Terje Eipre Teie 31.01.2024 nr 3-9.2/8
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
[email protected] Meie 06.03.2024 nr 14-1/240318/2401410
Austatud Terje Eipre
Pöördusite õiguskantsleri poole Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja nimel küsimustega seoses
maksejõuetuse teenistusega. Esmalt küsite, kas haldusjärelevalvet on õiguspärane läbi viia ilma
haldusjärelevalve ulatust piiritlevate ja fookustavate alusdokumentideta. Samuti palute arvamust,
kas haldusjärelevalve läbiviijal on õiguspärane levitada kliendisaladuse kaitsega piiratud
informatsiooni avalikult ajakirjanduse kaudu. Soovite ka teada, milline asutus peaks tegema
maksejõuetuse teenistuse üle järelevalvet.
Teie esitatud küsimused eeldavad pigem üldiste selgituste andmist haldusjärelevalve olemuse ja
läbiviimise osas. Selliste selgituste andmine ei ole õiguskantsleri seadusest tulenev ülesanne.
Toote oma pöördumises üldise näite olukorrast, kus maksejõuetuse teenistus võib olla viinud
haldusjärelevalvet läbi selliselt, et järelevalvealune pankrotihaldur ei olnud sellest teadlik.
Õiguskantsler saab mistahes asutuse tegevuse üle kontrolli teostada üldjuhul siis, kui
õiguskantslerile esitatud avalduses on kirjeldatud konkreetne olukord ja selle asjaolud
(õiguskantsleri seaduse § 23 lg 3 punkt 3). Seega, õiguskantsleril on võimalik kaaluda järelevalve
algatamist, kui pöördub konkreetne pankrotihaldur ning esitab teavet, millest nähtub, et
maksejõuetuse teenistus ei ole tema suhtes haldusjärelevalvet teostades tegutsenud kooskõlas
seadusega või järginud hea halduse tava.
Märgite, et pankrotiseaduses on maksejõuetuse teenistuse teostatava haldusjärelevalve sisuline pool
sätestatud üldsõnaliselt ning pankrotihaldurite jaoks on ebaselge, kuidas ja milliste reeglite järgi
haldusjärelevalvet praktiliselt läbi viiakse. Pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud haldusjärelevalvele
kohalduvate normide osas saab selgitusi anda Justiitsministeerium. Samuti on Teil võimalik esitada
ministeeriumile ettepanekuid pankrotiseaduse muutmiseks selliselt, et see oleks haldusjärelevalve
osas selgem ja täpsem.
Seoses Teie tõstatatud teise küsimusega toote välja, et maksejõuetuse teenistuse poolt
haldusjärelevalve käigus kogutud andmete avalikustamine võib kahjustada pankrotihaldurite
kutsetegevust advokaadina, kuna sellisel juhul on tegu kliendiandmete saladuse avalikustamisega.
Advokaadi tegevuse järele pankrotihaldurina tegutsemise asjades järelevalvet teostava
maksejõuetuse teenistuse kohustus hoida saladuses järelevalve käigus teatavaks saanud seadusega
kaitstud andmeid tuleneb advokatuuriseaduse §-st 461. Ka PankrS § 72 näeb ette, et pankrotihalduri
tegevuse üle haldusjärelevalvet teostanud isik on kohustatud töö- või teenistussuhte ajal ja pärast
selle lõppemist hoidma talle tema ülesannete tõttu teatavaks saanud äri-, panga- ja maksusaladust,
samuti hoidma saladuses teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud
konfidentsiaalsena saadud teavet. Seadusega kaitstud andmete avalikustamisega seotud probleemide
2
esinemisel on nende lahendamiseks kõige tõhusam pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu
poole.
Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 41 lg 4 kohaselt põhinevad valitsusasutused ainujuhtimisel,
välja arvatud juhul kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maksejõuetuse teenistuse puhul on
pankrotiseaduses sätestatud erikord, mille kohaselt teenistuse juhataja määrab ametisse
justiitsminister (PankrS § 1922 lg 4). Kuna teenistuse juhataja on ametisse nimetanud
justiitsminister, siis teostab teenistuslikku järelevalvet maksejõuetuse teenistuse üle justiitsminister
(VVS § 41 lg 1).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Lopman
ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Ivika Nõukas 693 8418
[email protected]