Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
Sisukord
0 ÜLDOSA.....................................................................................................................4
0.2 Üldandmed..........................................................................................................4
0.2.1 Ehitise asukoht..............................................................................................4
0.2.2 Ehitise lühikirjeldus........................................................................................4
0.2.3 Projekteerija..................................................................................................6
0.3 Alusdokumendid...................................................................................................6
0.3.1 Lähteandmed................................................................................................6
0.3.1.2 Eskiis, eelprojekt või varasemad ehitusprojektid..........................................6
0.3.2 Ehitusuuringud..............................................................................................7
0.3.3 Normdokumendid...........................................................................................7
0.4 Euroopa Bauhausi põhimõtete järgmine...................................................................8
0.4.1 Kirjeldus.......................................................................................................8
0.4.2 Ligipääsetavus...............................................................................................8
0.4.3 Taskukohasus................................................................................................8
0.4.4 Kliimaeesmärgid ja taastuvenergia kasutamine..................................................8
0.4.5 Esteetika/koosloome......................................................................................9
0.4.6 Hooviala lahendus ja haljastus.........................................................................9
0.4.7 Turvalisus......................................................................................................9
1 ASENDIPLAAN...........................................................................................................10
1.1 Üldandmed.........................................................................................................10
1.1.1 Projekteerimistöö piiritlus..............................................................................10
1.2 Olemasolev olukord.............................................................................................10
1.2.1 Paiknemine..................................................................................................10
1.2.2 Olemasolevad hooned ja rajatised..................................................................10
1.2.3 Olemasolev reljeef........................................................................................10
1.2.4 Olemasolev kõrghaljastus..............................................................................10
1.2.5 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed.......................................10
1.2.6 Kaitsealused objektid ja kinnismälestised........................................................10
1.3 Asendiplaani lahendus.........................................................................................10
1.4 Vertikaalplaneering..............................................................................................11
1.4.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähteandmed.................................................11
1.4.2 Hoone paiknemiskõrgus................................................................................11
1.4.3 Sademete käitlemine....................................................................................11
1.5 Tehnovõrgud......................................................................................................11
1.5.1 Olemasolevad tehnovõrgud............................................................................11
1.5.2 Projekteeritud tööd tehnovõrkudega...............................................................11
1.5.3 Tehnovõrkude kaitsevööndid..........................................................................12
1.5.4 Tehnovõrkude kaitsevööndis tegutsemine........................................................12
1.6 Liikluskorraldus ja parkimine................................................................................13
1.7 Teed ja platsid....................................................................................................13
1.7.2 Krundisisesed teed ja platsid..........................................................................13
1.7.3 Katendid.....................................................................................................13
1.8 Haljastus ja heakorrastus.....................................................................................14
1.8.1 Olemasolev, säilitatav, likvideeritav haljastus...................................................14
1.8.2 Projekteeritud haljastus................................................................................14
1.8.3 Väikeehitised ja -vormid................................................................................15
1.8.4 Jäätmekäitlus...............................................................................................15
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 1(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
1.9 Välisvalgustus.....................................................................................................15
1.10 Maa-ala tehnilised andmed.................................................................................15
2 HOONE ANDMED.......................................................................................................15
2.1 Üldandmed.........................................................................................................15
2.2 Olemasolev olukord.............................................................................................15
2.3 Hoone planeeritav üldlahendus.............................................................................15
2.4 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted..................................................................16
2.5 Hoonete tehnilised andmed .................................................................................16
3 HOONE SISEÜLDEHITUSTÖÖD....................................................................................17
3.1 Korterid.............................................................................................................17
3.2 Kelder................................................................................................................17
3.3 Varjumiskoht......................................................................................................18
3.4 Trepikojad..........................................................................................................18
4 AKUSTIKA.................................................................................................................19
4.1 Üldandmed.........................................................................................................19
4.2 Keskkonnamüra- ja vibratsioonitasemed................................................................19
4.3 Välispiirete ja ruumidevahelised heliisolatsiooninõuded............................................19
4.6 Tehnoseadmete müratasemed ruumides ja territooriumil..........................................20
5 KONSTRUKTSIOONID.................................................................................................20
5.1 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele...........................................20
5.1.1 Projekteeritud kasutusiga..............................................................................20
5.1.2 Tagajärgede ja töökindlusklass.......................................................................20
5.1.3 Järelevalvetase............................................................................................20
5.1.4 Koormused..................................................................................................20
5.1.5 Konstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid..............................................21
5.1.6 Välispiirete soojapidavus...............................................................................21
5.2 Hoone konstruktsioonid.......................................................................................21
5.2.1 Vundament..................................................................................................21
5.2.2 Põrand pinnasel............................................................................................22
5.2.5 Vahelaed.....................................................................................................23
5.2.6 Katus, katuslagi...........................................................................................24
5.2.7 Välisseinad..................................................................................................25
5.2.9 Avatäited.....................................................................................................27
5.2.10 Varikatused, välistrepid ja muud väliskonstruktsioonid....................................29
5.4 Maa-alused konstruktsioonid................................................................................29
5.4.1 Ehitusgeoloogilised tingimused, pinnase omadused...........................................29
5.4.2 Pinnasevesi.................................................................................................29
5.6 Lisanõuded.........................................................................................................30
5.6.1 Paigalvalatavad betoonkonstruktsioonid..........................................................30
5.6.2 Betoonvalmistooted......................................................................................30
5.6.3 Teras- ja metallkonstruktsioonid.....................................................................30
5.6.4 Puitkonstruktsioonid.....................................................................................31
7 TULEOHUTUS............................................................................................................33
8 KÜTE JA VENTILATSIOON...........................................................................................37
8.1 Üldandmed.........................................................................................................37
8.1.3 Ehitusprojekti eesmärgid...............................................................................38
8.1.4 Lähteandmed...............................................................................................38
8.1.5 Piiritlus eri ehitusprojekti osade vahel ...........................................................38
8.1.6 Projekteeritud süsteemide eluiga....................................................................38
8.1.7 Normatiivne baas.........................................................................................38
8.1.8 Nõuded hoone sisekliimale ja selle reguleerimisele ..........................................39
8.2 Soojusvarustus...................................................................................................39
8.2.1 Installeeritav soojusvõimsus..........................................................................39
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 2(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
8.2.2 Soojusallikas................................................................................................39
8.2.2.1 Kaugküttetorustiku sisendi asukoht..........................................................39
8.2.2.2 Soojusallika lähteandmed, soojuskandja parameetrid.................................40
8.2.2.3 Soojusallika tehniline kirjeldus.................................................................40
8.2.2.4 Kaod küttesüsteemis, täite- ja lisaveed, ettevalmistamine..........................42
8.3 Küte..................................................................................................................42
8.3.1 Torustikud ja reguleerseadmed, isolatsioon......................................................43
8.3.2 Survekatsetused,reguleerimised ja mõõdistamine.............................................43
8.3.3 Ehitusettevõtja üldised kohustused.................................................................44
8.4 Ventilatsioon.......................................................................................................45
8.4.1 Ventilatsiooni süsteemid................................................................................45
8.4.2 Põhiseadmed...............................................................................................46
8.4.3 Õhu töötlemine............................................................................................46
8.4.4 Torustikud...................................................................................................47
8.4.5 Lõppseadmed ja reguleeringud.......................................................................48
8.4.6 Õhuhaarete ja väljavisete teostus ..................................................................48
8.4.7 Heitõhu puhastamine....................................................................................48
8.4.8 Ventilatsiooni survekatsetused, reguleerimine ja mõõtmine...............................48
8.4.9 Ehitusettevõtja üldised kohustused.................................................................49
8.4.10 Hooldamise vajadus ..................................................................................50
9 VESIVARUSTUS JA KANALISATSIOON ..........................................................................50
9.1 Normatiivide loetelu............................................................................................50
9.1.1 Piiritlus eri ehitusprojekti osade vahel ............................................................51
9.2 Olmeveevarustus................................................................................................51
9.9.1 Veevarustuse välisvõrk..................................................................................52
9.3 Paikne tulekustutussüsteem.................................................................................52
9.4 Olmereovee kanalisatsioon...................................................................................52
9.4.1 Üldosa, sisetööd...........................................................................................52
9.4.4 Hooneväline torustik.....................................................................................53
9.4.5 Kaevud.......................................................................................................53
9.3.6 Kaevudesse ühendamine...............................................................................53
9.4.7 Kaevik, toru paigaldamine.............................................................................54
9.4.8 Tagasitäite tihendamine................................................................................54
9.4.9 Kontroll.......................................................................................................54
9.4.10 Dokumenteerimine.....................................................................................54
9.4.11 Ristumine teiste kommunikatsioonidega........................................................55
9.5 Sademevee kanalisatsioon..................................................................................55
10 HOONE TUGEVVOOLUPAIGALDIS...............................................................................55
11 ENERGIATÕHUSUS...................................................................................................55
12 LAMMUTUSTÖÖD.....................................................................................................56
13 KESKKONNAKAITSE.................................................................................................57
14 JÄÄTMED, UTILISEERIMINE JA JÄÄTMETE KOGUSED....................................................58
14.1 Utiliseerimine....................................................................................................58
14.2 Taaskasutus......................................................................................................58
14.3 Jäätmete kogused.............................................................................................58
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 3(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
Seletuskiri
0 ÜLDOSA
0.2 Üldandmed
0.2.1 Ehitise asukoht
Rekonstrueeritav korterelamu asub Põlvamaal Räpina vallas Räpina linnas Võru mnt 5,
katastriüksus 70501:004:0426, 100% elamumaa, hoone ehitisregistrikood 110011324.
0.2.2 Ehitise lühikirjeldus
Hoone on ehitatud 1973. aastal (EHR).
Hoones on 18 korterit. Hoone on kolmekorruseline, koos täis keldrikorrusega. Hoonel on
tsingitud trapetsprofiilplekiga kaetud viilkatus (paigaldatud 2003.a). Hoonel on kolm trepikoda.
Hoone välisseinad on gaasbetoonist, trepikodadel tellistest müüritis, seinad on krohvitud.
Trepikoja akna-avasid on vähendatud puitkarkass-seinaga. Hoonel on betoonplokkidest
lintvundament. Vahelaed on raudbetoonist paneelidest: peamiselt õõnespaneelid, keldril
ribipaneelid. Enamus korteritel on ehitusaegsed puitaknad välja vahetatud PVC akende vastu.
Välisuksed on puidust.
Hoone on ühendatud kaugküttega. Kaugküte ei tööta suvisel ajal. Sooja vett valmistatakse
elektriboileritega. Hoones on tellistest ventilatsioonilõõrid.
Hoone on ühendatud gaasitrassiga.
Töövõttu kuulub:
•likvideerida gaasitorustik ja sulgeda ühendus,
•prügimajanduse lahendamine,
•välise kanalisatsioonisüsteemi vahetus, kaablikõride paigaldus,
•õue-, parkimisala ja teede katendite rekonstrueerimine,
•haljastuse ja katendite taastamine seoses tehnosüsteemide paigaldamisega,
soojustustööde, sillutisribade, välistreppide ehitamisega ja vertikaalplaneerimisega (kalded
hoonest eemale),
•tehniliste ruumide ja varjumiskoha ruumi üldviimistlustööd,
•trepikodade üldviimistustööd,
•osalised viimistlustööd korterites: avatäidete paled, tehnosüsteemide püstikud,
ventilatsiooni plafoonide ümbrus,
•viimistluse taastamine seoses ventilatsioonisüsteemi ehitusega,
•viimistluse taastamine seoses torustike töödega,
•sissepääsude varikatuste eemaldamine,
•betoonist välistreppide/plaatide lammutus, sillutisriba lammutus,
•keldrisse WC, varjumisruumi ja uue kilbiruumi ehitus, soojussõlme ruumi põranda
asendamine,
•keldri akna-avade vähendamine,
•uued avatavad keldriaknad,
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 4(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
•trepikodade äravajunud vundamentide juures pinnase tugevdamine geovahuga, seintele
terasest tugevdused,
•sokli soojustamine ja viimistlemine. Soklikate tsementkiudplaadid, soojustusmaterjaliks EPS
120 Perimeeter,
•armeeritud betoonist sillutisriba rajamine, viia kalded hoonest eemale, sadevesi juhtida
hoonest eemale betoonrennidega,
•hoone ehitustööd teostada monteeritava ajutise varjualuse/telgi all, mis katab
koguhoone (soovituslik),
•ventilatsioonikorstende lammutus pööningupõranda tasapinnalt, kasutusest väljajäävate
lõõride sulgemine pööningul ja korrustel tulepüsivalt EI60,
•pööningu puhastamine kuni laepaneelideni,
•pööningule ventilatsiooniruumi ehitus, ventilatsioonisüsteemi paigaldus,
•pööningupõranda soojustamine puistevillaga, käiguteede ehitus,
•tulepüsivusega EI60 pööninguluugi paigaldus koos uue redeliga,
•katusekatte (plekk), roovituse, aluskate, distantsliistude, räästalaudise ja räästapikenduste
eemaldamine,
•uue katuse ehitus: asendada niiskuskahjustusega sarikad/toolvärk, uued räästapikendused,
difuusne aluskate, distantsliistud, roovitus, katusekatteks trapetsprofiilplekk. Uus
katuseluuk redeliga, lumetõkked, katuse turvavarustus, ventilatsiooni väljaviskehajutaja
paigaldus, köögikubude väljaviskehajutajad, kanalisatsioonituulutid,
•uued räästakastid,
•uue vihmaveesüsteemi paigaldus,
•trepikoja puitkarkass-seina lammutus (akna-avad ei vasta Päästeameti nõuetele), uue
puitkarkass-seina ehitus,
•fassaadile soojustuse alla ventilatsioonitorustike paigaldus,
•fassaadi soojustamine ja viimistlemine. Fassaadikatteks Marmoroc kivid (või analoog),
soojustusmaterjaliks karkassi vahele paigaldatavad villaplaadid,
•kõikide akende vahetamine uute energiatõhusate PVC – akende vastu, aknad paigaldada
soojustuse tasapinda,
•uute soojapidavate välisuste/seinaprofiilide paigaldamine, uute tuletõkkeuste paigaldus
(kilbiruum, vent.ruum), olemasolevate tuletõkkeuste (keldriuksed) viimine vastavusse
suitsupidavusnõudele s200, uued uksed abiruumidele (keldri WC, varjumiskoht),
•uute varikatuste ehitus,
•uute välistreppide ehitus,
•tuletõkkesektsioonidest läbiviikudele paigaldada tuletõkkeklapid, -mansetid ja avad kinni
ehitada tagades sektsioonipiir,
•vanade kasutute torustike ja seadmete demontaaž,
•küttesüsteemi tasakaalustamine, uus soojussõlm, radiaatorid ja torustikud jäävad
olemasolevad,
•soojusvahetiga ventilatsioonisüsteemi ehitus,
•veevarustus ja kanalisatsioonitorude osaline vahetus, vt täpsemalt KVVK osast,
•avade puurimine ja avade ümbruste viimistlemine seoses ventilatsioonisüsteemi
rekonstrueerimisega ja vee- ja kanalisatsioonitorustike osalise rekonstrueerimisega,
•elektrisüsteemi osaline rekonstrueerimine,
•nähakse ette uute tehnosüsteemide toited,
•sissepääsude valgustus,
•üldvalgustus,
•trepikoja suitsueemaldusakende elektriline avamine,
•evakuatsioonivalgustus trepikodades, kilbi juures,
•mootorlukk välisustele,
•elektriautode laadimise valmidus,
•elektrigeneraatori liitumise valmidus,
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 5(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
Töö on koostatud eelprojekti staadiumis vastavalt standardile EVS 932:2017
"Ehitusprojekt".
Seletuskirja liigendusest on välja jäetud kõik need peatükid, mida projekt ei käsitle.
0.2.3 Projekteerija
Projekteerimise peatöövõtja. Asendiplaan, üldosa, konstruktiivne osa, vesi-
kanalisatsioon, ventilatsioon, küte, energiatõhusus, tuleohutus, lammutus, jäätmed
•OÜ K & M Projektbüroo
•Viljandi tn. 2, Tõrva linn, 68604
•Äriregistri kood 10171174
•MTR reg nr
Ehitise audit EK10171174-0001
Ehitusprojekti ekspertiis EK10171174-0001
Projekteerimine EP10171174-0001
Vastutavad spetsialistid:
projektijuht Tiiu Loorman
tel 763 3301, 517 9597
e-post
[email protected],
maastikuarhitekt Kadri Pilm
tel 763 3301, 566 29999
e-post
[email protected]
insener Priit Lepik
tel 533 11063
e-post
[email protected]
insener Eero Sepp
tel 792 0410, 515 3714
e-post
[email protected]
insener Virgo Veri
tel 55648202
e-post
[email protected]
0.3 Alusdokumendid
0.3.1 Lähteandmed
•Tellija lähteülesanne
•Geodeetiline alusplaan
•Lõõride uuring
0.3.1.2 Eskiis, eelprojekt või varasemad ehitusprojektid
Eraldi eskiisprojekti ei koostata.
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 6(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
Olemasoleva hoone varasema ehitusprojekti ja ümberehituste tööjooniste andmed
– mõõdistusprojekt, objektil teostatud väline mõõdistus.
0.3.2 Ehitusuuringud
Hoone rekonstrueeritavate konstruktsioonide visuaalne hindamine teostati käesoleva tööga.
Konstruktsioonide kirjeldused vastavates alapunktides.
0.3.3 Normdokumendid
•Ehitusseadustik
•Põlva valla jäätmehoolduseeskiri
•Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
•Majandus- ja taristuministri määrus nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded
•Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile
•Majandus- ja taristuministri määrus nr 85 Eluruumile esitatavad nõuded
•Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 28 Puudega inimeste erivajadustest
tulenevad nõuded ehitisele
•SotsM. määrus nr 42. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid
•Majandus- ja taristuministri määrus nr 13 Korterelamute energiatõhususe toetuse
tingimused
•Siseministri määrus nr 1 „Korteriühistule varjumiskoha kohandamiseks toetuse andmise
ning selle kasutamise tingimused ja kord“
•VV. määrus nr 224. Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
•EVS 932:2017 Ehitusprojekt
•EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
•EVS 812-2:2014 Ehitise tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid
•EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid
•EN 1990-1999 Eurokoodeksi kõik osad koos rahvuslike lisadega.
•EVS 842:2003. Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest
•EVS 843:2016 Linnatänavad;
•EVS 939:-3:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse
•EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused
•EVS-EN ISO 6946:2017 Hoonete piirdetarindid ja komponendid. Soojustakistus ja
soojusläbivus. Arvutusmeetodid
•EVS 908-1 Hoone piirdetarindi soojusjuhtivuse arvutusjuhend. Osa 1: Välisõhuga kontaktis
olev läbipaistmatu piire
•EVS 920-1:2021 Katuseehitusreeglid Osa 1
•EVS 920-2:2013/AC:2019 Katuseehitusreeglid. Osa 2: Metallkatused
•EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-1:
Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused
•EVS-EN 1991-1-3:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3:
Üldkoormused. Lumekoormus.
•EVS-EN 1991-1-4:2005 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4:
Tuulekoormus
•EVS-EN 1992-1-1:2005 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-
1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele
•EVS-EN 1993-1-1:2005+A1:2014+NA:2015 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide
projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks
•EVS-EN 1995-1-1:2005+A1+NA+A2 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide
projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 7(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
•EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012+NA:2013 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide
projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide
projekteerimiseks
•EVS-EN 1997-1:2005/AC:2009 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1:
Üldeeskirjad.
•Tarindi RYL 2010, Sisetööde RYL 2013, Maalritööde RYL 2012, Hoone tehnosüsteemide RYL
2002.
•ET-1 0207-0068 Hea ehitustava
•Päästeameti juhend: Soovitused hoonete keldrite varjumiskohtadeks kohandamisel
0.4 Euroopa Bauhausi põhimõtete järgmine
0.4.1 Kirjeldus
Euroopa uus Bauhaus (Komisjoni teatis COM(2021) 573 https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021DC0573&from=EN) seab eesmärgiks, et
ruumilahendused oleksid ühtaegu kaunid (esteetika), kaasavad (ligipääsetavus, taskukohasus)
ja kestlikud (kliimaeesmärgid). Ühtlasi joonduvad need põhimõtted „Eesti 2035“ strateegia ja
kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega (https://www.kul.ee/media/60/download).
Projekti puhul on tagatud kooskõla Euroopa uue Bauhausi sihtidega: ligipääsetavus,
taskukohasus, kliimaeesmärgid, esteetika, väliala korrastamine ja taastuvenergia kasutamine.
0.4.2 Ligipääsetavus
Hoone sissepääsudele on tagatud ligipääsetavus ka liikumisraskustega inimestele
(vanemaealised inimesed, noored pered lastega), iga trepikoja ees on trepid, mis on kaetud
varikatusega ja kus astme kõrgus ei ületa lubatud 160 mm. Trepiastmed/pinnakatted on nii
väljas kui hoones sees projekteeritud mittelibisevast materjalist. Välistrepid on varustatud
kahekõrgusega käsipuudega, arvestades laste ja vanemaealistega elanikega.
Ühistult saadud info põhjal hetkel puudub vajadus kaldtee järgi, vajaduse tekkimisel on
võimalik lisada kergkonstruktsiooniga kaldtee. Ukse-esise plaadi projekteerimisel on arvestatud
ratastooli pöörderaadiusega.
Keldrisse on planeeritud varjumiskoht, mida enamus ajast saab kasutada
jalgrataste/lastevankrite hoiualana, ühistu koosolekute ruumina jne.
Paigaldatavad välisuksed avanevad ja sulguvad rakendatava jõuga kuni 25 N või
automaatselt ning ukse lävepaku kõrgus on maksimaalselt 25 mm.
Hoone kõik aknad on avatavad, et oleks hoone elanikel võimalik aknaid kergema vaevaga
pesta.
0.4.3 Taskukohasus
Hoone projektlahenduses on optimeeritud materjalide kulu, et ehituse jalajälg oleks
võimalikult mõistlik. Samuti on kasutatud ajaskestvaid materjale, et vähendada hoone
hooldus- ja remondikulusid.
0.4.4 Kliimaeesmärgid ja taastuvenergia kasutamine
Projekteeritud hoone energiakasutus väheneb märkimisväärselt, sisekliima paraneb. Sellega
tagatakse vastavus Euroopa kliimaeesmärkide saavutamiseks.
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 8(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
Tellija ei soovi päikesepaneele hoonele hetkel lisada, katusekonstruktsioone projekteerides
on arvestatud võimalusega hiljem lisada paneelid.
0.4.5 Esteetika/koosloome
Rekonstrueeritav korterelamu asub Räpina linna Võru maantee ääres, läheduses on erinevat
tüüpi korterelamuid ja elamuid. Lisaks on üle tänava staadion. Korterelamud on üldiselt
hallikates, beežikates ja pruunikates toonides.
Projekteeritud lahendus on tellija soovil beežikates, hallikates toonides koos musta
katuse/detailidega, et värvid sobituksid ümbruskonda ja oleks visuaalselt meeldiv enamusele
korterielanikele. Fassaadi vastupidavuse seisukohalt on kasutatud Marmoroc kive.
Krohvfassaadid määrduvad ja lagunevad kiiremini, hooldus on samuti keerulisem kui
kivifassaadidel.
Hoone välimuse kujundamisel on kasutatud piirkonda sobivaid lahendusi, toonid on valitud
soliidsed ja miljöösse sobivad (lahendused on kooskõlastatud ühistuga). Toonide ja materjalide
valik on teostatud koostöös korteriühistuga, arvestades ühistu soove ja rahalisi võimalusi.
