku tänav (Põlva linn) kuni Põlva-Karisilla tugimaanteeni (riigitee nr 90) ning piki Põlva-Karisilla tugimaanteed (riigitee nr 90) algusega Võru-Põlva tugimaanteest (riigitee nr 64) kuni Rosma külas reserveeritud tootmisaladeni. Seega on kavandatav tegevus kooskõlas Põlva üldplaneeringus ette nähtuga. Maakonnaplaneeringu „Ruumilised väärtused“ kaardi alusel jääb kavandatav kergliiklusteelühikesel lõigul rohevõrgustiku ääre alale (vt joonis 4.1). Rohelise võrgustiku alal aga juba asub olemasolev maantee, millel on rohevõrgule oluliselt suurem mõju kui käesoleva projektiga kavandataval kergliiklusteel. Projektiga ei ole ette nähtud kergliiklustee eraldamist taradega ega teepinna tõstmist, mis oluliselt suurendaks barjääri elusloodusele. Seega ei ole kavandatava tegevusega põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist piirkonna rohevõrgustiku terviklikkusele. Kavandatav tegevus jääb täiendavalt maakonnaplaneeringu „Ruumilised väärtused“ kaardi ja Põlva valla üldplaneeringu „Põlva valla üldplaneering (valla põhjaosa)“ kaardi alusel ka vähesel määral väärtusliku maastiku piirialale. Kuna tegevus toimub olemasoleva maantee kõrval, siis ei ole projek tiga ette näha ebasoodsa mõju kaasnemist väärtusliku maastiku terviklikkusele. Sõidutee rajamine uuele trassile tähendab seda, et tee ning selle rajatiste rajamiseks vajalik maa-ala läheb senisest kasutusest välja. Antud piirkonnas on peamiselt tegemist maatulundusliku ning vähesel määral elamumaaga. Tee rajamiseks vajalikud maaeraldused tehakse krundijaotuskava alusel. Projektil on küll mõningane ebasoodne mõju senisele maakasutusele, aga arvestades projekti mastaape, pole põhjust lugeda seda oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 13 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.1 Väljavõte maakonnaplaneeringu „Ruumilised väärtused“ kaardist ( kavandatav tegevus on tähistatud punase joone ja noolega ). Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 14 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 4.2. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE Kultuurimälestiste riikliku andmebaasi andmete alusel jää b projektiga kavandatavale tegevusele lähim kultuurimälestis – ehitismälestis Rosma küla elamu I kelder (registri kood 23794) – ca 27 m kaugusele. Piirkonnas paiknevad veel lisaks järgnevad ehitismälestised – Rosma küla elamu I tiibhoonega (registri kood 23793) , Rosma vesiveski laut (registri kood 23792), Rosma vesiveski elamu (registri kood 23791) , Rosma vesiveski pais (registri kood 23790) , Rosma vesiveski (registri kood 23789) , Rosma küla kauplus-elamu II (registri kood 23796), Rosma küla elamu III (registri kood 23798) ja Rosma küla kauplus-elamu II ait-kelder (registri kood 23797). Antud ehitismälestistele on moodustatud ühine kinnismälestise kaitsevöönd, mis jääb projektialast ca 4 m kaugusele (vt joonis 4.2). Muinsuskaitseamet on käesoleva projekti raames andnud 18.03.2022 kirjaga nr 5.1-17.6/455-1 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles ütleb järgmist: Planeeritava kergliiklustee alale riikliku kaitse all olevaid mälestisi ega meile teadaolevat arheoloogipärandit ei jää. Kuid kuna tee lõunapoolne ots asub vahetus läheduses Rosma külas asuvate ehitismälestiste (reg -nr 23789-23798) ühisele kaitsevööndile, siis palume kanda mälestiste kaitsevööndi ala projekti asendiplaanile ja sellega projekteerimisel arvestada. Tee projekteerimisel kaitsevööndisse tuleb vastavalt muinsuskaitseseadusele (§ 58, 59) projekt meiega kooskõlastada. Samuti palume lisada projekti seletuskirja märkus, et pinnasetöödel kogu projektala ulatuses, st ka väljaspool mälestiste ja nende kaitsevööndi ala tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kavandatava tegevusega ei ole kultuurimälestiste ning nendele moodustatud kinnismälestise kaitsevööndis eht isutegevusi ette nähtud, seega võib öelda, et kavandataval tegevusel puudub oluline mõju kultuuriväärtustele. Pinnasetöödel tuleb siiski arvestada Muinsuskaitseameti tingimusega. Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 15 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna muinsuskaiseliste objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2023 Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 16 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 4.3. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE Kavandatav tegevus paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Kavandatavale tegevusele lähim puurkaev PRK0025624 jääb ca 65 m kaugusele. Puurkaevule on kehtestatud 50 m ulatus sanitaarkaitseala, mis ei ulatu kavandatava tegevuseni (vt joonis 4.3). Lisaks jääb projekteeritavast kergliiklusteest ca 2,5 m kaugusele Kaldamäe tee 2 (kü 61903:002:0333) kinnistu salvkaev, mille hooldusala on 10 m. Kavandatav tegevus ulatub salvkaevu hooldusalale. Antud salvkaev paikneb piirkonnas, kus maapinnalt esimene aluspõhjaline veekompleks on maapinnalt lähtuva reostuse s uhtes looduslikult kaitstud, st tegemist on kaitstud põhjaveega alaga. Seega, kui järgitakse kõiki keskkonnakaitsenõudeid, pole põhjust eeldada põhjavee reostuse ohtu. Vastavalt veeseaduse § 154 lg (5): Hooldusalal