dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Transpordiamet
Sissetulev kiriAvalik

Harjumaa Harku alevik Ristiku tn 9 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks lähteseisukohtade küsimine

Transpordiamet · 6. veebruar 2026
Viit
7.2-2/26/2093-1
Registreeritud
6. veebruar 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Harku Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Sari
7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine
Toimik
7.2-2/2026
Vastutaja
Rita Źereen (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Lahendamise tähtaeg
3. märts 2026

Failid

  • 📎2026.02.05_lähteseisukohtade küsimine Transpordiametist_Harku al.asice5557 KB
  • 📎E-kiri.eml7610 KB

Sisu (failidest)

HARKU VALLAVALITSUS PLANEERIMIS- JA EHITUSOSAKOND Priit Sauk Transpordiamet [email protected] kuupäev digiallkirjas nr 12-1/547-11 Lähteseisukohtade küsimine Harku vallas Harku alevikus Ristiku tn 9 maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks Austatud peadirektor Harku Vallavalitsusele esitati ettepanek algatada detailplaneeringu koostamine Harku alevikus Ristiku tn 9 (katastritunnus 19814:001:0158) maaüksusel. Ristiku maaüksus, suurusega 16979 m², on maatulundusmaa 100%, millest looduslik rohumaa moodustab 1426 m², metsamaa 5885 m2 ja muu maa 9668 m². Maaüksus on hoonestamata. Juurdepääs maaüksusele on Instituudi teelt mööda Nurme teed või Instituudi teelt mööda Ristiku ja Kalju tänavat. Maaüksuse kitsendusteks on veehaarde sanitaarkaitseala ja hooldusala ning elektripaigaldiste kaitsevööndid. Esitatud taotluse kohaselt on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks maaüksuse jagamine 4 üksikelamumaa krundiks, üheks transpordimaa ja üheks maatulundusmaa krundiks. Esitatud eskiislahenduses on juurdepääs planeeritud Instituudi teelt mööda Ristiku ja Kalju tänavat. Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljöö- väärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb maaüksus elamumaa juhtfunktsiooniga tiheasustusalal. Perspektiivsest Juuliku-Tabasalu ühendustee trassikoridorist lähtuvalt palume Transpordiameti lähteseisukohti Harku alevikus Ristiku tn 9 maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks. Teenuste tn 2 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristiina Ott-Rätsepp planeerimis- ja ehitusosakonna juhataja Lisa: Eskiisjoonis Seletuskiri Kirja koostaja: Laine Vain Planeeringute spetsialist [email protected], 5887 2860 SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK 1. Detailplaneeringu koostamise alused: • Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); • Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); • Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”; • Harku valla üldplaneeringule (Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138); • HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78) • Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud „Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneering“; • Harku Vallavolikogu 02. mai 2014 otsus nr 31 „Harku alevikus Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamine“. 2. Arengukavad ja -strateegiad: • Harku valla jäätmehoolduseeskiri ( Harku Vallavolikogu 25.02.2016. a määrus nr 7); 3. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd, mürauuringud): • - 4. Eesti standardid: • Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad; • Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimise ja arhitektuuri. Osa 1:Linnaplaneerimine; • Eesti Standard EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6:Tuletõrje veevarustus; • Eesti Standard EVS 840:2023 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes. Muud Eestis kehtivad õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Ristiku tn 9 maaüksuse jagamiseks 4-ks elamumaa, 1-ks tee- ja tänavamaa ja 1-ks maatulundusmaa krundiks ning määrata moodustatavatele elamumaa kruntidele ehitusõigus üksikelamu ja neid teenindavate abihoonete püstitamiseks. Kavandatavad transpordimaa krunt võõrandatakse tasuta vallale. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks tehnovõrkudega varustamise ja juurdepääsude lahendamine. Kuna antud detailplaneeringuga moodustatakse vaid neli elamumaa krunti, siis vastavalt üldplaneeringule ei pea moodustama täiendavalt üldkasutatava maa sihtotstarbega krunti. Detailplaneeringuga antakse lahendus perspektiivse Juuliku-Tabasalu tee müra vähendamiseks, mille jaoks on planeeritud müratõkke vall. Transpordiamet on toonud välja müra leevendusmeetmed õhusaaste ja müra vähendamisel. Kui müra vähendamise leevendusmeetmeks on mürasein või kõrge mürasein, on mürataseme hinnanguline vähenemine on 5 – 10 dB. Müratõkke efektiivsus sõltub selle asukohast müraallika ja kaitstava objekti suhtes, ekraani materjalist, mõõtmetest, kujust ning müra sagedusspektrist. Mida lähemal müratõke asub müratundlikule hoonele (nt elamule), seda tõhusam see on liiklusmüra leevendamisel. Lisaks on võimalik müra vähendada ka piirkiiruse alandamisega Harku aleviku piires 20 km/h võrra, mis annab täiendava 3–4 dB müra vähenemise. Kokkuvõttes tagavad nende meetmete rakendamine, et nii planeeritava ala ühekorruselistele elamutele kui ka olemasolevatele elamutele perspektiivsest teest tulenev müratase vastab kehtivatele normidele. 2. PLANEERINGU OLEMASOLEV OLUKORD 2.1. ASUKOHT Planeeritav ala, suurusega u 1.70 ha, paikneb Harku alevikus 1980052 Nurme tee ja 11401 Laagri-Harku teede vahelisel alal. Detailplaneeringu ala hõlmab Harju maakonnas Harku vallas Harku alevikus alljärgnevaid maaüksusi: Maaüksuse Katastriüksuse Kinnistu nr Pindala Sihtotstarve Kinnistui omanik lähiaadress tunnus KÜ liigile Ristiku tee 9 19814:001:0158 4427702 16985 m² maatulundusmaa Virve Kortel Maa-ala piirnevad maaüksused on: 19814:001:0548 Nurme tee TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA 19801:001:5139 Juuliku-Tabasalu kergliiklustee L3 TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA 19801:001:5140 Juuliku-Tabasalu kergliiklustee L2 TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA 19814:001:1000 Ristiku tn 8 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA 19801:001:3382 Ristiku tänav L1 TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA 19814:001:0164 Ristiku tn 7 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA 19814:001:1140 Ristiku tn 5 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA 19814:001:0006 Ristiku tn 3 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA 19814:001:0017 Pae tn 4 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA 19801:001:3381 Pae tänav L1 TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA 19814:001:0018 Kalju tn 6 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA 19801:001:3380 Kalju tänav L1 TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA 19814:001:0770 Kalju tn 7 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA 19814:001:0160 Sepa MAATULUNDUSMAA SIHTOTSTARBEGA 19814:001:0137 Ristiku tn 8a TOOTMISMAA SIHTOTSTARBEGA 2.2. PINNAS Planeeritava ala mullastiku struktuuriks vastavalt Maa- ja Ruumiameti mullastiku kaardi andmetele on õhuke paepealne muld (Gh``). Mulla lõimis on rähkne liivsavi, millele järgneb paas (r2ls/p). Huumushorisondi tüsedus on 22-25 cm. Maa- ja Ruumiameti maardlate kaardirakendusele kohaselt ei ole antud alal registrisse kantud maavarasid. Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes kõrge radoonisisaldusega alal. Planeeritav ala paikneb piirkonnas kus põhjavesi on kaitsmata alal. 2.3. RELJEEF JA HALJASTUS Planeeritava ala reljeef kulgeb põhja-lõuna suunas. Kolvikuliselt koosseisult on: • Ristiku tn 9 (pindalaga 16985 m²) katastriüksus, millest 1427 m² on looduslik rohumaa, 5889 m² metsamaa ja 9669 m² muu maa; 2.4. HOONESTUS Planeeringualal puuduvad ehitisregistrisse kantud ehitised ja rajatised. Ristiku tn 9 maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 2 2.5. TEED Juurdepääs planeeringu alale on tagatud 11401 Laagri-Harku teelt 1982562 Ristiku tänava ja 1982272 Kalju tänava kaudu. 2.6. TEHNOVÕRGUD Elektrilevi OÜ-le kuuluvad elektriõhuliinid: 1-20 kV (Keskpingeliin AS-70), alla 1 kV (AMKA.3x120+95, AMKA.3x50+70) ning elektrimaakaabelliin (Al_4x120 MP kaabel). Antud piirkonda on kavandatud ÜVK kohased rajatised. Väljavõte Harku aleviku piirkonna ÜVK rajatise skeemist. 2.7. KEHTIVAD PIIRANGUD Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel puuduvad antud alal looduskaitselised kitsendused. Kultuurmälestised riikliku registri andmetel planeeritaval alal puuduvad. Ehitusseadustiku § 92 alusel on tänav linnas, alevis või alevikus paiknev tee. Ehitusseadustiku § 71 ütleb, et tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit ning kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus. Antud detailplaneeringuga on Nurme teel 10 m tee kaitsevöönd. Õhuliinide kaitsevööndid: • 1-20 kV (Keskpingeliin AS-70)- 10 m liini teljest; • alla 1 kV (AMKA.3x120+95, AMKA.3x50+70)- 2 m liini teljest; • elektrimaakaabelliin (Al_4x120 MP kaabel)- 1 m kaabli teljest. Vastavalt Maa ja Ruumiameti kitsenduse kaardile paikneb planeeritaval alal 1986 aastal rajatud 30 m puurkaev PRK0000797, mille hooldusala on 10 m. Planeeritavale alale ulatud puurkaevu PRK0022187 50 m sanitaarkaitseala. Puurkaev PRK0022187 on rajatud ühe kinnisasja tarbeks, siis peaks sanitaarkaitseala asemel olema 10 m hooldusala. 3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED Planeeritav ala paikneb Harku alevikus 1980052 Nurme tee ja 11401 Laagri-Harku teede vahelisel alal. Harku on alevik Harju maakonnas Harku vallas. Asub Tallinnast vahetult läänes. Harkus asub Harku mõisaansambel koos Harku mõisa pargiga ja Eesti Maaülikooli Eksperimentaalbioloogia Instituut. Instituudi tee 5-l asub Harku aleviku raamatukogu, lasteaed. Harku Lasteaed võimaldab hoidu ja alushariduse omandamist 124 lapsele vanuses 2-7 eluaastat. Ristiku tn 9 maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 3 Kontaktvööndis kehtestatud, algatatud detailplaneeringud on alljärgnevad: 1. Harku alevikus Instituudi tee 15 maaüksuse lõunapoolse osa ja selle lähiala detailplaneering, kehtestatud 28. detsember 2020 otsusega nr 109. 2. Harku alevik Heina tn 7 maaüksuse ja lähiala detailplaneering, algatatud 26. oktoober 2023 otsusega nr 64 Foto Maa- ja Ruumiameti kaldaerofoto, mis ilmestab antud piirkonna hoonestust. 4. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA Harju maakonnaplaneeringu 2030+ planeeringualale konkreetseid maakasutuspiiranguid ja kitsendusi ei sea, seega detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringuga 2030+. Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ja Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal. Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks elamumaadel, mis asuvad kompaktse hoonestusega aladel nn tihehoonestusaladel. Üldplaneeringu seletuskirja peatükk 2.1 kohaselt võivad elamumaa kompaktse asustusega aladele jääda elamuid teenindavad ehitised, sh teed ja tehnorajatised. Elamumaadel on võimalikuks kõrvalfunktsiooniks kuni 25 % ulatuses kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, majandushoone või büroohoone maa ja/või üldkasutatava hoone maa ja/või haljasala ja parkmetsa maa. Elamumaadele võivad jääda tehnoehitise maad nagu alajaamad, pumplad jms. Ristiku tn 9 maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 4 VÄLJAVÕTE HARKU VALLA ÜLDPLANEERINGU KAARDIST Planeeringu ala asukoht Koostatava detailplaneeringuga soovitakse Harku alevikus Ristiku tn 9 maaüksusele kavandada elamumaa sihtotstarbega krundid. Teemaplaneeringu seletuskirja punktis nr 3.2.1 on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks ning maakorralduseks detailplaneeringu kohustusega alal paikneval elamumaal, kus muuhulgas on märgitud järgmist: Ristiku tn 9 maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 5 • Väikeelamumaa elamukrundi miinimumsuurus on Tabasalu ja Harku alevike piires 1500 m², muudel elamumaa juhtotstarbega ja detailplaneeringu kohustusega aladel 2000 m². • Üldkasutatav haljasala (haljasala, park, looduslik roheala, laste mänguväljaku ala vms), mis ei ole piiratud piirdeaiaga (välja arvatud juhul, kui piirdeaia püsitamine on lubatud kehteststatud detailplaneeringu või ehitusprojektiga), peab moodustama vähemalt 10% viie või enama elamuühikuga detailplaneeringu alast. • Maksimaalne lubatud täisehituse protsent (sh nii elamu kui ka kõik selle juurde kuuluvad abiehitised): o kuni 20 % kuni 2000 m² suurusel krundil; o kuni 15% üle 2000 m² suurustel kruntidel ja kuni 5000 m² krundil; o kuni 10% üle 5000 m² suurustel kruntidel või maaüksustel. • Üldjuhul ei või elamumaa krundile ehitada ehitisi (v.a. krundi piiril olev piirdeaed) tee maaüksuse piirile lähemale kui 5 m. • Parkimine lahendatakse elamumaal krundisiseselt. Ette tuleb näha 2 parkimiskohta igale elamuühikule, millele 3 ja enama korteriga hoonete puhul peab lisanduma külaliste tarbeks 0,4 parkimiskohta iga elamuühiku kohta. Ettenähtud parkimiskohtade vajadus ümardatakse ülespoole täisarvuni. 5. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS 5.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Ristiku tn 9 maaüksuse jagamiseks 4-ks elamumaa, 1-ks tee- ja tänavamaa krundiks ja 1-ks maatulundusmaa krundiks ning määrata moodustatavatele elamumaa kruntidele ehitusõigus üksikelamu ja neid teenindavate abihoonete püstitamiseks. Kavandatavad transpordimaa maa krunt võõrandatakse tasuta vallale. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks tehnovõrkudega varustamise ja juurdepääsude lahendamine. Planeeritavad krundid Pos Krundi Krundi Moodustatakse Liidetavate/ Osade senine nr kasutusotstarve planeeritud katastriüksusest m²lahtutavate sihtotstarve DP liigi järgi % suurus m² liites, lahutades (+/-) osade pindala katastriüksuse m² liikide järgi 1 EP 1778 19814:001:0158 -1778 Maatulundusmaa 2 EP 1861 19814:001:0158 -1861 Maatulundusmaa 3 EP 1630 19814:001:0158 -1630 Maatulundusmaa 4 EP 1800 19814:001:0158 -1800 Maatulundusmaa 5 LT 2541 19814:001:0158 -2541 Maatulundusmaa 6 ML 6225 19814:001:0158 -6225 Maatulundusmaa EP- ühepereelamu maa; LT- tee ja tänava maa; ML- muu haljasala maa 5.2. KRUNDI EHITUSÕIGUS Krundi ehitusõigusega määratakse: 1) krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; 2) rajatavate hoonete suurim lubatud arv maa-alal; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud maksimaalne kõrgus; 5) hoonete suurim lubatud sügavus. Ristiku tn 9 maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 6 Maa sihtotstarve ja osakaal (% ) Maa sihtotstarve ja osakaal (%)- -detailplaneeringu liikide kaupa Krundi planeeritud suurus m² Suurim ehitisealune pind m² Katastriüksuse liikide kaupa Suurim hoonete kõrgus- Kõrgus maapinnast (m) maapealne/maa-alune Põhihoone/abihoone Põhihoone/abihoone Põhihoone/abihoone Hoonete arv krundil Suurim korruselisus Suletud brutopind Pos. nr 1 1778 350 1/1 7/4.5 2(1/1) EP 100 E 100 700 2 1861 360 1/1 7/4.5 2(1/1) EP 100 E 100 720 3 1630 325 1/1 7/4.5 2(1/)1 EP 100 E 100 650 4 1800 360 1/1 7/4.5 2(1/1) EP 100 E 100 720 5 2541 - - - - LT 100 L 100 - 6 6225 - - - - ML 100 M 100 - Katastriüksuse liigi järgi: E- elamumaa, L-transpordimaa, M-maatulundusmaa. Detailplaneeringu liigi järgi: EP- ühepereelamu maa; LT- tee ja tänava maa; ML- muu looduslik maa Planeeritava ehitisealuse pinnana käsitletakse ehitisealuste pindade summat (ehitisealune pind on ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ehitise väljaulatuvad ning sammastel olev osad). Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 19. Ehitisealune pind: (1) Ehitisealune pind on hoonealune pind või rajatisealune pind. (2) Hoonealune pind on hoone maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. (3) Hoone maapealse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast kõrgemal asuvate Hooneosade projektsioon horisontaaltasapinnal. (4) Hoone maa-aluse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast madalamal asuvate hoone osa-de projektsioon horisontaaltasapinnal. (5) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse pinna sisse loetakse hoone juurde kuuluva rõdu, lodža, varikatuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 8 nimetatud varikatuse, ja muu taolise projektsioon horisontaaltasapinnal. (6) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse ja hoone maa-aluse osa aluse pinna leidmisel ei võeta arvesse hoone küljes olevat: 1) vihmaveesüsteemi; 2) päikesekaitsevarjestust; 3) terrassi; 4) kaldteed ning treppi; 5) valguskasti; 6) vundamendi taldmikku; 7) tehnosüsteemi ja -seadme osa; 8) liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust; 9) kuni ühe meetri laiust katuseräästast; 10) hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente. Ristiku tn 9 maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 7 5.3. ARHITEKTUUR-EHITUSLIKUD TINGIMUSED Ehitatavad hooned peavad sobima ümbritseva keskkonnaga. Hoonete arhitektuur peab olema planeeritavasse keskkonda sobiv, heatasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Hoonete projekteerimisel on soovituslik kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale ja neutraalset värvilahendust. Hoonestuse olulisemad arhitektuurinõuded krundil: • Hoonestusviis lahtine. • Lubatud soklita või sokliga hoone, sokli kõrgus kuni 0,5m. • Hoonete lubatud katusekalle on vahemikus -15º-35° • Ühtne välisviimistlus grupis, fassaadimaterjal-puit, kivi, krohv, metall, klaas. Omavahel võib kombineerida erinevaid materjale ja liigendatud fassaade. • Värvilahenduses eelistada looduslähedasi värvitoone. • Katusekattematerjal vaba. • Abihoone peab sobima elamu arhitektuuriga. Kuni 20m² ja kuni 5 m kõrged ehitised: • Ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge ehitis, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. • Ilma ehitusloata võib krundile rajada kuni kaks kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga hoonet (nt tööriistakuuri saun, garaaž, varjualune vms). Hoonete eskiisprojektid tuleb kooskõlastada valla arhitektiga. Aiad ja piirded Piirdeaedade kõrgused kuni 1,5 meetrit. Lubatud on kasutada vertikaalset puitlipp-, varbmetall-, või metallvõrkaeda. Kruntide piirdena ei ole lubatud kasutada läbipaistmatuid plankaedu. Teed ja platsid Juurdepääs planeeringu alale on tagatud 11401 Laagri-Harku teelt 1982562 Ristiku tänava, 1982272 Kalju tänava ning 1982508 Pae tänava kaudu. Planeeringu ala tee on kavandatud ühesuunalisena, sõidutee laiuseks on 3,5 m. Teede katetena krundisiseselt kasutada looduskivi-, betoonkivi, graniitsõelmeid, kruusa. Detailplaneeringus on kavandatud 3 parkimiskohta elamumaa krundil. 5.5. VERTIKAALPLANEERING Vertikaalplaneerimisel lähtuda olemasolevast reljeefist. Olemasolevat maapinda võib vajadusel tõsta hoonestusala piires kuni 0,5m. Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoonete ehitusprojektis. 5.6. INSENERTEHNILINE LAHENDUS Krunti läbivate tehnovõrkudega aladele tuleb kehtestada servituut, mis kohustab krundi omanikku võimaldama trassi ehitust ja hooldamist. Harku Vallavolikogu 26.03.2015 otsusega number 30 „Harku vallas kavandatavate eļamuühikute tarbeks vajaliku veeressursi määramine detailplaneeringutes arvestamiseks“ on määratud elamuühiku teenindamiseks vajalikuks veemahuks 0,3 m³/ööpäevas. Tehnovõrkude lahendus lahendatakse algatatud detailplaneeringu käigus vastavalt tehnovõrkude valdajate projekteerimis tingimustele. Ristiku tn 9 maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 8 6. LIIKLUSEST PÕHJUSTATUD MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUSAASTE Planeeritav ala paikneb perspektiivselt kavandatud Juuliku – Tabasalu ühendustee ääres, mille tulemusel hakkab paneeritavat ala mõjutama liiklusest tulenev müra, vibratsioon ja õhusaaste, kuid need jäävad seoses planeeritava haljastatud müravallile normide piiresse. Joonis Kavandatava Juuliku-Tabasalu ühendusteest. Autoliiklusest põhjustatud müra Autotranspordi näol on tegemist küllaltki suure saasteallikaga, mis avaldab mõju nii inimesele kui loodusele. Vastavalt Eesti keskkonnastrateegiale mõjutab transport keskkonda järgmiselt: ❖ saastab õhku ja emiteerib globaalset kliimamuutust põhjustavaid aineid; ❖ saastab teeäärset pinnast ja vett raskemetallide ning naftasaadustega, aga ka olmejäätmetega; ❖ liiklusõnnetuste korral ohustab keskkonda naftasaaduste ning teiste, sh. mürgiste ja muude ohtlike ainetega; ❖ ohustab elustiku mitmekesisust ning mõjutab loomade elutingimusi (rändeteede tõkestamine). ❖ tekitab tolmu, müra ja vibratsiooni. Mis on müra? Teaduslikult väljendudes on müra eri sageduse ja intensiivsusega helivõngete kogum. Müra kahjustav toime oleneb heli intensiivsusest (dB) ehk valjusest, sagedusest (Hz), müra kestusest ja jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul), kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema aja kestel). Ristiku tn 9 maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 9 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestab müra normtasemed. Müra normtasemete sätestamisel on lähtutud ajaperioodist, müraallika liigist, müra iseloomust ja hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast. Müra normtasemed on müraindikaatorite suurimad lubatud arvsuurused, mis sõltuvad müra liigist (liiklusmüra, tööstusmüra) ning maa-ala iseloomust. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringule ja Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringule, kus planeeringuala paikneb tihehoonestusalal, maakasutuse juhtfunktsiooniks on elamumaa. Müra normtasemeteks on piirväärtus ja sihtväärtus: • müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; • müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel (rakendatakse uute müratundlike alade planeerimisel ehk üldplaneeringu järgse juhtotstarbe muutmisel). Kehtestatud normtaseme suurus sõltub maa-ala kasutusest. Maa-alad jaotatakse vastavalt üldplaneeringu kohasele maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt: I kategooria – virgestusrajatise maa-alad; II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad; III kategooria – keskuse maa-alad; IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad; V kategooria – tootmise maa-alad; VI kategooria – liikluse maa-alad. Suurim lubatud ekvivalentne müratase on kategooriate kaupa esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 1). Tabel 1. Lubatud ekvivalentsed liiklus- ja tööstusmüra normtasemed (LAeq, dB) sõltuvalt kategooriast Aeg, Piirväärtus Sihtväärtus Kategooria indikaator Liiklusmüra Tööstusmüra Liiklusmüra Tööstusmüra päev, Ld 55 55 50 45 I kategooria öö, Ln 50 40 40 35 päev, Ld 60/651 60 55 50 II kategooria öö, Ln 55/601 45 50 40 1 III kategooria päev, Ld 65/70 65 60 55 IV kategooria öö, Ln 55/601 50 50 45 1 lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel Autoliiklusest tingitud müra, kui ka vibratsioon tuleneb sõiduki rehvi ja tee pinnakatte hõõrdumisest, teekatte korrasolekust, sõiduki tüübist (veoauto, väikeauto) ja selle korrasolekust (halvasti kinnitatud haagised, logisevad varuosad jne). Väikestel kiirustel ja siledal teel, kus konarused puuduvad, sõitev sõiduk ei mõjuta oluliselt müra ja vibratsiooni taset. Ristiku tn 9 maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 10 Riigitee 8 Tallinn-Paldiski km 11,0–14,0 Tähetorni-Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmik: liiklusmüra hinnang. Akukon Eesti OÜ, töö nr 210922-3-B. Koostatavas Harku valla teede ja juurdepääsude teemaplaneeringu seletuskirjas on toodud välja, et „Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3) või kehtivas õigusaktis sätestatud norme.“ Transpordiamet on toonud välja müra leevendusmeetmed õhusaaste ja müra vähendamisel. Kui müra vähendamise leevendusmeetmeks on mürasein või kõrge mürasein, on mürataseme hinnanguline vähenemine on 5 – 10 dB. Müratõkke efektiivsus sõltub selle asukohast müraallika ja kaitstava objekti suhtes, ekraani materjalist, mõõtmetest, kujust ning müra sagedusspektrist. Mida lähemal müratõke asub müratundlikule hoonele (nt elamule), seda tõhusam see on liiklusmüra leevendamisel. Lisaks on võimalik müra vähendada ka piirkiiruse alandamisega Harku aleviku piires 20 km/h võrra, mis annab täiendava 3–4 dB müra vähenemise. Kokkuvõttes tagavad nende meetmete rakendamine, et nii planeeritava ala ühekorruselistele elamutele kui ka olemasolevatele elamutele perspektiivsest teest tulenev müratase vastab kehtivatele normidele. Müra suhtes tundliku funktsiooniga hoonete ja pindade rajamisel tuleb järgida asjakohast heliisolatsiooninõudeid käsitlevat standardit (EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest). Rakendada hoonete projekteerimisel järgmisi leevendavaid meetmeid: 1. Eestis kehtiva standardi EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" tabeli 6.3 "Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest" kohaselt tuleks projekteeritava hoone välispiirded projekteerida minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R'w+Ctr ≥ 35 dB. R’w (dB) on õhumüra isolatsiooni indeks - arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ehitise ruumide vahel (iseloomustab heli ülekannet läbi vaadeldava piirdekonstruktsiooni ja sellega külgnevate konstruktsioonide). Ctr on transpordimüra spektri lähendustegur vastavalt standardile EVS-EN ISO 717, mida kasutatakse ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikelementide valikul. Hoone seinakonstruktsioonid tuleb planeerida tõhusa heliisolatsiooniga. Ristiku tn 9 maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 11 2. Akende valikul elamu maantee poolsel küljel tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Kasutada on soovitav kolmekordseid õhkvahega klaaspakettaknaid, mille heliisolatsioon R´w + Ctr ≥ 35 dB. 3. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb jälgida, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (näiteks akende tuulutusavad) ei vähendaks heliisolatsiooni taset sel määral, et ruumides ületatakse lubatud müratasemed. 4. Rõdude korral tuleb projekteerida suletud (klaasitud) lahendus, mis vähendab avatäidetele mõjuvaid liiklusmüratasemeid ca 5 dB võrra. 5. Elamute ja teiste müratundlike hoonete projekteerimisel tuleb järgida põhimõtet, et vaikust nõudvaid ruume (eelkõige magamistube) ei paigutata tiheda liiklusega sõidutee poolsele küljele ning igale hoonele projekteeritakse vaikne fassaad ja puhkeala/mänguväljak. Autoliiklusest põhjustatud vibratsioon Autoliiklusega kaasnevad lisaks helilistele võngetele ka madalasageduslikud võnked, mida nimetatakse vibratsiooniks (10-200 Hz). Vibratsioon levib nii õhus kui maapinnas ning viimase korral sõltub pinnase materjalist. Sõltuvalt pinnasetüübist on vibratsiooni levimine maapinna kaudu erinev. Tihedad pinnased summutavad paremini vibratsiooni. Maapinna tihedamad osad nõrgendavad vibratsiooni levimist oluliselt kiiremini kui vahetihedad pinnaseosad. Vibratsioon liiklusest tuleneb sõiduki rehvi ja tee pinnakatte hõõrdumisest, teekatte korrasolekust, sõiduki tüübist (veoauto, väikeauto) ja selle korrasolekust (halvasti kinnitatud haagised, logisevad varuosad jne). Üldiselt ei põhjusta tavaline transpordist tulenev vibratsioon terviseprobleeme, kuid võib kahjustada hooneid. Hoonete vundamentide projekteerimisel näha ette lahendused autoliiklusest tingitud vibratsiooni leviku tõkestamiseks hoone kandekonstruktsioonidesse. Vibratsiooni isoleeriv kiht on võimalik tekitada korraliku täitematerjalist aluspadja rajamisega või vibratsiooni isoleeriva materjali kihi paigaldamisega hoone vundamendi alla ja külgedele või vundamendi peale, eraldades järgneva konstruktsioonid isoleeriva kihiga vundamendist. Hoone vundamentide ja kandekonstruktsioonide täpsemad lahendused antakse hoone projektis. Et vähendada vibratsiooni levikut hoones, tuleks hoone projekteerimisel kasutada soovitavalt massiivseid konstruktsioone. Autoliiklusest põhjustatud õhusaaste Liiklusest tekkiv õhusaastekoormus sõltub sõidukite hulgast, nende tehnilisest seisukorrast, kasutatavast kütusest, keskmisest kiirusest ning liikluse sujuvusest. Planeeringuala õhusaaste leviku piiramisekson planeeritud halastatud müratõkkevall. Riigiteede omanik (Transpordiamet) on teavitanud võimalikest maanteeliiklusest põhjustatud häiringutest (müra, vibratsiooni, õhusaaste) ning tee omanik ei võta endale kohustusi maanteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. 7. HALJASTUS JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD Planeeritava alal olev kõrghaljastust säilitatakse maksimaalselt. Puude istutamisel tuleb järgida tehnovõrkudest tulenevaid kujasid. Keskkonnakaitse abinõude alus: Säästva arengu seadus § 3 Ristiku tn 9 maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 12 Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. Looduskeskkond on ressursiks, mida tuleb kasutada läbimõeldult ja säästvalt. Kavandatav tegevus (maaüksuse jagamine ja ehitusõiguse määramine kooskõlas üldplaneeringuga) ei ole vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punktis 3 nimetatud detailplaneering, so detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Samuti pole kavandatav tegevus eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS § 6 lõigetes 2-4 sätestatust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud tegevuse puhul kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle tarbeks eelhinnangu koostamine, mistõttu pole võimalik ega ka vajalik KSH algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine. Jäätmed tuleb koguda liigiti. Jäätmed tuleb koguda liigiti vastavatesse kinnistesse konteineritesse ning korraldada nende ära vedu. Soovitatavalt varjata konteinereid variseina või haljastuse abil nii, et see jääks elanikele ja külastajatele märkamatuks. Konteinerite koht määratakse hoone ehitusprojektis. Jäätmete kogumine lahendatakse vastavuses Jäätmeseadusega ja Harku valla jäätmehoolduseeskirjadega. Täpsemalt lahendada krundi haljastus, parkimine, piirded, prügitünnide paigaldus jne. hoone ja haljastuse projekti mahus. Detailplaneeringu joonisel on näidatud prügikonteineri soovituslik asukoht. 8. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni imbumist siseruumidesse. Peamine radoonileke keldrita maja eluruumidesse toimub põranda ja vundamendi ühenduskohast, kuid ka aluspõhja ja kandvate välisseinte liitekohtadest, põrandapragudest, keldripõrandast, elektrikaablitest ja veetorude läbiviimiskohtadest põrandas; radooni võib sisaldada majapidamisvesi, puurkaevud, ehitusmaterjalid. Radoonist tulenev terviserisk Peamine radoonist tulenev risk inimese tervisele on seotud hingamisteede ja kopsuvähiga. Seda tõestavad nii epidemioloogilised uuringud inimeste hulgas kui ka katselised uuringud loomadel. Radoon ja tema tütarproduktid sattuvad organitesse sisse hingatava õhuga. Organismis jätkub nii gaasilise radooni kui sinna aerosoolidele kinnitunult sattunud radooni tütarproduktide spontaanne radioaktiivne lagunemine. On selge, et radoonisisalduse tõustes suureneb ka kopsuvähiriski tase. Kõige paremini aitab radooni vähendamiseks tuulutamine. Radoonist lahtisaamiseks tuleb kogu maja tuulutada iga päev vähemalt tund aega. Majasse kogunenud gaas lahkub sealt tuuletõmbusega kergesti. Hoone vundamendi alla rajada tuulutustorustik. Välisõhus radoon inimestele ja muudele elusolenditele ohtu ei kujuta. Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes kõrge radoonisisaldusega alal. Hoonete projekteerimisel tuleb tugineda euronormidele, mis ühtib Eesti Standardiga EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Enne detailplaneeringu elluviimist tuleb vastavalt EVS 840:2023 alapeatükile 4.1 Radoon ja selle allikad järgi teha elamutele pinnase mõõtmised. Ristiku tn 9 maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 13 9. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD Kuritegevuse riske vähendavate abinõude valikul on lähtutud Eesti standardist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“. Kuriteohirmu vähendavad hea nähtavus, valgustus, jälgitavus ja korrashoid. Ristiku tn 9 maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 14 Saatja: [email protected] Saaja: [email protected] Teema: 12-1/547-11 2026.02.05_lähteseisukohtade küsimine Transpordiametist_Harku alevikus Ristiku tn 9 maaüksuse ja lähiala detailplaneering Kuupäev: 2026-02-06 06:31 Tere! Edastan Harku Vallavalitsuse kirja, manuses. Lugupidamisega Laine Vain planeeringute spetsialist ________________________________________ Harku Vallavalitsus Kallaste tn 12, Tabasalu Harku vald Telefon: 5887 2860 www.harku.ee <http://email.mg.harku.ee/o/eJxEzrFuwyAQgOGnMVvRwR3YDAxR2yFr3-DgzrHVEkeY9vmrqkP2X7--S3tsR-cP_eKhch3arm_ZeYdEYCSLupSMZjfPgCEFcGbLIS2EKqUKSSWu5KrEsgIgakkrmj178BE8RIjoyNkaoFJca6jIwkuYCNrNbtw_v62qaXqefNOXXfKEr96WFFVm1bAUYS7il8ATAf9bbQKc8N30vN_XYyIYne_n4-iyc9PxNxz58mzNT_a_AQAA__-pFEVs>
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel