Riigikogu_kiri

Riigikogu Kantselei Teie nr [email protected] Meie 08.03.2024 nr 18-2/230780/2401466 Majanduskomisjon [email protected] Arvamus seaduseelnõu 384 SE kohta Lugupeetud Priit Lomp Riigikogu menetluses on konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 384 SE, millega võetakse Eesti õigusesse üle ECN+ direktiiv. Arvestades, et eelnõu toob Eesti õiguskorda põhimõttelised muudatused, pean oluliseks juhtida lühidalt tähelepanu järgmisele: 1. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 22 lg 3 järgi ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Sellele põhiseaduse nõudele juhtisin tähelepanu ka varem Justiitsministeeriumile edastatud seisukohas. Praegune eelnõu sõnastus (eelnõu § 7825 lg 3) vastab põhiseaduse mõttele ja sättele paremini, kui eelnõu varasemad versioonid. Juhin siiski tähelepanu, et maksumenetluses, mida viiakse läbi maksukorralduse seaduse alusel, on mittesüüstamise privileegile tuginemise osas väljakujunenud selge haldus- ja kohtupraktika. Konkurentsijärelevalvemenetluses võiks selle õiguse praktiline rakendamine toimuda maksumenetluse eeskujul (vt maksukorralduse seaduse (MKS) § 64 ). 2. Praegune eelnõu versioon näeb ette, et keelatud teo toimepanemise eest rahatrahvi määrab Konkurentsiameti taotlusel halduskohus. Leian, et kohtu poolt trahvi määramise õiguse eelnõusse lisamine kinnitab veelkord, et ECN+ direktiiv oleks kõige sobivam Eesti õiguskorda üle võtta väärteomenetlusena – maakohtu poolt trahvi määramine ei ole Eesti õiguskorras uudne (väärteomenetluse seadustik § 107, § 111). Küll on praeguse õiguskorra loogikaga (eelkõige halduskohtumenetluse seadustiku § 2 lg 1) kokkusobimatu, et halduskohtule antakse trahvi määramise õigus sisulises konkurentsiõiguse küsimuses ning tegemata kohtumenetlusse erisusi, mis võimaldaks halduskohtul konkurentsijärelevalves käituda sarnaselt maakohtuga väärteomenetluses. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte (PS § 4) tagab, et õigusriigis on võimutäius jaotunud eri võimuharude vahel. Planeeritav muudatus aga asendab kohtu kontrollifunktsiooni täitevvõimu otsustusfunktsiooniga ilma, et selleks oleks esitatud kaalukaid argumente (vrdl ka  2 Tallinna Halduskohtu esimehe 19.12.2023 arvamus rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 332 SE kohta). Selle põhimõttelise muudatuse vajalikkust on eelnõu seletuskirjas põhjendatud väga napilt. Palun Riigikogul see küsimus ja võimalikud alternatiivid veelkord asjassepuutuvate osapooltega (eelkõige halduskohtud ja Riigikohus) läbi arutada. Alternatiivide kaalumisel tasub arvesse võtta, et põhiõiguste kaitse vaates ei ole oluline, kas konkurentsijärelevalvemenetlusega seotud trahvi määramist arutatakse haldus- või maakohtus, vaid see, et põhiõigusi kaitsev menetluslik regulatsioon oleks tiheduselt ja tagatiste poolest samaväärne väärteomenetlusega. Praeguses eelnõus see nii ei ole. Kokkuvõttes palun uuesti kaaluda direktiivi sätete ülevõtmist väärteomenetluse regulatsiooni abil. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Karolin Soo 693 8410 Karolin [email protected] Ivika Nõukas 693 4819 Ivika.Nõ[email protected]