on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas: 3) ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette; 4) maaparandussüsteemide rajamine; 5) sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht; Et välistada nt sademeveega maapinnalt saasteainete jõudmist salvkaevu , on keskkonnaministri 09.07.2015 määrusega 5 nr 43 seatud salvkaevule järgmised nõuded: § 14. Nõuded salvkaevu konstruktsiooni kohta (1) Salvkaevu konstruktsioon peab: 1) tagama põhjavee kaitstuse reostuse eest; 2) tagama salvkaevu vett andva osa pudedate ja varisevate setete kindlustatuse ning nõutud veehulga läbilaskvuse; 3) välistama saastunud vee sissevoolu salvkaevuga avata vasse põhjaveekihti. (2) Salvkaevu rakked peavad ulatuma vähemalt 70 cm kõrgusele maapinnast ja maapind salvkaevu ümber peab olema võrreldes ümbritseva reljeefiga kõrgem, et oleks välistatud pinnavee ja maapinnalt pärineva vee kogunemine kaevu ümber ja selle sissevool kaevu. (3) Salvkaev peab olema pealt kaetud, et vältida sademevee, kõrvaliste esemete ja elusolendite kaevu sattumist. (4) Salvkaevu ümber tuleb rajada veelukk, mis välistab maapinnalt pärineva vee sissevoolu kaevu. (5) Veelukk on salvkaevu ümber kaevatud kraav, mis on täidetud vettpidava materjaliga. (6) Salvkaevu konstruktsioonis tohib kasutada vaid selliseid tooteid ja materjale, mis on ohutud nii keskkonnale kui ka inimese tervisele. Projektiga ülal väljatoodud § 154 lg (5) nimetatud tegevusi ei kavandata. Peale ehitustegevuse lõppu ei põhjusta jalgratta- ja jalgtee endast põhjavee reostuse ohtu. Põhjavee reostuse ohu vältimiseks tuleb tagada, et salvkaevu konstruktsioon vastaks ülal loetletud määruse nr 43 nõuetele. Ehituse ajal tuleb jälgida, et kergliiklustee rajamisel salvkaevu hooldusalas (10 m) ei toimu ohtlike ainete juhtimist pinnasesse ja põhjavette. Samuti vältida hooldusalas kemikaalide kasutamist (sh ka näiteks umbrohutõrjeks suvisel ajal). 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022013 Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 17 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Kavandatavast kergliiklustee ristub Peri ojaga (VEE1049200) ning Ähnioro ojaga (VEE1048814). Nimetatud vooluveekogud ei kuulu avalikult kasut atavat veekogude nimistusse. Peri ojale on kehtestatud 25 m ulatuses ehituskeeluvöönd ning 50 m ulatuses piiranguvöönd. Veekogule kehtestatud ehituskeeld ei laiene vastavalt looduskaitseseaduse §38 (5) üldplaneeringuga kavandatud 9) sillale ja 10) avalikul t kasutatavale teele. Seega antud juhul veekogu ehituskeeld kavandatavale kergliiklusteele ei laine, kuna kavandatav jalgratta- ja jalgtee on üldplaneeringus ette nähtud. Projektlahendusega nähakse ette ka puude langetamist Peri oja veekaitsevööndis. Veeseaduse § 119 alusel on veekaitsevööndis keelatud puu ja põõsarinde raie veekogu kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta. Seega tuleb puude langetamiseks saada Keskkonnaameti nõusolek. Sademeveed juhitakse teelt ära põik- ja pikikalletega teed ümbritsevatele haljasaladele. Kavandatavalt kergliiklusteel kraavi valguva vee puhul ei ole (tulenevalt kergliikluse iseloomust) põhjust eeldada reostuskoormust. Lisaks ei ole T87 Põlva ringtee (km 3,09- 6,034) ning 90 Põlva – Karisilla (km 0,15-0,40) tee korral tegemist suurte liiklussagedustega (aasta suurim keskmine ööpäevane liiklussagedus antud lõikudes 2021. aastal oli 1690-2056 a/ööp), mis põhjustaks olulist reostuskoormust sõiduteelt. Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas 6 . Seega pole põhjust eeldada olulist reostuskoormust teedelt ära juhitava sajuvee tulemusena. Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata järgnevatele veekaitsemeetmetele. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada joogiveekaevudest ning veekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine joogikaevu ning veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette. Kergliiklustee rajamisel tuleb tagada, et ehitusmasinad oleksid töökorras ning nende kasutamisega ei tohi kaasneda naftasaaduste ja määrdeõlide lekkeid. Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna - ja põhjaveele. 6 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 18 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.3 Kavandatava tegevuse paiknemine veekaitseliste piirangute suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2023 Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 19 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 4.4. MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUKVALITEET, VALGUS Projektiga kavandatakse kergliiklustee rajamist ning sellega ei nihku sõidutee lähemale elamutele ega muudele müratundlikele objektidele, seega ehituse järgselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist ebasoodsat mõju piirkonna müraolukorrale ja õhukvaliteedile. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb samuti vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses. 4.5. JÄÄTMEKÄITLUS Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmater jalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käit lemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Põlva valla 7 jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega p rügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. 4.6. AVARIIOLUKORRAD Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it. 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/429082019014 Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 20 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Käesolevas aruandes on esitatud riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS § 6 1 ja keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti tulemusele, et käesoleva projekti puhul ei ole keskkonnamõju hindamine (KMH) vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega . Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid: ◼ Projektlahendusega nähakse ette puude langetamist Peri oja veekaitsevööndis. Veeseaduse § 119 alusel on veekaitsevööndis keelatud puu ja põõsarinde raie veekogu kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta. Seega tuleb puude langetamiseks saada Keskkonnaameti nõusolek. ◼ Pinnasetöödel kogu projektala ulatuses, st ka väljaspool mälestiste ja nende kaitsevööndi ala tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. ◼ Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee - ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada joogiveekaevudest ning veekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine joogikaevu ning veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette. ◼ Kergliiklustee rajamisel tuleb tagada, et ehitusmasinad oleksid töökorras ning nende kasutamisega ei tohi kaasneda naftasaaduste ja määrdeõlide lekkeid. ◼ Eriti tuleb jälgida, et kergliiklustee rajamisel salvkaevu hooldusalas (10 m) ei toimu ohtlike ainete juhtimist pinnasesse ja põhjavette. Samuti vältida hooldusalas kemikaalide kasutamist (sh ka näiteks umbrohutõrjeks suvisel ajal). ◼ Põhjavee reostuse ohu vältimiseks tuleb tagada, et salvkaevu konstruktsioon vastaks keskkonnaministri 09.07.2015 määruse 8 nr 43 nõuetele (vt täpsemalt ptk 4.3). ◼ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. ◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid , sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022013 Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 21 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). ◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses. ◼ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. ◼ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Põlva valla 9 jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega. ◼ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. ◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it. 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/429082019014 Keskkonnaamet Maa- ja Ruumiamet Muinsuskaitseamet Meie 06.02.2026 nr 8-1/22-058/2097-1 Põlva Vallavalitsus Riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee rajamiseks ehitusloa menetlusse kaasamine ja KMH algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee rajamiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2026. ja 2027. aastal vastavalt projektile „Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,15-0,4 Põlva linna ja Rosma küla vahelise lõigu jalgratta ja jalgtee projekt“ (töö nr 22036). Projekti eesmärk on jalakäijate ja jalgratturite liikuvuse parandamine Põlva linna ja Rosma küla vahelises lõigus, liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/02MQK0XaHiX8rYE. Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 22 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 25.02.2026 e-posti aadressile [email protected]. Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada. Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse projektijuhi Anni Luht poole (tel +372 5090807, e-post [email protected]). Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anni Luht projektijuht planeerimise osakonna projekteerimise üksus Lisad: 1. Tee ehitusluba_EELNÕU 2. Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee rajamiseks ehitusloa andmise ja KMH algatamata jätmise korralduse eelnõu 3. KMH eelhinnang 2 (2) EELNÕU Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☐ ümberehitamiseks ☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number … Tee ehitusloa andmise kuupäev … Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn Ametniku nimi Kaie Kruusmaa Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele). 2. Projektiga on Ringtee 10 (katastritunnus 62201:001:2371) ja Ringtee 12 (katastritunnus 62201:001:2370) kinnisasjade piirile olemasoleva ristmiku asemele kavandatud jalakäijatele ja jalgratturitele ühendustee riigiteega. Maade omandamise menetluses selgus, et antud asukohas on siiski vajalik ristmiku säilimine. Seega tuleb ehitustööde käigus ühendustee asemele rajada ristmik sarnastes parameetrites nagu olemasolev ristmik. 3. Pikendada Kaldamäe tee 2 kinnisasjaga (katastritunnus 62201:001:2337) külgnevasse lõiku projekteeritud plankaeda suurusjärgus 4 m võrra. Pikendatava osa täpne paiknemine lepitakse kokku ehitustööde käigus. Keskkonnameetmed 4. Projektlahendusega nähakse ette puude langetamist Peri oja veekaitsevööndis. Veeseaduse § 119 alusel on veekaitsevööndis keelatud puu ja põõsarinde raie veekogu kaldal 1 EELNÕU Keskkonnaameti nõusolekuta. Seega tuleb puude langetamiseks saada Keskkonnaameti nõusolek. 5. Pinnasetöödel kogu projektala ulatuses, st ka väljaspool mälestiste ja nende kaitsevööndi ala tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. 6. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada joogiveekaevudest ning veekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine joogikaevu ning veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette. 7. Kergliiklustee rajamisel tuleb tagada, et ehitusmasinad oleksid töökorras ning nende kasutamisega ei tohi kaasneda naftasaaduste ja määrdeõlide lekkeid. 8. Eriti tuleb jälgida, et kergliiklustee rajamisel salvkaevu hooldusalas (10 m) ei toimu ohtlike ainete juhtimist pinnasesse ja põhjavette. Samuti vältida hooldusalas kemikaalide kasutamist (sh ka näiteks umbrohutõrjeks suvisel ajal). 9. Kaldamäe tee 2 kinnisasjal asub salvkaev lähedal ehitatavale jalgratta- ja jalgteele. Ehitajal tuleb enne ehitustöödega alustamist kindlaks teha kaevu seisukord ning tagada, et ehitustöödega ei kahjustataks kaevu konstruktsiooni. Ehitatud lahendus ei tohi põhjustada põhjavee reostuse ohtu veeseaduse § 154 lg 5 mõistes. 10. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. 11. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 12. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses. 13. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. 14. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Põlva valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega. 15. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. 16. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt 2 EELNÕU teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Roadplan OÜ 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12432118 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Tiigi tn 78, 50410 Tartu 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 503 799 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,15-0,4 Põlva linna ja Rosma küla vahelise lõigu jalgratta ja jalgtee projekt 2.7 Tee ehitusprojekti number 22036 (allkirjastatud digitaalselt) 3 EELNÕU KORRALDUS Tee ehitusloa andmine riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Transpordiamet algatas pp.kk.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee rajamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel. Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 asuv lõik paikneb Põlva maakonnas Põlva vallas osaliselt Põlva linna ja Rosma küla territooriumil riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnus 62001:004:0395; 61903:002:0349) riigitee 90 Põlva- Karisilla tee km 0,15-0,40 lõik Rosma külas riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 61903:003:0729). Transpordiameti 01.07.2022 korraldusega nr 1.1-3/22/530 on antud projekteerimistingimused riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva‒Karisilla km 0,16-0,25 asuvale Põlva linna ja Rosma küla vahelisele lõigule kergliiklustee ehitusprojekti koostamiseks. Projekteerimistingimuste andmise järgselt toimus 11.01.2023 algusega kell 17.30 Rosma koolis kohalikele elanikele kergliiklustee eskiisi tutvustus. Tee ehitustööd toimuvad 2026. ja 2027. aastal vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 22036 „Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,15-0,4 Põlva linna ja Rosma küla vahelise lõigu jalgratta ja jalgtee projekt“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 31.12.2027 nähtavad lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/02MQK0XaHiX8rYE. Projekti eesmärk on jalakäijate ja jalgratturite liikuvuse parandamine Põlva linna ja Rosma küla vahelises lõigus, liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. 2. MENETLUSE KÄIK 2 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga on kavandatud riigiteega külgnevale alale jalgratta- ja jalgtee rajamine. Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva- Karisilla km 0,15-0,4 Põlva linna ja Rosma küla vahelise lõigu jalgratta ja jalgtee projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet, Muinsuskaitseamet, Põlva Vallavalitsus. Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9). Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõike 2, liiklusseaduse § 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet: 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva- Karisilla tee km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee rajamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,15-0,4 Põlva linna ja Rosma küla vahelise lõigu jalgratta ja jalgtee ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub vajadus viia läbi keskkonnauuringuid. 4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti teehoiuteenistuse lõuna osakonna ehituse üksus. 6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel. 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Tee ehitusluba; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel; 3. Keskkonnamõjude eelhinnang. 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. 4 (allkirjastatud digitaalselt) Kaie Kruusmaa juhataja projekteerimise üksus
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel