Arvi Tavast
direktor Teie nr
Eesti Keele Instituut
[email protected] Meie 07.03.2024 nr 7-7/240375/2401441
Uue õigekeelsussõnaraamatu koostamine
Lugupeetud Arvi Tavast
Uue õigekeelsussõnaraamatu (ÕS 2025) ilmumiseni on jäänud poolteist aastat ja teatavasti soovib
Eesti Keele Instituut (EKI) uue ÕS-i kokku panna EKI ühendsõnastiku põhjal.
Juhin tähelepanu, et keeleseaduse § 4 kohaselt peab ametlik keelekasutus vastama eesti kirjakeele
normile. Uusim õigekeelsussõnaraamat on üks kirjakeele normi allikas.
Keeleseadus määratleb kirjakeele normi selgelt: kirjakeele normi all mõistetakse õigekirjutuslike,
grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteemi. See süsteem peab tagama
ametliku keelekasutuse ühtluse ja selguse ning soodustama keelekasutuse hea tava rakendamist.
Kirjakeele normi all peetakse keeleseaduses silmas piiravat ja suunavat normi, mille täitmine on
ametlikus suhtluses kohustuslik.
Vabariigi Valitsuse määruse „Eesti kirjakeele normi rakendamise kord“ § 2 sätestab, et kirjakeele
norm on määratud EKI uusima õigekeelsussõnaraamatuga, Emakeele Seltsi keeletoimkonna
otsustega ning keeletoimkonnas heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja
grammatikaga.
EKI spetsialistid on öelnud (vt artiklit ja EKI teatmikku), et ÕS-i normingud käivad sõnade
kirjakuju (ortograafia) ja muutevormide (morfoloogia) kohta ning et üldkeele sõnade tähendusi
ega sõnavalikut ei normita (mh ei taheta enam anda soovitust eelistada omasõna selle
võõrsõnalisele vastele).
Õigekeelsussõnaraamat peab säilima sellisena, et see on kirjakeele normi täitmise või rikkumise
hindamisel abiks. See tähendab, et keeleseaduse ja määruste kohaselt peab kirjakeele norm säilima
nõnda, et sõnadel on kokkulepitud tähendused, on õigekirja- ja grammatikareeglid ning hea ja
selge stiili nõue. Seadus näeb ette, et normingud ja soovitused käivad ka sõnade tähenduse ja
kasutamise kohta. Kui eesti kirjakeele norm sisuliselt kaob, ei saa eesti keelt enam pidada hariduse,
teaduse ja kultuuri keeleks; sidemeks olnud, olevate ja tulevate põlvede vahel. Keerulisemaks
muutub eesti keele õppimine ja õpetamine ning eesti keele oskuse hindamine, samuti
keeletoimetaja töö.
Kirjakeele normi peab järgima ametlikus keelekasutuses, muudes avalikkusele suunatud tekstides
tuleb lähtuda keelekasutuse heast tavast. See ei riku väljendusvabadust: kirjakeele norm on
kohustuslik vaid ametlikes tekstides, sest need peavad olema inimestele arusaadavad.
2
Keelekasutuse hea tava järgimine toetab sõnumi selgust ning eesti keele kui meie rahva ühise keele
ja identiteedi aluse püsimist. Hea tava mittejärgimine pole seejuures normi rikkumine.
EKI ühendsõnastikku on kogutud hulgaliselt tegeliku keelekasutuse näiteid. Keelekasutuse
uurimine ja kõigi kasutusviiside ülesnoppimine on hea, huvitav ja vajalik. Selle töö vili on kindlasti
üheks aluseks kirjakeele arendamisel. Samas on selge, et EKI ühendsõnastikul ja
õigekeelsussõnaraamatul on erinevad ülesanded. Üks kirjeldab tegelikku keelekasutust, teine aga
on osa kirjakeele normist, mis on ametliku keelekasutuse aluseks. Seadus ega määrus ei luba
kirjakeele normi tegeliku keelekasutuse ülevaatesse sulatada ning sõnavaralistest normingutest ja
soovitustest loobuda.
Palun Eesti Keele Instituudil lähtuda uue õigekeelsussõnaraamatu koostamisel keeleseaduse ja
Vabariigi Valitsuse määruse nõuetest, mis määravad eesti kirjakeele normi sisu. Kirjakeele normi
nõuet ei tohi tühjaks ehk normi puudumiseks tõlgendada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: Haridus-ja Teadusministeerium
Riste Uuesoo 693 8408
[email protected]