Projekteerimise protsessis selgitasime ühistule erinevaid soojustuse- ja tehnosüsteemide
lahendusi, et ühistu saaks teha endale sobiva valiku.
0.4.6 Hooviala lahendus ja haljastus
Korrastatakse elamu õueala, rekonstrueeritakse olemasolevaid parkimiskohti ning lisatakse
uusi parkimiskohti koos standardikohaste manööverdusaladega. Paigaldatakse elektriautode
juhtmetaristu enamusele lisatavatest parkimiskohtatest. Parkimiskohtade alla projekteeritakse
eranditult murukivi, et võimaldada vihmavee imbumist. Üle katendite servade suunatakse
vihmavesi haljasaladele.
Rekonstrueeritakse elamu sissepääsud ja trepid.
Elamu juures on aiamaa, kus elanikud saavad kasvatada meelepäraseid taimi ning nautida
värskes õhus olemist ja liikumist. Kinnistule jääb piisavalt suur haljasala lõunapoolsele küljele,
kuhu saab soovi korral lisada istepinke või laste mänguväljaku elemente.
0.4.7 Turvalisus
Keldrisse on planeeritud varjumiskoht.
Sissepääsud, liikumisteed ja parkimisala on valgustatud mugavuse ja turvatunde tagamise
eesmärgil.
Elamu kõik välisuksed on projekteeritud turvaklaasidega ja lukustatavad/lukus olevad.
Hoone ümbruse valgustamine on projektis ette nähtud.
Turvalisuse alapunkti kuulub ka tuleohutuse alane ohutus. Antud projektiga
märkimisväärselt väheneb tuleleviku oht: paigaldatakse tuletõkkeuksi, mittepõlev
fassaadisoojustus, tulekindlad läbiviigud jne. Lisaks lahendatakse evakuatsioonialadelt
(trepikojast) suitsu eemaldus.
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 9(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
1 ASENDIPLAAN
1.1 Üldandmed
1.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Antud töö käigus korrastatakse korterelamu õueala – sissepääs kinnistule, parkimisalad,
sissepääsude varikatused, projekteeritakse uued trepid.
Rekonstrueeritakse väliskanalisatsioonitorustik esimeste kaevudeni (k.a). Olemasolev
ühendus gaasitorustikuga soovitakse likvideerida viimastest kaevudest alates.
Vertikaalplaneeritakse kogu hoone ümbrus, et oleks tagatud vihmavee liikumine hoonest
eemale. Taastatakse muru hoone ja platside juures peale rekonstrueerimistöid.
1.2 Olemasolev olukord
1.2.1 Paiknemine
Rekonstrueeritav hoone asub Põlvamaal Räpina vallas Räpina linnas aadressil Võru mnt 5.
1.2.2 Olemasolevad hooned ja rajatised
Kinnistul asub korterelamu ning garaaž, rajatistena pesukuivatuspuu ja kloppimispuu.
Elamul on ühendus kõigi vajalike tehnovõrkudega: vee- ja kanalisatsioonitorustikuga,
elektri- ja sidekaabliga, gaasi- ja soojustorustikuga.
1.2.3 Olemasolev reljeef
Kinnistu kõrgusmärgid jäävad vahemikku 39,47-40,32 m. Kõrgeimad kohad on vahetult
elamu fassaade ääres, madalamad kohad jäävad kinnistu lõunaossa.
1.2.4 Olemasolev kõrghaljastus
Kinnistul on üksikud haljastuspuud ja viljapuud kinnistu lõunaosas.
1.2.5 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed
Kinnistule pääseb Võru maanteelt, mis on 100% tanspordimaa. Kinnistul on üks juurdepääs,
kuid kasutatakse naaberkinnistu juurdepääsu.
1.2.6 Kaitsealused objektid ja kinnismälestised
Kinnistul puuduvad loodus- ja muinsuskaitsealused objektid.
1.3 Asendiplaani lahendus
Vaata punkt 1.1.1.
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 10(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
1.4 Vertikaalplaneering
1.4.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähteandmed
Kallaksillutise/sillutisriba projekteeritud kalle on 5%, teistel aladel on arvestatud, et
normaalseks äravooluks peab kalle olema 0,5-3% ehk 0,5-3 cm 1 m kohta.
Vertikaalplaneeringuga viiakse kalded hoonest eemale, et tagada vihmavee hoonest eemale
liikumine.
1.4.2 Hoone paiknemiskõrgus
Hoone paiknemiskõrgus on olemasolev.
1.4.3 Sademete käitlemine
Katuse vihmavesi suunatakse betoonrennidega hoonest eemale. Elamu taga suunatakse
oma kinnistu haljasalale. Hoone ees suunatakse samuti vihmavesi hoonest eemale
betoonrennidega.
Parkimisala alla jäävad katendid on projekteeritud vihmavett läbi laskvad.
Kaablite/torustike kohal maapinda koorides selgitada enne välja kaablite sügavus ning
tagada kaablite nõuetekohane sügavus ka peale maapinna koorimist.
Lume vallitamise aladena kasutada oma kinnistu haljasalasid. Arvestada, et 10 m laiuse
lumevaba ala kohta on vaja ca 2,5 laiust vallitamise ala.
1.5 Tehnovõrgud
1.5.1 Olemasolevad tehnovõrgud
Hoonel on olemasolev ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustik, side- ja elektiühendus
maakaabliga ning ühendus gaasi- ja soojustorustikuga.
1.5.2 Projekteeritud tööd tehnovõrkudega
Projekteeritakse väline kanalisatsioonitorustik esimeste kaevudeni ning asendatakse
esimesed kaevud.
Vastavalt Ehitusseadustiku §651 lg 4 ja 6 tuleb elamu, mille teenindamiseks on ette nähtud
rohkem kui 10 parkimiskohta, olulisel rekonstrueerimisel paigaldada elektriauto juhtmetaristu
igale parkimiskohale. Elektriauto juhtmetaristu on kaablikaitsetoru, millesse on võimalik panna
elektrikaabel laadimispunkti paigaldamiseks. Juhtmetaristu viiakse elamu taga 7 projekteeritud
parkimiskoha juurde ning võimaldatakse elektriautode laadimisvõimaluse paigadamine kuuri
seinale.
Gaasitorustikku majas ei kasutata, likvideeritakse sisestused majja.
Enne kaevetööde alustamist tuleb töövõtjal kutsuda kohale trassivaldajad ja selgitada
täpsed trasside paiknemised ja sügavused, et vältida rajatise lõhkumise võimalus. Kaevetööd
nendes piirkondades teha erilise ettevaatlikkusega ja käsitsi. Tehnovõrgud kaitsta ja toestada.
Vajadusel tõsta/langetada olemasolevate tehnovõrkude kaevude kaaned projekteeritud
katendi tasapinda, samuti tõsta/langetada veetorustike kaped ja samavõrra pikendada spindlit.
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 11(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
Ehitustööde käigus välja kaevatavad kasutuses olevad kaablid paigutada
poolitatavasse kaablikaitsetorusse.
Kaablite ja torustike läheduses kaevates tuleb arvestada vastava tehnorajatise kaitsevööndi
ulatusega (vt seletuskirja punkt 1.5.3) ja kaitsevööndis tegutsemise nõuetega (vt seletuskirja
punkt 1.5.4).
1.5.3 Tehnovõrkude kaitsevööndid
Olemasolevatel tehnorajatistel tuleb arvestada kõiki Eesti Vabariigi õigusaktidega
kehtestatud kaitsevööndeid. Tehnovõrkudel arvestada järgmiste kaitsevöönditega:
•Vee- ja kanalisatsioonitorustiku, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud
kuni 2 m sügavusele, kaitsevööndi ulatus on torustiku telgjoonest mõlemale poole 2 meetrit
•Sideehitise kaitsevöönd on 1 m sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega
paralleelse mõttelise jooneni
•Elektripaigaldiste maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt
poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised
vertikaaltasandid.
•Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telgekuni 1 kV nimipingega (kaasa
arvatud) liinide korral 2 meetrit; 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinidel õhukaabli kasutamise
korral 3 meetrit; 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinide korral 10 meetrit. Õhuliini mastitõmmitsa
või -toe või maandusjuhi, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa
või -toe või maandusjuhi kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist.
•Maa-aluste soojustorustike kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool torustikke äärmise
torustiku isolatsiooni välispinnast alla 200 mm läbimõõduga torustiku korral 2 m ja 200 mm ja
suurema läbimõõduga torustiku korral 3 m.
•Gaasitorustiku kaitsevööndi ulatus mõlemal pool gaasitorustikku on A- ja B-kategooria
gaasipaigaldiste korral torustiku välimisest mõõtmest 1 meetrit; C-kategooria gaasipaigaldise
korral torustiku välimisest mõõtmest 2 meetrit; D-kategooria gaasipaigaldise puhul 3-10 m
olenevalt torustiku nimiläbimõõdust.
Vee- ja kanalisatsioonitorustiku kaitsevööndi ulatus tuleneb Keskkonnaministri määrusest nr
76 16.12.2005 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus (§2 lg 2 p 1). Ehitise
kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad
nõuded on kehtestatud Majandus- ja taristuministri määrusega 25.06.2015 nr 73, Ehitise
kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistuse esitatavad
nõuded.
1.5.4 Tehnovõrkude kaitsevööndis tegutsemine
Tehnovõrkude kaitsevööndites tuleb tööd teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri
määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi
tähistusele esitatavad nõuded. Samuti vastavalt võrguvaldajate eeskirjadele. Üldiselt on
keelatud raskete ja vibratsiooni tekitavate masinatega tööd tehnovõrkude kaitsevööndis.
Torustike ja kaablite läheduses tuleb kaevetööd teha käsitsi. Tagasitäide teha kihiti ja
tihendamine veega. Vajadusel võtta kasutusele muud ehitustehnilised võtted tehnovõrkude
kaitsmiseks.
Arvestada tuleb, et vanemate tehnovõrkude peale pole paigaldatud märkelinte.
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 12(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
Töövõtja poolt tööde elluviimise käigus põhjustatud vara igasuguse vigastamise või
kahjustamise korral tuleb Töövõtjal taastada sobivalt ja vastuvõetavalt vara esialgne olukord
või asendada see uuega ning katta sellega seonduvad kulud.
1.6 Liikluskorraldus ja parkimine
Parkimis- ja liikluslahendus jääb üldjoontes olemasolev – uusi sissesõite ei kavandata,
olemasolevaid parkimiskohti korrastatakse, lisatakse uusi parkimiskohti koos
manööverdusaladega elamu taha. Parkimiskohtadele tagatakse standardi Linnatänavad EVS
843:2016 kohased manööverdusalad.
1.7 Teed ja platsid
1.7.2 Krundisisesed teed ja platsid
Elamu ees pargitakse piki maja, seal muudetakse manööverdusala standardikohaseks ning
korrastatake katendid. Parkimiskohtade alla tuleb paigaldada ette nähtud kärgne murukivi, et
sinna suunatud katuse vihmavesi saaks imbuda. Äärekivide vahele jätta 0,5 cm suurused
vahed, et vihmavesi saaks valguda ka haljasalale.
Elamu taha on projekteeritud 2-, 3- ja 4-kohalised parkimistaskud, koos 7 m laiuse
manööverdusalaga. Parkimiskohtade laius on 2,7 m.
1.7.3 Katendid
Olemasolevad amortiseerunud katendid likvideerida, kasvupinnas koorida ja taaskasutada.
Aluskihid koorida mahus, mis võimaldab püsivale aluskihile paigaldada koormusnõuetele
vastava katendi. Dreenkiht tihendada nõutud tihendustegurini. Fraktsioneeritud killustikalus
tihendada kolmes etapis: eeltihendamine, tihendamine ja kiilekillustiku sisserullimine.
Tihendatava killustikukihi suurim paksus pneumorullidega tihendamisel on 25 cm ja staatiliste
silevaltsrullidega tihendamisel 12 cm.
Projekteeritud katendite ristlõiked on toodud allpool. Tehnovõrkude kaitsevööndites
tihendada aluskihid vastavalt kaitsevööndis tegutsemise korrale ja tehnovõrgu valdaja
eeskirjadele.
Parkimisala piirata sõidutee äärekiviga (1000x150x290 mm) vastavalt asendiplaanil
näidatule. Sõidutee äärekivi kõrgus haljasalade ääres ca 10 cm kõvast katendist. Murukivi ja
betoonkivi eraldada teeäärekiviga (1000x80x200 mm). Teeäärekivi on kavandatud ka
parkimisala lõunanurka. Teeäärekivi paigaldada kõva katendiga samasse tasapinda, et
vihmavesi saaks üle äärekivi voolata. Äärekivid paigaldada segupeenrale. Parkimiskohad
tähistada murukivi vahele paigaldatud betoonist täiskividega.
Projekteeritud parkimisala katendi ristlõige on järgmine:
• murukivi (killustiktäide 2/3 ulatuses fr 4/16) h=10 cm
• paigalduskiht, kivimmaterjali segu h=3 cm
2
• fraktsioneeritud killustikalus fr. 32/64, kiilutud 16/32 (kulu 35 kg/m ),
8/12 (kulu 15 kg/m2), E≥170 MPa h=25 cm
• keskliivast dreenkiht Kf≥1,0 m/ööp (k=0,98) h≥20 cm
• olemasolev aluspinnas (k=0,95)
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 13(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
Projekteeritud elamu esise manööverdusala katendi ristlõige on järgmine:
• betoonkivi, nt talukivi h=8 cm
• fraktsioneeritud killustikalus fr. 32/64, kiilutud 16/32 (kulu 35 kg/m2),
8/12 (kulu 15 kg/m2), E≥170 MPa h=25 cm
• keskliivast dreenkiht Kf≥1,0 m/ööp (k=0,98) h≥20 cm
olemasolev aluspinnas (k=0,95)
Projekteeritud elamu taguse manööverdusala katendi ristlõige on järgmine:
• asfaltbetoon AC 16 surf h=6 cm
• fraktsioneeritud killustikalus fr. 32/64, kiilutud 16/32 (kulu 35 kg/m2),
8/12 (kulu 15 kg/m2), E≥170 MPa h=25 cm
• keskliivast dreenkiht Kf≥1,0 m/ööp (k=0,98) h≥20 cm
olemasolev aluspinnas (k=0,95)
Muru- ja betoonkiviga kaetud alasid tuleb regulaarselt hooldada. Taimestikust vabana
hoidmiseks tuleb teed ja platsid hoida võimalikult puhtad sinna sattuvast orgaanikast (muld,
pori, puulehed, jne). Iga-aastaselt pühkida, murukivialad rohida.
1.8 Haljastus ja heakorrastus
1.8.1 Olemasolev, säilitatav, likvideeritav haljastus
Haljasalad vähenevad parkimisalade laiendmise arvelt. Likvideeritakse üks kuusk elamu ees,
mis on juba alt laasitud.
Taastatakse murukate peale ehitustöid.
1.8.2 Projekteeritud haljastus
Ehitustööde käigus tuleb võtta kasutusele meetmed, mis tagavad olemasolevate puude
säilimise. Puude juurestiku kaitsevööndid on märgitud asendiplaanile. Vältida raskete
masinatega liiklemist puude juurestiku kaitsevööndis, vajadusel tähistada selleks kaitsevöönd
vaiade ja/või lintidega ning kaitsta puude tüved laudadega. Haljastuse kaitsel tuleb järgida
standardis „EVS 939-3:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse“ toodud
nõudeid.
Kaevetööd puu juurte piirkonnas tuleb teostada käsitsi labidaga, ja võimalikult
palju säilitada juurestikku. Eriti vältida 25 mm suurema läbimõõduga juurte
läbilõikamist. Tuleb arvestada, et puu juurestik on ka pinnapealne, kus on juurtele kõige
paremad toitumistingimused. Jämedate juurte läbikaevamisel võib tekkida oht puude tormidele
ebapüsivaks muutumiseks, mis võib tekitada ohtliku olukorra tulevikus. Puu juurestiku
kaitsevööndis jätta vajadusel aluskihid õhemaks ja kasutada aluskihile stabiilsuse andmiseks
kolmemõõtmelist polüetüleenist murukärge IG40 (h=4 cm). Juurestiku kaitsevööndis võib
paigaldada äärekivi lapiti, et vältida juurestiku kahjustamist.
Nähakse ette murukatte taastamine peale sillutisriba, liiklemis- ja parkimisalade rajamist ja
vertikaalplaneerimist.
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 14(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
1.8.3 Väikeehitised ja -vormid
Projekteeritud on 2,84x4,8 m mõõtudega prügimaja joonisel näidatud asukohta. Prügimaja
rajatakse plaattvundamendile (h=150 mm, betooni mark C30/37 XC-4 XF-4), 60x60 mm
metallpostidele, mille alla on keevitatud 120x170x8 mm teraslehed. Postid kinnitatakse
betooni M10 betooniankrutega. Postidele kinnitatakse metallikruvidega 40x40 mm prussid,
millele omakorda kinnitatakse horisontaalne laudis. Plekk-katus kaldega eest taha, vihmavesi
juhtida ja immutada prügimaja taga omal kinnistul. Laudise värv tumehall RAL7015.
Jäätmemajas valgustus. Jäätmemaja võti sarjastatud elamu välisuste võtmetega.
1.8.4 Jäätmekäitlus
Vt punkt 1.8.3.
1.9 Välisvalgustus
Liikumis- ja hämaraanduriga valgustus projekteeritud elamu sissepääsude ning prügimaja
juurde.
1.10 Maa-ala tehnilised andmed
Krundi pindala- 3055 m2
Katastritunnus- 70501:004:0426
Sihtotstarve- elamumaa 100%
Hoone tuleohutusklass- TP-2
2 HOONE ANDMED
2.1 Üldandmed
Korterelamu on ehitatud tüüpprojekti järgi. Hoone on kolmekorruseline, kolme trepikojaga,
täiskeldriga, viilkatusega. Hoone seinad on gaasbetoonist, trepikoja seinad tellistest.
Katusekatteks on tsingitud trapetsplekk.
2.2 Olemasolev olukord
Hoone piirdekonstruktsioonid on üldiselt ehitusaegse soojustuslahendusega. On vahetatud
avatäiteid. Trepikodade tellisseinte juures on vundamendid ära vajunud ja sellega seoses on
tellisseintes praod.
2.3 Hoone planeeritav üldlahendus
Planeeritud on katuse vahetus, fassaadide soojustamine (soojustuse paksus 200 mm) ja
katmine Marmoroc kividega, akende ja uste vahetus, sokli soojustamine (150 mm) ja katmine
tsementkiudplaatidega. Sissepääsude kohale uute varikatuste ehitus. Uute välistreppide ehitus.
Uue sillutisriba ehitus.
Värvilahenduses on kasutatud beežikat ja hallikat tooni ja kontrastiks musta tooni.
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 15(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
2.4 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted
Projekti dubleerimise vältimiseks on konstruktsioonitüübid kirjeldatud konstruktsioonide
alapunktis.
2.5 Hoonete tehnilised andmed
Ehitise liik – hoone
Ehitise nimetus – elamu
Ehitisregistrikood – 110011324
Esmase kasutusele võtmise aeg – 1973 (EHR)
Peamine kasutamise otstarve – 11222 Muu kolme või enama korteriga elamu
Kasutusviis – I
Ehitise koha-aadress – Põlva maakond, Räpina vald, Räpina linn, Võru mnt 5
Ehitisealune pind – 416,3 m²
Maapealse osa korruste arv – 3
Maaaluste korruste arv - -1
Absoluutne kõrgus – 52,1 m
Kõrgus – 11,8 m
Pikkus – 38,5 m
Laius – 11,2 m
Sügavus - -0,8 m
Suletud netopind – 1080,3 m² (EHR)
Köetav pind – 888,6 m²
Maht – 4650 m³
Maapealse osa maht – 4365 m³
Üldkasutatav pind – 290,0 m²
Tehnopind – 8,8 m²
Eluruumide pind – 781,5 m² (EHR)
Kokku eluruume – 18
Konstruktsioonid ja materjalid
Vundamendi liik – madalvundament
Vahelagede kandva osa materjali liik – monteeritav raudbetoon
Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjal –monteeritav raudbetoon, väike- või
suurplokk, tellis, puit
Katuste ja katuslagede kandva osa materjal – monteeritav raudbetoon, puit
Välisseina liik – väike- või suurplokk, tellis
Katusekatte materjal – trapetsprofiilplekk
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 16(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
Välisseina välisviimistluse materjali liik – marmoroc kivid
3 HOONE SISEÜLDEHITUSTÖÖD
3.1 Korterid
Korterites sees tehtavad üldehitus- ja viimistlustööd:
• Eemaldada gaasitorustik köökidest
• Aknad– paigaldatakse uued aknalauad (PVC plastist, ninaga), aknapaled kaetakse
niiskuskindlama kipsplaadiga, mis pahteldatakse ja värvitakse valgeks. Aknaga seina
pinnast viimistletakse samamoodi ka ca 100 mm laiune riba ehk kipsplaadi ja vana
seina vahe. Kasutada liites ka võrku.
• Vee-ja kanalisatsiooni püstikud – torustikud on olnud ehitusaegselt lahtiselt. Torustikke
on osaliselt vahetatud, tuletõkketööd tegemata. Hetkel on osades korterites torustikud
kaetud karbikutega. Avatakse karbikud. Eemaldatakse ehitusaegsed torud.
Paigaldatakse vajalikud torustikud. Teostatakse tuletõkketööd vahelagedes (ka
varasemalt vahetatud torustikele), betoneeritakse avad laes. Korterites, kus on
torustike varjamiseks ehitatud karbikud, seal taastada karbikud kasutades
metallkarkassi ja niiskuskindlamaid kipsplaate, mis pahteldatakse ja krunditakse.
Lisatakse kanali seina hooldusluugid, luugi suurus kooskõlastada tellijaga.
Lõppviimistlus jääb korteriomaniku kanda.
• Ventilatsioon – paigaldatakse ventilatsiooni plafoonid. Plafoonide ümbrus viimistletakse
või kaetakse metallist kraega. Tihendatakse läbiviigud.
• Rajada valmidus kõikidesse korteritesse köögikubu ühendamiseks lõõri. Kasutusest
välja jäävad lõõride avad suletakse tulepüsivalt ja viimistletakse.
• Kui korteriomanik on teostanud ümberehitustöid (näiteks kaetud seinad kipsplaadiga),
siis lepitakse tööde teostamise lahendus korteriomanikuga eraldi kokku. Kui torustikud
asuvad hiljem paigaldatud kipsplaadi taga, siis seinte avamine ja taastamine ei ole
ehitushanke hindades kajastatud ning nende avamine ja taastamine jäävad
korteriomaniku kanda. Samuti ei ole ehitushankes näiteks vajadusel mööbli,
kardinapuude demontaaž jne.
• Korterite siseustele paigaldada siirdeõhurestid või eemaldada lävepakud (kuulub
ventilatsioonisüsteemi ehitaja töövõttu).
3.2 Kelder
Kasutu kaabeldus eemaldada. Vajalik korrastada.
Vanade torustike demontaaž ja utiliseerimine.
Lammutada keldris põrandaid seoses kanalisatsioonitorude paigaldamisega, teha
parandusvalud.
Lammutada soojussõlme ruumi alalt betoonpõrand.
Valada asemele uus betoonpõrand, vt põrandate alapunkti. Betoonpõrandate tasasusklass
C, kulumiskindlus 4, muud kvaliteeditegurid 30. (vastavalt BY45).
Uus põrand katta pinnakõvendiga.
Lammutada kilbiruumi tellistest amortiseerunud seinad.
Ehitada kergplokkidega uued ruumid: kilbiruum, WC. Plokkide olulised tehnilised
parameetrid: survetugevus 3 MPa, mahukaal 740 kg/m3, tuletundlikkus A1, paksus 150 mm.
Müüritise vuukides kasutada tsemendibaasil mörti, nt Nt Vetonit M100/600 või analoogset.
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 17(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
Ladumisel on soovitav kasutada kuivi plokke. Plokkide read laduda ülekattega, minimaalne
ülekate 1/4 ploki pikkusest.
Varjumiskohale laduda betoonplokkidest müüritis, t=190 mm, armeerida ja täisbetoneerida.
Täpsem kirjeldus põhiprojekti detailjoonisel.
Tehniliste ruumide, WC ja varjumiskoha seinad ja laed värvitakse.
Projekteeritava WC asukohas on korter nr 1 elektriboiler, antud boiler tõsta ringi.
Elektrikilbiruum ehitada sektsiooninõuetele EI60 vastavalt, sulgeda avad jne.
Sektsioonidest läbiviigud viia vastavusse tuleohutuse nõuetega.
3.3 Varjumiskoht
Keldrisse rajatakse varjumiskoha ruum, mida muul ajal saab kasutada ühistule vajalikul
otstarbel. Ühistu soov on ruum 25 inimesele, reaalselt pindala järgi mahutab rohkem inimesi
(kuni 87). Keldriruum on kuiv, ei esine tõsiseid niiskusprobleeme.
Paigaldatakse ruumile metallist turvauksed. Eraldatakse muust keldrist betoonplokkidest
müüritisega. Ruumil on lisaks ehitusaegsed betoonplokkidest ja tellistest seinad. Lagi on
raudbetoonist ribipaneelidest. Põrand betoonist. Varjumiskohas peavad olema olemas tühjad
liivakotid, mida vajadusel täita ja akende ette kaitseks paigaldada. Sisse poole kruvida
ohuolukorras vineerplaat kildude lendamise vältimiseks.
On planeeritud liimpuidust laetugevdused, mida perspektiivis lisada (või kui ühistu rahaline
võimekus lubab, siis ehituse ajal). Või kui saadakse Päästeametist toetust. Postide toekohtades
betoonpõrandasse alade min 600x600 mm lõikamine ja armeeritud betoonist toeplaatide
600x600x200 mm valamine. Täpsem kirjeldus põhiprojekti detailjoonisel. Olemasolev
teadmata paksuse ja tõenäoliselt armeerimata betoonpõrand ei pruugi vastu võtta vajalikke
koormusi varingu korral.
Varjumiskohta paigaldatakse ventilatsiooniseade, mis töötab nii elektriliselt kui käsivändaga
(peab tagama 25 inimese õhuhulga). Paigaldatakse lööklaine kaitseklapid, ülerõhuklapid,
filtrid.
Varjumiskohta lisada mööbel: köögitasapind/kapid valamuga, toolid 25-le inimesele (mööbel
kooskõlastada ühistuga).
Varjumiskohas tagatakse vajadusel välise generaatori abil ruumi ventilatsioon, pistikud
nutiseadmetele, söögitegemise valmidus ja valgustus.
Varjumiskohast on kaks evakuatsioonipääsu hoone erinevatesse trepikodadesse. Lisaks
jäävad alles kaks akna-ava.
Lähedusse rajatakse WC. Asukoht vastavalt kanalisatsioonipüstaku lähedusele.
3.4 Trepikojad
•Kasutu kaabeldus eemaldada, vajalik korrastada.
•Kaablid (nõrk- ja tugevvool) paigaldada karbikutesse. Karbiku tüüp kooskõlastada tellijaga.
•Paigaldada uued kilbiuksed.
•Seinte pinnad puhastada ja eemaldada lahtine krohv. Teha krohviparandused ja värvida 2x,
värvitoon kooskõlastada tellijaga.
•Laed puhastada ja värvida 2x. Toon valge.
•Treppide alumised pinnad puhastada ja värvida 2x. Toon tsemendihall.
•Treppide kohtparandused.
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 18(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
•Trepikoja sissepääsude põrandad ja trepimademed katta libisemiskindlamate keraamiliste
plaatidega. Libisemiskindlus R10-R11, kasutusklass 23/33. Koos portedega seintele min 150
mm. Kasutatavad plaadid kooskõlastada tellijaga.
•Trepikoja trepimarsside pinnad katta libisemiskindlama ja kulumiskindlama
EPO/akrüülmass-kattega (helvestega). Libisemiskindlus R10-R11, kasutusklass 23/33,
tuleklass min DFL-s1. Koos portedega seintele min 150 mm, ported võivad olla ka EPO
värviga. Kasutatav EPO kooskõlastada tellijaga. Keldritrepp samuti katta EPO-ga.
•Trepi käsipuude puitosa asendamine käsipuu profiiliga. Teraskarkass puhastada, parandada
ja viimistleda. I korrusele ja keldrisse minekule paigaldada käsipuud seintele.
•Seoses avatäidete paigaldamisega tuleb viimistleda paled.
•Märkida korterite numbrid, korrusenumbrid, sissepääs numbrivahemikuga,
alumiiniumkomposiidist plaadid,
•Uued postkastid korteritele igasse trepikotta
•Uus 60x90 cm stend igasse trepikotta. Postkastide ja stendi tüüp ja asukoht kooskõlastada
tellijaga.
Viimistlus teostada vastavalt Sisetööde RYL 2013 ja Maalritööde RYL 2012 II kvaliteediklassi
järgi. Tehnoruumides võib olla ka III kvaliteediklassi järgi.
Seinavärv peab olema vastupidav ja kergesti puhastatav.
Põrandakatete, sh. plaatide valikul kogu hoones tuleb silmas pidada, et katete hõõrdetegur
µ peab olema vähemalt:
•sissepääsudel ja fuajeedes ning muudel pindadel, kus käiakse välisjalatsitega – suurem kui
0,55
•märgadel sise- ja väliskaldpindadel, välistreppidel, duširuumis, suure koormusega pindadel
– suurem kui 0,74.
4 AKUSTIKA
4.1 Üldandmed
Projekteerimise aluseks on:
•Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid Kinnitatud sotsiaalministri 11.02.2017. a määrusega nr 42
EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest
4.2 Keskkonnamüra- ja vibratsioonitasemed
Välismüra taotlustase on vastavalt III kategooria nõuetele liiklusmüra osas päeval
LpA,eq,T=60 dB ja öösel 50 dB, (tegemist on olemasoleva alaga). Andmed tegeliku mürataseme
kohta puuduvad.
4.3 Välispiirete ja ruumidevahelised heliisolatsiooninõuded
Ehitus- ja viimistlustöödel kasutatavad materjalid peavad olema tervisele ohutud. Ehitaja
peab hankima ja lisama ehitustööde dokumentatsioonile nõuetele vastavuse sertifikaadid.
Uued aknad paigaldatakse kolme klaasilised ja helipidavusega min R'w=40 dB. Soovituslik,
minimaalne 32-35 dB sõltuvalt ruumist.
Välispiirete õhumüra isolatsiooni indeks ei peaks antud tingimustes olema väiksem kui
R'tr,s,w=35 dB. Välisseinte tegelik õhumüra isolatsiooni indeks on vähemalt R'tr,s,w>35 dB.
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 19(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
Müra normtase hoones on päeval LpA,eq,T=35 dB, öösel LpA,eq,T=30 dB
Õhumüra isolatsiooni indeks korterite ja müratekitavate ruumide vahel Rw>= 60 dB. Antud
nõuet on projekteerimisel arvestatud.
4.6 Tehnoseadmete müratasemed ruumides ja territooriumil
Tehnokommunikatsioonidest põhjustatud müra piirtasemed on päeval LpA,eq,T=25 dB,öösel
LpA,,eq,T=25 dB, LpC,eq,T=50 dB, LpA,max=32 dB,
Antud nõudeid on arvestatud ventilatsiooni projekteerimisel.
5 KONSTRUKTSIOONID
5.1 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele
5.1.1 Projekteeritud kasutusiga
Projekteeritud ehitiste ja nende osade vähimad kasutusead EVS-EN 1990:2002+NA:2002
järgi:
•hooned ja muud sarnased kandekonstruktsioonid - klass 4 (50 aastat)
•asendatavad konstruktsiooniosad - klass 2 (10-25 aastat)
5.1.2 Tagajärgede ja töökindlusklass
Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt töökindluse eristamise eesmärgil on
kandekonstruktsioonid määratletud tagajärgede klassiks CC2
Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt on tagajärgede klassi CC2 korral töökindlusklassiks
RC2.
5.1.3 Järelevalvetase
Projekteerimise järelevalve klass
Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt on projekteerimise järelevalve tase DSL2
Ehitusaegse järelevalve tase
Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt on järelevalve tase IL2
5.1.4 Koormused
Hoonele mõjuvaid koormusi ja nendele rakendatavaid tegureid on arvutustes käsitletud
vastava EVS-i juhistele.
Normatiivne lumekoormus maapinnal sk=1,5 kN/m².
Normatiivne tuulekoormus: maastikutüüp III, tuule tippkiirusrõhk qp(12m)=0,5 kN/m2.
Normatiivne kasuskoormus pööningu käiguteedel ja vent.ruumis qk=0,4 kN/m2, Qk=1,0 kN
Ventilatsiooniseadme omakaal gk=5 kN
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 20(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
5.1.5 Konstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid
Tolerantsid ja ehitustööde kvaliteet vastavalt konstruktsiooniosa vastavatele
projekteerimisnormidele:
•Raudbetoonkonstruktsioonide tolerantsid vastavalt EVS 13670:2010, 1. tolerantsiklass ja
TarindiRYL 2010
•Teraskonstruktsioonide tolerantsid vastavalt EVS 1090-2:2008+A1:2011, 1. tolerantsiklass
ja TarindiRYL 2010
•Kivikonstruktsioonis osade ehitusel peavad valmis müüritise tolerantsid rahuldama
2.tolerantsiklassi tingimusi (TarindiRYL 2010).
•Puitkonstruktsioonide valmistamisel, paigaldamisel, materjali valikul ja järelevalvel
lähtutakse Ehitustööde üldisest kvaliteedinõudest (TarindiRYL 2010)
•Saetud puitmaterjalide tolerantside arvväärtused vastavad klassi 1 nõuetele. (TarindiRYL
2010)
•Puitmaterjali kvaliteediklassid vastavalt RT 21-10750-et
Viimistlus teostada vastavalt Sisetööde RYL 2013 ja Maalritööde RYL 2012 II kvaliteediklassi
järgi. Tehnoruumides võib olla ka III kvaliteediklassi järgi.
Värvkatte koormusklassid: korterite kuivad ruumid klass 2, märjad ruumid klass 4,
trepikoda klass 3
5.1.6 Välispiirete soojapidavus
Kõik hoone välispiirded vastavad järgnevatele soojuslikele näitajatele:
sokkel (150 mm isolatsiooni) - 0,21 W/m²K
välisseinad (200 mm villisolatsiooni) - 0,16 W/m²K
uued PVC aknad - 0,85 W/m²K
uued PVC vannitoa aknad - 1,1 W/m²K
uued välisuksed - 1,2 W/m²K
pööningupõrand (500 mm isolatsiooni) - 0,08 W/m²K
keldrilagi (koos soklisoojustuse ja pinnase mõjuga) - 0,42 W/m²K
5.2 Hoone konstruktsioonid
5.2.1 Vundament
Olemasolev olukord
Hoonel on betoonplokkidest lintvundament.
Hoonel on äravajunud betoonist sillutisribad, kalded kohati hoone suunas.
Trepikodade sissepääsude ees on betoonist trepid, mis ei vasta nõuetele.
Keldris on puidust aknad.
Vundament on trepikodade juures ära vajunud. Vundament pole tõenäoliselt korrektselt
seotud põhihoone osa vundamendiga, aluspinnased ebaühtlased, sadevesi on jooksnud
vundamendi juurde ja alust tihendanud. Põhjuseks võib olla ka see, et vundamendi
rajamissügavus pole alla külmumispiiri. On tekkinud erinev vajum muu hoonega võrreldes ja
sellest praod vundamendist ja trepikodade tellistest külgseintes.
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 21(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
Eeltööd
Lammutada sillutisribad.
Lammutada välistrepid.
Eemaldada olemasolevad aknad.
Kaevata lahti osaliselt vundament, ca 0,3 m (sillutisriba rajamiseks), täita vuugid
tsemendibaasil mördiga.
Laduda väiksemaks ja osaliselt kinni keldri akna-avasid. Kasutada kergplokke paksusega
200 mm.
Müüritöödel kasutada nt fibo 3 kergplokke. Plokkide olulised tehnilised parameetrid:
survetugevus 3 MPa, mahukaal 740 kg/m3, tuletundlikkus A1. Müüritise vuukides kasutada
tsemendibaasil mörti, nt Nt Vetonit M100/600 või analoogset. Ladumisel on soovitav kasutada
kuivi plokke. Plokkide read laduda ülekattega, minimaalne ülekate 1/4 ploki pikkusest.
Varjumiskoha akna-avadel kasutada betoonplokke, t=2x190 mm, armeerida ja
täisbetoneerida.
Paigaldada soojustuse tasapinda uued avatavad PVC aknad.
Äravajunud vundamentide juures geovahuga aluspinnast tugevdada, et takistada vajumite
jätkumist, teraskonstuktsioonidega seinu tugevdada, täpsem kirjeldus põhiprojekti
detailjoonisel.
Lisasoojustus
Välisperimeetril olev sokkel soojustada 150 mm paksuse EPS 120 Perimeetriga. Kasutada
sulundiga Perimeeter plaate. Trepikoja pilastril soojustuse paksus 100 mm.
Soojustus katta maapinnal kivipuruga kaetud tsementkiudplaatidega paksusega 10 mm.
Plaatide mahukaal min 1550 kg/m3, tulekindlus A2-s1,d0. Paigaldada puitkarkassi külge.
Arvestada tsementkiudplaatide paigaldusjuhiseid (et plaatide kruvid oleks vajalikul kaugusel
plaadi servadest). Plaatide paigaldamisel, kinnitamisel ja töötlemisel järgida tootja juhiseid.
Roovituse peale paigaldada EPDM/PVC teip/tihend, ilmastikukindel, UV kindel. Nurkades
nurgaprofiilid. Täpsem kirjeldus põhiprojekti detailjoonisel.
Kasutatava soojustusmaterjali λd≤0.035 W/(m*K). Sellisel viisil soojustatud sokli
soojajuhtivusarv U on ca 0,21 W/(m²K).
Sillutisriba
Peale sokli soojustamist rajada tihendatud killustikalusele (E>140 MPa) uus betoonist
sillutisriba, betoon C30/37 XC-4 XF-4, paksus 100 mm. Kalle min 5 cm /jm.
Sadeveetorude juurde valada sillutisriba sisse betoonlehtrid (400x400x130 mm) ja
betoonrennid (moodulid 200x500x110 mm). Kasutada nt Kiili Betooni poolt pakutavad tooteid
või analooge. Kalle min 1 cm /jm. Paigaldada killustikalusele ja segupeenrale.
5.2.2 Põrand pinnasel
Lammutada osaliselt põrandaid keldris kanalisatsioonitorustiku paigaldamiseks. Torustike
paigaldamise järel teha parandusvalud. Täpsustatakse põhiprojekti KVVK osas.
Lammutada soojussõlme ruumi alal betoonpõrand.
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 22(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
Valada uus armeeritud betoonpõrand lammutatava põranda asemele, kallete ja
trapi/restkaevuga, vt täpsemalt KVVK põhiprojektist.
Uue betoonpõranda konstruktsioon(ülevalt allapoole):
•Betoonplaat 80 mm, betoon C25/30 XC-2, armatuurvõrk A400 6/6/150/150 (või
kiudbetoon, teraskiu kogus min 20 kg/m3), tasasusklass C, kulumiskindlus III
•PVC kile 0,2 mm
•Tasandusliiv vajadusel
•Tihendatud olemasolev pinnas, k=0,95.
5.2.5 Vahelaed
Olemasolev olukord
Hoonel on raudbetoonpaneelidest vahelaed: peamiselt õõnespaneelid, keldris ribipaneelid.
Pööningupõrandal on soojustuseks paigaldatud šlakk ca 200 mm. Lisaks on pööningul
prahti, nt eterniiti jne.
Kanalisatsioonituulutus on katusest välja viimata.
Pööningul on tellistest ventilatsioonikorstnad.
Pööningule pääsemiseks on keskmises trepikojas luuk koos metallist redeliga.
Korstnad
Lammutada pööningupõranda tasapinnast alates kõik korstnad. Puhastada kasutusele
jäävad lõõrid. Kasutusest välja jäävad lõõrid sulgeda tagades EI60 püsivus.
Eeltööd enne pööningupõranda soojustamist:
•Eemaldada katus koos roovituse ja sarikapikendustega, vt katuse alapunkti
•Eemaldada praht ja vana ehitusaegne soojustus kuni laepaneelideni,
•Pööningule ehitada soojustatud ventilatsiooniruum, seinte tulepüsivus EI60, uksed EI30.
Põrand mürasummutav. Täpsem kirjeldus põhiprojekti detailjoonisel.
•Paigaldada ventilatsioonisüsteem.
•Paigaldada uus tulepüsivusega EI60 pööninguluuk. Puhasava peab olema minimaalselt
600x800 mm. Pööninguluuk peab olema varustatud nii, et oleks võimalik avatud olek
fikseerida. Luugi juurde paigaldada metallist redel. Redelile esitatavad nõuded: pulkade
max vahe 300 mm, redeli min laius 400 mm, pulkade min pikkus 350 mm. Tsingitud C3
klassi. Toru D=40 mm
•Rajada laudisest käiguteed ventilatsioonisüsteemide ja katuseluugi juurde. Paigaldada luugi
juurde redel.
•Otsaviiludesse paigaldada putukavõrgu ja sademekattega metallrestid pööningu
tuulutamiseks.
•Paigaldada räästasse tuulesuunajad. Naelutada sarikate külge. Tuulutusvahe min 40 mm.
•Tuulesuunajate paigaldamisel peab jälgima, et nende ülemine serv jääks paigaldatavast
puistevilla ülemisest pinnast vähemalt 300 mm kõrgemale. Nii suunatakse tuulutuskastist
sissetulev õhk villast eemale. Samuti on tuulesuunaja täiendavaks kaitseks puistevilla
paigaldusel, et vill ei pudeneks äärtest tuulutuskasti. Oluline on, et tuulesuunaja liibuks
tihedalt konstruktsiooni vastu ja et oleks tagatud tuulutus.
Pööningupõranda lisasoojustus
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 23(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
Pööningule paigaldada puistevill paksusega min 500 mm. Kasutada puistevilla
soojuserijuhtivusega λd≤0.043 W/(m*K), mis tagab lae soojajuhtivuse U<0,08 W/m²K.
Käiguteede all villsoojustus 150+100 mm, soojuserijuhtivusega λd≤0.033 W/(m*K).
Ventilatsioonitorustikest üleminekul tuleb käiguteedel rajada kõrgendused vastavalt
ventilatsioonitoru läbimõõdule. Toru peale peab jääma min 100 mm soojustust.
Paigaldatava soojustusekihi paksus on antud arvestamata erinevate puistevillade vajumeid.
Sõltuvalt paigaldatavast puistevillast lisada vajumi jagu villa, et oleks peale vajumeid tagatud
projektis märgitud villakihi paksus.
Ventilatsioonisüsteemi läbiviigud vahelagedest
Sulgeda kasutusest väljajäävad avad.
Trepikoja väljatõmbe ventilatsiooni jaoks teemantpuurida avad läbi kolmanda korruse
õõnespaneelidest lae, samuti ka kolmanda korruse korterite sissepuhkeks ja väljatõmbeks, vt
KVVK osa. Augud tuleb puurida läbi paneeli õõnte, nii et maksimaalselt üks pikiarmatuur saab
läbi puuritud.
Samuti tuleb jälgida läbiviikude tegemisel valgustite ja elektrikaablite asukohti.
Läbiviigud tuleb tihendada paisuvate tihenditega ja teipida aurutõkketeipidega või katta
aurutõkkemastiksiga. Sektsioonipiirist läbiminekule paigaldada tuletõkkeklapid või -plafoonid.
Läbiviigud tihendada tuldtõkestavalt.
Keldrilagi
Kasutu kaabeldus eemaldada.
Keldris on ribipaneelidest lagi.
Varjumiskoha laele on planeeritud perspektiivne liimpuittaladest lisatoestus.
5.2.6 Katus, katuslagi
Hoonel on tsingitud trapetsplekiga kaetud viilkatus (paigaldatud 2003.a.). Pleki all on
olemas mittedifuusne aluskate. Puidust kandekonstruktsioonidel on kohati niiskuskahjustusi.
Katuse kandeskelett ei vasta kohati arvutuslikult tugevusnõuetele. Sarikate silded on liiga
suured, toestus on puudulik, toolvärke peaks olema rohkem.
Katuse kalle ca 14 kraadi.
Katusel on tellistest ventilatsioonikorstnad.
Katusel on vihmaveesüsteem.
Katusel pole lumetõkkeid.
Katusel on ühisantenn.
Lammutus- ja ehitustööd
Eemaldada antenn.
Eemaldada katusekate, roovitused, distantsliistud, aluskate, räästalaudis ja
räästapikendused.
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 24(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
Asendada/plommida niiskuskahjustustega sarikaid ja toolvärke.
Paigaldada lisa toolvärk, vt pööninguplaani. Toolvärgi alumine vöö 50x100 mm toetada
betoonlae peale, vahele paigaldada bituumenrullmaterjal, kinnitada betooniankrute/kruvidega
M10 samm max 2 m, laepaneelide külge. Postideks paigaldada prussid 100x50 mm, mis
naelutada sarikate külge, samm sama, mis sarikatel.
Tuulekoormuse vastuvõtmiseks paigaldada sarikatele lisakinnitusi, täpsem kirjeldus
põhiprojekti detailjoonisel.
Räästaid pikendada puitprussidega. Räästa sügavus peale soojustustöid peab olema
minimaalselt 400 mm. Täpsem kirjeldus põhiprojekti detailjoonisel.
Projekteeritava katuse konstruktsioon:
•Trapetsprofiilplekk T20, 0,6 mm, Pural
•Roovitus 32x100 mm sammuga max 400 mm (või vastavalt tootja juhistele). Lumetõkete,
käiguteede juures paigaldada vajadusel lisaroovitus
•Distantsliistud 32x50 mm sarikate kohal
2
•Hingav/difuusne aluskate. Kleebitavate ülekatetega. Kaal min 160 g/m , UV kindel 3 kuud,
SD=0,03 m, temperatuuri taluvus -40 kuni +80 kraadi. Hari ehitada tuulduv.
•Olemasolevad sarikad 150x50 mm sammuga 700-900 mm
Katusele paigaldada üks katuseluuk. Puhasava min 600x800 mm, varustada redeliga.
Paigaldada katuseharjale katusesild, katusesilla külge paigaldada sertifitseeritud turvasiin
koos kinnititega. Turvasüsteemi paigaldamisel järgida tootja paigaldusjuhiseid.
Viia katusest välja kanalisatsiooni tuulutused, kasutada tehaselisi katuse läbiviike. Pööningul
tuulutused osaliselt koondada, et vähendada katusest läbiviike.
Katusele paigaldada kahetoruga lumetõkked.
Paigaldada katusele ventilatsiooni väljaviskehajutaja vent.seadmele. Täpsem info KVVK
osas.
Paigaldada katusele köögikubude väljaviskehajutajad, osaliselt tuleb pööningul eelnevalt
koondada.
Räästakastid ehitada peensaetud ja eelnevalt värvitud laudadest jättes katusealuse
tuulutamiseks tuulutusvahed ca 10 mm. Laudise alla paigaldada putukavõrk.
Paigaldada kogu katusele uus ümarakujuline vihmavee äravoolusüsteem: -rennid D150 ja –
torud D100. Terase nimipaksus peab olema 0,55-0,6 mm. Tsingikihi mass mitte vähem kui 350
g/m2. Vihmaveesüsteemi tooraine peab vastama keskkonnaklassile C4. Rennikinnituste
materjali paksus peab olema vähemalt 3 mm. Pural pinnakate.
Kõik väliskeskkonda paigaldatavad met.konstruktsioonis tarvikud peavad vastama
keskkonnaklassile C3. Kõik puitdetailid ja konstruktsioonid isoleerida betoonist ja kivist
bituumenrullmaterjaliga.
5.2.7 Välisseinad
Olemasolev olukord
Hoone olemasolevad välisseinad on gaasbetoon väike- ja suurplokkidest. Kaetud krohviga.
Trepikoja seinad tellistest ja kaetud krohviga. Trepikoja akna-avasid on vähendatud
puitkarkass-seinaga, akna-avade suurus ja paigutus ei vasta Päästeameti nõuetele.
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 25(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
Akende all on betoonist veelauad.
Trepikoja tellistest seinte vundamendid on vajunud ebaühtlaselt võrreldes põhihoone osaga,
sellega seoses on seintes praod ja lahtised tellisosad.
Seinte üldine tehniline olukord põhihoone osas on hea: pole märgata erilisi vajumisi. Pole
märgata konstruktiivselt olulisi mõrasid. Krohv on ka üldiselt seintel.
Eeltööd
Paigaldada trepikoja tellisseintele terasest tugevdused, täpsem kirjeldus põhiprojekti
detailjoonisel.
Eemaldada trepikodade puitkarkass-seinad.
Eemaldada kõik fassaadile kinnituvad elemendid, aknaplekid, kaablid, antennid, antennid
jne.
Puhastada seinapind, eemaldada lahtine krohv, vajadusel siluda, teha krohviparandused,
täita vuuke elastse vuugimastiksiga.
Valmistada ette kinnitused fassaadidetailidele.
Müürida kinni kasutusest välja jäävad ventilatsioonirestide avad.
Lõigata fassaadi tasapinnast maha akende all olevad betoonist veelauad.
Paigaldada fassaadile soojustuse alla ventilatsioonitorud. Korterisse läbiviigu ava tsenter
üldiselt 50 mm aknasillusest madalamalt, ava tsenter aknaavast min 250 mm. Sisestuse
asukohad täpsustada objektil vastavalt korteritele (kuidas ripplaed, mööbel jne). Torude peale
peab tulema min 100 mm soojustust.
Fassaadi soojustus ja viimistlus
Fassaadilahendus
Hoone välisviimistluseks on planeeritud tellija soovil Marmoroc fassaadikivid.
Marmoroc või analoog on valitud fassaadikatteks seetõttu, et on ajas vastupidavam kui
krohvsüsteemid. Lisaks on võimalik kiviplaatidega fassaade pesta, kergem hooldada ja
asendada vajadusel kiviplaate. Esteetilistel põhjustel valis tellija marmoroci mitte mõnda muud
tüüpi kiviplaadi.
Fassaadile paigaldada tänavasilt, majanumber, lipukandur, korterite numbrivahemikud
sissepääsude kohale. Kasutada alumiiniumkomposiidist plaate.
Ehitada trepikojale uus puitkarkass-sein.
Trepikoja puitkarkass-seina konstruktsioon (seest väljapoole):
1. Tuletõkkekipsplaadid 15 mm
2. OSB3 plaadid 18 mm
3. Muutuva Sd väärtusega aurutõke
4. Puitkarkass 50x200 mm sammuga max 600 mm, vahel villaplaadid 200 mm, Λd=0,035
W/(mK). Kinnitatud ankrutega tellisseinade vahele/külge.
5. Horisontaalne puitkarkass 100x50 mm, sammuga max 600 mm, karkassi vahel
vertikaalsed postid 50x100 mm, sammuga max 1000 mm, karkassi vahel pooljäigad
villaplaadid paksusega 100 mm, Λd=0,035 W/(mK). Puitkarkass kinnitatud tugevdatud
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 26(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
nurgikutega 90x90x65x2,5 mm. Nurgiku ja prussi kinnitus min 4 puidukruvi D=5 mm,
või roostevabad ankurnaelad.
6. Tuuletõkke kipsplaadid paksusega 9 mm. Paigaldamisel järgida tootja juhiseid.
Tihendamiseks kasutatakse tootja tuuletõkketeipe.
7. Marmoroci siinid, kinnitus ja paigutus vastavalt tootja juhistele.
8. Marmoroci fassaadikivid, paigaldus ja kivide töötlemisel järgida tootja juhiseid. Võib
kasutada teise tootja fassaadikive, kivide min pikkus 600 mm, min kõrgus 100 mm, min
paksus 25 mm, A-klass, kaal max 32 kg/m2. Läbinisti värvitud.
Välisseinte konstruktsioon (200 mm soojustust, seest väljapoole):
1. Olemasolev gaasbetoonsein 400 mm, trepikoja külgedel tellissein 250 mm
2. Horisontaalne puitkarkass 100x50 mm, sammuga max 600 mm, tõstetud kiviseinast
eemale ca 100 mm, rihtida loodi, karkassi vahel vertikaalsed postid 50x100 mm,
sammuga max 1000 mm, karkassi ja seina vahel pooljäigad villaplaadid 100 mm,
karkassi vahel pooljäigad villaplaadid paksusega 100 mm, Λd=0,035 W/(mK).
Puitkarkass kinnitatud fassaadinurgikutega 190x90x65x2,5 mm, seina kinnitus min 2
ankrut/kruvi D=8 mm, ankurdus vastavalt tootja juhistele. Nurgiku ja prussi kinnitus
min 4 puidukruvi D=5 mm, või roostevabad ankurnaelad.
3. Tuuletõkke kipsplaadid paksusega 9 mm. Paigaldamisel järgida tootja juhiseid.
Tihendamiseks kasutatakse tootja tuuletõkketeipe.
4. Marmoroci siinid, kinnitus ja paigutus vastavalt tootja juhistele.
5. Marmoroci fassaadikivid, paigaldus ja kivide töötlemisel järgida tootja juhiseid. Võib
kasutada teise tootja fassaadikive, kivide min pikkus 600 mm, min kõrgus 100 mm, min
paksus 25 mm, A-klass, kaal max 32 kg/m2. Läbinisti värvitud.
Sellisel viisil soojustatud seina soojusjuhtivusarv on:
•200 mm paksuse soojustuse korral 0,16 W/(m2K)
Kõik kinnitusvahendid vähemalt C3 klassist.
Nõuded lisadetalidele ja paigaldusele
Sokliliidetes kasutada alumiiniumist sokliprofiili. Alumiiniumist profiili laius vastavalt
soojustuse paksusele, paksus 2 mm, pikkus 2000 mm.
5.2.9 Avatäited
Aknad
Väljavahetada kõik aknad avatavate energiatõhusate PVC akende vastu. Aknad on joonistel
tähistatud A-1, A-2 jne.
Uuteks akendeks on kolmekordse klaaspaketiga sissepoole avatavad pakettaknad, uute
akende summaarne soojajuhtivus ei tohi ületada 0,85 W/m²K. Sanruumis 1,1. Helipidavusega
min R'w=40 dB (soovituslik). Täpsemalt vt avatäidete spetsifikatsioonist. Akna alusprofiil
termoprofiil. Keldriakendel teised nõuded.
Trepikoja ülemised aknad avatavad elektrilise ajamiga ja sulusemootoritega. Juhtnupp
sissepääsu juures ja II/III korruse vahemademel. Akende avamiseks kasutada maksimaalselt
pikkasid kettajameid või spindelajameid, et aken avaneks maksimaalselt.
Kõik PVC aknad paigaldada soojustuse tasapinda.
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 27(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
Kuna aknad paigaldatakse soojustuse tasapinda ja akna raam isoleeritakse
soojustusplaatidega on akna ja seina liitekoha joonkülmasilla soojusjuhtivus alla Ψ=0,05 W/
(m·K). Kredexi nõuetes on kirjas, et joonkülmasilla soojusjuhtivus tohib olla maksimaalselt
Ψ=0,05 W/(m·K).
Akende paigaldamisel kasutada akende paigaldusteipe, elastne auru mitteläbilaskev kile,
väga hea nakkega enamusele ehitusmaterjalidest, s.h. ka akrüülile ja polükarbonaadile, nt
Soudal SWS Universal Inside.
Väljaspool kasutada tuuletõkketeipe: elastne auru läbilaskev kile, väga hea nakkega
enamusele ehitusmaterjalidest, s.h. ka akrüülile ja polükarbonaadile, nt Soudal SWS Universal
Outside.
Võib kasutada analoogsete tehniliste omadustega tooteid. Et teipide nake oleks parem,
tuleb kasutada spetsiaalseid krunte, millega pinnad eelnevalt katta.
Akende paigaldamisel kasutada montaaživahtu, nt Makroflex WhiteTeq.
Kõik avad enne avatäidete tellimist üle mõõta.
Kõikidele akendele paigaldada uued aknaplekid. Aknaplekkide minimaalne paksus 0,6 mm.
Pural pinnakate. Väljaulatus fassaadist minimaalselt 30 mm. Külje ülespööre min 20 mm.
Veeplekkide alla paigaldada lisa veetõkkena hingav katuse aluskate. Tehnilised parameetrid:
kaal min 160 g/m2, UV kindel 3 kuud, sd<=0,04 m, kaitse veeläbitungimise vastu klass W1
(EN 13859-1).
Akendele paigaldada standardsed PVC plastist ninaga aknalauad, paksus min 20 mm. Toon
valge. Maksimaalne sisseulatus tuppa 50 mm. Aknalauad tuleb paigaldada nii, et laudadele
oleks võimalik koormust avaldada. See tähendab, et ainult vahuga paigaldamisest ei piisa,
tuleb paigaldada lisatoestus: plastik kiilud, sammuga max 300 mm.
Avatäidete paigaldamisega kaasnevad avaümbruste sisemise viimistluse tööd. Põsed
seestpoolt katta niiskuskindlamate kipsplaatidega, pahteldada ja värvida. Viimistluse
kvaliteediklassid on punktis 5.1.5.
Keldris krohvida paled.
Uksed
Sissepääsudele paigaldada uued soojapidavad välisuksed ja kinnine seinaprofiil.
Paigaldatav välisuks peab avanema ja sulguma rakendatava jõuga kuni 25 N või
automaatselt.
Paigaldatavate alumiinumprofiilidega välisuste/seinte summaarne soojajuhtivuse nõue 1,2
W/m²K
Trepikoja välisustele paigaldada mootorlukk: avatav võtme, koodi ja kiibiga.
Paigaldada uued tuletõkkeuksed ventilatsiooniruumile, kilbiruumile.
Keldripääsude olemasolevad EI60 tuletõkkeuksed viia vastavusse suitsupidavusnõudele
s200.
Paigaldada uued metallist turvauksed ühistu varjumiskoha ruumile. Uus puituks keldri WC-
le.
Uste lukustus, lukusüsteemid ja muud lisad tuleb ehitajal tellijaga kooskõlastada.
Sarjastamise kirjeldus on avatäidete spetsifikatsioonis.
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 28(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
Uued paigaldatavad uksed on joonistel tähistatud VU (välisuksed koos seinaprofiiliga), TU
(tuletõkkeuksed), SU (siseuksed). Allesjäävatel ustel puudub tähistus. Täpsemalt vt plaanidelt
ja avatäidete spetsifikatsioonist. Evakuatsiooniteele avanevad uksed s200.
Evakuatsiooniteel olevate uste varustus ja sarjastus peavad vastama standardile EVS
871:2017 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine.
Tuletõkkeustel sulgurid. Välisustel sulgurid.
Korterite siseustele paigaldada siirdeõhurestid või eemaldada lävepakud (kuulub
ventilatsioonisüsteemi ehitaja töövõttu).
Avatäidete paigaldamisega kaasnevad avaümbruste sisemise viimistluse tööd. Põsed
seestpoolt katta niiskuskindlamate kipsplaatidega, pahteldada ja värvida. Viimistluse
kvaliteediklassid on punktis 5.1.5.
5.2.10 Varikatused, välistrepid ja muud väliskonstruktsioonid
Varikatused
Eemaldada sissepääsude kohalt metallkonstruktsioonidega varikatused. Ehitusaegsed
betoonist varikatused on juba eemaldatud.
Sissepääsude kohale ehitada uued puit- ja teraskonstruktsioonidega varikatused. Teras s355
tsingitud ja värvitud. Tsingikihi mass mitte vähem kui 350 g/m2. Katusekatteks
trapetsprofiiplekk T20, sama, mis katusel. Karkass katta alt ja otsaviiludes roovituse ja
tsementkiudplaatidega.
Varikatustele paigaldada ümarakujuline vihmavee äravoolusüsteem: -rennid D125 ja –torud
D89. Terase nimipaksus peab olema 0,55-0,6 mm. Värvikihi all olev tsingikihi mass mitte
vähem kui 275 g/m2. Vihmaveesüsteemi tooraine peab vastama keskkonnaklassile C4.
Rennikinnituste materjali paksus peab olema vähemalt 3 mm. Pural pinnakate.
Täpsem kirjeldus põhiprojekti detailjoonisel.
Välistrepid, plaadid.
Trepikodade sissepääsude ees olevad betoonist plaadid ja trepid lammutada.
Rajada uued armeeritud betoonist plaadid, trepid. Betoon C30/37 XC-4, XF-4. Armatuur
A400. Pealt harjata.
Paigaldada roostevabast terasest käsipuud kõikidele treppidele kahele poole,
kahekõrguslikud 700 mm ja 900 mm.
Paigaldada ustepiirajad.
Täpsem kirjeldus põhiprojekti detailjoonisel.
5.4 Maa-alused konstruktsioonid
5.4.1 Ehitusgeoloogilised tingimused, pinnase omadused
Info puudub.
5.4.2 Pinnasevesi
Info puudub.
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 29(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
5.6 Lisanõuded
5.6.1 Paigalvalatavad betoonkonstruktsioonid
Projektis kasutatavad betooniklassid:
•Põrandate valu, avade betoneerimine C25/30 XC-2
•Sillutisriba, trepid, betoonplaadid väljas C30/37 XC-4 XF-4
Monoliitsetele raudbetoonkonstruktsioonidele esitatavad nõuded:
•Konstruktsioone tuleb ehitada vastavuses projektis olevate joonistega ja seal esitatud
nõuetele.
•Kasutatavad materjalid ja nende omadused peavad olema tõestatud pädevate
dokumentidega, mis kuuluvad säilitamisele.
•Betoonitööde teostamine temperatuuril alla -15 C on keelatud, sest ei ole võimalik
garanteerida ehitustoote vajalikke omadusi ja kvaliteeti.
•Põrandate/sillutisriba mahukahanemisvuugid lõigatakse sisse hiljemalt 12 tunni jooksul
pärast betoneerimist maksimaalse silmaga 6x6 meetrit, paiknemine vastavalt töövõtja
ettepanekule. Vuugid täidetakse pealispinnas kulumiskindla vuugitäitega.
•Ehitustööde teostamiseks talvel tuleb koostada eraldi ehitustööde teostamise projekt ja see
kooskõlastada projekteerijaga.
•Muudatused, mis tulenevad töövõtja tehnoloogiast või materjalide hanke tingimustest
kooskõlastatakse projekteerijaga eraldi.
5.6.2 Betoonvalmistooted
Projektis kasutatavad betoonvalmistooted
•Lehtrid, rennid C30/37
5.6.3 Teras- ja metallkonstruktsioonid
Projektis kasutatavad teras- ja metallkonstruktsioonid:
•Kinnituselemendid
•Varikatuste karkass
•Trepikoja seinte tugevdused
•Katuse turvavarustus
•Redelid
•Armatuur
•Käsipuud
•Veeplekid, vihmaveesüsteem jne
Korrosioonikaitse
•Hoone sees paiknevad terasdetailid kuuluvad vastavalt EVS EN ISO12944-2:2000-le
keskkonnaklassi C1. Välisõhus paiknevad teraselemendid kuuluvad klassi C3.
•Teraselementide korrosioonitõrje tuleb teha vastavalt EVS EN ISO 12944-le. Kõik teras
puhastatakse eelnevalt kaitsekihist, õlidest jm koos järgneva pritspuhastusega astmega Sa
2½ vastavalt EVS EN 12944-4:1999 le.
•Kõik terasest montaažielemendid (poldid, mutrid, seibid jms) peavad olema kuumtsingitud.
•Kõik hoone sees paiknevad teraselemendid viimistleda vastavalt keskkonnaklassile C1 ja
kõik välisõhus, soojustuskihis paiknevad elemendid vastavalt keskkonnaklassile C3.
2.
•Katmata tsingitud detailidel peab tsingikihi mass olema mitte vähem kui 350 g/m
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 30(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
•Keevitamisega või paigaldamisega rikutud värvkate peab olema taastatud ehitusplatsil
põhivärvkatte värviga nõutava paksuseni. Värvitavad pinnad eelnevalt puhastada.
•Korrosioonitõrjevärvi kestvus vastavalt standardile ISO 12944-1 klass H
•Keevised
•Keevisõmblused peavad olema teostatud vastavalt EVS-EN 1090-1:2003 nõuetele.
•Keevisõmbluste teostajal peab olema vastav kvalifikatsioon. Keevisõmblused teostatakse
elektrikaarkeevitusega kas automaat, poolautomaat või käsitsi meetodil. Keevisõmbluste
teostamisel kasutatavad elektroodid peavad vastama EVS-EN 1090-1:2003 nõuetele.
Elektroodis kasutatava materjali voolavuspiir peab ületama keevitatava materjali
voolavuspiiri vähemalt 5% võrra.
•Kõrvalekaldumatult tuleb kinni pidada projektis ettenähtud keevisõmbluste tugevusest. Kui
keevisõmbluse pikkust ei ole joonisel eraldi näidatud, tuleb keevisõmblus teostada kogu liite
perimeetri või pikkuse ulatuses.
•Montaažikeevisõmbluste teostamisel peab tööpaik olema kaitstud tuule ja niiskuse eest.
Keevisõmblusi ei tohi teostada nii madalal temperatuuril, et keevisõmbluse kvaliteet saaks
kahjustatud.
•Suuremõõtmeliste profiilide ühendamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata keevisõmbluste
teostamise õigele järjekorrale.
•Kõikidele keevisliidetele tehakse visuaalne vaatlus. Lisaks visuaalsele vaatlusele tehakse
ultrahelikontroll juhul kui see on nõutud projektis või kui visuaalsel vaatlusel tekib kahtlusi
keevisõmbluse kvaliteedi kohta. Röntgenvaatlus teostatakse vaid erandjuhul ja selle kohta
sõlmitakse lisaleping. Kõik ebakvaliteetseks tunnistatud keevisõmblused eemaldatakse ja
tehakse uuesti. Iga lõpuni sooritatud keevisühenduse juures peab olema näha
keevisühendust teostanud keevitaja isiklik märk.
•
Poltliited
•Poltliited, juhul kui nende otstarve ei ole projektis määratud teisiti on lõike- ja tõmbejõule
töötavad vastavalt siis A (lõike) või D (tõmbe) klassi liited.
•Kõik poldid peavad vastama tugevusklassile 4.6.
Mutrid peavad vastama tugevusklassile 4.6.
Materjalid
Kõik konstruktsioonid teha ehitusterasest S355, kui projektis ei ole märgitud teisiti.
Kruvid/kinnitusvahendid
Kõik kasutatavad kruvid/kinnitusvahendid peavad olema vastavuses materjaliga, mida
kinnitatakse ja vastama keskkonnaklassile, kus kasutatakse. Sisekeskkonnas C1,
väliskeskkonnas kaasaarvatud soojustuse sees C3. Kinnituste pikkus täistellisesse või betooni
min 50 mm, fibosse min 90 mm, puitu min 50 mm, gaasbetooni 120 mm. Või vastavalt
kinnitusvahendi tootja juhistele
5.6.4 Puitkonstruktsioonid
Puitkonstruktsioonide kasutus:
•Räästapikendused
•Räästalaudis
•Roovitused, distantsliistud
•Sarikate plommimised
•Toolvärk
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 31(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
•Käiguteed
•Varikatused
•Vent.kamber
•Soojustuse karkass
•Sokliplaatide roovitus
Kasutada kuivatatud saematerjali, kuivatatud vähemalt 16-18 %-ni. Karkassipuidu klass B,
välisvoodri tuulutuskarkass võib olla ka C klassist. Välisvooder AB klassist.
Puitdetailide liited teha sama ristlõikega puitprusse ja poltliiteid kasutades. Puitkarkassid
omavahel ühendada kasutades tugevdatud terasnurgikuid ja puidukruvisid.
Immutatud puit peab kuuluma immutusklassi AB.
Puitdetailid isoleerida betoon ja kivikonstuktsioonidest rullmaterjali (nt
bituumenrullmaterjali) või õhkvahe abil. Õhkvahe täita montaaživahuga.
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 32(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
7 TULEOHUTUS
•Normdokumendid:
•Tuleohutuse seadus
•Majandus- ja taristuministri määrus 97 Nõuded ehitusprojektile;
•Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
•Siseministri määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,
tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“
•EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
•EVS 812-2:2014/AC 2018 Ehitise tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid
•EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid
•EVS 919:2020 Suitsutõrje
•EVS-EN 50172:2005 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid
•EVS 871:2017 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine.
•EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus
•
•Inimeste arv – ---
•Hoone kasutusviis – I
•Hoone kasutusotstarve – Muu kolme või enama korteriga elamu
•Hoone tulepüsivusklass (tuleohutusklass) – TP-2 (konstruktsioonide järgi võiks olla
ka TP-1, aga kuna määrus lubab kasutada nõrgemat tuleklassi, siis kasutame)
•Eripõlemiskoormus hoones – alla 600 MJ/m² (vt keldri eripõlemiskoormuse arvutust)
•
•(lisamärkus: määruses toodud põlemiskoormuse nõue elamute keldrite kohta 600-1200
MJ/m2 pole nn Vene ajal ehitatud korterelamute puhul pädev, kuna suurel enamusel sel ajal
ehitatud korterelamute keldrilagede tulepüsivus on ca REI60 (õõnespaneelid, ribipaneelid)
mitte põlemiskoormusele 600-1200 MJ/m2 vastav REI90. Kui esitada selline nõue suurele
osale elamufondile, mis eeldab ehituslikke lisatöid lagede tulepüsivuse suurendamisele,
tuleb riiklikel institutsioonidel mõelda ka selle kinnimaksmisele)
•Eripõlemiskoormuse arvutus: keldri pindala ca 250 m², sellest bokside osa, keldri
abiruumide (ühisturuum) osa ca 166 m², tühi osa, tehnilised ruumid ja bokside vahelised
käiguteed 84 m². Käiguteedel, tühjas keldri osas ja tehnoruumides ei tohi ladustada
põlevmaterjale.
•Bokside 1 m²-l tohib ladustada kokku sellise koguse materjali:
•1. Puitu 10 kg
•2. Polüstüreenplastikut 7 kg
•3. PVC plastikud 7 kg
•4. Määrdeõli 7 kg
•Eripõlemiskoormus keldripõranda pinna kohta sellisel juhul:
•(10x17 +7x42 +7x18 +7x44)x 166/ 250= 596 MJ/m²
•arvutuses on lisaks arvestamata, et bokside/keldri abiruumide sees on ka tühja pinda,
tegelikkuses keldri põranda pinna kohta nii suure koormuse saamine pole realistlik.
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 33(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
•Kandekonstruktsioonide tulepüsivused – olemasolevad R60
•Korruste arv – 3
•Hoone kõrgus – 11,8 m
•Hoone jaotus tuletõkkesektsioonideks, sektsioonide piirdekonstruktsioonide
tulepüsivusklass -
Hoone projekteerimisel on lähtutud järgmistest tuletõkkesektsioonidest:
•korterid
•trepikojad
•kelder
•pööning
•köögikubude lõõrid
•ventilatsiooniruum
•kilbiruum
Sektsioonide tulepüsivused on pealmaakorrustel EI60, keldris EI60 (kuna eripõlemiskoormus
alla 600 MJ/m2 ja olemasolevate laepaneelide tulepüsivus on ca REI60, vt eespoolt
arvutust),
•Avatäited EI30, läbiviigud EI30. Evakuatsiooniteele avanevad uksed lisaks s200.
•Tuletõkkeustel sulgurid.
2
•Pööningu sektsiooni pindala on alla 800 m
2
•Keldri sektsiooni pindala on alla 800 m .
•Sektsioonide piirpindalad pole ületatud.
Kilbiruumile paigaldatakse EI30 s200 uks.
Ventilatsiooniruumile paigaldatakse EI30 uksed.
Pööningule pääsemiseks paigaldatakse EI60 luuk.
Keldripääsude olemasolevad EI60 uksed viiakse vastavusse s200 nõuetega.
Perspektiivis paigaldatakse korteritele tuletõkkeuksed EI30 s200.
Nõuded ehitise ja selle osa tuletundlikkusele
•Seinad ja lagi – D-s2,d2
•Seinad ja lagi (kelder) – B-s1,d0
•Seinad ja lagi (tehnilised ruumid, sh panipaikade, hoiuruumide seinad)– B-s1,d0
(olemasolevate bokside seinu ei muudeta)
•Seinad ja lagi (evakutsioonitee) – B-s1,d0
•Põrandad (kelder) – DFL-s1
•Põrandad (tehnilised ruumid) – DFL-s1
•Põrandad (evakuatsioonitee) – DFL-s1
•Põrandad (katlaruum) – A2FL
•Soojustussüsteem –B,d0. Kasutatakse A -klassi villa.
•Välisseinte pinnakihi tuletundlikkuse klass – B-d0
•Välisseinte õhutuspilu välispinnakihi tuletundlikkuse klass – B-d0,
•Välisseinte õhutuspilu sisepinnakihi tuletundlikkuse klass – B-s1,d0,
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 34(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
Torupaigaldiste tuletundlikkus.
•Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on suurem kui 20 protsenti sellega piirnevast
seina- või laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või kattematerjale, peab
isolatsioon vastama A2L-s1,d0 tuletundlikkusele või pealiskiht A2-s1,d0 tuletundlikkusele.
•Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on väiksem kui 20 protsenti sellega piirnevast
seina- või laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või kattematerjale, peab
toruisolatsioon vastama vähemalt järgmistele tuletundlikkustele:
1) BL-s1,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue B-s1,d0;
2) CL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue C-s2,d1;
3) DL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue D-s2,d2.
Kaabli tuletundlikkus
•Hoones kasutatavale kaablile esitatakse järgmised tuletundlikkuse nõuded:
I−V kasutusviisiga hoones, mille kõrgus on kuni 28 meetrit, peab kaabli tuletundlikkus
olema vähemalt Dca-s2,d2,a2, evakuatsiooniteel Cca-s1,d1,a2
•Pööningu tuleohutus
Kuna pööningu pindala on väiksem kui 800 m2, siis ei pea pööningul eraldi lisaks
sektsioneerimist tegema.
Pööningupõrand soojustatakse puistevillaga.
Pööningule pääsemiseks paigaldatakse keskmisele trepikojale uus tuletõkkeluuk, puhasava
min 600x800 mm. Luugi juurde paigaldada kohtkindel redel. Pulkade vahe max 300 mm,
redeli min laius 400 mm, pulkade min pikkus 350 mm.
•Katuse tuleohutus
•Katusele pääsemiseks paigaldatakse uus luuk, luugi puhasava min 600x800 mm. Luugi
juurde paigaldada kohtkindel redel. Pulkade vahe max 300 mm, redeli min laius 400 mm,
pulkade min pikkus 350 mm.
•Katusele paigaldatakse katusesild, katusesilla külge paigaldatakse sertifitseeritud turvasiin
koos kinnititega.
•Katusekatte klass – Broof(t -t ). Projekteeritav trapetsprofiilplekk.
2 4
•Tuleleviku vähendamiseks kaetakse räästalaudis B-s1,d0 peitsi/krundiga.
•Evakuatsiooniteede ja -pääsude kirjeldus
Hoonel on kolm trepikoda. Igast korterist pääseb trepikotta. Trepikoja astmed, mademed
raudbetoonist, seinad müüritised, lagi betoonist. Trepimarsi laius 1050 mm. Välja
pääsemiseks on igas trepikojas välisuks laiusega 1100 mm.
Keldrist on võimalik evakueeruda läbi trepikoja. Keldrid on omavahel ühendatud. Keldri
väljapääsude uksed peavad olema seest võtmeta avatavad.
Kõik evakuatsiooniteedel olevad uksed peavad olema seestpoolt võtmeta avatavad.
Uksed varustada ukselingiga evakuatsioonisulustega.
Ukselingiga avatavad evakuatsioonisulused peavad vastama harmoneeritud tootestandardi
EVS-EN 179 nõuetele ja omama vastavussertifikaati.
Evakuatsiooniteed on lühemad kui lubatud 30 m.
•Evakuatsioonivalgustus
Trepikodades peab peab olema evakuatsioonivalgustus (väljapääsutee valgustus)
toimimisajaga vähemalt 1 tund. Antud töö käigus tuleb paigaldada valgustus.
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 35(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
•Suitsueemaldus
Korterites on avatavad aknad.
•Igas trepikojas on ülemises kolmandikus elektriliselt avatav aken, efektiivse pindalaga ca 1
m2, juhul kui avanevad 90 kraadi. Puhasava ca 2,2 m2. Avamiseks paigaldatakse elektrilised
ajamid, maksimaalselt pika kettajamiga/spindelajamiga, et avanemisnurk oleks
maksimaalne. Juhtnupud paigaldatakse välisuste juurde ja II/III korruse vahemademe
juurde, vt plaani. Lahendusviis 2. Käivitustase tase 2. Süsteemi toimimisaeg 60 min (TP-2
hoone, põlemiskoormus alla 600 MJ/ m²).
•Lisaks on sama suur aken käsitsi avatav I ja II korruse vahemademelt.
•Keldrist toimub suitsueemaldus avatavate akende kaudu.
•Keldriakende toimuvusraadius on kuni 10 m, seega vajalik efektiivne suitsueemalduspindala
on 0,5% põrandapindalast. Keldripindala on 250 m2, seega vajalik efektiivne
suitsueemalduspindala 0,5% 250-st on 1,25 m2, keldris on 9 akent puhasavaga 0,4 m2,
voolavustegur 0,4 (vajadusel piirajad purustatakse) ehk 9*0,4*0,4=1,44 m2.
•On tagatud nõuetele vastav suitsueemaldus.
•Pääsud pööningule, katusele, keldrisse
Pööningule pääseb keskmise trepikoja laes oleva luugi kaudu, tulepüsivus EI60.
Katusele pääseb katuseluugi kaudu.
Luukide juures on kohtkindlad redelid.
Keldrisse pääseb trepikojast, ehitusaegne lahendus.
•Kommunikatsioonide läbiviigud tuletõkke konstruktsioonidest
Läbiminekul ühest tulekaitsesektsioonist teise paigaldada tulekaitseklapid, samasse ette
näha puhastusluugi paigaldus tuletõkesti teenindamiseks (kontroll, klapi avamine juhusliku
kinnilangemise korral).
Torustike (veetorud) läbiviimisel sektsioonipiiridest peab sektsioonipiiril olevad avad sulgema
sertifitseeritud tuletõkke süsteemiga (nt spetsiaalsete tuletõkkevillakoorikutega koos
tuletõkkemastiksite/hermeetikutega), mis tagab vähemalt 50% sektsiooni tulepüsivusest.
Mahajäetavad kasutuseta torustiku avad ehitada kinni tulekindlalt tagades piirde
tulepüsivuse.
Torustike isolatsiooni tuletundlikkuse klass A2-s1,d0.
Kanalisatsioonipüstakute torude vahelaest läbiminekule ja keldris sektsioonidest
läbiminekutele paigaldada tuletõkkemansetid.
•Tuletõrjeveevarustus
Väline tuletõrjevesi võetakse läheduses olevast tuletõrje veevõtuhüdrandist XY 6444772.50,
704371.67, VID: 15664. Kaugus hooneni ca 160 m. Vajalik normvooluhulk 10 l/s,
arvestuslik tulekahju kestvus 3h.
•Hoonete vahelised tuleohutuskujad
Naaberhooned on kaugemal kui 8 m, ohutuskuja on tagatud.
•Tuleohutuspaigaldised
Igas korteris peab olema autonoomne tulekahjuandur (soovituslikult vingu- ja suitsuandur,
suitsuandur peab olema kindlasti).
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 36(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
•Kortermajas tähistatakse korter nähtava numbriga, korruse numbriga, sissepääs
numbrivahemikuga.
•Piksekaitse
•Hoone pole kõrgem kui 15 m võrreldes ümbritsevate hoonetega, piksekaitse ei ole vajalik.
•Küttesüsteemi tuleohutus
•Kaugküte
Ventilatsioonisüsteem
•Köögikubude ühendamiseks tellislõõri tehakse eeltööd: paigaldakse lõõrile tuletõkkeklapp ja
ja soovi korral torujupp. Igale korterile eraldi tellislõõr, pööningul viiakse metalltorust
kollektoriga püstik kokku ja metallist ühistoruga katusest välja.
• Kasutusest välja jäävad lõõrid müüritakse kinni/suletakse EI60 püsivalt (köögis,
sanruumides, keldris, pööningul)
•Soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi ehitus.
•Hoonesse rajatavate tuletõkketsoonide piirid on näidatud projekti ehituslikus osas.
•Ventilatsioonisüsteemi rajamisel kasutatakse materjale, mis vastavad vähemalt A2-s1,d0
tuletundlikkusele.
•Hoonet varustav ventilatsiooniseade paigaldatakse pööningule ventilatsiooniruumi.
• I ja II korruse väljatõmbeks ja sissepuhkeks paigaldatakse fassaadile metallist torud.
Kolmanda korruse väljatõmme ja sissepuhe ehitatakse läbi kolmanda korruse lae.
•Ventilatsioonisüsteem varustatakse tuletõkkeklappidega või tuletõkkeplafoonidega
korterites/korteripiiril, sektsioonipiiril.
•Trepikojas toimub väljatõmme läbi tuletõkkeplafooni või klapi. Sissepuhe samuti varustada
tuletõkkega.
•Ventilatsiooniseadme kontrollerid lülitatakse tulekahju korral peakilbist välja. Lisaks
trepikojas juhtnupp ja seadme juures CO andur.
8 KÜTE JA VENTILATSIOON
8.1 Üldandmed
Hoone on ühendatud kaugküttega. Kaugküte ei tööta suvisel ajal. Sooja vett valmistatakse
elektriboileritega. Hoones on tellistest ventilatsioonilõõrid.
Hoone on ühendatud gaasitrassiga.
1. Hoone küttesüsteem on olemasolev suhteliselt uus (2020a) terasplekkradiaatoritega
kahetorusüsteem. Tehaseline soojussõlm on suhteliselt uus (2020.a)..
3. Hoone ventilatsioonisüsteem on loomuliku väljatõmbega ventilatsioonikorstnatega
süsteem. Sisekliima olukorda on halvendanud hoone õhupidavuse tõstmine plastakende
paigalduse teel. Ventilatsooni parandamise seadmed (ventilaatorid, tõmbevarjed) on
paigaldatud juhuslikult.
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 37(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
8.1.3 Ehitusprojekti eesmärgid
Elamu on rekonstrueeritav. Muudetakse küttekehade temperatuurigraafikut(senise 70/50°C
asemel 50/30°C, mis võimaldab kasutada soojustatud hoone olukorras seniseid küttekehasid).
Olemas olevate küttekehade suhteliselt uued termostaatventiilid varustada vajalike 18...23°C
reguleerimispiiranguga temperatuuriregulaatoritega. Hoonele rajatakse õhk-õhk
soojustagastusega ventilatsioonisüsteem.
Ehitusprojekti eesmärgiks on pakkumiseks vajalike andmete esitus põhiprojekti tasemel.
8.1.4 Lähteandmed
Aluseks on elamu põhiplaanid, lõiked ja vaated, asendiplaan, samuti on aluseks tellijapoolne
lähteülesanne.
8.1.5 Piiritlus eri ehitusprojekti osade vahel
Töövõtu piirid
- KV elektri ja automaatika osa vahel
KV automaatika töövõttu kuulub kõikide juhtimisseadmete tarne ja ühendus(vajadusel
teostab vastavalt põhiprojekti lähteülesandele KV töövõtja automaatika tööprojekti), elektri
töövõtt on jõukilbi tarne ja ühendus.
- üldehituse ja KV osa vahel
KV töövõtt on torustike kinnitused ja avade tegemine seintesse (v.a suured sildamist
vajavad avad), tuletõkketööd, üldehituse töövõtt on avade tagamine vahelagedes, šahtide
ehitus ja torukatete viimistlus.
Nõuded ehitusettevõtjale.
- -töövõtu hulka kuuluvad seletuskirjas mainitud kohustused, tööd ja seadmed.
Seadmete elektrivarustus- ja automaatikseadmed alates jõukilbist kuuluvad
töövõtu sisse. Seadmete juhtimisautomaatika ja –seadmed kuuluvad töövõtu
sisse(eelistada tuleb tehases paigaldatud ja häälestatud seadmete
automaatikat). Seadmete nõuetekohane transport ja ladustamine kuulub
töövõttu.
8.1.6 Projekteeritud süsteemide eluiga
Projekteerimisel lähtutakse alljärgnevaist:
•tehniliste seadmete eluiga -30a
•torusüsteemide eluiga -50a.
8.1.7 Normatiivne baas
Projekteerimisel lähtutakse alljärgnevaist standarditest:
•EVS 812-2:2014 - Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid
•EVS-EN 14336:2025 Hoonete küttesüsteemid. Vesikütte- ja jahutussüsteemide paigaldus ja
vastuvõtmine.
•EVS 812-3:2018 - Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid
•EVS-EN 16798:2019/NA:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1:
Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks,
lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul
M1-6
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 38(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
•EVS 844:2022 - Hoonete kütte projekteerimine
•EVS-EN 12599:2012 Hoonete ventilatsioon. Katseprotseduurid ja mõõtmismeetodid
paigaldatud ventilatsiooni- ja õhukonditsioneerimissüsteemide üleandmiseks
•EVS 906:2018 - Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu
konditsioneerimis-süsteemidele. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 16798-3:2017
•EVS-EN 12236:2002 „Hoonete ventilatsioon. Ventilatsioonikanalite riputid ja toed. Nõuded
tugevusele.”
• LVI 12-10370 Soome juhendmaterjal 2004 „Torustike ja kanalite kinnitamine”
8.1.8 Nõuded hoone sisekliimale ja selle reguleerimisele
Elamu osas on antud õhuhulkade tabel, milles õhuvahetusarvud antud vastavalt EV
Majandus- ja taristuministri määrusele nr 13 (03.03.2023.a)
•Elutubade sisetemperatuuride nõuded kütteperioodil antud vastavalt EV Majandus- ja
taristuministri määrusele nr 13 (03.03.2023.a)
•Õhu liikumise soovituslikud piirkiirused on talvel 0,18, suvel 0,22 m/s
•Kredexi toetuse tingimuste kohaselt on taotletav tehnokommunikatsioonide müratase
siseruumides LpA,eq,T=väiksem kui 25 dB.
•Ehitustöövõtu sooritamise kvaliteet peab vastama „Hoone tehnosüsteemide RYL 2002;
ehitustööde üldised kvaliteedinõuded“ esitatud nõuetele.
•Energiatõhususe miinimumnõuete täitmise aluseks on võetud EV Valitsuse määrus
Energiatõhususe miinimumnõuded nr 63.
Hooneautomaatika tasemed EVS EN 15232:2007 s sätestatule küte ja ventilatsioon B
valgustus eluruumides D trepikodades C, süsteemidele kohaldatakse kaugjälgimissüsteem.
•Talvine välisõhu arvutuslik temperatuur on -25°C.
8.2 Soojusvarustus
8.2.1 Installeeritav soojusvõimsus
Vajalik maksimaalne soojusvajadus kütteks kokku on 26kW, ventilatsiooniõhu
järelsoojendamiseks soojustagastusega ventilatsiooniseadmes kaugkütte baasil (soojuskandja
30% vesi-etüleenglükooli vms lahus) kokku 11kW. Soojusvajadus soojale tarbeveele
kaetaksekorteripõhiselt elektriboileritega.
Kaugküttevõrk ei tööta suveperioodil.
8.2.2 Soojusallikas
Soojusallikas on olemas olev kaugkütte torustik (teenuse osutajaks on AS Revekor).
Soojussõlme seadmestik on suhtelislt uus(2020.a) , lisatakse eraldi soojusvaheti koos
ringluspumbaga ventilatsiooni järelküttelkalorifeeri kütteks .
Soojussõlmele on vajalik elektritoite (kuni 1 pumpa a´200W 1f ja 1 pump ´a 400W 1f) ja
sidekaabli olemasolu (ventilatsiooni kütte soojus- ja veearvestite kauglugemise
võimaldamiseks). Paigaldada tuleb tehases valmistatud ja testitud-passistatud
soojusvahetitega ja sagedusmuunduriga ringluspumpadega soojussõlm.
8.2.2.1 Kaugküttetorustiku sisendi asukoht
Sisendi torustik on olemas olev.
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 39(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
8.2.2.2 Soojusallika lähteandmed, soojuskandja parameetrid
Talvine välisõhu arvutuslik temperatuur on -25°C (Võru piirkond)
Kõik hoone välispiirded kavandatakse vastavaks järgnevatele projekteeritavale soojuslikele
näitajatele:
sokkel (150 mm isolatsiooni) - 0,21 W/m²K
välisseinad (200 mm villisolatsiooni) - 0,16 W/m²K
uued PVC aknad - 0,85 W/m²K
uued PVC vannitoa aknad - 1,1 W/m²K
uued välisuksed - 1,2 W/m²K
pööningupõrand (500 mm isolatsiooni) - 0,08 W/m²K
keldrilagi (koos soklisoojustuse ja pinnase mõjuga) - 0,42 W/m²K
külmasild (välissein-välissein) -0,05 W/m K
külmasild (katus-välissein) -0,20 W/m K
külmasild (põrand kütmata soklikorruse kohal-välissein) -0,20 W/m K
külmasild(aken-välissein) -0,05 W/m K
külmasild(välisuks-välissein) -0,1 W/m K
Õhulekke-arv q50, -2,5m3/(h*m2)
Küttekehade soojuskandja temperatuuriks on valitud max 60°C, ventilatsiooni järelkütte
külmumatu soojuskandja temperatuur ei ületa 60°C.
Kaugkütte parameetrid
AS Revekor nimetatud piirkonna kaugkütte võrgus ringleva soojuskandja maksimaalsed
parameetrid on senise soojussõlme andmetele viidates
PN16, Tmax = 85 °C, DP =1.5...2.5 atü; sekundaarpooltel: küte PN10, 50/30 °C
( prim.85/32° C ).
Soojusvõrku ühendamise viis:
•Ventilatsiooni soojussõlme primaarpoole pealevoolutoru ühendada olemasoleva
soojusõlmega pärast pärast filtrit ja tagasivoolutoru enne soojusarvesti kuluarvestit läbi
kuulkraanide.
nõuded küttesüsteemile: ringluspumbana kasutada muutuvkiirusega pumpa. Sisevõrk
suhteliselt uus on 2-e torusüsteem. Olemasolevas soojussõlmes asendada 2-teeventiil
ventiiliga Kv arvuga 0,63.
8.2.2.3 Soojusallika tehniline kirjeldus
Hoone kaugkütte kauglugemisvõimalusega soojusarvesti paigaldada hoone kaugkütte-
torustiku tagasivoolutorule või paigaldada olemas-olev soojusarvesti sobivuse korral tagasi.
Paigaldada mudapüünis pealevoolutorule sulgarmatuuride vahele. Soojusarvesti kuluandur
paigaldada vastavalt tehase ettekirjutustele ettenähtud pikkusega äärikutega sirgele
torulõigule.
Hoone soojusssõlmes on olemas soojusvahetid
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 40(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
1.hoone radiaatorküttele
Paigaldada tuleb
1.ventilatsiooni soojenduseks (sõltuvalt ventilatsiooniseadmete soojusvahetite sulatamise
aegsete toimingute tõttu -seadme õhk-õhk soojusvaheti järel võimalik kuni 0,9°C- vajalik
etüleenglükooli lahuse lisamine)
Soojusvahetite soojusväljastuse reguleerimiseks paigaldada reguleerimisseadmed
kaugküttevõrgu torustikule. Radiaatorkütte kütte 2 tee ventiil tuleb välja vahetada oluliselt
vähenenenud soojuskormuste tõttu.
Ventilatsiooni küttevee ringluseks paigaldada sagedusmuunduriga ringluspumbad. Pumpade
kaitseks paigaldada mudapüünised, rõhuvahede määramiseks paigaldada näitav manomeeter
kaskaadasetuses. Erinevate mõõtepunktide näidutorustikel on kuulkraanid, manomeeter
paigaldada mõõtepunktide näidutorude ühisele torule.
Radiaatorküttele antakse temperatuurigraafikus 50°/30°C, ventilatsiooni kalorifeeri
soojenduseks aga temperatuurigraafikus 60°/40°C.
Paigaldada tuleb tehases valmistatud ja komplekteeritud ning täielikult isoleeritud
arnatuurseadmestikuga soojussõlm.
Kõik Euroopa turul alates 2017. aasta jaanuarist peavad kõik elektrimootorid alates 0,12 kW
vastama IE3 (International Efficiency) standardi tasemele või IE2 standardi tasemele koos
sagedusmuunduriga.
Suvises olukorras tuleb pumbad seadistada ummistuste vältimiseks treeningolukorda (1x
ööpäeva jooksul töö ca 15 min).
Kõik regulaatorsõlmed pakkuda (M-Bus, KVK süsteem) üle interneti jälgimise võimalusega.
Ülerõhu vastu paigaldada kaitseklapid.
Torustikud varustatakse sulgearmatuuri ja tühjendustega, samasse paigaldada
termomeetrid ning manomeetrid. Torustiku rajamiseks kasutada terastoru (maanduste ja
potentsiaaliühtlustamiseks).
Soojussõlme seadmestiku paigaldaja teeb koostööd AE-, VK-, EL- ning NV-osa
paigaldajatega. Töövõtja laseb paigaldada kõik vajalikud ühendused pumpade,
reguleerimisseadmete ajamite ja juhtseadmete vahel enda vastavat pädevust omaval
elektritööde tegijal või teeb üldelektri töövõtjaga koostööd. Automaatikaseadmete ning nende
töösse rakendamine -häälestus on soojussõlme töövõtja hange. Tuleb rakendada võimalike
rikete ja häirete Wifi- või SMS põhist edastussüsteemi kas hooldusfirmale või tellija poolt
kokkulepitavatesse kohta või telefoni(de)le.
Kogu tehnilise ruumi ning kütte magistraali torustik tuleb isoleerida plastikkattega klaasvill-
või kivivillkoorikutega vastavalt joonistele. Torustiku kõrgematesse punktidesse paigaldada
õhutusventiil või õhueraldi, madalamasse tühjendusventiil.
Torustiku rajamiseks kasutada terastoru (maanduste ja potentsiaaliühtlustamiseks),
kalorifeeri küttetorustik paigaldada seina soojustuse sisse võimalusel ilma
liitmikühenduskohtadeta toru (näiteks Wirsbo PEX torud) või kasutada lekkekindlat
torupaigaldusmeetodit (Uponor Q&E), kus hülsstoru moodustab soojustuses toru ümber
lekkekindla süsteemi, kust tuleb kindlustada äravool kanalisatsiooni.
Alljärgnevalt põhinõuded
Sulge-, liini-, õhuärastus –ja tühjendusventiilid
Sulgventiilid peavad olema kuulventiilid. Tühjenduseks kasutada keermestatud korgiga
kuulventiile.
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 41(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
Kuulventiili läbimõõt peab olema ühendatava toru läbimõõduga võrdne.
Õhuärastus- ja tühjendusventiilid paigutada nii, et süsteemi oleks võimalik kõikidest osadest
õhutada ning süsteemi tühjendada.
Reguleerventiilid
Reguleerventiili korpusel peavad olema järgmised andmed: valmistaja, mudel (tüüp), k vs-
arv, nimiläbimõõt (DN, mm), rõhuklass (PN, bar).
Filtrid
Filtri sõela ava mõõde võib olla maksimaalselt 1,0 mm, sõela materjal peab olema vähemalt
roostevaba teras (näiteks AISI 304).
Filtri nimiläbimõõt peab olema vähemalt võrdne torustiku nimiläbimõõduga. Filter peab
olema kergesti puhastatav.
Termomeetrid
Kontrollitud termomeetrid, mõõtepiirkond on 0...100 °C.
Manomeetrid
Manomeetrite mõõtepiirkonna mõõtühikud peavad olema, kas bar, kPa või Mpa. Mõõteskaala
läbimõõt peab olema vähemalt 100 mm. Primaarpoolel kasutatavate manomeetrite skaala
jaotise väärtus on 0,05 Mpa ja mõõtepiirkond 0…1,6 Mpa.
Manomeetrid peavad vastama 2,5 täpsusklassile. Manomeeter peab olema varustatud
sulgarmatuuriga.
Ringluspumbad
Kasutada muutuvrõhulisi pumpasid,pöörlemiskiirus valitakse vastavalt nõutavale survele.
Pumba sildil peab olema: valmistaja, mudel, tööratta läbimõõt, pöörlemiskiirus (p/min),
tootlikus (m³/s, l/s), pumba rõhk (kPa), mootori võimsus kW ja nimivool (A), suurim lubatud
rõhk (MPa või bar), suurim lubatud temperatuur (°C).
8.2.2.4 Kaod küttesüsteemis, täite- ja lisaveed, ettevalmistamine
Kaod küttesüsteemis on minimaalsed -seadmestiku käivitamisel õhutamiste käigus.
Süsteemi täiteveed ning lisaveed võetakse kaugküttesüsteemist läbi veearvestiga varustatud
ühenduse
Külmumatu soojuskandja ettevalmistamiseks kasutada glükooli või etanooli- süsteemides
peab olema kuni 40% etüleenglükooliliahus.
Küttesüsteemi soojuskandja soojusliku paisumise vastuvõtmiseks tuleb paigaldada või
kasutada küttesüsteemi paisupaaki eelrõhuga min 1,2 bar, ventilatsiooni küttesüsteemis
kasutada eelrõhku 1,2bar.
8.3 Küte
Radiaatorid on suhteliselt uued. Radiaatorite seniseks arvestuslikuks küttevee
temperatuuriks on võetud 70°/50°C. Radiaatorid on varustatud termostaatventiilidega.
Termostaatventiilid häälestatakse küttekehade jaoks vajaliku soojushulga järgi välja ning
varustatakse reguleerimispiiranguga 18°C...23°C termostaatidega (KV-töövõtja hange).
Trepikoja radiaatori termostaatventiilile paigaldada eelhäälestuse järel kattekork. Ülemise
korruse radiaatorid varustada sulgkraaniga automaatsete õhueralditega.
Kõik küttetorustikud jäävad samaks.
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 42(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
Varjumiskoht varustada külmakaitsega termostaatventiiliga varustatud radiaatoriga (kasutus
vajadusel)
Radiaatorküttetorustiku põhiharudesse ja püstakutele on paigaldatud kuulventiilid nii eel-
kui ka tagasivoolutorule. Püstakutele on paigaldatud liiniseadeventiilid (juba välja häälestatud
-sest veekulu nendes oluliselt ei muutu) , piisab soojussõlme suhtes kõige kaugemate
püstakute kontrollimisest.
Koostatakse uus seni puudunud küttesüsteemi pass, kuhu kantakse kõikide
termostaatventiilide ja liiniseadeventiilide seadearvud ja veekulud. Selle järgi on alati võimalik
taastada küttesüsteemi normaalseks tööks vajalik seadistus. Pumpade veekulu
mõõdistamiseks võib vajadusel paigaldada liiniseadeventiili, tänapäevased pumbad on
varustatud juhtpaneeliga, millel andmed vooluhulga ja kasutatava hetkerõhutõusu kohta.
8.3.1 Torustikud ja reguleerseadmed, isolatsioon
Külmumatu vedeliku torustikena (soojussiirdetorud) kasutada eelistatult PE torusid või
analoogilisi täisseinalisi plasttorusid.
Torustike kinnitused peavad olema tsingitud terasest. Vask- ja plasttorude puhul peab terase
ja toru vahel olema kummitihend. Torustike seinapealsel paigaldusel võib kasutada ka
kõvaplastist kinniteid.
8.3.2 Survekatsetused,reguleerimised ja mõõdistamine
Reguleerimistööd alustada pärast montaaži, läbipesu ja õhu eemaldamist:
Radiaatoriventiilidest eemaldada termostaatosad ja need seadistada vastavusse näitudele;
Mõõta võrgu kõikide liiniseade ventiilide vooluhulgad ja märkida need mõõtmisprotokolli.
Seadearve ei muudeta;
Mõõtmistulemuste alusel, vajaduse korral muuta liiniseade ventiilide reguleerimisnäitusid
kogu võrgus;
Neid toiminguid korrata kuni saavutatakse projektis esitatud vooluhulgad.
Reguleerimise ja mõõtmistulemused protokollida tabeli vormis.
Protokoll peab sisaldama: mõõtmise teostamise aeg, töövõtja, mõõtmise teostaja,
kasutatud mõõteriist ja mõõtmismeetod, reguleerimise ja mõõtmise seadme kood, mõõteriista
näidud, projektile vastavad ja mõõdetud näidud, välistemperatuur, ruumide temperatuurid,
radiaatoriventiilide mudel, mõõdud ja eelreguleerimise näidud.
Kõigile küttesüsteemi osadele teostada hüdrauliline surveproov kestvusega 2 tundi (1,5
kordne töörõhk - max 6 bar). Lekkekindluse kohta koostada akt. Koostada ka teostusjoonised.
Küttesüsteemi häälestus- ning mõõdistamistööd tuleb tellida vastavalt akrediteeritud
sõltumatult mõõdistamisfirmalt. Mõõdistustööde kohta teostada küttesüsteemi pass, kuhu
kantakse kõikide rõhust sõltuvate liiniseade- ning termostaatventiilide mõõdistatud -
häälestatud küttevee kulud. Selle järgi on võimalik tellijal alati taastada küttesüsteemi
seadistused, mis kindlustavad etteantud küttesüsteemi parameetrid. Rõhust sõltumatutel
liiniseadeventiilidel häälestustöid vaja teostada ei ole, nad häälestuvad ise vastavalt
muutuvatele rõhuolukordadele.
Kui töövõtja on üle andnud ülaltoodud reguleerimise- ja mõõtmisprotokollid, teostada
valikuliselt kontrollmõõtmised. Mõõtmised teostab töövõtja oma mõõteriistaga tellija
juuresolekul. Soovi korral võib tellija kasutada oma mõõteriistu.
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 43(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
Töövõtja hangib ja monteerib töövõttu kuuluvate torustike ja seadmete tarilapid ja
kinnitused. Seadmetele paigaldada tunnussildid. Tunnussiltidega varustada kõik seadmete
loetelus esinevad seadmed, reguleerimisseadmed, andurid jne. Tunnussildid valmistada
lamineeritud plastmassist, millele kirjutatav tekst on must. Sildid kinnitada ühel viisil seadme
külge või kõrvale, vajadusel eraldi alusele.
Torujuhtmed tuleb markeerida voolusuuna kleebistega, millede värv ja tekst näitavad võrgu
kasutamise otstarvet või tegevusala, näiteks:
- pealevoolu torustik,
- tagastuv torustik.
- Kleebised paigaldatakse torustikule nii, et need oleks võimalik suurema vaevata leida.
Need peavad paiknema umbes 6 m sammuga ja hargnemistel, seintest läbiminekutel
jne, et oleks võimalik torude liikumisi jälgida.
Seadistusventiilide markeerimiseks kasutada plastiksilte, millele kanda andmed markeeringu
kohta. Sildid kinnitada ventiili külge ketiga või plastiklindiga. Kui ventiilidel on selleks
ettenähtud kohad, siis kasutada liiniseadeventiilide markeeringuks neid.
8.3.3 Ehitusettevõtja üldised kohustused
Töövõtu hulka kuuluvad seletuskirjas mainitud kohustused, tööd ja seadmed. Seadmete
elektrivarustus- ja automaatikseadmed alates jõukilbist kuuluvad töövõtu sisse. Seadmete
juhtimisautomaatika ja –seadmed kuuluvad ehituse töövõtu sisse. Seadmete nõuetekohane
transport ja ladustamine kuulub töövõttu.
Muudatused.
Juhul, kui töövõtja kasutab projektis määratud seadmete ja materjalide asemel muid
vastavaid seadmeid ja materjale, peavad need oma suuruselt, asukohalt, tööpõhimõttelt ja
tehnilistelt parameetritelt vastama töövõtu dokumentides määratud seadmetele ja
materjalidele. Nende seadmete ja materjalide valimisel on vajalik tellija ja sanitaartehniliste
tööde järelvaataja kirjalik nõusolek enne kõnealuste seadmete ja materjalide hankimist. Valiku
õigsuse eest vastutab töövõtja.
Kui tööde käigus toimuvad ehituslikest põhjustest või töövõtja soovil projektis muudatused,
mis muudavad tööde maksumust, on töövõtja enne tööde teostamist kohustatud sellest andma
kirjaliku hinnapakkumise ning alles peatöövõtja (tellija) kirjalikul nõusolekul on see pakkumine
jõus lisakulutuste esitamiseks.
Dokumentatsioon
Töövõtja koostab:
- ühendus- ja montaažijoonised teiste töövõtjate ja oma töödega seotud seadmete ja
nende montaaži kohta
- ametiisikute poolt nõutavad kooskõlastusjoonised
Töövõtja peab alusjoonistele märkima neile vajalikud avad ja muud reserveeringud.
Personali koolitus
Töövõtja peab läbi viima koolituse tellija poolt valitud personalile kõigi töövõtulepinguga ette
nähtud konstruktsioonide osade ja tehnosüsteemide korrektseks ja hoolikaks teenindamiseks,
juhtimiseks ja hooldamiseks enne projekti lõplikku ülevõtmist.
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 44(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
Koolitus peab olema läbi viidud kvalifitseeritud ja selleks volitatud töövõtja isikkoosseisu
poolt iga üksiku konstruktsiooni või tehnosüsteemi osas eraldi ning peab jätkuma läbi
töövõtuperioodi.
Koolituse läbiviimise kohta tuleb koostada protokollid, mille allkirjastavad ka koolitatavad.
Kõikide kütte- ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide katsetusi ja reguleerimist teha vastavalt
standardile EN 12599 ning kaetud torude (nt šahtides) survekatsetuste teha vastavalt
standardile SFS 4692.
Garantiiaja hooldustööd
Garantii tingimused ja garantiiaja kestvus tulenevad töövõtuprogrammist. (Kui kohustusi ei
ole, siis on garantiiaja kestvus 2 aastat).
Töövõtja on kohustatud omal kulul parandama kõik garantiiajal ilmnevad puudused.
Üks kord aastas peab garantiihooldus sisaldama:
pumpade jms. käivitus, peatamis- ja häirepiiride kontroll ja vajadusel remont
pumpade, torustike ühenduste ja ventiilide tihendite kontroll ja vajaduse korral remont
töövõttu kuuluvate reguleerimis- ja jälgimisseadmete funktsioneerimine ja seadenäitude
kontroll, vajadusel hooldus või remont
Mudafiltrit näha ette puhastada vähemalt 2x aastas.
8.4 Ventilatsioon
8.4.1 Ventilatsiooni süsteemid
Soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi osadeks on
• sissepuhke-väljatõmbesüsteem S/V-1
• korterites väljaviskega rasvafiltritega köögi tõmbevarjed (arv täpsustatakse)ei kuulu
töövõttu
• varjumiskoha elektri ja viimase puudumisel käsitsiajamiga toimiv filtriga
ventilatsiooniseade
Korterite eluruumide värskeõhuga varustamiseks kasutatakse uusi paigaldatavaid torusid
ja seadmeid-lõppseadmeid. Senine loomuliku väljatõmbesüsteem (korterelamu lõõrid)
puhastatakse ja kasutatakse kubude väljaviske osana. S/V-1 süsteemi väljatõmbetorud
paigaldada seina soojustuse sees. Sissepuhketorustik eluruumideni max mõõduga 100mm
paigaldada välisseina lisasoojustuse sisse olemasoleva kiviseina peale kaetuna tulekindlast
soojustusest (kivivill vms). Min soojustus paksus toru peal 100 mm.
Nii sisse-kui ka väljatõmbesüsteemi põhimagistraalid paigaldatakse pööningule.
Tualettruumide, köögi, eluruumide ja WC-uksed tuleb teha mitteõhupidavaks - paigaldada
siirdeõhurest või olemasolev uks varustada avadega.
Keldri ruumide õhutamiseks paigaldada joonistel näidatud kohtadesse termostaatilised
värske õhuklapid.
Köökide puhul on tellija sooviks köökide tõmbevarjete väljavisete korraldamine nii , et oleks
tagatud ka tuleohutus. Selleks tuleb köökide senised ühendused lõõrist lahti ühendada ,
vajadusel paigutada lõõriühendus ringi ning varustada lõõriühendus tuletõkestiga.
Tõmbevarjed ühendatakse eraldi lõõri. Lõõrid peavad olema puhastatavad (kogumiskastid
varustada puhastusluugiga). Väljavisked varustada lindude sissepääsu tõkestavavõrguga.
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 45(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
Eraldi on vajalik paigaldada varjumiskoha elektri ja viimase puudumisel käsitsiajamiga
toimiv filtriga ventilatsiooniseade.
8.4.2 Põhiseadmed
Korterelamu ruumide õhuvahetuse korraldamiseks on ettenähtud 1 soojusvahetiga
varustatud kortereelamu ventilatsiooniseade (S/V-1 1750m³/h , 0,78+0,78kW , max 2x3,6A
1f). Seade varustatakse seadmega kaasas oleva filtriga sissepuhkel EU-7 väljatõmbel EU-5.
Seadmel on omaette automaatika ja elektrikilp. Seade tuleb varustada soojusvaheti
sulatamisaegseks sissepuhkeõhu temperaturi tõstmiseks külmumatul vedeliksoojuskandjal
(max temp 60°C) järelsoojenduskalorifeeriga. Soojuskandevedeliku ringluseks paigaldada
soojussõlme ruumi torustikule ringluspump, mida juhitakse ventilatsiooniseadme automaatika
poolt 0..10V signaali abil. Kõik regulaatorsõlmed pakkuda vastavalt tellija soovile kas M-Bus,
KVK süsteemil üle interneti (Wifi-põhine) jälgimise lisavõimalustega või SMS
häireedastusvõimalusega hooldusfirmasse vms tellija poolt kindlaksmääratud kohta ning viisil.
Ventseade peab rangelt takistama halbade lõhnade levikut seadmesiseselt sissepuhkeõhu
sektsiooni, peab olema min 80% kasuteguriga -seega saab kasutada ainult kõrge kasuteguriga
vastuvoolu soojusvahetit. Soojusvaheti külmumise vältimiseks kasutada sektsioonsulatuse
meetodit.
Ventilaatorite mootorid peavad kõikides seadmetes olema EC -mootorid. Seadmed peavad
omama Eurovent või Passiivmajade seadmete sertifikaati. Seade peab vastama Ecodesign
direktiivile. Ventseadmel peab olema saadaval kodumaine hooldusteenus, min 20 a
tagavaraosade ning kulumaterjalde kättesaadavus.
Seade peab olema varustatud tehases paigaldatud automaatikaga, mis kohaldatakse tööks
vastavalt kohalikele vajadustele ja oludele.
Ventseadme müra summutamiseks seadme tarbijate poolsel torustikul (1 tk
sissepuhketorustikul, tk väljatõmbetorustikul) on kummalgi mitme sektsioonilist isoleeritud
mürasummutit (mürasummutava materjali paksus min 100mm). Kasutatakse mitme
mürasummutava sektsiooniga mürasummuteid.
Ventilatsiooniseadmel tuleb kindlustada kondensaadi äravool lähimasse
kanalisatsioonipüstakusse (soojas ruumis lae all paigaldada sifoonhaisulukk, kuhu suunatakse
kondensaat ventilatsiooniseadmelt-toru seadmelt kuni haisulukuni viia soojustuse sees).
Eraldi on vajalik paigaldada varjumiskoha elektri ja viimase puudumisel käsitsiajamiga
toimiv filtriga ventilatsiooniseade (näiteseade IVL-1), kuhu kuuluvad ES-1 erifilter,
õlerõhumõõdik ja plahvatusklapid(täpsem kirjeldus põhiprojektis)
8.4.3 Õhu töötlemine
Ventseadmes S/V-1 toimub värske õhu sissevõtt seadme sademete sissetungi välistava
välise katuseseadmega . Seadmes puhastatakse sissevõetav õhk filtris EU-7, edasi antakse
utilisaatorseadmes väljatõmmatava õhu soojus sissepuheõhule, misjärel vajadusel
möödaviiguklapi, soojusutilisaatori ning järelsoojenduskalorifeeri koostoimel juhitakse seadme
tööd nii, et seadmest väljumisel oleks sissepuhkeõhutemperatuur min 20°C.
Sektsioonsulatusel suletakse osa soojusvaheti sektsioone nii et üldine õhuvahetuse tasakaal
säilub. Väljatõmbeõhku ruumidest siis samal ajal puhastatakse seadmestiku töökindluse
tagamiseks filtris EU-5, seejärel läbib väljatõmbeõhk utilisaatorseadet, andes oma
soojusenergia sissepuhkeõhule ning väljub ventilaatori vahendusel väljaviske heitõhuhajuti
kaudu. Seade töötab 24/7 100% tootlikkusega. Seadme seisuaeg on praktiliselt olematu,
seisatakse seade ainult rikke korral või hoolduse teostamiseks.
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 46(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
Varjumiskoha ventilatsiooniseadme erifilter on mõeldud kaitseks mürkgaaside ning
radioaktiivse tolmu eest.
8.4.4 Torustikud
Ehitatakse pööningul uus väljatõmbetorustik ja väljatõmbetorustiku ühendused torudega.
Osaliselt paigaldatakse torustik pööningu soojustuse sisse ning terves ulatuses välisseina
soojustuse sisse. I..IIk sissepuhke ja väljatõmbetorustikud max mõõduga 100mm paigaldada
välisseina lisasoojustuse sisse ümbritsetuna tulekindlast soojustusest (kivivill vms). IIIk läbi
vahelae. Pakkuja peab arvestama olemasoleva mööbli ajutise mahavõtmise kuludega, kui
muud moodi osutub torustiku ehitus võimatuks. Pakkuja peab arvestama olemasolevate
ripplagede asetuse ning vajadusel ajutise mahavõtmise ning pärast tööde lõppu taastamise
kuludega.
Hoone pööningul rajada korterite jaoks uus sissepuhketorustik soovitavalt ümmargustest
ventilatsioonitorudest Suurim kasutatav toru on läbimõõduga 400 mm. Torustik viia I...IIk
korruse tubadeni uue paigaldatava soojustuse sees. Pööningul viia III k sissepuhe ja
väljatõmme otse läbi lae, lisades torustikule mürasummutid tubade oma vahelise müra leviku
tõkestamiseks.
Pööningul paigaldada torustikule õhukarbik, kus puhastusluuk ja reguleerimisklapp, kõik
pööningul paiknevad õhutorustikud soojustada fooliumkattega kivivillmatiga (100mm).
Ventilatsioonitorustik tuleb teha tsinkplekist spiraalvaltsiga ümartorudest. Vajadusel
kasutatakse kandilise ristlõikega torustikku. Kasutatavate torude materjali valik, ehitus ja
seinapaksused peavad vastama EVS 812-2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2:
Ventilatsioonisüsteemid.” nõuetele. Ventilatsioonitorustiku tihedusklass peab olema vähemalt
B. Kui paigalduse käigus esineb tehnilise puudujääke, peab läbi viima ventilatsioonikanalite
survekatsetused vastavalt standardile SFS 4699.
Lisasoojustuse alla paigaldatakse kas lapikud või ümmargused selleks otstarbeks mõeldud
sertifitseeritud plekist torud. Iga ühenduskollektori ette magistraali poole torule paigaldada
reguleerimisklapp. Ühendustorustikku pole vaja eraldi isoleerida, piisab kui torustiku kohale
jääb min 100mm soojustuse kiht.
Ventilatsioonitorustik tuleb isoleerida nii, et soojuskaod ei oleks optimaalsetest suuremad,
oleks välditud niiskuse kondenseerumine toru pinnal ning oleks tagatud tuleohutus. Nähtavates
kohtades tuleb isolatsiooniks kasutada plekkkattega mineraalvilltooteid. Katusel isolatsiooni
väliskorpus värvida vastavalt linna nõuetele tumehalliks.
Tuletõkestitena tuleb üldjuhul kasutada EI tüübikinnitust omavaid tuletõkesteid, mille
tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud
tulepüsivusajast. Juhul, kui ventilatsioonitoru läbimõõt on 200 mm või väiksem võib kasutada
ka E tüübikinnitusega tuletõkesteid, kuid sellisel juhul tuleb ventilatsioonitorustik vastavalt EVS
812-2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“ tabel 3 isoleerida.
Sissepuhketorustikul paigaldada sissepuhkeplafooni alla kanalisisene tuletõkesti (näiteseade
PKI-C). Väljatõmbeks kasutada tuletõkkeplafoone või kasutada tuletõkesteid (PKI-C).
Puhastusluugid tuleb paigaldada nii sissepuhke- kui ka väljatõmbetorustikele:
• tuletõkestite juurde
• armatuuri ja seadmete juurde (kui armatuur või seade ei ole kergelt eemaldatav või selle
konstruktsioon ei võimalda torustiku puhastamist läbi selle)
• üle 45° põlvede juurde
• püstikute ülemistesse ja alumistesse otstesse
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 47(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
• väljatõmbetorustikul sirgetele torulõikudele, kui puhastusluukide või muude puhastamist
võimaldavate seadmete vahekaugus on üle 8 m. Vahekaugus võib olla pikem, kui vahepeal
puuduvad puhastamist takistavad asjaolud. Sissepuhketorustikel võib puhastusluukide vaheline
kaugus olla kuni 15 m.
8.4.5 Lõppseadmed ja reguleeringud
Hoones on väljatõmbeks põhiliselt ümmargused väljatõmbeplafoonid (läbi korteri piiril oleva
tuletõkketsooni KSO-100+tuletõkesti, mujal KSO, Balance vms). Plafoonid paigaldatakse ja
häälestatakse sisekliima tabelis näidatud min väljatõmbeõhuhulga järgi. Sissepuhkeks
paigaldada selleks otstarbeks mõeldud joonistel näidatud suurusega sissepuhkeplafoonid (OTV
,KTS vms)koos tuletõkestiga.
Kasutada tuleb ainult testitud (reguleerimis- ja mürakarakteristikutega) klappe. Reeglina
kasutatakse mõõtotsikutega klappe, mille paigaldus peab võimaldama sealt õhuhulga
mõõtmise. Ümarad reguleerklapid paigaldada sellised, mis ei ole torude puhastamisel
takistuseks.
Tuleb paigaldada siirdeõhu liikumist tagavad restid.
8.4.6 Õhuhaarete ja väljavisete teostus
Väljaviskeõhk seadmest juhitakse katusel heitõhuhajuti kaudu. Seadme õhuhaardeseade
on kavandatud hoone katusele. Senised läbi katuse korstnad kuuluvad likvideerimisele (vt AE
-osa). Köögikubude väljaviskeks paigaldada puhastusluugiga kogumiskarbikud, välja
viskeotsikud varustada sademekatte ja linnuvõrguga.
8.4.7 Heitõhu puhastamine
Heitõhu puhastamiseks paigaldatakse seadmetesse filtrid EU -5. Filtri nominaaltakistuseks
tuleb arvestada 140Pa.
Värske õhu puhastamiseks paigaldatakse seadmetesse filtrid EU -7. Filtri nominaal-
takistuseks tuleb arvestada 160Pa.
Madala elektrienergiatarbe saavutamine on seotud ka filtrite korrapärase hooldusega (pidev
puhastamine või väljavahetamine vajadusel)
8.4.8 Ventilatsiooni survekatsetused, reguleerimine ja mõõtmine
Kõik need tööd tuleb teostada vastavalt SRMK osale D2, standard SFS 4692.Torustike ja
seadmete lekkeõhuvool ei tohi ekspluatatsiooni olukorras ületada 6% seadmestiku kogu
õhuvoolust.
Ventilatsiooniseadme poolt tekitatav katserõhk peab olema vähemalt 300 Pa (D2,
Ilmanvaihtijärjestelman tiiviys ja paineet).
Reguleerimine ja mõõdistamine peab toimuma puhastatud ruumide ning õhutorude
olukorras, reguleeritakse seadeventiilide õhuhulgad põhiharudes ning mõõdistatakse
õhuhulgad ventilatsiooniplafoonides. Pärast seadistustöid reguleerklappide ja plafoonide
asendid fikseeritakse. Ruumide õhuhulkade maksimaalne seadistamisviga võib olla ±15% ning
kogu süsteemi seadeviga ±10%. Vastavalt Kredexi tingimustele on lubatud juhul kui lõõride
olukord ei luba saavutada korteris ettenähtud õhuvahetuse taset,sel juhul peab saavutama min
0,5 kordsuse taseme.
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 48(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
Kui töövõtja on üle andnud ülaltoodud reguleerimise- ja mõõtmisprotokollid, teostada
valikuliselt kontrollmõõtmised. Mõõtmised teostab töövõtja oma mõõteriistaga tellija
juuresolekul. Soovi korral võib tellija kasutada oma mõõteriistu.
Mõõdistamise kohta koostada akt. Samuti koostada teostusjoonised, tellijale üle anda
seadmete kasutus- ja hooldusjuhendid, teostada vajadusel seadmete teenindava personali
väljaõpe.
Töövõtja hangib ja monteerib töövõttu kuuluvate torustike ja seadmete tarilapid ja
kinnitused. Seadmetele paigaldada tunnussildid. Tunnussiltidega varustada kõik seadmete
loetelus esinevad seadmed, reguleerimisseadmed, andurid jne. Tunnussildid valmistada
lamineeritud plastmassist, millele kirjutatav tekst on must. Sildid kinnitada ühel viisil seadme
külge või kõrvale, vajadusel eraldi alusele.
Torujuhtmed tuleb markeerida voolusuuna kleebistega, millede värv ja tekst näitavad võrgu
kasutamise otstarvet või tegevusala, näiteks:
- sissepuhke torustik,
- väljatõmbe torustik.
- Kleebised paigaldatakse torustikule nii, et need oleks võimalik suurema vaevata leida.
Need peavad paiknema umbes 6 m sammuga ja hargnemistel, seintest läbiminekutel
jne, et oleks võimalik torude liikumisi jälgida.
Reguleerklappide markeerimiseks kasutada plastiksilte, millele kanda andmed markeeringu
kohta. Sildid kinnitada ventiili külge ketiga või plastiklindiga. Kui klappidel on selleks
ettenähtud kohad, siis kasutada reguleerklappide markeeringuks neid.
8.4.9 Ehitusettevõtja üldised kohustused
-töövõtu hulka kuuluvad seletuskirjas mainitud kohustused, tööd ja seadmed. Seadmete
elektrivarustus- ja automaatikseadmed alates jõukilbist kuuluvad töövõtu sisse. Seadmete
juhtimisautomaatika ja –seadmed kuuluvad ehituse töövõtu sisse. Seadmete nõuetekohane
transport ja ladustamine kuulub töövõttu.
-muudatused. Juhul, kui töövõtja kasutab projektis määratud seadmete ja materjalide asemel
muid vastavaid seadmeid ja materjale, peavad need oma suuruselt, asukohalt, tööpõhimõttelt
ja tehnilistelt parameetritelt vastama töövõtu dokumentides määratud seadmetele ja
materjalidele. Nende seadmete ja materjalide valimisel on vajalik tellija ja sanitaartehniliste
tööde järelvaataja kirjalik nõusolek enne kõnealuste seadmete ja materjalide hankimist. Valiku
õigsuse eest vastutab töövõtja.
Kui tööde käigus toimuvad ehituslikest põhjustest või töövõtja soovil projektis muudatused,
mis muudavad tööde maksumust, on töövõtja enne tööde teostamist kohustatud sellest andma
kirjaliku hinnapakkumise ning alles peatöövõtja (tellija) kirjalikul nõusolekul on see pakkumine
jõus lisakulutuste esitamiseks.
-dokumentatsioon
Töövõtja koostab:
- ühendus- ja montaažijoonised teiste töövõtjate ja oma töödega seotud seadmete ja
nende montaaži kohta
- ametiisikute poolt nõutavad kooskõlastusjoonised
Töövõtja peab alusjoonistele märkima neile vajalikud avad ja muud reserveeringud.
- personali koolitus Töövõtja peab läbi viima koolituse tellija poolt valitud personalile kõigi
töövõtulepinguga ette nähtud konstruktsioonide osade ja tehnosüsteemide korrektseks ja
hoolikaks teenindamiseks, juhtimiseks ja hooldamiseks enne projekti lõplikku ülevõtmist.
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 49(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
Koolitus peab olema läbi viidud kvalifitseeritud ja selleks volitatud töövõtja isikkoosseisu
poolt iga üksiku konstruktsiooni või tehnosüsteemi osas eraldi ning peab jätkuma läbi
töövõtuperioodi.
Koolituse läbiviimise kohta tuleb koostada protokollid, mille allkirjastavad ka koolitatavad.
Kõikide kütte- ventilatsioonisüsteemide katsetusi ja reguleerimist teha vastavalt standardile EN
12599 ning kaetud torude (nt šahtides) survekatsetuste teha vastavalt standardile SFS 4692.
-garantiiaja hooldustööd
Garantii tingimused ja garantiiaja kestvus ilmnevad töövõtuprogrammist.
Töövõtja on kohustatud omal kulul parandama kõik garantiiajal ilmnevad puudused.
Üks kord aastas peab garantiihooldus sisaldama:
ventilaatorite jms. käivitus, peatamis- ja häirepiiride kontroll ja vajadusel remont
ventilaatorite, torustike ühenduste ja tihendite kontroll ja vajaduse korral remont
töövõttu kuuluvate reguleerimise ja jälgimisseadmete funktsioneerimine ja seadenäitude
kontroll, vajadusel hooldus või remont
Seadme filtrit näha ette puhastada vähemalt 2x aastas.
Viimane hoolduskäik tuleb teha mitte hiljem kui 1,5 kuud enne garantiiaja lõppu
8.4.10 Hooldamise vajadus
Ventilatsiooni seadmel tuleb iga poole aasta tagant kontrollida filtrite korrasolekut, vajadusel
puhastada või vahetada. Kontrollida vähemalt kord aastas ventilaatori korrasolekut.
Soojussõlmes tuleb iga poole aasta tagant kontrollida mudapüüniste korrasolekut, vajadusel
puhastada filtrielement. Kontrollida tuleb piisava eelrõhu olemasolu membraanpaisupaakides.
Kontrollida vähemalt kord aastas soojussõlmeseadmete ning pumpade korrasolekut, vajadusel
võtta ette vajalikud toimingud, mis kindlustavad seadmete pikaealise töö.
9 VESIVARUSTUS JA KANALISATSIOON
9.1 Normatiivide loetelu
Projektlahendus on koostatud järgmistest Eesti Vabariigis kehtivatest normdokumentidest
juhindudes:
EVS 835:2021 Hoone veevärk
EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon
EVS 846:2021 Kinnistu kanalisatsioon
EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk
EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk
EN 12201 – Plasttorustikusüsteemid vee ja kanalisatsiooni transportimiseks surve all
EVS-EN 805 – Veevarustus – Nõuded välisvõrgu süsteemidele ja osadele
EVS-EN 1610 – Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine
RIL 77 – Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud – Paigaldusjuhend
Ehitustöövõtu sooritamise kvaliteet peab vastama „Hoone tehnosüsteemide RYL 2002;
ehitustööde üldised kvaliteedinõuded“ esitatud nõuetele.
Aluseks on elamu põhiplaanid, lõiked ja vaated, asendiplaan, samuti on aluseks tellijapoolne
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 50(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
lähteülesanne
9.1.1 Piiritlus eri ehitusprojekti osade vahel
Töövõtu piirid
- üldehituse ja VK osa vahel
VK töövõtt on torustike kinnitused ja avade tegemine seintesse (v.a suured sildamist
vajavad avad), tuletõkketööd, üldehituse töövõtt on avade tagamine vahelagedes, šahtide
avamine, ehitus ja torukatete viimistlus.
Nõuded ehitusettevõtjale.
-töövõtu hulka kuuluvad seletuskirjas mainitud kohustused, tööd ja seadmed. Seadmete
juhtimisautomaatika ja –seadmed kuuluvad töövõtu sisse Seadmete nõuetekohane transport ja
ladustamine kuulub töövõttu.
9.2 Olmeveevarustus
Hoonesse on toodud vesi läbi olemasoleva välisveetorustiku. Veearvestisõlm on hoonel
olemas, samuti on olemas külmaveetorustik kuni korterite arvestisõlmedeni. Torustik osaliselt
vahetatud. Käesolevas töös tuleb hoones vahetada kuni korterite piirini vahetamata külma
tarbevee torustik.
Vastavalt ÜVK kasutamise eeskirja § 7 lõikele 1 on vähim nõutud veerõhk mõõdetuna
maapinna kõrgusel 2,5 baari ning rõhk ei tohi ületada 6 baari.
Hoone veeseadmete normvooluhulkade kogusumma on 27,2L/s. Arvutuslik vooluhulk on
1,49L/s. Sooja veeseadmete normvooluhulkade kogusumma on 9L/s. Arvutuslik vooluhulk on
0,84L/s
Külma tarbevee tarbijateks on loetud korterites: 1 köögisegisti, 1 valamusegisti, 1 dušš või
vann, 1 pesumasin, 1 nõudepesumasin, 1 WC pott.
Sooja tarbevee tarbijateks on loetud korterites: 1 köögisegisti, 1 valamusegisti, 1 dušš või
vann.
Sooja tarbevee valmistamiseks kasutatakse korterites olemas olevaid elektrilisi boilereid.
Asendada vajadusel külmavee arvestid.
Vabavaralise kaugloetavate veearvestite lugemissüsteem teostada läbi trepikodadesse
paigaldatavate andmeedastuskeskuste .
Veearvestid peavad olema EU tüübikiinitusega ja taadeldud mehaanilised kuiva loenduriga
ühejoalised magnetülekandega tiivikarvestid L=80mm , millel on lubatud horisontaalne
paigaldus. Metroloogiline klass R80H.
Veearvestid peavad olema taadeldud.
Vahetatavad vee torustikud olemas olevasse torušahti paigaldada olemasoleva torustiku
asemele ning torustik isoleerida vastavalt joonisel näidatud juhistele.
Torustike vahetuseks avada torušahtid korteritest, pärast torustike paigaldust torušahtid
taastada (taastamised vt.EK osa). Kui olemas olevad torud on lahtiselt, jäävad lahtiselt.
Soklikorrusel paigaldatav torustik paigaldada varjamata.
Torustike kinnitused peavad olema tsingitud terasest. Vask- ja plasttorude puhul peab terase
ja toru vahel olema kummitihend. Torustike seinapealsel paigaldusel võib kasutada ka
kõvaplastist kinniteid.
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 51(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
Kõikide (ka varemvahetatud) plasttoru vahelaest läbiviigule paigaldada
tulekindlast materjalist hülss, toru ja hülsi vahe täita tuletõkkemastiksiga või
paigaldada tuletõkkemansett. Toruhülsi otsale paigaldada toru ilukate.
Isoleeritud toru läbiminekul konstruktsioonidest viiakse isolatsioon katkestamata
ka läbiviigukohal. Kui seinte järelpaigaldus tehakse enne torude isoleerimistood,
tuleb läbiviigukohad eraldi isoleerida.
Torude läbiminekul sektsiooni seinast või vahelaest tuleb põlev isolatsioon
asendada mittepõleva isolatsiooniga.
Kasutatakse ainult EV riigikogu seadusele „Toote nõuetele vastavuse seadus“
ning selle rakendusaktidega lubatud torustiku ja tema liitmike materjale.
Torustike minimaalne eluiga peab olema pärast kasutuselevõttu 50 a.
9.9.1 Veevarustuse välisvõrk
Veevarustuse välisvõrku käesolev projekt ei käsitle.
9.3 Paikne tulekustutussüsteem
Ei ole, ei käsitleta.
Hoone välistulekustutuseks on hoone läheduses tuletõrjeveevõtuhüdrant.
9.4 Olmereovee kanalisatsioon
9.4.1 Üldosa, sisetööd
Hoones asendatakse kõik torustikud kuni korterite liitumispunktini (kus vahetamata),
tänavatorusik kuni lähima tänavakaevuni. EP koostamise ajaks ei suudetud tänavakaevu
andmeid saada, mistõttu on asendiplaanil näidatud kaevuga liitumine eelduslik. Hoonest
lähima kaevuni paigaldatakse PVC110 toru, kaevude vahel kuni tänavakaevuni PVC160.
Projekteeritud on 1 liitumiskaev 160/200mm, 4 hoolduskaevu 135/400mm.
Kaevudevaheline torustik PVC160 ~42m, hoonesisendid PVC 100 L-~20m.
Osaliselt on torustik hoones sees vahetatud, teostada torustiku vahetus vahetamata osas.
Ventilatsiooniseadme kondensaadi äravooluks on projekteeritud kuivtrapi torustik
haisulukuga (haisulukk min 50 mm veesamba kõrgusega ja kondensaadil joakatkestus) jätta
soovituslikult soojustuse sisse ja ühendus teha läheduses asuvasse kanalisatsiooni torustikku.
Kuivtrapi torustikku paigaldada sulanapidamiskaablid.
Paigaldada soojussõlmes nn tagasivoolu välistav keldritrapp. Paigaldada püstakutorudele
joonisel näidatud kohtadesse puhastustükid.
Tuulutused tuleb viia katusest välja UV kindlate katuseotsikutega joonistel näidatud viisil.
Varjumiskoha WC poti ja valamu reovete ning soojussõlme tühjendusvete eemaldamiseks
on võimalik kasutada isevoolset kanalisatsiooni. Varjumiskoha WC pott peab võimaldama
kasutamist ilma loputuskasti veeta.
Torustiku alus -killustik. Toru peale asetada kihthaaval käsitsi tihendades 30…40 cm
paksune liivakiht. Edasine tagasitäitmine peab poole kaeviku ulatuses kihthaaval masinaga
tihendades, seejärel võib tagasitäide toimuda terves ulatuses koos pinnase planeerimise ja
tihendamisega. Kõikide tihenduste tihedusaste 0,98. Pakkuja peab järgima tootja ja
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 52(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
tarnijapoolseid paigaldus- ning montaažijuhiseid vastavalt pakutavale torule ning
montaaživiisile.
Enne kaeviku täitmist teha lekkekindlusproov.
Torustiku asukoha kohta tuleb enne kinnikatmist teostada digitaalne teostusjoonis. See
hõlbustab hiljem torustiku asukoha täpsemat määratlemist.
Kõikide (ka varemvahetatud) plasttoru vahelaest läbiviigule paigaldada
tuletõkkemansett.
Isoleeritud toru läbiminekul konstruktsioonidest viiakse isolatsioon katkestamata ka
läbiviigukohal.
Torude läbiminekul sektsiooni seinast või vahelaest tuleb põlev isolatsioon
asendada mittepõleva isolatsiooniga.
Töövõtu piirid
üldehituse ja VK osa vahel
KV töövõtt on torustike kinnitused ja avade tegemine seintesse (v.a suured sildamist
vajavad avad), tuletõkketööd, üldehituse töövõtt on avade tagamine vahelagedes, šahtide
avamine,ehitus ja torukatete viimistlus.
Nõuded ehitusettevõtjale.
-töövõtu hulka kuuluvad seletuskirjas mainitud kohustused, tööd ja seadmed. Seadmete
nõuetekohane transport ja ladustamine kuulub töövõttu.
9.4.4 Hooneväline torustik
Reoveetorustikus kasutada PVC, PP torusid, mis vastavad EVS-EN 1401 / EVS-EN 1451,
EVS-EN 12056 EVS-EN 12056-1 EVS-EN 12056 -2 nõuetele.
• Rõngasjäikus hoones min SN2, hoone väljundid SN4 ja liikluspindade all SN8.
• Ühendused peavad olema veetihedad, et vältida nii reovee lekkimist pinnasesse kui ka
liigvee (pinnasevee) tungimist torustikku.
Kõik kasutatavad tooted peavad omama CE-märgistust ja vastama asjakohastele Euroopa
standarditele (nt EVS-EN 13476 plasttorude puhul).
9.4.5 Kaevud
Plastkaevud peavad vastama EVS 848, EVS-EN 681-1, EVS-EN 124 nõuetele.
• Kaevukaaned umbsed, kaante koormusklass liikluspindadel D400, teepeenral ja
parkimisalal C250,sõiduautode parklas B125, jalakäijate alal A15;
• „Uujuvat tüüpi“ SJS-malmist kape, tihendiga teleskooplahendus;
• Rõngasjäikus kaevutorul liikluskoormuseta aladel SN4, mujal SN8;
• Materjal PP või PE, liitmikud ja kontrollkaevud PVC
• Reoveekanalisatsioonikaevud peavad olema voolurenniga.
9.3.6 Kaevudesse ühendamine
Projekteritud torustik ühendatakse ol.olevatesse plastkaevu tänaval. Freesida ava, läbiviik
teha veekindla, elastse kaelustihendiga.
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 53(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
9.4.7 Kaevik, toru paigaldamine
Torustikud paigaldatakse lahtisel meetodil, vastavalt standardile EVS 843 „Linnatänavad“ ja
EVS848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“.
Lahtise paigaldamise korral torukaevik tehakse torust vähemalt 20cm laiem mõlemal küljel.
Toru alla rajatakse liivast, kruusast või killustikust vähemalt 150 mm paksune tasanduskiht.
Tasandusmaterjalina kasutatava liiva või kruusa maksimaalne lubatav osakeste suurus dmax
on 10% toru läbimõõdust De, kui toru läbimõõt on 200 – 600 mm. Üle 600 mm torude korral
on maksimaalne osakeste suurus 60 mm ja alla 200 mm torudel 20 mm. Kasutatava killustiku
maksimaalne osakeste suurus on 16 mm ja torude läbimõõt peab olema De ≥ 110 mm. Ilma
liikluseta alal paiknevate PN ≥ 10 torude korral pole vaja eraldi tasanduskihti, kui aluspinnas
rahuldab tasanduskihi materjalile esitatavad nõudmised osakeste suuruse kohta.
Tasanduskihi peale rajatakse algtäide. Algtäiteks nimetatakse toru ümber kasutatavat
materjali, mis paigutatakse tasanduskihi peale. Algtäite kohta kasutatakse ka nimetusi
kaitsetäide ja toruümbruse täide. Algtäite materjal ulatub torudel, mille De >160 mm,
vähemalt 300 mm toru kõrgeimast punktist ülespoole. Torudel, mille De ≤ 160 mm, võib
algtäide torust üle ulatuda ka vähem (siiski mitte vähem kui 150 mm), kui projektis on vastav
märkus. Algtäitematerjal peab vastama samadele nõuetele kui tasanduskihi materjal. Materjal
ei tohi olla külmunud. Täitematerjali ei tohi koormast kaevikusse kallutada, sest torud võivad
kahjustuda või kohalt ära liikuda.
Kaevik täidetakse lõpptäitega. Liiklusalal kasutatakse lõpptäiteks tihendamist võimaldavat,
tingimustega sobivat materjali. Liiklusalast väljaspool võib kasutada sama kaevikust
väljatõstetud pinnast. Kui liiklusega alast väljaspool lõpptäidet ei tihendata, jäetakse seal
kaevikukoht vajumisele vastava varu arvel kõrgemaks.
Nõuded lõpptäite osakeste suurusele on järgmised:
• toru pealt arvestades 1,0 meetri paksuses kihis ei tohi olla suurema läbimõõduga kive
ega kamakaid kui 300 mm,
• osakeste suurimaks lubatud läbimõõduks on 2/3 korraga tihendatava kihi paksusest,
• materjal peab olema ebaühtlase teralisusega, et vältida tühimike tekkimist ja
ebaühtlast kerkimist külmumisel.
9.4.8 Tagasitäite tihendamine
Toru peale asetada kihthaaval käsitsi tihendades 30…40 cm paksune liivakiht. Edasine
tagasitäitmine peab poole kaeviku ulatuses kihthaaval masinaga tihendades, seejärel võib
tagasitäide toimuda terves ulatuses koos pinnase planeerimise ja tihendamisega. Kõikide
tagasitäidete tihedusaste 0,98. Pakkuja peab järgima tootja ja tarnijapoolseid paigaldus- ning
montaažijuhiseid vastavalt pakutavale torule ning montaaživiisile.
9.4.9 Kontroll
Enne kaeviku täitmist (tagasitäite algust) teha lekkekindluse proov. Lekkekindluskatsed
tehakse tervisele kahjutu vedelikuga. Lekkekindluskatse ajaks suletakse kanalisatsiooni
väljaviik kaevus, täidetakse torustik tervisele kahjutu veega ja jälgitakse kas torustik peab
vett, katse toimumise aeg tuleb teatada järelvalvajale.
9.4.10 Dokumenteerimine
Torustiku asukoha kohta tuleb enne kinnikatmist teostada digitaalne teostusjoonis. Enne
kaeviku kinniajamist kutsuda kohale trassi valdaja esindaja.
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 54(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
9.4.11 Ristumine teiste kommunikatsioonidega
Kaablite kaitsevöönd on 2m. Ristuvad või tööpiirkonnas asuvad kaablid peab enne
ekskavaatoriga kaevamist vajalikes kohtades käsitsi välja kaevama, määramaks kaablite
kulgemise suund ja sügavus.
Talvetingimuses ehitamine eeldab kaablite ja torude läheduses kaevamist koos külmunud
pinnase sulatamisega.
Soovitatav on kaablite ja torustike lähedal rakendada pinnase veega tihendamist.
Lahtikaevatud kaablid paigutatakse poolitatavasse kaitsetorru ning kaitstakse ehituse ajal
täiendavalt mehaaniliste vigastuste vältimisteks (näit. paigaldatakse kaablid ajutiselt laudkasti,
kasutatakse kaablikanali karprauast toestust, riputamiseks koormarihmasid vms).
Kaablite ajutine toestamine, kaevetööd, pinnase tihendamine ja muud ehitustööd
teostatakse viisil, mis tagab maakaablite, kaablikanalisatsiooni jms rajatiste säilimise ja
funktsionaalsuse.
Kommunikatsioonide ristumisel side maakaablite või kaablikanalisatsiooniga kaaluda
esmajärjekorras kinnise meetodi kasutamist. Läbisurumist ja puurimist teostatakse reeglina
liinirajatise poolelt. Ristumisel side maakaablitega nähakse vajadusel ette kaablite kaitsmine
poolitatavate kaablikaitsetorudega >1,5 m mõlemale poole sidega ristuva rajatise teljest ning
teemaa piirist väljapoole kauguseni >1,0 m.
9.5 Sademevee kanalisatsioon
Väline sadeveekanalisatsioonitorustik katuserennide ja allajooksutorudega. Vete majast eemale
juhtimiseks paigaldatakse betoonrennid.
10 HOONE TUGEVVOOLUPAIGALDIS
Põhiprojekti koosseisus lahendatakse järgnevad elektritööd:
•elektrisüsteemi osaline rekonstrueerimine,
•nähakse ette uute tehnosüsteemide toited,
•sissepääsude valgustus,
•üldvalgustus,
•trepikoja suitsueemaldusakende elektriline avamine,
•evakuatsioonivalgustus trepikodades, kilbi juures,
•mootorlukk välisustele,
•elektriautode laadimise valmidus,
•elektrigeneraatori liitumise valmidus,
11 ENERGIATÕHUSUS
Õiguslikud alused energiamärgise koostamiseks:
MTM määrus 63 "Hoone energiatõhususe miinimumnõuded".
MTM määrus 58 "Hoone energitõhususe arvutamise metoodika"
Majandus- ja taristuministri määrus 13 "Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused"
Energiaarvutused on tehtud kütteperioodil ruumide sisetemperatuuri 21,5°C juures.
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 55(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
Suvine siseõhu temperatuur hoitakse passiivsete meetmetega. Kõik eluruumide aknad on
avatavad tuulutusasendisse. Energiamärgise suvise temperatuuri graafik on simuleeritud
akende avamisega 7%.
Majas on olemaolev kaugküttesüsteem, mida ei ehitata ümber, häälestatakse ümber
vastavalt uuele temperatuurigraafikule. Sooja tarbeveesüsteem jääb töötama elektriboilerite
toitel. Kaugkütja ei paku tõhusat kaugkütet ja ei tööta aasta ringi. Seetõttu ei saa
tarbeveesüsteemi kaugküttele üle viia.
Vastavalt määrusele "Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja
kord", vastu võetud 04.04.2019 nr 24 tuleb rekonstrueerimistööde elluviimisel saavutada § 12
lõikes 1 sätestatud osakaaluga toetuse saamiseks energiatõhususarv, mis vastab vähemalt
energiatõhususarvu klassile D, seega ETA < 180 kWh/m²aastas. Erisus vastavalt § 15 (5).
Antud rekonstrueeritava hoone energiamärgis on vastavalt arvutustele 179 kWh/m²aastas.
Külmasillad on määrusejärgsed ja programmiga Therm
Välispiirete soojapidavusnäitajad on loetletud peatükis 5.1.6
Ventilatsiooniõhu soojendamise arvutustes on arvestatud ventileerimisega 100% 8760 tundi
aastas 0,5 L/s kogu köetava pinna kohta. Ventilatsiooniõhu soojatagastus korraldatakse
tsentraalse soojatagastusega ventilastiooniseadme abil. Ventilatsiooniseade paigaldatakse
pööningule.
Sooja tarbevee energiakulu on arvestatud vastavalt määrusele 30 kWh/m²a. Sooja
tarbeveesüsteem saab toite korterite elektriboleritest.
Energiaarvutused ja suvise ruumiõhu temperatuurikontroll on tehtud programmiga IDA-ICE.
12 LAMMUTUSTÖÖD
Lammutustöödele ja lammutustöödel tekkiva ehitus- ja lammutusjäätmete kogumisel ja
käitlemisel peab juhinduma järgmistest dokumentidest:
•Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
•Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas
•Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
•Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord
•Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
•Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses
•Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded.
•Jäätmeseadus
•Põlva valla jäätmehoolduseeskiri
•Eesti Vabariigi sh kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud muudele normidele ja
eeskirjadele
•Üldkehtivatele põhimõtetele ja arusaamadele kvaliteetsest tööst
Lammutustööd teostada vastavalt projektile.
Amortiseerunud asfalt koorida.
Lammutusplats peab olema kaitstud kõrvaliste isikute juurdepääsu eest ööpäevaringselt
kuni tööde lõpuni (plats peab olema selgelt eristatava tähistuse või piiretega piiratud ja
valvatud).
•Käsitsi lammutamine- kus on vaja töötada kõrgustes ning seda ei saa teha ohutult hoone
seest, tuleb püstitada stabiilne ja ohutu tööplatvorm. Platvormi tüüp valitakse vastavalt
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 56(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
tehtava töö olemusele ning kestvusele. Näiteks võivad selleks olla tellingud, mobiilsed tõstukid,
kraana tõstekorv. Redeleid ei ole lubatud lammutustööde läbiviimiseks kasutada.
•Masinatega lammutamine- kasutatavad seadmed tuleb valida arvestades töö asukohta
ning iseloomu. Masina operaator peab olema kompetentne ning omama vastavat väljaõpet.
Kõik lisaseadmed peavad olema kinnitatud masinate külge, mis suudavad tagada kasutamiseks
vajaliku stabiilsuse ning võimsuse. Masin ning lisaseade, mida kasutada plaanitakse, peaksid
sobima lammutatava konstruktsiooni kõrgusega. Vajadusel võib kaaluda masinaaluse
maapinna tõstmist või konstruktsiooni kõrguse vähendamist teiste meetoditega, et saavutada
ohutu töökõrgus. Paiksete seadmete kasutamisel tuleb kindlaks teha, et pinnas on seadmete
toetamiseks piisavalt tugev. Vajadusel tuleb pehme pinnas välja kaevata ja asendada
tihendatud täitepinnasega, et tagada sobiv alus.
•Kivi- ja betoonkonstruktsioonide lammutamine- Lammutusmeetodi valik sõltub
sellest, kui suuri betoonitükke saada tahetakse. Betooni lammutamisel sõltub energiakulu
otseselt sellest, kui väikeseks betooni lõhutakse, seega ei tasu materjali lammutada
väiksemaks, kui on vajalik järeltöötlemiseks purustusmasinas või tehases. Tolmu koguse
piiramiseks tuleb lammutatavaid konstruktsioone pidevalt veega kasta.
Lammutustööde kõikidel etappidel kasutada töövõtteid, mis tagaksid võimalikult vähe
lammutamisel tekkiva tolmu lendumist ja et oleks tagatud elanike ning töötajate ohutus
(objekt asub elamute juures).
Töövõtja peab omal kulul uurima välja kõigi võimalike tehnovõrkude asukohad, millega ta
võib tööde käigus kokku puutuda.
Lammutamise käigus sorteeritakse, kogutakse, töödeldakse ja utiliseeritakse ehitusjäätmed
(metall, betoon, ruberoid, tellis, PVC, tuhaplokid, vill, EPS, puit jm) eraldi vastavalt EV ja
kohaliku omavalitsuse määruste järgi.
Jäätmeteks olevad betoon- ja kivikonstruktsioonid võib purustada killustikuks. Puitu võib
kasutada põletamiseks mõnes katlamajas.
Muud jäätmed viia sorteerituna prügi kogumise kohta.
Olmeprügi ja ehitusjäätmed hoitakse õuel asuvas prügikonteineris. Prügi äraveoks
ehitusperioodiks sõlmitakse leping ehitaja ja jäätmekäitlusfirma vahel.
13 KESKKONNAKAITSE
Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja selle kõrval oleval
alal vastavalt Eesti Vabariigi kehtivatele seadustele ja nõuetele ning järelevalve poolt antud
juhistele. Kõik mitteohtlikud püsijäätmed tuleb kokku korjata ja võimalusel taaskasutada või
vedada ära selleks ettenähtud kohta. Jäätmete vedu peab toimuma konteinerites või muul
kindlal viisil transpordivahendiga kohale, mis on kooskõlastatud kohaliku omavalitsusega.
Töövõtjal ja tema alltöövõtjatel on rangelt keelatud ehitusjäätmeid matta ja neid kohal
põletada.
Täiendavate reostuskollete avastamisel tuleb koheselt võtta kasutusele vastavad töövõtted
ja – meetmed.
Ehitustööde lõpetamisel tuleb kõik ehitaja poolt rajatud ajutised ehitised likvideerida. Tekkiv
ehituspraht anda üle jäätmekäitlusfirmale.
Tööde lõpetamisel tuleb kohalikule omavalitsusele esitada jäätmeõiend ehitusjäätmete
käitlemise kohta.
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 57(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
14 JÄÄTMED, UTILISEERIMINE JA JÄÄTMETE KOGUSED
14.1 Utiliseerimine
Klaas, töödeldud puit (värvitud, lakitud), soojustusmaterjalid, teras ja muud metallid,
bituumenrullmaterjal, eterniit, plekk, PVC aknad, ohtlikud ained ja kaablid sorteerida eraldi ja
anda üle jäätmekäitlejale. Ehitaja valik, millise firma kasuks otsustab, soovituslikult asukohale
lähim.
14.2 Taaskasutus
Puit kasutada kütteks (juhul kui pole töödeldud puit), kivi-ja betoonijäätmed purustada
killustikuks ja taaskasutada.
Kasvupinnas koorida ja taaskasutada.
14.3 Jäätmete kogused
Lammutustööde käigus tekkivate ehitusjäätmete ligikaudsed kogused (töövõtjal üle
kontrollida ja mahud täpsustuvad töö käigus):
1. Elektrijuhtmed, -montaaži osad – täpsustada objektil
2. Betoon ~ 18 m3 ~40 t
3. Tellis ~ 12 m3 ~21 t
4. Puit ~8 m3 ~ 4 t
5. Klaas (PVC aknad) ~8 t
6. Metall (torustikud, katuseplekk, armatuur betoonis) – täpsustada objektil
7. Soojustusplaadid – täpsustada objektil
Vanad aluskatted koorida vajalikus mahus ja kasutada võimalusel täiteks mõnel teisel
objektil. Objekti puudumisel viia jäätmejaama.
Väljakaevatud pinnast objektil ei ladustata, see tuleb koheselt ära viia.
Kõikide jäätmete utiliseerimine ja võimalik taaskasutamine peab olema dokumentaalselt
tõestatud. Kohaliku omavalitsuse nõudmisel esitada dokumendid järelevalve teostamiseks.
Jäätmete utiliseerimisel ja taaskasutamisel järgida antud normdokumente:
•Jäätmeseadus
•Põlva valla jäätmehoolduseeskiri
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 58(59)
Võru mnt 5, Räpina linn, 25029 Võru mnt 5 korterelamu
Räpina vald, Põlva maakond energiatõhusaks rekonstrueerimine
EELPROJEKT
Koostasid:
Projektijuht. Energiatõhusus: Tiiu Loorman /digitaalselt allkirjastatud/
Asendiplaan: Kadri Pilm / digitaalselt allkirjastatud/
Hoone üldandmed. Sise üldehitustööd. Akustika. Konstruktsioonid. Tuleohutus. Lammutus.
Keskkonnakaitse. Jäätmed.
Priit Lepik /digitaalselt allkirjastatud/
KVJ ja VK osa: Eero Sepp / digitaalselt allkirjastatud/
K & M Projektbüroo OÜ 30.01.2026 59(59)
K6
Kaev Ø1000bet/malm
Kaevu kaas: 40.11
Kaevu põhi: 38.87
1) 38.88 Ø200pl
2) 39.00 Ø110pvc
K5
Y= 704250
Kaev /malm
Kaevu kaas: 40.22
Kaev ei avane
K4
Kaev Ø1000bet/malm
Kaevu kaas: 40.18
A
nt
ie
Kaevu põhi: 38.82
or
G
1) 38.82 Ø200pl
Kooli tn 5 X= 6444650 2) 38.82 Ø200pl
3) 39.04 Ø110pvc
70501:004:0403
S
K3
K
Kaev Ø1000bet/malm Võru mnt 3
Kaevu kaas: 40.13
Kaevu põhi: 38.70 70501:004:0411
V
l
1) 38.70 Ø200pl
kil
2) 38.70 Ø200pl
2.55
G
S
K
K
3) 38.87 Ø110pvc
00
1.
Kloppimispuu
°
ki
V
125
ll
K2 4.
E1
84
Kaev Ø1000bet/malm 3. 80
G
K
IG
2.
K
S A
Kaevu kaas: 40.05 5 0
LÕ
Kaevu põhi: 38.60
00
1) 38.61 Ø150ker
50
5.
1 2
2) 38.60 Ø200pl
2.
V
7.
5
A
3) 38.80 Ø110pvc
00 G
P-5
G
l
ar
kil
K
Kõrgus trepil: 40.62 aa
P-
S
betoonist vihmaveerenn, z
nt
K
G
ie
2
7. ara
00
Lagunenud A
or
500x500x70
1 3
1.
2 00 az
7.
V
78
B
K1
G
A K
00
G
00
Kaev Ø1000bet/malm
P-
00
3.
S
Kaevu kaas: 40.12
6.
B
5.
Kaevu põhi: 37.61
3
K
2.
nt
1) 37.61 Ø150ker Kõrgus trepil: 40.71
2) 38.60 Ø150ker 6 70
m
40
2
3) 37.61 Ø150ker
P-
7.
6.
ru
K
3
00
u
1
E1
m
Võ
S
rte H
la
l
vajadusel paigaldada elektriautode
k G
kil
IG
Ko 3
Aiamaa
re
B
LÕ
2. 5. laadimisvõimalus kuuri seinale
õr
G
B
50 00
siv
K
R
aa
2
Võru mnt 5 5.20
G
70
3
Y= 704350
1
4
AS
B
S
2
2.
Pink Kõrgus trepil: 40.71 4.
3. 3
70501:004:0426 1.
G
P-
00
A
50
1
Prügikast 00
d
R3.80
nu
ne
V
125°
gu
S
R5.60 S 5.
La
00
K
3.
G
50
z
4
ar H
aa
S
7. Aiamaa
P-
Bet kivi
l
Aiamaa X= 6444600
kil
00
G
99.00
B
K
0
Kloppimispuu
7
2.
G
00
1.
TT
G
l
kil
TT
Aia tn 3a
70501:004:0091
kil
l
Aia tn 1
70501:004:0422
Aia tänav T2
70501:004:0118
Aia tn 3
70501:004:0421
Põlva maakond, Räpina vald, Räpina linn, Võru mnt 5 energiatõhusaks rekonstrueerimine
Võru mnt 5 korterelamu eelprojekt EP
MÄRKUSED:
1. Juurdepääsude ja platside ehitamisel juhinduda Majandus- ja taristuministri määrusest 03.08.2015 nr 101 Räpina linn, Võru mnt 5 KÜ, reg 80508416
"Tee ehitamise kvaliteedi nõuded"
2. Enne asendiplaaniliste tööde algust kutsuda kohale tehnovõrkude omanike esindajad
3. Lume vallitamiseks kasutada oma kinnistu haljasalasid.
K &M
PROJEKTBÜROO
Asendiplaan M 1:500
25029 AS 4 02 v01
Märkused:
1. Määrata ristuvate kaablite ja torustike asukoht ja kõrgus. Kommunikatsioonide asukoha määramiseks
kutsuda kohale Valdaja, kaevetööd asukohas teha käsitsi. Paljastunud (tööde käigus nähtavale tulnud)
kaablid paigaldada ristumiskohal poolitatavasse kaitsetorusse , kui nad seni olid pinnases kaitseta.
Kaitsetoru pikkus min.1,0m. Peale tööde lõppu (enne kaabli katmist) teostada kaabli visuaalne kontroll.
K-5 Kontroll vormistada aktina.
PL Ø400/315
Kaas 40,11 2. Torustike kohale (algtäite peale) paigaldada vastava kommunikatsiooni hoiatuslint ("Kaabel"; "Vesi"
1)38,87 PVC160 jms.).
Y= 704250
2) 38,87 PVC110
põhi 38,87
A
t
K-4
n
ie
or
G
Kooli tn 5
PL Ø400/315 X= 6444650
70501:004:0403 Kaas 40,12
1)38,78 PVC160
S
K
2) 38,78 PVC160
3) 39,04 PVC110
V
põhi 38,78
l
kil
K-3
G
S
K
K
PL Ø400/315
Kaas 40,12 Kloppimispuu
ki
V
ll
1) 38,66 PVC160 G
K
2) 38,66 PVC160
S A
K
3)38,87 PVC110
V
põhi 38,66
5
A
PVC G
G
l
ar
kil
K
S 110trepil: 40.62
Kõrgus aa
z
t
K
n
G
ie
Lagunenud A ar
or
Gaas ! aa
V
z
1
=0,0
B
60 i
G
PVC
A K
VC1 110
G
<-P
S
Kp kaabel !
B
Kaabel !
K
nt
Kõrgus trepil: 40.71
Side ! Kaabel !
m
ru
K
Kaabel ! Gaas ! Gaas !
u
m
Võ
S
rte 3H
la
l
k G
kil
re
Vesi !
B
PVC
110
õr
G
B
Ko
siv
K
aa
Ol.ol K
G
Võru mnt 5
AS
B
S
Pink Kõrgus trepil: 40.71
70501:004:0426
G
A
Prügikast Kaabel !
d
PVC
nu
Kaas ? Liitumiskaev 110
ne
V
gu
S
1)? PL 200/160 S
La
2) ?
K
Kaas 39,95
G
z
3) 38,45
ar H
aa
1)38,50 PVC160
S
Bet kivi
l
Aiamaa
kil
põhi ?
G
2) 38,50 PVC160
B
põhi 38,50
K
Kloppimispuu
G
K-3
K-2 PL Ø315/400
PL Ø400/315
Luuk-maapind
Kaas 40,12
TT
1)38,58 PVC160 G 1)-väljavool
2) 38,58 PVC160 2) 3) sissevoolud
päripäeva
l
3) 38,80 PVC110
kil
TT
põhi 38,58
65 Võru-Räpina tee
70501:004:0438 kil
l
Aia tn 1
70501:004:0422
Võru mnt 5, Räpina linn, Räpina vald Rekonstrueerimine
Võru mnt 5 korterelamu välistorustikud Eelprojekt EP
Aia tänav T2 Võru mnt 5 KÜ
70501:004:0118
Aia tn 3
70501:004:0421 K &M
PROJEKTBÜROO
Kinnistu kanalisatsioon
Asendiplaan
M 1:500
Aia tn 8
70501:004:0026
25029 VK 4 01 v01
Räpina Vallavalitsus Teie 09.02.2026 menetlus nr 533097
[email protected]
Kooli tn 1 Meie 10.02.2026 nr 7.1-2/26/2200-2
64504, Põlva maakond, Räpina vald,
Räpina linn
Räpina linnas Võru mnt 5 kinnistu ehitusloa
eelnõu kooskõlastamata jätmine
Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Põlva maakonna Räpina valla Räpina linna
Võru mnt 5 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 533097).
Kinnistu (katastritunnus 70501:004:0426) asub riigitee nr 65 Võru-Räpina km 43,81-43,86
kaitsevööndis.
Ehitusluba antakse korterelamu rekonstrueerimiseks. Ehitusloa aluseks on Võru mnt 5 korterelamu
energiatõhusaks rekonstrueerimise eelprojekt (peaprojekteerija K&M Projektbüroo OÜ, töö nr
25029).
Võttes arvesse puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3 ja 99 lg 3 ja
lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi
normid), jätame ehitusloa kooskõlastamata. Kui tehnovõrkude eriosade lahendused
kavandatakse hoone ehitusloa menetluses, siis tuleb projekti täiendada järgnevaga.
1. Ehitusseadustiku § 8 järgi peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega
seonduv muu tegevus olema ohutu. Tehnovõrkude ehitamine/ ümberehitamine on
tõenäoliselt vajalik ehitusloa elluviimiseks. Palume riigitee alusele maale
(70501:004:0438) kavandatud tehnovõrkude projektiosad esitada ehitusloa eelnõu
koosseisus terviklahendusena või Transpordiametile eraldiseisvalt kooskõlastamiseks
aadressile
[email protected] (viimasel juhul eemaldada tehnovõrgud nr 533097
menetlusest ja asendiplaanilt). Tehnovõrkude projektiosade koostamisel juhinduda
Transpordiameti juhendist: Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel.
2. Kui tegemist on isevoolse kanalisatsiooniga, siis lisada täpsustus projekti.
3. Kergliiklustee all tuleb kasutada kaitsetoru min SN 17.
4. Paigaldussügavus (kui on isevoolne kanalisatsioon) näha ette min 1,5 kergliiklustee kattest
kaitsetoru peale.
5. Lahtise kaeve puhul tuleb lisada pädeva projekteerija koostatud katte taastamise projekt.
6. Kate tuleb taastada kogu katte laiuse ulatuses kaeviku servadest mõlemas suunas piki
jalgteed min 5m+5m, katte taastamise tehnoloogia on asfaldilaoturiga paigaldamine.
7. Koostada IKÕ plaan. Kõigile tehnovõrkudele, mis on kavandatud riigi teemaale (65 Võru-
Räpina tee, katastritunnus 70501:004:0438), tuleb lisada isikliku kasutusõiguse (IKÕ)
plaanid. Riigitee alune maa on mõeldud eelkõige riigitee rajatiste teenindamiseks.
Korterelamu toimimiseks vajalikud tehnovõrgud ei ole riigitee või selle rajatiste
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
toimimiseks vajalikud ning Transpordiamet ei saa võtta riigitee omanikuna kohustust
kinnistut teenindavate tehnovõrkude rajamise, korrashoiu ega kasutamisega seoses. Kuna
tehnovõrkude ühendus on vajalik, siis asukohapõhiselt saame anda nõusoleku nende
kavandamiseks riigi transpordimaale, kui fikseeritakse IKÕ alad. IKÕ lepinguga
reguleerime tehnovõrgu rajamise, korrashoiu ja kasutamisega seonduva. Teemaal asuvate
tehnovõrkude projekti koosseisus peavad olema ka IKÕ plaanid vastavalt juhendile
„Riigivara kasutamiseks andmine“.
8. Juhul, kui tehnovõrgu ehitust kavandatakse teemaal, peab tehnovõrgu omanik enne projekti
realiseerima asumist esitama Transpordiametile vormikohase taotluse koos projektiga
kooskõlastatud kasutusala plaani(de)ga teemaale tehnovõrgu ehitamiseks IKÕ lepingu
(notariaalne leping) sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste
tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Kuuse
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisad:
1. 25029_EP_AA-3-01_seletuskiri
2. 25029_EP_AS-4-02_asend
3. 25029_EP_VK-4-01_valisv6rkude-asend
Kristi Kuuse
58603278,
[email protected]
2 (2)